§ 1. Kaitseväeteenistuse seaduses (RT I 2000, 28, 167; 2003, 31, 195; 2004, 2, 7; 49, 342) tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses:
« § 152. Erialaametikoha ettevalmistusteenistusse nimetamine
(1) Erialaametikoha ettevalmistusteenistuse kestel valmistatakse erialaametikoha kandidaat ette lepingulisse teenistusse võtmiseks.
(2) Erialaametikoha ettevalmistusteenistusse võib koosseisuvälise teenistujana nimetada avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1997, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377; 110, 656; 2003, 4, 22; 13, 67 ja 69; 20, 116; 51, 349; 58, 387; 90, 601; 2004, 22, 148; 29, 194) § 14 lõikes 1 sätestatud nõuetele ja käesoleva seaduse § 79 lõike 1 punktis 4 sätestatud nõuetele vastava isiku, kellel on erialane kutsekeskharidus või kõrgharidus.
(3) Erialaametikoha ettevalmistusteenistuse kestus on kuni kuus kuud ning see koosneb sõjalisest ja praktilisest väljaõppest. Erialaametikoha ettevalmistusteenistust korraldatakse kaitseväe juhataja kehtestatud korras.
(4) Erialaametikoha ettevalmistusteenistus toimub käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud teenistuskohas, kus isik osaleb praktilisel väljaõppel, ning kaitseväe õppeasutuses, kus isik osaleb sõjalisel väljaõppel.
(5) Erialaametikoha ettevalmistusteenistusele laienevad avaliku teenistuse seaduse sätted, välja arvatud kaitseväe õppeasutuses toimuva sõjalise väljaõppe ajal, mil isik on võrdsustatud kursuslasega.
(6) Erialaametikoha ettevalmistusteenistuse tähtaja möödumisel erialaametikoha kandidaadi teenistussuhe avaliku teenistujana lõpetatakse.»;
2) paragrahvi 22 lõikest 1 jäetakse välja sõnad «sõjaväelist keskharidust või»;
3) paragrahvi 31 lõike 5 punktist 4 jäetakse välja sõnad «ja erialaohvitseri»;
4) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud arstlikku otsust ei tehta ajateenija suhtes.»;
5) paragrahvi 43 lõikes 2 asendatakse sõna «jätkamise» järel sõna «või» sõnadega «ja vajaduse korral»;
6) paragrahvi 43 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (7) Arstliku komisjoni otsuse peale võib Kaitseministeeriumi arstlikule keskkomisjonile ühe kuu jooksul, arvates otsuse teatavakstegemisest, esitada vaide isik, kelle tervise kohta otsus tehti, või tema seaduslik esindaja.»;
7) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
« (4) Arstliku komisjoni otsusega tegevteenistuseks kõlblikuks või tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega tunnistatud kutsealuse teenistuskoha määramiseks tehakse riigikaitseosakonnas kutsealuse füüsilise ja psühholoogilise sobivuse hindamiseks vajalikke teste. Testide tegemise korra kehtestab kaitseminister määrusega.
(5) Kutsealuse, kellele oli antud ajapikendust käesoleva seaduse §-des 54 ja 55 sätestatud alustel, kaitseväeteenistuskõlblikkuse aste määratakse kindlaks arstlikus komisjonis pärast ajapikenduse lõppemist.»;
8) paragrahvi 51 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
9) paragrahvi 51 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kutsealune, kes on asunud omandama kõrgharidust positiivselt akrediteeritud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis ning kes on täitnud käesoleva seaduse § 55 lõike 1 1 tingimused, kutsutakse ajateenistusse temale sobival ajal hiljemalt kolme aasta jooksul, arvates õppeasutusse vastuvõtmisest.»;
10) paragrahvi 61 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Ajateenija täidab teenistuskohustusi ajateenistuse algusest kuni ajateenistusest vabastamiseni.»;
11) paragrahvid 62 ja 63 tunnistatakse kehtetuks;
12) paragrahvi 68 lõike 2 punktid 1 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) kaitseväe arstliku komisjoni otsuse alusel tervise seisundi tõttu tegevteenistuseks mittekõlblikuks tunnistamisega;»;
« 3) kohustusega ainsa hooldajana hooldada raske või sügava puudega inimest, kelle ülapidamise kohustus tuleneb perekonnaseadusest (RT I 1994, 75, 1326; 1996, 40, 773; 49, 953; 1997, 28, 422; 35, 538; 2000, 50, 317; 2001, 16, 69; RT III 2001, 15, 154; RT I 2001, 53, 307; 2002, 53, 336; 2003, 78, 527; 2004, 14, 92; 22, 148);»;
13) paragrahvi 74 esimeses lauses asendatakse arv «24» arvuga «18» ja arv «16» arvuga «12»;
14) paragrahvi 79 lõikest 2 jäetakse välja sõnad «ja teenistuskohustuste täitmiseks vajaliku tervise seisundi»;
15) paragrahvi 79 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:
« (3) Isik on oma tervise seisundi poolest võimeline täitma teenistuskohustusi, kui ta on arstliku komisjoni otsusega tunnistatud tegevteenistuseks kõlblikuks või tegevteenistuseks kõlblikuks piirangutega.
(4) Kaadrikaitseväelase teenistuskohast või ametikohast tulenevate teenistusülesannete täitmiseks võib kaitseminister kehtestada tervise seisundile täiendavaid nõudeid.»;
16) paragrahvi 80 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
2) on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ja tema karistusandmed on
karistusregistris;»;
17) paragrahvi 82 lõike 2 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 82 lõike 2 punktis 4 asendatakse sõna «või» sõnaga «ja»;
19) paragrahvi 108 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
« 11) kaadrikaitseväelase eksmatrikuleerimise korral kaitseväe õppeasutusest edasijõudmatuse tõttu.»;
20) paragrahvi 109 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud etteteatamistähtaeg võib olla lühem, kui selleks annab nõusoleku lepingut sõlmiv ülem.»;
21) paragrahvi 115 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Lepingut sõlmiv ülem on kohustatud vabastama kaadrikaitseväelase lepingulisest teenistusest käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tähtpäevast jõustunud kohtuotsuse talle teatavaks saamise päeval.»;
22) seadust täiendatakse paragrahviga 1172 järgmises sõnastuses:
« § 1172. Lepingulisest teenistusest vabastamine seoses eksmatrikuleerimisega kaitseväe õppeasutusest
Kaitseväe õppeasutusest edasijõudmatuse tõttu eksmatrikuleeritud kaadrikaitseväelane vabastatakse lepingulisest teenistusest 10 tööpäeva jooksul, arvates eksmatrikuleerimise päevast.»;
23) paragrahvi 121 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
24) paragrahvi 121 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Viimase ametikoha järgi väljamaksmisele kuuluva teenistustasu, hüvitise, kompensatsiooni ja nende summast kinnipidamisele kuuluva summa määrab kindlaks teenistust korraldav ülem.»;
25) paragrahvi 123 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
« (3) Kui koondamise tõttu lepingulisest teenistusest vabastatud isik nimetatakse ametisse või ta sõlmib töölepingu töötamiseks oma viimasel käesoleva seaduse §-s 14 sätestatud teenistuskohal enne ajavahemiku möödumist, mille eest talle vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 hüvitist maksti, peab ta tagastama saadud hüvitise sellele ajavahemikule vastavas ulatuses, mille võrra varem, võrreldes hüvitise maksmisel aluseks olnud ajavahemikuga, ta uuesti ametisse nimetati või ta töölepingu sõlmis.»;
26) paragrahvi 124 pealkirjas ja tekstis asendatakse sõnad «lepingut sõlmiv ülem» sõnadega «teenistust korraldav ülem» vastavas käändes;
27) paragrahvi 125 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «piirvanusega või»;
28) paragrahvi 128 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja sõnad «arvelt maha senises elukohas ja»;
29) paragrahvi 128 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
« 5) vastava kutse saamise järel võtma osa õppekogunemisest.»;
30) paragrahvi 139 täiendatakse pärast sõna «kodanikke» sõnadega «alates 18. eluaastast»;
31) paragrahvi 148 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
32) paragrahvi 153 lõikes 3 asendatakse sõna «ametikohtadele» sõnadega «ametikohtade auastmetele»;
33) paragrahvi 154 lõikest 6 jäetakse välja sõnad «käesoleva seaduse §-s 90 sätestatud korras»;
34) paragrahvi 156 lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kaadrisõdurile ja kaadriallohvitserile makstakse väljateenitud
aastate tasu järgmiselt:
1) alates kaheaastasest
tegevteenistusstaažist – 5% ametipalgast;
2) alates
neljaaastasest tegevteenistusstaažist – 7,5% ametipalgast;
3) alates kuueaastasest tegevteenistusstaažist – 10% ametipalgast;
4) alates kümneaastasest tegevteenistusstaažist – 15% ametipalgast;
5) alates viieteistkümneaastasest tegevteenistusstaažist – 20% ametipalgast;
6) alates kahekümneaastasest tegevteenistusstaažist – 25% ametipalgast.
(3) Kaadriohvitserile makstakse väljateenitud aastate tasu järgmiselt:
1) alates kolmeaastasest tegevteenistusstaažist – 5% ametipalgast;
2) alates kaheksa-aastasest tegevteenistusstaažist – 10% ametipalgast;
3) alates kolmeteistkümneaastasest tegevteenistusstaažist – 15% ametipalgast;
4) alates kahekümneaastasest tegevteenistusstaažist – 20% ametipalgast;
5) alates kahekümne viie aastasest tegevteenistusstaažist – 25% ametipalgast.»;
35) paragrahvi 158 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Kaadrikaitseväelasele, kes on lähetatud välisriiki kauemaks kui üheks aastaks, lähetuse ajal korteriraha ei maksta.»;
36) paragrahvi 162 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kaadrikaitseväelase määramisel ametikohale paikkonda, mis tingib tema elukohavahetuse, makstakse talle seoses ümberasumisega ühekordse hüvitisena tema ühe kuu ametipalk, millele lisandub 25% ametipalga määrast iga pereliikme kohta, kes asub ümber koos kaadrikaitseväelasega, ning kompenseeritakse ümberasumisega seotud sõidukulud ning vara veo kulud ja kolimiskulud.
(2) Ümberasumisega seotud kulud kompenseeritakse ja ühekordset hüvitist makstakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras ja ulatuses.»;
37) paragrahvi 163 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
« (5) Isikule, kes haigestub või saab vigastada ajateenistuse kestel teenistusülesannete täitmise tõttu, tagatakse riigi kulul arstiabi ajateenijale ettenähtud ulatuses kuni püsiva töövõimetuse tuvastamiseni, kuid mitte kauem kui kuue kuu jooksul, alates reservi arvamisest.»;
38) paragrahvi 164 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
« (51) Kaadrikaitseväelase, kes osales rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse (RT I 2003, 23, 138; 2004, 81, 541) tähenduses rahvusvahelises sõjalises operatsioonis välisriigi territooriumil, ühe kuu palga arvutamise aluseks võetakse tema teenistustasu, mis tal oli välisriigis kehavigastuse saamise või hukkumise ajal. Aastapalga arvutamisel korrutatakse kuupalk 12-ga.»;
39) paragrahvi 168 lõiget 4 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
« 4) osalemise ajal rahvusvahelises sõjalises operatsioonis rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse tähenduses.»;
40) paragrahvi 171 praegune tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
« (2) Kaadrikaitseväelasele antakse teenistust korraldava ülema otsusel
erakorralist puhkust teenistustasu säilitamisega rahvusvahelises
sõjalises operatsioonis rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse
tähenduses osalemise ajal või vahetult pärast operatsiooni lõppemist
järgmiselt:
1) tema osalemise korral rahvusvahelises sõjalises
operatsioonis kuni kolm kuud – 10 päeva;
2) tema osalemise
korral rahvusvahelises sõjalises operatsioonis kuni kuus kuud – 21 päeva.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud erakorralise puhkuse ajaks säilitatakse kaadrikaitseväelasele rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise ajal makstav teenistustasu.»;
41) paragrahvi 190 lõike 2 punkti 4 täiendatakse pärast sõnu «31. oktoobrist» sõnadega «kuni 1994. aasta 1. septembrini»;
42) paragrahvi 196 lõikes 2 asendatakse sõna «kaadrikaitseväelasel» sõnaga «kaitseväelasel»;
43) seadust täiendatakse paragrahviga 1961 järgmises sõnastuses:
« § 1961. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja ning Kaitsejõudude Peastaabi ülema õigus pensionile
(1) Seadusega sätestatud korras ametisse nimetatud kaitseväe juhatajal ja kaitseväe ülemjuhatajal ning Kaitsejõudude Peastaabi ülemal on õigus ametist vabastamise korral väljateenitud aastate pensionile, sõltumata tema kaitseväe juhatajana ja ülemjuhatajana või Kaitsejõudude Peastaabi ülemana ametis oleku ajast, välja arvatud juhul, kui ta on ametist vabastatud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel.
(2) Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja väljateenitud aastate pensioni suuruseks on 75% tema valikul kas ametipalgast vastavalt Riigikogu ja Vabariigi Presidendi poolt nimetavate riigiametnike ametipalkade seadusele (RT I 1996, 81, 1448; 1999, 29, 406; 2000, 55, 359; 2002, 21, 117; 64, 390) või tema pensioni suuruse arvestamise aluseks olevast teenistustasust vastavalt käesoleva seaduse §-le 197.
(3) Kaitsejõudude Peastaabi ülema väljateenitud aastate pensioni suuruseks on 75% tema pensioni suuruse arvestamise aluseks olevast teenistustasust vastavalt käesoleva seaduse §-le 197.
(4) Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja ning Kaitsejõudude Peastaabi ülema väljateenitud aastate pensioni saamise ajal ei ole isikul õigust saada teisi riiklikke pensione ega kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud teenistustasu.»;
44) paragrahvi 197 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna «valida» sõnadega «pensioni taotlemiseks»;
45) paragrahvi 209 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna «ümberarvutamise» sõnadega «, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti»;
46) paragrahvi 209 täiendatakse lõigetega 6–9 järgmises sõnastuses:
« (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel arvutatakse pension ümber ilma sellekohast avaldust nõudmata.
(7) Pensioni suuruse arvestamise aluseks olnud teenistustasu muutusest teavitab pensioni saava isiku teenistust korraldanud ülem kirjalikult Sotsiaalkindlustusametit.
(8) Kui pensioni suuruse arvutamise aluseks olnud kuukeskmine brutopalk kalendriaastas muutub järgmisel kalendriaastal, arvutab pensioni ümber Sotsiaalkindlustusamet.
(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel arvutatakse pension ümber pensioni suuruse arvestamise aluse muutumise ajast arvates.»;
47) paragrahvi 215 lõikes 1 asendatakse sõna «kaitseväelasele» sõnaga «kaadrikaitseväelasele»;
48) paragrahvi 215 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
« (11) Kui kaadrikaitseväelane ei soovi ennistamist, on kaadrikaitseväelase viimane teenistuskoht kohustatud maksma talle hüvitisena kolme kuu teenistustasu.»;
49) seadust täiendatakse paragrahviga 2261 järgmises sõnastuses:
« § 2261. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja ning Kaitsejõudude Peastaabi ülema ametikohalt vabastatud, reservi või erru arvatud isiku õigus pensionile
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist seadusega sätestatud korras kaitseväe juhataja või ülemjuhataja ametikohalt vabastatud, reservi või erru arvatud kaadrikaitseväelasel või eruväelasel on õigus käesolevas seaduses sätestatud kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja väljateenitud aastate pensionile.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist seadusega sätestatud korras Kaitsejõudude Peastaabi ülema ametikohalt vabastatud, reservi või erru arvatud kaadrikaitseväelasel või eruväelasel on õigus käesolevas seaduses sätestatud Kaitsejõudude Peastaabi ülema väljateenitud aastate pensionile.»;
50) seadust täiendatakse paragrahviga 2271 järgmises sõnastuses:
« § 2271. Määratud ühekordse toetuse ümberarvutamine
(1) Kaadrikaitseväelasele, kes kaitseväeüksuse koosseisus rahvusvahelise sõjalise koostöö seaduse tähenduses osales rahvusvahelises sõjalises operatsioonis välisriigis, või tema pärijatele kuni käesoleva seaduse jõustumiseni asjaomase ministri poolt käesoleva seaduse § 164 alusel määratud ühekordne toetus arvutatakse ümber käesoleva seaduse § 164 lõikes 51 sätestatud korras.
(2) Asjaomane minister määrab ja maksab täiendava ühekordse toetuse määratud toetuse taotlejale välja kahe kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.»
§ 2. Ajateenistuse kestuse arvestamine
(1) Käesoleva seaduse jõustumise ajal kaitseväeteenistuskohustuse täitmisel viibiva ajateenija ajateenistuse kestuse hulka loetakse kogu ajateenistuses viibitud aeg, sealhulgas ka aeg, mida kaitseväeteenistuse seaduse § 62 seni kehtinud redaktsiooni alusel ajateenistuse kestuse hulka ei arvatud.
(2) Isikul, kelle ajateenistus on käesoleva seaduse jõustumise ajal katkestatud kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud korras, loetakse ajateenistuse katkestamise periood ajateenistuse kestuse hulka ning ta arvatakse reservi ajateenistuskohustuse täitmise tähtaja saabumisel.
§ 3. Teenistusaja arvamine kaitseväeteenistuse staaži hulka
Isikul, kellel käesoleva seaduse jõustumise ajani on kaitseväeteenistuse staaži hulka arvatud teenistusaeg kaitseväeteenistuse seaduse § 190 lõike 2 punkti 4 seni kehtinud redaktsiooni alusel, kaitseväeteenistuse staaži edasisel arvestamisel sellel alusel ümberarvutusi ei tehta.
§ 4. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 41 ja § 3 jõustuvad 2005. aasta 1. aprillil.
(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 35 jõustub 2006. aasta 1. jaanuaril.
| Riigikogu esimees Ene ERGMA |