1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Reguleerimisala

(1) Käesolevat määrust kohaldatakse toodetele, mis on kavandatud või otseselt mõeldud mänguliseks kasutamiseks alla 14-aastastele lastele (edaspidi mänguasi).

(2) Mänguasjaks ei loeta:
1) jõuluehteid ja -kaunistusi;
2) täisealistele kollektsionääridele mõeldud detailseid mudeleid;
3) mänguväljakutel kollektiivseks kasutamiseks mõeldud vahendeid;
4) spordivahendeid;
5) sügavas vees kasutamiseks mõeldud vahendeid;
6) täisealistele kollektsionääridele mõeldud rahvariietes nukke ja dekoratiivnukke ning muid samalaadseid tooteid;
7) avalikesse kohtadesse (ostukeskused, jaamad jne) ülesseatud üldiseks kasutamiseks mõeldud «professionaalseid» mänguasju;
8) rohkem kui 500 osast koosnevaid või ilma näidispildita mosaiikpilte, mis on mõeldud spetsialistidele;
9) õhupüsse ja -püstoleid;
10) ilutulestikuvahendeid, sealhulgas tonge, välja arvatud spetsiaalselt mänguasjades kasutamiseks ettenähtud tongid;
11) lingusid, kadasid ja katapulte;
12) noolemängu metallotstega viskenooli;
13) elektriahjusid, triikraudu ja muid funktsionaalseid tooteid, mis töötavad nimipingel üle 24 voldi;
14) tooteid, mis sisaldavad kütteelemente ja on mõeldud õppeotstarbeliseks kasutamiseks täiskasvanu järelevalve all;
15) sisepõlemismootoriga sõidukeid;
16) mänguaurumasinaid;
17) sportimiseks või maanteedel sõitmiseks mõeldud jalgrattaid;
18) videomänge, mis töötavad nimipingel üle 24 voldi ja mida võib ühendada videoekraaniga;
19) lutte;
20) tulirelvade täpseid mudeleid;
21) laste moeehteid.

§2. Mänguasja turule laskmine

(1) Käesolevas määruses mõistetakse mänguasja turule laskmise all «Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse» (RT I 1999, 92, 825; 2003, 45, 308; 81, 543; 2004, 18, 131; 30, 208) § 2 lõikes 4 sätestatud tegevust.

(2) Turule võib lasta ainult käesolevas määruses sätestatud ohutusnõuetele vastava mänguasja, mis on kavandatud ja valmistatud:
1) vastavalt mänguasja ohutust käsitlevatele harmoneeritud standarditele, mille kohta on avaldatud viide Euroopa Liidu Ametlikus Teatajas ja mis on vastu võetud vähemalt ühe Euroopa Liidu liikmesriigi rahvusliku standardina või
2) vastavalt prototüübile, millele heakskiidetud asutus on teostanud tüübikatsetuse ning väljastanud tüübihindamissertifikaadi.

(3) Eesti standardina ülevõetud, lõike 2 punktis 1 nimetatud harmoneeritud standardite pealkirjad ja viitenumbrid avaldatakse Standardikeskuse veebilehel.

2. peatükk
MÄNGUASJALE ESITATAVAD OLULISED OHUTUSNÕUDED

1. jagu
Üldised ohutusnõuded

§3. Üldine ohutusnõue

(1) Mänguasi ei tohi ohustada kasutajate või teiste isikute turvalisust või tervist selle kasutamisel sihipäraselt või muul eeldataval mõistuspärasel viisil, arvestades laste tavapärast käitumist. See nõue kehtib ka siis, kui mänguasi on kavandatud ja valmistatud vastavalt § 2 lõikele 2.

(2) Mänguasi peab vastama käesolevas määruses sätestatud ohutusnõuetele mänguasja kogu ettenähtud ja normaalse kasutusaja kestel.

§4. Mänguasjaga seonduva võimaliku ohu hindamine

(1) Mänguasja ohtlikkus võib olla seotud:
1) mänguasja disaini, konstruktsiooni või materjalidega;
2) mänguasja kasutamisega, kusjuures mänguasja konstruktsiooni või koostisosade muutmisega ei ole võimalik ohtu täielikult kõrvaldada ilma, et teiseneks mänguasja otstarve või muutuksid tema peamised omadused.

(2) Mänguasja kasutamisega seotud võimaliku ohu hindamisel tuleb arvestada lapse võimeid ja oskusi, samuti vajadusel lapse tegevust jälgiva täiskasvanu võimalusi ohu vältimiseks. Seejuures tuleb erilist tähelepanu pöörata mänguasjadele, mis oma otstarbe, mõõtmete ja muude omaduste poolest on mõeldud kasutamiseks alla 3-aastastele lastele.

(3) Lõikes 2 nimetatud põhimõtte järgimiseks tuleb vajaduse korral täpsustada mänguasja kasutaja minimaalne vanus ja/või kas mänguasja kasutamisel on vajalik täiskasvanu järelevalve.

(4) Mänguasjal või selle müügipakendil olev märgistus, samuti mänguasja juurde kuuluvad kasutusjuhendid peavad juhtima lapse või tema järelevaataja tähelepanu mänguasja kasutamisega kaasneda võivatele ohtudele ja nende vältimise võimalustele.

2. jagu
Eriohutusnõuded

§5. Nõuded mänguasja mehaanilistele ja füüsikalistele omadustele

(1) Mänguasi ja selle osad, samuti kinnitatava mänguasja kinnituskonstruktsioonid peavad olema vajaliku mehaanilise tugevuse ning stabiilsusega, et mänguasja kasutamisel tekkivad pinged ei põhjustaks mänguasja purunemist või väändumist, mille tagajärjel võiks tekkida kehalise vigastuse oht.

(2) Mänguasja ligipääsetavad servad, väljaulatuvad osad, nöörid, juhtmed ja kinnitused peavad olema kujundatud ja konstrueeritud selliselt, et kehalise vigastuse oht nende puudutamisel oleks minimaalne.

(3) Mänguasi peab olema konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et mänguasja osade liikumisest tulenevate võimalike kehaliste vigastuste oht oleks minimaalne.

(4) Alla 3-aastastele lastele mõeldud mänguasi, selle koostisosad ja eraldatavad osad peavad olema selliste mõõtmetega, et oleks välistatud nende allaneelamine või hingamisteedesse sattumine.

(5) Mänguasi ja selle osad ning mänguasja müügipakend ei tohi põhjustada poomis- ega lämbumisohtu.

(6) Madalas vees kasutamiseks mõeldud mänguasi, mis kannab või hoiab last vee peal, peab olema konstrueeritud ja valmistatud selliselt, et mänguasja kasutamise soovitusi arvestades oleks mänguasja ujuvuse või lapsele võimaldatava toe kadumise oht minimaalne.

(7) Mänguasi, millesse lapsel on võimalik siseneda ja mis moodustab suletud ruumi, peab olema seestpoolt kergesti avatav ja selles peab olema piisav ventilatsioon.

(8) Mänguasi, mille abil lapsel on võimalik sõita, peab vajadusel olema varustatud sellele mänguasjale sobiva ning mänguasjaga arendatavale kineetilisele energiale vastava pidurdussüsteemiga. Pidurdussüsteem peab olema lapsele lihtsalt kasutatav ega tohi põhjustada kukkumise või kehalise vigastuse ohtu kasutajale või teistele isikutele.

(9) Visatava mänguasja või mänguasja juurde kuuluva väljatulistatava viskekeha kuju, mass ja koostis ning selle poolt arendatav, lapse enda või selleks mõeldud mänguasja abil tekitatud kineetiline energia peavad olema sellised, et mänguasi või viskekeha ei põhjustaks kasutajale või teistele isikutele silma- või muude kehaliste vigastuste ohtu.

(10) Mänguasi, milles on soojusallikas, peab olema konstrueeritud selliselt, et:
1) mänguasja ühegi ligipääsetava pinna maksimaalne temperatuur ei põhjustaks põletusohtu selle puudutamisel;
2) mänguasjas sisalduvad vedelikud ja gaasid ei saavutaks sellist temperatuuri ega rõhku, et nad voolaksid mänguasjast välja muul juhul, kui on vajalik mänguasja funktsioneerimiseks, ning võiksid tekitada põletuse või muu kehalise vigastuse ohtu.

§6. Nõuded mänguasja süttivusomadustele

(1) Mänguasi ei tohi olla süttimisohtlik ning peab koosnema materjalidest, mis:
1) ei põle kokkupuutel leegi, sädeme või muu võimaliku süüteallikaga või
2) ei sütti kergesti (leek kustub kohe, kui süüteallikas on eemaldatud) või
3) süttides põlevad aeglaselt ja nõrga leegiga või
4) sõltumata mänguasja keemilisest koostisest on töödeldud nii, et põlemine on võimalikult aeglane.

(2) Mänguasjas kasutatud süttivad materjalid ei tohi seada süttimisohtu mänguasjas kasutatud teisi materjale.

(3) Mänguasjad, mis nende sihipäraseks kasutamiseks vajalikel põhjustel vältimatult sisaldavad ohtlikke aineid või valmistisi, eriti keemiakatseteks, mudelite monteerimiseks, plastmasside või keraamika vormimiseks, emailimiseks, fotograafias kasutatavad materjalid ja seadmed või samalaadsed mänguasjad, ei tohi sisaldada aineid või valmistisi, mis võivad muutuda süttivaks mittesüttivate komponentide lendumisel.

(4) Mänguasi ei tohi olla plahvatav ega sisaldada osi või aineid, mis võivad plahvatada, kui mänguasja kasutatakse selleks ettenähtud või eeldataval muul mõistuspärasel viisil, arvestades laste tavapärast käitumist. Seda nõuet ei kohaldata mänguasjas kasutamiseks ettenähtud tongide puhul.

(5) Mänguasi, eriti keemiakatseteks mõeldud harrastuskomplekt ja keemiline mänguasi, ei tohi sisaldada aineid ja valmistisi sellistena, mis:
1) segunedes võivad plahvatada kas keemilise reaktsiooni või kuumenemise tagajärjel või siis segunemisel oksüdeerivate ainetega;
2) sisaldavad lenduvaid aineid, mis õhus süttivad või moodustavad süttiva või plahvatava gaasi ja õhu segu.

§7. Nõuded mänguasja keemilistele omadustele

(1) Mänguasi peab olema kavandatud ja valmistatud selliselt, et mänguasja kasutamisel § 3 lõike 1 kohaselt ei põhjustaks see ohtu lapse tervisele, sattudes seede- või hingamisorganitesse või puutudes kokku naha, limaskestade või silmadega. Mänguasi peab vastama «Kemikaaliseaduse» (RT I 1998, 47, 697; 1999, 45, 512; 2002, 53, 336; 61, 375; 63, 387; 2003, 23, 144; 51, 352; 75, 499; 88, 591; 2004, 45, 315; 75, 521) alusel kehtestatud ohtlike kemikaalide käitlemise piirangutele ja märgistamise korda reguleerivatele õigusaktidele.

(2) Mänguasjadest väliskeskkonda eralduvate (migreeruvate) ohtlike elementide piirkogused peavad tagama, et mänguasjade kasutamisest tulenev biosaadavus (organismi poolt omastatavus) ei ületaks ööpäevas järgmisi koguseid:
1) 0,2 mikrogrammi antimoni,
2) 0,1 mikrogrammi arseeni,
3) 25 mikrogrammi baariumi,
4) 0,6 mikrogrammi kaadmiumi,
5) 0,3 mikrogrammi kroomi,
6) 0,7 mikrogrammi pliid,
7) 0,5 mikrogrammi elavhõbedat,
8) 5 mikrogrammi seleeni.

(3) Lõikes 2 nimetatud elementide migratsioon ei tohi ületada asjakohases standardis esitatud piirväärtusi.

(4) Mänguasi ei tohi sisaldada «Kemikaaliseaduse» § 10 lõikes 5 viidatud ohtlike keemiliste ainete loetelus sisalduvaid ohtlikke aineid ja «Kemikaaliseaduse» § 4¹ lõike 4 alusel kehtestatud nõuete ja korra järgi ohtlikeks klassifitseeritud kemikaale kogustes, mis võivad ohustada mänguasja kasutavate laste tervist. Ohtlike ainete või valmististe kasutamine mänguasjas on rangelt keelatud, kui need esinevad sellistena ka mänguasja kasutamisel.

(5) Kui lõikes 3 nimetatud ohtlike ainete piiratud koguse kasutamine on vältimatult vajalik teatud mänguasja sihipäraseks kasutamiseks, eriti materjalid ja vahendid keemiakatseteks, mudelite kokkupanekuks, plastikute või keraamika vormimiseks, emailimiseks ning fotograafiaks või muud samalaadsed mänguasjad, võib neid aineid kasutada ainult kontsentratsioonis või koguses, mis on toodud asjakohastes standardites.

(6) Alla 3-aastasele lapsele suhu panemiseks ettenähtud mänguasi või selle osa ei tohi olla valmistatud pehmest polüvinüülkloriidmaterjalist (edaspidi PVC-materjal), mis sisaldab üle 0,1 massiprotsendi ühte või mitut järgmistest ainetest:
1) di-isononüülftalaat (DINP), CASi nr 28553-12-0, EINECSi nr 249-079-5;
2) di(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP), CASi nr 1 117-81-7, EINECSi nr 204-211-0;
3) di-n-oktüülftalaat (DNOP), CASi nr 117-84-0, EINECSi nr 204-214-7;
4) di-isodetsüülftalaat (DIDP), CASi nr 26761-40-0, EINECSi nr 247-977-1;
5) bensüülbutüülftalaat (BBP), CASi nr 85-68-7, EINECSi nr 201-622-7;
6) dibutüülftalaat (DBP), CASi nr 84-74-2, EINECSi nr 201-557-4, kus CASi nr on aine registrinumber CASis ( Chemical Abstracts Service) ja EINECSi nr on registrinumber EINECSis (European Inventory of Existing Commercial Chemical Substances), mis on Euroopa keemiliste ainete loetelu ja asub Kemikaalide Teabekeskuses.

§8. Nõuded mänguasja elektrilistele omadustele

(1) Elektrilise mänguasja toiteallika nimipinge ei tohi ületada 24 volti, samuti ei tohi mänguasja ühegi osa pinge olla üle 24 voldi.

(2) Mänguasja osad, mis on ühendatud või võivad sattuda ühendusse elektrilöögiohtliku elektrienergiaallikaga, samuti elektrivoolu juhtivad kaablid ja muud juhtmed peavad olema korralikult isoleeritud ja mehaaniliselt kaitstud, et vältida elektrilöögiohtu.

(3) Elektriline mänguasi peab olema kavandatud ja valmistatud selliselt, et selle ligipääsetavate pindade maksimaalne temperatuur ei põhjustaks nendega kokkupuutel põletuse ohtu.

§9. Hügieenilisus

Mänguasi peab olema hügieeniline ja kergesti puhastatav, et selle kasutamisel ei tekiks nakkus-, haigestumis- või saastumisohtu.

§10. Radioaktiivsus

Mänguasi ei tohi sisaldada radioaktiivseid elemente või aineid sellisel kujul või sellises koguses, mis tõenäoliselt võib olla kahjulik lapse tervisele.

3. peatükk
MÄRGISTUS

1. jagu
Üldnõuded märgistusele ja mänguasja kohta antavale teabele

§11. Nõuded märgistusele

(1) Mänguasjal või mänguasja müügipakendil peab olema tootja, tema volitatud esindaja või importija nimi või kaubamärk ning aadress. Nimetatud teave võib olla lühendatud kujul, kui lühend võimaldab üheselt identifitseerida tootjat, tootja esindajat või importijat.

(2) Lõikes 1 nimetatud teave peab olema nähtav, selgelt loetav ja mitte-eemaldatav. Väikeste mänguasjade puhul võib see teave olla esitatud etiketil või mänguasja juurde kuuluval kasutusjuhendil.

(3) Kui lõikes 1 nimetatud teave ei ole esitatud mänguasjal endal, vaid selle müügipakendil, etiketil või mänguasja juurde kuuluval kasutusjuhendil, peab seal olema juhitud kasutajate tähelepanu soovitusele selle teabe säilitamiseks.

§12. Mänguasja kohta antav teave

(1) Teave mänguasja kasutamisega seotud ohtude ning nende vältimise võimaluste kohta peab olema esitatud mänguasjal, selle müügipakendil või mänguasja juurde kuuluval kasutusjuhendil.

(2) Lõikes 1 ning §-des 14–20 nimetatud teave peab olema eesti keeles. Võõrkeelse märgistuse korral peab olema lisatud nõuetele vastav eestikeelne teave kogu originaalteksti ulatuses.

§13. Vastavusmärk

(1) Käesoleva määruse nõuetele vastavalt kavandatud ja valmistatud mänguasjale, selle müügipakendile või mänguasja juurde kuuluvale kasutusjuhendile peab enne turule laskmist olema paigaldatud vastavusmärk vastavalt «Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse» § 6 lõike 2 alusel kehtestatud korrale.

(2) Mänguasjale vastavusmärgi paigaldamisega kinnitab mänguasja tootja või tema volitatud esindaja, et mänguasi on valmistatud vastavalt määruse § 2 lõikele 2 ja see vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(3) Vastavusmärk trükitakse, pressitakse sisse või kantakse mänguasjale või selle müügipakendile nii, et see on nähtav, selgelt eristatav ja mitte-eemaldatav. Väikeste mänguasjade puhul võib vastavusmärk olla paigaldatud etiketile või mänguasja juurde kuuluvale kasutusjuhendile.

(4) Mänguasja märgistus ei tohi sisaldada vastavusmärgile sarnaseid märke, sümboleid või kirjutisi, mida võib ekslikult pidada vastavusmärgiks.

(5) Kui mänguasja kavandamisel ja valmistamisel on vaja arvestada ka teiste õigusaktidega kehtestatud nõudeid, mis näevad ette vastavusmärgi paigaldamise, peab mänguasjale paigaldatud vastavusmärk kinnitama mänguasja vastavust ka nendes õigusaktides sätestatud nõuetele.

2. jagu
Täiendavad hoiatused ja teave vajalike ettevaatusabinõude kohta mänguasja kasutamisel

§14. Alla 3-aastastele lastele mittesobiv mänguasi

(1) Mänguasi, mis võib olla ohtlik alla 3-aastastele lastele, peab kandma sellekohast hoiatust koos viitega neile konkreetsetele ohuallikatele, mis sellise piirangu tingivad (nt «Ettevaatust! Mitte sobiv alla 3-aastastele lastele. Sisaldab väikseid osi.»).

(2) Lõikes 1 nimetatud nõue ei laiene mänguasjadele, mis oma otstarbe, mõõtmete, omaduste ja iseloomulike tunnuste poolest või muudel veenvatel põhjustel on ilmselt ebasobivad alla 3-aastastele lastele.

§15. Risttala külge kinnitatav mänguasi

(1) Liumäed, rippkiiged ja -rõngad, trapetsid, köied ja teised samalaadsed risttala külge kinnitatavad mänguasjad peavad olema varustatud juhendiga nende õigeks kokkupanemiseks.

(2) Juhendis peab olema viidatud mänguasja sellistele osadele, mis võivad osutuda ohtlikeks mänguasja valesti kokkupanemise korral. Samuti peab juhendis olema osutatud vajadusele kontrollida ja korrastada mänguasja põhiosi (pingutid, kinnitused, ankrud jne) ja juhitud tähelepanu sellele, et vastasel juhul võivad need mänguasjad olla allakukkumise või ümberminemise suhtes ohtlikud.

§16. Funktsionaalne mänguasi

(1) Funktsionaalsete mänguasjade hulka kuuluvad mänguasjad, mis omavad sama otstarvet ja mida kasutatakse samal moel kui täiskasvanutele mõeldud seadmeid ja seadeldisi.

(2) Funktsionaalne mänguasi peab kas mänguasjal endal või selle müügipakendil kandma hoiatust, et mänguasja kasutataks ainult täiskasvanu järelevalve all.

(3) Lisaks lõikes 2 nimetatud hoiatusele peab funktsionaalse mänguasjaga kaasas olema kasutusjuhend, kus on osutatud ettevaatusabinõudele, mida kasutajal tuleb järgida, ning võimalikele ohtudele, kui ettevaatusabinõusid ei järgita. Samuti peab olema märgitud, et sellist mänguasja tuleb hoida väikestele lastele kättesaamatus kohas.

§17. Keemiline mänguasi

(1) Keemiliste mänguasjade hulka kuuluvad katsekomplektid keemiakatseteks, komplektid plastikute või keraamika vormimiseks ja emailimiseks, foto- ja filmiilmutuskomplektid ning muud samalaadsed mänguasjad.

(2) Ohtlikke aineid või valmistisi sisaldav mänguasi ja keemiline mänguasi peavad olema varustatud kasutusjuhendiga, mis sisaldab teavet vajalike ettevaatusabinõude ja võimalike ohtude ning õnnetuse korral antava esmaabi kohta. Samuti peab olema märgitud, et sellist mänguasja tuleb hoida väikestele lastele kättesaamatus kohas.

(3) Ohtlikke aineid või valmistisi sisaldava mänguasja ja keemilise mänguasja müügipakendil peab olema hoiatus, et mänguasi on mõeldud kasutamiseks ainult tootja poolt määratud vanusepiiri ületanud lastele ning ainult täiskasvanu järelevalve all (nt «Ettevaatust! Ainult üle 5-aastastele lastele. Kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all.»).

(4) Lisaks käesolevas määruses sätestatud nõuetele peab ohtlikke aineid või valmistisi sisaldav mänguasi olema märgistatud vastavalt «Kemikaaliseaduse» § 4¹ lõike 4 alusel kehtestatud korrale.

§18. Mängurula ja rulluisud

(1) Lastele mõeldud ruladel ja rulluiskudel või nende müügipakenditel peab olema hoiatus selle kohta, et kaitsevarustuse kandmine on vajalik.

(2) Mänguasja juurde kuuluvas kasutusjuhendis peab olema juhitud tähelepanu asjaolule, et mänguasja tuleb kasutada ettevaatlikult, ning antud juhiseid soovitatava kaitsevarustuse kohta.

§19. Vees kasutamiseks mõeldud mänguasi

Paragrahvi 5 lõikes 6 nimetatud, vees kasutamiseks mõeldud mänguasjal ja selle müügipakendil peab olema hoiatus selle kohta, et mänguasja võib kasutada ainult täiskasvanu järelevalve all ja vees, kus laps ulatub jalgadega põhja.

4. peatükk
MÄNGUASJA NÕUETELE VASTAVUSE TÕENDAMINE

§20. Tootjapoolne tõendamine ja sellega seotud dokumentatsioon

(1) Paragrahvi 2 lõike 2  punktis 1 nimetatud standardite kohaselt kavandatud ja valmistatud ning vastavusmärgiga varustatud mänguasja tootja või tema volitatud esindaja peab omama ja vajadusel järelevalveasutusele esitama dokumendid, mis sisaldavad järgmist informatsiooni:
1) tootmis- ja ladustamiskohtade aadressid;
2) mänguasja üldine kirjeldus;
3) üksikasjalik informatsioon mänguasja konstruktsiooni ja tootmise kohta (tehnilised joonised ja vajalikud selgitused nende juurde, kasutatud materjalide, koostisosade, vooluringide jms loetelu);
4) mänguasja § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud standarditele vastavust tõendavate meetmete kirjeldus (sooritatud testid ja katsetused, katseprotokollid) ja vastavalt vajadusele heakskiidetud asutuse poolt väljastatud tüübihindamissertifikaat või selle kinnitatud koopia, tootja poolt heakskiidetud asutusele esitatud dokumentide koopiad ning kirjeldus meetmetest, millega tootja tagab mänguasja vastavuse kinnitatud prototüübile.

(2) Kui mänguasja tootja ei ole registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja tal puudub Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis volitatud esindaja, peab lõikes 1 nimetatud dokumentatsiooni kättesaadavuse tagama mänguasja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki importija.

§21. Heakskiidetud asutuse poolt tüübikinnituse andmine

(1) Kui mänguasja kavandamisel ja valmistamisel ei ole järgitud või on järgitud osaliselt § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud standardeid, peab mänguasja prototüübi vastavus määruses sätestatud ohutusnõuetele olema tõendatud heakskiidetud asutuse poolt.

(2) Heakskiidetud asutus on «Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse» tähenduses tunnustatud asutus, kes teostab mänguasjade tüübihindamist. Tunnustatud asutusena tegutsemise õiguse andmine toimub «Toote nõuetele vastavuse tõendamise seaduse» alusel.

(3) Taotluse mänguasja nõuetele vastavuse tõendamiseks teeb heakskiidetud asutusele tootja või tema volitatud esindaja ning esitab koos taotlusega toota või importida kavatsetava mänguasja prototüübi. Taotluses peab sisalduma:
1) mänguasja kirjeldus;
2) tootja või tema volitatud esindaja nimi ja aadress ning mänguasja tootmise koht;
3) üksikasjalikud andmed mänguasja konstruktsiooni ja tootmise kohta.

(4) Mänguasja prototüübi nõuetele vastavuse hindamiseks peab heakskiidetud asutus läbi viima mänguasja prototüübi tüübikatsetuse ja kindlaks tegema prototüübi vastavuse käesolevas määruses sätestatud ohutusnõuetele. Selleks heakskiidetud asutus:
1) kontrollib taotleja poolt esitatud dokumentide õigsust;
2) kontrollib, et mänguasi ei ohustaks kasutajate või teiste isikute turvalisust või tervist selle kasutamisel sihipäraselt või muul eeldataval mõistuspärasel viisil, arvestades laste tavapärast käitumist;
3) korraldab vajalikud katsetused, kasutades võimalusel § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud standardeid, et kontrollida mänguasja prototüübi vastavust käesolevas määruses kehtestatud ohutusnõuetele.

(5) Kui mänguasja prototüüp vastab määruses sätestatud ohutusnõuetele, väljastab heakskiidetud asutus sellekohase tüübihindamissertifikaadi, kuhu on märgitud tüübikatsetuse tulemused. Tüübihindamissertifikaadi juurde peavad kuuluma tüübikinnituse saanud mänguasja kirjeldus ja joonised.

§22. Tüübikinnitusega seotud dokumentatsioon

(1) Heakskiidetud asutuse poolt tüübikinnituse saanud prototüübile vastava mänguasja tootja või tema volitatud esindaja peab omama ja vajadusel järelevalveasutusele esitama dokumendid, mis sisaldavad järgmist informatsiooni:
1) tootmis- ja ladustamiskohtade aadressid;
2) heakskiidetud asutuse poolt väljastatud tüübihindamissertifikaat või selle kinnitatud koopia;
3) heakskiidetud asutusele esitatud dokumentide koopiad;
4) mänguasja vastavust kinnitatud prototüübile tõendavate meetmete kirjeldus (sooritatud testid ja katsetused, katseprotokollid jne).

(2) Kui mänguasja tootja ei ole registreeritud Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis ja tal puudub Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis volitatud esindaja, peab lõikes 1 nimetatud dokumentatsiooni kättesaadavuse tagama mänguasja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki importija.

5. peatükk
JÄRELEVALVE JA RAKENDUSSÄTTED

§23. Järelevalve teostamine

Järelevalvet Eestis turustatavate mänguasjade vastavuse üle määruses sätestatud nõuetele teostavad turujärelevalveasutused «Toote ohutuse seaduse» alusel.

§24. Vabariigi Valitsuse määruse kehtetuks tunnistamine

Vabariigi Valitsuse 24. jaanuari 2001. a määrus nr 36 «Mänguasja ohutusnõuded ja nõuetele vastavuse tõendamise kord» (RT I 2001, 13, 58; 2003, 62, 413) tunnistatakse kehtetuks.

§25. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a.

¹ Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivid 88/378/EMÜ (EÜT L 187, 16.07.1988, lk 1–13), 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.08.1993, lk 1–22) ja Euroopa Liidu Komisjoni otsused 1999/815/EÜ (EÜT L 315/46, 9.12.1999, lk 46–49), 2004/781//EÜ (EÜT L 344, 20.11.2004, lk 35–36)