1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Loomsed jäätmed
Selles määruses käsitatakse loomseid jäätmeid «Veterinaarkorralduse seaduse» (RT I 1999, 58, 608; 80, õiend; 97, 861) paragrahvi 2 lõikes 7 esitatud tähenduses.
§ 2. Loomsete jäätmete käitlemine
Selles määruses käsitatakse loomsete jäätmete käitlemist «Loomatauditõrje seaduse» paragrahvi 19 lõikes 1 esitatud tähenduses.
2. peatükk
LOOMSETE JÄÄTMETE LIIGITUS
§ 3. Kõrge riskiastmega loomsed jäätmed
(1) Kõrge riskiastmega loomseteks jäätmeteks loetakse loomseid jäätmeid, mis
on ohtlikud inimese või looma tervisele, nagu:
1) põllumajandusloomade, keda ei tapetud toiduks, korjused ning surnult või
enneaegselt sündinud ja surnud põllumajandusloomade korjused;
2) järelevalveametniku otsusel kahjutustamisele kuuluvad, punktis 1 nimetamata
loomade korjused;
3) loomatauditõrje käigus tapetud loomade korjused;
4) loomsed jäätmed, kaasa arvatud veri, mis pärinevad loomadelt, kellel avastatakse
tapaeelse või -järgse veterinaarkontrolli käigus inimesele või loomale
ülekanduvate haiguste tunnused;
5) tapetud loomade osad, mis pole läbinud tapajärgset veterinaarkontrolli,
välja arvatud harjased, kabjad, sarved, suled, sõrad, veri, vill jms;
6) loomsed saadused, mis on riknenud ja seega inimese ja looma tervisele ohtlikud;
7) imporditud loomad ja loomsed saadused, mis piiripunktis on järelevalve
tulemuste alusel tunnistatud vastavalt põllumajandusministri 24. detsembri
1999. a määrusele nr 44 «Loomade ja loomsete saaduste impordi veterinaarnõuded»
(RTL 2000, 10, 98) loomade ja loomsete saaduste impordi veterinaarnõuetele
mittevastavaks ja mille tagasisaatmine ei ole võimalik;
8) loomad, kes on surnud transportimisel;
9) loomsed jäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jääk- või saasteaineid ning loomsed
saadused, mis on nende esinemise tõttu tunnistatud toiduks kõlbmatuks;
10) kala, kellel esineb inimesele või kalale ülekanduva haiguse tunnused.
(2) Kõrge riskiastmega loomseid jäätmeid tuleb käidelda kõrge riskiastmega loomsete jäätmete käitlemisega tegelevas ettevõttes (edaspidi kõrge riskiastmega ettevõte).
§ 4. Madala riskiastmega loomsed jäätmed
(1) Madala riskiastmega loomseteks jäätmeteks loetakse loomseid jäätmeid, mis
ei ole ohtlikud inimese või looma tervisele, nagu:
1) tapetud loomade osad, mis on tapajärgse veterinaarkontrolli tulemusena
tunnistatud ohutuks inimese või looma tervisele;
2) harjased, kabjad, sarved, suled, sõrad, veri, vill jms, kui neid kasutatakse
sööda tootmiseks;
3) avamerel püütud ja kalajahu tootmiseks ettenähtud kala;
4) värske kala jäätmed, mis pärinevad kalatooteid käitlevast ettevõttest.
(2) Kõrge riskiastmega loomsete jäätmetega segatud madala riskiastmega loomseid jäätmeid loetakse kõrge riskiastmega loomseteks jäätmeteks.
(3) Madala riskiastmega loomseid jäätmeid võib käidelda järgnevates ettevõtetes:
1) kõrge riskiastmega ettevõttes, kus neid tuleb käidelda kõrge riskiastmega
loomsete jäätmetena;
2) madala riskiastmega loomsete jäätmete käitlemisega tegelevas ettevõttes
(edaspidi madala riskiastmega ettevõte);
3) lemmikloomade sööta, tehnilisi tooteid või farmaatsiatooteid valmistavas
ettevõttes.
§ 5. Eri riskiastmega loomsed jäätmed
(1) Eri riskiastmega loomseteks jäätmeteks loetakse järgmisi loomseid kudesid:
1) kolju koos aju ja silmadega, tonsillid, seljaaju ning niudesool veiselt,
kes on vanem kui 12 kuud;
2) kolju koos aju ja silmadega, tonsillid, seljaaju ning niudesool lambalt
ning kitselt, kes on vanem kui 12 kuud või kellel on igemesse lõikunud jäävlõikehambad;
3) kitsede ja lammaste põrnad.
(2) Kui lõikes 1 loetletud loomseid kudesid ei ole eemaldatud, loetakse tapasaadused ja surnud loomade korjused eri riskiastmega loomseteks jäätmeteks.
(3) Eri riskiastmega loomsed jäätmed tuleb värvida selliselt, et värv säiliks pärast paragrahvi 8 lõikes 12 nimetatud kuumtöötlemist.
(4) Värvitud eri riskiastmega loomsed jäätmed tuleb kõrge riskiastmega ettevõttes töödelda paragrahvi 8 lõikes 12 toodud kuumtöötlemisrežiimil ning põletada või matta jäätmekäitluskohta.
3. peatükk
LOOMSETE JÄÄTMETE KÄITLEMISE VETERINAARNÕUDED
§ 6. Loomsete jäätmete kogumise ja transportimise veterinaarnõuded
(1) Loomsete jäätmete kogumiseks ning transportimiseks kasutatavad vahendid peavad olema suletavad, lekkekindlad, kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad.
(2) Transportimiseks kasutatavad vahendid ja vastuvõturuumid tuleb iga kasutuse järel pesta ja desinfitseerida. Mittepestavad vahendid tuleb hävitada.
(3) Loomsete jäätmete transportimisel peab nendega kaasas olema saateleht, millest nähtub loomsete jäätmete liik, päritolu, kogus ning vedaja ja vastuvõtja nimi ning aadress.
(4) Saatelehte tuleb säilitada vähemalt kolm aastat. Saateleht tuleb esitada järelevalveametnikule tema nõudmisel.
(5) Loomsete jäätmete transportimiseks kasutatav vahend tuleb märgistada sõnadega «mitte toiduks» või muu kasutuseesmärki näitava märgistusega ning etiketiga, millest selgub loomsete jäätmete liik ja päritolu. Märgistus peab olema vähemalt 2 cm kõrguste tähtedega.
(6) Järelevalveametnik võib vajadusel transpordivahendi pitseerida.
(7) Loomsete jäätmete käitleja (edaspidi käitleja) peab pidama arvestust loomsete jäätmete päritolu ja koguse kohta.
(8) Juhul kui ettevõttesse saabub erakordselt suur kogus ühest liigist surnud loomi, peab käitleja sellest kohe teavitama Veterinaar- ja Toiduametit.
§ 7. Loomsete jäätmete käitlemise, välja arvatud kahjutustamine, veterinaarnõuded
(1) Loomsed jäätmed tuleb pärast ettevõttesse saabumist võimalikult kiiresti käidelda.
(2) Ettevõtte ehitisi, vahendeid ja seadmeid tuleb hoida korras ning pidevalt puhastada ja desinfitseerida.
(3) Ettevõttes peab olema küllaldaselt vahendeid transpordivahendite, reservuaaride, käitlemisvahendite, samuti vastuvõtu- ja käitlemisruumide puhastamiseks ja desinfitseerimiseks.
(4) Ettevõttes peab olema küllaldaselt võimsust ja seadmeid, mis kindlustaksid vajaliku kuuma vee ning auru loomsete jäätmete käitlemiseks.
(5) Ehitised ja ettevõtte sisseseade peavad olema kergesti puhastatavad ja desinfitseeritavad.
(6) Näriliste ja muude kahjurite tõrjet tuleb korraldada plaanipäraselt.
(7) Ettevõttes peab olema hügieeniline heitvee äravoolu süsteem. Ettevõtte põrandad peavad olema kallakuga, tagamaks heitvee valgumise restide ja haisulukkudega varustatud põrandakaevude poole.
(8) Ettevõttes peab olema küllaldaselt kätepesukohti, riietusruume, pesuruume ja tualette töötajatele.
(9) Loomade pääs ettevõttesse peab olema välistatud.
(10) Ettevõtte tegevusega mitteseotud isikute sisenemine käitlemishoonetesse on lubatud ainult järelevalveametnikuga ja käitlejaga kooskõlastatult.
(11) Toornahad tuleb soolata naatriumkloriidiga.
(12) Loomsete jäätmete ümbertöötlemise tulemusena saadud toodete (edaspidi tooted) käitlemisel tuleb vältida nende saastumist.
(13) Käitleja peab tagama selle määruse täitmiseks vajalike meetmete kasutuselevõtu oma töötajate poolt.
(14) Käitleja peab ettevõttes kindlaks määrama loomsete jäätmete ohutuse seisukohalt olulised käitlemisetapid (edaspidi kriitilised punktid) ja kontrollima neid.
(15) Käitleja on kohustatud võtma proove loomsete jäätmete ümbertöötlemise tulemusena saadud toodetest, tagamaks vastavuse põllumajandusministri 4. detsembri 1998. a määrusega nr 39 «Söötades sisalduvate saasteainete loetelu ning lubatud piirnormide kinnitamine» (RTL 1998, 364, 1547) kinnitatud saasteainete lubatud piirnormidele ja selle määruse paragrahvis 11 sätestatud mikrobioloogilistele nõuetele.
(16) Käitleja peab kriitiliste punktide kontrollimise ja analüüside tulemused registreerima ja säilitama vähemalt kaks aastat.
(17) Käitleja peab juurutama süsteemi, mis võimaldab kindlaks teha partii ja selle käitlemise aja. Partiina käsitletakse ühesugustes tingimuste valmistatud toodete kogust.
(18) Kui proovid ei vasta mikrobioloogilistele või saasteainete sisalduse kohta
kehtestatud nõuetele, peab käitleja:
1) teatama sellest kohe Veterinaar- ja Toiduametile;
2) tegema kindlaks nõuetele mittevastavuse põhjused;
3) tagama, et ühtegi saastumiskahtlast ega saastunud toodet ei viidaks ettevõttest
välja enne ümbertöötlemist Veterinaar- ja Toiduameti järelevalve all;
4) kahjutustama saastunud toote, mida pole mingil põhjusel võimalik viia vastavusse
mikrobioloogiliste, jääkainete või saasteainete sisalduse kohta kehtestatud
nõuetega.
§ 8. Kõrge ja madala riskiastmega loomsete jäätmete käitlemise ettevõtte veterinaarnõuded
(1) Ettevõte peab asuma piisavalt kaugel hoonetest ja üldkasutatavast teest.
(2) Ettevõte ei tohi asuda loomapidamisega tegeleva ettevõtte territooriumil või selle vahetus läheduses.
(3) Tapamaja juures asuva ettevõtte ruumid peavad olema tapamaja hoones eraldatud ning peab olema välistatud tapamaja personali ning loomade sissepääs nendesse ruumidesse.
(4) Ettevõtte territooriumil toimuv liikluskorraldus peab välistama loomataudide levimise.
(5) Ettevõttes peavad olema ruumid loomsete jäätmete ladustamiseks ja kuumkäitlemiseks, mis on «must pool» ning ruumid kuumkäideldud loomsete jäätmete edasiseks käitlemiseks, mis on «puhas pool».
(6) «Puhta poole» ja «musta poole» vahel ei tohi olla läbikäiku.
(7) «Mustal poolel» peab olema kaetud, puhastatav ja desinfitseeritav loomsete jäätmete vastuvõtukoht.
(8) Kõrge riskiastmega ettevõtte «mustal poolel» peab olema ruum ja sisseseade korjuste nülgimiseks ja karvade eemaldamiseks ning ruum toornahkade hoidmiseks.
(9) Heitvee valgumine «mustalt poolelt» «puhtale poolele» peab olema välistatud.
(10) «Mustal poolel» tekkinud heitvett tuleb töödelda võimalike haigusetekitajate hävitamiseks.
(11) «Mustal poolel» peavad olema vajadusel seadmed loomsete jäätmete peenestamiseks ja seadmetesse toimetamiseks.
(12) Ettevõttes peavad olema vahendid kõrge riskiastmega ning imetajatelt pärinevate madala riskiastmega loomsete jäätmete, välja arvatud jäätmed, mida kasutatakse tehniliste toodete või lemmiklooma või karuslooma sööda valmistamiseks, kuumutamiseks kuni sisetemperatuuri tõusuni vähemalt 133 ºC ning nimetatud temperatuuril säilitamiseks 20 minutit absoluutrõhul 3 baari, mis on saadud «küllastatud auruga». «Küllastatud aur» tähendab, et kogu õhk on kuumutamisseadmest eemaldatud ning asendatud auruga. Loomsete jäätmete suurust tuleb enne kuumtöötlemist vähendada eelpurustaja või jahvataja abil vähemalt suuruseni 50 mm3.
(13) Kuumtöötlemine peab toimuma suletud käitlemisseadmes, mis peab olema varustatud kriitilistes punktides registreerivate termomeetrite ja rõhumõõturitega ning küllaldase turvasüsteemiga vältimaks liiga madalat käitlemistemperatuuri.
(14) «Mustal poolel» töötavad isikud ei tohi minna «puhtale poolele» tööriideid ja jalatseid vahetamata või desinfitseerimata. Käitlemisvahendeid ei tohi viia «mustalt poolelt» «puhtale poolele».
(15) Ettevõttes peavad olema vahendid kõrge riskiastmega loomseid jäätmeid transportiva ja «mustalt poolelt» väljuva transpordivahendi rataste desinfitseerimiseks vahetult enne hoonest lahkumist.
§ 9. Loomsete jäätmete kahjutustamise veterinaarnõuded
(1) Loomsete jäätmete (välja arvatud eri riskiastmega loomsete jäätmete) kahjutustamiseks,
see on matmiseks või põletamiseks, võib Veterinaar- ja Toiduamet anda loa
järgmistel juhtudel:
1) loomataudi nakatunud või taudikahtlaste loomade transporti lähimasse kõrge
riskiastmega ettevõttesse ei saa lubada, kuna see on ohtlik inimese või
looma tervisele;
2) eriti ohtlikku või ohtlikku haigusesse nakatunud või selles kahtlustatavate
loomade ning samuti loomade puhul, kes sisaldavad ohtlikke jääk- või saasteaineid,
mis võivad puudulikul kuumtöötlemisel säilida;
3) ulatuslik loomataudi levimine põhjustab kõrge riskiastmega ettevõtte ülekoormatuse;
4) loomsed jäätmed asuvad raskelt ligipääsetavas paigas;
5) loomsete jäätmete kogus ja ettevõtte kauge asukoht loomsete jäätmete tekkimise
kohast ei õigusta kõrge riskiastmega loomsete jäätmete kogumist.
(2) Loomsete jäätmete matmispaik (edaspidi matmispaik) peab asuma vähemalt 500 meetri kaugusel hoonetest, veekogust, maatulundusmaast, puurkaevust ning üldkasutatavast teest.
(3) Matmispaik peab asuma keskmiselt või hästi kaitstud põhjaveega alal vastavalt Vabariigi Valitsuse 20. jaanuari 1998. a. määrusele nr 11 «Veekogusse või pinnasesse juhitava heitvee kohta esitatavate nõuete kinnitamine» (RT I 1998, 10, 118; 1999, 15, 237; 70, 682).
(4) Matmispaik peab olema ümbritsetud kraavi ja aiaga.
(5) Loomsed jäätmed tuleb matta vähemalt kahe meetri sügavusele ning katta vähemalt 0,5-meetrise maapinnakihiga, vältimaks nende väljakaevamist metsloomade poolt. Pindmine maapinnakiht, millel asetsesid loomsed jäätmed, tuleb matta koos jäätmetega.
(6) Loomseid jäätmeid tuleb enne matmist töödelda järelevalveametniku poolt lubatud desinfitseeriva ainega.
(7) Pinnase väljavedu matmispaigast on keelatud.
(8) Loomsete jäätmete avapõletamiseks peab olema Veterinaar- ja Toiduameti luba.
(9) Loomsete jäätmete avapõletamise koht peab asuma 500 meetri kaugusel hoonetest.
(10) Loomsete jäätmete põletamiseks võib kasutada kuiva puitu ning süütevedelikke.
(11) Kõrge riskiastmega loomsete jäätmete põletamisel tekkiv tuhk tuleb matta loomsete jäätmete matmispaika.
§ 10. Karuslooma korjuse käitlemise veterinaarnõuded
(1) Karuslooma sööda tootmise ettevõttes peavad olema vastavad ruumid ja vahendid karuslooma korjuse käitlemiseks ning söödaks sobimatute jäätmete kahjutustamiseks.
(2) Lõikes 1 nimetatud ettevõttes on lubatud käidelda ainult samas ettevõttes kasvatatud ning tapetud karuslooma korjust.
(3) Karuslooma korjuse kasutamine karuslooma söödaks on lubatud pärast piisavat kuumtöötlemist.
§ 11. Veterinaarnõuded loomsete jäätmete ümbertöötlemise tulemusena saadud toodetele
(1) Kõrge riskiastmega loomsete jäätmete puhul peavad tootest vahetult kuumtöötlemise järel võetud proovid olema vabad kuumuskindlate patogeensete bakterite eostest (Clostridium perfringens puudub ühes grammis tootes).
(2) Nii kõrge kui ka madala riskiastmega loomsetest jäätmetest valmistatud
tootest võetud proovid toote säilitamise ajal ettevõttes või pärast toote
väljastamist peavad vastama järgmistele nõuetele:
1)
Salmonella: 25 g n = 5, c = 0, m = 0, M = 0;
2)
Enterobacteriaceae: n = 5, c = 2, m = 10, M = 3 × 102 ühikut ühes grammis,
kus
n on üheks uuringuks võetavate osaproovide arv proovis;
m on mikroorganismide kolooniate arv grammi või milliliitri kohta, mille
samaväärse või väiksema koguse korral kõigis osaproovides loetakse toode
mikrobioloogilistele nõetele vastavaks;
M on suurim tootes lubatud mikroorganismide kolooniate arv grammi või milliliitri
kohta. Toodet loetakse mikrobioloogilistele nõuetele mittevastavaks ja
kõlbmatuks, kui mikroorganismide kolooniate arv enamates kui c järgi lubatud
osaproovides on võrdne väärtusega M või sellest suurem;
c on osaproovide arv, milles uuringu käigus määratud mikroorganismide kolooniate
arv grammi või milliliitri kohta võib jääda väärtuste m ja M vahele. Toode
loetakse mikrobioloogilistele nõuetele vastavaks, kui mikroorganismide
kolooniate arv ülejäänud osaproovides on võrdne väärtusega m või sellest
väiksem.
4. peatükk
ETTEVÕTETE TUNNUSTAMISE KORD
§ 12. Taotlus ettevõtte tunnustamiseks
(1) Käitleja peab esitama kirjaliku taotluse Veterinaar- ja Toiduametile ettevõtte tunnustamiseks.
(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) käitleja ja teda esindama volitatud isiku nimi ning nende sidevahendite
numbrid;
2) käitleja elu- või asukoht ja aadress;
3) ettevõtte või selle osa, mille tunnustamist taotletakse, asukoht ja aadress;
4) ettevõtte või selle osa, mille tunnustamist taotletakse, tegevuse korraldamise
eest vastutava isiku või käitlemisettevõtte juhi nimi ja sidevahendite
numbrid;
5) käitlemisvaldkond.
(3) Taotlus loetakse esitatuks pärast kõigi lõikes 2 ning paragrahvis 13 nimetatud andmete ja dokumentide esitamist.
§ 13. Taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid
(1) Taotlusele tuleb lisada vastavalt käitlemise valdkonnale järgmised andmed
ja dokumendid:
1) äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja ja äriühingu puhul
äriregistri registrikaardi koopia;
2) mittetulundusühingute ja sihtasutuste puhul mittetulundusühingute ja sihtasutuste
registri registrikaardi koopia;
3) äriregistris registreerimata füüsilisest isikust ettevõtja puhul Maksuameti
kohaliku asutuse tõend ettevõtja registreerimise kohta maksumaksjate ja
maksu kinnipidajate riiklikus registris;
4) kasutatava ehitise puhul koopia kasutusloast, mille kohalik omavalitsus
on väljastanud vastavalt «Planeerimis- ja ehitusseadusele» (RT I 1995, 59,
1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000,
54, 348);
5) andmed transpordivahendite kohta;
6) asendiplaan koos vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga;
7) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee- ja kanalisatsiooni sisevõrkude
plaaniga;
8) andmed käitlemisruumides kasutatud viimistlusmaterjalide kohta;
9) käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos kasutatavate seadmete tehnilise
kirjeldusega;
10) andmed projekteeritud ning planeeritava või tegeliku tootmis- või töötlemisvõimsuse
kohta;
11) andmed ettevõtte ladude mahutavuse ja eeldatava toodangu mahu kohta;
12) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja
ruumide puhastamiseks ning desinfitseerimiseks rakendatavate meetmete ja
kasutatavate ainete kohta;
13) kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjeks rakendatavate meetmete kohta;
14) kirjeldus «mustal poolel» tekkinud heitvee töötlemise kohta;
15) toorme ja toodete transpordivahendite puhastamise korraldamise kirjeldus;
16) «Jäätmeseaduse» (RT I 1998, 57, 861; 88, õiend; 1999, 10, 155; 23, 353; 95, 843)
alusel väljastatud jäätmeloa või jäätmete käitluslitsentsi koopia.
(2) Järelevalveasutus võib vajaduse korral nõuda andmete täpsustamist ja täiendamist.
(3) Veterinaar- ja Toiduamet annab käitleja soovi korral talle selgitusi selles määruses ja teistes õigusaktides kehtestatud ning tunnustamiseks vajalike nõuete täitmiseks.
§ 14. Ettevõtte tunnustamise menetlus
Ettevõtte tunnustamise menetluse läbiviimiseks kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet esitatud andmeid ja dokumente ning hindab ettevõtte vastavust esitatud andmetele ja ettevõttele kehtestatud nõuetele.
§ 15. Ettevõtte tunnustamine ja sellest keeldumine
(1) Veterinaar- ja Toiduameti juht või tema volitatud järelevalveametnik kinnitab ettevõtte vastavust selles määruses ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele tunnustamise otsusega.
(2) Kui ettevõte ei osutu hindamistulemuste põhjal nõuetekohaseks, siis ettevõtet ei tunnustata ja keeldumist põhjendatakse sellekohases otsuses.
(3) Veterinaar- ja Toiduameti juht või tema volitatud ametnik peab otsuse tegema 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse saamist. Lisaasjaolude selgitamiseks võib otsustamistähtaega pikendada kuni 40 tööpäevani. Tähtaja pikendamisest teatab järelevalveametnik taotluse esitajale kirjalikult.
(4) Tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsuses märgitakse:
1) otsuse tegemise koht ja aeg;
2) järelevalveasutuse nimi ja järelevalveametniku nimi ning ametinimetus;
3) käitleja nimi ning elu- või asukoht ja aadress;
4) ettevõtte asukoht ja aadress;
5) käitlemisvaldkond;
6) ettevõtte hindamistulemused ja järelevalveametniku kinnitus ettevõtte nõuetele
vastavuse kohta. Kui ettevõte ei ole hindamistulemuste põhjal nõuetekohane,
põhjendab järelevalveametnik seda, näidates ära õigusakti ja selle sätte,
mille nõuetele ettevõte ei vasta;
7) otsus tunnustamise või tunnustamisest keeldumise kohta.
(5) Tunnustamise või tunnustamisest keeldumise otsus edastatakse tunnustamise taotluse esitajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
§ 16. Arvestuse pidamine ja andmete säilitamine
Veterinaar- ja Toiduamet peab ettevõtte tunnustamiseks esitatud taotluste, andmete ja dokumentide ning tunnustamise ja tunnustamisest keeldumise otsuste arvestust ning säilitab esitatud taotlused, andmed ja dokumendid.
5. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 17. Tegutsevate ettevõtete tunnustamine
(1) Määruse jõustumise ajal madala riskiastmega loomsete jäätmete kogumisega, transportimisega, säilitamisega, ümbertöötlemisega või kasutamisega tegelev ja tunnustamisele kuuluv ettevõte peab olema tunnustatud 1. jaanuariks 2003. a.
(2) Määruse jõustumise ajal kõrge riskiastmega loomsete jäätmete kogumisega, transportimisega, säilitamisega, ümbertöötlemisega või kasutamisega tegelev ja tunnustamisele kuuluv ettevõte peab olema tunnustatud 1. jaanuariks 2006. a.
(3) Määruse jõustumise ajal loomsete jäätmete kahjutustamisega tegelev ja tunnustamisele kuuluv ettevõte peab olema tunnustatud 1. jaanuariks 2002. a.
(4) Määruse paragrahv 5 jõustub 1. jaanuaril 2003. a.
| Minister Ivari PADAR |
| Kantsler Ants NOOT |