1. OTSUS

«Kodakondsuse seaduse» § 20 lõike 1 alusel ning arvestades sama seaduse § 20 lõikes 2 sätestatut, anda Eesti kodakondsus tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest, järgmistele isikutele:
1.–18. XXX

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED

«Kodakondsuse seaduse» § 6 sätestab naturalisatsiooni korras kodakondsuse taotlemise üldtingimused ja § 33 eritingimused enne 1. juulit 1990. a Eestisse asunud isikule, kelle suhtes ei rakendata alalise elamisloa alusel Eestis viibimise nõuet.

«Kodakondsuse seaduse» § 1 lõike 2 kohaselt ei või Eesti kodanik olla samal ajal mõne muu riigi kodakondsuses. «Kodakondsuse seaduse» § 19 lõike 3 kohaselt peab naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust taotlev isik kirjalikult kinnitama Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses kuue kuu möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ning vastab «Kodakondsuse seaduses» sätestatud tingimustele, ning esitama tõendi selle kohta, et ta on vabastatud tema senisest kodakondsusest, tunnistatud kodakondsuseta isikuks või peab olema tõendatud tema vabastamine tema senisest kodakondsusest seoses Eesti kodakondsuse saamisega.

Kuni 20. märtsini 2004. a kehtinud «Kodakondsuse seaduse» § 19 lõike 3 kohaselt pidi Eesti kodakondsust saada sooviv isik kirjalikult kinnitama Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses ühe aasta möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise päevast, et ta jätkuvalt soovib saada Eesti kodakondsust ning vastab «Kodakondsuse seaduses» sätestatud tingimustele, ja esitama tõendi selle kohta, et ta on vabastatud senisest kodakondsusest või vabastatakse sellest seoses Eesti kodakondsuse saamisega või on tunnistatud kodakondsuseta isikuks.

20. märtsil 2004. a jõustunud «Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse» (RT I 2004, 12, 80) § 2 sätestab, et isik, kelle sooviavaldus kodakondsuse saamiseks on enne 20. märtsi 2004. a Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutuses registreeritud ja menetlusse võetud, võib esitada Vabariigi Valitsuse poolt volitatud valitsusasutusele «Kodakondsuse seaduse» § 19 lõikes 3 nimetatud kinnituse ja tõendi kuue kuu möödumisel, kuid mitte hiljem kui ühe aasta ja ühe kuu möödumisel Eesti kodakondsuse saamise sooviavalduse registreerimise päevast arvates.

Korralduses nimetatud isikud on täitnud «Kodakondsuse seaduse» §-s 6 ja § 19 lõikes 3 ettenähtud tingimused Eesti kodakondsuse saamiseks ning nende suhtes ei ole tuvastatud «Kodakondsuse seaduse» § 21 lõikes 1 nimetatud Eesti kodakondsuse andmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Samas ei tõenda «Kodakondsuse seaduse» § 19 lõikes 3 nimetatud tõend otseselt korralduses nimetatud isikute vabastamist nende senisest kodakondsusest või nende vabastamist senisest kodakondsusest Eesti kodakondsuse saamisel, sest tõendi väljastajal puudub vastava otsuse tegemise pädevus.

«Kodakondsuse seaduse» § 20 lõike 2 kohaselt jõustub Vabariigi Valitsuse Eesti kodakondsuse andmise korraldus allakirjutamise päeval, kui korralduses eneses ei sätestata muud tähtaega.

Arvestades isikute soovi saada Eesti kodakondsus ning «Kodakondsuse seaduse» § 1 lõikes 2 ja § 19 lõikes 3 sätestatut, annab Vabariigi Valitsus korralduses nimetatud isikutele Eesti kodakondsuse tingimusel, et nad vabastatakse senisest kodakondsusest.

3. JÕUSTUMINE

Korraldus jõustub iga konkreetse punktis 1 nimetatud isiku suhtes tema senisest kodakondsusest vabastamisele järgneval päeval tingimusel, et Kodakondsus- ja Migratsiooniametile esitatakse dokument, mis tõendab isiku vabastamist tema senisest kodakondsusest.

4. KORRALDUSE TEATAVAKS TEGEMINE

Kodakondsus- ja Migratsiooniametil teha korraldus punktis 1 nimetatud isikutele teatavaks.