Riigikoguseadusalgtekst-terviktekstsideavaldamineavaldatud2004-12-08+02:00Vabariigi President2004-12-13+02:00742RT I2004-12-23+02:0087593http://www.riigiteataja.ee/akt/8278482005-01-01+02:002005-12-31+02:00tyviseadus_1_10.02.2010.xsd82784812010-10-28+03:00migraator158292Elektroonilise side seadus11ÜLDSÄTTED1Seaduse eesmärk ja reguleerimisala1Käesoleva seaduse eesmärk on luua elektroonilise side arenguks vajalikud tingimused, et soodustada elektroonilise side võrkude ja teenuste arengut konkreetseid tehnoloogiaid eelistamata ning tagada elektroonilise side teenuse kasutajate huvide kaitse vaba konkurentsi soodustamise teel ja raadiosageduste ning numeratsiooni otstarbekas ja õiglane planeerimine, eraldamine ning kasutamine.2Käesolevas seaduses sätestatakse nõuded üldkasutatavatele elektroonilise side võrkudele ja teenustele, raadioside pidamisele, raadiosageduste ja numeratsiooni haldamisele, aparatuurile ning riiklik järelevalve nende nõuete täitmise üle ja vastutus nende nõuete rikkumise eest.3Käesolev seadus ei laiene infoühiskonna teenusele infoühiskonna teenuse seaduse (RT I 2004, 29, 191; 54, 387) tähenduses.4Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.2MõistedKäesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:1alamvaskpaar on sidevõrgu lõpp-punkti ja vahejaotuspunkti vaheline füüsiline keerdpaarühendus;2aparatuur on terminalseade, raadioseade või mõlemad koos;3aparatuuri kasutusele võtmine on tegevus, mis seisneb aparatuuri Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis esmakordses otstarbekohases kasutamises;4aparatuuri turule laskmine on tegevus, millega aparatuur tehakse Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis esmakordselt kättesaadavaks kas levitamiseks või kasutusele võtmiseks;5elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat elektroonilise side teenust;6elektroonilise side teenus on teenus, mis seisneb kokkulepitud tingimustel tervikuna või peamiselt signaalide edastamises või suunamises elektroonilise side võrgu kaudu. Elektroonilise side teenus on ka võrguteenus;7elektroonilise side teenuse kasutaja (edaspidi sideteenuse kasutaja) on isik, kes kasutab üldkasutatavat elektroonilise side teenust;8elektroonilise side võrk on ülekandesüsteem koos selle tööks vajalike lülitusseadmete ning muude tugisüsteemidega, mis võimaldab signaalide edastamist ja suunamist kaabli kaudu, samuti raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste vahenditega. Muu hulgas on elektroonilise side võrkudeks, sõltumata nende kaudu edastatava informatsiooni iseloomust, satelliitvõrk, telefonivõrk, andmesidevõrk, mobiiltelefonivõrk, ringhäälinguvõrk, kaabellevivõrk ja elektrikaablisüsteem, kui seda kasutatakse signaalide edastamiseks või suunamiseks;9iseplaneeritav raadiosagedusala on raadiosagedusala, mille kasutamist korraldab raadiosageduste kasutaja ise, vastavalt sagedusloaga kehtestatud tingimustele;10jälgimisseade on jälitus- või julgeolekuasutuse poolt kasutatav tehniliste vahendite süsteem sõnumi saladuse õiguse piiramiseks;11kaabelleviteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis seisneb lõppkasutajale televisiooni- või raadiosaadete või televisiooni- või raadioprogrammide edastamises kokkulepitud tasu eest;12kaabellevivõrk on elektroonilise side võrk, mis on loodud kaabelleviteenuse osutamiseks;13kitsasribaühendus on ühendus sidevõrguga, mis võimaldab andmeedastust kiirusega kuni 64 kbit/s;14kliendiliin on sidevõrgu lõpp-punkti ja peajaotaja või muu vastava seadme vaheline füüsiline ühendus;15klient on üldkasutatavat elektroonilise side teenust kasutav isik, kellel on üldkasutatava elektroonilise side teenuse kasutamiseks leping sideettevõtjaga;16koostalitusvõime on vastastikku seotud sidevõrkude ja nende vahendusel osutatavate samalaadsete üldkasutatavate elektrooniliste side teenuste või nende osade tehniline ja loogiline ühildatavus;17kõne on kitsasribaline reaalajas toimiv kommuteeritav ühendus kahe lõpp-punkti vahel hääle, telefaksi või andmete edastamiseks;18kõne algatamine on kõne edastamine sidevõrgu lõpp-punktist sidumispunkti;19kõne lõpetamine on kõne edastamine sidumispunktist sidevõrgu lõpp-punkti;20kõne transiit on kõne edastamine kahe sidumispunkti vahel;21lairibateenus on elektroonilise side teenus, mille kasutamiseks on vajalik lairibaühendus;22lairibaühendus on ühendus sidevõrguga, mis võimaldab andmeedastust kiirusega üle 144 kbit/s;23liides on kahe funktsionaalüksuse vaheline ühispiir, mis on määratletud asjakohaste funktsioonide, füüsilise ühenduse, signaalivahetuse ja muude seda laadi omadustega;24liin on tehniliste seadmete kogum, mis ühendab lõpp-punkti ühenduspunktiga;25liinirajatis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud elektroonilise side võrgu osa, milleks on muu hulgas maakaabel, veekogu põhjas paiknev kaabel, kaablitunnel, kaablikanalisatsioon, ehitistele ja postidele kinnitatud kaablite või juhtmete kogum koos kommutatsiooni-, jaotus- ja otsastusseadmetega, regeneraator, elektrooniliste sideseadmete konteiner ning raadiosidemast. Liinirajatised on ka tehnovõrgud ja -rajatised ehitusseaduse (RT I 2002, 47, 297; 99, 579; 2003, 25, 153; 2004, 18, 131) ning asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234; 94, 582; 2002, 47, 297; 53, 336; 99, 579; 2003, 13, 64; 51, 355; 78, 523; 81, 546; 2004, 14, 91; RT III 2004, 13, 160) tähenduses;26liitumisleping on üldkasutatava elektroonilise side teenuse leping üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks lõppkasutajale, mille sisuks on sidevõrguga vajaliku ühenduse loomine ja selle säilitamine;27lõppkasutaja on klient, kes ise ei osuta üldkasutatavat elektroonilise side teenust;28läbivühendatavus on lõppkasutajate vaheline ühendatavus;29lühinumber on kolme- kuni viiekohaline kümnendnumber, mida võib kasutada üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks või sideettevõtja või muude adressaatide, sealhulgas hädaabiteenistuse lihtsustatud valimiseks;30lühivalikukood on numbri- või eraldusmärk või nende kombinatsioon, mis on seotud kliendile määratud Eesti numeratsiooniplaani kuuluva numbriga ning mida kasutatakse kliendile üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks;31mobiiltelefoniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab kindlaks määramata asukohas riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning juurdepääsu hädaabiteenustele Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või sellega seotud lühivalikukoodi abil osalise või täieliku raadioside loomise teel;32mobiiltelefonivõrk on statsionaarsete lõpp-punktideta sidevõrk, mis võimaldab edastada kõnet ja vastab mobiiltelefonivõrgule kehtestatud nõuetele;33number on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunication Union – ITU) soovituse E.164 kohane kümnendnumber, mida kasutatakse üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks;34numbri liikuvus on kliendi võimalus säilitada liitumislepingu alusel tema kasutusse antud number, kui ta vahetab üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajat või sideteenuse kasutamise geograafilist asukohta;35numeratsioon on numeratsiooniplaaniga määratud numbrid, lühinumbrid, teenusnumbrid, tunnuskoodid ja prefiksid;36prefiks on eraldusmärk, numbrimärk või numbrimärkide kombinatsioon, mis valitakse enne teatud numbri või lühinumbri valimist;37püsiliin on sidevõrgu kahe punkti vahel signaalide pidevat edastamist võimaldav ühendus;38püsiliiniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis seisneb kliendile püsiliini kasutada andmises;39raadiohäire on elektromagnetlaine, mis häirib seadmete ja süsteemide, sealhulgas navigatsiooniseadmete tööd või mingil teisel viisil katkestab, takistab või oluliselt moonutab muud seaduslikult toimivat raadiosidet või ringhäälingut;40raadiosaateseade on seade, mida kasutatakse raadiosageduskanalil signaalide edastamiseks;41raadiosagedus on avatud keskkonnas vabalt leviva elektromagnetlaine võnkesagedus sagedusalas 9 kHz kuni 3000 GHz;42raadiosagedusala on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu konventsiooni ja põhikirja täiendavates raadioeeskirjades ning Eesti raadiosagedusplaanis kindlaks kasutusotstarbeks määratud raadiosagedusvahemik;43raadiosageduskanal on raadiosagedusala osa, mis on vajalik raadiosaateseadme abil signaalide edastamiseks ning mis on kindlaks määratud selle raadiosagedusala osa kesksageduse ning ribalaiusega või ülemise ja alumise piirsagedusega;44raadioseade on tehniline seade või selle osa, mis suudab infovahetuse eesmärgil kiirata või vastu võtta raadiosideks eraldatud raadiosagedustel levivat elektromagnetlainet;45raadioside on informatsiooni edastamise eesmärgil ühenduse loomine ja signaalide edastamine, milles kasutatakse informatsiooni kandjana avatud keskkonnas levivat elektromagnetlainet;46raadiovastuvõtuseade on seade, mida kasutatakse raadiosageduskanalil signaalide vastuvõtuks;47seadmeklass on iseloomulike ja ühetaoliste kindlaks määratud tehniliste näitajate, kasutusotstarbe, -viisi ja -võimalustega ning piiritletud aparatuuri ühisnimetus. Aparatuur võib kuuluda rohkem kui ühte seadmeklassi;48sideteenuse osutamise piiramine on seaduse või üldkasutatava elektroonilise side teenuse lepingu alusel üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamise või kasutamise osaline või täielik piiramine või peatamine üldkasutatava elektroonilise side teenuse lepingut üles ütlemata;49sidevõrk on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mille kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust;50sidevõrgu lõpp-punkt (edaspidi lõpp-punkt) on sidevõrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt, kus kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks sidevõrgule;51sidumisliin on sidumiseks kasutatav püsiliin, mis läbib sidumispunkti;52sidumispunkt on sidevõrgu punkt, mille kaudu toimub sidevõrkude sidumine ning tagatakse sidevõrkude ja osutatavate sideteenuste koostalitusvõime;53sõnum on edastaja ja vastuvõtja vaheline sidevõrgu kaudu liikuv signaalide kogum;54taipvõrguteenus on teenus, mille toimimist juhitakse telefonijaamaga ühendatud arvutisüsteemi kaudu;55tarbija on füüsilisest isikust lõppkasutaja, kes valdavalt ei kasuta elektroonilise side teenust oma majandus- või kutsetegevuses;56teabe hõivamine on raadiosageduste kasutaja kohta ja raadiosageduste kasutaja poolt edastatava teabe kohta informatsiooni hankimine;57telefonijaam on tehniliste vahendite kogum, mis võimaldab kõnede kommuteerimist;58telefoniteenus on üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis võimaldab kindlaks määratud asukohas riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ja vastuvõtmist ning juurdepääsu hädaabiteenustele Eesti või rahvusvahelisse numeratsiooniplaani kuuluva numbri või sellega seotud lühivalikukoodi abil;59telefonivõrk on sidevõrk, mida kasutatakse telefoniteenuse osutamiseks ja mis võimaldab kõnede tegemist sidevõrgu lõpp-punktide vahel;60terminalseade on tehniline seade või selle osa, mis ühendatuna ühenduspunktis võimaldab saata, töödelda või vastu võtta kõnet või edastada andmeid;61tingimusjuurdepääs on tehniliste vahendite kogum, mille abil võimaldatakse raadio- või televisiooniteenuste kasutamist üksnes pärast teatud toiminguid, mis kohustavad teenuse tellijat teenuse eest tasuma;62tunnuskood on numbrimärkide kombinatsioon, mida kasutatakse sidevõrgu või selle osade kasutamise korraldamiseks ja sideettevõtja eristamiseks sideteenuse osutamisel;63vaskpaar (local loop) on sidevõrgu lõpp-punkti ja peajaotaja või muu vastava telefonivõrgu seadme vaheline füüsiline keerdpaarühendus;64virtuaalvõrguteenus on sideettevõtja poolt osutatav üldkasutatav elektroonilise side teenus, mis põhineb teisele sideettevõtjale kuuluvas sidevõrgus loodaval näival ühendusel või vahendil;65võrgukülastusteenus on elektroonilise side teenus, millega mobiiltelefoniteenuse osutaja võimaldab oma kliendil kasutada mobiiltelefoniteenust teises mobiiltelefonivõrgus;66võrguteenus on elektroonilise side teenus, mis seisneb elektroonilise side võrgu loomises, haldamises ning täielikus või osalises kasutada andmises elektroonilise side teenuse osutamiseks teistele sideettevõtjatele;67ühenduspunkt on kliendi terminalseadme liiniga ühendamise koht;68üldkasutatav elektroonilise side teenus (edaspidi sideteenus ) on teenus, mida sideettevõtja pakub vastaval sideteenuse turul üldistel alustel kõikidele isikutele, ilma et isikud peaksid vastama mingitele neid teistest sarnastest isikutest eristavatele tunnustele. Teenus on üldkasutatav eelkõige siis, kui selle osutamine on kestev ja järjepidev ning seda pakutakse sisuliselt ühesugustel tingimustel;69üldkasutatava elektroonilise side teenuse leping (edaspidi  sideteenuse leping) on leping, mille alusel sideettevõtja osutab kliendile sideteenust.2TURULE SISENEMINE3Sideteenuse osutamise alustamine ja sideteenuse turul tegutsemise tingimused1Igal isikul on käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut arvestades õigus alustada sideteenuse osutamist.2Kui isik soovib alustada sideteenuse osutamist, peab ta olema kantud ettevõtjana äriregistrisse või olema registreerinud äriregistris filiaali ning teatama sideteenuse osutamisest kooskõlas käesoleva seaduse §-s 4 sätestatuga Sideametile.3Kui sideteenuse osutamine eeldab raadiosageduste kasutamist sagedusloa alusel või numeratsiooni kasutamist numbriloa alusel, peab isikul olema sagedusluba raadiosageduste kasutamiseks kooskõlas käesoleva seaduse §-s 11 sätestatuga või numbriluba numeratsiooni kasutamiseks kooskõlas käesoleva seaduse §-s 33 sätestatuga.4Sideteenuse osutamise alustamise erisused1Sideteenust osutada sooviv ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama Sideametile kirjaliku teate.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teade peab väljendama soovi alustada sideteenuse osutamist ja selles peab sisalduma järgmine teave:1teate esitaja nimi ja isiku- või registrikood;2teate esitaja kontaktisikute nimed, aadressid ja sidevahendite numbrid;3osutatava teenuse kirjeldus;4tegevuse geograafiline piirkond;5tegevuse alustamise eeldatav kuupäev.3Sideamet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate vormi oma veebilehel.4Teate esitanud sideettevõtja kirjaliku taotluse alusel väljastab Sideamet seitsme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamise päevast arvates sideettevõtjale kirjaliku kinnituse teate saamise kohta ning sideettevõtja soovil ülevaate sideettevõtja õigustest ja kohustustest seadmete paigaldamisel, sidumise läbirääkimistel ning juurdepääsu ja sidumise tingimuste kohta selles tegevuspiirkonnas, kus teate esitaja soovib teate kohaselt alustada sideteenuse osutamist.5Sideamet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud informatsiooni koos ülevaatega käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sideettevõtja õigustest ja kohustustest tema tegevuspiirkonnas oma veebilehel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul teate saamise päevast arvates.6Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmete õigsuse eest vastutab teate esitanud sideettevõtja.5Andmete muutumisest ja tegevuse lõpetamisest teatamineSideettevõtja on kohustatud käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud andmete muutumise või teatavaks tehtud tegevuse lõpetamise korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest või tegevuse lõpetamisest arvates esitama Sideametile kirjaliku teate andmete muutumise või tegevuse lõpetamise kohta.3RAADIOSAGEDUSHALDUS6Raadiosagedushaldus1Käesolevas peatükis sätestatakse raadiosageduste haldamise ja kasutamise ning raadioside pidamise nõuded.2Raadiosagedushalduse reguleerimise eesmärk on tagada raadiosageduste otstarbekas, objektiivne, läbipaistev ja proportsionaalne haldamine ning tulemuslik ja efektiivne kasutamine raadiosageduste kasutaja enda vajadusteks ja sideteenuse osutamiseks, võimaluste loomine uute tehnoloogiate arendamiseks ning raadiohäirete kiire kõrvaldamine.3Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärk saavutatakse muu hulgas Eesti raadiosageduste kasutamise harmoneerimise kaudu Euroopa Liidu omaga.7Raadiosageduste kasutamise põhimõttedRaadiosagedusi kasutatakse:1sagedusloa alusel käesoleva seaduse §-des 11–19 sätestatud korras,2sagedusloata, juhindudes käesoleva seaduse §-s 20 sätestatust või3riigikaitselisel otstarbel, juhindudes käesoleva seaduse §-s 21 sätestatust.8Raadiosageduste haldamine1Raadiosagedusi haldavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sideamet.2Raadiosageduste haldamine seisneb raadiosagedusalade rahvusvahelises ja riigisiseses planeerimises, raadiosageduste koordineerimises ja kasutamise korraldamises, raadiosageduste kasutamisega seotud õiguste ja tingimuste kohta teabe avaldamises ja ajakohastamises ning järelevalve teostamises vastavuses rahvusvaheliste lepingute ja käesoleva seadusega. Raadiosagedusi hallatakse objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal.3Raadiosageduste haldamisel tuleb järgida vajadust saavutada raadiosageduste kasutamise ühtlustamine Euroopa Liidus.9Eesti raadiosagedusplaan1Eesti raadiosagedusplaaniga määratakse kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste lepingutega kindlaks raadiosageduste kasutusviis, -režiim ja -otstarve, sealhulgas pääste-, ohutuse ning riigikaitselistel eesmärkidel kasutatavad raadiosagedused Eestis, tagades raadiosageduste efektiivse ja otstarbeka kasutamise korraldamise.2Eesti raadiosagedusplaaniga määratakse muu hulgas kindlaks raadiosagedusalad uute tehnoloogiate kasutusele võtmiseks koos piirangutega uutele ja olemasolevatele kasutajatele, iseplaneeritavad raadiosagedusalad ning raadiosagedusalad, mille kasutamise õigus antakse avaliku konkursi korras või mille kasutamise õiguse üleandmine toimub käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud korras.3Eesti raadiosagedusplaani  .4Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avaliku konkursi läbiviimise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.5Sideamet avaldab Eesti raadiosagedusplaani oma veebilehel.10Eesti raadiosagedusplaani muutmine1Majandus- ja kommunikatsiooniminister muudab Eesti raadiosagedusplaani, kui:1seda tingib elektroonilise side tehnoloogia areng,2see tuleneb rahvusvahelisest lepingust või3see on vajalik riigikaitse tagamiseks.2Käesoleva seaduse §-s 152 sätestatud konsulteerimine ei ole vajalik, kui muudatused hõlmavad §-s 21 sätestatut või ei piira Eesti raadiosagedusplaani muutmise ajal raadiosagedusi kasutavate isikute õigusi.3Kui käesoleva seaduse § 9 lõike 3 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus piirab raadiosageduste kasutaja õigusi, jõustub see raadiosageduste kasutaja õigusi piiravas osas pärast kahe aasta möödumist selle avaldamise päevast, kui rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.11Raadiosageduste kasutamine sagedusloa alusel1Raadiosageduste kasutamine on lubatud sagedusloa alusel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.2Sagedusluba annab õiguse kasutada raadiosagedusi Sideameti poolt määratud tingimustel. Sagedusloaks käesoleva seaduse tähenduses on ka vee- või õhusõiduki raadioluba ja amatöörraadiojaama tööluba.3Sagedusluba kehtib kuni üks aasta, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud sagedusload.4Sagedusloaga kehtestatakse järgmised tingimused ja nõuded:1tehnoloogia määratlus, mille jaoks raadiosageduste kasutamise õigus on antud;2raadiosageduste kasutamise otstarve, kasutusviis ja kasutuspiirkond või -koht,3raadiosageduste efektiivse ja tõhusa kasutamise nõuded;4tehnilised tingimused raadiosageduste kasutamiseks;5tehnilised tingimused raadiohäirete vältimiseks;6rahvusvahelisest lepingust tulenevad nõuded.5Raadiosageduste kasutamisel sagedusloa alusel tuleb vajadusel kasutamise tingimused kooskõlastada rahvatervise seaduses (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128; 2002, 32, 187; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 90, 521; 2003, 26, 156 ja 160; 2004, 45, 315; 75, 520) sätestatud korras.6Raadiosageduste kasutamiseks vee- või õhusõiduki pardal annab Sideamet rahvusvaheliselt tunnustatud vormile vastava vee- või õhusõiduki raadioloa kehtivusega kuni kolm aastat. Sideamet avaldab nimetatud vormi oma veebilehel.7Raadiosageduste kasutamiseks amatöörraadioside otstarbeks annab Sideamet raadiosageduste kasutajale rahvusvaheliselt tunnustatud vormile vastava amatöörraadiojaama tööloa kehtivusega kuni kolm aastat. Sideamet avaldab nimetatud vormi oma veebilehel.8Sagedusloa võib anda sagedusloa taotlejale ühise sagedusloana mitme raadiosageduse kasutamiseks.12Sagedusloa taotlemine1Sagedusloa saamiseks esitab isik Sideametile vormikohase taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:1taotleja nimi, elu- või asukoht, sünniaeg või registri- või isikukood, sidevahendite numbrid ja e-posti aadress;2taotletav raadiosagedus või sagedusala;3raadiosageduse või sagedusala kasutamise eesmärk;4raadiosageduse või sagedusala kasutamise tehnilised tingimused;5raadiosageduse või sagedusala kasutuspiirkond või -koht;6raadiosageduse või sagedusala kasutamise alguse aeg.2Sideamet avaldab sagedusloa taotluse vormi oma veebilehel.3Kui isik taotleb sagedusluba raadiosageduste kasutamiseks ringhäälingus, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele lisada ringhäälinguluba või kirjalik kokkulepe ringhäälinguluba omava ringhäälinguorganisatsiooniga sagedusloa taotleja programmi edastamiseks ringhäälingus, kui ringhäälinguluba ei ole antud sagedusloa taotlejale.13Sagedusloa taotluse menetlemine ja sagedusloa andmine1Sideamet annab sagedusloa:1kuue nädala jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates, kui raadiosageduste kasutamine ei vaja rahvusvahelist koordineerimist;2kaheksa kuu jooksul sellekohase taotluse saamisest arvates, kui raadiosageduste kasutamine vajab rahvusvahelist koordineerimist või3käesoleva seaduse § 9 lõikes 4 nimetatud korras või §-s 19 sätestatud korras.2Kui raadiosageduste või orbitaalpositsioonide kasutamist käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped sätestavad käesoleva paragrahvi lõikest 1 erinevad tähtajad, kohaldatakse nimetatud kokkulepetes määratud tähtaegu.3Enne sagedusloa andmist lennuliikluse teenindamiseks raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete abil kooskõlastab Sideamet sagedusloa tingimused Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni ( International Civil Aviation Organization – ICAO) sageduste koordinaatoriga Eestis.4Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud sagedusloa tingimuste kooskõlastamise korra ja kooskõlastamisele kuuluvad sagedusalad  .5Sideamet teavitab sagedusloa taotlejat ühe nädala jooksul, alates taotluse saamisest, taotluses esinevatest puudustest ning määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.6Enne sagedusloa andmist teavitab Sideamet kirjalikult või taotleja nõusolekul elektrooniliselt sagedusloa taotlejat käesoleva seaduse § 11 lõike 4 alusel kehtestatud piirangutest koos nende rakendamise põhjendustega ja tasumisele kuuluva riigilõivu suurusest.7Sagedusloa saamiseks on taotleja kohustatud tasuma riigilõivu viie tööpäeva jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud teavitamist.8Sagedusloa omaniku kirjalikul nõudmisel väljastab Sideamet kolme tööpäeva jooksul vastava taotluse saamise päevast arvates taotlejale kirjaliku kinnituse temale sagedusloaga antud õigustest ja kohustustest raadiosageduste kasutamisel.9Sagedusloa andmise otsuse ja sagedusloa tingimused peab tegema Sideameti veebilehel kättesaadavaks 10 tööpäeva jooksul sagedusloa andmisest arvates, välja arvatud õigusaktis sätestatud juhul.14Sagedusloa andmisest keeldumine1Sideamet keeldub sagedusloa andmisest, kui:1taotleja on esitanud valeandmeid,2taotleja tegevus võib ohustada inimeste tervist või keskkonda,3puudub vaba raadiosageduskanal,4raadiosageduste kasutamine ei ole kooskõlas Eesti raadiosagedusplaaniga või raadiosageduste kasutamist reguleerivate õigusaktidega,5raadiosageduste kasutamine ei ole kooskõlas rahvusvahelisest lepingust tulenevate tingimustega,6raadiosageduste kasutamine võib tekitada raadiohäireid,7raadiosageduste kasutamine võib häirida Sideameti tehnilise järelevalve statsionaarsete seadmete tööd nende paiknemise piirkonnas,8raadiosageduste kasutamine ei ole efektiivne,9raadiosageduste kasutamine jääb rahvusvahelise koordinatsiooni käigus kooskõlastamata või10riigilõiv on tasumata.2Sideameti otsus sagedusloa andmisest keeldumise kohta toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.3Kui sagedusloa väljastamisest keeldumise põhjus on vaba raadiosageduskanali puudumine või asjaolu, et raadiosageduste kasutamine jääb rahvusvahelise koordinatsiooni käigus kooskõlastamata, kantakse taotleja tema soovil ootejärjekorda.4Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 7 nimetatud piirkonnad  .15Sagedusloa tingimuste muutmine1Sideamet võib muuta sagedusloa tingimusi, kui pärast loa andmist ilmnevad käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 2, 4, 5, 6, 7 või 8 sätestatud alused või kui muudetakse sagedusloa väljaandmise eelduseks olnud ringhäälinguluba.2Sagedusloa tingimuste muutmise otsus jõustub kuue kuu möödumisel selle tegemise päevast, välja arvatud juhul, kui sagedusloa omanik avaldab soovi, et sagedusloa muutmise otsus jõustuks enne nimetatud tähtaja möödumist. Kui sagedusloa muutmise alus tuleneb käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktist 2, siis jõustub Sideameti otsus sagedusloa tingimuste muutmise kohta selle tegemise hetkel. Sagedusloa muutmine, mis on tingitud ringhäälinguloa muutmisest, jõustub ringhäälinguloa muutmise otsuses märgitud tähtpäeval.3Kui sagedusloa omanik esitab Sideametile ise taotluse sagedusloa tingimuste muutmiseks, otsustab Sideamet tingimuste muutmise või muutmata jätmise käesoleva seaduse § 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade jooksul, juhindudes käesoleva seaduse § 14 sätetest.16Sagedusloa kehtivuse pikendamine1Sagedusloa kehtivuse pikendamiseks kehtivatel tingimustel esitab sagedusloa omanik hiljemalt üks kuu enne loa kehtivuse lõppemist Sideametile taotluse sagedusloa pikendamiseks. Sagedusloa pikendamise eest on taotleja kohustatud tasuma riigilõivu.2Sideamet ei pikenda sagedusloa kehtivust, kui sagedusloa omanik ei ole enne sagedusloa kehtivuse lõppemist tasunud riigilõivu.17Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine1Sagedusloa omanikul on õigus osaliselt või tervikuna anda sagedusloas piiritletud raadiosageduste kasutamise õigus üle teisele isikule, kui vastavate raadiosageduste üleandmise õigus on sätestatud Eesti raadiosagedusplaanis.2Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmiseks ja raadiosageduste kasutamise õiguse saamiseks tuleb Sideametile esitada sellekohane taotlus.3Sideametil on õigus keelduda raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmisest, kui see moonutab konkurentsi.4Raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.18Sagedusloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine1Sagedusloa tingimuse rikkumise korral võib Sideamet peatada sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse, kui sagedusloa omanik ei ole kõrvaldanud sagedusloa tingimuse rikkumist ühe kuu jooksul, arvates ajast, mil Sideamet teavitas raadiosageduste kasutajat tingimuse rikkumisest ja andis talle võimaluse arvamuse esitamiseks või rikkumise kõrvaldamiseks, kui Sideamet ei ole määranud pikemat tähtaega.2Sideamet tunnistab peatamise otsuse kehtetuks, kui sagedusloa omanik kõrvaldab rikkumise ühe kuu jooksul sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse peatamise otsuse tegemise päevast arvates, kui Sideamet ei ole määranud pikemat tähtaega.3Sideamet võib tunnistada sagedusloa kehtetuks, kui:1sagedusloaga antud õigusi ei ole hakatud kasutama kuue kuu jooksul sagedusloa andmisest arvates või sagedusloas ettenähtud tähtaja jooksul või kui sagedusloa omanik on lõpetanud sagedusloaga antud õiguste kasutamise,2sagedusloa omanik on oluliselt või korduvalt rikkunud sagedusloa tingimusi,3pärast sagedusloa andmist selgub, et enne loa andmist esinesid käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktides 1–9 sätestatud sagedusloa andmisest keeldumise alused,4raadiosageduste kasutamine on peatatud vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja raadiosageduste kasutaja ei ole kõrvaldanud peatamise aluseks olevat asjaolu ühe kuu jooksul peatamise otsuse tegemise päevast arvates, kui Sideamet ei ole määranud pikemat tähtaega või5sagedusloa andmise aluseks olnud ringhäälinguluba kaotab kehtivuse või tunnistatakse kehtetuks.4Kui raadiosageduste kasutaja on lõpetanud talle sagedusloaga antud õiguste kasutamise, on ta kohustatud sellest Sideametile kohe teatama.5Sideameti otsus sagedusloaga antud raadiosageduste kasutamise õiguse peatamise või sagedusloa kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse raadiosageduste kasutajale kätte kolme tööpäeva jooksul peatamise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest arvates.19Enampakkumise korraldamine1Kui sama raadiosageduse kasutamiseks on esitanud taotluse üheaegselt mitu isikut, korraldab Sideamet sagedusloa väljaandmiseks enampakkumise. Üheaegselt saabunud taotlusteks loetakse taotlused, mis on saabunud samal kuupäeval.2Enampakkumise toimumisest teatab Sideamet taotlejatele kirjalikult viie tööpäeva jooksul taotluste saabumisest arvates ning taotlejatel võimaldatakse esitada pakkumised viie tööpäeva jooksul. Enampakkumise võitjale antakse sagedusluba, arvestades käesoleva seaduse §-s 13 sätestatut.20Raadiosageduste kasutamine sagedusloata1Majandus- ja kommunikatsiooniministril on õigus kooskõlas raadiosageduste kasutamise eesmärkidega määrata raadiosageduste kasutamise võimalus käesoleva seaduse §-s 11 sätestatud sagedusloata, kehtestades raadiosageduste kasutamise tingimused kindlaks määratud raadiosageduste osas ning tehnilised nõuded, mis on vajalikud, et vältida raadiohäireid ning tagada seadmete koostoime ja avalikkuse kaitse elektromagnetväljade kahjuliku mõju eest.2Sideamet avaldab raadiosageduste sagedusloata kasutamise tingimused oma veebilehel.3Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib muuta käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud raadiosageduste kasutamise tingimusi, kui:1muutub Eesti raadiosagedusplaan,2seda tingib elektroonilise side tehnoloogia areng,3see tuleneb rahvusvahelisest lepingust või4see tuleneb teisest seadusest.4Käesoleva seaduse §-s 152 sätestatud konsulteerimine ei ole vajalik, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud muutmine ei piira raadiosageduste kasutajate olemasolevaid õigusi.5Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mis muudab raadiosageduste kasutamise tingimusi raadiosageduste kasutajate kehtivaid õigusi piirates, jõustub raadiosageduste kasutajate õigusi piiravas osas pärast kahe aasta möödumist selle avaldamise päevast arvates.21Raadiosageduste kasutamine riigikaitselisel otstarbel1Rahuajal kaitsejõudude ainukasutuseks määratud raadiosageduste kasutamise korra ja tehnilised nõuded kehtestab kooskõlas Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjadega kaitseminister.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehniliste nõuete kehtestamisel lähtutakse:1kaitsejõudude vajadustest raadiosagedusi kasutada;2rahvusvahelistest lepingutest, sealhulgas koordinatsioonilepingutest;3võimalike piirangute kehtestamise vajadusest elektromagnetilise ühildatavuse tagamiseks tsiviilkasutuses olevate ja kaitsejõudude raadioseadmete vahel;4raadiohäirete vältimise vajadusest.3Raadiosageduste kasutamine riigikaitselisel otstarbel väljaspool kaitsejõudude ainukasutuseks määratud raadiosagedusi toimub sagedusloa alusel kooskõlas käesoleva seaduse §-dega 11–18. Nimetatud sagedusluba antakse kaitsejõududele Sideameti poolt eelisjärjekorras.4Riigikaitselisel otstarbel kasutatavates sagedusalades kaitsejõududele antud sageduslubadele ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punktis 8 ja § 18 lõike 3 punktis 1 sätestatut.22Vale või eksitav teade ning raadioside saladus1Raadiosides vale või eksitava teate saatmine, mis võib ohustada lennukite, laevade või maismaasõidukite või inimeste turvalisust või kahjustada mis tahes päästeteenistuse funktsioneerimist, on keelatud.2Raadiotehniliste vahenditega teabe hõivamine kolmandate isikute poolt on keelatud, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel.3Ebaseaduslikult hõivatud teabe töötlemine, sealhulgas kasutamine ja levitamine, on keelatud.23Raadiohäired ja nende kõrvaldamine1Raadiohäirete tekitamine on keelatud, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud juhtudel ja korras.2Raadiosageduste kasutaja võib esitada Sideametile kaebuse seoses raadiohäiretega.3Isik, kellele on saanud teatavaks, et tema tegevuse või tegevusetuse tulemusena tekivad raadiohäired, peab kohe rakendama kõiki tema käsutuses olevaid võimalusi häirete kõrvaldamiseks.4Sideamet peatab viivitamata raadiohäireid põhjustava seadme kasutamise või piirab selle kasutamist. Seadme kasutamise peatamise või piiramise nõue vormistatakse kirjalikult.5Kui Sideamet on peatanud raadiohäireid tekitava seadme kasutamise, ei või seadet sisse lülitada enne raadiohäirete tekkepõhjuste kõrvaldamist ja Sideameti poolt kirjalikult seadme kasutamise jätkamise lubamist.6Järelevalvet teostaval Sideameti ametnikul on raadiohäirete kõrvaldamiseks õigus siseneda koos territooriumi valdaja või tema esindajaga territooriumile, kus asub raadiohäire allikas, et lokaliseerida raadiohäire allikas ja kõrvaldada raadiohäired, samuti on tal õigus nõuda seadme omanikult, kasutajalt või valdajalt kõiki andmeid raadiohäireid põhjustava seadme kohta.7Raadiohäire tekitaja peab hüvitama Sideametile häire kõrvaldamisega seotud Sideameti otsesed kulud.8Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud raadiohäirete kõrvaldamisega seotud kulude arvutamise ja hüvitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.24Amatöörraadioside pidamineRaadiosageduste amatöörraadioside otstarbel kasutamise ja raadioamatöörile kvalifikatsiooni andmise korra 25Raadiokutsungite moodustamine ja väljastamine1Raadiokutsung on numbrite või tähtede kombinatsioon, mida kasutatakse sõnumi või raadiosaateseadme identifitseerimiseks.2Raadiokutsungite moodustamise ja väljastamise korra 26Raadiosagedushaldusega seotud andmetest teavitamine1Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni lennusageduste koordinaator Eestis teavitab Sideametit kirjalikult lennuliikluse teenindamise korraldamiseks Eesti territooriumil koordineeritud raadiosagedustest ja nende tehnilistest tingimustest ning tehniliste tingimuste muutmisest kolme tööpäeva jooksul, arvates raadiosageduste ja tingimuste kehtestamise või muutmise kuupäevast.2Sideamet teavitab riigi elektroonilise side võrke haldavat isikut ja Piirivalveametit Eesti veesõidukile väljastatud kutsungist, selektiivkutsungist ja raadiosaateseadme tunnuskoodist ühe tööpäeva jooksul, arvates veesõiduki kohta vastavate andmete saamisest.3Sideamet teavitab Veeteede Ametit väljastatud veesõiduki raadioloa tingimustest ühe tööpäeva jooksul nimetatud loa väljastamisest arvates vastava sissekande tegemiseks Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu MARS (Maritime Mobile Access and Retrieval System) andmebaasi.4Sideamet registreerib mereside arvelduskeskused, teostab nende üle järelevalvet ja edastab vastavad andmed Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu andmebaasi.5Majandus- ja kommunikatsiooniminister võib kehtestada nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud mereside arvelduskeskustele ning nende registreerimise ja nende üle järelevalve teostamise korra.4NUMERATSIOONIHALDUS27Numeratsiooni haldamise eesmärkNumeratsiooni haldamise eesmärk on tagada sideteenuse osutamiseks vajalik numeratsioon.28Numeratsiooni haldamine1Numeratsiooni haldavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sideamet.2Numeratsiooni haldamine seisneb numeratsiooni eraldamises vastavalt Eesti numeratsiooniplaanile ning järelevalves numeratsiooni kasutamise üle. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sideamet haldavad numeratsiooni objektiivsete, läbipaistvate, mittediskrimineerivate ja proportsionaalsete kriteeriumide põhjal, pidades silmas vajadust saavutada numeratsiooni ühtlustatud, efektiivne ja tulemuslik kasutamine.3Numeratsiooni haldamine ja kasutamine toimub numbri broneerimise andmekogu kaudu.29Numeratsiooni kasutajad ja numeratsiooni kasutamise tingimused1Numeratsiooni kasutamise õigus on isikul, kes osutab sideteenust või kasutab sideteenust muude teenuste, sealhulgas infoühiskonna teenuste infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses osutamiseks, samuti valitsusasutusel talle antud pädevuse piires (edaspidi  numeratsiooni kasutaja).2Lisaks käesolevas peatükis sätestatud numeratsiooni kasutamise tingimustele võib majandus- ja kommunikatsiooniminister kehtestada:1numeratsiooni kasutamise tingimused, sealhulgas teenused, mille osutamiseks on lubatud numbrit kasutada, ja nendele teenustele kehtestatud nõuded;2üldkasutatavas numbriinfokataloogis klientide kohta teabe avaldamise kohustuse ja tingimused;3numbri kasutamise õiguse üleandmise tingimused;4numeratsiooni kasutamise kohta käivatest rahvusvahelistest lepingutest tulenevad tingimused;56numeratsiooni kasutamise tingimused avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks.3Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimuste kehtestamine peab olema objektiivselt põhjendatud, mittediskrimineeriv, proportsionaalne ja läbipaistev.30Eesti numeratsiooniplaan1Eesti numeratsiooniplaanis määratakse kindlaks sideteenuse osutamiseks vajalike numbrite, lühinumbrite, tunnuskoodide ja prefiksite paiknemine numeratsiooniväljas, nõuded nende pikkuse, kasutamisotstarbe ja valimiskorra kohta, samuti prefiksid kasutajagruppide siseste teenuste jaoks, mis ei ole kasutatavad vastavatesse gruppidesse mittekuuluvate isikute poolt, ning lõppkasutaja numbri kohaste erinevate teenuste jaoks.2Eesti numeratsiooniplaan ei reguleeri rahvusvaheliste andmesidevõrkude ülemaailmsete ja muude aadresside kasutamist.3Eesti numeratsiooniplaani  ning seda haldab Sideamet.31Eesti numeratsiooniplaani ja numeratsiooni kasutamise tingimuste muutmine1Majandus- ja kommunikatsiooniminister muudab Eesti numeratsiooniplaani või numeratsiooni kasutamise tingimusi, kui:1seda tingib elektroonilise side valdkonna areng või2see tuleneb rahvusvahelistest lepingutest.2Kui käesoleva seaduse § 30 lõike 3 alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus piirab numeratsiooni kasutaja õigusi, jõustub see numeratsiooni kasutaja õigusi piiravas osas pärast ühe aasta möödumist selle avaldamise päevast arvates.32Numbri ja lühinumbri valitavuse tagamine1Sideettevõtja, kes osutab telefoni- või mobiiltelefoniteenust, peab tagama, et kliendi alustatud kõned, sealhulgas Euroopa numeratsioonivälja (European Telephony Numbering Space – ETNS ) 3883 kuuluvale numbrile ja lühinumbrile helistatud kõned ning lühivalikukoodi abil teostatud kõned, lõpetatakse kliendi poolt soovitud kohas, kui kõnet lõpetav sideettevõtja ei ole rakendanud selle suhtes piiranguid vastavalt käesoleva seaduse §-le 98.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab tagama rahvusvahelise kõne valimise võimaluse vähemalt rahvusvahelise prefiksi 00 valimise kaudu.33Numbriluba1Numbriluba on luba numeratsiooni kasutamiseks, mis annab numeratsiooni kasutajale õiguse kasutada teenuse osutamiseks:1numbriloal märgitud arvu numbreid, broneerida üksiknumbrit ja korraldada nende kasutamist;2numbriloal märgitud lühinumbrit või tunnuskoodi ning korraldada nende kasutamist.2Numbriluba on numbrite osas numbrite arvu põhine ning tunnuskoodi ja lühinumbri osas üksiku numbri põhine.3Numbriloale märgitakse vähemalt:1tunnuskoodi või lühinumbri puhul eraldatud lühinumber või tunnuskood ning numbri puhul kasutamiseks lubatavate numbrite arv ja liik vastavalt Eesti numeratsiooniplaanile;2loa väljastamise kuupäev ja kehtivuse viimane kuupäev;3numeratsiooni kasutaja nimi, sünniaeg või registri- või isikukood.4Numbriluba antakse üheks aastaks.34Numbriloa taotlemine ja menetlemine1Numbriloa saamiseks esitab isik Sideametile vormikohase taotluse, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:1taotleja nimi, elu- või asukoht, sünniaeg või registri- või isikukood ja sidevahendite numbrid;2taotletava numeratsiooni planeeritav kasutusotstarve;3numbrite arv ja lühinumbri puhul konkreetne taotletav lühinumber või lühinumbri pikkus.2Sideamet avaldab numbriloa taotluse vormi oma veebilehel.3Sideamet võib numbriloa taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt esitatud andmete kohta täpsustavat teavet ja muid andmeid, mis on vajalikud taotluse lahendamiseks, ning teha päringuid esitatud andmete kontrollimiseks.4Sideamet annab numeratsiooni kasutajale numbriloa 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikele 1 vastava taotluse saamisest arvates, kui numeratsiooni kasutaja on tasunud riigilõivu.5Avalikustamisele kuuluv numbriloa andmise või selle andmisest keeldumise otsus avaldatakse Sideameti veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates ning väljastatakse numbriloa taotleja soovil ka kirjalikult.35Numbriloa muutmine ja pikendamine1Numbriloa omanik võib taotleda numbriloal märgitud numbrite arvu suurendamist, esitades selleks Sideametile numbriloa muutmise taotluse, lisades käesoleva seaduse § 34 lõikes 1 sätestatud andmed ning tasudes täiendavate numbrite eest riigilõivu proportsionaalselt numbriloa kehtivuse lõppemiseni jäänud aja täiskuude eest.2Numbriluba pikendatakse ühe aasta kaupa. Numbriloa pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt 20 päeva enne numbriloa kehtivuse lõppemist. Numbriloa pikendamise eest on taotleja kohustatud enne numbriloa pikendamise taotluse esitamist tasuma riigilõivu.3Numbriluba pikendatakse hiljemalt kolm tööpäeva enne kehtiva numbriloa kehtivustähtaja lõppemist.36Numbriloa andmisest, muutmisest või pikendamisest keeldumineSideamet võib keelduda numbriloa andmisest, muutmisest või pikendamisest, kui:1riigilõiv on tasumata,2numbriloa taotlemisel on esitatud ebaõigeid andmeid,3numbriloa taotleja ei vasta numeratsiooni kasutaja kohta käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 sätestatud tunnustele,4numeratsiooni planeeritav kasutamine ei vasta numeratsiooni kasutamise tingimustele või5lühinumber või tunnuskood on väljastatud teisele isikule.37Numbriloa omaniku õiguste piiramine1Sideamet võib piirata numbriloaga antud õigust, kui numbriloa omanik ei täida käesolevas seaduses või sellest tulenevates õigusaktides sätestatud tingimusi ning numbriloa omanik ei ole kõrvaldanud rikkumist Sideameti poolt numbriloa omanikule rikkumise kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuses ettenähtud tähtaja jooksul.2Sideameti otsus numbriloaga antud õiguse piiramise kohta toimetatakse numbriloa omanikule kätte vähemalt 10 tööpäeva enne otsuse jõustumist.3Sideamet tunnistab numbriloaga antud õiguse piiramise otsuse kehtetuks viivitamata pärast piiramise aluseks olevate asjaolude äralangemist.4Sideameti otsus numbriloaga antud õiguse piiramise kehtetuks tunnistamise kohta toimetatakse numbriloa omanikule kätte 10 päeva jooksul, arvates otsuse tegemisest.38Numbri broneerimine1Numbri broneerimise õigus on isikul, kellel on kehtiv numbriluba. Numbri broneerimine annab numbriloa omanikule õiguse kasutada konkreetset numbrit.2Numbri broneerib ja numbri broneeringu tühistab numbriloa omanik selleks loodud andmekogu abil.3Numbrit ei broneerita, kui:1number on broneeritud teisele isikule,2broneeringut soovival isikul puudub kehtiv numbriluba või kui numbriloa omaniku õigusi on piiratud või3broneeringut sooviva isiku poolt soovitavate numbrite arv ületab numbriloaga kasutamiseks lubatud numbrite arvu.4Number broneeritakse tähtajatult.5Numbri broneering lõpeb numbriloa kehtivustähtaja lõppemisel või broneeringu tühistamisel.6Kui klient vahetab telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajat, säilitades senise numbri, lõpeb numbri broneering senise telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja suhtes ning selle numbri broneering läheb üle telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutajale, kellega klient sõlmib liitumislepingu, mille üheks tingimuseks on senise numbri säilitamine.39Enampakkumise korraldamine1Kui sama lühinumbri või tunnuskoodi kasutamiseks on numbriloa taotluse esitanud üheaegselt mitu isikut ning seda lühinumbrit või tunnuskoodi ei ole võimalik anda ühiskasutusse, korraldab Sideamet numbriloa väljaandmiseks enampakkumise. Üheaegselt saabunud taotlusteks loetakse taotlused, mis on saabunud samal kuupäeval.2Enampakkumise toimumisest teatab Sideamet taotlejatele kirjalikult viie tööpäeva jooksul taotluste saabumisest arvates ning taotlejatel võimaldatakse esitada pakkumised viie tööpäeva jooksul. Enampakkumise võitjale antakse numbriluba 20 tööpäeva jooksul pärast taotluste esitamist.3Käesoleva seaduse §-s 19 ja käesolevas paragrahvis nimetatud enampakkumise läbiviimise korra 5SIDETEENUSE TURGUDE VALDKONNASPETSIIFILINE REGULEERIMINE40Sideteenuse turgude valdkonnaspetsiifilise reguleerimise eesmärk1Sideteenuse turgude (edaspidi turg) valdkonnaspetsiifilise reguleerimise eesmärk on tagada konkurentsi soodustamisega sideteenuse osutajate paljusus, nende võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine ning osutatavate teenuste kvaliteet ja kättesaadavus lõppkasutajatele.2Turgude valdkonnaspetsiifiline reguleerimine on lubatud üksnes nende turgude osas, mis on loetletud käesoleva seaduse §-s 42.3Turgude valdkonnaspetsiifiline reguleerimine peab olema tehnoloogiliselt neutraalne.4Turgude valdkonnaspetsiifilist reguleerimist teostab Sideamet. Sideamet peab järgima käesolevas peatükis sätestatud valdkonnaspetsiifiliste toimingute tegemisel ja meetmete rakendamisel käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud üldisi eesmärke.41Valdkonnaspetsiifilised toimingud ja meetmed1Sideametil on õigus turgude valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks teha järgmisi toiminguid:1piiritleda turge vastavalt käesoleva seaduse §-le 43;2läbi viia piiritletud turgudel turuanalüüse vastavalt käesoleva seaduse §-le 44;3määrata kindlaks märkimisväärse turujõuga ettevõtja vastavalt käesoleva seaduse §-le 45.2Sideametil on õigus turgude valdkonnaspetsiifiliseks reguleerimiseks rakendada järgmisi meetmeid:1kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-le 46 ning muuta märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi vastavalt käesoleva seaduse § 49 lõigetes 4 ja 6 sätestatule;2kehtestada sideettevõtjale kohustusi ja vabastada sideettevõtja kohustustest seoses juurdepääsu ja sidumisega vastavalt käesoleva seaduse §-le 63.42Valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavad sideteenuse turud1Valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavateks sideteenuste jaemüügi turgudeks võivad olla üksnes järgmised lõppkasutajatele osutatavate sideteenuste turud:1tarbijatele kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu turg;2muudele lõppkasutajatele kindlaks määratud asukohas telefonivõrgule juurdepääsu turg;3tarbijatele kindlaks määratud asukohas osutatavate kohalike või riigisiseste kõnede turg;4tarbijatele kindlaks määratud asukohas osutatavate rahvusvaheliste kõnede turg;5muudele lõppkasutajatele kindlaks määratud asukohas osutatavate kohalike või riigisiseste kõnede turg;6muudele lõppkasutajatele kindlaks määratud asukohas osutatavate rahvusvaheliste kõnede turg;7käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 nimetatud püsiliinide miinimumkogumisse kuuluvate teenuste turg.2Valdkonnaspetsiifiliselt reguleeritavateks sideteenuste hulgimüügi turgudeks võivad olla üksnes järgmised mitte lõppkasutajatele osutatavate sideteenuste turud:1telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne algatamise turg;2telefonivõrgus kindlaks määratud asukohas kõne lõpetamise turg;3telefonivõrgus osutatavate transiiditeenuste turg;4vaskpaarile ja alamvaskpaarile lairiba- ja häälkõneteenuste osutamise eesmärgil eraldatud juurdepääsu turg, sealhulgas jagatud juurdepääsu turg;5lairiba juurdepääsu turg;6püsiliinide lõppsegmentide turg;7püsiliinide magistraalsegmentide turg;8mobiiltelefonivõrgule juurdepääsu ja mobiiltelefonivõrgus kõnede algatamise turg;9konkreetses mobiiltelefonivõrgus häälkõne lõpetamise turg;10mobiiltelefonivõrgus rahvusvahelise võrgukülastusteenuse riigisisene turg;11ringhäälingu edastamise turg.3Kui Euroopa Komisjon muudab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud valdkonnaspetsiifiliste turgude loetelu aluseks olevaid soovitusi või konkurentsiolukord tingib turgude loetelu täiendamist, teeb Sideamet majandus- ja kommunikatsiooniministri kaudu Vabariigi Valitsusele ettepaneku algatada käesoleva seaduse muutmine eesmärgiga muuta või täiendada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud valdkonnaspetsiifiliste turgude loetelu kooskõlas Euroopa Komisjoni soovitustega. Loetelusse lisatav turg peab olema kooskõlastatud Euroopa Komisjoniga vastavalt käesoleva seaduse § 48 lõikele 2.43Turgude piiritlemine1Sideamet piiritleb kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega käesoleva seaduse § 42 lõigetes 1 ja 2 sätestatud sideteenuste turud ja nende geograafilise käibimisala. Turgude piiritlemisel juhindub Sideamet Euroopa Komisjoni turgude loetelu puudutavatest soovitustest ja suunistest ning Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kohtu otsustest.2Sideteenuse geograafilise käibimisalana võib Sideamet piiritleda kogu Eesti Vabariigi territooriumi või osa sellest. Kui sideteenuse geograafiline käibimisala ületab Eesti Vabariigi riigipiiri, informeerib Sideamet sellest Euroopa Komisjoni.3Teatud piirkond moodustab ühtse geograafilise käibimisala, kui selles piirkonnas on sarnased või piisavalt homogeensed konkurentsitingimused ning seda piirkonda saab eristada teistest piirkondadest, kus vastavad konkurentsitingimused on märkimisväärsel määral erinevad.44Turuanalüüs1Sideamet teostab regulaarselt, kuid mitte harvem kui kord kolme aasta jooksul käesoleva seaduse §-s 42 loetletud ning kooskõlas § 43 sätetega piiritletud sideteenuste turgudel konkurentsiolukorra analüüsi (edaspidi turuanalüüs), et teha kindlaks, kas vastaval sideteenuse turul toimib konkurents.2Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on Sideamet kohustatud viivitamata viima läbi turuanalüüsi, kui ilmnevad asjaolud, mis võivad oluliselt mõjutada konkurentsiolukorda.3Sideamet teostab turuanalüüsi kooskõlas Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtetega ning Euroopa Komisjoni suunistega.4Turuanalüüsi läbiviimisel konsulteerib Sideamet vajaduse korral Konkurentsiametiga, et tagada ühtne ja järjepidev konkurentsiõiguse rakendamine.5Kui vastav sideteenuse turg hõlmab mitme Euroopa Liidu liikmesriigi territooriumi, teostab Sideamet turuanalüüsi koostöös vastavate liikmesriikide järelevalveasutustega.6Sideamet koostab käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud turgude piiritlemise ja käesolevas paragrahvis nimetatud turuanalüüsi kohta aruande.7Kui käesolevas paragrahvis nimetatud turuanalüüsist tuleneb, et sideteenuse turul toimib konkurents, siis koostab Sideamet otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta, mis sisaldab:1käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud aruannet;2ettepanekut märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise kohta.45Märkimisväärse turujõuga ettevõtja1Sideamet määrab kindlaks ühe või mitu märkimisväärse turujõuga ettevõtjat kooskõlas käesoleva paragrahvi sätetega, kui ta on käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud turuanalüüsi käigus tuvastanud, et vastaval sideteenuse turul ei toimi konkurents ja ettevõtja vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tunnustele.2Sideamet tunnistab konkreetsel sideteenuse turul ja selle teenuse osutamise piirkonnas märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks sideettevõtja, kes omab eraldi või ühiselt koos teiste ettevõtjatega märkimisväärset turujõudu, mis võimaldab tal tegutseda märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest.3Sideamet võib jätta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tunnustele vastava ettevõtja konkreetsel teenuseturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamata, kui vastava teenuse turg on uus ja arenev turg ning kohustuste kehtestamine sellel turul võib pikemas perspektiivis piirata turu arengut ning välistada märkimisväärse turujõuga ettevõtja tunnustele vastava ettevõtja motivatsiooni vastava turu edasiarendamiseks.4Kaks või enam ettevõtjat omavad konkreetsel sideteenuse turul ühiselt turgu valitsevat seisundit konkurentsiseaduse (RT I 2001, 56, 332; 93, 565; 2002, 61, 375; 63, 387; 82, 480; 87, 505; 102, 600; 2003, 23, 133; 2004, 25, 168; 56, 401) tähenduses, sõltumata sellest, kas need ettevõtjad on omavahel struktuuriliselt või muul viisil seotud, kui need ettevõtjad ühiselt saavad tegutseda vastaval turul märkimisväärsel määral sõltumatult konkurentidest, lepingupartneritest ja lõppkasutajatest ning nende ettevõtjate vahel puudub selle teenuse turul konkurents.5Kui ettevõtjal on märkimisväärne turujõud ühel sideteenuse turul, siis võib ta tunnistada märkimisväärset turujõudu omavaks ka vastava turuga lähedalt seotud teisel sideteenuse turul, kui nende kahe turu vahel on selline seos, et märkimisväärne turujõud ühel turul suurendab turujõudu teisel turul, mille tulemusena teisel turul konkurents ei toimi.6Sideamet tunnistab käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud sideteenuse turul ja selle teenuse osutamise piirkonnas märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks sideettevõtja, kellele on konkurentsiseaduse tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse poolt antud eri- või ainuõigus asjaomasel turul tegutsemiseks.7Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kindlaksmääramisel teeb Sideamet ettepaneku tunnistada ta märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.46Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavand1Sideamet koostab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi, mis sisaldab:1käesoleva seaduse § 44 lõikes 6 nimetatud aruannet;2käesoleva seaduse § 45 lõikes 7 nimetatud ettepanekut;3märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatavat kohustust.2Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse kehtestamisel lähtub Sideamet ettevõtja suhtes käesoleva seaduse §-des 50–58 sätestatust, kehtestades ettevõtjale ühe või mitu asjakohast kohustust sellel teenuse turul, millel sideettevõtja kohta on tehtud ettepanek tunnistada ta märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.47Riigisisene konsulteerimine1Sideamet teeb käesoleva seaduse § 44 lõikes 7 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse kavandi või § 46 lõikes 1 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse kavandi avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel, jättes välja ärisaladust sisaldava informatsiooni. Sideettevõtjale, keda Sideamet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, saadab Sideamet nimetatud otsuse kavandi posti teel ja elektrooniliselt.2Huvitatud isikutel on ühe kuu jooksul käesoleva seaduse § 44 lõikes 7 või § 46 lõikes 1 nimetatud otsuse kavandi avalikustamise päevast arvates õigus esitada selle kohta arvamusi. Sideettevõtjal, keda Sideamet kavatseb tunnistada märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, on õigus esitada oma vastulause otsuse kavandi kohta ühe kuu jooksul, arvates selle kättesaamisest, posti teel või elektrooniliselt.3Sideamet koostab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõu, arvestades käesoleva seaduse § 44 lõikes 7 või § 46 lõikes 1 nimetatud otsuse kavandi kohta esitatud arvamusi. Kui Sideamet ei arvesta esitatud arvamusi, peab ta seda otsuse eelnõus põhjendama.4Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse eelnõu peab sisaldama käesoleva seaduse § 44 lõikes 7 või § 46 lõikes 1 nimetatud andmeid.48Konsulteerimine Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide regulaatoritega1Sideamet peab informeerima Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoreid käesoleva seaduse § 47 lõike 3 alusel koostatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse eelnõust.2Kui Euroopa Komisjon informeerib Sideametit, et Sideameti poolt kavandatud sideturu piiritlemine erineb Euroopa Komisjoni soovitusest või ettevõtja tunnistamine märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine takistab Euroopa ühtse turu arengut ning on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, peab Sideamet peatama kavandatud otsuse tegemise kaheks kuuks. Sellisel juhul võib Sideamet teha kavandatud otsuse üksnes siis, kui Euroopa Komisjon ei keela nimetatud kahekuulise perioodi jooksul Sideametil kavandatud toimingu tegemist või meetme rakendamist.3Kui käesoleva seaduse § 47 lõike 3 alusel koostatud otsuse eelnõus sätestatud toimingu tegemine või meetme rakendamine võib mõjutada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust, peab Sideamet andma Euroopa Komisjonile ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoritele võimaluse esitada ühe kuu jooksul arvamus planeeritava toimingu või meetme kohta.4Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutavad toimingud või meetmed on sellised, millel võib olla otsene või kaudne, tegelik või tõenäoline mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele viisil, mis võib takistada ühtse turu põhimõtete elluviimist. Sellised toimingud või meetmed võivad mõjutada teistes liikmesriikides teenuste kasutajatelt nõutavat hinda, teistes liikmesriikides tegutsevate ettevõtjate suutlikkust osutada sideteenuseid, samuti riikidevaheliste teenuste osutamise võimalikkust ning turu ülesehitust või turule juurdepääsu, mis omakorda võib kaasa tuua negatiivseid mõjusid teiste liikmesriikide sideettevõtjatele.5Sideamet võib erandlike asjaolude korral kooskõlas käesoleva seadusega kehtestada ajutisi ja proportsionaalseid meetmeid käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud protseduuri järgimata, kui ta leiab, et vastavate toimingute või meetmete rakendamine on hädavajalik konkurentsi tagamiseks ja lõppkasutajate huvide kaitsmiseks. Sellisel juhul peab Sideamet viivitamata informeerima Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide sideturu regulaatoreid rakendatud meetmetest ja nende rakendamise põhjendustest. Kui Sideamet kavatseb muuta ülalnimetatud ajutised meetmed püsivaks või soovib nende meetmete kestust pikendada, peab ta järgima käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud protseduuri.6Kui Sideamet leiab, et erandlike asjaolude tõttu tuleb märkimisväärse turujõuga ettevõtja suhtes kehtestada kohustus, mida ei ole sätestatud käesoleva seaduse §-des 50–58, peab ta esitama vastava taotluse Euroopa Komisjonile. Kavandatava kohustuse võib Sideamet kehtestada üksnes pärast seda, kui Euroopa Komisjon on andnud selleks loa.49Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamine ja kohustuse kehtestamine ning märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmine1Sideamet teeb märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise ja märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse kehtestamise otsuse (edaspidi märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsus ) või märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Komisjoniga vastavalt käesoleva seaduse §-le 48. Kui kohustuse kehtestamiseks on vajalik Euroopa Komisjoni nõusolek vastavalt käesoleva seaduse §-s 48 sätestatule, tuleb see nõusolek otsusele lisada.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsus toimetatakse märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kätte viie päeva jooksul, arvates selle tegemisest.3Märkimisväärse turujõuga ettevõtjate nimekiri ja loetelu märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustustest ning märkimisväärse turujõuga ettevõtja määramata jätmise otsus avaldatakse Sideameti veebilehel ja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.4Sideamet annab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuses mõistliku tähtaja selles sätestatud kohustuse täitmiseks.5Kui Sideamet leiab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 tehtud otsusega ettevõtjale pandud kohustuse täitmine ei taga konkurentsi konkreetsel turul, koostab Sideamet uue otsuse kavandi märkimisväärse turujõuga ettevõtjale uue kohustuse kehtestamiseks, muutes märkimisväärse turujõuga ettevõtjale pandud kohustust kooskõlas käesoleva seadusega.6Kui Sideamet teeb käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud turuanalüüsi tulemusena kindlaks, et vastaval sideteenuse turul toimib konkurents, siis tunnistab ta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud otsuse kehtetuks ja teavitab sellest ettevõtjat posti teel või elektrooniliselt ning avaldab otsuse kehtetuks tunnistamise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui Sideamet on kehtestanud sama otsusega mitu kohustust ühel või mitmel sideteenuse turul ning osal nendest turgudest või osa kohustustega seotud valdkonnas toimib konkurents, tunnistab Sideamet otsuse osaliselt kehtetuks.50Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused seoses juurdepääsu ja sidumisega1Sideamet võib sideettevõtja suhtes, kes on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, kehtestada vastaval turul seoses sidumise või juurdepääsuga järgmisi kohustusi:1kohustus avaldada juurdepääsu või sidumisega seotud andmed kuluarvestuse, tehniliste tingimuste, võrgu omaduste, teenuse osutamise tingimuste ja tasude kohta;2kohustus avaldada näidispakkumine konkreetse juurdepääsu või sidumise teenuse kohta, mis peab sisaldama vastava teenuse osutamise tingimusi, sealhulgas tasusid, vastavalt käesoleva seaduse §-le 53;3mittediskrimineerimise kohustus, mis peab tagama, et märkimisväärse turujõuga ettevõtja ning eriti vertikaalselt integreeritud märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kes pakub teenuseid ettevõtjatele, kellega ta konkureerib jaemüügi tasandil, rakendab teiste ettevõtjate suhtes, kes osutavad sarnaseid teenuseid, samadel asjaoludel samaväärseid tingimusi ning et märkimisväärse turujõuga ettevõtja osutab teenuseid ja avaldab informatsiooni nendele ettevõtjatele samadel tingimustel ja samasuguse kvaliteediga nagu enda või oma tütarettevõtjate või partnerite puhul;4sidumise või juurdepääsuga seotud tegevuste kohta eraldi arvestuse pidamise kohustus, mille raames Sideamet võib nõuda, et vertikaalselt integreeritud ettevõtja muudaks läbipaistvaks oma hulgimüügi hinnad ja sisemised transferthinnad;5kohustus rahuldada teise sideettevõtja mõistlik taotlus juurdepääsuks konkreetsetele võrguelementidele ja võrguga seotud vahenditele ja võimaldada nende kasutamine vastavalt käesoleva seaduse §-le 51, kui juurdepääsust keeldumine või juurdepääs ebamõistlikel tingimustel takistab konkurentsi arengut jaemüügi tasandil või on lõppkasutajate huve kahjustav;6kohustus edastada avalik-õiguslike juriidiliste isikute raadio- ja televisiooniprogramme;7juurdepääsu või sidumist puudutavate kulude katmise ja hinnakontrolliga seotud kohustus ning kuludele orienteeritud tasudega ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustus vastavalt käesoleva seaduse §-le 52.2Sideamet võib kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetlemata kohustusi. Sellisel juhul juhindub Sideamet käesoleva seaduse § 48 lõikes 6 sätestatust.51Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused võrkude ja seadmete sidumisel ning neile juurdepääsu võimaldamisel1Käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 5 nimetatud kohustuse raames võib Sideamet märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt muu hulgas nõuda:1sideettevõtjatele juurdepääsu võimaldamist konkreetsetele võrguelementidele või -vahenditele, sealhulgas vaskpaarile;2heas usus läbirääkimist sideettevõtjatega, kes nõuavad juurdepääsu;3lubatud juurdepääsu jätkuvat võimaldamist;4teatud teenuste osutamist hulgimüügi korras sideettevõtjatele nende teenuste edasimüümise eesmärgil;5teenuste või virtuaalvõrguteenuste koostalituseks hädavajalikele tehnilistele liidestele, protokollidele ja muudele võtmetehnoloogiatele avatud juurdepääsu võimaldamist;6ühispaiknemise või muude ühiskasutuse viiside pakkumist, sealhulgas kaablikanalisatsiooni, hoonete ja mastide ühiskasutuse võimaldamist;7lõppkasutajatele läbivühendatavusel põhinevate teenuste koostalitusvõime tagamiseks vajalike teenuste, sealhulgas taipvõrguteenuseks ja mobiiltelefonivõrkude võrgukülastusteenuseks vajalike vahendite pakkumist;8teenuste osutamisel õiglase konkurentsi tagamiseks vajalikele tugisüsteemidele või samalaadsetele tarkvarasüsteemidele juurdepääsu pakkumist;9võrkude või võrguvahendite sidumist.2Kaaludes, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuste kehtestamine on vajalik ja proportsioonis käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkidega, peab Sideamet eelkõige hindama järgmisi faktoreid:1konkureerivate vahendite kasutamise või paigaldamise tehniline ja majanduslik teostatavus, pidades silmas turu arengu tempot ja võttes arvesse asjasse puutuva sidumise või juurdepääsu laadi ja liiki;2kavandatava juurdepääsu pakkumise teostatavus, võrreldes kasutatavate mahtudega;3vahendi omaniku esialgse investeeringu suurus, võttes arvesse investeerimisega kaasnevaid riske;4vajadus kaitsta konkurentsi pikema aja jooksul;5vajadus luua toimiv konkurents jaemüügi tasandil ja lõppkasutajate õiguste kaitse tagamine;6asjasse puutuvad intellektuaalse omandi õigused;7üleeuroopaliste teenuste osutamise võimalikkus.52Märkimisväärse turujõuga ettevõtja juurdepääsu ja sidumise tasude ning kuludega seotud kohustused1Sideamet võib kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud sidumise või juurdepääsu kulude ja tasudega seotud kohustusi, sealhulgas kuludele orienteerituse ja kuluarvestussüsteemiga seotud kohustusi, tingimusel, et ta on turuanalüüsi käigus tuvastanud, et konkurentsi mittetoimimise tõttu on märkimisväärse turujõuga ettevõtjal võimalik hoida hindu ülemäära kõrgel või madalal tasemel, moonutades konkurentsi ja kahjustades lõppkasutajate huve.2Käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel võtab Sideamet arvesse sideettevõtja poolt tehtud investeeringuid ja seda, et märkimisväärse turujõuga ettevõtjal peab olema võimalik teenida mõistlikku kasumit, võttes arvesse kaasnevaid riske. Samuti lähtub Sideamet sideettevõtjale käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 nimetatud kohustuste kehtestamisel põhimõttest, et igasugune Sideameti poolt nõutav kulude katmise mehhanism või hinna kujundamise metoodika peab teenima efektiivse ja pideva konkurentsi huvi ja suurendama tarbijate kasu. Selleks võib Sideamet arvestada ka hindu, mis on kasutusel teistel võrreldavatel turgudel.3Kui Sideamet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud kuludele orienteeritud tasudega seotud kohustusi, peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja Sideameti nõudel tõendama, et teenuse tasud põhinevad teenuse osutamise kuludel, millele lisandub mõistlik kasum.4Sideamet võib vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teenuse osutamise kulude kontrollimisel kasutada ettevõtja poolt kasutatud kulude arvestamise metoodikast erinevat metoodikat. Kui selgub, et teenuse tasud ei põhine teenuse osutamise kuludel, on Sideametil õigus nõuda tasude kooskõlla viimist teenuse osutamise kuludega.5Sideameti poolt kulude kontrollimiseks kasutatava käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude arvestamise metoodika kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.6Kui Sideamet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtja suhtes teatud kuluarvestussüsteemi kasutamise kohustuse vastavalt käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktile 7, kontrollib kuluarvestussüsteemi nõuete järgimist igal aastal Sideamet või Sideametiga kooskõlastatult sideettevõtja tellimisel vastaval alal eriteadmisi omav sõltumatu isik. Kui kuluarvestussüsteemi järgimist kinnitab eriteadmisi omav sõltumatu isik, kannab tema kulud märkimisväärse turujõuga ettevõtja.7Sideettevõtja avaldab üks kord aastas oma veebilehel kinnituse kuluarvestussüsteemi nõuete järgimise kohta. Vastavas kinnituses peavad muu hulgas kajastuma kulude jaotamise kategooriad ja kulude omistamise eeskirjad.8Sideamet võib kontrollida, kas märkimisväärse turujõuga ettevõtja järgib kuluarvestussüsteemi õigesti.53Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus avaldada juurdepääsu ja sidumise näidispakkumine1Kui Sideamet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse avaldada juurdepääsu teenuse näidispakkumine kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama juurdepääsu teenuse näidispakkumise, kus peavad sisalduma muu hulgas järgmised tingimused:1lepingu tähtaeg;2juurdepääsu kirjeldus ja asukoht;3rajatiste ja seadmete ühiskasutuse võimalused;4juurdepääsu, sealhulgas liideste tehnilised nõuded ja standardid;5rajatistesse paigaldatavate seadmete piirangud;6juurdepääsu asukoha turvalisuse nõuded;7tingimused lepingupoolte tehnilise personali ligipääsu kohta seadmetele ja rajatistele;8ohutusnõuded;9seadmete ühispaiknemise võimalused juurdepääsu asukohas, ühiskasutuses olevate ruumide kasutuseeskiri ning ühiskasutuses olevate rajatiste inspekteerimise eeskiri;10võrgu seadmete ja liinirajatiste ühiskasutuse tingimused;11võrgu ja teenuste kvaliteedinõuded ning nende tagamine;12arvelduste kord ja maksetingimused;13teenustasude koosseis ja muutmise kord;14lepingu tingimuste muutmise kord;15rikketeadete vastuvõtu ja rikete kõrvaldamise kord;16remondi- ja hooldustööde tegemise kord;17osapoolte vastutuse tingimused lepingu rikkumise korral, vastutuse piiramise ja kahju hüvitamise tingimused;18vaidluste lahendamise kord;19lepingu rikkumise tagajärjed ja lepingu ülesütlemine.2Kui Sideamet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse avaldada sidumise teenuse näidispakkumine kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama sidumise teenuse näidispakkumise, kus peavad sisalduma muu hulgas järgmised tingimused:1lepingu tähtaeg;2sidumise teenuse kirjeldus;3teenuste kasutuselevõtt lepingu ühe osapoole soovil;4sidumisliinide ning nende mahu tellimise kord;5liikluse prognoosimise ja juhtimise kord;6võrkude turvalisuse tagamine;7sidumise tehnilised nõuded ja standardid;8sidumispunkti asukoht ning numeratsiooni ja sidumispunkti kasutuselevõtu tingimused;9tegevus juhul, kui üks lepingu osapooltest soovib muuta võrgu konfiguratsiooni, mis võib mõjutada sidumist, võrkude koostalitusvõimet või osutatavat sidumise teenust;10võrgu seadmete ja liinirajatiste ühiskasutuse tingimused;11võrgu ja teenuste kvaliteedinõuded ning nende tagamine;12sidumise ja võrkude koostalitusvõime testimise kord;13sidumise tasude koosseis ja muutmise kord ning maksmise tingimused;14sidumisliinide kasutamise tingimused ja tasu;15lepingu tingimuste muutmise kord;16rikketeadete vastuvõtu ja rikete kõrvaldamise kord;17remondi- ja hooldustööde tegemise kord;18osapoolte vastutuse tingimused lepingu rikkumise korral, vastutuse piiramise ja kahju hüvitamise tingimused;19vaidluste lahendamise kord;20lepingu rikkumise tagajärjed ja lepingu ülesütlemine.3Sideettevõtjatel on õigus vastastikusel kokkuleppel sõlmida juurdepääsu- või sidumisleping ka näidispakkumisest erinevatel tingimustel, kui sõlmitava lepingu tingimused ei ole vastuolus näidispakkumise avaldamise kohustuse eesmärkidega.4Sideettevõtja, kellele on pandud näidispakkumise avaldamise kohustus, on kohustatud näidispakkumise avaldama oma veebilehel või selle puudumisel muul mõistlikul viisil ning esitama Sideametile tema nõudmisel ärakirja sõlmitud juurepääsu- või sidumislepingust.5Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud näidispakkumine ei ole kooskõlas näidispakkumise avaldamise kohustuse eesmärkidega, on Sideametil õigus nõuda sideettevõtjalt muudatuste tegemist näidispakkumisse.6Sideettevõtja peab esitama Sideametile ärakirja näidispakkumisest erinevatel tingimustel sõlmitud juurepääsu- või sidumislepingust.54Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused teenuste jaemüügiturul1Kui Sideamet leiab käesoleva seaduse § 44 kohaselt jaemüügiturul teostatud turuanalüüsi tulemusena, et mõnel käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud jaemüügiturul ei toimi konkurents ning käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 sätestatud juurdepääsu ja sidumisega seotud kohustuse kehtestamine ja käesoleva seaduse §-s 56 sätestatud kohustuse kehtestamine sideettevõtjale ei taga konkurentsi toimimist, kehtestab Sideamet vastaval teenuse turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ühe või mitu kohustust.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel võib Sideamet kohustada märkimisväärse turujõuga ettevõtjat hoiduma muu hulgas:1ülemäära kõrgete hindade rakendamisest;2konkurentide turule sisenemise takistamisest või konkurentsi piiramisest ülemäära madalate hindadega;3teatud lõppkasutajate põhjendamatust eelistamisest;4pakutavate teenuste omavahelisest põhjendamatust sidumisest selliselt, et klient on sunnitud ühe teenuse kasutamisel kasutama ka teist teenust ja tasuma selle eest.3Käesoleva paragrahvi lõikes 2 loetlemata kohustusi võib Sideamet kehtestada üksnes käesoleva seaduse § 48 lõikes 6 sätestatust juhindudes.4Kui käesoleva paragrahvi alusel on märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatud kohustusi, peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja kasutama vajalikke ja kohaseid kuluarvestuse meetodeid. Sideametil on õigus määrata kuluarvestuse meetodid ja aruandluse vormid.5Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva paragrahvi alusel kehtestatud kohustuste täitmist kontrollib igal aastal Sideamet või Sideameti tellimusel vastavaid eriteadmisi omav sõltumatu isik. Märkimisväärse turujõuga ettevõtja avaldab oma veebilehel kord aastas kinnituse nimetatud kohustuste täitmise kohta.55Märkimisväärse turujõuga ettevõtja püsiliiniteenuse osutamise kohustus1Kui Sideamet leiab käesoleva seaduse § 44 kohaselt püsiliiniteenuste turul teostatud turuanalüüsi tulemusena, et püsiliiniteenuse turul ei toimi konkurents, kehtestab ta sellel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjale ühe või mitu konkurentsi tagamiseks vajalikku kohustust Euroopa Komisjoni otsuses 2003/548/EÜ universaalteenuse direktiivi artiklis 18 osutatud ühtlustatud omadustega püsiliinide miinimumkogumi ja asjaomaste standardite kohta (ELT L 186, 25.07.2003, lk 43–45) avaldatud standarditele vastava püsiliinide miinimumkogumisse kuuluva teenuse (edaspidi püsiliiniteenus) pakkumiseks.2Märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kelle suhtes Sideamet on kehtestanud püsiliiniteenuse osutamise kohustuse kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 1, peab järgima mittediskrimineerimise, teenuse tasude kuludele orienteerituse ja tasude ning teenuse osutamise tingimuste läbipaistvuse nõudeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 sätestatule.3Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja peab püsiliiniteenuse osutamisel kohaldama sarnaseid teenuseid osutavate sideettevõtjate suhtes sarnaste asjaolude korral sarnaseid tingimusi ning pakkuma püsiliine teistele sideettevõtjatele samadel tingimustel ja sama kvaliteediga, millega ta kasutab püsiliini ise või pakub seda oma tütarettevõtjatele või partneritele.4Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt rakendatavad püsiliiniteenuste tasud peavad olema arvutatud põhjendatud kulude alusel. Nimetatud kohustuse täitmiseks peab ettevõtja välja töötama ja rakendama asjakohase kuluarvestussüsteemi.5Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt rakendatavad püsiliiniteenuste tasud peavad katma ettevõtja kulud ning võimaldama mõistliku kasumi teenimist püsiliiniteenuse osutamisest.6Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja peab oma veebilehel või selle puudumisel muul mõistlikul viisil avalikustama püsiliinidega seoses oleva järgmise informatsiooni ning tagama selle informatsiooni kättesaadavuse:1võrgu lõpp-punkti tehnilised omadused, sealhulgas füüsilised ja elektrilised omadused ning detailsed tehnilised kirjeldused;2tasud, sealhulgas esmase ühendamise tasu, perioodiline üüritasu ja andmed diferentseeritud tasude kohta, kui need on kehtestatud;3teenuse osutamise tingimused;4teenuse tellimise protseduur ning tavapärane tarneperiood, mis on ajavahemik alates kliendi poolt püsiliini saamiseks kindla taotluse esitamise kuupäevast kuni ajani, millal 95 protsenti sama liiki püsiliine on kliendini viidud;5lepingu tähtaeg, mis hõlmab tavapäraselt rakendatavat lepingu tähtaega ja lepingu kohustuslikku minimaalset tähtaega;6tavapärane rikete kõrvaldamise tähtaeg, mida arvestatakse rikketeate ettevõtja asjaomasele teenistusele esitamise hetkest kuni 80 protsendi sama tüüpi püsiliinide taastamise ja vajaduse korral nende toimimisest kliendile teatamise hetkeni. Kui sama tüüpi püsiliinile pakutakse erineva kvaliteediga hooldust, tuleb avaldada erineva kvaliteeditasemega hooldustööde tähtajad.7Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtjalt taotletakse püsiliini pakkumist avalikustatud tasudest ja pakkumise tingimustest erinevatel tingimustel ja märkimisväärse turujõuga ettevõtja peab püsiliini pakkumist avalikustatud tingimustel ebamõistlikuks, võib ta erinevatel tingimustel püsiliini pakkuda üksnes Sideameti nõusolekul.8Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–7 sätestatud nõuded ei laiene käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud püsiliini miinimumkogumisse mittekuuluvate püsiliinide pakkumise tingimuste osas.56Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus võimaldada juurdepääs teiste ettevõtjate teenustele1Kui Sideamet on tunnistanud ettevõtja märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks käesoleva seaduse § 42 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud jaemüügiturul, kehtestab ta ettevõtjale kohustuse võimaldada lõppkasutajale juurdepääs tema võrguga seotud telefoniteenuse osutaja teenustele operaatorkoodi valimise ja telefoniteenuse osutaja eelvaliku teel võimalusega tühistada eelnev valik iga kõne puhul eraldi, valides selleks operaatorkoodi.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmise eest võib sideettevõtja nõuda kuludele orienteeritud tasu, millele lisandub mõistlik kasum. Tasu nõudmine kliendilt ei tohi takistada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud võimaluste kasutamist.57Eri- ja ainuõigust omava ettevõtja kohustusedSideettevõtja, kes omab eri- või ainuõigust konkurentsiseaduse tähenduses teenuste osutamiseks teistes valdkondades Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, peab pidama raamatupidamises eraldi arvestust sideteenuste osutamisega seotud kulude ja tulude kohta ning muus valdkonnas teostatava tegevuse kulude ja tulude kohta ulatuses, mis oleks kohustuslik juhul, kui neid toiminguid teostaksid õiguslikult üksteisest sõltumatud ettevõtjad. Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega.58Kaabellevivõrkudega seotud kohustused1Võrguteenust osutav sideettevõtja ei või osutada kaabellevivõrguteenust, kui see ettevõtja:1on avalik ettevõtja või omab eri- või ainuõigust konkurentsiseaduse tähenduses või2omab konkurentsiseaduse tähenduses turgu valitsevat seisundit võrgu- ja sideteenuse turul.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud keelu rikkumiseks ei loeta juhtumit, kui kaabellevivõrguteenust osutab võrguteenust osutava sideettevõtja tütarettevõtja.6JUURDEPÄÄS JA SIDUMINE59Juurdepääsu ja sidumise reguleerimise eesmärkKäesolevas peatükis sätestatakse sideettevõtjate õigused ja kohustused seoses ühe sideettevõtja juurdepääsuga teise sideettevõtja seadmetele, võrkudele või teenustele eesmärgiga tagada konkurents, sideteenuste koostalitusvõime ning teenuste lõppkasutajate huvide kaitse.60Juurdepääs1Juurdepääs seisneb ühe sideettevõtja poolt oma võrkudele, liinirajatistele, võrguvahenditele või tema poolt pakutavatele teenustele ligipääsu võimaldamises teisele sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juurdepääs hõlmab ligipääsu:1võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, eelkõige vaskpaarile ja vaskpaari kaudu teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ning teenustele,2infrastruktuurile ja liinirajatistele, sealhulgas hoonetele, mastidele ja kaablikanalisatsioonile,3asjasse puutuvatele tarkvarasüsteemidele, sealhulgas tugisüsteemidele,4numbri transleerimise süsteemidele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele,5sidevõrkudele, eelkõige võrgukülastusteenuse eesmärgil või6digitaaltelevisiooni- ja -raadioteenuste jaoks vajalikele tingimusjuurdepääsu süsteemidele ja virtuaalvõrguteenustele.61Sidumine ja sidumise läbirääkimise kohustus1Sidumine on juurdepääsu eriliik, mis seisneb kahe või enama sidevõrgu tehnilises ja loogilises ühendamises viisil, mis võimaldab osutada sideteenuseid ühendatud sidevõrkude klientidele.2Võrguteenuseid pakkuv sideettevõtja on kohustatud teise sideettevõtja soovi korral pidama heas usus läbirääkimisi sidevõrkude vastastikuseks sidumiseks, kui see on vajalik sideteenuse osutamiseks.3Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks on sideettevõtja muu hulgas kohustatud avaldama teisele poolele, kellega ta on alustanud sidumise läbirääkimisi, kogu sidumiseks vajaliku teabe, sealhulgas võrguliideste parameetrid.62Juurdepääsu- ja sidumislepingu sõlmimise vabadusSideettevõtjatel on õigus vabalt kokku leppida juurdepääsu või sidumise tehnilistes ja ärilistes tingimustes, arvestades käesoleva seaduse § 63 lõikes 3 sätestatuga ja §-de 50–53 alusel sideettevõtjale kehtestatud võimalike kohustustega.63Sideettevõtja kohustused seoses juurdepääsu ja sidumisega1Sideamet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale, kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale, läbivühendatavuse tagamiseks vajalikke kohustusi, kaasa arvatud kohustuse võrkude sidumiseks.2Sideamet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse võimaldada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs rakendusliidestele (Application Program Interface – API) ja elektroonilistele programmijuhistele (Electronic Programme Guide – EPG), kui see on vajalik selleks, et tagada lõppkasutajatele juurdepääs digitaalsetele raadio- ja televisiooniprogrammidele.3Sideamet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustusi võrguseadmete või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara, sealhulgas liinirajatiste ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatust. Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi võib Sideamet kehtestada eelkõige siis, kui teistel sideettevõtjatel puuduvad alternatiivsed juurdepääsuvõimalused keskkonnakaitse-, tervisekaitse- või ehitus- ja planeerimisnõuete tõttu.4Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustus võib seisneda selles, et sideettevõtja peab kandma proportsionaalse osa ühiskasutuse ja ühispaiknemisega seotud kuludest või taluma liinirajatise, seadme või muu vara kasutamist teise sideettevõtja poolt.5Sideamet võib kehtestada sideettevõtjale käesolevas paragrahvis nimetatud kohustusi või sideettevõtja nimetatud kohustustest vabastada kas oma algatusel või huvitatud isiku taotlusel. Kohustuste kehtestamise või nendest vabastamise otsusele peab eelnema mõistliku kestusega arutelu, mille vältel kõikidel huvitatud isikutel on võimalik esitada Sideametile oma arvamus nimetatud küsimuses.6Sideamet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale käesolevas paragrahvis nimetatud kohustusi, sõltumata sellest, kas sideettevõtja on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.7Sideamet teavitab sideettevõtjat käesolevas paragrahvis nimetatud otsusest viie tööpäeva jooksul posti teel või elektrooniliselt ja avaldab otsuse oma veebilehel seitsme tööpäeva jooksul selle tegemise päevast arvates.64Juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmise tingimused1Kui Sideamet on kehtestanud sideettevõtjale juurdepääsu või sidumise kohustuse kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 5 või §-ga 63, on vastav sideettevõtja kohustatud sõlmima sidumis- või juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu võrkudele, seadmetele või teenustele ning siduma võrgud või seadmed Sideameti poolt antud mõistliku tähtaja jooksul, arvestades, et juurdepääsuks või sidumiseks kohustatud sideettevõtjal võib olla vaja luua sidumiseks või juurdepääsuks tehnilised tingimused, sealhulgas paigaldada seadmed.2Sideettevõtja, kelle suhtes on Sideamet kehtestanud juurdepääsu või sidumise kohustuse, on kohustatud juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmisel vastavalt kohustuse iseloomule täitma järgmisi nõudeid:1võimaldama kasutada võrgu seadmeid, ehitisi ning liinirajatisi võrdsetel tingimustel ja kvaliteediga, millega ta seda ise osutab oma ema- ja tütarettevõtjale, klientidele või äripartneritele;2võimaldama juurdepääsuks või sidumiseks taotluse esitanud ettevõtjal saada juurdepääsuks ja sidumiseks vajalikku teavet;3kasutama juurdepääsu või sidumisega seoses saadud teavet üksnes vastava teenuse osutamiseks ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele, kaasa arvatud oma koostööpartneritele ja tütarettevõtjatele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;4mitte piirama oma klientide juurdepääsu teise sideettevõtja poolt osutatavatele teenustele.3Käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud loetelu ei välista selles loetlemata nõuete järgimise kohustust, mis tuleneb seadusest või heas usus läbirääkimiste pidamise kohustusest.65Juurdepääsust ja sidumisest keeldumine1Sideettevõtja võib lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ja keelduda juurdepääsu- või sidumislepingu sõlmimisest, kui:1sidumise või juurdepääsu tehnilise võimaluse loomine on ebamõistlikult koormav või2sidumine või juurdepääs kahjustab tema võrgu terviklikkust.2Sideettevõtja, kellel on vastavalt käesolevale seadusele vaskpaarile juurdepääsu võimaldamise kohustus, võib keelduda juurdepääsu võimaldamisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustele ka juhul, kui selleks puudub vastavat vaskpaari kasutava lõppkasutaja nõusolek või juurdepääs seab ohtu eraelu puutumatuse.66Juurdepääsu piiramine1Sideettevõtja, kes on sõlminud juurdepääsu- või sidumislepingu, võib piirata teise lepingupoole juurdepääsu sidevõrgule, kui:1teine lepingupool ei ole tasunud temale osutatud teenuse eest tähtaegselt,2teine lepingupool on ühendanud sidevõrguga mittetöökorras või nõuetele mittevastava terminalseadme ja see häirib sidevõrgu tööd või sideettevõtja teisi kliente,3sideteenuse osutamise piiramine on vajalik sidevõrgu seadmete või liinirajatiste paigaldamiseks, remondiks, vahetamiseks või hooldamiseks,4teenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendatud või sellega seotud teine sidevõrk ei vasta juurdepääsu või sidumise tingimustele ning ei ole tagatud nende võrkude häireteta koostalitusvõime,5tekib oht sidevõrgu terviklikule toimimisele,6see on vajalik isikuandmete ja muude andmete kaitse tagamiseks seaduses sätestatud ulatuses,7see on vajalik eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu,8see on ette nähtud juurdepääsu- või sidumislepingus või9see tuleneb õigusaktist.2Juurdepääsu piiramine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 ettenähtud alustel on lubatud tingimusel, et sideettevõtja teatab juurdepääsu piiramisest vähemalt 30 päeva ette.3Sideettevõtja peab sidevõrgule juurdepääsu piiramisel jälgima, et piiramine põhineks olukorra objektiivsel hinnangul ja piirangu ulatus oleks minimaalne, et tagada sidevõrgu normaalne töö. Sideettevõtja peab andma võimaluse kõrvaldada piirangu rakendamise põhjus.4Sideettevõtja peab teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangu rakendamisega seotud isikuid nii kiiresti kui võimalik otse või massiteabevahendite kaudu piirangu rakendamise põhjusest, olemusest, ulatusest ja kestusest ning võtma tarvitusele vajalikud meetmed, et tagada sideteenuste kättesaadavuse taastamine.67Digitaalsete televisiooni- ja raadioteenuste tingimusjuurdepääsu süsteemid1Sideettevõtja, kes pakub tingimusjuurdepääsu süsteeme, on kohustatud tagama, et tingimusjuurdepääsu süsteemid võimaldaksid tehniliselt läbi viia kulupõhist ristkontrolli teiste sideettevõtjate poolt tingimusjuurdepääsu süsteemide abil osutatavate teenuste üle.2Sideettevõtja, kes osutab tingimusjuurdepääsu teenust digitaaltelevisiooni- ja -raadioteenustele ning kelle juurdepääsuteenusest sõltub ringhäälinguorganisatsioonide juurdepääs potentsiaalsetele vaatajatele ja kuulajatele, on kohustatud:1osutama ringhäälinguorganisatsioonidele õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel tehnilisi teenuseid, mis võimaldavad dekodeerimisvahenditega varustatud vaatajatel ja kuulajatel vastu võtta ringhäälinguorganisatsioonide digitaalselt edastatavaid teenuseid;2pidama oma raamatupidamises eraldi arvestust tegevuse kohta tingimusjuurdepääsu teenuse osutajana.68Juurdepääsu ja sidumisega seotud kaebuste lahendamine1Juurdepääsu või sidumisega seotud kaebused lahendab Sideamet, juhindudes käesoleva seaduse §-st 149.2Kaebuse korral seoses käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud piirangute rakendamisega juhindutakse käesoleva seaduse §-s 149 sätestatud vaidluste lahendamise korrast, arvestades järgmisi erisusi:1piirangut rakendanud isik peab andma Sideametile kirjaliku selgituse piirangu rakendamise kohta viie päeva jooksul Sideameti vastava nõude saamisest arvates;2Sideamet lahendab kaebuse 10 tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates;3kui Sideamet otsustab, et teisele sideettevõtjale kehtestatud piirang on õigusvastane, teeb ta piirangut rakendanud ettevõtjale ettekirjutuse rikkumise viivitamatuks lõpetamiseks.7UNIVERSAALTEENUS1Universaalteenuse osutamine69Universaalteenuse mõiste ja eesmärkUniversaalteenus on Euroopa Liidu õigusega kindlaks määratud tehnilistele ja kvaliteedinõuetele vastav teenuste kogum, mis tagatakse seda soovivale lõppkasutajale käesolevas peatükis sätestatud ulatuses ja kindlaks määratud kvaliteediga, sõltumata tema asukohast, ühesugusena ning taskukohase hinnaga. Universaalteenus on:1ühendus üldkasutatava telefonivõrguga;2taksofoniteenus;3kõikehõlmava üldkasutatava elektroonilise numbriinfokataloogi ja numbriinfoteenistuse kättesaadavus.70Ühendus üldkasutatava telefonivõrgugaKäesoleva seaduse § 69 punktis 1 nimetatud ühendus üldkasutatava telefonivõrguga peab võimaldama:1riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemist ja vastuvõtmist;2faksi saatmist ja vastuvõtmist;3andmesideteenuse kasutamist andmeedastuskiirusega, mis on piisav toimivaks Interneti-ühenduseks, arvestades lõppkasutajate enamiku poolt kasutatavat riist- ja tarkvara.71Taksofoniteenus1Taksofoniteenus on riigisiseste ja rahvusvaheliste kõnede tegemise ja vastuvõtmise võimalus üldkasutatava telefoni (taksofoni) vahendusel.2Taksofoniteenus peab võimaldama tasuta kõnede tegemist riigisisestele hädaabi lühinumbritele ja Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112» maksevahendit kasutamata.72Universaalteenuse osutamise kohustus1Universaalteenuse osutamise kohustus on käesolevas seaduses sätestatud korras käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 nimetatud teenuse osutamine lõppkasutajale. Universaalteenuse osutamise tingimused sätestatakse riigi ja ettevõtja vahelise universaalteenuse lepinguga.2Käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 2 sätestatud teenuste osas saab universaalteenuse lepingu sõlmida üksnes sideettevõtjaga.3Universaalteenuse osutamise kohustuse aluseks on universaalteenuse leping, mille sõlmivad sideettevõtja ja riik, keda esindab majandus- ja kommunikatsiooniminister või Sideamet majandus- ja kommunikatsiooniministri volitusel.4Universaalteenuse lepinguga määratakse muu hulgas kindlaks:1kohustus osutada käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenust seda soovivale lõppkasutajale lepinguga määratud piirkonnas;2tähtaeg, mille jooksul on universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja kohustatud sõlmima lõppkasutajaga käesoleva seaduse §-s 96 sätestatud nõuetele vastava liitumislepingu käesoleva seaduse § 69 punktis 1 sätestatud teenuse osutamiseks;3lõppkasutajalt universaalteenuse osutamise eest võetav taskukohane tasu telefonivõrguga ühenduse loomise ja selle säilitamise eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 74 ning § 69 punktides 2 ja 3 sätestatud teenuste eest;4universaalteenuse osutamise eest maksimaalselt makstav tasu;5lepingu kehtimise aeg;6lepingu lõppemist ja muutmist käsitlevad sätted;7sanktsioonid lepingu rikkumise eest.73Universaalteenuse osutamise kohustusega ettevõtja määramine1Käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenuste osutaja määratakse avalikul konkursil, mille tingimused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. Kui universaalteenuse osutamise lepingu alusel universaalteenuse osutamise eest eeldatavalt makstav tasu ületab riigihangete seaduse (RT I 2000, 84, 534; 2001, 40, 224; 50, 284; 2002, 23, 131; 47, 297; 61, 375; 63, 387; 87, 505; 99, 577; 2003, 25, 153; 78, 521; 88, 591; 2004, 56, 402) § 2 lõikes 7 nimetatud määra, korraldatakse riigihange riigihangete seaduses sätestatud korras.2Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalik konkurss või riigihange ebaõnnestub, võib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium universaalteenuse osutamise kohustuse panna eri- või ainuõigust või olulist vahendit omavale sideettevõtjale, juhindudes konkurentsiseaduse §-st 17.3Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku konkursi või riigihanke korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Sideamet majandus- ja kommunikatsiooniministri volitusel.4Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja määramisel arvestatakse vajadust tagada universaalteenuse osutamine kuluefektiivsel ja konkurentsi mittekahjustaval viisil taskukohase hinnaga lühikeses ja pikas perspektiivis kooskõlas käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkidega.5Käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenuste pakkujat võib määrata eraldi:1iga nimetatud teenuse osas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konkursi või riigihanke korraldaja poolt määratud piirkonnas või2iga nimetatud teenuse osas käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirkonnas, kus sideettevõtja omab eri- või ainuõigust või olulist vahendit.6Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatud piirkonna määramise alused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.7Käesoleva seaduse § 69 punktis 2 sätestatud teenuse pakkuja määratakse üksnes juhul, kui nimetatud teenus ei ole lõppkasutajale taskukohase hinnaga mõistlikult kättesaadav, arvestades lõppkasutajate elu- või asukohta, taksofonide arvu ning teenuse kättesaadavust sotsiaalsete erivajadustega inimestele.74Lõppkasutajalt universaalteenuse eest võetav tasu1Käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud konkursi tingimustes või riigihanke pakkumise kutse dokumentides peab sisalduma universaalteenuse pakkuja poolt lõppkasutajalt võetav taskukohane tasu käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 3 sätestatud teenuste eest.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taskukohase tasu määrab majandus- ja kommunikatsiooniminister Sideameti ettepanekul mõlema käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 3 nimetatud teenuse osas ühesugusena kogu riigi territooriumil.75Universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulud1Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja võib Sideametile esitada taotluse universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks.2Universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hindamisel kontrollib Sideamet universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude põhjendatust.3Kui Sideamet leiab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamise tulemusel, et universaalteenuse kohustusega sideettevõtjale on universaalteenuse osutamise kohustuse täitmine ebamõistlikult koormav, võttes arvesse sideettevõtjale nimetatud kohustuse täitmisega kaasnevat tulu ja turueeliseid, otsustab Sideamet universaalteenuse osutamise kohustusega seotud kulude hüvitamise käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ulatuses.4Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulude hüvitamine toimub universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjale üksnes ulatuses, milles käesoleva seaduse §-s 74 nimetatud lõppkasutajalt võetav tasu ei võimalda universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist.5Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud kulude hindamise ja hüvitamise korra kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.76Universaalteenuse osutaja määramise erisused1Käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud konkursi tingimustes või riigihanke pakkumise kutse dokumentides peab sisalduma pakkuja kohustus esitada vähemalt järgmised andmed:1universaalteenuse osutamisega lisanduvad kulud ja kaasnevad tulud;2käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud, universaalteenuse kohustuseta tehtava tavapärase äritegevuse kulud ja seni tehtud kulude alusel planeeritavad lõppkasutaja üldkasutatava telefonivõrguga ühenduse loomise ja säilitamise ning käesoleva seaduse § 69 punktides 2 ja 3 nimetatud teenuste tasud;3lõppkasutaja üldkasutatava telefonivõrguga ühendamise ja selle kaudu pakutavate teenuste kombineeritud tasuskeemid ning ette- ja järelmaksu võimalused;4andmed sideettevõtja klientide arvu suurenemise ja klientide rahulolu kohta pakkumise esitamisele eelnenud aastal.2Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kulude määramisel:1arvestatakse üksnes universaalteenuse osutamise kohustuse täitmiseks vajalikke kulutusi;2jäetakse arvestamata kulud, mida sideettevõtja kannaks ka universaalteenuse osutamise kohustuseta (tavapärase äritegevuse kulud), ning kulud, mis on tehtud enne pakkumise esitamise kalendriaasta algust.77Liitumislepingu sõlmimine lõppkasutajagaLõppkasutaja ja universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja vahelisele liitumislepingule kohaldatakse käesoleva seaduse 9. peatüki sätteid.78Universaalteenuse kohta andmete avaldamine1Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja teeb avalikkusele kättesaadavaks vastavalt Eesti standardis EVS 874:2003 sätestatud mõistetele ja mõõtemeetoditele vähemalt järgmised universaalteenuse osutamist puudutavad andmed:1esmakordse ühenduse loomise aeg;2rikete arv juurdepääsuliini kohta;3rikete parandamise aeg;4operaatorteenuste vastamise aeg;5numbriinfoteenistusele esitatud päringule vastamise aeg;6töökorras taksofonide suhe taksofonide koguarvu;7arvete õigsusega seotud kaebuste arv.2Avalikkusele kättesaadavaks tehtud andmed tuleb esitada Sideametile. Sideametile esitatud andmete õigsust ja võrreldavust võib kontrollida Sideameti tellimusel vastavaid eriteadmisi omav sõltumatu isik universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja arvel, kui sideettevõtja ei nõustu Sideameti poolt läbiviidud andmete kontrolli tulemusega.3Kui Sideametile esitatud andmeid on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kontrollitud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja arvel ning kontrolli tulemused kinnitavad sideettevõtja esitatud andmete õigsust ja võrreldavust, hüvitab Sideamet sideettevõtjale kontrolli eest tasutud summa mõistlikus ulatuses.4 võib andmetele ligipääsu tagamiseks täpsustada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avalikkusele kättesaadavaks tehtavate andmete sisu, vormi ja avalikkusele kättesaadavaks tegemise viisi.5Sideamet võib universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat kohustada mõistliku tähtaja jooksul vähendama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ühendamise aega ning punktis 2 sätestatud rikete arvu, arvestades sideettevõtja tehnilisi ja majanduslikke võimalusi.79Kulutuste kontrollimine1Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja peab universaalteenuse osutamisel andma lõppkasutajale universaalteenuse kasutamisega seotud kulutuste kontrollimiseks järgmised võimalused:1teenuse eest arve esitamine selliselt, et selles on eraldi välja toodud tasud telefonivõrguga ühenduse loomise ja säilitamise ning telefoniteenuse kasutamise eest;2väljuvate kõnede piiramine, mis võimaldab piirata teatud tüüpi kõnede tegemist või teatud tüüpi numbritele helistamist;3telefonivõrgu ja telefoniteenuse kasutamise eest tasumine ettemaksuna;4telefonivõrguga ühenduse loomise tasu ajatamine vastavalt lepingule.2Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud võimalused peab andma üksnes tarbijale.3Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võimaluste kasutamine on tarbijale tasuta. Muudele lõppkasutajatele on tasuta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud teenus.80Andmete edastamine numbriinfokataloogile ja numbriinfoteenistusele1Kui vastavalt käesoleva seaduse §-le 73 on ettevõtjale määratud § 69 punktis 3 sätestatud teenuse osutamise kohustus, edastab telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja tema poolt osutatava telefoni- või mobiiltelefoniteenuse kliendi nime ja numbrite kohta käivad andmed käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud ettevõtjale vähemalt kord kalendriaastas, kui klient on andmete avaldamisega nõustunud.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete edastamise eest võib telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja nõuda mõistlikku tasu. Nimetatud tasu peab olema kulupõhine ja võib sisaldada mõistlikku kasumit.2Universaalteenuse rahastamine81Rahastamise allikas1Käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud kulud hüvitatakse universaalteenuse makse tasumise kohustusega (edaspidi  rahastamiskohustus) sideettevõtja poolt tasutavast universaalteenuse maksest.2Universaalteenuse maksest hüvitatakse üksnes kulu käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 2 sätestatud universaalteenuste osutamise eest.82Universaalteenuse makseUniversaalteenuse makse on rahastamiskohustusega sideettevõtja poolt tasutav makse käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud kulude hüvitamiseks.83Universaalteenuse makse määr1Universaalteenuse makse määr on 0,01–1 protsenti rahastamiskohustusega sideettevõtja eelmise majandusaasta sideteenuste käibest.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra kehtestab kalendriaastaks vähemalt kolm kuud enne kalendriaasta algust Vabariigi Valitsus majandus- ja kommunikatsiooniministri ettepanekul.3Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettepaneku esitamisel võtab majandus- ja kommunikatsiooniminister aluseks Sideameti poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 137 koostatud aruanded.84Rahastamiskohustusega sideettevõtja1Rahastamiskohustus on sideettevõtjal, kellel on käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud teate esitamise kohustus ja kelle sideteenuste käive kalendriaastas ületab 6 000 000 krooni.2Rahastamiskohustus tekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul hetkest, kui nimetatud isik esitas või oleks pidanud esitama käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud teate.3Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul hetkest, kui see isik esitas käesoleva seaduse §-s 5 nimetatud teate tegevuse lõpetamise kohta.4Kui rahastamiskohustus tekib või lõpeb enne kalendrikuu 15. kuupäeva, loetakse rahastamiskohustus tekkinuks või lõppenuks kalendrikuu algusest.5Kui rahastamiskohustus tekib või lõpeb pärast kalendrikuu 15. kuupäeva, loetakse rahastamiskohustus tekkinuks või lõppenuks järgnevast kalendrikuust.85Universaalteenuse makse tasumine1Universaalteenuse makse tasutakse 1/3 suuruste osadena 15. maiks, 15. septembriks ja 15. jaanuariks.2Universaalteenuse makse tasumiseks saadab Sideamet vastavasisulise teate vähemalt 30 päeva enne universaalteenuse makse tasumise tähtpäeva.3Kui kalendriaastal tasutud universaalteenuse maksed ületasid sellel kalendriaastal universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjale vastavalt käesoleva seaduse §-le 75 hüvitatud kulusid, jäetakse kalendriaastal tasutud kasutamata universaalteenuse maksed tulevaste maksete ettemakseks.4Rahastamiskohustuse lõppemisel tasutud universaalteenuse makseid ei tagastata.86Universaalteenuse makse laekumine ja kasutamine1Universaalteenuse makse laekub riigieelarvesse.2Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise korra  .8SIDETEENUSE OSUTAMISELE ESITATAVAD NÕUDED87Sideteenuse osutamisele ja sidevõrkudele esitatavad nõuded ning sideteenuse kvaliteet1Sideettevõtjad peavad sideteenuse osutamisel juhinduma järgmistest põhimõtetest ja eesmärkidest:1sidevõrgu toimimise turvalisuse tagamine;2sidevõrgu terviklikkuse säilitamine;3edastatud või talletatud teabe kaitse tagamine;4sidevõrkude ja -teenuste koostalitusvõime tagamine;5tervise- ja keskkonnanõuete järgimine;6planeeringu- ja maakorraldusnõuete järgimine;7sideteenuse kvaliteedi tagamine;8kahjulike ja häirivate mõjutuste vältimine maailmaruumis või Maal asuvate muude tehniliste süsteemide vahel;9avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine;10kehtivate nõuete järgimise kontrollimine, andmete esitamine ja statistika korraldamine;11sideteenuseturul vaba konkurentsi kahjustava tegevuse vältimine.2Vabariigi Valitsus võib, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest, kehtestada sidevõrkude tehnilised nõuded ja nõuded sideteenuse osutamisele, kui see on vajalik:1klientide kaitseks,2numbriinfokataloogis ja numbriinfoteenistuses klientide kohta teabe avaldamiseks,3riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga «112» ühenduse tagamiseks,4avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks,5erivajadustega inimestele sideteenuse osutamiseks,6sidevõrkude vastastikuseks sidumiseks ja koostalitusvõime tagamiseks või7sidumispunktide asukoha määramiseks.3Sideettevõtja peab tegema oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil avalikult kättesaadavaks informatsiooni tema poolt lõppkasutajatele osutatavate sideteenuste kvaliteedi kohta.88Hädaabinumbritele helistamine ja helistaja asukoha määramine1Sideettevõtja, kes osutab telefoni- või mobiiltelefoniteenust, peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta ühenduse loomine riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga «112».2Sideteenuse kasutaja on kohustatud lubama helistada õnnetusteate edastamiseks riigisisestele hädaabinumbritele ja Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112» või edastama vastava teate ise.3Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab riigisisestele hädaabinumbritele ja Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112» helistamise korral tegema riigisisesele hädaabi teenistusele ja häirekeskusele tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ning teabe helistaja asukoha kohta, kui tal on selleks vastav tehniline võimalus.89Numbri liikuvuse nõue1Kliendil on õigus säilitada temale telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja poolt kasutada antud Eesti numeratsiooniplaani kuuluv number:1telefoniteenuse osutaja vahetamise korral;2mobiiltelefoniteenuse osutaja vahetamise korral;3kliendi ühenduspunkti geograafilise asukoha muutumise korral.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kliendi õigus ei laiene:1telefoniteenuse vahetamisele mobiiltelefoniteenuse vastu;2mobiiltelefoniteenuse vahetamisele telefoniteenuse vastu;3sideteenuse lepingu kohaselt, mille korral kliendi isikut ei tuvastata;4majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt käesoleva seaduse § 29 lõike 2 alusel kehtestatud numeratsiooni kasutamise tingimuste raames kindlaks määratud numbritele.3Telefoni- ja mobiiltelefoniteenuse osutaja on kohustatud tasuta tagama tarbija teavitamise numbri liikumisest infotelefoni ja oma veebilehe kaudu.4Numbri liikuvuse tasu peab olema kulupõhine. Tasu maksab sideettevõtja, kellega klient sõlmib uue liitumislepingu, mille üheks tingimuseks on senise numbri säilitamine.5Numbri liikuvuse nõude täitmise tagamine toimub marsruutimise ühtse andmebaasi kaudu, mille toimimist korraldab isik, kellega riik on sõlminud vastava lepingu. Nimetatud isik määratakse avaliku konkursiga. Avaliku konkursi korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium või Sideamet majandus- ja kommunikatsiooniministri volitusel.6Numbri liikuvuse tagamiseks vajalikud tehnilised nõuded  .7Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud avaliku konkursi tingimused kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.90Kaabelleviteenuse osutamise erinõue1Sideettevõtja, kes osutab kaabelleviteenust, peab tagama järgmiste programmide pideva taasedastamise:1Eesti avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni televisiooniprogrammid;2maapealsete ringhäälingusaatjate poolt edastatavad ja kaabellevivõrgu piirkonnas tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevuse juures vastuvõetavad televisiooniprogrammid, mille edastamise eest ringhäälinguorganisatsioon tasu ei nõua.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud programmid edastatakse ühtse kogumina kaabelleviteenust osutava sideettevõtja ja lõppkasutaja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel.3Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata programmide edastamine toimub sideettevõtja ja lõppkasutaja omavahelisel kokkuleppel.4Sideettevõtja peab lõppkasutajale tagama kaabelleviteenuse programmide eetrisoleku ajalise mahu täies ulatuses, kui lepingu pooled ei ole kokku leppinud teisiti.5Nõuded käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud kaabelleviteenuse osutamisele 9SIDETEENUSE OSUTAMINE LÕPPKASUTAJALE JA LÕPPKASUTAJA ÕIGUSTE KAITSE91Sideteenuse leping1Sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel.2Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping.3Sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523; 2004, 13, 86; 37, 255; 75, 522) sätteid.92Sideteenuse lepingu sõlmimise vabadus1Sideettevõtjal ja lõppkasutajal on õigus vabalt kokku leppida sideteenuse lepingu tingimustes, arvestades käesolevast seadusest tulenevate piirangutega ja lõppkasutajate õiguste kaitseks kehtestatud kitsendustega.2Sideteenuse lepingu tingimus, millega piiratakse lõppkasutaja õigusi, võrreldes käesolevas seaduses sätestatuga, on tühine.93Lõppkasutajaga liitumislepingu sõlmimise kohustus1Sidevõrguga ühendust pakkuv sideettevõtja peab isiku sellekohase avalduse alusel sõlmima temaga liitumislepingu. Liitumisleping sõlmitakse poole nõudel kirjalikult.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liitumislepingu sõlmimisest keeldumine on lubatud üksnes juhul, kui:1avalduse esitamise ajal ei ole isiku poolt soovitud piirkonnas ja viisil terminalseadme ühendamine sidevõrguga tehniliselt võimalik,2avalduse esitaja ei ole andnud oma isiku identifitseerimiseks või temale teadete edastamiseks vajalikke andmeid või soovitud sideteenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendamise asukoha aadressi,3avalduse esitaja annab avalduse esitamisel või soovitud liitumislepingu sõlmimisel ebaõigeid andmeid,4avalduse esitajal on sissenõutav võlgnevus talle osutatud sideteenuste eest või5avalduse esitaja suhtes toimub pankrotimenetlus.94Liitumislepingu sõlmimise kord1Käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab teatama liitumisavalduse esitanud isikule liitumislepingu sõlmimise võimalusest ja tähtajast 30 päeva jooksul, arvates vastava avalduse esitamisest.2Kui sideteenuse osutamine on tehniliselt võimalik, peab sideettevõtja teatama isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates, et isikul on võimalik sõlmida sideettevõtjaga liitumisleping. Sideettevõtja ei tohi liitumislepingu sõlmimisega põhjuseta viivitada.3Kui sideteenuse osutamine isikule ei ole tehniliselt võimalik, peab sideettevõtja registreerima isiku avalduse liitumislepingu sõlmimiseks ja teatama tehnilise võimaluse puudumisest isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates.4Liitumisleping sõlmitakse sideteenuse osutamise võimaluse avanemise korral avalduste laekumise järjekorras. Avalduse esitamise kuupäev võetakse selle rahuldamisel aluseks ka juhul, kui avalduse esitanud isik loovutab oma avaldusest tulenevad õigused teisele isikule või kui muudetakse avalduses märgitud ja isiku poolt soovitud sideteenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendamise kohta.5Kahe või enama avalduse üheaegsel laekumisel sõlmitakse liitumisleping eelisjärjekorras puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (RT I 1999, 16, 273; 2002, 39, 245; 61, 375) tähenduses sügava või raske puudega inimese või tema hooldaja avalduse alusel sideteenuse osutamiseks puudega inimese elukohas. Nimetatud eelisõigus ei ole üleantav.95Sideteenuse kasutamise võimaluse loomineSideettevõtja peab looma lõppkasutajale võimaluse alustada sideteenuse kasutamist 10 tööpäeva jooksul, arvates liitumislepingu sõlmimisest, kui lõppkasutaja on täitnud endale liitumislepinguga võetud kohustused.96Sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused1Lõppkasutajaga sõlmitud sideteenuse lepingus peavad sisalduma vähemalt järgmised tingimused:1sideettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed;2sideteenuse kirjeldus ja sellega seotud teiste teenuste kasutamise võimalused;3lõppkasutajale määratud number, kui sideteenus eeldab numbri määramist;4teenuste tasud, sealhulgas hoolduse eest makstav tasu, arveldamise kord ning allahindlused ja muud hinnapaketid;5tasumise erisused ja kompensatsioonimehhanismid juhul, kui teenus ei vasta kokkulepitud tingimustele;6sideteenusele esitatavad kvaliteedinõuded;7sideettevõtja poolt lõppkasutajale pakutavad hooldusteenused;8rikete kõrvaldamise kord ja tähtaeg;9kaebuste ja pretensioonide esitamise kord ja tähtaeg ning vaidluste lahendamise kord;10lõppkasutaja kohta andmete avaldamise tingimused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 102–107, sealhulgas lõppkasutajalt tema kohta käivate andmete avaldamise, edastamise või muul viisil töötlemise kohta nõusoleku võtmise tingimused ning nõusoleku andmisest keeldumise tingimused;11lepingu muutmise alused ja kord;12lepingu tähtaeg ning lepingu ülesütlemise ja pikendamise tingimused.2Liitumislepingus tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele määrata:1sidevõrgu lõpp-punkti asukoht, välja arvatud juhul, kui ühendus sidevõrguga põhineb raadiosageduste kasutamisel;2sidevõrguga ühendamise aeg ja tingimused.3Sideettevõtja on kohustatud tegema käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4–11 nimetatud tingimused, samuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud tingimuse ning tema poolt sideteenuse osutamiseks kehtestatud muud tüüptingimused avalikkusele kättesaadavaks oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil.97Sidevõrgu rikete kõrvaldamine1Sideteenuse lõppkasutaja peab teavitama sidevõrgu rikkest sideettevõtja rikketeenistust. Sideettevõtja peab korraldama sideteenuse lõppkasutajatelt rikketeadete vastuvõtmise ja registreerimise, teavitama sideteenuse lõppkasutajaid teadete vastuvõtmise korrast ja ajast ning teatama pärast rikke kohta teate saamist rikke kõrvaldamise aja.2Sideettevõtja kõrvaldab sidevõrgu ja sideteenuse lõppkasutaja liini rikke mõistliku aja jooksul pärast rikkest teadasaamist.3Sideteenuse lõppkasutaja peab sidevõrgu rikke korral võimaldama sideettevõtja esindajale juurdepääsu sidevõrgu osaks olevatele seadmetele, terminalseadmele ja teistele selle terminalseadme kaudu sidevõrguga ühendatud terminalseadmetele nende kontrollimiseks ja rikete asukoha selgitamiseks.4Sideteenuse lõppkasutajale kuuluva liini, terminalseadme ja teiste selle kaudu üldkasutatava sidevõrguga ühendatud terminalseadmete rikete kõrvaldamise kulud kannab sideteenuse lõppkasutaja, välja arvatud juhul, kui rikke tekkimises on süüdi sideettevõtja.98Sideteenuse osutamise piiramine1Sideettevõtja võib lõppkasutajale sideteenuse osutamist piirata üksnes juhul, kui:1lõppkasutaja on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti,2lõppkasutaja on sidevõrguga ühendanud mittetöökorras või nõuetele mittevastava terminalseadme,3lõppkasutaja häirib terminalseadme kasutamisega sidevõrgu tööd või teisi sideteenuse kasutajaid,4sideteenuse osutamise piiramine on vajalik sidevõrgu seadme või liinirajatise paigaldamiseks, remondiks, vahetamiseks või hooldamiseks,5lõppkasutaja rikub oluliselt sideteenuse lepingu tingimusi või6piirang tuleneb seadusest.2Sideettevõtja võib sideteenuse osutamist piirata üksnes siis, kui ta on lõppkasutajale sellest sobival viisil ette teatanud, märkides ühtlasi piiramise aja ning põhjused. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 ettenähtud tööde tegemisest peab sideettevõtja teatama vähemalt viis tööpäeva ette.3Sideteenuse piiramine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud alusel toimub vastavalt käesoleva seaduse §-le 127.4Sideettevõtja ei tohi sideteenuse osutamist piirata, kui lõppkasutaja kõrvaldab enne sideteenuse osutamise piiramist piiramise aluseks olnud asjaolu ning sideettevõtja on sellest teadlik.5Sideteenuse osutamise piiramisel tuleb säilitada tasuta ühenduse loomine riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga «112».6Sideettevõtja ei või piirata sideteenuse osutamist, kui lõppkasutaja vaidlustab osutatud sideteenuse tasu suuruse kirjalikult enne maksetähtpäeva saabumist ning tasub osutatud sideteenuste eest õigeaegselt osas, milles ta tasu ei vaidlusta. Kui lõppkasutaja on vaidlustanud sideteenuse tasu alusetult, on sideettevõtjal õigus nõuda lõppkasutajalt viivist määraga 0,15 protsenti päevas ajavahemiku eest, arvates vaidlustatud summa maksetähtpäevast kuni selle tegeliku tasumiseni.7Sideettevõtja peab taastama sideteenuse osutamise lõppkasutajale endises ulatuses kahe tööpäeva jooksul, arvates sideteenuse osutamise piiramise aluseks olnud asjaolu kõrvaldamisest.8Lõppkasutajal on õigus nõuda sideteenuse osutamise piiramist tema poolt soovitud mahus. Sideettevõtja on kohustatud rakendama lõppkasutaja poolt soovitud piirangu ühe tööpäeva jooksul vastava avalduse saamise päevast arvates. Kui sideteenuse piiramise teenus on tasuline, on sideettevõtja enne piirangu rakendamist kohustatud lõppkasutajat sellest informeerima, jättes talle võimaluse vähemalt ühe tööpäeva jooksul nimetatud teenusest loobuda.99Sideteenuse lepingu tingimuste muutmine1Sideettevõtja võib ühepoolselt muuta sideteenuse lepingu tingimusi, kui muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest või kui pärast sideteenuse lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb sideettevõtjal lepingu täitmise kulude oluline suurenemine.2Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib sideettevõtja muuta sideteenuse lepingut vastavalt sideteenuse lepingus sätestatud tingimustele.3Sideettevõtja peab teavitama kirjalikult lõppkasutajat sideteenuse lepingu muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette ning esitama teates selgitused selle kohta, et lõppkasutajal on õigus muudatustega mittenõustumise korral leping üles öelda. Kokkulepe, mis kohustab lõppkasutajat maksma leppetrahvi lepingu ülesütlemise korral seoses selle muutmisega sideettevõtja poolt, on tühine.4Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse täitmiseks võib sideettevõtja avaldada teate oma veebilehel või veebilehe puudumisel vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.100Sideteenuse lepingu ülesütlemine1Tarbijal on õigus sideteenuse leping igal ajal ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, teavitades sideettevõtjat lepingu ülesütlemisest. Lepingu ülesütlemine loetakse sideettevõtja suhtes jõustunuks teate saamisele järgnevast tööpäevast alates, kui teates ei sisaldu hilisem tähtpäev.2Sideettevõtjal on õigus leping ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, kui sideteenuse osutamist on piiratud käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktide 1–3 ja 5 alusel ning piiramise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast arvates.10ANDMETE TURVALISUS JA KAITSE101Turvalisuse nõue1Sideettevõtja peab tagama sidevõrgu turvalisuse ning mitte võimaldama kolmandatel isikutel pääseda ilma seadusliku aluseta ligi käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmetele.2Konkreetse ohu korral sideteenusele või sidevõrgu turvalisusele peab sideettevõtja viivitamata teavitama klienti sellisest ohust mõistlikul viisil ning kui oht pole sideettevõtja poolsete meetmetega kõrvaldatav, siis ka võimalikest abivahenditest ja nendega kaasnevatest kuludest.102Andmekaitse üldpõhimõtted1Sideettevõtja on kohustatud hoidma saladuses kõiki talle sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmeid kliendi ja teiste isikute kohta, kes ei ole sõlminud lepingut sideteenuse osutamiseks, ent kes kasutavad sideteenust kliendi nõusolekul, eelkõige:1andmeid sideteenuse kasutamise üksikasjade kohta;2sidevõrgu kaudu edastatava sõnumi sisu ja vormi kohta;3andmeid sõnumi edastamise aja ja viisi kohta.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid võib avaldada üksnes kliendile ja kliendi nõusolekul ka kolmandatele isikutele, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 112 ja 113 sätestatud juhul. Kliendil on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta.3Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete töötlemine sideettevõtja poolt on lubatud tingimusel, et sideettevõtja teavitab klienti selgelt ja arusaadavalt andmete töötlemise eesmärkidest ning annab kliendile võimaluse keelduda andmete töötlemisest.4Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud sideettevõtja kohustus ei piira sideettevõtja õigust koguda ja töödelda ilma kliendi nõusolekuta andmeid, mille töötlemine on vajalik äritegevuse käigus tehtud tehingute dokumenteerimiseks ja muuks äriliseks infovahetuseks. Samuti ei piira käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kitsendus sideettevõtja õigust säilitada või töödelda ilma kliendi nõusolekuta andmeid, kui selle eesmärgiks on üksnes teenuse osutamine sidevõrgu kaudu või kui see on vajalik kliendi poolt otseselt taotletud infoühiskonna teenuse osutamiseks infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses.103Andmete töötlemine turunduslikul eesmärgilKui sideettevõtja soovib kliendi nõusolekul töödelda käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmeid turunduslikul eesmärgil, on ta kohustatud enne kliendilt nõusoleku võtmist informeerima teda, millist liiki andmeid on tal vaja selleks kasutada ja kui kaua ta kavatseb neid kasutada. Sideettevõtja on õigustatud kasutama tal turunduslikul eesmärgil kasutada lubatud andmeid üksnes seni, kuni see on vastava eesmärgi saavutamiseks vajalik. Sideettevõtja peab kliendi soovil andma talle teavet andmete kasutamise kohta.104Andmete töötlemine kliendile arve esitamiseksSideettevõtja võib kliendi nõusolekuta töödelda ja säilitada käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmeid, kui see on vajalik kliendile arve esitamiseks, sealhulgas sidumistasude kindlaksmääramiseks ja arvestamiseks.105Kliendi asukohaandmete töötlemine1Kliendi asukohaandmeid, mille töötlemine ei ole sätestatud käesoleva seaduse §-s 104, võib sideettevõtja töödelda ainult siis, kui need andmed on enne töötlemist muudetud anonüümseks.2Sideettevõtja võib töödelda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmeid kliendi nõusolekul ka muude teenuste osutamiseks, mida osutatakse sideteenust kasutades, andmeid anonüümseks muutmata, töötlemiseks vajalikus ulatuses ja vajaliku tähtaja jooksul.3Sideettevõtja on kohustatud enne kliendilt nõusoleku saamist teavitama klienti, milliseid andmeid ta soovib teenuse osutamiseks kasutada, milline on nende andmete kasutamise eesmärk ja tähtaeg ning kas töödeldavaid andmeid edastatakse teenuse osutamise eesmärgil ka kolmandale isikule. Kliendil on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta.4Isegi kui klient on andnud nõusoleku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete töötlemiseks, peab kliendile jääma võimalus tasuta ja lihtsal viisil ajutiselt keelata andmete töötlemine tema näidatud ühenduse loomise või informatsiooni edastatuse osas.106Andmete töötlemiseks volitatud isikud ja andmete kustutamine1Käesoleva seaduse § 102 lõikes 1, samuti käesoleva seaduse §-des 103–105 sätestatud andmeid võivad töödelda ainult sideettevõtja ja tema volitusel tegutsev isik, kes tegelevad arvelduse korraldamisega või käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmete töötlemise, klientide küsimustele vastamise, pettuste avastamise, sideteenuse turustamise, sideteenuste edasimüügi või muude teenuste osutamisega, mida osutatakse sideteenust kasutades. Andmete töötlemine on lubatud üksnes nimetatud toimingute tegemiseks vajalikus ulatuses.2Sideettevõtja ja tema volitusel tegutsev isik on kohustatud kustutama või anonüümseks muutma käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 sätestatud andmed, samuti käesoleva seaduse §-des 103 ja 105 sätestatud andmed ühe kalendrikuu jooksul pärast seda, kui andmete säilitamise vajadus on ära langenud või andmete töötlemise eesmärk on saavutatud. Käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud andmed tuleb kustutada või muuta anonüümseks viivitamata pärast ühe aasta möödumist sideteenuse lepingus ettenähtud sideteenuse eest tasumisest või võlgnevuse tasumisest kliendi poolt.107Andmete avaldamine numbriinfokataloogis ja numbriinfoteenistuse kaudu1Ettevõtjad, kes soovivad kliendi kohta andmeid avaldada numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu, on kohustatud enne kliendi kohta andmete avaldamist numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu andma kliendile tasuta informatsiooni numbriinfokataloogi ja numbriinfoteenistuse andmebaasi eesmärkidest. Kui andmed avaldatakse elektrooniliselt, on sideettevõtja kohustatud teavitama klienti ka andmebaasi kasutamise otsingumootoritel põhinevatest võimalustest.2Ettevõtjad, kes soovivad kliendi kohta andmeid avaldada numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu, peavad andma kliendile võimaluse otsustada, kas ja millises ulatuses ta soovib oma andmete avaldamist. Samuti peab kliendil olema võimalus andmeid kinnitada või muuta või lõpetada tema kohta käivate andmete avaldamine.3Kliendipoolne keeldumine andmete avaldamisest numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuses, samuti andmete kinnitamine või muutmine või andmete avaldamise lõpetamine numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu on kliendile tasuta. Kliendil ei ole õigust nõuda tema kohta avaldatud andmete muutmist või kustutamist juba paberkandjal avaldatud numbriinfokataloogis.108Helistaja ja vastuvõtja numbri kuvamise teenus ja sellest keeldumine1Kui sideettevõtja pakub sideteenuse raames helistaja numbri kuvamist, peab sideettevõtja pakkuma kõne valinud kliendile võimalust lihtsal viisil ja tasuta välistada helistaja numbri kuvamine iga kõne ja numbri puhul eraldi, kui see on tehniliselt võimalik. Sideettevõtja on kohustatud tagama, et kõne vastuvõtjale ei avaldata helistaja isikut ja telefoninumbrit ka pärast kõne toimumist.2Kui sideettevõtja pakub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud helistaja numbri kuvamist, peab sideettevõtja pakkuma kõnet vastuvõtvale lõppkasutajale võimalust lihtsal viisil ja kõnealuse funktsiooni mõistliku kasutamise puhul tasuta välistada helistaja numbri kuvamine, kui see on tehniliselt võimalik.3Kui sideettevõtja pakub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud helistaja numbri kuvamist ja kui helistaja number kuvatakse enne kõne ühendamist, peab sideettevõtja tehnilise võimaluse korral pakkuma lõppkasutajale võimalust välistada sissetuleva kõne ühenduse loomine, kui helistaja on välistanud oma numbri kuvamise.4Kui sideettevõtja pakub sideteenuse raames vastuvõtja numbri kuvamist, peab sideettevõtja pakkuma kõnet vastuvõtvale lõppkasutajale võimalust lihtsal viisil ja tasuta keelduda vastuvõtja numbri kuvamisest kõne valinud lõppkasutajale, kui see on tehniliselt võimalik.5Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest alustatud kõnede puhul, mis on valitud kolmandatesse riikidesse. Käesoleva paragrahvi lõikeid 2–4 kohaldatakse ka kolmandatest riikidest Euroopa Liidu liikmesriikidesse sissetulevate kõnede puhul.6Sideettevõtja on kohustatud teavitama avalikkust käesolevas paragrahvis sätestatud võimalustest oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil.7Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võimalust ei saa kasutada riigisisestele hädaabinumbritele ja Euroopa ühtsele hädaabinumbrile «112» tehtud kõnede puhul.109Kõne automaatse suunamise lõpetamineSideettevõtja on kohustatud tehnilise võimaluse korral tagama lõppkasutajale võimaluse lõpetada lihtsal viisil ja tasuta kõne automaatne suunamine kolmanda isiku poolt kliendi terminaliseadmele.110Üksikasjalisest arvest loobumineKliendil on õigus nõuda, et talle esitatakse osutatud sideteenuse eest arve, millel ei kajastata teenuse osutamise üksikasju.111Tehnilise võimaluse puudumisest teatamineSideettevõtja, kellel puudub tehniline võimalus pakkuda lõppkasutajale käesoleva seaduse §-s 108 või 109 sätestatud teenust, on kohustatud teavitama sellest Sideametit, kes edastab selle informatsiooni Euroopa Komisjonile.112Jälitus- ja julgeolekuasutusele teabe andmise kohustus1Kui jälitus- või julgeolekuasutus esitab järelepärimise, on sideettevõtja kohustatud kiireloomuliste järelepärimiste puhul 24 tunni ja muudel juhtudel 10 tööpäeva jooksul, kui nimetatud tähtaegade järgimine on järelepärimise sisust tulenevalt võimalik, andma jälitus- või julgeolekuasutusele olemasolevat teavet:1liitumislepingus sisalduvate sõnumi edastaja ja vastuvõtja isikuandmete kohta;2sõnumi edastaja ja vastuvõtja asukoha kohta;3sõnumi edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi kohta;4sõnumite edastamise protsessis moodustuvate sõnumite edastamist kirjeldavate andmekogude ja nendes sisalduvate andmete kohta (sõnumite edastamise fakt, kestus, viis ja vorm).2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud järelepärimine esitatakse kirjalikus või elektroonilises vormis. Järelepärimise lõike 1 punktis 1 nimetatud teabe kohta võib esitada ka suulises vormis, kinnitades selle parooliga. Lõikes 1 nimetatud teabe kättesaadavuse võib kirjaliku lepingu alusel tagada pideva elektroonilise ühendusega.113Sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustus1Sideettevõtja peab võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusele juurdepääsu sidevõrgule vastavalt jälitustoimingu teostamiseks või sõnumi saladuse õiguse piiramiseks.2Sideettevõtja peab sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisega seoses andma jälitus- või julgeolekuasutuse taotlusel talle teavet sidevõrgu tehniliste parameetrite kohta. Sidevõrgu tehniliste parameetrite muutmisel ja pakutavate teenuste lisandumisel, kui see võib mõjutada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuste täitmist, kohustub sideettevõtja informeerima jälitus- või julgeolekuasutust sellest viivitamata ning mõistliku aja jooksul asuma kõikide pakutavate teenuste osas täitma käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustust.3Sideettevõtja on sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise raames kohustatud:1võimaldama jälitus- või julgeolekuasutusel valida sõnumid ning tagama nende ülekandmise jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse või kaasaskantavasse jälgimisseadmesse muutmata kujul ja reaalajas;2tagama sõnumite ülekandmise kvaliteedi, mis on samaväärne sideettevõtja poolt osutatava tavapärase teenuse kvaliteediga;3tagama valitud sõnumite ja nende ülekandmisega seonduvate andmete kaitse.4Sideettevõtja poolt sõnumite ülekandmise jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse või kaasaskantavasse jälgimisseadmesse otsustab jälitus- või julgeolekuasutus. Jälitus- või julgeolekuasutus teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sideettevõtjatest, kes kannavad sõnumeid üle jälitus- või julgeolekuasutuse tsentraalsesse jälgimisseadmesse.5Sõnumi tsentraalsesse jälgimisseadmesse ülekandmine peab toimuma sõnumit jaotavat liidest ning vastavat riist- ja tarkvara kasutades, tagades tsentraalse jälgimisseadme abil teostatud toimingute kohta sõltumatute logifailide (toimingu aeg, liik, objekt ja number) säilimise vähemalt viis aastat.6Sõnumi kaasaskantavasse jälgimisseadmesse ülekandmiseks esitab jälitus- või julgeolekuasutus sideettevõtjale kirjalikus või elektroonilises vormis taotluse sidevõrgule juurdepääsuks, milles näidatakse ära jälitustoimingu või sõnumi saladuse õiguse piiramise kohtu loa väljastamise kuupäev, number ja tähtaeg. Sideettevõtja on kohustatud säilitama nimetatud taotlusi vähemalt viis aastat.7Sideettevõtja poolt sideteenuse osutamise lõpetamise, tema surma või lõpetamise, sealhulgas ühinemise või jagunemise tulemusena, samuti pankroti väljakuulutamise korral, antakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud logifailide teabekandja ning käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotlused viivitamata üle Sideametile. Logifailide ja taotluste säilitamise, Sideametile üleandmise ning kustutamise ja hävitamise korra kehtestab  .8Prokuratuuril ja Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve komisjonil on jälitus- või julgeolekuasutuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks õigus tutvuda käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud taotlustega ja sõnumi tsentraliseeritud jälgimisseadmesse ülekandmise korral säilinud logifailidega.9Sideettevõtja on kohustatud hoidma saladuses jälitustoimingu teostamise ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise ning sõnumi saladuse õiguse piiramise toimingu andmeid.10Sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisel teostatavad erakorralised vältimatud toimingud, mis häirivad sideteenuse osutamist, samuti sideettevõtja poolt sidevõrgus teostatavad tööd, mis häirivad sõnumi ülekandmist jälgimisseadmesse, teostatakse sideettevõtja ja jälitus- või julgeolekuasutuse vahel kirjalikult kokkulepitud tingimustel.114Teabe andmise ja sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kulude hüvitamine1Sideettevõtjale hüvitatakse tema poolt kantud kulud, mis on seotud käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 sätestatud teabe andmisega ning § 113 lõikes 3 sätestatud sidevõrgule juurdepääsu võimaldamisega ja sõnumi jälitus- või julgeolekuasutuse jälgimisseadmesse ülekandmisega.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud koosnevad käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud riist- ja tarkvara maksumusest, nende hoolduskuludest, sõnumite jälgimisseadmesse ülekandmise kuludest ja § 112 lõikes 1 sätestatud teabe andmise kuludest.3Käesoleva seaduse § 113 lõikes 5 nimetatud riist- ja tarkvara maksumus ning nende hoolduskulud hüvitatakse sideettevõtjale teenustasuna riigieelarvest Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu. Nimetatud teenustasu makstakse fikseeritud maksetena üks kord aastas ajatatuna ühe soetatud eseme kohta mitte pikemale perioodile kui 10 aastat. Riist- ja tarkvara soetamise või väljavahetamise vajadus, soetamise viis ning soetamise ja hoolduskulude maksumus kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga enne riist- või tarkvara soetamist või väljavahetamist. Teenustasu makstakse vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule.4Sõnumite ülekandmise ja teabe andmise kulud hüvitatakse sideettevõtjale riigieelarvest selle ministeeriumi eelarve kaudu, kelle valitsemisalasse jälitus- või julgeolekuasutus kuulub. Nimetatud kulud hüvitatakse vastavalt jälitus- või julgeolekuasutuse ja sideettevõtja vahel sõlmitud lepingule.5Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud kulude hüvitamise korra 115Raadioside piiramine1Raadiosidet on lubatud piirata avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks järgmistel juhtudel:1kaitseväel – riigikaitselist tähtsust omava tähistatud objekti territooriumil;2vanglal – vangla territooriumil;3Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonil või kriisireguleerimismeeskonna juhil – kriisi reguleerimiseks hädaolukorra piirkonnas;4sisejulgeolekut tagaval asutusel – kõrgendatud turvameetmeid nõudva sündmuse julgestamiseks selle toimumise piirkonnas;5sisejulgeolekut tagaval asutusel – plahvatuse tõkestamiseks võimaliku plahvatuse piirkonnas.2Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud objektide ja punktis 4 nimetatud kõrgendatud turvameetmeid nõudvate sündmuste loetelu ja raadioside piiramise korra  .3Nõuded elektromagnetilisele kiirgusele ja raadiovastuvõtu parameetritele ning raadioside piiramisele käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel 11LIINIRAJATIS116Liinirajatise planeerimine ja ehitamineLiinirajatise planeerimisele ja ehitamisele kohaldatakse ehitiste planeerimiseks ja ehitamiseks kehtestatud nõudeid.117Liinirajatise kaitsevöönd1Liinirajatise kaitsevöönd käesoleva seaduse tähenduses on käesoleva paragrahvi lõikes 2 kindlaks määratud mõõtmetega ala, kus igasugune liinirajatist ohustada võiv tegevus on lubatud käesoleva seaduse §-des 118 ja 119 sätestatud tingimustel ja korras.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liinirajatise kaitsevööndi mõõtmed on:1maismaal – kaks meetrit liinirajatise keskjoonest või rajatise välisseinast liinirajatisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral selle kõrgusega või vabalt seisva raadiomasti korral selle 1/3 kõrgusega ekvivalentse raadiusega mõttelise ringjooneni maapinnal, meetrites;2siseveekogudel – 100 meetrit;3merel – 0,25 meremiili.118Liinirajatise märgistamine1Liinirajatise asukoha määramise hõlbustamiseks on liinirajatise omanik kohustatud märgistama liinirajatise asukoha.2Liinirajatise kaitsevööndis tegutsemise tingimused ja korra, milles sätestatakse liinirajatise kaitsmiseks rakendatavad tehnilised abinõud ning liinirajatise märgistamise nõuded, kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister.119Tegevuse korraldamine liinirajatise kaitsevööndis1Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist.2Liinirajatise omanikul on õigus nõuda, et liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik on liinirajatise omaniku või tema esindaja vahetu järelevalve all, ning tegevuse korraldamisel selliste abinõude rakendamist ja tegevust viisil, mis väldiksid liinirajatise kahjustamist või vigastamist.3Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuded vormistatakse kirjalikult ning neile kirjutavad alla nõuete esitaja ja tööde teostaja.4Kui liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik leiab, et liinirajatise omaniku poolt käesoleva paragrahvi lõike 2 sätete alusel esitatud nõuded ei ole põhjendatud, on tal õigus esitada oma kirjalik eriarvamus nõuete esitajale ning tegutseda viisil ja selliseid abinõusid rakendades, millega tema arvates saab vältida liinirajatise kahjustamist või vigastamist.5Kui liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik on põhjustanud oma tegevusega avariiohtliku olukorra, on liinirajatise omanikul õigus nõuda kaitsevööndis tegutseva isiku tegevuse peatamist või võtta ise tarvitusele meetmed kuni ohuilmingute kõrvaldamiseni. Liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik on kohustatud kohe liinirajatise omaniku või tema esindaja vastavasisulise nõude saamisel lõpetama avariiohtliku tegevuse.6Liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik on kohustatud viivitamata teavitama liinirajatise vigastamisest selle omanikku või tema esindajat. Liinirajatise kaitsevööndis toimunud muu infrastruktuuri avarii korral on liinirajatise omanik kohustatud kahe tunni jooksul vastava teate saamisest arvates saatma avariikohale oma esindaja.7Avariid kõrvaldaval isikul on õigus kohe alustada avarii kõrvaldamist, kuid ta peab korraldama oma tegevuse selliselt, et oleks välistatud liinirajatise kahjustamine või vigastamine.8Liinirajatise kaitsevööndis tegutsev isik kannab kõik tema tegevuse tõttu liinirajatise kaitsevööndis liinirajatise kaitsmiseks vajalike abinõude rakendamise kulud, sealhulgas liinirajatise täpse asukoha kindlakstegemise ja tähistamisega seotud kulud ehitustööde piirkonnas. Liinirajatise omanik peab andma liinirajatise kaitsevööndis tegutsevale isikule tasuta teavet liinirajatise täpse asukoha kohta.9Liinirajatise kaitsevööndis kasvavate puude okste lõikamise kulud kannab liinirajatise omanik, kui tema ja kinnisasja omanik ei ole kokku leppinud teisiti. Liinirajatise omanikul on õigus kinnisasja omaniku nõusolekuta eemaldada puud või puude oksad, mis on põhjustanud liinirajatise avarii või loovad avariiohtliku olukorra.10Liinirajatise kahjustuste ja vigastuste likvideerimisega seotud kulud kannab nende põhjustamise eest vastutav isik.120Liinirajatistega seotud vaidluste lahendamineLiinirajatistega seotud vaidluste lahendamisel juhindub Sideamet käesoleva seaduse §-s 149 sätestatust.12APARATUURILE ESITATAVAD NÕUDED121Käesoleva peatüki reguleerimisala1Käesolevas peatükis sätestatakse nõuded aparatuurile, aparatuuri turule laskmise ja kasutusele võtmise tingimused ning riiklik järelevalve.2Käesolevas peatükis sätestatud menetlusele ja nõuetele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse (RT I 1999, 92, 825; 2003, 45, 308; 81, 543; 2004, 18, 131; 30, 208) ning tehnilise normi ja standardi seaduse (RT I 1999, 29, 398; 2000, 29, 169; 78, 495; 2002, 32, 186; 99, 580; 2003, 88, 594; 2004, 2, 8; 25, 167; 29, 191; 30, 208) sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.3Käesolevas peatükis kasutatakse mõisteid toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse tähenduses.122Aparatuuri turule laskmise ja kasutusele võtmise tingimused1Aparatuuri turule laskmine on lubatud, kui:1aparatuur vastab nõuetekohase paigaldamise, hooldamise ja otstarbekohase kasutamise korral käesoleva seaduse §-s 123 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;2aparatuuri nõuetele vastavus on käesoleva seaduse alusel kehtestatud korras tõendatud;3aparatuur on varustatud vastavusdeklaratsiooniga;4aparatuur on varustatud kasutusjuhendiga ning muu nõutava teabega;5aparatuur on varustatud märgistuse ning vastavusmärgiga vastavalt käesoleva seaduse § 125 lõike 3 alusel kehtestatud korrale;6raadioseadme, mille raadiosageduste kasutamine ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ühtlustatud, turule laskmise kavatsusest on teavitatud Sideametit käesoleva paragrahvi lõikes 4 kehtestatud korras.2Aparatuuri võib sellele ettenähtud otstarbel võtta kasutusele, kui:1aparatuur vastab käesoleva seaduse §-s 123 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele;2aparatuur on varustatud märgistuse ning vastavusmärgiga vastavalt käesoleva seaduse § 125 lõike 3 alusel kehtestatud korrale.3Käesoleva peatüki sätteid ei kohaldata järgmisele aparatuurile:1raadioamatööride kasutatavad raadioseadmed, kui neid ei müüda kaupade avaliku pakkumise teel;2laevade ohutusvarustuse hulka kuuluvad raadioseadmed, millele on nõuded kehtestatud meresõiduohutuse seaduse (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591 ja 594; 2004, 24, 164; 46, 331) alusel;3lennuliikluse korraldamiseks kasutatavad raadioseadmed või -süsteemid;4raadiovastuvõtuseadmed, mis on mõeldud ainult televisiooni- ja raadioringhäälingu saadete vastuvõtmiseks;5ainult jälitustegevuse teostamiseks ettenähtud seadmed;6riigikaitse otstarbel kasutatavad seadmed.4Isik, kes kavatseb turule lasta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud raadioseadme, peab esitama sellekohase teate Sideametile vähemalt neli nädalat enne turule laskmise alustamist. Nimetatud teade peab sisaldama vähemalt käesoleva seaduse § 132 lõikes 3 sätestatud andmeid.5Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teate vormi 6Aparatuuri, mis ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või mille suhtes ei ole järgitud nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korda, võib esitleda messidel, näitustel, demonstratsioonidel ja teistel avalikel esitlustel. Sellise aparatuuri esitlemisel peab olema nähtaval kohal selgitav teave, et seda aparatuuri ei tohi turule lasta ega kasutusele võtta enne, kui aparatuur on nõuetega vastavusse viidud.7Sideamet avaldab oma veebilehel raadioseadmete loetelu, mille raadiosagedusala kasutamine on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides ühtlustatud.123Aparatuurile esitatavad nõuded1Aparatuuri kasutamine peab olema ohutu ega tohi kahjustada selle kasutajate ja kolmandate isikute elu, tervist ja vara. Muu hulgas peab aparatuur vastama elektriohutusseaduses (RT I 2002, 49, 310; 110, 659; 2004, 18, 131; 30, 208; 75, 520) madalpingeseadmele kehtestatud nõuetele ja elektromagnetilise ühildatavuse kohta sätestatud nõuetele.2Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele peavad raadioseadmed olema valmistatud viisil, mis välistab raadiohäirete tekkimise ning tagab raadiosageduste ja satelliitide orbitaalpositsioonide kasutamise efektiivsuse.3Vabariigi Valitsus võib Euroopa Komisjoni otsuse alusel kehtestada teatud seadmeklassidele või konkreetset tüüpi seadmetele täiendavaid nõudeid eesmärgiga tagada:1aparatuuri ja teise sidevõrgu terminalseadmete koostalitusvõime ning võimalus ühendada aparatuuri vajalikku tüüpi liidesega Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides;2terminalseadmete ja sidevõrgu koostalitusvõime;3aparatuuri turvaseadmete olemasolu kasutajate sõnumi saladuse ja isikuandmete kaitsmiseks;4pettuste vältimine;56aparatuuri kohandatus erivajadustega inimestele kasutamiseks.124Harmoneeritud standardid1Kui aparatuur on valmistatud vastavuses üht või enamat asjakohast nõuet käsitleva harmoneeritud standardi või selle osa nõuetega, mille kohta on avaldatud viide väljaandes Euroopa Liidu Teataja, siis eeldatakse, et aparatuur vastab käesoleva seaduse §-s 123 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, mida nimetatud harmoneeritud standard või selle osa käsitleb.2Kui Sideamet leiab, et harmoneeritud standardite järgimine ei taga aparatuuri vastavust nõuetele, teatab ta sellest Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiivi 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 91, 07.04.1999, lk 10–28) artiklis 13 nimetatud komiteele.125Aparatuuri nõuetele vastavuse hindamine ja tõendamine1Aparatuuri nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise vastavalt kehtestatud vastavushindamise protseduuridele peab tagama tootja, tootja esindaja või isik, kes laseb aparatuuri turule vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud korrale.2Aparatuuri nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikes vastavushindamise protseduurides võib vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud korrale ette näha teavitatud asutuse kaasamise kohustuse.3Aparatuuri märgistamise ja vastavusmärgi paigaldamise ning nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra, nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikud vastavushindamise protseduurid ning aparatuuri kasutusjuhendi ja muu teabega varustamise nõuded  .126Teavitatud asutus1Teavitatud asutus on tunnustatud asutus, kes teeb aparatuuri nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks vajalikke vastavushindamise protseduure.2Isikule teavitatud asutusena tegutsemise õiguse andmisele, selle õiguse kehtetuks tunnistamisele või peatamisele, samuti isiku teavitatud asutusena tegutsemisele ja tema üle riikliku järelevalve teostamisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.3Teavitatud asutus peab vastama tunnustatud asutusele kehtestatud nõuetele, arvestades järgmisi erisusi:1isik, tema juhatuse ja nõukogu liikmed ning tõendamistoimingute teostamise eest vastutav töötaja ei tohi olla aparatuuri projekteerija, tootja, tarnija ega paigaldaja, sideettevõtja ega ühegi nimetatu esindaja;2isik, tema juhatuse ja nõukogu liikmed ning tõendamistoimingute teostamise eest vastutav töötaja peavad olema sõltumatud ega või olla vahetult ega esindajana seotud aparatuuri projekteerimise, valmistamise, turustamise või hooldusega, mis ei välista võimalust vahetada tehnilist teavet tootja ja teavitatud asutuse vahel;3isik ja selle töötajad peavad tegema tõendamistoiminguid suurima ametialase usaldusväärsuse ja tehnilise pädevusega ning olema sõltumatud asjaoludest, mis võiksid mõjutada nende arvamust või kontrolli tulemusi;4isiku käsutuses peavad olema vajalikud töötajad ja tal peavad olema vahendid, mis võimaldavad nõuetekohaselt täita kontrollimise või järelevalvega seotud tehnilisi ja haldusülesandeid;5kontrollimise eest vastutaval töötajal peavad olema hea tehniline ja ametialane väljaõpe, piisavad teadmised kontrollimisele ja katsete tegemisele esitatavatest nõuetest, piisavad kogemused kontrollimiseks ja katsete tegemiseks ning oskus koostada kontrollimiste ja katsete kinnitamiseks vajalikke sertifikaate, protokolle ja aruandeid;6isik peab tagama kontrollivate töötajate erapooletuse ning nende tasustamine ei tohi sõltuda teostatud katsete arvust ja tulemustest;7isik peab tagama, et tema töötajad hoiaksid ametiülesannete täitmisel teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsena, kui seadusega ei nähta ette selle avalikustamist;8isik peab olema aparatuuri nõuetele vastavuse hindamiseks ja tõendamiseks akrediteeritud vastavalt toote nõuetele vastavuse tõendamise seadusele;9isik peab omama kogu teavitatud asutusena tegutsemise aja jooksul kehtivat ja käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tingimustele vastavat vastutuskindlustust.4Teavitatud asutusel peab olema vastutuskindlustusleping, mis tagab tema tegevusest kolmandatele isikutele tekkida võiva kahju hüvitamise vähemalt 500 000 krooni ulatuses.127Sideettevõtja õigus piirata aparatuuri kasutamist sidevõrgus1Sideettevõtja võib piirata aparatuuri kasutamist sidevõrgus, kui aparatuur ei vasta käesoleva seaduse §-s 123 sätestatud nõuetele, rikub sidevõrgu terviklikkust, on ebaseaduslikult valmistatud või ümber ehitatud või kui aparatuuri kasutamisega häiritakse teisi sideteenuse kasutajaid. Aparatuuri kasutamise piiramise korral võib sideettevõtja piirata sideteenuse osutamist lõppkasutajale või piirata juurdepääsu sidevõrgule kuni piirangu põhjuse äralangemiseni.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhtudel võib sideettevõtja aparatuuri sidevõrgust lahti ühendada, teatades kliendile kirjalikult lahtiühendamise põhjustest. Kui sideteenuse osutamise piiramisega või juurdepääsu piiramisega viivitamine võib põhjustada sideettevõtjale või kolmandatele isikutele kahju tekkimise, ei pea piiramisest kirjalikult ette teatama. Sideettevõtja peab Sideametit aparatuuri sidevõrgust lahtiühendamisest teavitama kolme tööpäeva jooksul lahtiühendamisest arvates.3Kui klient lõpetab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aparatuuri sidevõrgus kasutamise ja hakkab kasutama nõuetekohast aparatuuri, peab sideettevõtja viivitamata taastama teenuse osutamise.4Kui Sideamet tuvastab pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teate saamist, et nõuetekohane aparatuur tekitab sidevõrgule olulist kahju või põhjustab raadiohäireid, võib ta anda sideettevõtjale loa aparatuuri sidevõrku ühendamisest keeldumiseks. Sideamet teavitab igast niisugusest loast Euroopa Komisjoni.128Liidesest teavitamine1Sideettevõtja avalikustab sideteenuse osutamise käigus lõppkasutajale pakutavate liideste tüüpide spetsifikatsioonid enne sideteenuse osutamise alustamist nende liideste kaudu ja ajakohastab spetsifikatsioonid vähemalt üks kord aastas ning teatab liideste avalikustamisest ja ajakohastamisest kolme tööpäeva jooksul Sideametile.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud liideste tüüpide spetsifikatsioonide avalikustamise ning ajakohastamise korra 3Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud spetsifikatsioonid peavad olema piisavalt üksikasjalikud, et võimaldada projekteerida terminalseadmeid, mille abil oleks võimalik kasutada kõiki vastava liidese kaudu pakutavaid teenuseid.4Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud spetsifikatsioonid peavad sisaldama teavet, mis on piisav, et valida katsemeetodid terminalseadme nõuete vastavuse kontrollimiseks.5Sideamet teavitab Euroopa Komisjoni Eesti õigusaktidega reguleeritud liideste tüüpidest, kui seda ei ole tehtud tehnilise normi ja standardi seaduse § 8 alusel, ja Eesti sideettevõtjate poolt kasutatavatest liidese tüüpide spetsifikatsioonidest.129Kaitsemeetmed1Kui aparatuur ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, võib Sideamet nõuda nõuetele mittevastava aparatuuri turult kõrvaldamist või selle abil pakutavate sideteenuste osutamise lõpetamist, keelata sellise aparatuuri turule laskmise ja kasutusele võtmise või piirata aparatuuri vaba liikumist.2Sideamet võib võtta kasutusele asjakohaseid kaitsemeetmeid raadioseadmete turule laskmise keelamiseks või piiramiseks või nõuda selliste raadioseadmete ja raadioseadmete tüüpide turult kõrvaldamist, mis on tekitanud või mille puhul on alust arvata, et need tekitavad raadiohäireid olemasolevale või kavandatavale raadiosidele.3Sideamet teeb otsuse, mis on aluseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud meetme rakendamiseks, 15 päeva jooksul aparatuuri nõuetele mittevastavusest teada saamisest arvates.4Sideamet teavitab kõigist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaitsemeetmete rakendamistest viivitamata Euroopa Komisjoni, näidates ära nimetatud kaitsemeetmete rakendamise põhjused ja selle, kas aparatuuri nõuetele mittevastavus tuleneb:1harmoneeritud standardite ebaõigest kohaldamisest,2puudustest harmoneeritud standardites või3aparatuuri mittevastavusest harmoneeritud standarditele.130Järelevalve aparatuuri nõuetele vastavuse üle1Sideametil on käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 sätestatud kaitsemeetme rakendamise või rakendamata jätmise otsustamiseks õigus:1tutvuda kõigi dokumentidega, mis tõendavad aparatuuri nõuetele vastavaks tunnistamist, ja nõuda nende koopiate esitamist;2nõuda juurdepääsu aparatuurile ning kontrollida selle vastavust nõuetele;3kontrollida, kas aparatuur on ettenähtud korras märgistatud;4saada akti alusel tootjalt, tootja esindajalt, isikult, kes laseb aparatuuri turule, või müüjalt aparatuur enda valdusse selle nõuetele vastavuse kontrollimiseks;5tellida vajadusel aparatuuri nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenus pädevalt asutuselt.2Nõuetele vastavuse kontrollimiseks tehtud hindamisteenuse kulud kannab Sideamet.3Kui tuvastatakse, et aparatuur ei vasta kehtestatud nõuetele, peab selle tootja, tootja esindaja või isik, kes on lasknud aparatuuri turule, hüvitama Sideametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks tellitud hindamisteenuse otsesed kulud.4Aparatuuri tootja, tootja esindaja, tarnija, müüja ja teavitatud asutus peavad võimaldama Sideametil täita käesoleva seaduse § 129 lõikes 1 sätestatud kohustusi ja andma talle nende kohustuste täitmiseks vajalikku informatsiooni.5Aparatuuri nõuetele vastavuse kontrollimiseks hindamisteenuse tellimise ja kulude hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.131Euroopa Komisjoni teavitamise kordEuroopa Komisjoni teavitamine käesoleva seaduse § 127 lõikes 4, § 128 lõikes 5 ja § l29 lõikes 4 sätestatud juhtudel toimub 132Raadioseadmete andmekogu1Raadioseadmete andmekogu (edaspidi andmekogu) on riigiasutuse andmekogu andmekogude seaduse (RT I 1997, 28, 423; 1998, 36/37, 552; 1999, 10, 155; 2000, 50, 317; 57, 373; 92, 597; 2001, 7, 17; 17, 77; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 18, 107; 26, 158; 2004, 30, 204) tähenduses.2Andmekogusse kantakse üksnes raadioseadmed, mille nõuetele vastavust on hinnatud ja tõendatud ning mis on vastavusmärgistatud.3Andmekogu sisaldab järgmisi andmeid:1teate esitaja nimi;2raadioseadme turule laskmisest teavitava isiku nimi ja aadress;3raadioseadme turule laskmise eest vastutava isiku nimi ja aadress;4raadioseadme identifitseerimiseks vajalikud andmed;5raadioseadme tehnilised andmed;6raadioseadme vastavushindamise andmed;7raadioseadme kasutuspiirangute andmed.4Andmekogusse kantakse andmed käesoleva seaduse § 122 lõike 4 alusel Sideametile esitatud teate põhjal.13ELEKTROONILISE SIDE VALDKONNA RIIKLIK KORRALDUS133Üldsätted1Elektroonilise side valdkonna riiklikku korraldust ja järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sideamet käesolevas seaduses sätestatud pädevuse piires.2Järelevalvet käesoleva seaduse täitmise üle teostab ka Konkurentsiamet käesoleva seaduse ja konkurentsiseadusega sätestatud pädevuse piires, Andmekaitse Inspektsioon isikuandmete kaitse seadusega (RT I 2003, 26, 158; 2004, 30, 208) sätestatud pädevuse piires ja Tarbijakaitseamet tarbijakaitseseadusega (RT I 2004, 13, 86; 41, 278) sätestatud pädevuse piires.3Käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmisel ja järelevalve teostamisel juhindutakse muu hulgas Euroopa Liidu õigusest.134Riikliku korralduse eesmärgid1Elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärk on edendada konkurentsi elektroonilise side ja sellega seotud teenuste osutamisel. Nimetatud eesmärgi saavutamine tagatakse muu hulgas sellega, et:1kaitstakse kliente, sealhulgas erivajadustega inimesi, eelkõige teenuste valiku, kvaliteedi ja hinna osas;2tõkestatakse sideteenuste turgudel konkurentsi moonutamine või takistamine;3soodustatakse sidevõrkudesse ja muudesse elektroonilise side infrastruktuuri objektidesse investeerimist, toetatakse uuendusi ning kaitstakse investeeringuid;4soodustatakse raadiosageduste ja numeratsiooni tulemuslikku kasutamist ja kindlustatakse selle tõhus haldamine.2Elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärk on aidata kaasa sideteenuse turu arengule muu hulgas sellega, et:1Euroopa Liidu sees kõrvaldatakse takistused sideteenuste osutamiselt, sealhulgas sidevõrkude ja nendega seotud vahendite pakkumiselt;2toetatakse üleeuroopaliste sidevõrkude loomist ja arendamist ning üleeuroopaliste sideteenuste koostalitusvõimet ja läbivühendatavust;3tagatakse sideettevõtjate võrdne ja mittediskrimineeriv kohtlemine;4tehakse läbipaistvat koostööd sideteenuste valdkonnas tegutsevate teiste järelevalveasutuste ja Euroopa Komisjoniga, et tagada ühtne ja järjepidev reguleerimispraktika areng ning elektroonilise side valdkonda reguleeriva Euroopa Liidu õiguse järjepidev rakendamine.3Elektroonilise side valdkonna riikliku korralduse eesmärk on kaitsta sideteenuse kasutajate õigusi muu hulgas sellega, et tagatakse:1lõppkasutajate juurdepääs universaalteenusele;2lõppkasutajate huvide kaitse;3isikuandmete ja eraelu puutumatuse kaitse;4teabe andmine sideettevõtjate poolt, eelkõige sideteenuste tasude ja sideteenuste osutamise tingimuste läbipaistvus;5sotsiaalsete gruppide, eelkõige erivajadustega inimeste huvide arvestamine;6sidevõrkude terviklikkus ja turvalisus.4Käesoleva seaduse kohaldamisel ja täitmisel juhindutakse tehnoloogilise neutraalsuse põhimõttest.135Sideameti kohustused toimingute tegemisel ja meetmete rakendamiselKäesoleva seaduse alusel toimingu tegemisel või meetme rakendamisel, sõltumata sellest, kas seoses sellega on antud haldusakt või mitte, peab Sideamet tagama, et toiming või meede on:1mõistlik ja otstarbekas;2objektiivselt kaalutletud, mittediskrimineeriv ja erapooletu;3läbipaistev;4suunatud käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud konkreetse eesmärgi saavutamisele ning on seda eesmärki arvestades proportsionaalne.136Sideameti osalemine õigusloomesSideametil on õigus teha ettepanekuid käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide muutmiseks. Sideamet teeb vastava ettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile.137Sideameti aruandlus1Sideamet koostab ja esitab igal aastal hiljemalt 1. aprilliks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile aruande elektroonilise side valdkonnas toimunud arengute, esile kerkinud probleemide ning Sideameti tegevuse kohta eelmisel kalendriaastal.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruanne peab kajastama:1elektroonilise side valdkonnas toimunud muutusi, nende kirjeldust ja olukorra analüüsi;2ülevaadet teenuste kvaliteedi kohta elektroonilise side valdkonnas ja olukorra analüüsi;3Sideameti tegevuse analüüsi, tegevuses esile kerkinud probleeme ning ettepanekuid edasise tegevuse kavandamiseks;4ülevaadet universaalteenuse maksete kasutamise kohta ning universaalteenuse makse määra ja universaalteenuse taskukohase tasu prognoosi järgmiseks kalendriaastaks.3Sideamet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruande oma veebilehel, jättes avaldamata asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe.4Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud iga-aastasele aruandele esitab Sideamet üks kord kolme kuu jooksul Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaate elektroonilise side valdkonnas toimunud muutuste kohta. Aruanne peab muu hulgas sisaldama sideteenuse turu peamiste näitajate statistilisi andmeid.138Järelevalvet teostava Sideameti ametniku töö korraldamise erisused1Sideametipoolset järelevalvet teostav või korraldav ametnik peab olema kokkulepitud kohas ja ajal, sealhulgas valveajal, kättesaadav edasilükkamatuteks järelevalvetoiminguteks.2Valveaeg käesoleva seaduse tähenduses on aeg, kui järelevalvet teostav või korraldav Sideameti ametnik peab puhkeajal olema kättesaadav edasilükkamatuteks järelevalvetoiminguteks.3Järelevalvet teostavale või korraldavale Sideameti ametnikule võib määrata kuus kuni 150 tundi valveaega, mille eest makstakse lisatasu 10 protsenti ametniku tunnipalga määrast.139Sideameti ametniku eririietusSideametipoolset järelevalvet teostavale või korraldavale ametnikule on ette nähtud eririietus.140Teenistuslik järelevalve Sideameti üleTeenistuslikku järelevalvet Sideameti üle teostab majandus- ja kommunikatsiooniminister Vabariigi Valitsuse seaduses (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122; 51, 349; 81, 542; 88, 590; 2004, 22, 148) sätestatud korras. Teenistuslik järelevalve ei tohi piirata Sideameti sõltumatust talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmisel.141Sideameti selgitusedSideamet võib anda käesoleva seaduse selgitamiseks ja tutvustamiseks selgitusi ja juhendeid, mis ei ole siduva iseloomuga ja mille eesmärk on tagada seaduse ühetaoline kohaldamine. Selgitused ja juhendid avaldatakse Sideameti veebilehel või perioodilise trükiväljaandena.142Sideameti pädevus välissuhtlemises1Sideamet korraldab talle antud pädevuse piires elektroonilise side valdkonda puudutavatest välislepingutest tulenevate Eesti Vabariigi kohustuste täitmist.2Sideamet esitab elektroonilise side alase Euroopa standardiorganisatsiooni standardi tehnilise normi ja standardi seaduse tähenduses Eesti standardiorganisatsioonile Eesti standardiks ülevõtmiseks.3Sideamet esindab talle antud pädevuse piires Eestit rahvusvahelistes elektroonilise side alastes organisatsioonides ning vastavates rahvusvahelistes ja Euroopa standardiorganisatsioonides.143Sideameti koostöö ekspertide, teiste järelevalveasutuste ja Euroopa KomisjonigaKäesoleva seadusega talle pandud ülesannete täitmiseks kaasab Sideamet vajaduse korral sõltumatuid eksperte ning teeb koostööd teiste Eesti ja välisriikide järelevalveasutustega, samuti Euroopa Komisjoniga.144Sideameti koostöö Konkurentsiametiga1Sideteenuste turgudel konkurentsijärelevalve teostamisel teeb Sideamet koostööd Konkurentsiametiga ning vahetab Konkurentsiametiga vajaduse korral sideteenuste turgude konkurentsi olukorda puudutavat teavet. Konkurentsiamet ja Sideamet võivad täpsustada omavahelise koostöö tingimusi ja korraldust ametitevahelise koostöö protokolliga.2Sideamet edastab Konkurentsiametile viivitamata järgmise teabe:1käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud turuanalüüsi tulemused, sealhulgas turgude piiritlemise analüüsi tulemused;2käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise või selle kehtetuks tunnistamise otsus;3käesoleva seaduse §-des 50 ja 54–56 sätestatud kohustuste kehtestamise otsused.3Sideamet võib Konkurentsiametile edastada ka konfidentsiaalset äriteavet. Sellisel juhul laieneb Konkurentsiameti ametnikele käesoleva seaduse § 148 lõikes 5 sätestatud kohustus.4Sideameti ja Konkurentsiameti koostöö elektroonilise side valdkonnas peab tagama ühtse ja järjepideva konkurentsiolukorra käsitluse ning hoidma ära vastuoluliste otsuste tegemise.5Kui sideettevõtja on üheaegselt märkimisväärse turujõuga ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses ning turgu valitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses ning kui Sideamet on sellise ettevõtja suhtes rakendanud käesolevas seaduses sätestatud valdkonnaspetsiifilisi meetmeid, eelkõige käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatud juhtudel, ei või Konkurentsiamet rakendada nimetatud ettevõtja suhtes konkurentsiseaduse alusel selliseid meetmeid või teha selliseid otsuseid või toiminguid, mis läheksid vastuollu Sideameti poolt rakendatud meetmetega.6Kui sideettevõtja on üheaegselt märkimisväärse turujõuga ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses ning turgu valitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses, siis teostab järelevalvet sideettevõtja sideteenuste tasude üle sellel turul, millel nimetatud sideettevõtja on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, Sideamet.7Kui sideettevõtja on üheaegselt märkimisväärse turujõuga ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses ning turgu valitsev ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses, siis teostab järelevalvet selle sideettevõtja üle sidevõrgule juurdepääsuteenuse võimaldamise turul, kus nimetatud sideettevõtja on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, Sideamet.145Sideameti haldusaktidKäesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks annab Sideamet haldusakte. Sideameti haldusaktid on ettekirjutus ja otsus.146Sideameti ettekirjutus1Sideameti peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori poolt selleks volitatud ametnikul on õigus teha oma pädevuse piires täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi käesolevas seaduses sätestatud nõuete, käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktide ja Euroopa Liidu määruste rikkumise lõpetamiseks või käesolevas seaduses sätestatud kohustuste täitmiseks.2Sideameti ettekirjutuses peab olema märgitud vähemalt:1ettekirjutuse tegemise aeg ja koht;2Sideameti aadress;3ettekirjutuse teinud ametniku ametinimetus, ees- ja perekonnanimi;4isik, kelle suhtes ettekirjutus on tehtud;5ettekirjutuse tegemise tinginud asjaolud;6õigusakti sätted, mida isik, kelle suhtes ettekirjutus on tehtud, on rikkunud;7nõue õigusrikkumise lõpetamiseks või kohustuse täitmiseks;8põhjendused selle kohta, et on täidetud käesoleva seaduse §-des 134 ja 135 sätestatud eesmärgid ja nõuded;9ettekirjutuse täitmise tähtaeg.3Ettekirjutus antakse isikule või tema esindajale kätte allkirja vastu kuupäevaliselt ja kellaajaliselt või saadetakse posti teel väljastusteatega.4Ettekirjutusega pandud kohustuse täitmata jätmise korral võib Sideamet kohaldada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (RT I 2001, 50, 283; 94, 580) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 150 000 krooni.147Sideameti otsus1Käesolevas seaduses sätestatud juhtudel ning juhtudel, kus seadus sätestab Sideametile haldusakti andmise kohustuse ja on määramata, kas seda tuleb teha ettekirjutuse või otsusena, teeb Sideamet otsuse. Sideameti otsuse tegemise õigus on Sideameti peadirektoril, tema asetäitjal ja peadirektori poolt selleks volitatud ametnikul.2Sideameti otsuse tegemisel tuleb järgida käesoleva seaduse § 146 lõigetes 2 ja 3 kehtestatud nõudeid, arvestades käesolevast seadusest ja otsuse sisust tingitud erisusi.148Sideametile teabe andmise kohustus1Sideametil on õigus nõuda sideettevõtjatelt ja teistelt isikutelt talle käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet.2Isikud on kohustatud andma Sideametile käesoleva seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet, välja arvatud teavet konkreetsete sõnumite kohta, ja sideteenuse kasutajat puudutavaid andmeid, mille avaldamine on piiratud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 102–107.3Sideameti nõutav teave peab olema ülesande täitmise jaoks vajalik ja proportsionaalne.4Taotluse teabe või dokumendi saamiseks vormistab Sideamet kirjalikult. Sideamet peab taotluses esitama selgitused, millise ülesande täitmiseks teavet vajatakse ning kuidas seda kasutatakse. Sideamet peab taotluses andma isikule teabe esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 10 tööpäeva teabe nõude kättesaamisest arvates.5Sideameti ametnik peab tagama talle seoses teenistusülesannete täitmisega teatavaks saanud riigisaladuse ja konfidentsiaalse teabe saladuses hoidmise ning tal on õigus kasutada nimetatud teavet ainult oma teenistusülesannete täitmiseks.149Vaidluse lahendamine Sideametis1Kui käesolevas seaduses on sätestatud võimalus vaidluse lahendamiseks Sideametis, peab vaidluse osapool esitama selleks kirjaliku avalduse.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse läbivaatamisel peab osalema Sideameti peadirektor või tema poolt volitatud ametnik.3Sideamet teavitab vaidluse teist osapoolt 10 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamisest arvates ja nõuab selgitust. Sideamet annab selgituse esitamiseks mõistliku tähtaja, mis ei või olla lühem kui 10 tööpäeva nõude kättesaamisest arvates.4Sideamet peab lahendama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vaidluse võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt nelja kuu jooksul, arvates lõikes 1 nimetatud avalduse saamisest. Eriti keeruka vaidluse lahendamisel ei pea Sideamet järgima neljakuulist tähtaega. Sellisel juhul peab Sideamet põhjendama, milles seisneb vaidluse eriline keerukus, ja teatama vaidluse lahendamise tähtaja.5Sideamet lahendab vaidluse, tehes lahendi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Lahend tehakse Sideameti peadirektori otsuse või ettekirjutusena. Lahend tehakse ettekirjutusena, kui avalduse lahendamisega kaasneb käitumisjuhise andmine ühele vaidluse osapoolele. Sideamet edastab nimetatud lahendi kohe vaidluse osapooltele.6Avaldaja soovi korral võib Sideamet võtta vaidlusest osa lepitajana, tegemata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud siduva iseloomuga lahendit. Sellisel juhul peab avaldaja märkima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduses, et ta soovib Sideameti osavõttu vaidlusest lepitajana.7Sideamet ei lahenda lõppkasutajate ja sideettevõtjate vahelisi eraõiguslikke vaidlusi ning tarbijate kaebusi sideettevõtjate peale.150Teabevahetus Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustega1Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Sideamet on kohustatud andma Euroopa Komisjonile vastava nõude esitamise korral teavet.2Sideamet võib anda teavet ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustele.3Kui Sideameti poolt Euroopa Komisjonile antav teave puudutab sellist informatsiooni, mille Sideamet on saanud sideettevõtjalt, peab Sideamet teavitama sideettevõtjat teabe esitamisest Euroopa Komisjonile ning tagama sideettevõtja poolt talle usaldatud teabe konfidentsiaalsuse ka pärast selle esitamist.4Kui Sideamet leiab, et Euroopa Komisjonile esitatud teabe avaldamine Euroopa Liidu liikmesriikide järelevalveasutustele ei ole põhjendatud, peab Sideamet Euroopa Komisjonile vastava teabe esitamisel teavitama Euroopa Komisjoni, et ta ei soovi vastava teabe avaldamist liikmesriikide järelevalveasutustele, ning esitama teabe avaldamata jätmise põhjendused.5Kui Sideamet on andnud teavet ühe Euroopa Liidu liikmesriigi järelevalveasutusele, siis peab ta põhjendatud nõudmise korral andma teavet ka teiste liikmesriikide järelevalveasutustele.151Elektroonilise side valdkonda puudutava teabe avaldamine1Sideamet teeb oma veebilehel avalikult kättesaadavaks järgmise teabe, järgides seejuures ärisaladuse hoidmise nõuet:1märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsused;2ettevõtjatele kohustuste kehtestamise otsused;3sideteenuste turgude piiritlemist puudutavad otsused;4ettevõtjate vahelistes vaidlustes tehtud lahendid;5muu teave ja otsused, mille avaldamine tuleneb käesolevast seadusest.2Sideamet avaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe, juhindudes käesoleva seaduse §-s 152 sätestatust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.3Sideameti poolt väljastatud dokumentide kinnitatud ärakirjade eest tuleb tasuda riigilõiv.152Konsulteerimiskohustus1Enne käesolevas seaduses sätestatud toimingu tegemist, kohustuse kehtestamist või meetme rakendamist, samuti enne õigusakti kehtestamist, millel on oluline mõju asjaomasele sideteenuse turule või lõppkasutaja ja tarbija õigustele, tuleb anda huvitatud isikutele, sealhulgas lõppkasutajatele ja sotsiaalsete erivajadustega inimestele ning sideettevõtjatele, võimalus esitada oma arvamus kavandatava otsuse või õigusakti suhtes.2Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arvamuste väljaselgitamiseks avaldab otsust või õigusakti kavandav valitsusasutus teate oma veebilehel, märkides ära kohustuse, toimingu või õigusakti lühikirjelduse, andmed täiendava informatsiooni saamise aja ja koha kohta ning määrates arvamuse esitamiseks mõistliku tähtaja.14VASTUTUS153Teate esitamata jätmine ja valeandmete esitamineJuriidilise isiku poolt käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 ja §-s 5 nimetatud teate esitamata jätmise, andmete mittetäieliku esitamise, andmete muutusest või tegevuse lõpetamisest teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.154Teabe esitamata jätmine ja esitamisega viivitamineJuriidilise isiku poolt käesoleva seaduse § 148 lõikes 2 nimetatud teabe esitamata jätmise, mittetäieliku esitamise, esitamisega viivitamise või teadlikult ebaõige teabe esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.155Raadiosageduste ebaseaduslik kasutamine1Raadiosageduste ebaseadusliku kasutamise või kasutamistingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.156Raadiohäirete tekitamine1Raadiohäirete tekitamise eest, mis häirivad raadionavigatsiooniteenistuse tööd või moonutavad, katkestavad või takistavad muud seaduslikult toimivat raadiosidet – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.157Vale ja ebatäpse raadiokutsungi kasutamine1Vale või ebatäpse raadiokutsungi kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.158Raadioside saladuse rikkumine1Raadiosides osalejate ja nende poolt edastatava sõnumi kohta raadiotehniliste vahenditega teabe hankimise või selle teabe kasutamise eest raadiosides mitteosaleva isiku poolt – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.159Vale ja eksitava teate saatmine1Raadiosides vale või eksitava teate saatmise eest, mis võib ohustada lennukite, laevade, maismaasõidukite või inimeste turvalisust või kahjustada mis tahes päästeteenistuse toimimist, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.160Raadioseadmele juurdepääsu takistamine1Raadioseadme ja raadiosageduste kasutamise õiguse vastavuse kontrollimise eesmärgil järelevalvet teostava Sideameti ametniku kohese juurdepääsu takistamise eest raadioseadmele – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.161Seaduslikult toimiva raadioseansi katkestamine1Seaduslikult toimiva raadioseansi õigustamatu katkestamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.162Numeratsiooni ebaseaduslik kasutamine1Numeratsiooni numbriloa või broneeringuta kasutamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.163Numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumine1Numeratsiooni kasutamise tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.164Numbri liikuvuse nõuete rikkumine1Numbri liikuvuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.165Sideettevõtja poolt numbrite, lühinumbrite või Euroopa numeratsioonivälja 3883 kuuluvate numbrite valitavuse tagamata jätmine1Sideettevõtja poolt numbrite, lühinumbrite või Euroopa numeratsioonivälja (European Telephony Numbering Space – ETNS ) 3883 kuuluvate numbrite valitavuse tagamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.166Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatud kohustuse rikkumine1Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatud kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.167Universaalteenuse osutamisele kehtestatud nõuete rikkumine1Universaalteenuse osutamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.168Universaalteenuse makse tasumise tingimuse rikkumine1Universaalteenuse makse tasumise tingimuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.169Sidevõrkudele kehtestatud tehniliste nõuete rikkumine1Sidevõrkudele kehtestatud tehniliste nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.170Sideteenuse kvaliteedile kehtestatud nõuete rikkumine1Sideteenuse kvaliteedile kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.171Kaabelleviteenuse osutamise erinõude rikkumine1Kaabelleviteenuse osutamise erinõude rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.172Liitumislepingu sõlmimisest keeldumine ja liitumislepingu sõlmimise korra rikkumine1Liitumislepingu sõlmimisest keeldumise, välja arvatud käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 nimetatud juhtudel, või liitumislepingu sõlmimise korra rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.173Sideettevõtja poolt lõppkasutajale sideteenuse kasutamise alustamise võimaluse loomata jätmine1Sideettevõtja poolt käesoleva seaduse §-s 95 sätestatud tähtaja jooksul lõppkasutajale sideteenuse kasutamise alustamise võimaluse loomata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.174Sideettevõtja poolt sideteenuse lepingu kohustuslike tingimuste järgimata jätmine1Sideettevõtja poolt käesoleva seaduse § 96 lõikes 1 sätestatud sideteenuse lepingu kohustuslike tingimuste järgimata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.175Sideettevõtja poolt sidevõrgu rikete kõrvaldamisele kehtestatud nõuete täitmata jätmine1Sideettevõtja poolt käesoleva seaduse §-s 97 sätestatud sidevõrgu rikete kõrvaldamisele kehtestatud nõuete täitmata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.176Sideettevõtja poolt sideteenuse lõppkasutaja sideteenuse ebaseaduslik piiramine1Sideettevõtja poolt sideteenuse lõppkasutaja sideteenuse ebaseadusliku piiramise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.177Sideteenuse osutamise piiramise ajal riigisiseste hädaabinumbritega ja Euroopa ühtse hädaabinumbriga «112» ühenduse loomise võimaldamata jätmine1Sideteenuse osutamise piiramise ajal riigisiseste hädaabinumbritega või Euroopa ühtse hädaabinumbriga «112» ühenduse loomise võimaldamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.178Sideteenuse lepingu tingimuste muutmise nõuete rikkumine1Käesoleva seaduse §-s 99 sätestatud sideteenuse lepingu tingimuste muutmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.179Sidevõrgu või liinirajatise kahjustamine1Sidevõrgu või liinirajatise kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.180Tegevus liinirajatise kaitsevööndis liinirajatise omaniku loata1Liinirajatise kaitsevööndis liinirajatise omaniku loata tegevuse eest, mis põhjustas avariiohtliku olukorra või ohustas liinirajatist, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni.181Aparatuurile kehtestatud nõuete rikkumine1Nõuetele mittevastava aparatuuri turule laskmise või kasutusele võtmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.182Raadioseadme turule laskmise teate esitamata jätmine ning andmete mittetäielik ja mitteõigeaegne esitamine1Käesoleva seaduse § 122 lõikes 4 sätestatud raadioseadme turule laskmise teate esitamata jätmise või andmete mittetäieliku või mitteõigeaegse esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.183Lõppkasutajatele pakutavate liideste tüüpide spetsifikatsioonide avalikustamata jätmine ja mitteõigeaegne avalikustamine ning ajakohastamata jätmine ja mitteõigeaegne ajakohastamine1Käesoleva seaduse § 128 lõikes 1 sätestatud lõppkasutajatele pakutavate liideste tüüpide spetsifikatsioonide avalikustamata jätmise või mitteõigeaegse avalikustamise või ajakohastamata jätmise või mitteõigeaegse ajakohastamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.184Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehnilise loa tingimuse rikkumineJuriidilise isiku poolt kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu ( Universal Mobile Telecommunication System – UMTS) tehnilise loa tingimuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni.185Jälitus- ja julgeolekuasutusele teabe andmise ning sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumine1Käesoleva seaduse §-des 112 ja 113 sätestatud jälitus- või julgeolekuasutusele teabe andmise või sidevõrgule juurdepääsu võimaldamise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.186Jälitustoimingu teostamise ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise ning sõnumi saladuse õiguse piiramise toimingu andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumine1Käesoleva seaduse § 113 lõikes 9 sätestatud jälitustoimingu teostamise ja eraelu puutumatuse õiguse piiramise ning sõnumi saladuse õiguse piiramise toimingu andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 40 000 krooni.187Andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumine1Sideteenuse osutamise käigus kasutaja kohta teatavaks saanud andmete saladuses hoidmise kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.2Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 30 000 krooni.188Menetlus1Käesoleva seaduse §-des 153–187 sätestatud väärtegude menetlemisele kohaldatakse karistusseadustiku (RT I 2001, 61, 364; 2002, 86, 504; 62, 480; 105, 612; 2003, 4, 22; 83, 557; 90, 601; 2004, 7, 40; 46, 329; 54, 387; 56, 401) üldosa ja väärteomenetluse seadustiku (RT I 2002, 50, 313; 110, 654; 2003, 26, 156; 83, 557; 88, 590; 2004, 46, 329; 54, 387 ja 390; 56, 403; RT III 2004, 9, 96) sätteid.2Sideamet võib konfiskeerida käesoleva seaduse §-des 155, 156, 158, 159, 161 ja 181 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme vastavalt karistusseadustikus sätestatule.3Käesoleva seaduse §-des 153–184 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Sideamet.4Käesoleva seaduse §-des 172–178 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on vastavalt oma pädevusele Tarbijakaitseamet.5Käesoleva seaduse §-des 185 ja 186 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiprefektuur või Kaitsepolitseiamet.6Käesoleva seaduse §-s 187 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Andmekaitse Inspektsioon.15RAKENDUSSÄTTED189Tegevuslubade kehtetuks tunnistamine1Käesoleva seaduse jõustumisel kaotavad enne käesoleva seaduse jõustumist telekommunikatsiooniseaduse (RT I 2000, 18, 116; 78, 495; 2001, 23, 125; 53, 310; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 99, 580; 2003, 23, 136; 88, 594; 2004, 30, 207 ja 208; 46, 332; 56, 398) ja kaabelleviseaduse (RT I 2001, 53, 310; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 594) alusel väljaantud tegevusload kehtivuse.2Enne käesoleva seaduse jõustumist tegevuse alustamise teate esitanud sideettevõtjad loetakse käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tegevuse alustamise teate esitanuks sideettevõtja poolt enne käesoleva seaduse jõustumist teavitatud sideteenuste ja geograafilise piirkonna osas.3Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud tegevuslubasid omavad sideettevõtjad loetakse käesoleva seaduse §-s 4 sätestatud tegevuse alustamise teate esitanuks tegevusloas kindlaks määratud sideteenuste ja geograafilise piirkonna osas.4Sideamet on kohustatud tegema käesoleva seaduse § 4 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed oma veebilehel avalikkusele kättesaadavaks kolme kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates.190Sagedusloale üleminek1Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud raadiosaateseadme kasutamise luba, veesõidukite raadioluba, õhusõidukite raadioluba ning amatöörraadiojaamade tööluba kehtib kuni loas märgitud tähtpäevani.2Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud raadiosaateseadmete paigaldamise luba kehtib kuni selles märgitud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2005. aasta 31. detsembrini.3Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu (Universal Mobile Telecommunication System – UMTS) tehniline luba kehtib selles märgitud tähtpäevani, kusjuures üleriigilise kasutuspiirkonnaga raadiosaateseadme paigaldamise loa, koos vastava reserveeritud raadiosageduskanaliga, asemel väljastatakse sagedusluba ja ei kohaldata käesoleva seaduse § 14 lõike 1 punkti 8.4Kolmanda põlvkonna mobiiltelefonivõrgu tehniline luba kaotab kehtivuse sagedusloa kehtetuks tunnistamise korral.5Käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmist rakendatakse mitte varem kui 2006. aasta 31. detsembril.191Numbriloale üleminek1Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise luba jääb kehtima kuni loas märgitud tähtpäevani ning sideettevõtja poolt enne käesoleva seaduse jõustumist reserveeritud numbrid loetakse broneerituks. Käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud isik peab üks kuu enne numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa kehtivuse lõppu esitama Sideametile numbriloa taotluse.2Enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa omanik võib pärast käesoleva seaduse jõustumist taotleda enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa asendamist numbriloaga käesoleva paragrahvi lõikes 1 kehtestatud tingimustel.3Enne käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud numbri broneerimise andmekogu asutamist annab Sideamet § 29 lõikes 1 nimetatud isikule numbriloa ühe kuu jooksul, arvates vastava taotluse esitamisest, broneerides vastava numbri. Sideamet muudab või tühistab broneeringu 10 päeva jooksul, arvates vastava taotluse esitamisest.4Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud Sideameti kohustus numbrite broneerimiseks lõpeb pärast käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 nimetatud numbri broneerimise andmekogu asutamist.5Käesoleva seaduse alusel numbriloa andmise korral enne eelmise loa kehtivusaja lõppu tehakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 9 nimetatud juhtudel riigilõivu tasumisel kattuva aja eest tasaarvestus juba tasutud riigilõivu osas.6Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud riigilõivu tasaarvestuse korra  .7Sideamet asutab käesoleva seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud numbri broneerimise andmekogu üheksa kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest arvates, konsulteerides eelnevalt käesoleva seaduse §-s 152 sätestatud korras huvitatud isikutega.8Numbri broneerimise andmekogu asutamisel sisestab Sideamet broneeritud numbrid sellesse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3.9Pärast numbri broneerimise andmekogu asutamist võib enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud numeratsioonivahemiku, tunnuskoodi või lühinumbri kasutamise loa omanik taotleda nimetatud loa asendamist numbriloaga, märkides taotluses kasutamiseks soovitava numbrite arvu. Taotluse esitamisest arvates 15 päeva jooksul peab numbriloa taotleja muutma talle reserveeritud numbrite arvu selliselt, et see ei ületaks numbriloa taotlusel märgitud numbrite arvu.192Tururegulatsioonile üleminekEnne käesoleva seaduse jõustumist telekommunikatsiooniseaduse alusel tehtud olulise turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsused ja telekommunikatsiooniseadusest tulenevad olulise turujõuga ettevõtja kohustused kehtivad 2005. aasta 31. detsembrini.193Universaalteenuse osutamine1Enne käesoleva seaduse jõustumist telekommunikatsiooniseaduse alusel kehtinud universaalteenuse osutamise kohustus kehtib enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud tingimustel kuni universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja määramiseni käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud korras, kuid mitte kauem kui 2006. aasta 31. detsembrini.2Käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatud universaalteenuse makse määra kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt 2006. aasta 30. septembril.194Sideteenuse lepingu käesoleva seadusega kooskõlla viimine1Kui enne käesoleva seaduse jõustumist lõppkasutajaga sõlmitud sideteenuse leping ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, on sideettevõtja kohustatud viima sideteenuse lepingu seaduses sätestatuga kooskõlla ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.2Sideteenuse lepingu käesoleva seadusega kooskõlla viimiseks peab sideettevõtja tegema lõppkasutajale lepingu muutmise ettepaneku ja andma lõppkasutajale mõistliku tähtaja ettepaneku vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks. Kui lõppkasutaja tähtajaks oma otsusest ei teata, loetakse leping muudetuks.3Kui lõppkasutaja keeldub lepingu muutmisest, on sideettevõtjal õigus lõppkasutajaga sõlmitud sideteenuse leping lõpetada.195Juurdepääsu- ja sidumislepingu käesoleva seadusega kooskõlla viimine1Kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud juurdepääsu- või sidumisleping ei vasta käesoleva seaduse nõuetele, on sideettevõtja kohustatud viima juurdepääsu- või sidumislepingu seaduses sätestatuga kooskõlla ühe aasta jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.2Juurdepääsu- või sidumislepingu käesoleva seadusega kooskõlla viimiseks peab sideettevõtja tegema teisele sideettevõtjale lepingu muutmise ettepaneku ja andma talle mõistliku tähtaja ettepaneku vastuvõtmiseks või sellest keeldumiseks. Kui teine sideettevõtja tähtajaks oma otsusest ei teata, loetakse leping muudetuks.3Kui sideettevõtja keeldub lepingu muutmisest, on sideettevõtjal, kes tegi lepingu muutmise ettepaneku, õigus juurdepääsu- või sidumisleping lõpetada.196Telekommunikatsioonisüsteemide riikliku registri lõpetamineTelekommunikatsioonisüsteemide riikliku registri tegevus lõpetatakse andmekogude seaduses sätestatud korras.197Ringhäälinguseaduse muutmineRinghäälinguseaduses (RT I 1994, 42, 680; 66, 1145; 1995, 16, 228; 83, 1437; 97, 1664; 1996, 49, 953; 1997, 29, 448; 52, 834; 93, 1564; 1998, 2, 42 ja 44; 1999, 16, 268; 25, 364; 59, 613; 2000, 25, 143; 35, 220; 102, 666; 2001, 53, 310; 2002, 3, 5; 21, 117; 53, 336; 57, 357; 61, 375; 63, 387; 2003, 4, 22; 83, 560; 88, 594) tehakse järgmised muudatused:1paragrahvi 24 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(5) Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni ringhäälingusagedused ja digitaalsed edastuskanalid määrab Sideamet kooskõlastatult Kultuuriministeeriumiga.»;2paragrahvi 39 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«2) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktides 4 ja 6 nimetatud dokumendid.»;3paragrahvi 39 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(5) Kui taotletakse ringhäälinguluba kaabellevivõrgus, lisatakse taotlusele avaldus, teleprogrammi kirjeldus ning informatsioon kaabellevivõrgu leviala kohta.»;4paragrahvi 40 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«1) otsustab ja teeb vähemalt ühe üleriigilise leviga ajalehe kaudu teatavaks väljaantavate ringhäälingulubade liigid, arvu ning muud tingimused ja loa taotluste esitamise tähtajad, kooskõlastades eelnevalt Sideametiga raadiosageduste kasutamise võimalused;»;5paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:«(6¹) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 6 ning lõike 4 punkti 2 ei kohaldata ringhäälinguloa väljaandmisel kaabellevivõrgus.»;6paragrahvi 5¹ lõige 2, § 37 lõige 2, § 38 lõike 1 punktid 1 ja 2, § 39 lõike 2 punkt 5, § 40 lõike 4 punkt 3 ning § 42 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.198Julgeolekuasutuste seaduse muutmineJulgeolekuasutuste seaduses (RT I 2001, 7, 17; 100, 643; 2002, 61, 375; 2003, 23, 147; 90, 601; 2004, 46, 332) tehakse järgmised muudatused:1paragrahvi 7 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(3) Eriside korraldamiseks võib Teabeamet sõlmida halduslepingu ettevõtjaga, kellel on õigusaktides sätestatud korras õigus osutada elektroonilise side teenust ja õigus «täiesti salajase» tasemega riigisaladusele juurdepääsuks.»;2paragrahvis 7¹ asendatakse sõna «telekommunikatsiooniteenus» sõnaga «elektroonilise side teenus»;3paragrahvi 25 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«2) elektroonilise side võrgu kaudu edastatava sõnumi või muu teabe pealtkuulamise, -vaatamise või salvestamisega;»;4paragrahvi 26 lõike 3 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«4) elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja isikuandmete ja asukoha kohta andmete kogumisega;»;5paragrahvi 27 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(4) Käesoleva seaduse § 25 lõike 3 punktis 2 ja § 26 lõike 3 punktis 4 nimetatud toimingud viiakse läbi kooskõlas elektroonilise side seaduse vastavate sätetega.»199Jälitustegevuse seaduse muutmineJälitustegevuse seaduse (RT I 1994, 16, 290; 2004, 64, 454) §-s 12 tehakse järgmised muudatused:1lõike 1 punktis 5 ja lõike 3 punktis 2 asendatakse sõna «telekommunikatsioonivõrgu» sõnadega «elektroonilise side võrgu»;2lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(4) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 5 ja 3. lõike punktis 2 nimetatud toimingud viiakse läbi kooskõlas elektroonilise side seaduse vastavate sätetega.»200Lennundusseaduse muutmineLennundusseaduse (RT I 1999, 26, 376; 2001, 87, 525; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 138 ja 143; 88, 594; 2004, 25, 169; 30, 208) § 37 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«(6) Lennuliikluse teenindamisel kasutatavate raadioside-, navigatsiooni- või jälgimisseadmete raadiosageduste koordineerimise eest on vastutav Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni sageduste koordinaator Eestis.»201Rahvatervise seaduse muutmineRahvatervise seaduse (RT I 1995, 57, 978; 1996, 3, 56; 49, 953; 1997, 37/38, 569; 1999, 30, 415; 88, 804; 2001, 23, 128; 2002, 32, 187; 53, 336; 61, 375; 63, 387; 90, 521; 2003, 26, 156 ja 160; 2004, 45, 315; 75, 520) § 12 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:«(9) Avalik- ja eraõiguslik juriidiline isik ning füüsiline isik kooskõlastab sagedusloa alusel raadiosageduste kasutamise tingimused Tervisekaitseinspektsiooniga sotsiaalministri poolt kehtestatud korras.»202Võlaõigusseaduse muutmineVõlaõigusseaduse (RT I 2001, 81, 487; 2002, 60, 374; 2003, 78, 523; 2004, 13, 86; 37, 255; 75, 522) § 53 lõike 2 punktis 2 ja § 55 lõikes 3 asendatakse sõna «telekommunikatsiooniteenuse» sõnadega «elektroonilise side teenuse».203Riigilõivuseaduse muutmineRiigilõivuseaduses (RT I 1997, 80, 1344; 2004, 76, 526; 75, 521) tehakse järgmised muudatused:1paragrahv 29² muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«§29². Riigilõivu tasumisest vabastamine raadiosageduste ja numeratsiooniga seotud toimingute eest1Eesti kaitsevägi on vabastatud riigilõivu tasumisest raadiosageduskanalite kasutamisel sagedusalades, mis on raadiosageduste plaanis kaitseväele kasutamiseks ette nähtud.2Riigisiseste hädaabi lühinumbrite ja Euroopa ühtse hädaabinumbri «112» ning vältimatu psühholoogilise abi kohustuslike lühinumbrite numbriloaga seotud toimingud on riigilõivuvabad.3Veesõiduki raadioloa omanik on vabastatud riigilõivu tasumisest veesõidukile paigaldatud laevade ohutusvarustuse hulka kuuluvate raadioseadmete, millele on nõuded kehtestatud meresõiduohutuse seaduse (RT I 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 591 ja 594; 2004, 24, 164; 46, 331) alusel, raadioloale kandmise eest.4Õhusõiduki raadioloa omanik on vabastatud riigilõivu tasumisest õhusõidukile paigaldatud ainult inimelude ohutuse tagamiseks ettenähtud raadioseadmete raadioloale kandmise eest.5Vee- ja õhusõiduki raadioloa omanik on vabastatud riigilõivu tasumisest vee- ja õhusõidukile paigaldatud sagedusloata kasutatavate raadioseadmete raadioloale kandmise eest.6Keskkonnaseireks kasutatavate raadiosageduste sagedusloaga seotud toimingud on riigilõivuvabad.»;2paragrahvi 183 lõiked 3⁴, 3⁶ ja 3 ⁷ tunnistatakse kehtetuks;3paragrahvid 189¹² ja 189¹³ muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:«§189¹². Dokumentide ärakirjadSideameti poolt väljastatud dokumentide kinnitatud ärakirjade eest tasutakse riigilõivu 50 krooni iga lehekülje eest.18913.]]>Sagedusloa andmine ja muutmine ning amatöörraadiojaama tööloa ning vee- ja õhusõiduki raadioloa väljastamine ja kehtivuse pikendamine1Amatöörraadiojaama tööloa väljastamise või kehtivuse pikendamise eest kuni kolmeks aastaks tasutakse riigilõivu 36 krooni.2Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest ühe simplekssideks kasutatava raadiosageduskanali kohta tasutakse riigilõivu:1ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – käesoleva seaduse lisas 4 toodud määras;2kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisas 4 toodud määra kahekordses suuruses;3kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisas 4 toodud määra kolmekordses suuruses;4üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisas 4 toodud määra viiekordses suuruses;5ühe raadiosideliini raadiosaatja eest – lisas 4 toodud määras.3Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest ühe dupleks- või semiduplekssideks kasutatava raadiosageduskanali kohta tasutakse riigilõivu:1ühes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – käesoleva seaduse lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra pooleteisekordses suuruses;2kahes kuni viies maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra kolmekordses suuruses;3kuues kuni kümnes maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra neljakordses suuruses;4üheteistkümnes ja enamas maakonnas paikneva raadiovõrgu eest – lisa 4 punktides 1 ja 2 toodud määra seitsmekordses suuruses;5ühe raadiosideliini raadiosaatja eest – lisa 4 punktis 4 toodud määra pooleteisekordses suuruses.4Vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise eest kuni kolmeks aastaks, samuti eelnimetatud loa kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1/3 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast iga aasta kohta.5Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest 12,5 kHz kanalisammu korral tasutakse riigilõivu 50 protsenti käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 ning käesoleva seaduse lisa 4 punkti 1 alusel arvutatud riigilõivu määrast.6Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest kehtivusega kuni 31 kalendripäeva tasutakse riigilõivu 1/6 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast ning vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise või kehtivuse pikendamise eest kehtivusega kuni 31 kalendripäeva tasutakse riigilõivu 1/12 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast.7Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest kehtivusega 32 kalendripäeva kuni 11 kuud tasutakse riigilõivu 1/12 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast iga kuu kohta ning vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise või kehtivuse pikendamise eest kehtivusega 32 kalendripäeva kuni 11 kuud tasutakse riigilõivu 1/24 osa käesoleva seaduse lisas 4 toodud riigilõivu määrast iga kuu kohta.8Sagedusloa omaniku soovil sagedusloa käesoleva seaduse lisas 4 nimetatud tingimuste muutmisel tasutakse riigilõivu lisas 4 sätestatud määras.9Sagedusloa omaniku soovil sagedusloal maakondade arvu suurendamise eest tasutakse riigilõivu 1/12 osa käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud esialgse ja suurendatud maakondade arvu riigilõivu määra erinevusest iga kuu kohta, mis on jäänud sagedusloa kehtivustähtaja lõppemiseni.10Numeratsiooniplaanis elektroonilise side otstarbeks määratud numbriloa andmise või kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu käesoleva seaduse lisas 4 toodud määras.11Sagedusloa esmakordse andmise eest kehtiva raadiosaateseadme paigaldamise loa alusel tasutakse riigilõivu 1/12 osa käesoleva seaduse lisas 4 nimetatud riigilõivu määrast iga kuu kohta, mis on jäänud paigaldamise loa väljastamisest kuni esmakordse sagedusloa väljastamiseni.»;4lisa 3 tunnistatakse kehtetuks;5lisa 4 pealkiri ja punkti 1 sissejuhatav tekst muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:«Riigilõivu määrad numbriloa ja sagedusloa andmise ning pikendamise ja vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise ning pikendamise eest1. Liikuva maaside sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest üheks aastaks:»;6lisa 4 punkt 2 ja punkti 3 sissejuhatav tekst muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:«2. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest mobiiltelefonivõrgule või telefonivõrgu juurdepääsu raadiovõrgule üheks aastaks kohaliku ainukasutuse režiimis iga 100 kHz laiuse sageduskanali eest tasutakse riigilõivu 540 krooni.3. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest isikuotsingusüsteemile üheks aastaks:»;7lisa 4 punkti 4 sissejuhatav tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«4. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest paikse raadiosideliini saatjale üheks aastaks:»;8lisa 4 punkt 5 ja punkti 6 sissejuhatav tekst muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:«5. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest objektide seireks kasutatavale paikse raadioteenistuse lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 4800 krooni.6. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest paiksele raadiovõrgule üheks aastaks:»;9lisa 4 punkti 7 sissejuhatav tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«7. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale paiksele maapealsele raadiosaatjale, sealhulgas navigatsioonisaatjale üheks aastaks:»;10lisa 4 punktid 8 ja 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:«8. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest veepinnal või õhus asuvate objektide seireks kasutatavale raadioteenistuse maapealsele lokaatorile üheks aastaks tasutakse riigilõivu 4800 krooni.9. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest vee- või õhusõidukitega side pidamiseks kasutatavale maapealsele raadiovõrgule üheks aastaks sagedusalades 117,975 kuni 144,000 MHz; 156,000 kuni 162,050 MHz; 457,525 kuni 457,575 MHz ja 467,525 kuni 467,575 MHz tasutakse riigilõivu 2400 krooni iga sagedusala eest.»;11lisa 4 punkt 10 tunnistatakse kehtetuks;12lisa 4 punkti 11 sissejuhatav tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:«11. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest kosmoseraadioside paiksele maajaamale üheks aastaks:»;13lisa 4 punkt 12 ja punkti 13 sissejuhatav tekst muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:«12. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest etalonraadioteenistuse raadiosaatjale üheks aastaks tasutakse riigilõivu 1200 krooni.13. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest ringhäälingu raadiosaatjale üheks aastaks:»;14lisa 4 punkti 14 sissejuhatav tekst ja punktid 14.1–14.3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:«14. Riigilõivu määrad vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise või kehtivuse pikendamise eest kuni kolmeks aastaks ja raadioloale kosmosesidejaama kandmise eest:14.1. vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise või kehtivuse pikendamise eest, millele on kantud sagedusala 117,975 kuni 144,0 MHz ja 156 kuni 162,025 MHz, tasutakse riigilõivu 600 krooni iga sagedusala eest;14.2. vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise või kehtivuse pikendamise eest, millele on kantud sagedusala 110 kuni 150 kHz; 405 kuni 535 kHz; 1605 kuni 4000 kHz; 1605 kuni 3800 kHz; 3800 kuni 4000 kHz; 4000 kuni 27 500 kHz; 4200 kuni 4400 MHz ja 8750 kuni 8850 MHz, tasutakse riigilõivu 1200 krooni iga sagedusala eest;14.3. vee- või õhusõiduki raadioloa väljastamise või kehtivuse pikendamise eest, millele on kantud sagedusala 457,525 kuni 457,575 MHz; 467,525 kuni 467,575 MHz; 2900 kuni 3100 MHz; 5350 kuni 5460 MHz ja 9300 kuni 9500 MHz, tasutakse riigilõivu 3600 krooni iga sagedusala eest;»;15lisa 4 punktid 15, 15¹ ja 16 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:«15. Riigilõivu määrad sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest maapealsele liikuvale või teisaldatavale kosmosesidejaamale üheks aastaks:15.1. Inmarsat A või Inmarsat B kosmosesidejaama sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni;15.2. Inmarsat C kosmosesidejaama sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 600 krooni;15.3. Inmarsat M kosmosesidejaama sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 960 krooni;15.4. Inmarsat A või Inmarsat B HSD andmesideterminali sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 2400 krooni;15.5. muud tüüpi liikuva või teisaldatava kosmosesidejaama sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest tasutakse riigilõivu 1200 krooni.15¹. Sagedusloa andmise või kehtivuse pikendamise eest lähitoimeseadmetele üheks aastaks tasutakse riigilõivu 240 krooni.16. Riigilõivu määrad numbriloa andmise või kehtivuse pikendamise eest üheks aastaks:16.1. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada operaatorkoodi kõneteenuse osutamiseks, või selle kehtivuse pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu:1kolmekohalise operaatorkoodi puhul 250 000 krooni;2neljakohalise operaatorkoodi puhul 180 000 krooni;3viiekohalise operaatorkoodi puhul 60 000 krooni;16.2. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada tunnuskoodi, või selle kehtivuse pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu 3000 krooni;16.3. punktis 16.1 nimetamata numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada lühinumbrit, või selle kehtivuse pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu:112 000 krooni, kui lühinumber koosneb viiest numbrimärgist;224 000 krooni, kui lühinumber koosneb neljast numbrimärgist;3240 000 krooni, kui lühinumber koosneb kolmest numbrimärgist;16.4. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada numbreid, või selle kehtivuse pikendamise eest üheks aastaks, välja arvatud punktides 16.1–16.3 ja 16.5 sätestatud juhtudel, tasutakse riigilõivu 5 krooni iga kasutamiseks lubatud numbri eest;16.5. numbriloa andmise eest, millega antakse õigus kasutada teenusenumbreid numeratsioonialadest «800», «900» ja «901», või selle kehtivuse pikendamise eest üheks aastaks tasutakse riigilõivu 2400 krooni iga kasutamiseks lubatud numbri eest;16.6. punktides 16.4 ja 16.5 nimetatud numbrilubade muutmise korral makstakse vastav riigilõiv täiendavate numbrite eest proportsionaalselt vastava numbriloa kehtivuse lõppemiseni jäänud aja eest täiskuudes.»204Kaabelleviseaduse kehtetuks tunnistamine1Kaabelleviseadus (RT I 2001, 53, 310; 2002, 61, 375; 63, 387; 2003, 88, 594) tunnistatakse kehtetuks.2Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud kaabelleviseaduse § 3 lõike 4, § 4 lõike 3, § 12 lõike 4, § 18 lõike 7, § 19 lõike 4 ja § 26 lõike 4 alusel antud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.205Telekommunikatsiooniseaduse kehtetuks tunnistamine1Telekommunikatsiooniseadus (RT I 2000, 18, 116; 78, 495; 2001, 23, 125; 53, 310; 2002, 47, 297; 61, 375; 63, 387; 99, 580; 2003, 23, 136; 88, 594; 2004, 30, 207 ja 208; 46, 332; 56, 398) tunnistatakse kehtetuks.2Kuni käesoleva seaduse jõustumiseni kehtinud telekommunikatsiooniseaduse § 3 lõike 23, § 4 lõike 5, § 6 lõike 8, § 7 lõike 2, § 18 lõike 7, § 19 lõike 8, § 31 lõike 4 ja 4 ¹, § 37 lõike 3 ja 4, § 47 lõike 3, § 51 lõike 7, § 53 lõike 6, § 56 lõike 1, § 57 lõike 3 ja 4, § 58 lõike 5, § 64 lõike 2 ja 4, § 65 lõike 3, § 66 lõike 4, § 69 lõike 1 ja 5, § 74 lõike 10, § 80 lõike 3 ja 4, § 82 lõike 5, § 84 lõike 6, § 95 lõike 12 ning § 113 lõike 10 alusel antud õigusaktid kehtivad pärast käesoleva seaduse jõustumist niivõrd, kuivõrd nad ei ole vastuolus käesoleva seadusega, kuni nende kehtetuks tunnistamiseni.206Seaduse jõustumineKäesolev seadus jõustub 2005. aasta 1. jaanuaril. Riigikogu esimees Ene ERGMA ]]>¹ Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 1999/5/EÜ raadioseadmete ja telekommunikatsioonivõrgu lõppseadmete ning nende nõuetekohasuse vastastikuse tunnustamise kohta (EÜT L 91, 07.04.1999, lk 10–28);Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/19/EÜ elektroonilistele sidevõrkudele ja nendega seotud vahenditele juurdepääsu ja vastastikuse sidumise kohta (juurdepääsu käsitlev direktiiv) (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 7–20); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/20/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenustega seotud lubade andmise kohta (loadirektiiv) (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 21–32); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/21/EÜ elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 33–50); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul (universaalteenuse direktiiv) (EÜT L 108, 24.04.2002, lk 51–77); Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/58/EÜ, milles käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (EÜT L 201, 31.07.2002, lk 37–47); Euroopa Komisjoni direktiiv 2002/77/EÜ konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel (EÜT L 249, 17.09.2002, lk 21–26).