| Välja kuulutatud Vabariigi Presidendi 27. detsembri 1999. a otsusega nr 713 |
I. Ülikooliseaduses (RT I 1995, 12, 119; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 1998, 57, 859; 1999, 10, 150) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 1. Paragrahvi 131 lõikes 3 asendatakse sõna «õppeaastaks» sõnaga «eelarveaastaks».
§ 2. Paragrahvi 132:
1) lõikest 2 jäetakse välja teine lause;
2) täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Kui ülikool ei asenda riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppinud üliõpilast teise üliõpilasega käesoleva seaduse § 131 lõike 2 alusel Haridusministeeriumi ja ülikooli vahel sõlmitud lepingus sätestatud tähtajaks, lõpetab Haridusministeerium ülikoolist väljaarvamisele järgneval eelarveaastal selle riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekoha finantseerimise.»
§ 3. Paragrahvi 133:
1) lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) riikliku koolitustellimuse alusel õppinud üliõpilastelt, kes jätkavad õpinguid sama õppekava järgi pärast õppekavaga kehtestatud nominaalse õppeaja lõppemist – esimese õppeaasta eest kuni õppekoha poole baasmaksumuseni, teise ja iga järgneva õppeaasta eest kuni õppekoha baasmaksumuseni;»;
2) lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «vabastatakse» sõnadega «käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud».
§ 4. Paragrahvi 16 lõike 2 punkti 15 täiendatakse pärast sõna «nõukogu» sõnaga «ees».
§ 5. Paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
« (21) Paragrahvis 291 nimetatud kutsealadel toimuv akadeemiline õpe on kaheastmeline.»
§ 6. Paragrahvi 26 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (4) Diplomiõppe lõpetanul on õigus jätkata õpinguid akadeemilise kraadi omandamiseks ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel.»
§ 7. Paragrahvi 29 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Doktoriõpingute alustamine eeldab magistrikraadi või magistrikraadile vastavat haridustaset ja toimub ülikooli nõukogu kehtestatud korras.»
§ 8. Paragrahvi 291:
1) pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 291. Arstiõpe, loomaarstiõpe, proviisoriõpe, hambaarstiõpe ja arhitekt-inseneri õpe»;
2) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe ja arhitekt-inseneri õppe nominaalkestus on viis aastat. Arstiõppe nominaalkestus on kuus aastat.»;
3) täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Arstiõpe, loomaarstiõpe, proviisoriõpe, hambaarstiõpe ja arhitekt-inseneri õpe lõpeb lõpudokumendi saamisega, mis tõendab ülikooli lõpetamist vastaval erialal.»;
4) lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
5) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb kahe- kuni viieaastane residentuur ühel arsti või hambaarsti erialal. Residentuuri läbimine ja finantseerimine toimub Tartu Ülikooli seaduses sätestatud tingimustel ja korras.»;
6) lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
7) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe ja arhitekt-inseneri õppe läbimine annab õiguse jätkata õpinguid doktoriõppes.»
§ 9. Paragrahv 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 41. Üliõpilane
Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli statsionaarsesse või kaugõppe õppevormi diplomi-, bakalaureuse-, magistri- või doktoriõppesse, arstiõppesse, loomaarstiõppesse, proviisoriõppesse, hambaarstiõppesse või arhitekt-inseneri õppesse, arstiõppele või hambaarstiõppele järgnevasse residentuuri või diplomi- või bakalaureuseõppele järgnevasse õpetajakoolitusse.»
§ 10. Paragrahvi 42 lõike 1 punkt 7 muudetakse ja täiendatakse järgmiselt:
« 7) saada õppelaenu Eesti Vabariigi haridusseaduses (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550) sätestatud tingimustel;».
§ 11. Seadust täiendatakse §-ga 562 järgmises sõnastuses:
« § 562. Internatuuris õppiv isik
Tartu Ülikooli seaduse alusel on üliõpilased ka enne 1997/98. õppeaastat arstiõppesse, hambaarstiõppesse või proviisoriõppesse immatrikuleeritud isikud, kes jätkavad õpinguid internatuuris.»
II. Ülikooliseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse (RT I 1999, 10, 150) § 52 tunnistatakse kehtetuks.
III. Tartu Ülikooli seaduses (RT I 1995, 23, 333; 1996, 49, 953; 51, 965; 1998, 61, 986) tehakse järgmised muudatused ja täiendused:
§ 12. Paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Ülikooli asutuse direktor nimetatakse ametisse avaliku konkursi tulemuste alusel kuni viieks aastaks. Avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja korra kehtestab ülikooli nõukogu.»
§ 13. Paragrahv 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« § 7. Residentuur
(1) Arstiõppe või hambaarstiõppe läbinul on õigus jätkata õpinguid residentuuris. Residentuuri lõpetamine annab eriarsti kutse.
(2) Residentuuri läbimine toimub arst-residendina baastervishoiuasutuses, mille määrab ülikooli ettepanekul Sotsiaalministeerium. Residentuuri läbiviimise korra baastervishoiuasutuses kehtestab sotsiaalminister.
(3) Residentuuri finantseeritakse järgmiselt:
1) baastervishoiuasutuse ravikvaliteedi taseme hoidmise kulud kaetakse riigieelarvest
Sotsiaalministeeriumi kaudu;
2) riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade kulud kaetakse
riigieelarvest Haridusministeeriumi kaudu.»
§ 14. Paragrahvi 10 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks.
§ 15. Paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse sõnad «teaduskorralduse seaduses (RT I 1995, 5, 42)» sõnadega «teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832; 1999, 10, 157)».
§ 16. Paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõnad «teaduskorralduse seaduse» sõnadega «teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse».
§ 17. Seadust täiendatakse §-ga 15 järgmises sõnastuses:
« § 15. Rakendussäte
(1) Enne 1997/98. õppeaastat arstiõppesse või hambaarstiõppesse immatrikuleeritud
üliõpilastele kohaldatakse õpet, mis koosneb:
1) arstiõppest nominaalkestusega kuus aastat või hambaarstiõppest nominaalkestusega
viis aastat;
2) internatuurist nominaalkestusega üks aasta;
3) residentuurist nominaalkestusega kaks kuni viis aastat.
(2) Enne 1997/98. õppeaastat proviisoriõppesse immatrikuleeritud üliõpilastele
kohaldatakse õpet, mis koosneb:
1) proviisoriõppest nominaalkestusega viis aastat;
2) internatuurist nominaalkestusega kuus kuud.
(3) Internatuuri lõpetamine annab üldarsti, hambaarsti või proviisori kutse. Residentuuri lõpetamine annab eriarsti kutse.
(4) Internatuuri läbimine toimub baastervishoiuasutuses, mille määrab ülikooli ettepanekul Sotsiaalministeerium.
(5) Internatuuri finantseeritakse järgmiselt:
1) baastervishoiuasutuse ravikvaliteedi taseme hoidmise kulud kaetakse Sotsiaalministeeriumi
eelarvest;
2) riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade kulud kaetakse
riigieelarvest Haridusministeeriumi kaudu.»
IV. Rakenduskõrgkooli seaduses (RT I 1998, 61, 980; 1999, 10, 150) tehakse järgmised muudatused:
§ 18. Paragrahvi 14 lõikest 4 jäetakse välja sõnad «ja kutsekraadi».
§ 19. Paragrahvi 15 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Kutsekõrghariduse õppekava läbinul on õigus jätkata õpinguid akadeemilise kraadi omandamiseks ülikooli nõukogu kehtestatud tingimustel.»
V. Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 1993, 35, 547; 40, 593; 63, 892; 1994, 12, 200; 1995, 12, 119; 16, 228; 23, 333; 58, 1003; 1996, 49, 953; 51, 965; 1997, 42, 678; 81, 1365; 1998, 57, 859; 61, 980; 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 24, 358; 51, 550) § 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:
« 71) õpetajate koolituse raamnõuete kinnitamine;».
| Riigikogu esimees Toomas SAVI |