1. Kehtestada järgmised aruanded:
1.1. «Ressursside käivete aruanne» (lisa 1);
1.2. «Ressursside jääkide aruanne» (lisa 2);
1.3. «Laenude käivete aruanne» (lisa 3);
1.4. «Laenude jääkide aruanne» (lisa 4);
1.5. «Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne» (lisa 5).

2. «Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruannet» on kohustatud esitama kõik krediidiasutused, v.a need, kes on konsolideerimisgrupi emaettevõtjad.

3. Lisades 1–5 kasutatud mõistete defineerimisel tuleb lähtuda Eesti Panga presidendi 18. novembri 2002. aasta määruse nr 18 «Krediidiasutuste bilansi täiendav aruandlus» (RTL 2002, 130, 1909; 2003, 126, 2055; 2004, 63, 1053) lisas 10 «Aruannetes kasutatavad mõisted» näidatud tähendustest.

4. Krediidiasutustel esitada määruse punktis 1 nimetatud aruanded elektrooniliselt Finantsinspektsioonile aruannetes nõutud tähtaegadel. Finantsinspektsiooni nõudmisel peab krediidiasutus esitama aruandeid ka sagedamini. Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.

5. Eesti Panga presidendi 18. novembri 2002. aasta määruses nr 18 «Krediidiasutuste bilansi täiendav aruandlus» (RTL 2002, 130, 1909; 2003, 126, 2055; 2004, 63, 1053) tehakse järgmised muudatused:

1) tunnistatakse kehtetuks punktid 1.1–1.4;

2) punktis 2 asendatakse tekst «lisades 1–9» tekstiga «lisades 5–9».

6. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. aastal, v.a määruse punktid 1.5 ja 2, mis jõustuvad 1. juulil 2005. aastal.

Ressursside käivete aruanne

1. Aruande valdkond

Kõikide kohustuste, mis on kajastatud bilansis kohustuste kirjetel «Võlgnevused krediidiasutustele», «Võlgnevused klientidele» (v.a nõudmiseni hoiused; saadud üleööhoiused ja üleöölaenud kuuluvad kajastamisele), «Valitsuse laenufondid ja välisabifondid» ja «Allutatud kohustused», kreeditkäive aruandeperioodil.

2. Aruande esitamine

Ühe reana tuleb näidata nende ressursside käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku.

Aruande kood on 231.

3. Aruandeperiood

Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga.

4. Aruande esitamise tähtaeg

5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.

5. Aruanderea struktuur
1) ressursi liik
2) aruande valuuta kood
3) riigi kood
4) klient
5) tähtaeg
6) ressursi käive
7) ressursi aastaintressimäär
8) intressimäära tüüp
9) lepingujärgse valuuta kood
10) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused
11) hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg

1) Ressursi liigi identifikaatorid

Ressursi liigi «Muu saadud laen» all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud, v.a arvelduskrediidid ja allutatud laenud. Ressursi liigi «Arvelduskrediit» all näidatakse ka üleöölaenud.

2) Aruande valuuta kood

Siin näidatakse valuuta, milles ressurss on kaasatud. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda ressurssi käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut. Ressursi lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea üheksanda identifikaatorina.

Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

3) Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

4) Kliendi identifikaatorid

Ressursi liigi «Allutatud võlakiri» puhul määratakse kliendi identifikaator võlakirja ostja alusel.

5) Tähtaja identifikaatorid

Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse, laenu või allutatud võlakirja lepingujärgse tähtaja alusel. Lepingulise tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (s.t lepingu kestus on esialgse lepingu sõlmimise kuupäevast kuni pikendamise lõpuni). Kui lepingu tingimuste muutumisel rahavoogu ei toimu, kajastub muutus ainult ressursside jääkide aruandes.

6) Ressursi käive

Siin näidatakse aruandeperioodil toimunud ressursi kreeditkäive rahavoo toimumisel (k.a intress, kui see võetakse edasisel intressi arvestamisel arvesse).

Käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.

7) Ressursi aastaintressimäär

Ressursi aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Allutatud võlakirjade puhul on aastaintressimääraks diskontomäär. Kui saadud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär ressursi algsummalt).

Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär.

8) Intressimäära tüübi identifikaatorid

Intressimäära tüübiks on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele.

Intressimäära tüübiks on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega.

9) Lepingujärgse valuuta kood

Siin näidatakse sissevõetud ressursi lepingujärgne valuuta. Kui sissevõetud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi.

Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

10) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid

Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul klientide kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»).

Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null).

11) Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatorid

Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult tähtajata hoiuste puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kui tähtajata hoiuste puhul ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega fikseeritud, on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Ressursi liikide repo-tehing, arvelduskrediit, muu saadud laen, laenu- ja välisabifondi ressurss, allutatud laen, allutatud võlakiri puhul on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null).

Ressursside jääkide aruanne

1. Aruande valdkond

Kõikide kohustuste aruandeperioodi lõpu jäägid, mis on kajastatud bilansis kohustustekirjel «Võlgnevused krediidiasutustele», «Võlgnevused klientidele», «Valitsuse laenufondid ja välisabifondid» ja «Allutatud kohustused».

2. Aruande esitamine

Ühe reana tuleb näidata nende ressursside jäägid ja tekkepõhise intressi summa, mille identifikaatorid langevad kokku.

Aruande kood on 211.

3. Aruandeperiood

Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga.

4. Aruande esitamise tähtaeg

5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.

5. Aruanderea struktuur
1) ressursi liik
2) aruande valuuta kood
3) riigi kood
4) klient
5) tähtaeg
6) ressursi jääk
7) tekkepõhine intress
8) ressursi aastaintressimäär
9) intressimäära tüüp
10) lepingujärgse valuuta kood
11) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused
12) hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaeg

1) Ressursi liigi identifikaatorid

Ressursi liigi «Saadud laen» all näidatakse teistelt krediidiasutustelt ja klientidelt saadud laenud (k.a üleöölaenud ja arvelduskrediidid), v.a allutatud laenud.

2) Aruande valuuta kood

Siin näidatakse valuuta, milles ressurss on kaasatud. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimakse summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda ressurssi käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) kaasatut. Ressursi lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kümnenda identifikaatorina.

Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

3) Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

4) Kliendi identifikaatorid

Ressursi liigi «Allutatud võlakiri» puhul määratakse kliendi identifikaator võlakirja ostja alusel.

5) Tähtaja identifikaatorid

Tähtaja identifikaator määratakse hoiuse, laenu või allutatud võlakirja lepingujärgse tähtaja alusel. Lepingulise tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamisel) arvestatakse lepingu tähtaega lisades esialgsele tähtajale pikendamise tähtaja (s.t lepingu kestus on esialgse lepingu sõlmimise kuupäevast kuni pikendamise lõpuni). Kui ressurss tuleb maksta tagasi osade kaupa, on lepinguliseks tähtajaks ajavahemik ressursi saamise kuupäevast kuni viimase osa tagasimaksmiseni.

6) Ressursi jääk

Jääk on identifikaatoritele vastava ressursi jääk aruandeperioodi lõpus. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.

7) Tekkepõhine intress

Siin näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpuks tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.

8) Ressursi aastaintressimäär

Ressursi aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Allutatud võlakirjade puhul on aastaintressimääraks diskontomäär.

Kui kaasatud ressursi tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär ressursi jäägilt (ka siis, kui lepingu järgi on ette nähtud intressimäär algsummalt).

Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär.

Kui intressimäär sõltub ressursi suurusest, näidatakse aruandeperioodi lõpu seisuga kehtiv intressimäär.

9) Intressimäära tüübi identifikaatorid

Intressimäära tüübiks on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku lepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele.

Intressimäära tüübiks on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud või seotud baasmääradega.

10) Lepingujärgse valuuta kood

Siin näidatakse kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta. Kui kaasatud ressursi lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata ressursi lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi.

Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

11) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid

Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»).

Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null).

12) Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatorid

Hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaator määratakse ainult tähtajata hoiuse puhul hoiuse lõpetamiseks kohustusliku etteteatamise tähtaja alusel. Kui tähtajata hoiuste puhul ei ole lõpetamiseks etteteatamise tähtaega fikseeritud, on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null). Ressursi liikide muu nõudmiseni hoius, repo-tehing, arvelduskrediit, muu saadud laen, laenu- ja välisabifondi ressurss, allutatud laen, allutatud võlakiri puhul on hoiuse lõpetamise etteteatamise tähtaja identifikaatoriks 0 (null).

Laenude käivete aruanne

1. Aruande valdkond

Kõikide varade, mis on kajastatud bilansis varakirjetel «Nõuded krediidiasutustele» ja «Nõuded klientidele» (v.a nõudmiseni hoiused teistes krediidiasutustes; üleööhoiused teistes krediidiasutustes ja antud üleöölaenud kuuluvad kajastamisele), aruandeperioodi deebetkäive.

Laenu lepingulise intressimäära muutusi, mis toimuvad laenulepingust tulenevalt automaatselt, s.t ilma kliendi osavõtuta (nt ujuva intressimäära kõikumised ja fikseeritud intressimäära muutumine ujuvaks või vastupidi), käesolevas aruandes ei kajastata. Laenu lepingulise intressimäära muutused/ümbervaatamised, mis toimuvad panga ja kliendi vahelisel kokkuleppel (s.t mitte automaatselt) ning millega ei kaasne täiendavat laenusummat, kajastatakse käesolevas aruandes järgmiselt: lepingujärgseks laenusummaks näidatakse laenu jääk aruandeperioodi lõpu seisuga ning käibeks märgitakse 0 (null). Kui lepingulist laenusummat suurendatakse, s.t väljastatakse täiendav laenusumma, siis näidatakse täiendavat laenusummat uue lepingujärgse laenusummana ja käibeks märgitakse väljamakstav summa.

2. Aruande esitamine

Ühe reana tuleb näidata nende varade lepingujärgsete laenusummade ja käivete summa, mille identifikaatorid langevad kokku.

Aruande kood on 232.

3. Aruandeperiood

Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga.

4. Aruande esitamise tähtaeg

5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.

5. Aruanderea struktuur
1) laenu liik
2) aruande valuuta kood
3) riigi kood
4) klient
5) tähtaeg
6) majandussektor
7) laenu tagatis
8) lepingujärgne laenusumma
9) laenu käive
10) laenu aastaintressimäär
11) intressimäära tüüp
12) lepingujärgse valuuta kood
13) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused
14) laenu eesmärk
15) tarbijakrediidi kulukuse määr
16) esmane intressimäära fikseerimise tähtaeg

1) Laenu liigi identifikaatorid

Laenu liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muuhulgas kõik riiklikud õppelaenud. Muud õppelaenud näidatakse laenu liigi «Muu laen» all. Laenu liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud (nt üleööhoiused, finantseerimisasutusse paigutatud hoiused).

2) Aruande valuuta kood

Siin näidatakse valuuta, milles laen on välja antud. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga laenu tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb seda laenu käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) antud laenu. Laenu lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kaheteistkümnenda identifikaatorina.

Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

3) Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

4) Kliendi identifikaatorid

5) Tähtaja identifikaatorid

Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingujärgse tähtaja alusel ning seda ka siis, kui laenusumma väljamaksmine toimub osade kaupa. Lepingulise tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega vastavalt uuele tähtajale (s.t lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni). Eelduseks on, et see muutus ei ole oluline võrreldes esialgse tähtajaga (nt laenu, tähtajaga 5 aastat, pikendamine 1 kuu võrra), v.a arvelduslaenude puhul. Kui lepingu tingimuste muutumisel rahavoogu ei toimu, kajastub muutus ainult laenude jääkide aruandes.

6) Majandussektori identifikaatorid

Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK)¹.

Eraisikutele antud laenude klassifitseerimisel majandussektoritesse tuleb arvestada järgmist:
a) ettevõtluslaen kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse;
b) eluasemelaen kajastatakse kinnisvara (K) all;
c) tarbimislaenu korral tuleb majandussektori identifikaatoriks märkida 0 (null);
d) õppelaen kajastatakse hariduse (M) all.

7) Laenu tagatise identifikaatorid

Kui ühel laenul on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses.

8) Lepingujärgne laenusumma

Siin näidatakse laenu kogu lepingujärgne summa. Kui laen makstakse välja osade kaupa, näidatakse siin kogu lepingujärgne summa ainult esimese väljamakse tegemisel. Hilisemate väljamaksete tegemise puhul on lepingujärgseks laenusummaks 0 (null). Arvelduslaenude puhul on lepingujärgseks laenusummaks 0.

Panga ja kliendi vahelistest kokkulepetest tulenevate laenu lepingujärgse intressimäära muutuste kajastamisel näidatakse lepingujärgseks laenusummaks laenu aruandeperioodi lõpu jääk.

Lepingujärgne laenusumma näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.

9) Laenu käive

Siin näidatakse laenu deebetkäive aruandeperioodil (k.a nende laenude puhul, mis ühe ja sama kuu jooksul välja anti ja tagastati) rahavoo toimumisel. Arvelduslaenu käibena näidatakse kõigi aruandeperioodi pangapäevade arvelduslaenu käivete summa. Laenu lepingujärgse intressimäära muutuste kajastamisel näidatakse laenu käibeks 0.

Laenu käive näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.

10) Laenu aastaintressimäär

Laenu aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenujäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt).

Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär.

Õppelaenude puhul näidatakse intressimäär, mida krediidiasutus tegelikult saab, s.o koos valitsusepoolse kompenseerimisega.

Arvelduslaenude puhul on aastaintressimääraks 0 (null).

11) Intressimäära tüübi identifikaatorid

Intressimäära tüübiks on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele.

Intressimäära tüübiks on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud EURIBOR-i või muude baasmääradega ning see muutub vastavalt EURIBOR-i või muu baasmäära muutusele. Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni puhul (näiteks esimeseks kolmeks aastaks on intressimäär 6%, seejärel aga 6 kuu EURIBOR + 2%) on intressimäära tüübiks «Ujuv». Intressimäära tüübiks on «Ujuv» ka siis, kui kasutatakse kombinatsiooni ujuvast ja fikseeritud intressimäärast (näiteks esimesel kolmel aastal on intressimääraks 6 kuu EURIBOR + 2%, seejärel aga fikseeritud 6%).

12) Laenu lepingujärgse valuuta kood

Siin näidatakse väljaantud laenu lepingujärgne valuuta. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata laenu lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi.

Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

13) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid

Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»).

Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null).

14) Laenu eesmärgi identifikaatorid

Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Identifikaatoreid 9 «Äriühingu tegevuse alustamine» ja 10 «Äriühingu tegevuse laiendamine» kasutatakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7 ja 9–14, ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–11 ja 13–19.

15) Tarbijakrediidi kulukuse määr

Siin näidatakse kliendi liigi «Eraisik» laenude kulukuse määr vastavalt rahandusministri 7. augusti 2002. a määrusega nr 98 kinnitatud «Tarbijakrediidi kulukuse määra arvutamise korrale» (RTL 2002, 92, 1420; 2004, 64, 1060). Kulukuse määr näidatakse protsentides ning esitatakse formaadis määr jagatud 100-ga (m/100). Ülejäänud kliendi liikide või laenu liigi «Muu nõue» puhul on kulukusemääraks 0 (null).

16) Esmase intressimäära fikseerimise tähtaja identifikaatorid

Siin näidatakse intressimäära tüübi «Ujuv» puhul esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg. Esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg on laenulepingu sõlmimisel kokkulepitud periood laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära ümbervaatamise kuupäevani (sh intressimäära ümbervaatamine seoses intressimäära aluseks oleva EURIBOR-i või muu baasmäära muutusega).

Näiteks kui laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et intressimääraks on 6 kuu EURIBOR + 2% ja intressimäära korrigeeritakse iga 6 kuu tagant vastavalt EURIBOR-i muutusele, on esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks 6 kuud.

Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg vastavalt ajavahemikule laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära ujuvaks muutumise kuupäevani, s.t esmase inressimäära fikseerimise tähtaeg on laenulepingu sõlmimisel kokkulepitud fikseeritud inressimäära kasutamise tähtaeg.

Ujuva ja fikseeritud intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks ajavahemikku laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni esimese võimaliku intressimäära ümbervaatamise kuupäevani.

Intressitüübi «Fikseeritud» puhul on esmase intressimäära fikseerimise tähtaja identifikaatoriks 0 (null).

Laenude jääkide aruanne

1. Aruande valdkond

Kõikide varade aruandekuu lõpu jäägid, mis on kajastatud bilansis varakirjetel «Nõuded krediidiasutustele» ja «Nõuded klientidele».

2. Aruande esitamine

Ühe reana tuleb näidata nende varade jääkide ja tekkepõhiste intresside summa, mille identifikaatorid langevad kokku.

Aruande kood on 212.

3. Aruandeperiood

Aruandeperioodiks on kalendrikuu. Aruanne esitatakse kord kuus aruandeperioodi lõpu seisuga.

4. Aruande esitamise tähtaeg

5. (viies) pangapäev pärast aruandeperioodi lõppu.

5. Aruanderea struktuur
1) laenu liik
2) aruande valuuta kood
3) riigi kood
4) klient
5) tähtaeg
6) majandussektor
7) laenu tagatis
8) laenu jääk
9) tekkepõhine intress
10) laenu aastaintressimäär
11) intressimäära tüüp
12) lepingujärgse valuuta kood
13) rahaloomega tegelevad finantseerimisasutused
14) juriidilisest isikust klient
15) laenu eesmärk
16) laenu klass
17) esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg

1) Laenu liigi identifikaatorid

Laenu liik fikseeritakse laenu andmise hetkel ning hiljem laenude jääkide aruandes seda ei muudeta. Laenu liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muuhulgas ka riiklikud õppelaenud. Muud õppelaenud kuuluvad kajastamisele laenu liigi «Muu laen» all. Laenu liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei ole laenud ega pöördrepo-tehingud (nt üleööhoiused, hoiused finantseerimisasutustes).

2) Aruande valuuta kood

Siin näidatakse valuuta, milles laen on välja antud. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga laenu tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (EUR) kursiga, tuleb seda laenu käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) antud laenu. Laenu lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea kaheteistkümnenda identifikaatorina.

Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

3) Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

4) Kliendi identifikaatorid

5) Tähtaja identifikaatorid

Tähtaja identifikaator määratakse laenu lepingujärgse tähtaja alusel, seda ka siis, kui laenusumma väljamaksmine toimub osade kaupa. Lepingulise tähtaja ja/või lepingulise summa muutumisel (nt lepingu pikendamine), kui toimub rahavoog, arvestatakse lepingu tähtaega vastavalt uuele tähtajale (s.t lepingu kestus on esialgse lepingu algusest pikendamise lõpuni). Eelduseks on, et see muutus ei ole oluline võrreldes esialgse tähtajaga (nt laenu tähtajaga 5 aastat pikendamine 1 kuu võrra), v.a arvelduslaenude puhul.

6) Majandussektori identifikaatorid

Laen klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala, mitte konkreetse laenuprojekti järgi. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK)².

Eraisikutele antud laenude klassifitseerimisel majandussektoritesse tuleb arvestada järgmist:
a) ettevõtluslaen kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse;
b) eluasemelaen kajastatakse kinnisvara (K) all;
c) tarbimislaenu korral tuleb majandussektori identifikaatoriks märkida 0 (null);
d) õppelaenu kajastatakse hariduse (M) all.

7) Laenu tagatise identifikaatorid

Kui ühel laenul on mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagab laenu suurimas väärtuses.

8) Jääk aruandeperioodi lõpus

Jääk on identifikaatoritele vastava vara jääk aruandeperioodi lõpus. Jääk näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.

9) Tekkepõhine intress

Siin näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid aruandeperioodi lõpu seisuga tasumata intress. Intress näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.

10) Laenu aastaintressimäär

Laenu aastaintressimäär näidatakse protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Kui laenu tagasimaksmine toimub osade kaupa, näidatakse aastaintressimäär laenujäägilt (ka siis, kui lepingus on ette nähtud intressimäär laenu algsummalt).

Kui lepingu järgi on ette nähtud ujuv intressimäär, siis näidatakse aruandekuupäeval fikseeritud intressimäär.

Õppelaenude puhul näidatakse intress, mida krediidiasutus tegelikult saab, s.o koos valitsusepoolse kompenseerimisega.

11) Intressimäära tüübi identifikaatorid

Intressimäära tüübiks on «Fikseeritud», kui intressimäär lepitakse kokku laenulepingu sõlmimisel ega kuulu hiljem ümbervaatamisele.

Intressimäära tüübiks on «Ujuv», kui intressimäär on indekseeritud EURIBOR-i või muude baasmääradega ning see muutub vastavalt EURIBOR-i või muu baasmäära muutusele. Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni puhul (näiteks esimeseks kolmeks aastaks on intressimäär 6%, seejärel aga 6 kuu EURIBOR + 2%) on intressimäära tüübiks «Ujuv». Intressimäära tüübiks on «Ujuv» ka siis, kui kasutatakse kombinatsiooni ujuvast ja fikseeritud intressimäärast (näiteks esimesel kolmel aastal on intressimääraks 6 kuu EURIBOR + 2%, seejärel aga fikseeritud 6%).

12) Laenu lepingujärgse valuuta kood

Siin näidatakse väljaantud laenu lepingujärgne valuuta. Kui väljaantud laenu lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata laenu lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi.

Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

13) Rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste identifikaatorid

Siin näidatakse kliendi liikide «Muu finantseerimisasutus» ja «Krediidiasutus» puhul kliendi kuuluvus rahaloomega tegelevate finantseerimisasutuste (RFA) nimekirja. Kuuluvuse määratlemisel lähtutakse Euroopa Liidu RFA-de nimekirjast, mis on avaldatud Euroopa Keskpanga koduleheküljel http://www.ecb.int/stats/money/mfi/elegass/html/index.en.html (alajaotused «Search the database» ja «Download dataset»).

Ülejäänud kliendi liikide puhul on identifikaatoriks 0 (null).

14) Juriidilisest isikust kliendi identifikaatorid

Siin näidatakse, kas aruandereal näidatud klient on juriidilisest isikust suurklient või mitte.

Juriidilisest isikust suurklient on klient, kelle vähemalt kaks kolmest järgnevast majandusnäitajast on viimase kinnitatud majandusaasta aruande põhjal suuremad kui: bilansiline maht 3 125 000 eurot; aasta netokäive 6 250 000 eurot; aasta keskmine töötajate arv 50 inimest.

Ülejäänud kliendid näidatakse identifikaatori 2 «Muu klient» all.

15) Laenu eesmärgi identifikaatorid

Siin näidatakse väljaantud laenu eesmärk. Identifikaatoreid 9 «Äriühingu tegevuse alustamine» ja 10 «Äriühingu tegevuse laiendamine» kasutatakse juhul, kui laen antakse äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või pole konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Laenu refinantseerimise puhul tuleb laenu eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritava laenu eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7 ja 9–14; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7–11 ja 13–19.

16) Laenu klassi identifikaatorid

Siin näidatakse laenu klass vastavalt Eesti Panga presidendi 27.06.2000. a määrusega nr 9 «Krediidiasutuste laenude teenindamise ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmine» (RTL 2000, 76, 1146) kinnitatud «Laenude teenindamise miinimumnõuete ning ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kuludesse kandmise korrale».

17) Esmase intressimäära fikseerimise tähtaja identifikaatorid

Siin näidatakse intressimäära tüübi «Ujuv» puhul esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg. Esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg näidatakse ainult laenude puhul, mis on välja antud pärast 1. jaanuari 2005. a. Laenude puhul, mis on välja antud enne 1. jaanuari 2005. a, märgitakse esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks 0 (null).

Esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg on laenulepingu sõlmimisel kokkulepitud periood laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära ümbervaatamise kuupäevani (sh intressimäära ümbervaatamine seoses intressimäära aluseks oleva EURIBOR-i või muu baasmäära muutusega).

Näiteks kui laenulepingu sõlmimisel lepitakse kokku, et intressimääraks on 6 kuu EURIBOR + 2% ja intressimäära korrigeeritakse iga 6 kuu tagant vastavalt EURIBOR-i muutusele, on esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks 6 kuud.

Fikseeritud ja ujuva intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtaeg vastavalt ajavahemikule laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni intressimäära ujuvaks muutumise kuupäevani, s.t esmase inressimäära fikseerimise tähtaeg on laenulepingu sõlmimisel kokkulepitud fikseeritud inressimäära kasutamise tähtaeg.

Ujuva ja fikseeritud intressimäära kombinatsiooni kasutamisel näidatakse esmase intressimäära fikseerimise tähtajaks ajavahemikku laenulepingu sõlmimise kuupäevast kuni esimese võimaliku intressimäära ümbervaatamise kuupäevani.

Intressitüübi «Fikseeritud» puhul on esmase intressimäära fikseerimise tähtaja identifikaatoriks 0 (null).

Krediidiasutuse bilansist maha kantud nõuete liikumise aruanne

1. Aruande valdkond

Nõuete bilansist maha kandmine ning bilansist maha kantud nõuete laekumine või nende bilansivälise arvestuse lõpetamine aruandekvartali jooksul. Aruandes ei näidata bilansist maha kantud nõuetega seotud intressinõudeid ja viiviseid.

2. Aruande esitamine

Ühe reana tuleb näidata nende nõuete käive, mille identifikaatorid langevad kokku. Aruande kood on 238.

3. Aruandeperiood

Aruandeperioodiks on kvartal. Aruanne esitatakse kord kvartalis aruandeperioodi lõpu seisuga.

4. Aruande esitamise tähtaeg

Hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.

5. Aruanderea struktuur
1) nõude liik
2) aruande valuuta kood
3) riigi kood
4) klient
5) majandussektor
6) nõude tagatis
7) lepingujärgse valuuta kood
8) eesmärk
9) nõude bilansist maha kandmine
10) nõude laekumine
11) nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine

1) Nõude liigi identifikaatorid

Siin näidatakse nõude liik, mis fikseeriti nõude tekkimise hetkel. Nõude liigi «Intressimäära piiranguga sihtotstarbeline laen» all näidatakse muuhulgas ka riiklikud õppelaenud. Muud õppelaenud kuuluvad kajastamisele nõude liigi «Muu laen» all. Nõude liigi «Järelmaksuga müük» all näidatakse ka tarbijafaktooring. Nõude liigi «Muu nõue» all näidatakse kõik aruande valdkonda kuuluvad nõuded, mis ei kuulu eelnevate nõude liikide alla (nt hoiused).

2) Aruande valuuta kood

Siin näidatakse valuuta, milles nõue on fikseeritud. Kui nõude lepingujärgne valuuta on EEK, aga tema tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (EUR) kursiga, tuleb seda nõuet käsitleda kui selles valuutas (antud juhul EUR) fikseeritud nõuet. Nõude lepingujärgne valuuta (antud juhul EEK) näidatakse aruanderea seitsmenda identifikaatorina.

Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

3) Riigi kood

Siin näidatakse riigi kood kliendi residentsuse järgi. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kliendi residentsust pole võimalik identifitseerida, märgitakse koodiks XX.

4) Kliendi identifikaatorid

5) Majandussektori identifikaatorid

Nõue klassifitseeritakse kliendi põhitegevusala järgi, mitte näiteks konkreetse laenuprojekti järgi. Klassifitseerimise aluseks on Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaator (EMTAK)³.

Eraisikutele antud laenude klassifitseerimisel majandussektoritesse tuleb arvestada järgmist:
a) ettevõtluslaen kajastatakse vastavalt majandussektorile, kus laenu kasutatakse;
b) eluasemelaen kajastatakse kinnisvaraalase tegevuse (K70) all;
c) tarbimislaenu korral tuleb majandussektori identifikaatoriks märkida 0 (null);
d) õppelaenu kajastatakse hariduse (M) all.

6) Nõude tagatise identifikaatorid

Siin näidatakse mahakantud nõude esialgne tagatis. Kui ühel nõudel on olnud mitu tagatist, tuleb näidata see tagatis, mis tagas nõuet suurimas väärtuses.

7) Lepingujärgse valuuta kood

Siin näidatakse nõude lepingujärgne valuuta. Kui nõude lepingujärgne valuuta on EEK, aga tagasimaksmise summa on seotud EEK-i ja konkreetse valuuta (nt EUR) kursiga, tuleb siin näidata nõude lepingujärgne valuuta, s.o EEK. Kui aruande valuuta ja lepingujärgne valuuta langevad kokku, korratakse siin aruande valuuta koodi.

Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega.

8) Eesmärgi identifikaatorid

Siin näidatakse kliendipoolne rahaliste vahendite kasutuse eesmärk, mille tagajärjel nõue tekkis. Identifikaatorit 9 «Äriühingu tegevuse alustamine» kasutatakse näiteks juhul, kui laen oli antud äriplaani alusel, kus laenu kasutamisel on rohkem kui üks eesmärk või polnud konkreetse eesmärgi eristamine võimalik. Refinantseeritud nõuete puhul tuleb eesmärgi määratlemisel lähtuda refinantseeritud nõude eesmärgist. Kliendi liigi «Eraisik» puhul kasutatakse ainult identifikaatoreid 7 ja 9–14; ülejäänud kliendi liikide puhul aga 7, 9–11 ja 13–22.

9) Nõude bilansist maha kandmine

Siin näidatakse summa, mis on aruandereal näidatud nõudest aruandeperioodil bilansist maha kantud. Maha kantud summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.

10) Nõude laekumine

Siin näidatakse summa, mis on aruandereal näidatud nõudest aruandeperioodil laekunud. Laekunud summa näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.

11) Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine

Siin näidatakse summa, mille ulatuses on aruandereal näidatud nõude bilansiväline arvestus aruandeperioodil lõpetatud. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine näidatakse ainult juhul, kui bilansivälise arvestuse lõpetamine toimus vaatamata sellele, et vastavat summat ei laekunud. Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamine, mis toimus seoses vastava summa laekumisega, näidatakse aruanderea 10. identifikaatori «Nõude laekumine» all ning «Nõude bilansivälise arvestuse lõpetamise» identifikaatori all näidatakse 0 (null). Summa, mille ulatuses on nõude bilansiväline arvestus lõpetatud, näidatakse aruande valuutas ümardatuna täisühikuteni.