Vabariigi Valitsusvälislepingalgtekstavaldamineavaldatud2002-12-31+02:00RT II2001-04-05+03:00952http://www.riigiteataja.ee/akt/784082000-01-01+02:00juurakt_1_10.02.2010.xsd7840812010-10-28+03:00migraator118367Eesti Vabariigi ja EFTA vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee 1999. aasta otsus nr 6 [EE-D 6/99] (õ) 16.10.09 10:50

Eesti Vabariigi ja EFTA riikide vaheline leping

Eesti Vabariigi ja EFTA riikide vahelise lepingu lõpetamise seadus

 

EFTA – EESTI ÜHISKOMITEE 1999. AASTA OTSUS NR 6 [EE-D6/99]
Vastu võetud neljandal kohtumisel 24. septembril 1999; jõustunud 1. jaanuaril 2000

Protokolli B muudatused

 

Ühiskomitee,

võttes arvesse 7. detsembril 1995. aastal allakirjutatud EFTA riikide ja Eesti vahelise lepingu (edaspidi leping) protokolli B mõiste «pärinevad tooted» määratluse ja halduskoostöömeetodite kohta, mida on muudetud 26. novembril 1996. aastal EFTA riikide ja Eesti vahelise protokolliga ning 1998. aastal ühiskomitee otsusega nr 1;

arvestades EFTA riikide ja Eesti vahelise lepingu vastastikuse mõistmise protokolli lõiget 5, mille kohaselt lepingupooled väljendavad oma valmisolekut kohandada protokolli B vastavalt igale otsusele, mille võtavad vastu asjaomased institutsioonid Euroopa kumulatsioonisüsteemi rakendamise kohta;

märkides, et töötlemistehnikate muutust ja teatavate toorainete nappust arvestades tuleb teha muudatusi töötlemisnõuete nimekirja, millele mittepärinevad materjalid peavad päritolustaatuse saamiseks vastama;

märkides, et euro kasutusele võtmist arvestades peab arvestusühik olema võrdväärne Euroopa rahaliidu ühtse vääringuga (euro);

võttes arvesse lepingu artiklit 31, mille kohaselt on ühiskomiteel õigus muuta lepingu protokolli B;

teeb järgmise otsuse.

1. Protokolli B artikli 1 punkt n muudetakse järgmiselt:
«n) arvestusühik on võrdväärne Euroopa rahaliidu ühtse vääringuga (euro);».

2. Protokolli B artikli 30 lõige 3 muudetakse järgmiselt:

«3. Mis tahes omavääringus kasutatavad summad on kõnealuses omavääringus võrdväärsed 1999. aasta oktoobri esimesel tööpäeval euros väljendatud summadega.»

3. Protokolli B II lisas asendatakse harmoneeritud süsteemi rubriikide nr 1904, 2207, ex 8401 ja 9608 kanded ning harmoneeritud süsteemi grupi 57 kanne järgmiselt:

«HS rubriigi nr Toote kirjeldus

Mittepärinevate materjalide käitlemine või töötlemine, mis tagab päritolustaatuse

1 2

(3)        või        (4)

1904 Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel valmistatud toidukaubad (nt maisihelbed); eelnevalt keedetud, küpsetatud või muul viisil teradena, helvestena või muul kujul (v.a lihtjahu ja püülijahu) toiduks valmistatud teraviljad (v.a maisiterad), mujal nimetamata Tootmine: – materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriiki nr 1806; – milles kõik kasutatavad teraviljad ja jahu (v.a kõvanisu ja selle teisendtooted ning mais Zea indurata) peavad olema täielikult pärinevad;1 – milles kasutatud grupi 17 mis tahes materjaliväärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast  
1 Maisi Zea indurata
2207 Denatureerimata etüülalkohol, alkoholisisaldusega 80% mahust või rohkem; denatureeritud etüül- või muu alkohol, mis tahes kangusega Tootmine: – materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriikidesse nr 2207 või nr 2208; – milles kõik kasutatavad viinamarjad või viinamarjadest saadud materjalid peavad olema täielikult pärinevad või kui kõigil muudel kasutatavatel materjalidel juba on päritolustaatus, võib arrakit kasutada kuni 5% ulatuses mahust.  
Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted:    
  – nõeltöödeldud vildist Tootmine:1 – looduslikest kiududest või – keemilistest materjalidest või tekstiilipulbist.  
    Siiski: – rubriiki nr 5402 kuuluvat polüpropüleen-filamenti või – rubriikidesse nr 5503 või nr 5506kuuluvaid polüpropüleenkiudevõi  
    – rubriiki nr 5501 kuuluvat polüpropüleen-filament köisikut, mille iga üksiku filamentkiu jämedus on igal juhul vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus eiületa 40% toote tootjahinnast. Alusena võib kasutada džuutriiet.  
  – muust vildist Tootmine:1 – looduslikest kiududest, mis on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamatavõi – keemilistest materjalidest või tekstiilipulbist  
  – muudest tekstiilmaterjalidest Tootmine:1 – kookoskiud- või džuutlõngast, – sünteetilisest või tehisfilamentlõngast,– looduslikest kiududest või – keemilistest staapelkiududest, mis on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata. Alusena võib kasutada džuutriiet.  

1 Eritingimusi segatekstiilmaterjalist toodete kohta vt sissejuhatavast märkusest 5.
ex 8401 Tuumareaktorite kütteelemendid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse1 Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

1 Seda eeskirja kohaldatakse kuni 31.12.2005.
9608 Kuulsulepead; vildist vms urbsest materjalist otstega pliiatsid ja markerid; täitesulepead, stülograafid jm sulepead; kopeersuled; liikuva või vintsüdamikuga pliiatsid; sulepead, pliiatsihoidikud jms kirjutusvahendite hoidikud; eespool nimetatud kirjatarvete osad (sh otsikud ja klambrid), v.a rubriiki nr 9609 kuuluvad Tootmine, milles kasutatud materjalid on kõik liigitatud muudesse rubriikidesse kui toode. Siiski võib kasutada samasse rubriiki liigitatud kirjutussulgi või suleotsi.»  

4. Otsus jõustub 1. jaanuaril 2000.

5. Euroopa Vabakaubandusühenduse peasekretär deponeerib otsuse teksti depositaari juurde.

 

Õiend
Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus. Lisatud seosed.

 

]]>