I. ÜLDSÄTTED
§ 1. Määrusega kehtestatakse arsti ja hambaarsti eriarstlike ning hambaarsti üldarstliku erialakomisjonide moodustamise kord ja nende tööülesanded.
§ 2. Arstide ja hambaarstide erialakomisjonid moodustatakse sotsiaalministri 11. septembri 2000. a määruses nr 57 «Arstide ja hambaarstide erialade nimetused» (RTL 2000, 99, 1563) sätestatud kõigile eriarstlikele erialadele ja hambaarsti üldarstlikule erialale.
§ 3. Erialakomisjonide koosseisud kinnitab sotsiaalminister viieks aastaks käskkirjaga, mis avaldatakse Sotsiaalministeeriumi Interneti koduleheküljel.
§ 4. Erialakomisjonide koosseisu võib sotsiaalminister muuta erialaseltsi ettepanekul, komisjoniliikme erialaselt töölt lahkumise, tööülesannete mittepädeva täitmise või Sotsiaalministeeriumi maine kahjustamise tõttu.
II. ERIALADE RÜHMITAMINE
§ 5. Erialakomisjonide töö paremaks koordineerimiseks rühmitatakse erialad arvestades erialakomisjonide ettepanekuid põhitegevuse iseloomu alusel kolme põhirühma: kirurgilised erialad, sisemeditsiini erialad ja kliinilis-konsultatiivsed erialad.
§ 6. Iga põhirühma töö koordineerimiseks kinnitatakse Sotsiaalministeeriumi nõunikud arvestades erialakomisjonide ettepanekuid: kirurgiliste erialade nõunik, sisemeditsiini erialade nõunik ja kliinilis-konsultatiivsete erialade nõunik.
§ 7. Nõuniku ülesanne on koordineerida erialadevahelist koostööd ja erialade tasakaalustatud arengut ning lahendada oma põhirühma kuuluvate erialakomisjoni liikmete vaidlusküsimusi.
III. ERIALAKOMISJONI ÜLESANDED
§ 8. Erialakomisjoni ülesanded on:
1) korraldada eriala arengukava väljatöötamist;
2) teha Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid arstide ja hambaarstide kvalifikatsiooninõuete
kehtestamiseks;
3) nõustada Sotsiaalministeeriumit oma eriala küsimustes;
4) välja selgitada eriarstide koolituse (residentuuri) vajadus ja teha Sotsiaalministeeriumile
ettepanekuid riikliku koolitustellimuse koostamiseks;
5) koostöös Sotsiaalministeeriumiga välja töötada ja muuta eriala tegevusloa
kriteeriumeid;
6) välja selgitada eriarstide täienduskoolituse vajadus ja hinnata erialast
pädevust;
7) osaleda arstiabi eriala standardite, diagnostika- ja ravijuhiste väljatöötamisel
ning ellurakendamisel tagamaks parimat professionaalset kvaliteeti oma
erialal;
8) nõustada Sotsiaalministeeriumit meditsiiniseadmete ja ravimitega seonduvates
küsimustes oma erialal;
9) teha Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid teadusuuringute tellimiseks ja
suunamiseks oma erialal;
10) teha Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid erialadevahelise koostöö koordineerimisel;
11) teha Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid tervishoiualaste õigusaktide
ja muude dokumentide koostamiseks ning nendes muudatuste tegemiseks;
12) anda eksperthinnang kaebuste ja avalduste lahendamisel oma erialal;
13) nõustada eriarste ja jagada teavet eriala ulatuses;
14) koostada Sotsiaalministeeriumile üks kord aastas kirjalik aruanne oma tegevusest
ning eriala probleemidest.
IV. ERIALAKOMISJONI ÕIGUSED
§ 9. Erialakomisjoni õigused on:
1) kaasata eriala probleemide lahendamisse oma ja vajadusel teiste erialade
ning tervishoiuasutuste asjatundjaid;
2) saada Sotsiaalministeeriumilt oma tööks vajalikku teavet;
3) teha Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid tegevusloa peatamiseks ja äravõtmiseks
ning osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimiseks tervishoiuasutustes;
4) saada töötasu vastavalt tööettevõtulepingule.
V. ERIALAKOMISJONI TÖÖKORD
§ 10. Erialakomisjoni töökord
1) Erialakomisjonid kutsutab Sotsiaalministeerium kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kaks korda aastas.
2) Erialakomisjonid täidavad oma ülesandeid vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt etteantud tähtajale.
3) Erialakomisjon esitab komisjoni arvamused ja ettepanekud kirjaliku protokollina, kus on märgitud kõigi komisjoniliikmete arvamused.
4) Erialakomisjoni liige võib ainuisikuliselt anda eksperthinnanguid oma erialasse puutuvates küsimustes.
VI. RAKENDUSSÄTTED
§ 11. Tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 28. aprilli 1998. a käskkiri nr 123 «Sotsiaalministeeriumi erialanõunikud».
| Minister Eiki NESTOR |
| Kantsler Hannes DANILOV |