Riigikogu seadus algtekst-terviktekst maapõu avaldamine avaldatud 2004-11-23 Vabariigi President 2004-12-07 732 RT I 2004-12-16+02:00 84 572 824890 2005-04-01+03:00 2005-04-02+03:00 tyviseadus_1_10.02.2010.xsd 824890 3 2016-12-31 Maret Mauer 158271 Maapõueseadus 1 ÜLDSÄTTED 1 Seaduse eesmärk, reguleerimisala ja haldusmenetluse seaduse kohaldamine 1 Käesolev seadus sätestab maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine. 2 Käesolev seadus reguleerib: 1 üldgeoloogilist uurimistööd; 2 geoloogilist uuringut; 3 maavara kaevandamist, välja arvatud osas, mis on reguleeritud kaevandamisseadusega (RT I 2003, 20, 118; 2004, 18, 131); 4 kinnisasja omaniku õigusi tema kinnisasja piirides asuva maavara kasutamisel; 5 üldgeoloogilise uurimistöö, geoloogilise uuringu ja kaevandamisega rikutud maa korrastamist; 6 maapõue kasutamist, mis ei ole seotud maavara kaevandamisega, välja arvatud osas, mis on reguleeritud kaevandamisseaduse ja veeseadusega (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156; 51, 352; 2004, 28, 190; 38, 258); 7 maapõue kaitset. 3 Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 2 Mõisted Käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1 maapõu on maismaal, piiriveekogudes, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis inimtegevuseks kättesaadav maakoore osa; 2 maavara on looduslik kivim, setend, vedelik või gaas, mille omadused või lasundi lasumistingimused ja omadused vastavad kehtestatud nõuetele ning mille lasund või selle osa on majandusliku tähtsuse tõttu keskkonnaregistris arvele võetud; 3 üldgeoloogiline uurimistöö on maapõue geoloogilise ehituse või maavarade leviku seaduspärasuste selgitamise eesmärgil tehtav teadusuuring või geoloogiline rakendustöö; 4 maavara geoloogiline uuring (edaspidi  geoloogiline uuring ) on maavara kaevandamise ja kasutusele võtmise eesmärgil tehtav geoloogiline töö; 5 maardla on üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga piiritletud ja uuritud ning keskkonnaregistris arvele võetud maavara lasund või lasundi osa, kusjuures maardlana võetakse arvele kogu lasund või lasundi osa, mis sisaldab maavara koos vahekihtidega; 6 kaevis on looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis; 7 maavaravaru kaevandamine (edaspidi  kaevandamine ) on maavara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine, kaevise tehnoloogiline vedu kaevandamise kohas ja kaevise esmane töötlemine; 8 maavara kasutamine on maavara tarbimine seda võõrandamata või kasutamine looduslikus seisundis; 9 uuringuruum on üldgeoloogilise uurimistöö loaga või geoloogilise uuringu loaga geoloogilisteks töödeks määratud maapõue osa; 10 uuringuruumi teenindusala on geoloogilise uuringu loaga geoloogilisteks töödeks määratud territoorium uuringuruumi kohal; 11 mäeeraldis on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud maapõue osa; 12 mäeeraldise teenindusmaa on kaevandamisloaga maavara kaevandamiseks määratud territoorium mäeeraldise kohal või ümber; 13 kaevandamisega rikutud maa korrastamine on selle taas kasutuskõlblikuks muutmine; 14 käsipala on kivimi tükk, mis kivimi uurimiseks on võetud paljandist või puursüdamikust. 3 Maardlate jagunemine 1 Maardla on üleriigilise või kohaliku tähtsusega. 2 Üleriigilise tähtsusega on piiriveekogus, territoriaal- või sisemeres või majandusvööndis asuv maardla ning selline maardla, mille: 1 maavara kvaliteet või kogus riigi majandusarengust lähtudes on olulise tähtsusega; 2 maavarast valmistatud toodetel on ekspordi potentsiaal; 3 maavara kaevandamisest lähtuv oluline keskkonnamõju ulatub mitmesse maakonda või ületab riigipiiri. 3 Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja kehtestab Vabariigi Valitsus. 4 Üleriigilise tähtsusega maardlate nimekirja kandmata maardla on kohaliku tähtsusega. 4 Omand maavarale 1 Aluspõhja maavara, üleriigilise tähtsusega maardlas olev maavara ning ravitoimega järve- ja meremuda (ravimuda) kuuluvad riigile ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu. 2 Riigile kuuluval kinnisasjal ja siseveekogus asuv maavara kuulub riigile. 3 Keskkonnaregistris arvele võtmata aluspõhja kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslik lasund kuulub riigile ning nendele teiste isikute kinnisomand ei ulatu, kui seda ei tingi kinnisasja kasutamise otstarve. 4 Riigi omandis olevad maavarad ei ole looduslikul kujul tsiviilkäibes. 5 Kui riigile kuuluva maavara looduslikust seisundist eemaldamiseks oli nõutav luba, kuulub loa alusel kaevandamisel saadud kaevis maavara kaevandajale. 6 Kui riigile kuuluva maavara looduslikust seisundist eemaldamiseks oli nõutav luba, kuulub ilma loata kaevandamisel saadud kaevis riigile. 5 Maavarade arvestus 1 Maavarade arvestust peetakse keskkonnaregistris maardlate kaupa maavaravarudena keskkonnaregistri seaduses (RT I 2002, 58, 361; 2004, 30, 209) sätestatud korras. 2 Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga uuritud ja piiritletud kivimi, setendi, vedeliku või gaasi loodusliku lasundi maardlana keskkonnaregistrisse kandmise otsustab keskkonnaminister üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu tulemuste alusel, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. 6 Eesti Maavarade Komisjon 1 Eesti Maavarade Komisjon moodustatakse Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas ning selle põhimääruse kinnitab keskkonnaminister. 2 Eesti Maavarade Komisjoni põhiülesanne on Keskkonnaministeeriumi nõustamine maapõue uurimise ja kasutamise ning maavarade arvestamise, maavaravarude kinnitamise, kvalifitseerimise ja mahakandmise ning kaitse küsimustes. 3 Eesti Maavarade Komisjoni koosseisu nimetatakse geoloogia, mäenduse, keskkonnakaitse ja teiste erialade asjatundjaid. Komisjoni koosseisu kuuluvad Keskkonnaministeeriumi, Maa-ameti, Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja erialaliitude esindajad. Eesti Maavarade Komisjoni koosseisu kinnitab keskkonnaminister. 2 ÜLDGEOLOOGILINE UURIMISTÖÖ JA GEOLOOGILINE UURING 1 Üldsätted 7 Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu üldnõuded 1 Üldgeoloogiline uurimistöö ja geoloogiline uuring tuleb teha selliselt, et keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. 2 Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu loa omanikul on õigus töö käigus maapõuest võtta ja kasutada töö tegemiseks loas märgitud kivimit, setendit, vedelikku või gaasi koguses, mis on vajalik selle omaduste, rikastatavuse ja kasutatavuse määramiseks. Kaevetöid võib teha ulatuses, mis on üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu jaoks vajalik. 8 Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu kord 1 Üldgeoloogiline uurimistöö tehakse üldgeoloogilise uurimistöö korra kohaselt. 2 Üldgeoloogilise uurimistöö korra kehtestab keskkonnaminister. Üldgeoloogilise uurimistöö korraga kehtestatakse: 1 geoloogilise kaardistamise nõuded; 2 maavara otsingule esitatavad nõuded; 3 maapinna ja maapõue seisundit muutva tegevuse ulatus; 4 geoloogilise kaardistamise ja maavara otsingu aruande koostamise nõuded. 3 Üldgeoloogilise uurimistöö käigus vastavalt töö eesmärgile tehakse: 1 geoloogilist kaardistamist; 2 maavarade otsingut; 3 geofüüsikalisi uuringuid; 4 geokeemilisi uuringuid; 5 muid sihtotstarbelisi geoloogilisi töid, välja arvatud ehitusgeoloogilised või -geodeetilised tööd. 4 Geoloogiline uuring tehakse geoloogilise uuringu korra kohaselt. 5 Geoloogilise uuringu korra kehtestab keskkonnaminister. Geoloogilise uuringu korraga kehtestatakse: 1 maavarade jaotamine kasutusalade järgi ja maavarade kasutusalade määramise nõuded; 2 geoloogilise uuringu ettevalmistamisele ja tegemisele, topograafiatöödele ning maavaravarude arvutamisele esitatavad nõuded; 3 maardla kasutuselevõtuks ettevalmistamisele ja geoloogilise uuringu aruandele esitatavad nõuded; 4 iga maavara geoloogilisele uuringule esitatavad erinõuded. 6 Geoloogilise uuringu käigus: 1 selgitatakse kaevandamist võimaldava detailsusega looduslike lasundite või maavara lasumistingimused, koostis ja tehnoloogilised omadused ning määratakse uuritavate looduslike lasundite või maavara võimalikud kasutusalad; 2 hinnatakse uuringuruumi ja selle ümbruse hüdroloogilisi ja hüdrogeoloogilisi tingimusi, nende võimalikku muutumist kaevandamise käigus ja määratakse kaevandamise mõjupiirkonna ulatus; 3 kavandatakse abinõud maapõues tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks; 4 koostatakse uuringuruumi ja selle lähiümbruse geoloogiline kaart; 5 tehakse ettepanek maavaravarude kategooriate määramiseks; 6 uuritakse maavara otsingule vastava täpsusega kõiki uuringuruumis leiduvaid maavarasid ja looduslikke lasundeid, mille kasutuskõlblikuna säilitamine ei ole uuritava maavara, kivimi, setendi, vedeliku või gaasi hilisema kaevandamise käigus mäetehniliselt võimalik. 9 Maavaradele esitatavad nõuded 1 Nõuded dolokivi, fosforiidi, järvelubja, järvemuda, kristalliinse ehituskivi, kruusa, liiva, lubjakivi, meremuda, põlevkivi, savi ja turba omadustele ning lasundi lasumistingimustele ja omadustele maavaravaruna maardlas arvele võtmiseks kehtestab keskkonnaminister. 2 Nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata loodusliku kivimi, setendi, vedeliku või gaasi lasundi maardlana keskkonnaregistris arvele võtmiseks esitab uuringuloa taotleja uuringuloa taotlemisel. 3 Maavaravarule määratakse vastavalt tema kvaliteedile ja kasutusvõimalusele kasutusala. Maavaravarude kasutusalade nimistu kehtestab keskkonnaminister. 10 Maavaravaru kategooriad 1 Maavaravaru jaguneb olenevalt uurituse detailsusest tarbevaruks, reservvaruks ja prognoosvaruks. 2 Tarbevaru on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru kaevandamiseks ja kasutamiseks. Tarbevaru kvalifitseeritakse geoloogilise uuringu alusel. 3 Reservvaru on maavaravaru, mille geoloogilise uurituse maht võimaldab saada vajalikud andmed maavaravaru perspektiivi hindamiseks ja edasise geoloogilise uuringu suunamiseks. Reservvaru kvalifitseeritakse üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu alusel. Keskkonnaminister võib tunnistada reservvaru kaevandatavaks ja kasutatavaks maavaravaruks, kui reservvaru piirneb vahetult tarbevaruga või paikneb tarbevaru lamamis või lasumis. 4 Prognoosvaru on maavaravaru, mille uurituse mahu määrab üldgeoloogiline uurimistöö. Prognoosvaru eraldatakse maardlaga piirneval alal väljaspool tarbe- ja reservvaru kontuuri või piirkonnas, kus maavarailmingute esinemise põhjal võib eeldada uue maardla olemasolu. Prognoosvaru võimaldab hinnata maardla maavaravaru suurendamise või uue maardla kindlakstegemise võimalust ning on aluseks maavara otsingu ja geoloogilise uuringu suunamisel. 5 Maavaravaru tarbevaru ja reservvaru jagunevad nende kasutamisvõimalikkuse ja majandusliku tähtsuse alusel aktiivseks ja passiivseks. Prognoosvaru gruppideks ei jaotata. 6 Maavaravaru on aktiivne, kui selle kaevandamisel kasutatav tehnoloogia ja tehnika tagavad maapõue ratsionaalse kasutamise ja keskkonnanõuete täitmise ning maavara kasutamine on majanduslikult kasulik. 7 Maavaravaru on passiivne, kui selle kasutamine ei ole keskkonnakaitseliselt võimalik või puudub vastav tehnoloogia, kuid mis võib tulevikus osutuda kasutuskõlblikuks. 8 Nõuded maavaravarude kategooriatele kehtestab keskkonnaminister, lähtudes maavara uurituse astmest, võimaliku keskkonnamõju ulatusest, kaevandamise võimalikkusest ja majanduslikust otstarbekusest. 11 Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu õigus 1 Üldgeoloogiline uurimistöö on lubatud üldgeoloogilise uurimistöö loa alusel, välja arvatud see üldgeoloogiline uurimistöö, kus välitöid ei ole kavandatud või need piirduvad looduslike või tehispaljandite kirjeldamisega ning käsipalade või kivististe maapinnalt kogumisega. 2 Geoloogiline uuring on lubatud maavara geoloogilise uuringu loa (edaspidi  uuringuluba ) alusel. 3 Üldgeoloogilist uurimistööd ja geoloogilist uuringut võib teha kaevandamisseaduses sätestatud korras registreeritud isik. Registreering ei asenda üldgeoloogilise uurimistöö luba või uuringuluba. 12 Geoloogilise teabe esitamine, säilitamine ja avalikustamine 1 Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu käigus saadud kivimmaterjali, puursüdamikud, proovid ja muu geoloogilise informatsiooni (edaspidi  kogutud materjal ) esitab loa omanik loa andjale kolmekümne päeva jooksul pärast üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu tulemuste kinnitamist. Loa andja annab kogutud materjali säilitamiseks keskkonnaregistri volitatud töötlejale. 2 Kui üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu tulemuste alusel on vaja teha muudatusi keskkonnaregistris, esitatakse asjakohane aruanne kinnitamiseks Keskkonnaministeeriumile. Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu aruande esitamise ja läbivaatamise korra kehtestab keskkonnaminister. 2 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotlemine, üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmine ja loa andmisest keeldumine 13 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotlus 1 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotlus sisaldab: 1 andmeid loa taotleja ja üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu teostaja kohta; 2 üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotleja üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu lähteülesannet; 3 andmeid uuringuruumi ja uuringuruumi teenindusala kohta, maavara otsingu korral maavaravaru oletatava suuruse kohta; 4 andmeid üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu iseloomu ja mahu kohta; 5 seletuskirja; 6 graafilist lisa. 2 Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse seletuskiri peab sisaldama üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu kirjeldust, andmeid kasutatavate uurimismeetodite ning üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu võimaliku keskkonnamõju ulatuse kohta ja töö ajakava. 3 Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse graafilisel lisal märgitakse uuringuruumi ja uuringuruumi teenindusala piir, olemasoleva maardla ja varem uuritud maavaravaru plokkide kontuurid, kehtivate uuringualade ja mäeeraldiste ning katastriüksuste piirid. 4 Uuringuloa taotluse koostamise õigus on projekti koostamisega tegeleval isikul kaevandamisseaduse § 10 tähenduses. 5 Uuringuloa taotluse vormi ning täpsustatud nõuded üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele osale kehtestab keskkonnaminister. 14 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotlemine ning avatud menetluse sätete kohaldamine 1 Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa saamiseks esitab taotleja loa andjale taotluse. 2 Loa andja saadab üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja taotletava uuringuruumi asukoha kohalikule omavalitsusele, kes annavad oma arvamuse kirjalikult. 3 Üldgeoloogilise uurimistöö loa maavara otsingu eesmärgil ja uuringuloa üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning majandusvööndis annab Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust loa taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse eelnõu kohta. 4 Üldgeoloogilise uurimistöö loa, kui luba ei taotleta maavara otsinguks, ja uuringuloa kohaliku tähtsusega maardlas annab taotletava uuringuruumi asukoha keskkonnateenistus, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust loa taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse eelnõu kohta. Kui taotletav uuringuruum paikneb kahes või enamas maakonnas, annab loa keskkonnateenistus, kelle kontrollitaval territooriumil paikneb enamus taotletavast uuringuruumist. 5 Kui kavandatava tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse (RT I 2000, 54, 348; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 521; 99, 579; 2004, 30, 209; 38, 258) tähenduses, peatub loa taotluse menetlemine keskkonnamõju hindamise algatamise päevast kuni keskkonnamõju hindamise aruande kinnitamiseni. 6 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa taotluse ning loa muutmise ja ümberregistreerimise taotluse menetlemise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2004, 76, 526; 75, 521) sätestatud määrade järgi. 7 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmise menetlustoimingute tähtajad kehtestab keskkonnaminister. 15 Avatud menetlus ja avatud menetluse algatamisest teatamine 1 Maavara otsingu eesmärgil üldgeoloogilise uurimistöö loa andmise ja muutmise ning uuringuloa andmise ja muutmise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 2 Loa andja avaldab menetluse algatamise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 16 Puudused üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluses Kui taotluses esinevad olulised puudused, võib loa andja tagastada üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa taotluse seda menetlusse võtmata. 17 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmine enampakkumisel 1 Kui samale riigi omandis olevale maapõue osale on esitanud üldgeoloogilise uurimistöö loa taotluse maavara otsingu eesmärgil või uuringuloa taotluse mitu isikut ja esitatud taotlusi ei saa üheaegselt rahuldada, müüakse üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu tegemise õigus enampakkumisel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 2 Enampakkumise korraldab üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andja. Enampakkumine korraldatakse, kui 30 päeva jooksul üldgeoloogilise uurimistöö loa maavara otsingu eesmärgil või uuringuloa andmise menetluse algatamise teate avaldamisest arvates esitatakse samale või osaliselt kattuvale maapõue osale teine üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus maavara otsingu eesmärgil või uuringuloa taotlus. 3 Enne enampakkumise algatamist kontrollitakse, kas esitatud taotlustes esinevad käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktides 1–7 nimetatud asjaolud. Enampakkumine korraldatakse nende taotluste vahel, millele ei rakendu käesolevast seadusest tulenevad loa andmisest keeldumise alused. 4 Enamapakkumise korraldamisel peatub üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa taotluse menetlus kuni enampakkumise võitja väljakuulutamiseni või enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni. 5 Enampakkumisel osalemise eest võib loa andja kehtestada tagatisraha. Tagatisraha peab olema kõigile enampakkumisest osavõtjatele võrdne ning ei tohi olla suurem kui 25 000 krooni. Pärast enampakkumise võitja selgumist tagastatakse tagatisraha isikutele, kes pakkumist ei võitnud. Enampakkumise nurjanud isikule tagatisraha ei tagastata. 6 Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui selle käigus olenemata põhjustest ei selgu enampakkumise võitja. Enampakkumise nurjanud taotleja taotlus tagastatakse taotlejale kahe nädala jooksul peale enampakkumise nurjunuks kuulutamist. 7 Pärast enampakkumise edukaks tunnistamist jätkab loa andja pakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist. Taotlused, mis enampakkumisel ei võitnud, tagastatakse taotlejatele kahe nädala jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist. 8 Enampakkumise nurjumise või enampakkumise võitja loobumise korral menetletakse järgmise parima pakkuja taotlust. Võrdsete pakkumiste korral menetletakse varem laekunud taotlust. 18 Üldgeoloogilise uurimistöö luba ja uuringuluba 1 Üldgeoloogilise uurimistöö loale ja uuringuloale kantakse loa omaniku ja üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu teostaja nimi, registri- või isikukood ja aadress. 2 Üldgeoloogilise uurimistöö loale ja uuringuloale märgitakse: 1 loa kehtimise aeg; 2 üldgeoloogiliseks uurimistööks või geoloogiliseks uuringuks vajalik uuringuruum ning selle teenindusala suurus ja asukoht; 3 üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu iseloom ja maht, nagu puuraukude arv ja sügavus, geofüüsikaliste uurimismeetodite nimetus ja ulatus; 4 maapõue kaitse tagamise ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale avaldatava kahjuliku mõju vähendamise nõuded. 3 Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu loa andmiseks on vajalik: 1 riigikaitse tähtsusega objektil või selle ümber kehtestatud erivööndis – kaitseministri nõusolek; 2 kohas, kus üldgeoloogiline uurimistöö või geoloogiline uuring võib häirida piirirahu või takistada riigipiiri valvamist, samuti kalmistul – siseministri nõusolek; 3 muinsuskaitsealal ja kinnismälestisel või nende kaitsevööndites – kultuuriministri nõusolek. 4 Üldgeoloogilise uurimistöö loaga maavaraotsinguks antava uuringuruumi territoorium ei tohi olla suurem kui 100 ruutkilomeetrit. Ühes uuringuruumis võib anda sama maavara otsinguks ühe üldgeoloogilise uurimistöö loa. 5 Üldgeoloogilise uurimistöö luba ja uuringuluba antakse kuni viieks aastaks. 6 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa vormi kehtestab keskkonnaminister. 19 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmise avalik teatavakstegemine ja loa andmine 1 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmisest kuulutab loa andja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmise teade peab sisaldama järgmisi andmeid: 1 loa saaja ärinime, registrikoodi ja asukohta või nime, isikukoodi ja aadressi; 2 tegevuskohta; 3 tegevuse lühikirjeldust; 4 loa kehtivuse aega. 3 Üldgeoloogilise uurimistöö luba ja uuringuluba antakse loa saajale allkirja vastu. 20 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmisest keeldumine 1 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa andmisest keeldutakse, kui: 1 üldgeoloogiline uurimistöö või geoloogiline uuring kahjustab kaitstavat loodusobjekti või loodusobjekti, mille kaitse alla võtmise menetluse on pädev asutus algatanud; 2 puudub käesoleva seaduse § 18 lõikes 3 nimetatud nõusolek; 3 puudub riigivara valitseja nõusolek; 4 luba taotletakse maapõue osale, mille kasutamiseks on juba menetlusse võetud üldgeoloogilise uurimistöö loa taotlus sama maavara otsinguks või uuringu- või kaevandamisloa taotlus ja enampakkumist ei korraldata; 5 luba taotletakse maapõue osale, mille kasutamiseks on juba antud sama maavara otsingu eesmärgil üldgeoloogilise uurimistöö luba või sama maavara uuringu- või kaevandamisluba; 6 taotleja esitab loa taotluses teadlikult valeandmeid; 7 loa andmine on vastuolus riiklike huvidega; 8 loa andmiseks korraldati enampakkumine ja isiku taotlust ei tunnistatud edukaks ega kohaldatud käesoleva seaduse § 17 lõiget 8; 9 kohalik omavalitsus ei ole nõus maavara otsingu eesmärgil üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andmisega. 2 Täiendavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib keelduda uuringuloa andmisest, kui: 1 uuringuruumis esineva loodusliku lasundi või maavaravaru omadused võimaldavad saada uuringuloa taotluses kavandatust väärtuslikumat toodangut; 2 uuringuruumist väljapoole jääva maavaravaru kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud. 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 9 nimetatud juhul on üldgeoloogilise uurimistöö loa andmisest keeldumise aluseks kohaliku omavalitsuse mittenõustumine, kui üldgeoloogilise uurimistöö luba antakse maavara otsinguks. Mittenõustumise korral tohib üldgeoloogilise uurimistöö luba maavara otsinguks või uuringuluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. 3 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa kehtivuse peatamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine ning üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu õiguse loovutamine 21 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa muutmine 1 Üldgeoloogilise uurimistöö luba ja uuringuluba muudetakse, kui: 1 käesoleva seaduse § 13 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed on muutunud; 2 loaga määratud nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud; 3 loaga lubatud tegevusest tulenev saastus on nii suur, et see põhjustab loaga määratletud tegevuskohas ja selle ümbruses keskkonna olulisi kahjulikke muutusi; 4 loa omanik on esitanud selleks põhjendatud taotluse. 2 Uuringuluba muudetakse, kui keskkonnakahjustuste vältimiseks tuleb kasutada uuringuloaga määramata meetmeid. 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel algatatud loa muutmise menetlusele ei kohaldata haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid. 22 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa kehtetuks tunnistamine 1 Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa andja tunnistab loa kehtetuks, kui: 1 loa taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid; 2 loa omanikul on rohkem kui üks kehtiv karistus loaga lubatud ja käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu kohta kehtestatud nõuete rikkumise eest; 3 loa omanik ei ole alustanud üldgeoloogilist uurimistööd või geoloogilist uuringut ühe aasta möödumisel loa kehtivuse algusest arvates; 4 loa omanik taotleb loa kehtetuks tunnistamist; 5 üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu käigus ilmneb ettenägematu kahjulik mõju keskkonnale või inimese tervisele ning seda ei ole võimalik loa muutmisega vältida. 2 Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa kehtetuks tunnistamise korral peab loa omanik täitma loa saamisega võetud kohustused. Nende täitmata jätmise korral on loa andjal õigus teha loa omanikule ettekirjutus, mille täitmata jätmise korral kohaldatakse asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. 23 Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu õiguse loovutamine ja üldgeoloogilise uurimistöö loa ning uuringuloa ümberregistreerimine 1 Üldgeoloogilise uurimistöö loa omanikul maavara otsingu eesmärgil või uuringuloa omanikul on õigus loovutada loa kehtivuse ajal üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu õigus koos üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu käigus saadud geoloogilise informatsiooniga. 2 Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu õiguse ümberregistreerimiseks tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omandajal esitada loa andjale loa enda nimele ümberregistreerimise taotlus, millele lisatakse loa omaniku üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu õiguse loovutamise kirjalik nõusolek ning uuringuruumi ja teenindusala kasutamise õigust tõendavad dokumendid. 3 Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu õigus tekib vastava loa ümberregistreerimisele järgneval tööpäeval, kui taotlusest ei tulene hilisem aeg. 4 Ümberregistreerimine tähendab loa omaniku andmete muutmist loal. Ümberregistreerimise menetlusele haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid ei kohaldata. 5 Ümberregistreerimist taotlev isik tasub ümberregistreerimise eest riigilõivu vastavalt riigilõivuseaduses sätestatud määradele enne loa ümberregistreerimist. 3 KAEVANDAMINE 1 Üldsätted 24 Kaevandamise üldnõuded 1 Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. 2 Kaevandaja on kohustatud rakendama abinõusid keskkonnakahjustuste prognoosimiseks ja ennetamiseks, tekkinud keskkonnakahjustuste likvideerimiseks või leevendamiseks ning kaevandamisjärgsete võimalike kahjustuste tekkimise jälgimiseks. 25 Kaevandamise õigus 1 Kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa (edaspidi   kaevandamisluba ) alusel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. 2 Kaevandada tohib ainult keskkonnaregistris maavarana arvele võetud kivimi, setendi, vedeliku või gaasi looduslikku lasundit, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. 3 Kaevandamisloa omanikul on loa alusel õigus: 1 valmistada mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa ette maavara looduslikust seisundist eemaldamiseks; 2 eemaldada maavara looduslikust seisundist; 3 korraldada kaevise vedu kaevandamisalal; 4 valmistada kaevis ette edasiseks töötlemiseks või kasutamiseks; 5 teha mäeeraldise piires täiendavaid geoloogilisi uuringuid ilma uuringuloata. 26 Maavara kaevandamise aastamäär ja lubatud maksimaalne aastamäär 1 Maavara kaevandamise aastamäär on aastas keskmiselt kaevandatav maavaravaru kogus, mille kaevandamisega tagatakse loa kehtivusaja jooksul mäeeraldise maavaravaru ammendamine. 2 Maavara kaevandamise aastamäär määratakse kaevandamisloa taotluse alusel, arvestades keskkonnanõudeid ja kaevandamisel kasutatavat tehnoloogiat. 3 Maavara kaevandamise lubatud maksimaalne aastamäär on maksimaalselt kaevandada lubatud maavaravaru kogus aastas. 4 Kaevandamise lubatud maksimaalne aastamäär kehtestatakse turba kaevandamisel. Teiste maavarade kaevandamisel kehtestatakse kaevandamise lubatud maksimaalne aastamäär, kui see on vajalik keskkonnanõuete täitmiseks. 5 Turba kaevandamisel on kaevandamisloa omanikul õigus kaevandamise lubatud maksimaalsest aastamäärast vähem kaevandatud maavaravaru kogus kaevandada järgmise kolme aasta jooksul. Vähem kaevandatud maavaravaru tagantjärele kaevandamisel ei tohi jooksva aasta summaarne kaevandatav maavaravaru kogus ületada keskkonnanõuete täitmiseks kehtestatud kaevandamise lubatud maksimaalset aastamäära, kui see on kaevandamisloaga määratud. 6 Mäeeraldise kaevandatav maavaravaru ei tohi olla suurem kui kaevandamise aastamäära või kaevandamise lubatud maksimaalse aastamäära ja kaevandamisloa aastateks ümberarvestatud kehtivusaja korrutis. 2 Kaevandamisloa taotlemine ja kaevandamisloa andmisest keeldumine, kaevandamisloa kehtivuse aeg ja kaevandamisõiguse tasu 27 Kaevandamisloa taotlus 1 Kaevandamisloa taotlus sisaldab: 1 andmeid loa taotleja ja kaevandaja kohta; 2 andmeid mäeeraldise ja selle geoloogilise uurituse ning mäeeraldise teenindusmaa kohta; 3 andmeid maavara kaevandamise aastamäära ja kaevandamise kestuse kohta; 4 andmeid maavara kavandatava kasutusala kohta; 5 seletuskirja; 6 graafilist lisa; 7 eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maakasutusõigust tõendavaid dokumente; 8 eraõigusliku isiku omandis oleva maavara korral maavara omaniku kirjalikku nõusolekut maavara kaevandamisloa andmiseks, kui maavara omanik ei ole kaevandamisloa taotleja. 2 Kaevandamisloa taotluse seletuskiri peab sisaldama andmeid maardla, kavandatava tehnoloogia ja kavandatava kaevandamise keskkonnamõju võimaliku ulatuse kohta ning maapõues tekkivate võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks rakendatavate abinõude ja kaevandamisega rikutava maa korrastamise kohta. 3 Kaevandamisloa taotluse graafiline lisa koosneb taotletava mäeeraldise plaanist ja geoloogilistest läbilõigetest. 4 Kaevandamisloa taotluse koostamise õigus on projekti koostamisega tegeleval isikul kaevandamisseaduse § 10 tähenduses. 5 Kaevandamisloa taotluse vormi ning täpsustatud nõuded taotlusele, seletuskirjale ja graafilisele osale kehtestab keskkonnaminister. 28 Kaevandamisloa taotlemine 1 Kaevandamisloa saamiseks esitab taotleja kaevandamisloa andjale taotluse. 2 Pärast taotluse saamist kontrollib loa andja taotluse vastavust nõuetele. 3 Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele, kes teatavad oma arvamuse kirjalikult. 4 Kaevandamisloa annab üleriigilise tähtsusega maardlas, piiriveekogus, territoriaal- ja sisemeres ning Eesti Vabariigi majandusvööndis Keskkonnaministeerium, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. Kohaliku tähtsusega maardlas annab kaevandamisloa kaevandamiskoha keskkonnateenistus. Kui taotletav mäeeraldis või selle teenindusmaa paikneb kahes või enamas maakonnas, annab kaevandamisloa keskkonnateenistus, kelle kontrollitaval territooriumil paikneb enamus taotletavast mäeeraldisest. 5 Kui kavandatava tegevusega kaasneb oluline keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse tähenduses, esitab Eesti Maavarade Komisjon oma arvamuse pärast keskkonnamõju hindamise aruande kinnitamist. 6 Enne kaevandamisloa saamise, muutmise või ümberregistreerimise taotluse esitamist peab taotleja tasuma riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määrade järgi. 7 Kaevandamisloa andmise, muutmise ja ümberregistreerimise menetlustoimingute tähtajad kehtestab keskkonnaminister. 29 Avatud menetlus ja avatud menetluse algatamisest teatamine 1 Kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. 2 Loa andja avaldab menetluse algatamise teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 30 Mäeeraldise laiendamine 1 Kaevandamisloa omanikul on õigus laiendada mäeeraldist külgnevale või lahusolevale mäeeraldisele sama maardla piires, kui olemasoleva loaga antud kaevandatavat maavaravaru jätkub kuni viieks aastaks. 2 Kui mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ettevalmistamine maavara looduslikust seisundist eemaldamiseks kestab loa omanikust olenemata põhjustel kauem kui kolm aastat, võib mäeeraldist laiendada kaheksa aastat enne olemasoleva loa alusel kaevandatava maavaravaru lõppemist. 3 Mäeeraldise laiendamise menetlusele kohaldatakse kaevandamisloa andmise menetluse kohta sätestatut. 4 Mäeeraldise laiendamise korral muudetakse olemasolevat kaevandamisluba, muutes vastavalt vajadusele kaevandamisloa kehtivust ja muid loale märgitud nõudeid. 31 Puudused kaevandamisloa taotluses Kui kaevandamisloa taotluses esinevad olulised puudused, võib loa andja tagastada taotluse seda läbi vaatamata. 32 Kaevandamisloa andmine enampakkumisel 1 Kui samale riigi omandis olevale maavarale on esitanud kaevandamisloa taotluse mitu isikut ja esitatud taotlusi ei saa üheaegselt rahuldada, müüakse kaevandamisõigus enampakkumisel Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 2 Enampakkumise korraldab kaevandamisloa andja. Enampakkumine korraldatakse, kui 30 päeva jooksul kaevandamisloa andmise menetluse algatamise teate avaldamisest arvates esitatakse samale või osaliselt kattuvale maapõue osale teine kaevandamisloa saamise taotlus. 3 Enne enampakkumise algatamist kontrollitakse, kas esitatud taotlustes esinevad käesoleva seaduse § 34 punktides 1–14 nimetatud asjaolud. Enampakkumine korraldatakse nende taotluste vahel, millele ei rakendu käesolevast seadusest tulenevad kaevandamisloa andmisest keeldumise alused. 4 Enamapakkumise korraldamisel peatub kaevandamisloa taotluse menetlus kuni enampakkumise võitja väljakuulutamiseni või enampakkumise nurjunuks tunnistamiseni. 5 Enampakkumisel osalemise eest võib loa andja kehtestada tagatisraha. Tagatisraha peab olema kõigile enampakkumisest osavõtjatele võrdne ning ei tohi olla suurem kui 25 000 krooni. Pärast enampakkumise võitja selgumist tagastatakse tagatisraha pakkumise mittevõitnud isikutele. Enampakkumise nurjanud isikule tagatisraha ei tagastata. 2015-02-26 09:38:13 Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas "osavõtjatele" Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Riigikogu Kantselei 25.02.2015 taotlust nr 4-14/15-1/5. 6 Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui selle käigus, olenemata põhjustest ei selgu enampakkumise võitja. Enampakkumise nurjanud taotleja taotlus tagastatakse taotlejale kahe nädala jooksul pärast enampakkumise edukaks tunnistamist. 7 Pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist jätkab loa andja enampakkumise võitnud taotleja taotluse menetlemist. Taotlused, mis enampakkumist ei võitnud, tagastatakse taotlejatele kahe nädala jooksul pärast enampakkumise võitja väljakuulutamist. 8 Enampakkumise nurjumise või võitja loobumise korral menetletakse järgmise parima pakkuja taotlust. Võrdsete pakkumiste korral menetletakse varem laekunud taotlust. 33 Täiendav nõusolek kaevandamisloa andmiseks 1 Kaevandamisloa andmiseks on vaja täiendavat nõusolekut: 1 kaitseministrilt, kui luba taotletakse riigikaitse tähtsusega objekti piires või kui kaevandamine võib kahjustada riigikaitseobjekti või põhjustada häireid selle tegevuses; 2 siseministrilt, kui kaevandamine võib häirida piirirahu, takistada riigipiiri valvamist või kui maavara soovitakse kaevandada kalmistu piires; 3 kultuuriministrilt, kui kaevandamisluba taotletakse muinsuskaitsealale või kinnismälestisele või nende kaitsevöönditesse; 4 üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omanikult, kui luba taotletakse temale varem maavara otsinguks antud üldgeoloogilise uurimistöö loaga või uuringuloaga määratud uuringuruumi piires. 34 Kaevandamisloa andmisest keeldumine 1 Kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui: 1 loa taotlejal ei ole eraisikule kuuluva maavara kaevandamiseks maa kasutamise õigust; 2 loa taotleja kavatseb kasutada avakaevandamist ja kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskiri keelab maavara kaevandamise või kaevandamine kahjustab loodusobjekti, mille kaitse alla võtmine on menetluses; 3 loa taotleja kavatseb kasutada allmaakaevandamist ja kaevandamine kahjustab kaitstavat loodusobjekti või loodusobjekti, mille kaitse alla võtmine on menetluses; 4 puudub käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud täiendav nõusolek; 5 kivim, setend, vedelik või gaas, mille kaevandamiseks luba taotletakse, ei ole maavarana arvele võetud; 6 sama maavara kaevandamiseks varem antud kaevandamislubades fikseeritud aastased kasutusmäärad ületavad maksimaalselt kaevandada lubatud maavaravaru kogust aastas või kui loa andmise korral see ületatakse; 7 maavaravaru, mille kaevandamiseks mäeeraldist taotletakse, on suurem käesoleva seaduse § 26 alusel arvutatust; 8 taotletava kaevandamisloa alusel tehtavad tööd piiraksid oluliselt varem antud kaevandamisloast tulenevate õiguste või kohustuste teostamist; 9 30 päeva jooksul, arvates kaevandamisloa andmise menetluse algatamisest, esitatakse samale või osaliselt kattuvale maa-alale mäeeraldise laiendamise taotlus; 10 taotleja esitab loa taotlemisel teadlikult valeandmeid; 11 kaevandamise mõjupiirkonnas ei ole kavandatud keskkonnaregistrisse kantud teise maavaravaru kasutuskõlblikuna säilitamist; 12 luba taotletakse maa-alale selliselt, et mäeeraldisest jääb välja osa kinnitatud aktiivsest varust, mille hilisem iseseisev kasutamine ei ole majanduslikult põhjendatud, ja selle maavaravaru mäeeraldisest väljajätmine ei tulene seadusest või ei ole vajalik vara või keskkonna kaitseks; 13 kaevandamisega rikutud maad ei ole võimalik mõistlike kulutustega kasutamiskõlblikuks korrastada; 14 kaevandamine on vastuolus riiklike huvidega; 15 loa andmiseks korraldati enampakkumine ja isiku taotlust ei tunnistatud edukaks ega kohaldatud käesoleva seaduse § 32 lõikes 8 sätestatut; 16 kohalik omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 16 nimetatud juhul tohib kaevandamisluba anda Vabariigi Valitsuse nõusolekul. 35 Kaevandamisluba 1 Kaevandamisloale kantakse loa omaniku ja kaevandaja nimi, registri- või isikukood ja aadress. 2 Kaevandamisloale märgitakse: 1 mäeeraldise asukoht ja maavaravaru suurus; 2 mäeeraldise suurus; 3 maavaravaru kaevandamiseks vajaliku mäeeraldise teenindusmaa suurus; 4 maavaravaru kasutusala; 5 maavara kaevandamise keskmine aastamäär või maavara kaevandamise maksimaalne lubatud aastamäär; 6 loa kehtivuse aeg; 7 korrastatava maa kasutamise otstarve; 8 nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavaravarude ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. 3 Kaevandamisloa vormi kehtestab keskkonnamister. 36 Kaevandamisloa andmise avalikustamine ja loa andmine 1 Kaevandamisloa andmisest ja muutmisest kuulutab loa andja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2 Kaevandamisloa andmise või muutmise teade peab sisaldama järgmisi andmeid: 1 loa saaja ärinime, registrikoodi ja aadressi või nime, isikukoodi ja aadressi; 2 tegevuskoha aadressi; 3 tegevuse lühikirjeldust; 4 loa kehtivuse aega. 3 Kaevandamisluba antakse loa saajale kätte allkirja vastu. 37 Kaevandamisloa kehtivusaeg 1 Kaevandamisluba antakse kuni 30 aastaks maavaravaru kaevandamiseks dolokivi-, fosforiidi-, kristalliinse ehituskivi-, lubjakivi-, põlevkivi-, savi- või turbamaardlas ja üleriigilise tähtsusega liivamaardlas ning kuni 15 aastaks järvelubja-, järvemuda-, kruusa- või meremudamaardlas ja kohaliku tähtsusega liivamaardlas, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. 2 Kui kaevandamisloa taotluse menetlemisel selgub, et maardla maavaravaru ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõikega 1 sätestatud aja jooksul ammendada ja järelejääva varu kasutamine teise kaevandamisloa alusel on majanduslikult ebaotstarbekas, on loa andjal õigus anda luba kuni viie aasta võrra pikemaks ajaks. 38 Kaevandamisloa kehtivusaja pikendamine 1 Kui kaevandamisloa kehtivusaja jooksul pole maavaravaru mäeeraldise piires täielikult ammendatud või kaevandamisega rikutud maa ei ole korrastatud, pikendab loa andja loa kehtivust loa omaniku taotluse alusel dolokivi-, fosforiidi-, kristalliinse ehituskivi-, lubjakivi-, põlevkivi-, savi- või turbamaardlas ja üleriigilise tähtsusega liivamaardlas kokku mitte üle kümne aasta ning järvelubja-, järvemuda-, kruusa- või meremudamaardlas ja kohaliku tähtsusega liivamaardlas kokku mitte üle viie aasta, kui loa omanik on saanud taotluses nimetatud ajaks kinnisasja kasutamise õiguse. 2 Mäeeraldise laiendamise korral pikendatakse kaevandamisluba, lähtudes käesoleva seaduse §-s 37 sätestatust. 39 Kaevandamisõiguse tasu maavaravaru kaevandamise, kasutamise ja kasutamiskõlbmatuks muutmise eest 1 Maavaravaru kaevandamise, kasutamise või kasutamiskõlbmatuks muutmise eest maksab kaevandamisloa omanik kaevandamisõiguse tasu. 2 Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasu ülemmäär on järgmine: 1 dolokivi – 30 krooni ühe kuupmeetri eest; 2 fosforiit – 5 krooni ühe tonni eest; 3 kristalliinne ehituskivi – 15 krooni ühe kuupmeetri eest; 4 kruus – 12 krooni ühe kuupmeetri eest; 5 liiv – 10 krooni ühe kuupmeetri eest; 6 lubjakivi – 16 krooni ühe kuupmeetri eest; 7 põlevkivi – 7 krooni ühe tonni eest; 8 savi – 8 krooni ühe kuupmeetri eest; 9 turvas – 6 krooni ühe tonni eest. 3 Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasu alammääraks on dolokivi ja kristalliinse ehituskivi puhul üks viiendik, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teiste maavarade puhul üks kolmandik ülemmäärast. 4 Järvelubja-, järvemuda- ja meremudavaru kaevandamise eest kaevandamisõiguse tasu ei võeta. 5 Kaevandamisõiguse tasu ei võeta maavaravaru kasutamise või kasutamiskõlbmatuks muutmise eest ulatuses, mis on vajalik vara või keskkonna kaitseks. Kaevandamisõiguse tasu maksmisest vabastatud maavaravaru koguse määrab loa andja kaevandamisloaga. 6 Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust lähtuvad kaevandamisõiguse tasu määrad kehtestab Vabariigi Valitsus, arvestades kaevandamistingimusi, maavaravaru kvaliteeti, kasutusala ja kaitse vajadust. 7 Eraõigusliku isiku omandisse kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasu määratakse maavaravaru omaniku ja kaevandaja kokkuleppel. 40 Maavaravaru kaevandamise aruande esitamine ja kaevandamisõiguse tasu maksmine 1 Kaevandamisloa omanik on kohustatud esitama loa andjale kord kvartalis maavaravaru kaevandamise mahu aruande. 2 Maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise ja kaevandamisõiguse tasu maksmise korra kehtestab keskkonnaminister. 3 Maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise ja kaevandamisõiguse tasu maksmise korras määratakse maavaravaru kaevandamise mahu aruande esitamise ja andmete keskkonnaregistrile edastamise kord, kaevandamise aastase mahu andmete esitamise vorm, kaevandamisõiguse tasu arvutaja, arvutuse kontrollija, arvutuse metoodika, maksmise tähtajad ja tasaarvestuse korraldus. 4 Kaevandamisõiguse tasu arvutamisega seotud kohtueelsed vaidlused lahendab keskkonnaminister haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetluse korras vaide saamisest 30 päeva jooksul. 5 Eraõigusliku isiku omandisse kuuluva maavaravaru kaevandamisõiguse tasu maksmise kord määratakse maavaravaru omaniku ja kaevandaja kokkuleppel. 41 Kaevandamisõiguse tasu kandmine riigi ja kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse 1 Riigile kuuluva maavaravaru kaevandamisest laekuv kaevandamisõiguse tasu kantakse: 1 30 protsendi ulatuses riigieelarvesse ja 70 protsendi ulatuses kaevandamise asukoha kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse, kui maavaravaru kaevandatakse üleriigilise tähtsusega maardlas; 2 100 protsendi ulatuses kaevandamise asukoha kohaliku omavalitsusüksuse eelarvesse, kui maavaravaru kaevandatakse kohaliku tähtsusega maardlas. 2 Territoriaalmeres, Eesti Vabariigi majandusvööndis või omavalitsusüksusteks jaotamata muus veekogus maavaravaru kaevandamisest laekuv kaevandamisõiguse tasu kantakse 100 protsendi ulatuses riigieelarvesse. 3 Kaevandamisloa muutmine, kehtetuks tunnistamine ja peatamine ning kaevandamisõiguse loovutamine 42 Kaevandamisloa muutmine 1 Kaevandamisluba muudetakse, kui: 1 käesoleva seaduse § 27 lõike 1 punktis 1 nimetatud andmed on muutunud; 2 loaga määratud nõuete aluseks olnud õigusnormid on muutunud; 3 loaga lubatud tegevusest tulenev saastus on nii suur, et põhjustab loaga lubatud tegevuskohas ja selle ümbruses keskkonna olulisi kahjulikke muutusi; 4 õnnetuse vältimiseks tuleb kasutada kaevandamisloaga määramata meetmeid; 5 loa omanik taotleb mäeeraldise laiendamist või on nõuetekohaselt korrastanud osa kaevandamisega rikutud maast; 6 loa omanik on esitanud selleks põhjendatud taotluse. 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel algatatud loa muutmise menetlusele avatud menetluse sätteid ei kohaldata. 43 Kaevandamisloa kehtetuks tunnistamine 1 Kaevandamisloa andja tunnistab loa kehtetuks, kui: 1 loa omanik teavitab loa andjat oma soovist loobuda kaevandamisõigusest, kusjuures loa omanik on täitnud loast tulenevad kohustused; 2 loa omanik on rikkunud loaga määratud mäeeraldise või mäeeraldise teenindusmaa piires käesoleva seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid ja tal on nimetatud rikkumise eest rohkem kui üks kehtiv karistus; 3 kaevandamisega on kaasnenud ettenägematu keskkonnamõju, mida loa omanikul ei ole võimalik lubatud piiridesse viia; 4 kaevandamisloa omaniku rakendatavad abinõud ei hoia keskkonnamõju lubatud piirides; 5 kaevandamisloa omanik oli loa taotluses esitanud teadlikult valeandmeid. 2 Kaevandamisloa andja teavitab loa kehtetuks tunnistamisest mäeeraldise asukoha kohalikku omavalitsust. 44 Kaevandamisõiguse loovutamine ja kaevandamisloa ümberregistreerimine 1 Kaevandamisloa omanikul on loa kehtivuse ajal õigus loast tulenevad õigused ja kohustused loovutada isikule, kelle tegevusalaks äriregistri järgi on maavaravaru kaevandamine. 2 Kaevandamisõiguse omandamiseks peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik esitama kaevandamisloa andjale taotluse loa ümberregistreerimiseks enda nimele. Ümberregistreerimise taotlusele lisatakse loa omaniku kaevandamisõiguse loovutamise kirjalik nõusolek. 3 Kaevandamisõigus tekib kaevandamisloa ümberregistreerimisele järgneval tööpäeval, kui taotlusest ei tulene hilisem tähtaeg, või pärast maa kasutamise õiguse saamist, kui see omandatakse pärast kaevandamisloa ümberregistreerimist. 4 Kaevandamisloa ümberregistreerimine tähendab loa omaniku andmete muutmist loal. Ümberregistreerimise menetlusele haldusmenetluse seaduse avatud menetluse sätteid ei kohaldata. 4 ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ, GEOLOOGILISE UURINGU JA MAAVARAVARU KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE 1 Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamine 45 Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamine 1 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa omanik on kohustatud korrastama uuringuruumi teenindusala. 2 Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise korra kehtestab keskkonnaminister. 3 Kui üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omanik ei ole tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal korrastamistöid alustanud, teeb loa andja talle ettekirjutuse, mille täitmata jätmise korral kohaldatakse asendustäitmist asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 4 Juriidilisest isikust üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa omaniku likvideerimise korral korraldavad rikutud maa korrastamiskohustuse täitmise likvideerijad. 5 Uuringuruumi teenindusala peab olema korrastatud enne üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu aruande esitamist või, kui aruannet ei esitata, siis enne üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa kehtivuse lõppemist. 46 Korrastamiskohustuse täidetuks tunnistamine 1 Üldgeoloogilise uurimistöö või uurimistöö uuringuruumi teenindusala korrastamise kohta koostab töö tegija akti, mis tuleb kooskõlastada kinnisasja valdajaga. 2 Korrastamiskohustus on täidetud, kui uuringuruumi teenindusala korrastamise akti on heaks kiitnud uuringuruumi asukoha keskkonnateenistuse juhataja või tema volitatud isik. 3 Uuringuruumi asukoha keskkonnateenistuse juhataja või tema volitatud isik kiidab uuringuruumi teenindusala korrastamise akti heaks, kui uuringuruumi teenindusala on korrastatud nõuetekohaselt. 47 Ettenägematute korrastamisvigade kõrvaldamine 1 Kui kolme aasta jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 46 nimetatud uuringuruumi teenindusala korrastamise akti heakskiitmist ilmnevad korrastatud alal keskkonnakahjustused, mida ei olnud võimalik akti heakskiitmisel ette näha, kuid mis on tingitud korrastamisnõuete eiramisest, teeb loa andja isikule, kellele oli antud üldgeoloogilise uurimistöö luba või uuringuluba, ettekirjutuse kahjustuste kõrvaldamiseks. 2 Kui isik, kellele oli antud üldgeoloogilise uurimistöö luba või uuringuluba, käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust tähtajaks ei täida, kõrvaldatakse keskkonnakahjustused loa andja otsuse alusel asendustäitmise korras vastavalt asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatule. 2 MAAVARAVARU KAEVANDAMISEGA RIKUTUD MAA KORRASTAMINE 48 Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamine 1 Kaevandamisloa omanik on kohustatud maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastama korrastamisprojekti alusel. 2 Korrastamisprojekti rakendamiseks annab nõusoleku maavaravaru kaevandamiskoha keskkonnateenistus, arvestades Eesti Maavarade Komisjoni arvamust. 3 Kaevandamisloa omanik on kohustatud esitama loa andjale kord aastas andmed maavaravaru kaevandamisega maa rikkumise ja rikutud maa korrastamise kohta. 4 Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamisel tuleb tagada, et: 1 kaevandamisala põhjavee režiim vastaks maa kasutamise sihtotstarbele; 2 korrastatud ala sobiks ümbritsevasse maastikku; 3 korrastatud ala reljeef ja pinnavormid oleksid võimalikult looduslähedased; 4 korrastatud ala ei kujutaks oma iseärasustest tulenevalt ohtu seal liikuvatele inimestele. 5 Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise korra ja korrastamise projektile esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister. Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise korraga määratakse: 1 maavaravaru kaevandamisega maa rikkumise ja rikutud maa korrastamise kohta andmete esitamise kord; 2 maavaravaru kaevandamisega maa rikkumise ja rikutud maa korrastamise aruande vorm; 3 korrastamisprojekti koostamisele seatavate tingimuste loetelu; 4 korrastamisprojektile esitatavad nõuded; 5 korrastatava maa pinnavormidele ja seal kavandatavatele rajatistele esitatavad nõuded, lähtudes korrastatava maa kasutamise sihtotstarbest; 6 mullakäitluse nõuded; 7 korrastamistööde vastuvõtukomisjoni (edaspidi  komisjon  ) töökord. 6 Korrastamisprojekti koostamise õigus on projekti koostamisega tegeleval isikul kaevandamisseaduse § 10 tähenduses. 7 Juriidilisest isikust kaevandamisloa omaniku likvideerimise korral korraldavad rikutud maa korrastamiskohustuse täitmise likvideerijad. 8 Maavaravaru kaevandamisega rikutud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist. 49 Rikutud maa korrastamise tagamine 1 Kui kaevandamisloa omanik ei ole tehnoloogia seisukohalt otstarbekal ajal rikutud maa korrastamistöid alustanud, teeb kaevandamisloa andja talle ettekirjutuse, mille täitmata jätmise korral kohaldatakse sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Ettekirjutusega määratakse korrastamistöödega alustamise tähtaeg ja nende kalenderplaan. 2 Kui kaevandamisloa omanik ei tee korrastamistöid maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise korra kohaselt, teeb kaevandamisloa andja talle ettekirjutuse, mille täitmata jätmise korral kohaldatakse sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 3 Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud ettekirjutusi ei täideta, määratakse rikutud maa korrastamistööde alustamata jätmise eest või maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise korra nõuete täitmata jätmise eest sunniraha kuni 50 000 krooni mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa ühe hektari kohta. 4 Kui maavaravaru kaevandamisega rikutud maal on kaevandamisega seotud tegevus lõpetatud ja kaevandamisloa omanik ei ole rikutud maad korrastanud, asendatakse sunniraha võtmine asendustäitmisega. Asendustäitmist korraldab kaevandamisloa andja asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 50 Rikutud maa korrastamiskohustuse täidetuks tunnistamine ja korrastamistööde vastuvõtukomisjon 1 Rikutud maa korrastamiskohustuse tunnistab täidetuks kaevandamisloa andja, arvestades komisjoni ettepanekut. Komisjoni moodustab ja selle juhataja määrab loa andja. 2 Komisjoni koosseisu nimetatakse loa andja esindaja, loa omaniku esindaja, mäeeraldise teenindusmaa kinnisasja omanik või tema esindaja või riigimaa korral kinnisasja valitseja või tema volitatud isik, kohaliku omavalitsuse esindaja ja vajalik arv asjatundjaid komisjoni moodustaja äranägemisel. Üleriigilise tähtsusega maardla korral nimetatakse komisjoni koosseisu ka Keskkonnaministeeriumi esindaja. 3 Komisjoni ülesanded on: 1 kontrollida korrastamistööde ja korrastatud maa vastavust maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastamise korra nõuetele; 2 teha komisjoni moodustajale ettepanek rikutud maa korrastatuks tunnistamise kohta, kui see on korrastatud nõuetekohaselt, või teha motiveeritud ettepanek jätta rikutud maa korrastatuks tunnistamata, kui see ei ole korrastatud nõuetekohaselt. 4 Rikutud maa korrastatuks tunnistamise otsuse koopia edastab keskkonnateenistus maakatastri volitatud töötlejale. 51 Ettenägematute korrastamisvigade kõrvaldamine 1 Kui kolm aastat pärast maavaravaru kaevandamisega rikutud maa korrastatuks tunnistamise otsuse tegemist ilmnevad keskkonnakahjustused, mida ei olnud võimalik rikutud maa korrastatuks tunnistamise ajal ette näha, kuid mis on tingitud korrastamisnõuete eiramisest, teeb loa andja isikule, kellele oli antud kaevandamisluba, ettekirjutuse keskkonnakahjustuste kõrvaldamiseks. 2 Kui kaevandamisloa omanik ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust tähtajaks, kõrvaldatakse keskkonnakahjustused loa andja otsuse alusel loa omaniku kulul asendustäitmise korras asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatu kohaselt. 5 KINNISASJA OMANIKU SUHTED ÜLDGEOLOOGILISE UURIMISTÖÖ LOA, UURINGULOA JA KAEVANDAMISLOA OMANIKUGA 52 Eraõiguslikule isikule kuuluva kinnisasja kasutamise õigus 1 Kui üldgeoloogiline uurimistöö ei ole maavarade otsing, on kinnisasja omanik kohustatud seda oma kinnisasjal lubama. 2 Üldgeoloogilist uurimistööd ei või teha kinnisasja omaniku nõusolekuta viljapuuaias, õues või hoonete all ning elamule lähemal kui 50 meetrit. 3 Eraõiguslikule isikule kuuluval kinnisasjal võib teha geoloogilist uuringut, maavaraotsingut või kaevandada maavaravaru kokkuleppel kinnisasja omanikuga. 53 Riigi- või munitsipaalomandisse kuuluva kinnisasja kasutamine 1 Riigi- või munitsipaalomandisse kuuluva kinnisasja kasutamiseks üldgeoloogiliseks uurimistööks või geoloogiliseks uuringuks on vajalik riigivara valitseja või valla- või linnavalitsuse kirjalik kooskõlastus. 2 Riigi- või munitsipaalomandisse kuuluva kinnisasja kasutamine üldgeoloogiliseks uurimistööks ja geoloogiliseks uuringuks on tasuta. 3 Riigi- või munitsipaalomandisse kuuluv kinnisasi antakse kaevandamisloa taotlejale maavaravaru kaevandamiseks kasutada rendile andmise, kasutusvalduse või hoonestusõiguse seadmise teel. Riigile kuuluva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Munitsipaalomandisse kuuluva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise korra kehtestab valla- või linnavolikogu. 4 Riigi- või munitsipaalomandisse kuuluv kinnisasi loovutatakse maavara kaevandamiseks isikule, kellele loa andja on otsustanud loa anda. Kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmisel ei korraldata avalikku enampakkumist ega eelläbirääkimistega pakkumist. 5 Riigile kuuluva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise korraldab riigivara valitseja või tema volitatud isik. Munitsipaalomandisse kuuluva kinnisasja andmist maavaravaru kaevandamiseks korraldab valla- või linnavalitsus. 6 Maavaravaru kaevandamiseks antud riigi omandisse kuuluva kinnisasja kasutamise aastane tasumäär on viis protsenti maa maksustamise hinnast või, kui on tehtud maa erakorraline hindamine, viis protsenti maa erakorralisel hindamisel määratud maa maksumusest. Munitsipaalomandisse kuuluva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise aastase tasumäära kehtestab valla- või linnavolikogu. 7 Maa kasutamise õiguse saanud isik tasub kinnisasja kaevandamiseks andmisega seotud kulud. 54 Ajutised ehitised üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu alal 1 Üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa omanikul on õigus loaga määratud uuringualal rajada puurauke, kaeveõõsi ja geoloogiliseks tööks vajalikke ajutisi ehitisi põhjendatud mahus, raiuda maha geoloogilist tööd takistavaid puid ning tasandada uuringuplatsi. 2 Kinnisasja omanikul ei ole üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa kehtivuse ajal geoloogiliseks tööks püstitatud ajutise ehitise kasutamise õigust ning ehitis ei muutu üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa kehtivuse ajal tema kinnisasja oluliseks osaks, kui ehitise omanik ja kinnisasja omanik ei ole kokku leppinud teisiti. 55 Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringuga tekitatud kahju hüvitamine 1 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa omanik hüvitavad tekitatud kahju sõltumata oma süüst. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamise nõue aegub ühe aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu sai teada või pidi teada saama kahju tekitamisest. 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse üldgeoloogilise uurimistöö loa ja uuringuloa omaniku suhtes kümne aasta jooksul, arvates üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringuloa kehtivuse lõppemisest. 56 Maavaravaru kaevandamisega tekitatud kahju hüvitamine 1 Kaevandamisloa omanik hüvitab maavaravaru kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst. 2 Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka isiku suhtes, kellel on õigus maavaravaru loata kaevandada. 3 Maavaravaru kaevandamisega tekitatud kahju kannatanud isik peab kahju hüvitamise nõude esitama kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal ta sai teada või pidi teada saama kahju tekitamisest. 4 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut kohaldatakse kaevandamisloa omaniku ning isiku suhtes, kellel on õigus maavaravaru loata kaevandada, kümne aasta jooksul, arvates kaevandamisloa kehtivuse lõppemisest või loata maavaravaru kaevandamise lõpetamisest. 5 Kui kahju on tekkinud rohkem kui kümme aastat pärast kaevandamisloa kehtivuse lõppemist, hüvitab tekkinud kahju riik maavaravaru kaevandamisõiguse laekunud tasu arvel. Riik hüvitab tekkinud kahju ka juhtudel, kui see tekkis pärast juriidilisest isikust loaomaniku likvideerimist või kaevandamisloata maavaravaru kaevandanud isiku surma. 57 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa tähistamine Kaevandamisloa omanik on kohustatud mäeeraldise või mäeeraldise teenindusmaa piiri tähistama ja sellega piirneva kinnisasja omaniku nõudel tarastama, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. 58 Üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa ja kaevandamisloa omaniku õigus kasutada teed 1 Erateed kasutatakse teeseaduses (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241; 50, 283; 93, 565; 2002, 41, 249; 47, 297; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 79, 530; 88, 594) sätestatud korras. 2 Kui eratee omanik ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa või kaevandamisloa omanik kokkulepet ei saavuta ja loa omanikul puudub uuringuruumile või kaevandamisalale avalikult kasutatavalt teelt muu juurdepääs, on tal õigus nõuda uuringuruumile või kaevandamisalale juurdepääsu loa kehtivuse ajaks asjaõigusseaduse (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509; 2001, 34, 185; 93, 565; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 17, 95; 78, 523; 2004, 20, 141; 37, 255) §-s 156 sätestatud korras. 6 MAAPÕUE KASUTAMINE, MIS EI OLE SEOTUD MAAVARA KAEVANDAMISEGA 59 Maapõue kasutamine, mis ei ole seotud maavara kaevandamisega 1 Kinnisasja omanikul või kinnisasja kasutusõigust omaval isikul on õigus maapõue kasutada üldgeoloogilise uurimistöö loata, uuringuloata või kaevandamisloata, kui seda tingib kinnisasja kasutamise vajadus ja see ei ole vastuolus seadusega. 2 Füüsilisest isikust kinnisasja omanikul on oma kinnisasja piires õigus kaevandamisloata võtta maavaravaru või looduslikku kivimit, setendit, vedelikku või gaasi, mis ei ole maavaravaruna arvele võetud, isikliku majapidamise tarbeks, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. 60 Ehitiste püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamine 1 Kinnisasja omanikul või kinnisasja kasutusõigust omaval isikul on õigus käsutada, kaasa arvatud kaubastada ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkivat ja ülejäävat kaevist. 2 Ehitise püstitamisel maapõues tehtavate tööde, nagu kraavi, vundamendi ja allmaaehitise rajamise ning maaparandustööde ja põllumajandustööde käigus kaevise tekitamist ja kasutamist ei käsitata kaevandamisena. 3 Kui kaevis võõrandatakse või kasutatakse seda väljaspool kinnisasja, on võõrandamine või väljaspool kinnisasja kasutamine vaja eelnevalt kooskõlastada kaevise tekitamise asukoha keskkonnateenistusega. Kooskõlastuse saamiseks on vaja esitada keskkonnateenistusele lihtkirjalik taotlus, kus on kirjeldatud võõrandatava või väljaspool kinnisasja kasutatava kaevise kogust ja kvaliteeti, kui see on teada, ning kavandatava tegevuse kalenderplaani. Taotlusele on vaja lisada asjassepuutuva projektdokumentatsiooni koopia, kui see on olemas, või olemasoleva plaanimaterjali alusel koostatud plaan tegevuse asukoha määramiseks. 4 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kooskõlastuse andmisest keeldutakse, kui: 1 võõrandatav või väljaspool kinnisasja kasutatav kaevis ei ole saadud ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus; 2 kivimit või setendit on looduslikust seisundist eemaldatud suuremas koguses, kui see oli vajalik ehitise püstitamiseks, maaparandustöödeks või põllumajandustöödeks. 5 Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel võib keskkonnateenistus nõuda kaevise tekitamisele eelnenud loodusliku seisundi taastamist. 6 Kohtueelsed vaidlused seoses kooskõlastuse andmisega lahendab keskkonnaminister haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 61 Ehitise püstitamisel, maaparandustöödel ja põllumajandustöödel tekkiva kaevise kasutamise eest tasumine 1 Ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkiva kaevise kasutamise korral, kui kaevis võõrandatakse või kasutatakse seda väljaspool kinnisasja, tuleb tasuda kaevisega võrdväärseks määratud maavaravaru kaevandamisõiguse tasu. 2 Kooskõlastuse andmisel määrab keskkonnateenistus esitatud taotluse ja olemasoleva teabe alusel, millise maavaraga võrdväärselt tuleb ehitise püstitamise, maaparandustööde või põllumajandustööde käigus tekkiva kaevise kasutamise korral tasuda maavara kaevandamisõiguse tasu. Sellise kaevise kasutamise eest tasumisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 40 sätestatut. 3 Füüsilisest isikust kinnisasja omanikul on õigus tasuta võtta keskkonnaregistris arvele võtmata kivimit, setendit, vedelikku või gaasi maapõuest oma kinnisasjal isikliku majapidamise tarbeks. 7 MAAPÕUE KAITSE 62 Maapõue kaitse põhinõuded Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada: 1 arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine; 2 arvelevõetud maavaravaru kaevandamisväärsena säilimine; 3 juurdepääs maavaravarule; 4 kasutada antud maavaravaru optimaalne kasutamine. 63 Maavaravarude kaitse 1 Kaevandamisloa andmisel ei tohi mäeeraldisest välja jätta maardla osi, mille maavaravaru mahu või seisundi tõttu ei ole nende kasutamine enam majanduslikult põhjendatud. 2 Maavaravaru kaevandamisel tuleb tagada maardlasse jääva maavaravaru kasutamis- ja kaevandamisväärsena säilitamine. 3 Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei rakendata ulatuses, mis on vajalik ohutu töökeskkonna, vara säilimise, ülemäärase keskkonnamõju vältimise või vähendamise tagamiseks. 4 Kui maakonna või kohaliku omavalitsusüksuse piires asub riigi omandisse kuuluv maavaravaru, peab maavanem kooskõlastama Keskkonnaministeeriumiga maakonnaplaneeringu ja kohalik omavalitsus üld- või detailplaneeringu enne selle kehtestamist. 64 Turba kriitilise varu suurus ja kriitilise turbavaruga alad 1 Turba kriitilise varu suuruse ja kasutusmäärad kehtestab Vabariigi Valitsus. 2 Kriitiliseks varuks arvatud turbavarudega alade nimekirja kehtestab keskkonnaminister. 65 Mullakaitse nõuded 1 Kaevandamisloa omanik on kohustatud eemaldama maavaravaru kaevandamisega seotud ehitiste piiresse jääva mulla vähemalt selle huumushorisondi ulatuses. 2 Mullakihi tüsedus määratakse geoloogilise uuringu käigus ja mullakihi kirjeldus esitatakse geoloogilise uuringu aruandes. 3 Mäeeraldise teenindusmaa piirest eemaldatud mulda tohib kaevandamisloa omanik: 1 ajutiselt ladestada mäeeraldise teenindusmaa piires; 2 kasutada antud loa alusel kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks; 3 võõrandada ulatuses, mis ei ole vajalik kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks pärast kaevandamisega rikutud maa korrastamiseks vajaliku mulla koguse fikseerimist korrastamisprojektis. 4 Maavaravaru kaevandamine ei tohi põhjustada mulla hävimist. 5 Maapõue kasutamine ainult mulla huumushorisondi kaevandamise eesmärgil on keelatud. 66 Kaevandamisjääkide ladestamine Ohtlike ainete sisalduseta kaevandamisjääkide ladestamiskohtadele ja ladestamisele esitatavad nõuded kehtestab keskkonnaminister. 8 VASTUTUS 67 Üldgeoloogilise uurimistöö ja geoloogilise uuringu käigus kogutud materjali esitamata jätmine 1 Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu käigus kogutud materjali esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 25 000 krooni. 68 Uuringuruumi teenindusala korrastamise kohustuse rikkumine 1 Uuringuruumi teenindusala nõuetekohaselt korrastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. 69 Kaevandamisega rikutud maa korrastamise kohustuse rikkumine 1 Kaevandamisega rikutud maa nõuetekohaselt korrastamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. 70 Üldgeoloogilise uurimistöö takistamine 1 Sellise üldgeoloogilise uurimistöö, mis ei ole maavara otsing, takistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni. 71 Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa tähistamise kohustuse rikkumine 1 Mäeeraldise või mäeeraldise teenindusmaa tähistamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 krooni. 72 Mullakaitsenõuete rikkumine 1 Mullakaitsenõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. 2 Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. 73 Menetlus 1 Käesoleva seaduse §-des 67–72 sätestatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 82, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40, 46, 329; 54, 387; 56, 401) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403; RT III 2004, 9, 96) sätteid. 2 Käesoleva seaduse §-des 67–72 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon ja §-s 72 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus. 74 Keskkonnakahju hüvitamine 1 Keskkonnale tekitatakse käesoleva seaduse tähenduses kahju, kui: 1 kaevandatakse looduslikku lasundit, mis ei ole arvele võetud, või maavaravaru kohas, mis ei ole kaevandamisalaks määratud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti; 2 kaevandamise käigus muudetakse kasutamiskõlbmatuks maavaravaru, välja arvatud juhul, kui see on vajalik inimese tervise või vara kaitseks või negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks või vältimiseks; 3 kaevandamise lõpetamisega muudetakse kasutamiskõlbmatuks maavaravaru, välja arvatud loa andja määratud ulatuses, mis on vajalik negatiivse keskkonnamõju vältimiseks või vähendamiseks; 4 maapõue kasutatakse ainult mulla huumushorisondi kaevandamiseks; 5 saastatakse maapõue. 2 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud juhtudel arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju kaevandatud või kasutamiskõlbmatuks muudetuga samaväärse maavaravaru kaevandamisõiguse hinna kümnekordse summana. 3 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul arvutatakse keskkonnale tekitatud kahju maavaravarule kehtestatud kaevandamisõiguse kõrgeima hinna kahekümnekordse summana. 4 Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul on keskkonnakahju võrdne saastatud maapõueosa kahjutustamise maksumusega, kui sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi. 5 Keskkonnakahju nõuab sisse Keskkonnainspektsioon. Kahju hüvitis kantakse riigieelarvesse. 9 RAKENDUSSÄTTED 75 Seaduse rakendamine 1 Enne käesoleva seaduse jõustumist antud üldgeoloogilise uurimistöö load, geoloogilise uuringu load, maavara kaevandamisload ja maa-ainese kaevandamisload kehtivad nendes märgitud kehtivusaja lõpuni või nende kehtetuks tunnistamiseni. Enne käesoleva seaduse jõustumist antud maavara kasutusload ja maavara ajutised kasutusload kehtivad kuni 2005. aasta 1. juulini. 2 Enne käesoleva seaduse jõustumist menetlusse võetud üldgeoloogilise uurimistöö loa, uuringuloa ning maavara ja maa-ainese kaevandamisloa taotlustele, maavara kasutuslubade ja maavara ajutiste kasutuslubade ümbervormistamise taotlustele kohaldatakse menetlusse võtmise ajal kehtinud õigusnorme. 3 Enne käesoleva seaduse jõustumist menetlusse võetud maa-ainese kaevandamisloa taotluse alusel antakse maavaravaru kaevandamisluba käesolevas seaduses sätestatu kohaselt. 4 Enne käesoleva seaduse jõustumist antud lubadele kohaldatakse käesoleva seaduse sätteid. 5 Käesoleva seaduse §-de 5, 9, 12, 25, 34, 40 ja 61 rakendamisel kuni 2005. aasta 1. juulini täidab keskkonnaregistri ülesandeid enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud maapõueseaduse (RT I 1994, 86/87, 1448; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2000, 54, 348; 102, 670; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 20, 118; 2004, 17, 126; 38, 258) § 7 alusel asutatud maavarade riiklik register. 76 Maapõueseaduse kehtetuks tunnistamine Maapõueseadus (RT I 1994, 86/87, 1488; 1995, 75, 1321; 1996, 49, 953; 1997, 52, 833; 86, 1461; 93, 1562; 1998, 64/65, 1005; 1999, 10, 155; 54, 843; 2000, 54, 348; 102, 670; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 20, 118; 2004, 17, 126; 38, 258) tunnistatakse kehtetuks. 77 Riigilõivuseaduse muutmine Riigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2004, 76, 526; 75, 521) tehakse järgmised muudatused: 1 paragrahvi 3 lõike 2 punkt 17 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 17) maakatastriseaduse, maapõueseaduse ja kaevandamisseaduse alusel tehtavad toimingud;»; 2 paragrahv 107 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «  § 107. Maavara geoloogilise uuringu loa väljastamine, muutmine ja ümberregistreerimine 1 Maavara geoloogilise uuringu loa väljastamise või loa muutmise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni. 2 Maavara geoloogilise uuringu loa ümberregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.»; 3 seadust täiendatakse §-ga 107 ¹  järgmises sõnastuses: «  § 107 ¹ . Üldgeoloogilise uurimistöö loa väljastamine, muutmine ja ümberregistreerimine 1 Üldgeoloogilise uurimistöö loa väljastamise või loa muutmise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni. 2 Üldgeoloogilise uurimistöö loa ümberregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.»; 4 paragrahv 108 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «  § 108. Maavaravaru kaevandamisloa väljastamine, muutmine ja ümberregistreerimine 1 Maavaravaru kaevandamisloa väljastamise või loa muutmise eest tasutakse riigilõivu 3500 krooni. 2 Maavaravaru kaevandamisloa ümberregistreerimise eest tasutakse riigilõivu 150 krooni.» 78 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduse muutmine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduses (RT I 2000, 54, 348; 2002, 61, 375; 63, 387; 90, 521; 99, 579; 2004, 30, 209; 38, 258) tehakse järgmised muudatused: 1 paragrahvi 8 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 2) kaevandamisluba, üldgeoloogilise uurimistöö luba, geoloogilise uuringu luba, vee-erikasutusluba, välisõhu saasteluba või jäätmeluba;»; 2 paragrahv 21 tunnistatakse kehtetuks. 79 Kaevandamisseaduse muutmine Kaevandamisseaduses (RT I 2003, 20, 118; 2004, 18, 131) tehakse järgmised muudatused: 1 Paragrahvi 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Füüsilisest isikust kinnisasja omanikule, kellel on vastavalt maapõueseadusele (RT I 2004, 84, 572) õigus oma kinnisasjal asuvat maavara kaevandada isikliku majapidamise tarbeks kaevandamisloata, ei laiene käesolevas seaduses sätestatud nõuded, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud ohutusnõuded.» 2 Paragrahvi 3 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 1) maavara kasutamise eesmärgil selle maapõuest väljamisel, allmaakaeveõõne rajamisel, geoloogilisel uuringul või kaevanduse osaks oleva allmaaehitise ehitamisel maapõues tehtav töö; 2 maavara kaevandamise või esmatöötlemisega seotud vedu; 3 maavara esmatöötlemine, sealhulgas maavara tööstuslikul viisil purustamine, sorteerimine, veetustamine, brikettimine ja ladustamine, või». 3 Paragrahvi 5 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (2) Kaevandamise peatamine on kas ajutine või pikaajaline maavara kaevandamise katkestamine majanduslikel kaalutlustel või avarii tagajärjel, mis nõuab pikemaajalisi korrastustöid. Kaevandamise peatamiseks ei loeta lühiajalist kaevandamise peatamist, mis on vajalik seadmete remondiks või objekti korrastamiseks. 3 Kaevandamise lõpetamine on maavara kaevandamise lõpetamine kaevanduse või karjääri sulgemise eesmärgil.» 4 Paragrahvi 8: 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (1) Markseideritöö on maavara kaevandamisel tehtav mõõdistamine ja dokumenteerimine.»; 2 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 3) väljatud maavara koguse ning maavara varu määramine;» 5 Paragrahvi 13 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (3) Maavara kaevandamisega tegelev ettevõtja peab iga kalendriaasta või aastateks jaotatud pikema perioodi kohta koostama arengukava, mis tuleb esitada kaevandamise asukoha järgsele kohalikule omavalitsusele teadmiseks viimase nõudmisel. Ettevõtja tegevust käsitleva arengukava eesmärk on tagada tõhus kontroll kaevandamisega keskkonnale avaldatava mõju üle ja tegevuse optimaalne ulatus.» 80 Planeerimisseaduse muutmine Planeerimisseaduse (RT I 2002, 99, 579; 2004, 22, 148; 38, 258) § 7 lõike 3 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 9) maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud alade kasutustingimuste määratlemine;». 81 Maamaksuseaduse muutmine Maamaksuseaduse (RT I 1993, 24, 428; 1996, 41, 797; 89, 1589; 1997, 82, 1398; 1999, 27, 381; 95, 840; 2000, 95, 612; 2001, 102, 666; 2002, 44, 284; 2003, 711, 472; 88, 587, 589 ja 591) § 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: « (3) Riigi- või munitsipaalomandis oleva kinnisasja maavaravaru kaevandamiseks andmise korral maksab maamaksu maa kasutamise õiguse saanud isik.» 82 Keskkonnaregistri seaduse muutmine Keskkonnaregistri seaduse (RT I 2002, 58, 361; 2004, 30, 209) §-s 38 tehakse järgmised muudatused: 1 lõike 1 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « 4) programmi, uuringu või inventeerimise alusel tehtud töö vastuvõtja või kinnitaja;»; 2 lõike 4 sissejuhatav osa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: « (4) Seadusega nimetatud või riigieelarvest rahastatava programmi, uuringu või inventeerimise alusel tehtud töö vastuvõtja või kinnitaja esitab keskkonnaregistrile andmed järgmiste objektide ja andmestike kohta:». 83 Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2005. aasta 1. aprillil. Riigikogu esimees Ene ERGMA ]]>