1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Päästeameti staatus

(1) Päästeamet (edaspidi amet) on valitsusasutus Siseministeeriumi valitsemisalas, millel on juhtimisfunktsioon päästealal ning teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seaduses ettenähtud alustel ja ulatuses.

(2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

(3) Ameti haldusse kuuluvad Päästeameti kohalikud päästeasutused, sõjaväestatud päästeüksused ja Häirekeskus.

§ 2. Ameti eelarve, pangaarve, pitsat ja sümboolika

(1) Ameti kulud kaetakse riigieelarvest. Ametil on oma eelarve. Ametil on arvelduskontod e-riigikassas Riigikassa kontsernikonto koosseisus ja pangaarve.

(2) Ametil on sõõrikujuline 35-mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülaäärel on sõna «PÄÄSTEAMET».

(3) Ameti muud kehtestatud korras registreeritud sümbolid on lipp ja vapp.

§ 3. Järelevalve ameti tegevuse üle

Ameti kõrgemalseisev valitsusasutus on Siseministeerium, mis suunab ja koordineerib ameti tegevust. Teenistuslikku järelevalvet ameti ja selle ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab siseminister.

§ 4. Ameti asukoht

Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Raua 2, 10124 Tallinn. Ameti nende struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne ameti asukohas, tuuakse ära struktuuriüksuste põhimäärustes.

2. peatükk
AMETI TEGEVUSVALDKONNAD JA ÜLESANDED

§ 5. Ameti tegevusvaldkonnad

Ameti tegevusvaldkonnad on:
1) päästetööd;
2) tuleohutusalane riiklik järelevalve;
3) tuleohutus- ja päästealane ennetustöö;
4) hädaabikutsete menetlemine, päästekorraldus;
5) kriisireguleerimine;
6) demineerimistööd.

§ 6. Ameti ülesanded

Ameti ülesanded:
1) analüüsib ja arendab päästeala;
2) juhib ja koordineerib päästetöid;
3) korraldab ja teostab tuleohutuse riiklikku järelevalvet päästealal;
4) koostab päästeala ennetustöö prioriteedid ja riikliku tegevuskava;
5) koordineerib Häirekeskusele seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korraldustega, siseministri määruste ja käskkirjadega pandud ülesannete täitmist;
6) korraldab kriisireguleerimisalast tegevust päästealal;
7) korraldab ja teostab demineerimistöid;
8) töötab välja tehnilised normid ning õigusaktid järelevalve- ja ohutuspoliitika kujundamiseks;
9) korraldab koostöös teiste ametkondadega kemikaaliohutuse alast järelevalvet;
10) teostab päästeasutuste operatiivteenistuslikku järelevalvet;
11) koordineerib päästeasutuste tööd, sealhulgas koostööd teiste asutuste ja organisatsioonidega;
12) osaleb üldriikliku ja rahvusvahelise kriisireguleerimispoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel;
13) annab Siseministeeriumile arvamuse riskianalüüside ja kriisireguleerimisplaanide kohta ning korraldab varajase hoiatuse süsteemi väljaarendamist;
14) nõustab maavalitsusi kriisireguleerimisalastes küsimustes ning koordineerib mittetulundusühingute ja sihtasutustega koostööalast tegevust kriisireguleerimise valdkonnas;
15) teostab järelevalvet maakondade riskianalüüside ja kriisireguleerimisplaanide koostamise üle;
16) kogub, analüüsib ja edastab siseriiklikku ja rahvusvahelist teavet hädaolukordadest või neid põhjustada võivatest ohtudest;
17) osaleb kriisireguleerimisalase koolituse ja selgitustöö korraldamisel;
18) osaleb kriisireguleerimisalaste õppuste planeerimisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel;
19) töötab välja päästeala puudutavate õigustloovate aktide eelnõusid ning standardite projekte;
20) töötab välja või osaleb üldriiklike päästeala arengukontseptsioonide ja programmide väljatöötamises;
21) kavandab ja teostab päästeala side- ja infosüsteemide arendamist;
22) korraldab päästetehnika ning vahendite hankeid päästeasutustele;
23) informeerib avalikkust päästevaldkonna operatiivsündmustest ja päästeasutuste muudest tegevustest;
24) korraldab avalikkuse teavitamist hädaolukorras;
25) korraldab ennetustöö integreerimist päästeala tegevusvaldkondadesse (tuleohutusejärelevalve; päästetööd; demineerimine; kriisireguleerimine; hädaabikutsete menetlemine) ning koordineerib ennetustöö tegemist päästeala sidusorganisatsioonide vahel;
26) töötab välja ennetustööks vajalikud teavitusmaterjalid, rakendatavad metoodikad ning kavandab koolitajate koolitust;
27) tagab ameti halduses olevate sõjaväestatud päästeüksuste nõuetekohase ettevalmistuse ja valmiduse tegutsemiseks rahu ja sõja ajal;
28) koordineerib päästekolledži nõukogu kaudu päästealase rakendusliku kõrghariduse ja -kutseõppe korraldamist ja korraldab kutsealast väljaõpet ja täienduskoolitust;
29) koostab ameti haldusala eelarve eelnõu.

3. peatükk
AMETI JUHTIMINE

§ 7. Peadirektor

(1) Ametit juhib peadirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist siseminister kantsleri ettepanekul.

(2) Peadirektor:
1) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise ning tulemusliku toimimise eest ning annab aru siseministrile;
2) juhib ja arendab ameti ja ameti haldusala tööd;
3) teostab järelevalvet ameti ja ameti halduses olevate asutuste üle;
4) jõustab ameti ja kooskõlastab ameti haldusala halduse üldaktid;
5) alustab ja lõpetab teenistus- ja töösuhteid ameti teenistujatega;
6) nimetab ametisse ja vabastab ameti haldusala asutuste juhid, kooskõlastab ameti haldusala asutuste juhtide asetäitjate ametisse nimetamise;
7) sõlmib ja lõpetab tegevteenistuse lepinguid ametis teenivate allohvitseridega, määrab ametikohale ja vabastab ametikohalt ameti ja tema halduses olevate sõjaväestatud päästeüksuste ohvitserid ning ametis teenivad allohvitserid, teeb ettepanekuid sõjaväeliste auastmete andmiseks;
8) annab volitusi ameti esindamiseks;
9) annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või käskkirja alusel käskkirju;
10) teostab oma pädevuse piires riigihankeid;
11) sõlmib ameti nimel lepinguid.

(3) Peadirektori teenistussuhte peatumisel määrab tema asendaja siseminister. Muudel peadirektori ajutise äraoleku juhtudel määrab asendaja peadirektor, millest informeeritakse siseministrit ja Siseministeeriumi kantslerit.

§ 8. Peadirektori asetäitja

(1) Ameti koosseisus on kaks peadirektori asetäitjat. Ametiülesannete jaotus peadirektori asetäitjate vahel kehtestatakse peadirektori käskkirjaga.

(2) Peadirektori asetäitjad juhivad struktuuriüksuste juhatajate kaudu struktuuriüksuste tööd.

(3) Peadirektori ühe asetäitja äraolekul asendab teda teine peadirektori asetäitja või selleks määratud struktuuriüksuse juhataja. Peadirektori asetäitja asendamine vormistatakse peadirektori käskkirjaga.

(4) Peadirektori asetäitjad:
1) esindavad ametit peadirektorilt saadud volituste piires;
2) teevad peadirektorile ettepanekuid ameti eelarve koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks;
3) töötavad välja ameti arengusuunad;
4) teevad ettepanekuid struktuuriüksuste juhatajatele ergutuste kohaldamiseks ja distsiplinaarkaristuste määramiseks;
5) teostavad riigihankeid peadirektorilt saadud volituste piires;
6) valvavad struktuuriüksuste ülesannete täitmise üle;
7) täidavad muid peadirektori poolt antud ülesandeid.

4. peatükk
AMETI STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED

§ 9. Ameti struktuur

(1) Ameti struktuuriüksused on osakonnad ja bürood, millel puuduvad täitevvõimu volitused ametiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ameti struktuuriüksuse koosseisu võivad kuuluda talitused ja keskused.

(2) Ameti struktuuriüksust juhib struktuuriüksuse juhataja.

(3) Struktuuriüksuse juhataja vastutab struktuuriüksusele pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest. Struktuuriüksuse juhataja allub vahetult peadirektori asetäitjale.

(4) Sõjaväestatud päästeüksuste osakonda juhib ülem, kes on sõjaväestatud päästeüksuste ülem.

(5) Sõjaväestatud päästeüksuste ülemal on ametis ja sõjaväestatud päästeüksustes tegevteenistuses olevate kaitseväelaste suhtes «Kaitseväe distsiplinaarseaduses» (RT I 1997, 95/96, 1575; 1999, 31, 425) brigaadiülemale ettenähtud õigused, kohustused ja distsiplinaarvõim.

(6) Sõjaväestatud päästeüksuste ülem annab «Kaitseväe distsiplinaarseaduse» alusel distsiplinaarküsimustes käskkirju.

(7) Ameti struktuuriüksuse pädevus määratakse struktuuriüksuse põhimäärusega, mille kinnitab peadirektor.

§ 10. Struktuuriüksuse juhataja

Struktuuriüksuse juhataja:
1) juhib struktuuriüksuse tööd ja tagab sellele pandud ülesannete täitmise;
2) täidab temale antud juhised ja korraldused või teatab nende täitmise takistustest;
3) annab alluvatele teenistujatele juhiseid ja korraldusi ning kontrollib nende täitmist;
4) allkirjastab või viseerib koostatud dokumendid kooskõlas struktuuriüksuse põhimääruse ja ameti asjaajamiskorraga;
5) esindab struktuuriüksust ning annab struktuuriüksuse nimel arvamusi ja kooskõlastusi ameti juhtkonnale ja struktuuriüksustele;
6) teeb ettepanekuid peadirektorile struktuuri, koosseisu ja töökorralduse kohta, teenistujate palgaastmete ja lisatasude ning ergutuste kohaldamise ja distsiplinaarkaristuste määramise kohta;
7) taotleb struktuuriüksuse ülesannete täitmiseks vajalike vahendite eraldamist ja tingimuste loomist;
8) taotleb teenistujatele täienduskoolitust;
9) teeb ettepanekuid komisjonide moodustamiseks struktuuriüksuse valdkonda kuuluvate küsimuste lahendamiseks;
10) vastavalt struktuuriüksuse põhimäärusele kirjutab alla ameti kirjaplangil vormistatud kirjadele teabe, arvamuste ja dokumentide edastamiseks ning saamiseks, millega ei võeta rahalisi kohustusi ning ei anta õigusi ega panda kohustusi ametivälistele isikutele, kui õigustloov akt ei sätesta teisiti.

§ 11. Ameti struktuuriüksused

Ameti struktuuriüksused on:
1) järelevalve osakond;
2) kriisireguleerimise osakond;
3) operatiivteenistuse osakond;
4) sõjaväestatud päästeüksuste osakond;
5) rahandusosakond;
6) haldusosakond;
7) personali ja siseauditi osakond;
8) avalike suhete büroo;
9) ennetustöö büroo;
10) infotehnoloogia büroo;
11) välissuhete büroo.

§ 12. Järelevalve osakond

Järelevalve osakonna põhiülesanded on:
1) tuleohutusjärelevalve korraldamine, tuleohutusjärelevalve alase tegevuse analüüs ja arengu koordineerimine;
2) kemikaaliohutusjärelevalve korraldamine ja teostamine;
3) riikliku tuleohutusjärelevalve toimingute teostamiseks üldpõhimõtete, normide ja õigusaktide väljatöötamine;
4) riigi ja kohalike omavalitsuse asutuste ning mittetulundusühingute koostöö korraldamisel ja ennetustöö koordineerimisel osalemine.

§ 13. Kriisireguleerimise osakond

Kriisireguleerimise osakonna põhiülesanded on:
1) kriisireguleerimisalase tegevuse nõustamine, korraldamine ja teostamine päästealal;
2) maavalitsuste nõustamine riskianalüüside ja kriisireguleerimisplaanide koostamisel ning järelevalve teostamine nende väljatöötamise ja regulaarse ülevaatamise üle;
3) riigi päästeasutuste kriisireguleerimisalase tegevuse analüüs ja koordineerimine;
4) hädaolukordade või neid põhjustada võivate ohtudega seotud siseriikliku ja rahvusvahelise teabe kogumine, analüüs ja edastamine ning osalemine hädaolukordade lahendamisel.

§ 14. Operatiivteenistuse osakond

Operatiivteenistuse osakonna põhiülesanded on:
1) päästeala tegevuse analüüs ning arengu koordineerimine;
2) päästetehnika arengukavade ja -programmide koostamine ning vastavate soetuste korraldamine;
3) vajadusel päästetööde koordineerimine ja/või juhtimine;
4) operatiivteenistusliku järelevalve teostamine.

§ 15. Sõjaväestatud päästeüksuste osakond

Sõjaväestatud päästeüksuste osakonna põhiülesanded on:
1) ameti halduses olevate üksik-päästekompaniide nõuetekohase kaitseväelise ja päästealase valmisoleku tagamine;
2) demineerimistööde korraldamine ja tegemine.

§ 16. Rahandusosakond

Rahandusosakonna põhiülesanded on:
1) ameti haldusala eelarve eelnõu koostamine;
2) ameti raamatupidamise korraldamine ja teostamine;
3) ameti haldusala raamatupidamise koordineerimine;
4) eelarve täitmise kontrollimine ja majandusanalüüs.

§ 17. Haldusosakond

Haldusosakonna põhiülesanded on:
1) ameti valduses oleva riigivara üle arvestuse pidamise korraldamine;
2) riigihangete kavandamine ja läbiviimine (välja arvatud projekteerimine ja ehitusalased riigihanked), tehnika, seadmete ja materjalide hankimine, hankelepingute ettevalmistamine;
3) hoonete, rajatiste ja kinnisasjade haldamise korraldamine;
4) päästeameti kohalike asutustega nende põhitegevuseks tarvilike tugiteenuste osas koostöö tegemine.

§ 18. Personali ja siseauditi osakond

Personali ja siseauditi osakonna põhiülesanded on:
1) ameti ja ameti haldusala personalitöö ja -koolituse korraldamine ja koordineerimine;
2) siseauditi alase tegevuse planeerimine, auditite läbiviimine ning auditi tulemustest juhtkonna ja auditeeritavate teavitamine;
3) riigisaladuse kaitsega seotud teabe haldamine ja sellega seotud tegevuste koordineerimine;
4) ameti asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine.

§ 19. Avalike suhete büroo

Avalike suhete büroo põhiülesanded on:
1) sisekommunikatsiooni korraldamine ja avalikkuse informeerimine operatiivsündmustest ning päästeasutuste muudest tegevustest;
2) avalikkuse teavitamise korraldamine hädaolukorras;
3) osalemine päästealase ennetustöö korraldamisel ja läbiviimisel.

§ 20. Ennetustöö büroo

Ennetustöö büroo põhiülesanded on:
1) riikliku ennetustöö reguleerimine;
2) ennetustöö integreerimine päästeala tegevusvaldkondadesse (tuleohutusjärelevalve; päästetööd; demineerimine; kriisireguleerimine; hädaabikutsete menetlemine) ning laiaulatusliku võrgustikutöö korraldamine päästeala sidusorganisatsioonide vahel;
3) päästealaseks ennetustööks vajaliku teavitusmaterjalide, metoodika ja koolituse koordineerimine.

§ 21. Infotehnoloogia büroo

Infotehnoloogia büroo põhiülesanded on:
1) ameti ja ameti haldusala asutuste infotehnoloogia arendamine ja korraldamine;
2) päästeasutuste andmekogude kogumise, töötlemise, kasutamise ja säilitamise ning andmekaitse ja -sidesüsteemide toimimise tagamine.

§ 22. Välissuhete büroo

Välissuhete büroo põhiülesanded on:
1) ameti välissuhete korraldamine;
2) ameti haldusala välissuhtlemise koordineerimine;
3) välisabi ja -koostööprojektidega seotud tegevuste koordineerimine.

§ 23. Peadirektori nõunikud ja ameti nõunikud

(1) Ameti struktuuri kuuluvad väljaspool struktuuriüksusi peadirektori nõunikud ja ameti nõunikud.

(2) Nõunikud alluvad vahetult peadirektorile.

(3) Ameti nõunikud alluvad vahetult peadirektori asetäitjale.

5. peatükk
AMETI ÜMARLAUD, NÕUKODA, KOMISJON JA TÖÖGRUPP

§ 24. Ümarlaud

(1) Peadirektor võib ameti ja/või selle haldusala strateegiliste küsimuste lahendamiseks moodustada ümarlaua.

(2) Ümarlaud on peadirektori juurde moodustatud alaline nõuandva häälega kogu.

(3) Ümarlaua liikmeks palub ja ümarlaua kutsub kokku peadirektor.

§ 25. Nõukoda

(1) Peadirektor võib ameti ja/või selle haldusala tegevusvaldkondade olulistes küsimustes otsuste tegemiseks moodustada alalisi nõukodasid.

(2) Nõukojal on otsustusõigus, kui see tuleneb peadirektori poolt kinnitatud nõukoja töökorrast.

(3) Nõukoja pädevus ja otsustusõigus sätestatakse peadirektori poolt kinnitatud nõukoja töökorras.

(4) Nõukoda moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse nõukoja pädevus, esimees, liikmed ning nende teenindamise eest vastutav struktuuriüksus.

§ 26. Komisjon ja töögrupp

(1) Peadirektor võib moodustada ameti ja/või selle haldusala tegevusvaldkondades üksikküsimuste lahendamiseks alalisi või ajutisi komisjone.

(2) Peadirektor võib moodustada ajutisi töögruppe ameti ja/või tema haldusala tegevusvaldkondades üld- ja üksikaktide väljatöötamiseks ning ühekordsete ülesannete täitmiseks.

(3) Komisjon ja töögrupp moodustatakse peadirektori käskkirjaga, milles määratakse komisjoni või töögrupi pädevus, esimees, liikmed ja ülesannete täitmise tähtajad ning nende teenindamise eest vastutav struktuuriüksus.

(4) Komisjoni ja töögrupi töös osalemise eest võib komisjoni ja töögrupi liikmetele maksta tasu.

6. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 27. Määruse kehtetuks tunnistamine

Siseministri 23. märtsi 2001. a määrus nr 63 «Päästeameti põhimääruse kinnitamine» (RTL 2001, 43, 599; 2002, 7, 63; 138, 2024; 2004, 60, 1014; 100, 1599) tunnistatakse kehtetuks.

§ 28. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2005. a.