I peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Arestimaja sisekorraeeskirja rakendusala

Arestimaja sisekord täpsustab vahistatu ja arestialuse «Vangistusseadusega» (RT I 2000, 58, 376; 72, õiend), «Kriminaalmenetluse koodeksiga» (ENSV ÜT 1961, 1, 4 ja lisa; RT I 2000, 56, 369; 75, õiend; 84, 533; 86, 542) ja «Haldusõiguserikkumiste seadustikuga» (RT 1992, 29, 396; RT I 1999, 41, 496; 45 õiend; 58, 608; 60, 616; 87, 792; 92, 825; 95, 843; 2000, 10, 58; 25, 141; 28, 167; 29, 169; 40; 247; 49, 301 ja 305; 51, 321; 54, 346, 348 ja 351; 55, 361; 58, 376; 84, 533; 86, 544 ja 548; 89, 578) kehtestatud kinnipidamise tingimusi ja korda politsei arestimajas (edaspidi arestimaja).

§ 2. Määruses kasutatavad mõisted

(1) Ametnik käesoleva määruse tähenduses on politseiametnik.

(2) Teenistuja käesoleva määruse tähenduses on arestimaja koosseisuline teenistuja.

(3) Arestialuse kohta sätestatut kohaldatakse ka kõigile teistele arestimajas kinnipeetavatele isikutele, kui määruses ei ole sätestatud teisiti.

§ 3. Arestialuste eraldi hoidmise printsiip

Arestimajas hoitakse teistest arestialustest eraldi lisaks «Vangistusseaduse» paragrahvides 12 ja 90 nimetatud isikutele ka kainenemisele paigutatud isikuid ja väljasaadetavaid.

§ 4. Arestimajja lubamine

(1) Arestimajja lubatakse:
1) prokurör, seoses tööülesannete täitmisega (kõikidesse ruumidesse);
2) õiguskantsler (kõikidesse ruumidesse);
3) politseiametnik, kes kontrollib arestimaja tööd (kõikidesse ruumidesse);
4) uurija (uurimistoimingu teostamiseks ettenähtud ruumi);
5) arestimajja paigutatud isiku kaitsja (selleks ettenähtud kohtumisruumi);
6) meditsiinitöötaja, kes on kutsutud arestimajja paigutatud isikule meditsiinilist abi osutama (eraldi ruumi või sõltuvalt abivajaja seisundist kinnipidamiskambrisse);
7) tervisekaitsetalituse töötaja, kes kontrollib arestimaja sanitaarset seisundit (kõikidesse ruumidesse) või desinfitseerib ruume (desinfitseerimist vajavatesse ruumidesse);
8) isik, kes täidab tööülesandeid ning kellel on politseiprefekti sellekohane luba (loal märgitud ruumidesse);
9) vaimulik (kohtumisruumi);
10) Piinamise ja Ebainimliku või Alandava kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee liikmed (kõikidesse ruumidesse);
11) konsulaartöötaja oma riigi kodaniku taotlusel (kohtumisruumi);
12) isik, kes on lubatud kohtumisele (kohtumisruumi).

(2) Lõike 1 punktides 1–9 nimetatud isikud lubatakse arestimajja töötõendi, punktis 10 nimetatud isikud Euroopa Nõukogu või kompetentse riigiasutuse poolt väljastatud dokumendi, mis selgitab delegatsiooni liikmete isikud, nende õigused ja külastuse eesmärgi, punktis 11 nimetatud isik konsulaarpassi, punktis 12 nimetatud isik isikut tõendava dokumendi esitamisel. Arestimajja paigutatud isiku kaitsja peab esitama advokaadi volikirja või dokumendi, mis kinnitab tema volitust esineda selle isiku kaitsjana (haldusõigusrikkumise menetluses order, kriminaalmenetluses volitus ja uurija või kohtu vastav luba).

(3) Arestimajja ei lubata kõrvalisi või ilmsete joobetunnustega isikuid.

II peatükk
ISIKU VASTUVÕTMINE ARESTIMAJAS

§ 5. Dokumentide kontroll isiku vastuvõtmisel

(1) Arestimaja ametnik või teenistuja kontrollib isikut vastu võttes viimase arestimajja paigutamise aluseks olevaid dokumente ning isikut tõendavaid dokumente.

(2) Isiku arestimajja paigutamise aluseks olevad dokumendid on:
1) isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll;
2) kohtu määrus;
3) kohtu otsuse ärakiri aresti või haldusaresti määramise kohta;
4) kohtumääruse ärakiri vahi alla võtmise või väljasaatmise kohta;
5) haldusõigusrikkumise protokoll, kui haldusõigusrikkumise eest võib kohaldada haldusaresti;
6) joobeseisundis isiku kainenema paigutamise protokoll;
7) uurija või kohtu määrus sundtoomise kohaldamise kohta.

(3) Kui dokumendid on koostatud ebakorrektselt või puudulikult, siis isikut arestimajas vastu ei võeta.

(4) Arestimajja vastuvõetav isik peab olema tuvastatud isikut tõendava dokumendi või selle puudumise korral politsei koostatud isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel. Kui arestimaja ametnik või teenistuja on põhjendatult veendumusel, et isik ei ole tuvastatud, on tal õigus keelduda isikut vastu võtmast ning nõuda isiku täiendavat tuvastamist.

(5) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumentidele on vaja isiku vastuvõtmisel arestimajja esitada arestimaja ametnikule või teenistujale ka isiku kinnipidamise protokoll ning õiend isiku karistatuse kohta.

§ 6. Isiku vastuvõtmise kord

(1) Arestimajja paigutatavaid isikuid võetakse vastu ööpäev läbi. Kui korraga on toodud mitu isikut, paigutatakse nad kuni kaheks tunniks eraldi läbiotsimiseks ettenähtud ruumidesse või sellise võimaluse puudumise korral võetakse isikud vastu arestimajja toomise järjekorras. Valve kuni vastuvõtmiseni kindlustab isiku toonud saatemeeskond.

(2) Vastuvõetud isikute andmed kantakse arestimaja töö arvestuse raamatusse, kainenemisele toimetatud isiku andmed kainenemisele toimetatud isikute arvestuse raamatusse.

(3) Arestimajja vastuvõetavat isikut küsitletakse tema terviseseisundi kohta ja tehakse tervisekontroll. Pedikuloosi (riide- või peatäide) olemasolu korral teostatakse sanitaarprotseduurid.

(4) Vajadusel kutsutakse välja kiirabi. Kui isik toimetatakse haiglasse, informeeritakse sellest viivitamatult politseiprefektuuri korrapidajat, kes tagab valve korraldamise haiglas. Isikut, kes põeb nakkus-, vaimu- või muud haigust, mis võib ohustada teda ennast, teiste arestialuste või arestimaja ametnike ja teenistujate tervist, arestimajja vastu ei võeta. Selline isik suunatakse ravile haiglasse või vangla alalisse ravipunkti.

(5) Tervisekontrolli ning vestlust isiku tervislikust seisundist viiakse läbi eraldi ruumis, milles samal ajal ei viibi teisi arestialuseid.

(6) Arestimajja vastuvõetava isiku ning tema asjad otsib põhjalikult läbi isikuga samast soost ametnik või teenistuja. Ese ja aine, mida arestikambris ei tohi hoida, võetakse arestimajja hoiule. Arestimajja hoiulevõetud asjade kohta koostatakse protokoll, mille üks koopia pannakse arestialuse isiklikku toimikusse.

(7) Selgitatakse andmed isikute kohta, keda informeerida arestialuse ootamatu haiguse või muu vajaduse korral. Andmed lisatakse arestialuse isiklikku toimikusse.

§ 7. Identifitseerimisabinõud

(1) Fotografeerimist ja daktüloskopeerimist ei tehta, kui isik tuuakse arestimajja vanglast ning tema isiklikus toimikus on vastavad dokumendid olemas.

(2) Arestimajja vastuvõetava isiku signaleetiliste fotode negatiive hoitakse arestialuse isiklikus toimikus koos fotode ja daktüloskoopilise kaardiga.

§ 8. Sisekorraeeskirja tutvustamine

Vastuvõetavale isikule tutvustatakse temale arusaadavas keeles ja viisil allkirja vastu arestimaja sisekorraeeskirja, tema õigusi ja kohustusi, päevakava ning antakse kirjalik teave nende kohta.

§ 9. Isiku tualett

Vastuvõetaval isikul võimaldatakse end pesta. Kui isik, kes on antisanitaarses seisundis ja see võib ohustada nii arestimajja paigutatava isiku enda kui ka teiste isikute tervist, keeldub end pesemast, siis võib isikut pesta sunniviisiliselt temaga samast soost ametnik või teenistuja.

III peatükk
KINNIPIDAMINE ARESTIMAJAS

§ 10. Arestialuste suhtlemine

Arestimaja juht on kohustatud rakendama meetmeid, et välistada eri kambritesse paigutatud arestialuste omavaheline suhtlemine ja sidepidamine.

§ 11. Hügieen arestimajas

(1) Kambreid ning teisi ruume tuleb iga päev koristada ning vajadusel puhastada desinfitseerivate vahenditega.

(2) Arestialusel võimaldatakse kord nädalas kasutada sauna, dušši või vanni ning vahetada voodipesu.

(3) Arestimajas kasutatavaid toidunõusid pestakse desinfitseerivate ainetega.

(4) Arestialune kannab arestimajas isiklikke riideid ja vahistatu vanglast toomise korral vangla antud riietust.

§ 12. Arestimaja päevakava

(1) Politseiprefekt kinnitab arestimaja päevakava, milles sätestatakse arestialuste toitlustamise, öörahu jm ajad ning kestus.

(2) Arestimaja päevakava koostatakse nii, et arestialusele oleks tagatud vähemalt 8-tunnine pidev uneaeg.

§ 13. Arstiabi arestimajas

(1) Arestimaja ametnikul ja teenistujal on kohustus osutada arestialusele esmaabi.

(2) Arestimajas peab olema ametnikele ja teenistujatele kättesaadav käsiapteek.

(3) Vajadusel, arestialuse haigestumise või surma korral kutsutakse arestimajja kiirabi, kes osutab abi kohapeal, toimetab haige ravile haiglasse või tuvastab surma, väljastades sellekohase õiendi. Surnu toimetamiseks surnukuuri kutsutakse kohale vastav teenistus. Arestimaja töö arvestuse raamatusse tehakse asjaomane sissekanne.

(4) Arestimaja ametnik või teenistuja informeerib viivitamatult aretialuse raskest haigestumisest, raviasutusse toimetamisest või surmast:
1) kohut, uurijat või muud ametiisikut või ametiasutust, kelle määruse või otsuse alusel isik arestimajja paigutati;
2) tema omakseid või tema soovil mõnda teist isikut.

Arestimaja ametnik või teenistuja teeb märke arestimaja töö arvestuse raamatusse informatsiooni edastamise aja ning informeeritud isiku andmete kohta.

(3) Ravimit, mida arestialusele on vaja manustada regulaarselt, võidakse hoida arestimaja ametniku või teenistuja valduses ning seda antakse isikule arsti ettekirjutuse kohaselt.

§ 14. Vahistatu ümberpaigutamine teise kinnipidamiskohta

(1) Vahistatu võib ümber paigutada ühest arestimajast teise või kinnise vangla eelvangistusosakonda, kui seda on vaja eeluurimise huvides, julgeoleku kaalutlustel või nõuab seda prokurör, kohtunik või uurija, kes menetleb kriminaalasja. Vahistatu ümberpaigutamisel saadetakse sinna ka vahistatu isiklik toimik ja hoiulevõetud asjad.

(2) Alaealine vahistatu võidakse ümber paigutada vanglasse, et võimaldada tal jätkata põhi- või üldkeskhariduse omandamist. Arestimaja juht teeb sellekohase ettepaneku eeluurimisega tegelevale isikule.

IV peatükk
ARESTIALUSE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 15. Arestialuse õigused

(1) Arestialusel on õigus:
1) teada kinnipidamise põhjust, enda õigusi ja kohustusi;
2) saada korrapäraselt ja toiduhügieenile vastavat toitu vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ning silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet;
3) saada arstiabi ning ravimeid, arsti ettekirjutusel dieettoitu;
4) juhul, kui teda hoitakse arestimajas kauem kui kolm ööpäeva, viibida võimaluse ja soovi korral värskes õhus valve all vähemalt üks tund päevas;
5) piiramatult kohtuda oma kaitsjaga segamatult ja vahetult;
6) segamatult kohtuda vaimulikuga; arestialusele võimaldatakse vaimulikuga kohtuda üks kord nädalas kuni kaks tundi;
7) tutvuda isikliku toimikuga arestimaja ametniku või teenistuja juuresolekul;
8) omal kulul kirjavahetust pidada, samuti telefoni kasutada, kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused;
9) lugeda riigi päevalehti ja ajakirju ning raamatukogu olemasolu korral sealolevat kirjandust;
10) hoida kambris kriminaal- või haldusõigusrikkumise asja menetlusega seoses olevaid dokumente ja märkmeid;
11) kohtuda järelevalve all oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega lähtuvalt arestimaja võimalustest ja kooskõlas seadusega;
12) kord nädalas käia saunas, vannis või duši all ning saada voodipesu;
13) esitada politseiprefektuuri juhtkonnale suulisi või kirjalikke avaldusi ja kaebusi arestimaja töö kohta;
14) abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise sündmuse korral vabaneda arestimaja juhi nõusolekul kuni kolmeks päevaks, kusjuures aresti kandmine peatub;
15) tehnilise võimaluse korral hoida arestimaja juhi loal kambris isiklikku raadiot ja televiisorit, kui nende kasutamine ei häiri teisi isikuid.

(2) Arestialusel on õigus hoida kambris järgmisi toiduaineid ja esemeid:
1) leiva- ja saiatooteid, kuivi kondiitritooteid;
2) soolakala, täissuitsuvorsti, termiliselt töödeldud või soolaliha, rasvaineid;
3) juustu, konserve (mitte klaas- ega metalltaaras), piimatooteid, kuivsuppe;
4) juur- ja puuvilju, mahla (mitte klaas- ega metalltaaras);
5) halvaad, kompvekke (välja arvatud karamell) ja mett;
6) ühte komplekti hooajalist üleriietust, peakatet, jalatseid;
7) kahte komplekti aluspesu, sukki-sokke, kindaid (külmal hooajal), taskurätte;
8) tualetttarbeid (seep, hambahari, hambapasta, seebikarp, kamm, käterätt, tualettpaber), elektri- või mehhaanilist pardlit;
9) prille, prillitoosi, arsti ettekirjutusel proteese ja karke;
10) suitsetamistarbeid, tubakatooteid, tikke, arsti ettekirjutusel ravimeid;
11) oma kriminaal- või haldusõigusrikkumise menetlust puudutavaid määrusi, otsuseid ja muid dokumente;
12) kirjapaberit, ümbrikke, postmarke, kirjatarbeid ja õppematerjale;
13) ilukirjandust, ajalehti ja ajakirju (kuni viis eksemplari);
14) naisarestialusel hügieenitarbeid, lokirulle, meikimisvahendeid, vööd;
15) valmistajatehase kehtestatud ohutusnõuetele vastavat vee kiirkeetjat (kuni 0,5 kW);
16) malet, kabet, doominod (üks komplekt);
17) plastnõusid, käekella.

(3) Arestialusel kaasas olevate ja arestimajja hoiule antud või võetud esemete kogukaal ei tohi ületada 50 kilogrammi.

(4) Lõikes 2 nimetatud esemeid võib arestialuselt ära võtta, kui need ohustavad teiste arestimajas viibivate isikute elu või tervist.

§ 16. Keelatud esemetega toimimine

(1) Esemed ja ained, mida ei tohi tsiviilkäibes või arestimajas hoida, võetakse arestialuselt ära ning nendega toimitakse seaduses ettenähtud korras.

(2) Äravõetud dokumendid jäetakse hoiule arestimaja juhi kätte ning tagastatakse arestialusele tema vabastamisel.

(3) Vahistatu ümberpaigutamisel ühest arestimajast teise või vanglasse antakse sinna üle ka temalt hoiule võetud esemed, ravimid, dokumendid jms.

(4) Raha, väärtesemed ja -paberid antakse esemete hoiule võtmise protokolli alusel vastutavale hoiule politseiprefektuuri raamatupidamistalitusele. Asjade hoiulevõtmise protokolli üks koopia antakse arestialusele ja teine koopia paigutatakse tema isiklikku toimikusse. Kainenema paigutatud isikule antakse nimetatud koopia pärast kainenemist.

§ 17. Arestialuse kohustused

(1) Arestialune on kohustatud:
1) täitma «Vangistusseaduse», arestimaja sisekorraeeskirja ja arestimaja päevakava nõudeid;
2) alluma vastuvaidlematult arestimaja ametniku või teenistuja seaduslikule korraldusele;
3) mitte takistama arestimaja ametnikul või teenistujal kohustuste täitmist ega häirima teisi arestialuseid;
4) viivitamatult teatama arestimaja ametnikule või teenistujale kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada arestimaja julgeolekut, sisekorda või teise isiku elu või tervist;
5) suhtuma heaperemehelikult tema valduses olevatesse esemetesse;
6) hoolitsema isikliku hügieeni eest, olema korrastatud välimusega, hoidma puhtust kambris ja arestimaja teistes ruumides;
7) hoidma arestimaja ruumides liikudes käed selja taga.

(2) Arestialusel on keelatud:
1) rikkuda kambrikaaslaste või arestimaja rahu, pidada mis tahes vormis sidet teises kambris viibiva isikuga kirjavahetuse ja koputamise teel või muul viisil;
2) takistada kambri jälgimist arestimaja ametniku või teenistuja poolt;
3) rikkuda kambrit või selle sisustust;
4) mängida varalise või muu kasu saamise eesmärgil;
5) tätoveerida ennast või kambrikaaslast;
6) suitsetada, kui sellega ei nõustu teine samas kambris viibiv isik;
7) müüa, kinkida või vahetada isiklikku eset või ainet.

V peatükk
PAKKIDE SAAMISE KORD

§ 18. Õigus saada pakki

Vahistatul on õigus üks kord nädalas saada käsi- või postipakki kogukaaluga kuni viis kilogrammi.

§ 19. Käsipakkide vastuvõtu korraldus

(1) Pakkide vastuvõtmine arestimajas korraldatakse vähemalt kahel päeval nädalas päevasel ja õhtusel kellaajal.

(2) Pakkide vastuvõtmise ruumis peab nähtaval kohal olema lubatud esemete ja toiduainete nimekiri ning teave vastuvõturuumi töökorralduse, pakkide vastuvõtmise korra ning vastutuse kohta nimetatud korra rikkumise eest.

(3) Käsipaki tooja esitab arestimajale vastavasisulise avalduse kahes eksemplaris.

(4) Paki vastuvõtmisel arestimajja kontrollib arestimaja ametnik või teenistuja selle sisu paki tooja juuresolekul. Paki üleandmisel paki saajale toimub kontroll selle saaja juuresolekul.

(5) Paki vastuvõtmisel allkirjastatakse pakitooja avaldus. Avalduse üks eksemplar tagastatakse paki toojale. Avalduse teisele eksemplarile annab paki saanud isik allkirja paki kättesaamise kohta. Avaldus pannakse paki saaja isiklikku toimikusse.

(6) Paki saamise kohta teeb ametnik või teenistuja sissekande arestimaja töö arvestamise raamatusse.

§ 20. Pakis keelatud esemed

(1) Pakis ei tohi olla kasutusaega ületanud toiduainet, samuti ei ole soovitatav pakki panna kiiresti riknevat toiduainet (maasikad, kohupiim, keeduvorst, suitsukala jne).

(2) Toiduaine kontrollitakse enne selle üleandmist pakisaajale (leiva-, saiatoode, vorst, juust jm tahke aine tükeldatakse, vedelaine valatakse ümber teise nõusse või sõelutakse jms).

(3) Pakis ei tohi olla kirja ega sedelit.

(4) Paki tagastamise põhjuste kohta teeb ametnik või teenistuja sissekande arestimaja töö arvestuse raamatusse.

§ 21. Postipakkide vastuvõtu korraldus

(1) Postipakk võetakse vastu ainult siis, kui paki saaja viibib selles arestimajas.

(2) Teise arestimajja või vanglasse paigutatud vahistatu nimele saabunud pakki vastu ei võeta, kuid postiteenust osutavale ettevõtjale teatatakse tema uus aadress.

(3) Arestimajast vabastatud või surnud isiku nimele saabunud pakki vastu ei võeta.

(4) Postiteenust osutavale ettevõtjale teatatakse postipaki adressaadile üleandmata jätmise põhjus.

(5) Saadud postipakk avatakse ning vaadatakse läbi vahistatu juuresolekul. Pakist leitud ning vahistatule keelatud ese ja aine võetakse ära ning koostatakse võetuse protokoll. Võetud eseme, aine ja dokumendiga toimitakse käesoleva eeskirja paragrahvis 16 kehtestatud korras.

§ 22. Kartserisse paigutatud vahistatu pakisaamise korraldus

Kartserisse paigutatud vahistatule toodud käsi- või postipakk võetakse vastu, kuid antakse talle kätte pärast distsiplinaarkaristuse ärakandmist.

VI peatükk
ARESTIALUSE ARESTIMAJAVÄLINE SUHTLEMINE

§ 23. Kokkusaamine arestimajas

(1) Arestialusel on õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord nädalas, kestusega kuni kaks tundi.

(2) Vahistatul on õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus, kestusega kuni kolm tundi.

(3) Arestimajas viibimise ajal ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi.

§ 24. Kokkusaamise tingimused

(1) Kokkusaamine toimub arestimaja territooriumil kokkusaamisruumis arestimaja ametniku või teenistuja järelevalve all.

(2) Kokkusaamisruumis võib arestialuse ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku (edaspidi kokkusaaja) eraldada klaasist või traatvõrgust vaheseinaga.

(3) Arestialusele võimaldatakse kokkusaamine korraga kuni kahe täiskasvanud isikuga. Kokkusaamisele võib täiskasvanu kaasa võtta lapsi.

§ 25. Kokkusaamise taotlemine

(1) Kokkusaamine toimub arestialuse või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel ja arestimaja juhi või tema poolt volitatud isiku loal.

(2) Kokkusaamise võimaldamisel tehakse vastav kanne arestimaja tööarvestuse raamatusse.

§ 26. Kokkusaamise taotluses esitatavad andmed

(1) Kokkusaamise taotluses märgitakse:
1) taotleja ees- ja perekonnanimi;
2) isiku ees- ja perekonnanimi, kellega kokkusaamist taotletakse;
3) kui kokkusaamisele võetakse kaasa lapsed, siis märge selle kohta;
4) kokkusaamisel suhtlemiseks kasutatav keel;
5) soovitav kokkusaamise aeg;
6) taotleja allkiri ja kuupäev.

(2) Kokkusaaja märgib lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele veel ka järgmised andmed:
1) oma sünniaeg ja -koht;
2) aadress;
3) isikukood;
4) isikut tõendava dokumendi number ja väljaandmise kuupäev;
5) tema suhe arestialusega (perekonnaliige, sõber, tuttav, elukaaslane jne).

(3) Kokkusaamise taotlus pannakse arestialuse isiklikku toimikusse.

§ 27. Kokkusaamise läbiviimine

(1) Enne kokkusaamisele lubamist tehakse järgmised toimingud:
1) kontrollitakse kokkusaaja isikusamasus esitatud isikut tõendava dokumendi alusel;
2) tutvustatakse kokkusaajale kokkusaamise korda;
3) tehakse kokkusaajale ettepanek anda kokkusaamise ajaks arestimaja vastutavale hoiule asjad, mis ei ole arestialusele lubatud.

(2) Enne ja pärast kokkusaamist otsitakse arestialune ja kokkusaaja läbi. Läbiotsimist teostab läbiotsitavaga samast soost arestimaja ametnik või teenistuja.

(3) Läbiotsimisel kokkusaajalt leitud arestialusele arestimajas keelatud asjad võetakse hoiule ja tagastatakse kokkusaajale pärast kokkusaamise lõppu. Toimingu kohta koostatakse protokoll.

(4) Kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata.

(5) Arestialusel ja kokkusaajal on keelatud üksteisele üle anda asju.

(6) Kokkusaamisel suhtlevad asjaosalised kokkusaamise taotluses märgitud keeles. Kui arestimaja ametnik või teenistuja ei valda seda keelt, kasutatakse tõlgi abi.

§ 28. Kokkusaamise katkestamine

(1) Arestimaja ametnikul või teenistujal on õigus kokkusaamine kohe katkestada, kui see võib ohustada arestimaja julgeolekut või sisekorda või kui kokkusaamisel kasutatakse muud keelt, kui on märgitud kokkusaamise taotluses.

(2) Kohtumise katkestamisest kannab selle katkestanud ametnik või teenistuja kohe ette arestimaja juhile, kes võtab vastu lõpliku otsuse kohtumise katkestamise või lõpetamise kohta.

§ 29. Kokkusaamine kaitsja või vaimulikuga

(1) Kokkusaamist kaitsja või vaimulikuga korraldatakse selleks ettenähtud omaette ruumis.

(2) Kokkusaamine peab olema vahetu, mitte läbi klaasseina telefoni või muu sidevahendi kaudu.

(3) Kokkusaamist on lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata. Kokkusaamist ei ole lubatud katkestada.

§ 30. Eriolukord

Epideemia või muu ähvardava eriolukorra puhul, mis võib häirida arestimaja normaalset tegevust, võib politseiprefekt arestimaja juhi ettepanekul kokkusaamised kirjaliku korraldusega ajutiselt ära keelata.

§ 31. Kirjade saatmine ja saamine

(1) Arestialuse kirjad saadetakse arestialuse enda kulul.

(2) Kirjade saatmine ja saamine toimub arestimaja juhi kaudu.

§ 32. Kirjavahetuse edastamine avatud ja kinnises ümbrikus

(1) Arestialune annab oma kirja avatud ümbrikus vahetult üle kirjavahetuse eest vastutavale arestimaja ametnikule või töötajale, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib arestialune arestimaja ametniku või teenistuja juuresolekul ümbriku kinni.

(2) Kaitsjale adresseeritud kirjad võib arestialune arestimaja ametnikule või teenistujale üle anda kinnises ümbrikus, mida arestimaja ametnik või teenistuja ei või avada.

(3) Kinnise ümbriku tagaküljele peab arestialune kirjutama oma nime ja kirja arestimaja ametnikule või teenistujale edastamise kuupäeva.

§ 33. Kirja väljasaatmine

Väljaminev kiri postitatakse kolme tööpäeva jooksul arestialuse poolt kirja arestimaja ametnikule või teenistujale edastamisest arvates.

§ 34. Arestialusele saadetud kiri

(1) Kiri edastatakse allkirja vastu arestialusele kolme tööpäeva jooksul kirja arestimajja saabumisest arvates.

(2) Õiguskantslerilt arestialusele saabunud kiri antakse arestialusele allkirja vastu vahetult kätte viivitamata selle saabumisel ja suletud ümbrikus.

§ 35. Sidekanalite kasutamine

(1) Arestialune kasutab sidekanaleid oma kulul.

(2) Telefoni ja muud sidekanalit on vahistatul õigus kasutada juhul, kui arestimajas on vastavad tehnilised võimalused ja kui seda õigust ei ole kriminaalmenetluse huvides piiranud uurija, prokurör või kohus.

(3) Sidekanalite kasutamine tuleb korraldada nii, et oleks välistatud eri kambritesse paigutatud vahistatute omavaheline sidepidamine või kokkusaamine.

(4) Arestimajas telefonitaksofoni olemasolu korral lubatakse seda kasutada telefonikaardiga.

(5) Arestialusel, kelle telefoni kasutamise õigust ei ole piiratud, on lubatud omada telefonikaarti, mida hoitakse arestimajja hoiule võetud asjade juures.

§ 36. Kirjavahetuse ja sidekanalite kasutamise piiramine

(1) Kui arestimaja juhil on põhjust arvata, et vahistatu poolt kirjavahetuse pidamine või sidekanalite kasutamine takistab kriminaalmenetluse läbiviimist, teatab ta sellest kirjalikult uurijale, prokurörile või kohtule.

(2) Uurija, prokuröri või kohtu taotlus piirata kirjavahetuse pidamist või sidekanalite kasutamist paigutatakse koos arestimaja juhi vastavasisulise otsusega vahistatu isiklikku toimikusse.

(3) Kirjavahetust, telefoni ja muude üldkasutatavate sidekanalite kasutamist ei piirata, kui vahistatu suhtleb riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega või kaitsjaga.

§ 37. Avalduste ja kaebuste esitamine

(1) Arestialune võib esitada suulisi või kirjalikke avaldusi või kaebusi.

(2) Arestialuse palvel antakse avalduse või kaebuse kirjutamiseks paber ja kirjutusvahend.

(3) Õiguskantslerile, riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele ning oma riigi konsulaartöötajale adresseeritud avaldused ja kaebused võib arestialune arestimaja ametnikule või teenistujale üle anda kinnises ümbrikus, mida arestimaja ametnik või teenistuja ei või avada.

(4) Arestimaja ametnik või teenistuja teeb avalduse või kaebuse esitamise kohta sissekande arestimaja töö arvestuse raamatusse.

§ 38. Avalduste ja kaebuste edastamine

(1) Avaldused või kaebused arestimaja töö kohta edastab arestimaja juht politseiprefektile, kes vaatab need kohe läbi ja võtab vastu asjakohase otsuse või määrab asjaolude kindlakstegemiseks distsiplinaarjuurdluse, mille viib läbi tema poolt nimetatud ametnik.

(2) Avalduse esitanud arestialusele antakse lahenduse kohta kirjalik vastus seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ning selgitatakse edasikaebamise korda.

(3) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusele või ametiisikutele adresseeritud avalduse ja kaebuse edastab politseiprefektuur saatekirjaga, mille ärakiri lisatakse arestialuse isiklikku toimikusse. Vajadusel selgitatakse arestialusele ametiasutuste kompetentsi.

(4) Avaldus kohtule, prokuratuurile, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile edastatakse politseiprefektuuri kulul.

§ 39. Avalduste ja kaebuste registreerimine

Kirjalik avaldus registreeritakse politseiprefektuuri arestialuste avalduste ja kaebuste registris.

§ 40. Avalduste ja kaebuste vastustega tutvustamine

(1) Saadud vastus edastatakse avaldajale hiljemalt kolme tööpäeva jooksul selle saamisest.

(2) Arestialusele tutvustatakse vastust ning seejärel paigutatakse vastus tema isiklikku toimikusse.

VII peatükk
ARESTIALUSE DISTSIPLINAARNE MÕJUTAMINE

§ 41. Distsiplinaarmenetlus

(1) Distsiplinaarmenetluse viib läbi politseiprefekti korraldusel arestimaja juht või tema poolt määratud ametnik.

(2) Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla menetluse läbi viinud ametnik või teenistuja.

(3) Distsiplinaarmenetluse materjal lisatakse arestialuse isiklikku toimikusse.

(4) Arestialuse ümberpaigutamisel teise kinnipidamisasutusse lisatakse tema isiklikku toimikusse õiend distsiplinaarkaristuse kandmise kohta.

§ 42. Distsiplinaarkaristuse määramine

(1) Distsiplinaarkaristuse määrab politseiprefekt arestimaja juhi või distsiplinaarmenetluse teinud ametniku või teenistuja ettepanekul.

(2) Raske distsiplinaarrikkumise korral on arestimaja juhil või tema ülesannetes oleval ametnikul õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist, kuid mitte kauemaks kui 24 tunniks.

(3) Arestimaja ametnik või teenistuja teeb sellekohase sissekande arestimaja töö arvestuse raamatusse.

§ 43. Distsiplinaarkaristuse täideviimine

(1) Distsiplinaarkaristuse täideviimiseks kartserisse paigutatud arestialust hoitakse kartseris üksinda. Arestialune ei tohi enda juures hoida isiklikke asju ega toiduaineid, talle ei edastata kirju ega pakke, ei võimaldata kasutada telefoni ega muud sidevahendit, kohtuda omaksete ega mõne teise isikuga.

(2) Kartseris võib arestialusel olla vaid piibel, arestimaja sisekorraeeskiri, seep, hambapasta, hambahari, käterätt, rull tualettpaberit ja naisarestialusel hügieenisidemed.

(3) Kartserisse paigutatud arestialuse kutsumine uurija või prokuröri juurde või kohtusse ei vabasta teda distsiplinaarkaristuse edasisest kandmisest.

(4) Arestialuse juures kambris olnud isiklikud asjad antakse arestimajja hoiule ning tagastatakse talle pärast kartserist vabastamist.

VIII peatükk
ARESTIMAJAST VABASTAMINE

§ 44. Vabastamise korraldus

(1) Arestialuse vabastamisel tagastatakse isikule allkirja vastu arestimajas hoiul olnud raha, väärtpaberid, dokumendid ja muud esemed, samuti kviitung aine või eseme kohta, mida ei tagastatud. Allkirjastatud dokument kättesaamise kohta paigutatakse arestialuse isiklikku toimikusse.

(2) Vabastatud isikul on õigus nõuda kirjalikku õiendit arestimajas viibimise aja kohta.

(3) Vabastatav isik peab rikkumatult tagastama temale arestimajas kasutamiseks antud voodivarustuse ja muu inventari. Juhul kui isik on kahjustanud kambrit või nimetatud vara või selle hävitanud, tehakse talle ettepanek hüvitada tekitatud kahju vabatahtlikult (mille kohta võetakse vastav allkiri) või nõutakse see temalt sisse seaduses ettenähtud korras.

(4) Kainenema paigutatud isiku kainenemisel öisel ajal võimaldatakse tema soovil jääda arestimajja kuni hommikuni.

(5) Arestimaja ametnik või teenistuja teeb arestialuse vabastamise kohta sissekande arestimaja töö arvestuse raamatusse.

IX peatükk
ARESTIMAJA AMETNIKUD JA TEENISTUJAD

§ 45. Ametnike ning teenistujate õigused ja kohustused

(1) Arestimaja ametnikul ja teenistujal on kohustus teenistusülesannete täitmisele asumisel ning teenistuse ajal jälgida kambrisse paigutatud arestialust.

(2) Arestimaja ametnikul ja teenistujal on õigus igal ajal ning kohustus vähemalt kord vahetuse ajal arestialune ja kamber läbi otsida, et leida keelatud ese või aine, hoida ära võimalik põgenemiskatse ettevalmistamine ning arestimaja ruumi või inventari rikkumine ja lõhkumine. Arestialuse otsib läbi temaga samast soost isik.

(3) Keelatud aine või eseme leidmisel koostatakse protokoll ning aine või ese võetakse arestimaja hoiule.

(4) Arestimaja ametnik ja teenistuja teevad läbiotsimise ja selle tulemuse kohta kellaajalise sissekande arestimaja töö arvestuse raamatusse.

(5) Arestimaja ametnikud ja teenistujad tagavad arestialuste kambritest väljaviimise ning nende liikumise saatmise arestimaja piires.

(6) Arestialune viiakse kambrist välja, kui teda on vaja viia uurimistoimingule väljapoole arestimaja ruume, uurimisruumi, kohtumisruumi, meditsiinitöötaja juurde, duši- või pesemisruumi, tualetti, vanglasse, raviasutusse, teise kinnipidamiskambrisse või kui kamber tuleb läbi otsida, koristada või desinfitseerida või kui arestialust on vaja läbi otsida, konvoeerida või arestimajast vabastada.

(7) Arestialuste järelevalvet arestimajas korraldab politseiprefektuur viisil, mis tagab «Vangistusseadusega» sätestatu ja arestimaja sisekorraeeskirjaga ettenähtud nõuete täitmise ning üldise julgeoleku arestimajas.

(8) Arestimaja sisekorraeeskirja täitmise ja arestialuste julgeoleku eest arestimajas vastutab arestimaja juht.

§ 46. Töö korraldus

(1) Arestimaja ametnike ja teenistujate teenistus korraldatakse vahetustega.

(2) Töögraafikud kinnitab politseiprefekt.

(3) Arestimaja sisekorraeeskirjas reguleerimata töökohustused määratakse arestimaja töö juhendiga, mille kinnitab politseipeadirektor. Tööjuhendiga kinnitatakse ka arestimajas kasutatavate dokumentide vormid.

(4) Ametniku või teenistuja ametikohustused määratakse ametniku või teenistuja ametijuhendiga.

(5) Politseiametnikud kannavad tööl olles politseivormiriietust, koosseisulised teenistujad eraldusmärkideta politseivormiriietust.

X peatükk
ARESTIMAJA DOKUMENTATSIOONI SÄILITAMINE

§ 47. Arestimaja dokumentatsiooni säilitamine

(1) Arestialuste isiklikke toimikuid säilitatakse kuni viis aastat.

(2) Arestimaja töö arvestuse raamatuid säilitatakse üks aasta pärast viimast sissekannet.

(3) Arestialuste avalduste ja kaebuste registrit säilitatakse üks aasta pärast viimast sissekannet.

(4) Kainenema toimetatud isikute raamatut säilitatakse üks aasta pärast viimast sissekannet.

XI peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 48. Määruse kehtetuks tunnistamine

Siseministri 10. augusti 1999. a määrus nr 72 «Politsei arestimaja sisekorra eeskirja kinnitamine» (RTL 1999, 122, 1670; 2000, 21, 276) tunnistatakse kehtetuks.

Minister Tarmo LOODUS

Kantsler Märt KRAFT

]]>