§ 1. Mõisted

(1) Määruses on metroloogiaalaseid põhimõisteid kasutatud vastavalt Eesti standardile EVS 758:1998 «Metroloogia. Terminid ja määratlused».

(2) Erimõisteid on määruses kasutatud alljärgnevas tähenduses:
1) taatleja – taatlemist teostav isik;
2) taatluseeskiri – kohustuslik tegutsemisreeglistik kindlat liiki või tüüpi mõõtevahendite taatlemisel (sünonüümid – taatlusmetoodika, taatlusjuhend);
3) taatlusveapiir(piirid) – piir(piirid), mis määrab(määravad) mõõtevahendi taatlemisel saadud näitude väärtuste lubatud vahemiku;
4) taatlusmärgis – koondnimetus, mis tähistab kas taatluse läbimist tõendavat kleebist, taatlusplommi ja/või taatlustempli jäljendit.

§ 2. Taatlemise liigid

(1) Mõõtevahendite kohustusliku metroloogilise kontrolli kohaselt on taatluse liigid esma-, kordus- ja erakorraline taatlus.

(2) Mõõtevahendi esmataatluse eesmärk on kindlaks teha, kas kohapeal valmistatud või maaletoodud mõõtevahend vastab taatluseeskirjas esitatud nõuetele ja kinnitatud tüübile. Esmataatlusele kuuluvad taatluskohustuslikud Eestis valmistatud või Eestisse toodud mõõtevahendid enne nende esmakordset eesmärgipärast kasutuselevõtmist. Esmataatlusele esitab mõõtevahendid nende valmistaja või importija.

(3) Kordustaatluse eesmärk on kindlaks teha, kas mõõtevahend vastab jätkuvalt taatluseeskirjas esitatud nõuetele ja kinnitatud tüübile. Kordustaatlusele kuuluvad taatluskohustuslikes valdkondades kasutusel või kasutusvalmis olevad mõõtevahendid kindlate ajavahemike (taatluskehtivusaeg) järel. Taatluskehtivusaja jooksul tuleb taatluskohustuslikku mõõtevahendit taadelda juhul, kui on tõestatud, et mõõtevahend ei vasta taatluseeskirjas või tüübikinnituses fikseeritud nõuetele. Kordustaatlusele esitab mõõtevahendid nende valdaja või kasutaja.

(4) Erakorralise taatluse algatab ja korraldab «Mõõteseaduse» järelevalveks volitatud Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ametiisik majandusministri kehtestatud korras (majandusministri 4. novembri 1999. a määrus nr 55 «Mõõtevahendite erakorraline taatlus ja selle eest tasumise kord», RTL 1999, 153, 2155).

§ 3. Taatluse teostaja

(1) Taatlemist teostab vastavalt «Mõõteseaduse» paragrahvi 8¹ lõike 1 järgi taatluslabor – juriidiline isik (edaspidi taatluslabor), kes omab selleks majandusministri väljaantud tegevusluba.

(2) Tegevusloa taotlemine toimub vastavuses «Mõõteseaduse» paragrahvi 8¹ lõigetes 2–5 nimetatud tingimustel ja korras.

(3) Majandusminister loeb «Mõõteseaduse» paragrahvi 8¹ lõikes 2 nimetatud nõuded täidetuks, kui taotleja esitab:
1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile vormikohase taotluse;
2) akrediteerimistunnistuse ja selle lisa(de) koopiad;
3) taotleja valduses olevate tööetalonide registri, mis sisaldab andmeid tööetalonide parameetrite, jälgitavuse ja kalibreerimissageduse kohta;
4) dokumentaalse tõestuse vajaliku tasemega tehnilise personali olemasolust;
5) asjassepuutuvad taatluseeskirjad ja -metoodikad;
6) firma registrikaardi kehtiva koopia.

§ 4. Taatlustegevuse tegevusloa taotluse menetlemine ja järelevalve

(1) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon korraldab esitatud taotluse ja dokumentide komplektsuse hindamise ja vastuvõtmise.

Tehnilise Järelevalve Inspektsioon korraldab kümne päeva jooksul esitatud dokumentide sisulise analüüsi ja formuleerib tegevusloa andmise kohta ettepaneku vastavasisulise teatisena majandusministrile.

(2) Majandusminister teeb otsuse tegevusloa väljastamise kohta Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni vastavasisulise teatise põhjal, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul arvates taotluse saabumisele järgnevast päevast.

(3) Tulenevalt «Mõõteseaduse» paragrahvi 14 lõike 2 punktist 1 on taatluslabor kohustatud esitama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile iga-aastaselt 1. veebruariks andmed eelmise aasta taatlustegevuse kohta, mis sisaldavad esmataatluse ja kordustaatluse tulemusi mõõtevahendite liikide kaupa ning taatluseeskirjade nõuetele mittevastavuse põhjuste lühikokkuvõtte.

(4) Andmete mitteesitamise või puuduliku esitamise korral teeb Tehnilise Järelevalve Inspektsioon kümne päeva jooksul (alates 1. veebruarist) vastavasisulise teatise majandusministrile. Nimetatud teatise alusel võib majandusminister algatada tegevusloa kehtetuks tunnistamise menetluse, millest teavitatakse Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja taatluslaborit.

(5) Kui taatluslabor ei esita Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile hiljemalt 1. märtsiks veenvaid kinnitusi, et ta vastab jätkuvalt «Mõõteseaduses» ja käesolevas määruses sätestatud nõuetele, teeb Tehnilise Järelevalve Inspektsioon majandusministrile ettepaneku tunnistada taatluslabori tegevusluba kehtetuks.

(6) Kõigil käesoleva määruse ning «Mõõteseadusega» reguleerimata juhtudel seoses tegevusloa väljaandmise, väljaandmisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamisega kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 8. mai 1990. a määruse nr 90 (EV ÜVT 1990, 15, 250; RT 1990, 11, 122; 18, 223; 1991, 6, 96; 10, 164; 13, 177; 24, 301; 37, 465; 1992, 11, 182; RT I 1994, 5, 56; 7, 67; 20–22, 376; 45, 733; 1995, 15, 175; 34, 447; 36, 466; 39, 542; 1999, 76, 716; 81, 739; 2000, 5, 36; 11, 68)  lisa 1 «Riikliku tegevuslitsentsi väljaandmise eeskirjad» vastavaid sätteid.

§ 5. Taatluse teostaja kompetentsus ja taatlustegevuse järelevalve

(1) Taotleja kompetentsuse tõendiks on taatluslabori akrediteeritus vastavas mõõtevaldkonnas ja -ulatuses kalibreerimis- või katselaborina standardi EVS-EN 45001:1995 või EVS-EN ISO/IEC 17025:2000 alusel.

(2) Järelevalvet taatluslaborite taatlustegevuse üle teostab vastavalt «Mõõteseadusele» Tehnilise Järelevalve Inspektsioon ja oma pädevuse piires Eesti akrediteerimisasutus.

§ 6. Taatlemine ja taatluseeskirjad

(1) Taatlemisel toimub mõõtevahendite näitude võrdlemine tööetaloniga. Tööetalonid peavad olema jälgitavad riigietalonini või, viimaste puudumisel, mõne teise riigi sobiva etalonini.

Jälgitavus peab olema saavutatud läbi akrediteeritud kalibreerimislabori. Tööetaloni dokumentatsioon peab olema vormistatud vastavalt Rahvusvahelise Legaalmetroloogia Organisatsiooni (OIML) nõuetele.

(2) Taatlemisel tuleb tagada kasutatava etaloni laiendmääramatuse ja mõõtevahendi taatlusveapiiri vaheline piisav suhe.

(3) Esma-, kordus- ja erakorraline taatlus tuleb läbi viia vastavat liiki või tüüpi mõõtevahendi jaoks koostatud ühtse taatluseeskirja alusel, mille koostamise ning kinnitamise korraldab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon.

(4) Tehnilise Järelevalve Inspektsioon peab avaldama kinnitatud ühtsete taatluseeskirjade nimistu ning tagama nende eeskirjade kättesaadavuse kõigile asjasthuvitatutele.

(5) Mõõtevahendi taatluseeskiri koostatakse rahvusvaheliste standardimis- ja/või metroloogiaorganisatsioonide (OIML, IEC jt) dokumentides esma- ja kordustaatlusele kehtestatud protseduuride ja kriteeriumide alusel.

Taatluseeskiri peab sisaldama sätte taadeldava mõõtevahendi vastavusest tema tüübikinnitusele ja kehtestama taatlusveapiirid ning nõutava suhte taatlusveapiiri ja tööetaloni mõõtemääramatuse vahel. Taatluseeskiri peab kirjeldama mõõtevahendeid ja kontrollitavaid parameetreid, millele antud eeskiri laieneb, kasutatavaid etalone ja seadmeid ning keskkonnatingimusi, ettevalmistustöid, ohutusnõudeid, mõõtemeetodit, tulemuste töötlemist ja vormistamist.

§ 7. Taatlusprotokoll

(1) Taatlemisel saadav mõõteinfo ja vaatlusandmed kantakse taatlusprotokolli.

(2) Taatlusprotokoll peab sisaldama andmeid vähemalt selles ulatuses, et vajadusel oleks võimalik võrdväärsetes tingimustes taatlust korrata. Taatlusprotokoll tuleb säilitada vähemalt mõõtevahendi kahekordse taatluskehtivusaja jooksul.

§ 8. Taatlusmärgis ja -tunnistus

(1) Mõõtevahend loetakse taatluse läbinuks, kui ta vastab kõigile taatluseeskirja nõuetele ja kinnitatud tüübile ning mõõtetulemused asuvad lubatud piirides või on nendega võrdsed.

(2) Kui mõõtevahend on läbinud taatluse, peab taatluslabor kinnitama mõõtevahendile taatlusmärgise(d): taatluse läbimist tõendava kleebise ja vajadusel plommi(d) või kandma mõõtevahendile templijäljendi.

(3) Vajadusel või kliendi soovil tuleb välja anda taatlustunnistus.

(4) Kohustuslikus korras vormistatakse taatlustunnistus mitmest plokist koosnevale mõõtesüsteemile, samuti mõõtevahendile, millele ei ole tema väikeste mõõtmete tõttu võimalik paigaldada taatlusmärgist.

(5) Taatlustunnistus peab olema täidetud nii, et oleks üheselt mõistetav, millise mõõtevahendi kohta see on antud.

§ 9. Taatlusmärgiste paigaldamine

Taatlusmärgised peavad olema paigaldatud nii, et ilma vähemalt ühte neist rikkumata ei oleks võimalik pääseda ligi nendele mõõtevahendite osadele (konstruktsioonilistele sõlmedele), mille reguleerimine mõjutab mõõtetulemust.

§ 10. Taatlusmärgise ja -tunnistuse andmisest keeldumine

(1) Kui mõõtevahend ei vasta taatlusnõuetele, ei paigaldata temale taatlusmärgist ega väljastata taatlustunnistust. Taatluslabor peab mõõtevahendilt kustutama eelmise taatluse tähised.

(2) Mõõtevahendi taatlusele esitanu soovil on taatluslabor kohustatud väljastama mittevastavuse põhjust kajastava kasutuskõlbmatustõendi.

§ 11. Taatluslabori vastutus seoses mõõtevahendi taatluseeskirjade nõuete vastavusega

Kui mõõtevahend on kaotanud taatluskehtivusaja jooksul vastavuse taatluseeskirjade nõuetele selle käsitsemisjuhistele mittevastava hoidmise, kasutamise või mõõtevahendi kvaliteedi tõttu, ei kanna selle eest vastutust taatluslabor.

§ 12. Mõõtevahendite taatluskehtivusajad

(1) «Mõõteseaduse» paragrahvi 10 mõtte järgi eri õigusaktis kohustusliku taatlemise nõudele allutatud mõõtevahendite taatluskehtivusaeg (ajavahemik kahe järjestikuse korralise taatlemise vahel) on kaks aastat, välja arvatud lõikes 2 nimetatud mõõtevahenditel.

(2) Järgmiste mõõtevahendite taatluskehtivusaeg on üks aasta:
1) kaalud ja vihid;
2) tehingutes kasutatavad pikkus-, pinna- ja mahumõõtevahendid;
3) vedelike/vedelkütuste tankurid ja arvestisüsteemid ning vedelike koguste määramisel kasutatavad tihedusmõõturid ja termomeetrid;
4) lennu- ja meresõidu ohutuse tagamisega seotud mõõtevahendid;
5) surveanumate rõhumõõtevahendid ja elektrilised mõõtevahendid, mis on seotud inimese ohutuse tagamisega;
6) autode heitgaaside analüsaatorid ja suitsususe mõõturid;
7) riiklike järelevalvetoimingute käigus ja kohtuekspertiisiks kasutatavad alkomeetrid.

(3) Kõigi elektroonsete (staatiliste) elektrienergia arvestite taatluskehtivusaeg on kaheksa aastat; 1- ja 3-faasilistel mitmetariifsetel ja/või trafoühenduse induktiivarvestitel 12 aastat; 1- ja 3-faasilistel 1- ja 2-tariifsetel otseühenduse induktiivarvestitel 16 aastat. Elektriarvestiga komplektis töötavate väliste tariifijuhtimiskellade taatluskehtivusaeg on neli aastat. Madalpinge-mõõtepunktides elektriarvestiga komplektis töötavate mõõtetrafode taatluskehtivusaeg on sama kui arvestil, mille juurde ta kuulub.

(4) Gaasiarvestite taatluskehtivusaeg on kaheksa aastat, nende komplekti kuuluvatel gaasi leppekoguse mõõturitel neli aastat.

(5) 1992. ja 1993. a paigaldatud membraangaasiarvestite G 1,6; G 2,5; G 4 ja G 6 taatluskehtivusaeg on kümme aastat.

(6) Kuiva näidikuga mehaaniliste ning muu tööpõhimõttega kuluanduritega külmaveearvestite taatluskehtivusaeg on viis aastat.

(7) Korterelamute korteritesse paigaldatud mehaaniliste külma- ja kuumaveearvestite taatluskehtivusaeg on viis aastat.

(8) Üle 300-mm tingläbimõõduga mis tahes tööpõhimõttega kuumaveearvestite taatluskehtivusaeg on kümme aastat.

(9) Vedelike/vedelkütuste statsionaarsete mõõtemahutite ja nende juurde kuuluvate kalibreeritud torustike, samuti tanklaevade mõõtemahutite taatluskehtivusaeg on kümme aastat.

(10) Sõidumeerikute taatluskehtivusaeg on neli aastat.

(11) Klaasist mõõdunõude, klaaskorpusega termomeetrite (v.a käesoleva paragrahvi punkti 2 alapunktis 3 nimetatud), klaaskorpusega tihedusmõõturite (v.a punkti 2 alapunktis 3 nimetatud), heitveearvestite, heitvee transporditavate mahutite, kõrgepinge-mõõtepunktides kasutatavate mõõtetrafode taatluskehtivusaeg on piiramatu.

§ 13. Rakendussätted

(1) Ühtsete taatluseeskirjade avaldamiseni taadeldakse mõõtevahendeid Standardiameti kinnitatud taatlusmetoodikate (-juhendite) järgi, või taatluslabori koostatud, akrediteerimise käigus hinnatud ning Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt kinnitatud taatlusmetoodika järgi.

(2) Enne 1. jaanuari 2000. a välja antud riiklikud tegevuslitsentsid mõõtevahendite taatlemiseks on kehtivad neil märgitud kuupäevani, kuid mitte kauem kui 31. detsembrini 2001. a.

(3) Tunnistada kehtetuks majandusministri 9. juuli 1999. a määrus nr 46 «Mõõtevahendite taatlemise korra ja taatluskehtivusaegade kinnitamine» (RTL 1999, 111, 1439).

Minister Mihkel PÄRNOJA

Kantsler Marika PRISKE

]]>