Kalapüügiseaduses (RT I 1995, 80, 1384; 1996, 27, 567; 1998, 108/109, 1784; 1999, 10, 152; 54, 583; 95, 843; 2000, 13, 92; 54, 348; 81, 514; 2001, 18, 88; 2002, 41, 250; 61, 375; 63, 387; 2003, 9, 43; 88, 589; 2004, 2, 9; 30, 208) tehakse järgmised muudatused:
§ 1. Paragrahvi 6 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Sõltuvalt kasutatavatest püügivahenditest eristatakse õnge-, harrastus- ja kutselist püügiõigust.»
§ 2. Paragrahvi 61 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
«Kui kalapüüki, sellega seonduvat tegevust või kalapüügi järelevalvet reguleeriva Euroopa Liidu määruse kohaselt on vajalik volitatud asutuse määramine ning seda ei ole tehtud käesoleva seadusega, määrab volitatud asutuse Vabariigi Valitsus.»
§ 3. Paragrahvi 11:
1) lõike 3 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 5) kuni 100 konksust koosnev põhjaõngejada. Püsiasustusega väikesaare alalisel elanikul on lubatud kasutada kuni 300 konksust koosnevat põhjaõngejada;»;
2) lõiget 3 täiendatakse punktidega 6–8 järgmises sõnastuses:
« 6) kuurits;
7) liiv;
8) vähinatt ja vähimõrd.»;
3) täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
« (41) Harrastuslikul kalapüügil on keelatud kasutada samaaegselt rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit, välja arvatud vedelit, vähinatta ja vähimõrda, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.»;
4) lõike 7 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 3) õigusvastaselt represseeritud isikul – represseeritu tunnistus;»;
5) lõiked 10, 11 ja 111 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (10) Harrastuspüügiõigus antakse kalastuskaardi alusel kuni üheks kalendriaastaks ja harrastuspüügiõiguse eest tasumist tõendava muu dokumendi alusel kuni üheks aastaks.
(11) Keskkonnaministril on õigus määrata piirkonnad, kus kalavarude kaitse eesmärgil rakendatakse piiranguid kala püüdvate isikute arvu, püügivahendite, püügi aja või püütavate kalade kohta, ja piirkonnad, kus on harrastuspüügil lubatud kasutada nakkevõrku, põhjaõngejada, liivi, kuuritsat, vähinatta ja vähimõrda, ning kehtestada kasutada lubatud püügivahendite piirarv. Nendes piirkondades annab harrastuspüügiõiguse kalastuskaart.
(111) Ühe kalastuskaardi alusel tohib kasutada ühte nakkevõrku või ühte kuni 100 konksust koosnevat põhjaõngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni või sise- või piiriveekogudel või nende osades ja ühte liivi või ühte kuuritsat siseveekogudel ning vähipüügil kuni viit vähinatta või vähimõrda veekogudel, kus keskkonnaminister on määranud kalastuskaartide piirarvu. Igale isikule, välja arvatud püsiasustusega väikesaare alalisele elanikule, antakse kalapüügiks ühe nakkevõrguga, ühe kuni 100 konksust koosneva põhjaõngejadaga, ühe liiviga, ühe kuuritsaga, kuni viie vähinataga või viie vähimõrraga ühte piirkonda kehtestatud piirarvu piires üks kalastuskaart.»;
6) täiendatakse lõikega 112 järgmises sõnastuses:
« (112) Püsiasustusega väikesaare alaline elanik tohib ühe kalastuskaardi alusel kasutada kuni kolme nakkevõrku ja ühte kuni 300 konksust koosnevat põhjaõngejada merel kuni 20 meetri samasügavusjooneni ja järvel ühe kilomeetri laiusel veealal tema elukohajärgse saare ümber. Püsiasustusega väikesaare alalisele elanikule antakse kalapüügiks nende vahenditega tema elukohajärgse saare ümber kehtestatud piirarvu piires üks kalastuskaart. Nimetatud saari ümbritseval veealal kasutada lubatud püügivahendite arvu kehtestab keskkonnaminister.»
7) lõiked 12 ja 13 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (12) Piirkondades, kus käesoleva paragrahvi lõigete 11 ja 11 1 alusel on kehtestatud piirangud, annab kalastuskaardi püügipiirkonna maakonna keskkonnateenistus. Kui püügipiirkond jääb mitme maakonna piiresse, määrab kalastuskaardi andja keskkonnaminister. Kaitseala piires kalastuskaardi andmise õiguse võib keskkonnaminister anda kaitseala valitsejale. Kalastuskaardile märgitakse püügipiirkond, kaardi kehtivusaeg, püügiõiguse omaniku nimi ja vajaduse korral püügivahendid, nende arv ning püüda lubatud isendite arv. Kalastuskaardi andmise korra kehtestab keskkonnaminister.
(13) Kalastuskaardid antakse taotlemise ajalises järjekorras. Taotlus võetakse vastu pärast käesoleva paragrahvi lõigete 11 ja 11 1 alusel vastavaks aastaks piirangute kehtestamist. Kalastuskaardi andmisest keeldutakse, kui kalastuskaardi taotlejal on kehtiv karistus harrastuspüügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest.»;
8) täiendatakse lõikega 131 järgmises sõnastuses:
« (131) Püsiasustusega väikesaari ümbritseval veealal kalapüügiks annab kalastuskaardi kohalik omavalitsus keskkonnaministri kehtestatud lubatud püügivahendite arvu piires.»;
9) täiendatakse lõigetega 16 ja 17 järgmises sõnastuses:
« (16) Kui püük toimub kalastuskaardi alusel, esitatakse Keskkonnaministeeriumile harrastuspüügi kohta andmed. Harrastuspüügi andmete esitamise korra, vormi ning püügiandmete esitamise tähtaja kehtestab keskkonnaminister.
(17) Harrastuspüügiõiguse tasu tuleb maksta kümne päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Vastasel juhul loetakse isik taotlusest loobunuks. Kalastuskaarti ei anta enne harrastuspüügiõiguse tasu maksmist.»
§ 4. Paragrahv 12 tunnistatakse kehtetuks.
§ 5. Paragrahvi 13:
1) lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kutselise kalapüügi vahenditega tohib kala püüda ettevõtjana äriregistris registreeritud isik, kelle tegevusalana on äriregistrisse kantud kalapüük kalapüügiloa alusel siseveekogudel, piiriveekogudel, merel, Eesti Vabariigi majandusvööndis või väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal. Väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal võib Eesti Vabariigist sõltumata omandatud püügivõimalusi kasutada vaid juhul, kui see ei ole vastuolus Euroopa Liidu nõuetega.»;
2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Vabariigi Valitsus asutab kalalaevade riikliku registri. Registrisse kantakse Euroopa Komisjoni määruses 26/2004/EÜ ühenduse kalalaevastiku registri kohta (ELT L 005, 09.01.2004, lk 25–35) nõutud andmed Eesti lipu all sõitvate kalalaevade kohta ja vajaduse korral ka Eesti laevakinnistusraamatusse või väikelaevaregistrisse kantud kalalaevade kohta, mis ei pea kandma riigilippu.»;
3) lõiked 10 ja 11 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (10) Kalalaeva juurdetoomise õiguse loovutamise kokkulepe peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Loovutamise kokkulepe või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri esitatakse kalalaevade riikliku registri volitatud töötlejale koos uue kalalaeva registrisse kandmiseks esitatava taotlusega.
(11) Kui kalalaeva registrist väljaviinud isik ei soovi vaba püügivõimsuse arvelt uut kalalaeva registrisse kanda ega ole kalalaeva registrisse kandmise õigust loovutanud teisele isikule, võivad vaba püügivõimsuse arvelt kalalaeva registrisse kandmist 12 kuu jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud tähtaja lõppemisest, taotleda isikud, kellele kuuluv või kelle valduses olev laev on kantud vastavasse kalalaevastiku segmenti. Kui isikud, kellele kuuluv või kelle valduses olev laev on kantud vastavasse kalalaevastiku segmenti, nimetatud tähtaja jooksul taotlust ei esita, võivad kalalaeva registrisse kandmist taotleda kõik isikud. Käesolevas lõikes sätestatud juhtudel rahuldatakse kõige varem kalalaevade riikliku registri volitatud töötlejani jõudnud nõuetekohane taotlus.»;
4) lõiget 13 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:
« 8) kalalaeva kasutades on rikutud rahvusvahelisi või teise riigi kalapüüki reguleerivaid õigusakte ja laev on kantud vastava rahvusvahelise kalandusorganisatsiooni ebaseaduslikku püüki teostanud laevade nimekirja või kehtib karistus, mis on määratud teise riigi poolt seoses laeva kasutamisega ja mis ei luba nimetatud laevaga karistuse kehtivuse ajal kala püüda.»
§ 6. Paragrahvi 131 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kalalaeva kalapüügiloa annab Põllumajandusministeerium.»
§ 7. Paragrahvi 132 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Kaluri kalapüügiloa annab Põllumajandusministeerium või põllumajandusministri määratud valitsusasutus.»
§ 8. Paragrahvi 134:
1) lõiked 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Kutselise kalapüügi loa taotlus esitatakse taotletavale aastale eelneval aastal ajavahemikul 1. septembrist kuni 1. detsembrini. Põllumajandusminister võib mõjuvatel põhjustel taotluste esitamise tähtaega pikendada.
(3) Lähtudes kalavarude seisundist, kehtestab Vabariigi Valitsus taotletava aasta püügivõimalused kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel maakondade kaupa taotletavale aastale eelneva aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit ei anna püügivõimalusi hilisemal ajal. Taotletava aasta püügivõimalused, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, kehtestab Vabariigi Valitsus 30 tööpäeva jooksul pärast Euroopa Liidu püügivõimaluste kehtestamist. Taotletava aasta püügivõimalused, mis saadakse teiste riikidega püügivõimaluste vahetamise tulemusena, kehtestab Vabariigi Valitsus 30 tööpäeva jooksul pärast püügivõimaluste vahetamist.»;
2) lõike 8 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 1) loa taotlejal või taotluses nimetatud kaluril on rohkem kui üks karistus väärteo eest või üks kehtiv karistus kuriteo eest, mis on määratud seoses käesoleva seaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumisega;»;
3) lõike 8 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« 10) kalalaeva kalapüügiloa taotluses nimetatud kaptenil on rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo eest või üks kehtiv karistus kuriteo eest, mis on määratud seoses käesoleva seaduse §-s 202 loetletud kalapüügi või sellega seonduvate nõuete rikkumisega;»;
4) lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (9) Kui taotleja ei ole taotletava aasta 30. aprilliks tema poolt taotletud või talle käesoleva seaduse § 16 lõike 3 alusel jaotusega määratud püügivõimaluse eest tasunud või püügivõimalusi loaga välja võtnud, kui tasu maksmine ei ole nõutav, loetakse püügivõimalused tasumata või välja võtmata osas vabanenuks. Kui lubatud püügivõimalused jagati käesoleva seaduse § 16 lõike 3 alusel, jagatakse vabanenud püügivõimalused vastavalt § 16 lõike 3 alusel määratud ajaloolisele püügiõigusele. Kui lubatud püügivõimalused jaotati vastavalt taotlustele või kõigi ajaloolise püügiõiguse alusel püügivõimalusi saanud taotlejate arvelt on püügivõimalus vabanenud, jagatakse püügivõimalused pärast nende vabanemist loa andjani jõudvate nõuetekohaste taotluste järjekorras. Vabanenud püügivõimalusi ei jaotata isikule, kelle arvelt püügivõimalused vabanesid. Kui vabanenud püügivõimaluste eest ei ole tasutud taotletava aasta 1. detsembriks, ei võeta neid arvesse isiku poolt õiguspäraselt omandatud püügivõimalustena.»
§ 9. Paragrahvi 135 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Eraveekogul püüab kala või lubab seda teha veekogu omanik, arvestades seaduses ja selle alusel kehtestatud piiranguid püügivahenditele, püügiajale ja püüda lubatud kalaliikidele. Kalapüügiks kutselise kalapüügi vahenditega peab eraveekogu omanik taotlema kalapüügiluba, mille annab Põllumajandusministeerium või põllumajandusministri määratud valitsusasutus tasuta. Eraveekogu omanik tohib õngepüüki ja harrastuspüüki temale kuuluval veekogul keelata käesoleva seaduse §-des 10 ja 11 sätestatud juhtudel.»
§ 10. Paragrahvi 136 lõiked 41 ja 42 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (41) Kehtivuse kaotanud kalalaevatunnistus tuleb tagastada kalalaevade riikliku registri volitatud töötlejale kümne päeva jooksul, alates loa kehtivuse lõppemisest. Kui tunnistus on antud väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal tegutsevale kalalaevale, tuleb tunnistus tagastada kehtivuse lõppemisest alates 30 päeva jooksul.
(42) Kalalaevade riikliku registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse, kui laeva ei ole ühe aasta jooksul kasutatud kalapüügiks. Kalalaevatunnistus hakkab uuesti kehtima, kui esitatakse taotlus kalalaevale kalapüügiloa saamiseks. Kalalaevatunnistuse kehtivuse peatumise ajaks tagastatakse tunnistus kalalaevade riikliku registri volitatud töötlejale.»
§ 11. Paragrahvi 15:
1) lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (11) Kutselise kalapüügiõiguse tasu ei tohi ületada nelja protsenti tasu kehtestamise aastale eelnenud aastal püügivahendiga või püügipäevas püügipiirkonnas keskmiselt väljapüütud kalakoguse või püütud kalaliigi harilikust väärtusest ega olla väiksem kui 15 krooni, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 12 ja 13 sätestatud juhtudel ning püügiõiguse tasu isendi kohta.»;
2) lõige 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (14) Kalapüügivahendi püügiõiguse tasu määratakse aasta kohta. Püügiõiguse tasu on aastas püügipäeva eest 1000 kuni 5000 krooni, tonni eest 20 kuni 1000 krooni, püügivahendi eest 15 kuni 2000 krooni ja isendi eest 5 kuni 15 krooni. Püügiõiguse tasu püügivahendi eest, millega püütakse angerjat, on aastas kuni 10 000 krooni. Põhjanooda ehk mutniku püügiõiguse tasu on aastas 20 000 kuni 40 000 krooni.»;
3) lõiked 3 ja 31 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Harrastuspüügiõigus on tasuline, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 33 nimetatud juhtudel. Harrastuspüügiõiguse tasu määrab keskkonnaminister.
(31) Harrastuspüügiõiguse tasu määramisel lähtutakse püügi ajast, kohast, püügivahendi püügivõimsusest, kalavaru olukorrast püügipiirkonnas ning püütava kalaliigi väärtusest. Harrastuspüügiõiguse tasu on ööpäevas 0,5 kuni 200 krooni. Harrastuspüügiõiguse tasu vähinata või vähimõrraga on ööpäevas ühe püügivahendi kohta 15 kuni 200 krooni.»;
4) lõige 32 tunnistatakse kehtetuks;
5) lõiked 33 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
« (33) Harrastuspüügiõiguse tasu ei pea maksma eelkooliealised lapsed, alla 16-aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud isikud ja puuetega isikud, välja arvatud käesoleva seaduse § 11 lõigetes 11, 111 ja 11 2 sätestatud juhtudel.
(4) Kutselise kalapüügiõiguse eest merel väljaspool Läänemerd ei võeta tasu, kui püügivõimalusi seal ei ole taganud Eesti Vabariik. Nimetatud juhul tasub kalapüügiõiguse saanud isik vaatleja laeval viibimise kulud.»
§ 12. Paragrahvi 16:
1) lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (21) Vabariigi Valitsus võib kalavaru olukorra säilitamiseks, taastamiseks või parandamiseks piirata teatud veealal või teatud kalaliigi püügil laevade püügikoormust, püügivõimsust, laeva kogumahutavust või masinate võimsust. Piiratud püügikoormuse, püügivõimsuse, kogumahutavuse või masina võimsuse kalapüügiloa taotlejate vahel jaotamisele kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.»;
2) lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ajaloolist püügiõigust on lubatud võõrandada isikule, kellele tohib anda kalapüügiluba. Võõrandamise tehing peab olema notariaalselt tõestatud. Tehingus peab olema kirjas võõrandatava püügiõiguse suurus, selle alus ning püügiõiguse ülemineku aeg. Püügiõiguse üleminek jõustub võõrandamise tehingu ärakirja kalapüügiloa andjale üleandmise päevast, kui tehingus ei ole sätestatud hilisemat kuupäeva.»
§ 13. Paragrahvi 161 lõiget 2 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
« 11) eripüügiloa saanud isik on rikkunud loa tingimusi.»
§ 14. Paragrahvi 162 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (1) Kalapüüki teostaval isikul peab kalapüügiõigust tõendav dokument harrastuslikul, eriotstarbelisel ja kutselisel kalapüügil alati kaasas olema ning ta on kohustatud selle esitama järelevalvet teostavale isikule viimase nõudmisel.»
§ 15. Paragrahvi 171 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (2) Põllumajandusministeerium korraldab esmakokkuostjatega seotud andmete kogumist.»
§ 16. Paragrahvi 18:
1) lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (3) Kalapüügiandmete arvestust korraldab Põllumajandusministeerium.»;
2) lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (5) Kala esmakokkuostja esitab andmed kala ja veetaimede ostu kohta püügiõigust omavalt isikult Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras.»;
3) lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (9) Kui merel ümberlaadimiseks, vastuvõtmiseks, töötlemiseks, mitme laeva ühiseks püügitegevuseks või lossimiseks on vaja luba, annab selle Põllumajandusministeerium. Loa andmise ja loa andmisest keeldumise korra ning loa vormi kehtestab põllumajandusminister.»
§ 17. Paragrahvi 251:
1) lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (9) 2005. aasta 1. jaanuaril:
1) jõustub käesoleva seaduse §
11 lõike 3 punkt 4;
2) tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse
§ 133 ja § 136 lõikes 4 asendatakse
sõnad «kalalaevade riikliku registri pidaja» sõnadega «kalalaevade
riikliku registri volitatud töötleja»;
3) jäetakse
käesoleva seaduse § 15 lõikest 1 välja sõnad «ja piiratud», lõikest 7
välja sõnad «ja piiratud» ja «vähipüügiõiguse» ning lõikest 8 välja
sõnad «vähipüügiõiguse, piiratud kalapüügiõiguse»;
4) jäetakse käesoleva seaduse § 20 lõike 6 punktist 4 välja sõnad
«vähipüügiloa või piiratud kalapüügiloa alusel»;
5) jõustub käesoleva seaduse § 242 lõikes 1
sätestatud kohustus laevade suhtes üldpikkusega 15 kuni 18 meetrit
(kaasa arvatud);
6) jõustuvad 2004. aasta 15. detsembri redaktsioonis
käesoleva seaduse § 11 lõike 3 punkt 5 ja lõige 11
1 ning § 15 lõige 11.»;
2) lõiked 11 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;
3) lõige 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
« (13) Kui aastatel 2002, 2003 või 2004 piiratud kalapüügiga tegelenud isik soovib alates 2005. aastast hakata tegelema kutselise kalapüügiga kaluri kalapüügiloa alusel, peab ta püügi asukoha keskkonnateenistusele esitama sellekohase avalduse ning registreerima end äriregistris kutselise kalapüügiga tegeleva ettevõtjana 2004. aasta 1. septembriks. Sel juhul võetakse talle ajaloolise püügiõiguse alusel kutselise kalapüügivõimaluse jaotamisel käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud õiguspäraselt omandatud püügivõimalusena arvesse ka tema poolt õiguspäraselt omandatud piiratud kalapüügivõimalused. Kutselist kalapüüki saab alustada samas maakonnas, kus isik tegeles piiratud kalapüügiga. Isiku poolt aastas õiguspäraselt omandatud püügivõimalusena võetakse arvesse talle selleks aastaks väljastatud loale kantud suurim püügivahendite arv.»;
4) täiendatakse lõigetega 14–17 järgmises sõnastuses:
« (14) 2005. aasta kalapüügiload annab Keskkonnaministeerium, vastava maakonna keskkonnateenistus või keskkonnaministri määratud keskkonnateenistus.
(15) 2004. aastal võib kalastuskaardi taotlusi esitada ka enne käesoleva seaduse § 11 lõigete 11 ja 111 alusel 2005. aastaks piirangute kehtestamist. Isik loetakse enne käesoleva lõike jõustumist esitatud kalastuskaardi taotlusest loobunuks, kui ta ei ole harrastuspüügiõiguse tasu maksnud 2005. aasta 1. veebruariks.
(16) 2005. aasta 1. septembril:
1) jõustuvad 2004. aasta 15.
detsembri redaktsioonis käesoleva seaduse § 131
lõige 3, § 132 lõige 5, § 134
lõige 3, § 135 lõige 1 ja § 16 lõige 2
1;
2) tunnistatakse kehtetuks käesoleva seaduse § 16 lõiked 1 ja 2.
(17) 2006. aasta 1. jaanuaril jõustuvad 2004. aasta 15. detsembri redaktsioonis käesoleva seaduse § 61, § 17 1 lõige 2 ning § 18 lõiked 3 ja 9.»
| Riigikogu esimees Ene ERGMA |