1. peatükk
VANGLA VALVEMEESKOND

1. jagu
Valvemeeskonna ülesanded

§ 1. Ülesanded

(1) Vangla välispiirde valve ja julgeolekuga seotud ülesandeid täidab valvemeeskond.

(2) Vangla valvemeeskonna ülesanne on:
1) relvastatult valvata vangla välispiiret (edaspidi välisvalve);
2) ennetada ja takistada kinnipeetavate ja vahistatute põgenemist ning lahendada muid erakorralisi olukordi;
3) tõrjuda vanglaväliseid rünnakuid;
4) maha suruda massilisi rahutusi.

§ 2. Valvemeeskonna ülesannete täitmine

(1) Valvemeeskonna välisvalve korraldus on sätestatud käesolevas korras.

(2) Valvemeeskonna ülesanded vanglaväliste rünnakute ja massirahutuste mahasurumisel ning muude erakorraliste olukordade lahendamisel nähakse ette vangla kaitseplaanis.

2. jagu
Välisvalve korraldamine ja välisvalve territoorium

§ 3. Välisvalve korraldamine

(1) Vangla valvemeeskond jaguneb toimkondadeks, kes valvevahetustena täidavad välisvalvega seotud ülesandeid.

(2) Toimkonna koosseisus on toimkonna ülem, ülema abi, valvurid, valveseadmete operaatorid ja koerajuht.

(3) Toimkondade tööd koordineerib ja nende töö eest vastutab valvemeeskonna juhendaja (edaspidi juhendaja), kelleks on vangla direktor või tema poolt määratud vanglaametnik.

(4) Juhendaja ettepanekul määrab vangla direktor kindlaks vangla toimkondade koosseisud ja valvegraafiku arvestades kinnipeetavate ja vahistatute arvu, välispiirde pikkust ja selle iseärasusi ning muid asjaolusid. Juhendaja teeb toimkondade koosseisud ja valvegraafiku valvemeeskonnale teatavaks.

§ 4. Välisvalve territoorium

Välisvalve territoorium jaguneb valvepiirkondadeks ja toimkonnapiirkonnaks. Välisvalve territooriumi kohta koostatakse üksikasjalik plaan, kus on kujutatud vangla välispiirde postid ning muud välispiirde ehitised ja objektid. Plaani kinnitab vangla direktor.

§ 5. Vangla välispiir

Vangla välispiir on vanglat ümbritsev mõtteline joon, mis tähistab vangla territooriumi ja mis märgistatakse nähtavalt. Tavaliselt kulgeb vangla välispiir piki vangla põhipiirdeaeda. Seal, kus piir on kehtestatud teisiti (hoonete katused jm), tuleb välispiir märgistada selgesti eristatavat värvi pidevjoonega. Vangla välispiir peab seestpoolt kogu pikkuses olema iga 20 meetri tagant märgistatud hoiatustahvlitega «Seis! Vangla välispiir. Lähenemine keelatud!».

§ 6. Valvepiirkond

(1) Valvepiirkond koosneb valvepostist, sellel valvamiseks määratud valvealast ja seal valvatavatest objektidest. Valvepostil asuvad postitabel, sidevahendid ja valveseadmed.

(2) Valvepiirkond on ka operaatoriruum ja selle valveala ning seal valvatavad objektid. Operaatoriruumis on sidevahendid, valveseadmed, operaatoriraamat ja nimekiri operaatoriruumis olevast inventarist.

(3) Valvepiirkond on ka koerajuhi valvatav ala ja tema valvatavad objektid.

§ 7. Toimkonnapiirkond

(1) Toimkonnapiirkond koosneb toimkonnaruumist ja sellega külgnevast territooriumist.

(2) Toimkonnaruum jaguneb toimkonna üldruumiks ja toimkonna ülema ruumiks. Toimkonna üldruumis asuvad valvemeeskonna relvakapp, kontrollstend, valvepäevik, toimkonnaraamat, sidevahendid ja muu inventar ning seal on võimalik puhata.

§ 8. Valvemeeskonna relvakapp

Valvemeeskonna tulirelvi hoitakse üldrelvakapist eraldi asuvas relvakapis (edaspidi relvakapp), millele on paigaldatud valgus- ja helisignalisatsioon.

3. jagu
Juhendaja ja valveplaan

§ 9. Toimkonna juhendamine ja valveülesande fikseerimine

Toimkond täidab valveülesannet juhendaja korralduste ja valveplaani alusel.

§ 10. Juhendamine

(1) Juhendajal peab olema ülevaade toimkondade tööst ja toimkonna valvevahetuse ajal toimunud juhtumitest ning üldisest olukorrast kogu välisvalve territooriumil.

(2) Juhendaja ülesanne on:
1) selgitada valveülesande täitmiseks olulised asjaolud ja teavitada nendest järgmiste toimkondade ülemaid;
2) kontrollida, kas toimkonnad on valveks valmis;
3) vajadusel korraldada ja koordineerida toimkonna valve ajal toimkonna tööd;
4) kontrollida ja hinnata valveülesande täitmise edukust;
5) korraldada toimkondade vahetust.

§ 11. Valveplaan

(1) Toimkonna tööülesanne ja ülesannete täitmise kava (edaspidi valveülesanne) määratakse toimkonna valveplaanis.

(2) Valveplaani koostab toimkonna ülem ja kinnitab juhendaja. Valveplaani esimene osa koostatakse ja kinnitatakse enne toimkonna vahetuse algust. Teine osa koostatakse valve vältel ja kinnitatakse vahetult enne valvevahetuse üleandmist järgmisele toimkonnale.

(3) Valveplaani esimesse ossa märgitakse järgmised andmed:
1) toimkonna koosseis;
2) ajutiste valvepostide moodustamine;
3) valvurite ning koerajuhtide ja teenistuskoerte paigutus alalistel ja ajutistel valvepostidel;
4) valvurite ja operaatori vahetumise sagedus ning nimeline graafik toimkonna valve ajal;
5) valvepostidelt operaatorile teabe saatmise ajad ja operaatorilt toimkonna ülemale teabe saatmise ajad;
6) muud juhised toimkonnale.

(4) Valveplaani teise ossa märgitakse:
1) operaatorilt ohu- ja muu teabe saabumise aeg ja teabe sisu;
2) juhtumid toimkonnas ja valvataval objektil ning rakendatud abinõud;
3) välisvalve territooriumi kontrollimise tulemuste andmed;
4) ettekanne juhendajale.

(5) Valveplaanid asuvad pitseeritult valvepäevikus toimkonna ülema ruumis.

4. jagu
Toimkonna ettevalmistamine

§ 12. Toimkonna ettevalmistamine vahetuse vastuvõtmiseks

(1) Toimkonna ülem ja tema abi valmistavad oma toimkonna ette valvevahetuse vastuvõtmiseks. Koerajuht valmistab valvekorraks ette teenistuskoera.

(2) Toimkonna ülema abi teeb toimkonna ettevalmistamiseks järgmised toimingud:
1) rivistab toimkonnaliikmed üles;
2) kontrollib toimkonnaliikmete kohalolekut;
3) teeb kindlaks, kas toimkonnaliige või teenistuskoer on vaja asendada tervise tõttu või muudel põhjustel;
4) kannab toimkonna ülemale ette kohalolevatest, puuduvatest ja asendamist vajavatest liikmetest.

(3) Toimkonna ülem teeb järgmised toimingud:
1) võtab vastu toimkonna ülema abi teabe isikkoosseisu kohta;
2) teavitab juhendajat toimkonna alakomplekteeritusest ja muudest toimkonna vahetust takistavatest asjaoludest;
3) koostab paragrahvis 11 nimetatud valveplaani esimese osa;
4) võtab juhendaja korralduste alusel tarvitusele abinõud valve tõhustamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks ning teeb vajalikud parandused valveplaani esimesse ossa;
5) teavitab toimkonna liikmeid valvurite paigutusest valvepostidel ning valveülesandest ja selle täitmise eripärast;
6) korraldab toimkonnapiirkonna valve;
7) teeb juhendajale teatavaks, kas toimkond on vahetuseks valmis, ja esitab talle kinnitamiseks valveplaani esimese osa.

§ 13. Juhendaja toimingud enne vahetuse algust

Juhendaja teeb enne vahetuse algust järgmised toimingud:
1) kontrollib toimkonna isikkoosseisu valmisolekut valveks ja erakorraliste sündmuste korral tegutsemiseks;
2) määrab toimkonnast puuduvatele ametnikele asendajad või kui see ei ole võimalik, annab korralduse toimkonna ülemale teha ümberkorraldus valveplaanis valveülesande rahuldavaks täitmiseks;
3) annab toimkonna ülemale valveülesande täitmiseks lisakorraldusi;
4) kinnitab valveplaani esimese osa;
5) teavitab toimkonda operatiivolukorrast vanglas ja eelmise toimkonna vahetuse ajal ilmnenud asjaoludest;
6) annab korralduse toimkondade vahetuseks, kui ta on saanud vahetust vastu võtva toimkonna ja üle andva toimkonna ülematelt teate toimkondade valmisolekust vahetuseks.

5. jagu
Toimkondade vahetus

§ 14. Toimkonnaruumi ja inventari üleandmine

(1) Vahetust lõpetava toimkonna ülema abi annab toimkonnaruumi ning seal oleva inventari ja valvepäeviku nimekirja järgi üle uue vahetuse toimkonna ülema abile, kes kontrollib üleantu korrasolekut ja teatab kontrolli tulemusest ülemale.

(2) Relvastuse ja laskemoona ning toimkonna ülema, tema abi ja koerajuhi sidevahendid annab üle ja võtab vastu toimkonna ülem.

§ 15. Valvepostide ja operaatoriruumi üleandmise ettevalmistamine

(1) Valvet alustava toimkonna ülem annab relvad ja laskemoona üle oma abile, koerajuhile, operaatoritele ja esimese vahetuse valvuritele, kes suunduvad relvade laadimiseks kontrollstendi juurde.

(2) Relvade laadimine ja tühjakslaadimine toimub «Relvaseaduses» ettenähtud korras kontrollstendi ees toimkonna ülema või tema abi juuresolekul.

(3) Seejärel annab toimkonna ülem oma abile ja koerajuhile ka sidevahendid ning esimese vahetuse operaator ja valvurid ning mõlema toimkonna ülemate abid vahetavad eelmise toimkonna operaatori ja valvurid välja paragrahvides 14 ja 15 sätestatud korras.

§ 16. Valvepostide üleandmine

(1) Valveposti valvurid vahetuvad järgmiselt:
1) kui uus toimkond on jõudnud valvepostist 20–15 meetri kaugusele, peatab postil olev valvur toimkonna hüüdega «Seis! Kes tuleb?»;
2) valvuri hüüdele vastab eelmise vahetuse toimkonna ülema abi hüüdega «Toimkonna ülema abi koos uue vahetusega!»;
3) uue toimkonna ülema abi annab oma toimkonna valvuritele käskluse «Vahetus, seis!» ja määrab ühe valvuritest postile;
4) postil olev valvur annab korralduse: «Ülema abi minu juurde, ülejäänutel paigale jääda!»;
5) eelmise vahetuse toimkonna ülema abi läheneb valvurile ja valvur kannab talle lühidalt ette olukorrast postil. Seejärel annab valvur korralduse «Jätkata liikumist!» ning uue toimkonna ülema abi ja uus valvur saabuvad postile;
6) toimub valvurite vahetus, mille vältel jälgib valvatavat ala ka eelmise toimkonna ülema abi;
7) valvepostil olev eelmise toimkonna valvur pöördub saabunud vahetuse valvuri poole näoga ja võtab relva asendist «Rinnal!» asendisse «Rihmal!»;
8) uue toimkonna ülema abi kontrollib valvetorni ning selle valvepiirkonna, valveseadmete ja sidevahendite korrasolekut ning valveposti varustuse nõuetekohasust;
9) eelmise vahetuse valvur teatab uue vahetuse valvurile ohust, mida ta on valve ajal märganud;
10) vahetust vastuvõttev valvur kontrollib samuti punktis 8 nimetatud asjaolusid ja kannab avastatud puudustest kohe ette oma toimkonna ülema abile;
11) kumbki valvur kannab oma toimkonna ülema abile ette vastavalt kas «Valvepost üle antud!» või «Valvepost vastu võetud!».

(2) Uue toimkonna ülema abi kannab pärast postide vahetust ülemale ette postide ja valvepiirkondade olukorrast ning seal avastatud puudustest.

§ 17. Operaatoriruumi üleandmine

(1) Operaatoriruumi annab eelmise toimkonna viimase vahetuse operaator üle järgmise toimkonna esimese vahetuse operaatorile. Selleks tehakse järgmised toimingud:
1) toimkondade ülemate abid ja uue toimkonna operaator kontrollivad nimekirja järgi valveseadmete, sidevahendite ja operaatoriruumi ning selle ümbruse korrasolekut ja operaatoriraamatusse tehtud kandeid;
2) operaator kannab avastatud puudustest kohe ette toimkonna ülema abile ja kui see pole võimalik, siis toimkonna ülemale side vahendusel;
3) kumbki operaator kannab oma toimkonna ülema abile ette vastavalt kas «Operaatoriruum üle antud!» või «Operaatoriruum vastu võetud!» ning kinnitab vahetuse üleandmise ja vastuvõtmise allkirjaga operaatoriraamatus.

(2) Uue saatemeeskonna ülema abi kannab pärast operaatoriruumi vastuvõtmist ülemale ette operaatoriruumi ja selle ümbruse olukorrast ja seal avastatud puudustest.

§ 18. Relvastuse hilisem üleandmine

Pärast vahetuse üleandmist panevad toimkonna viimase vahetuse valvurid ja operaator relvad toimkonna relvakappi tühjakslaetuna, salvedeta ja riivistatult ning annavad salved koos laskemoona ja salvetaskutega oma toimkonna ülemale. Ülem kontrollib relvade ja laskemoona korrasolekut ning annab need üle järgmise vahetuse toimkonna ülemale.

§ 19. Toimkonnaraamat

(1) Toimkonnaraamat on dokument, mis kajastab valvevahetuste üleandmise ja vastuvõtmise ajal välisvalve territooriumi, valve- ja sidevahendite ning muu inventari ja relvastuse olukorda.

(2) Pärast valvepostide ja kogu välisvalve territooriumi, toimkonnaruumi, operaatoriruumi ja neis asuva inventari ning relvastuse kontrollimist ja vastuvõtmist märgib vastuvõtva toimkonna ülem toimkonnaraamatusse kontrollimise ja vastuvõtmise käigus avastatud puudused ning teatab neist juhendajale ja vajaduse korral ka vangla korrapidajale.

(3) Seejärel allkirjastavad toimkondade ülemad toimkonnaraamatu.

§ 20. Juhendaja teavitamine

Pärast paragrahvis 19 nimetatud toimingut teatab valvet alustava toimkonna ülem juhendajale valvevahetuse ülevõtmisest ning valvepiirkonna ja inventari olukorrast vahetuse vastuvõtmisel.

6. jagu
Toimkonna valvevahetus ja vaba vahetus

§ 21. Valvepostil oleva valvuri ülesanded

Valvepostil olev valvur:
1) jälgib oma valvepiirkonda, lähtudes postitabelis ettenähtud korrast;
2) teatab ettenähtud aegadel operaatorile olukorrast oma valvepiirkonnas;
3) tõrjub valvepiirkonnas ründed postile ja kinnipeetavate põgenemiskatsed;
4) teatab operaatorile kohe erakorralisest sündmusest või muust olukorrast või avastatud puudusest, mis nõuab viivitamatut tegutsemist, ning ilmingutest, mis raskendavad valveülesande täitmist (edaspidi ohumärk).

§ 22. Postitabel

(1) Postitabel on valvepostil asuv dokument, mille alusel valvab valvur oma valvepiirkonda.

(2) Postitabelis on kirjeldatud posti valveala ja valvatavaid objekte, vangla välispiiret posti ulatuses, valvepostil olevat signalisatsiooni, sidevahendeid ja muud inventari ning esitatud selle kasutamise juhised. Tabelis on loetletud asjaolud, millele tuleb postil valvates pöörata erilist tähelepanu.

(3) Postitabeli koostab juhendaja ja kinnitab vangla direktor. Tabelit uuendatakse, kui tabelis esitatud teave on vananenud, või vähemalt üks kord aastas.

§ 23. Valveseadmete operaatori ülesanded

(1) Valveseadmete operaator:
1) registreerib valvepostidelt saabunud teabe operaatoriraamatus;
2) annab toimkonna ülemale edasi valvepostidelt saadetud korrapärase teabe;
3) teeb toimkonna ülemale korrapäraselt teatavaks olukorrast oma valvepiirkonnas;
4) teavitab kohe toimkonna ülemat ohust, mille kohta on saadetud teave postilt või mida ta on ise märganud.

(2) Operaatorile võib panna ka valvuri ülesandeid.

§ 24. Valveposti valvuri ja operaatori vahetumine

(1) Toimkonna ülem annab oma abile korralduse valvepostide valvurite ja operaatori vahetamiseks (edaspidi vahetus).

(2) Vaba vahetuse valvurid ja operaator, kes asuvad vahetusse, riietuvad ja relvastuvad ning rivistuvad toimkonna ülema abi korraldusel. Toimkonna ülema abi kontrollib valvurite ja operaatori valmisolekut vahetuseks ja kannab ülemale valmisolekust ette.

(3) Toimkonna ülem annab korralduse asuda vahetusse.

(4) Vahetus toimub toimkonna ülema abi saatel 5. jaos sätestatud korras.

(5) Toimkonna ülema abi teavitab ülemat vahetusest ja olukorrast välisvalve territooriumil. Toimkonna ülem fikseerib saadud teabe valveplaani teises osas.

(6) Toimkonna valvevahetuse jooksul vahetatakse valvureid ja operaatoreid valveplaanis ettenähtud aegadel, kuid mitte harvemini kui iga nelja tunni järel.

(7) Pärast vahetuse lõppemist panevad valvurid relvad toimkonna ülema korraldusel toimkonna relvakappi tühjakslaetuna, salvedeta ja riivistatult ning jätavad salved koos laskemoonaga salvetaskutesse oma vöörihmal kuni toimkonna valvevahetuse lõpuni ja vahetuse üleandmiseni järgmisele toimkonnale.

§ 25. Toimkonna ülema ülesanded toimkonna valvevahetuse ajal

Toimkonna ülem fikseerib valveplaani teises osas toimkonna valvevahetuse ajal valvepiirkonnas toimunud sündmused, vahetused ja ohuteated ning teabe välisvalve territooriumi üldise olukorra kohta.

§ 26. Koerajuhi ülesanded

(1) Koerajuht:
1) jälgib valvepiirkonda, lähtudes valveülesandest;
2) paigutab valvekoerad käesolevas korras või valveplaanis ettenähtud kohtadele ja kontrollib neid ettenähtud aegadel;
3) teeb valvekoeraga kontrollkäike graafiku järgi käesolevas korras määratud valvealal ja objektidel;
4) kontrollib põhjalikult üle paigad, kus valvekoer näitab ärevusemärke või veab ninaga tähelepanelikult õhku, ning muud kahtlustäratavad paigad;
5) korraldab teenistuskoerte toitmist ettenähtud aegadel ja korras;
6) ettenähtud aegadel teatab operaatorile olukorrast valvealal ja objektidel;
7) teatab avastatud ohust operaatorile;
8) täidab muid operaatori ja toimkonna ülema või tema abi korraldusi.

(2) Oma ülesannete täitmiseks peab koerajuht:
1) suutma valitseda teenistuskoera ja allutada teda distsipliinile;
2) tundma teenistuskoerte käitumise iseärasusi;
3) oskama tõsta koerte aktiivsust teenistuses.

§ 27. Toimkonnaliikme relvakandmine

(1) Toimkonna ülem, tema abi ja koerajuht kannavad relva, laskemoona ja sidevahendeid kogu toimkonna vahetuse vältel.

(2) Kui toimkonna valvurid ja operaator ei ole postil ega operaatoriruumis valveülesandeid täitmas (edaspidi vaba vahetuse liikmed), hoitakse nende relvi relvakapis tühjakslaetuna, salvedeta ja riivistatult.

§ 28. Toimkonna vaba vahetus

(1) Vaba vahetuse liikmed viibivad toimkonnapiirkonnas.

(2) Toimkonnaruumis peab alati olema toimkonna ülema abi või tema määramisel üks vaba vahetuse valvur, välja arvatud juhul, kui direktor või korrapidaja annab korralduse toimkonnaruumi evakueerimiseks.

(3) Vaba vahetuse liikmetel on lubatud vaadata televiisorit ja kuulata raadiot, lugeda ja kirjutada ning mängida lauamänge.

(4) Toimkonnaruumis on lubatud viibida peakatete ja üleriieteta.

(5) Kahekümne nelja tunnise vahetuse ajal võivad toimkonna ülem, tema abi ja valvepostide vaba vahetuse valvurid puhata pikali asendis kokku kuni kuus tundi. Pikali asendis võib puhata ilma jalatsiteta, kuid vormiriietuses ja salvetaskut kandva vöörihmaga.

(6) Hämaras ja pimedas on toimkonnaruum ja toimkonnapiirkond valgustatud. Ruumis, kus vaba vahetuse valvurid puhkavad pikali asendis, on valvevalgustus.

§ 29. Valvepostilt ja toimkonnapiirkonnast lahkumine

Toimkonna liikmel on keelatud lahkuda valvepostilt ja toimkonnapiirkonnast toimkonna ülema loata.

7. jagu
Toimkonna vahetuse lõppemine

§ 30. Valveülesande täitmise kontroll

(1) Toimkonna ülem teeb valveplaani teise ossa valveülesande täitmise kokkuvõtte ja annab selle juhendajale kinnitada ning teatab toimkonna valmisolekust valvevahetuse üleandmiseks.

(2) Juhendaja tutvub toimkonna valveplaaniga, hindab valveülesande täitmist ja küsitleb toimkonna ülemat, et tutvuda valve käiguga, juhtumitega, olukorraga välisvalve territooriumil ja objektidel ning tarvitusele võetud abinõudega. Seejärel kinnitab juhendaja valveplaani teise osa, paigutab valveplaani pitseeritult valvepäevikusse ja annab pärast järgmise vahetuse juhendamist korralduse alustada toimkondade vahetust.

§ 31. Relvastuse, sidevahendite ja inventari kontroll

Pärast juhendaja korraldust alustada toimkondade vahetust ja vahetult enne toimkonnaruumi, inventari, sidevahendite, relvastuse ja valvepäeviku üleandmist paragrahvis 14 sätestatud korras võtab toimkonna ülem oma toimkonna vaba vahetuse valvuritelt, operaatoritelt, koerajuhilt ja abilt vastu relvad ning koerajuhilt ja abilt ka sidevahendid. Ülem kontrollib toimkonna käsutuses olnud relvade, laskemoona, sidevahendite ja muu inventari korrasolekut.

2. peatükk
VANGLA SAATEMEESKOND

1. jagu
Saatemeeskonna ülesanded

§ 32. Saateülesanded

Saatemeeskonna ülesanne on saata kinnipeetav või vahistatu (edaspidi saadetav) relvastatud valve all ühest vanglast teise, vanglast haiglasse ja tagasi ning lühiajalise väljaviimise ajal ja saata kinnipeetav vanglast kohtusse ja tagasi (edaspidi saateülesanne).

§ 33. Saatemeeskonna koosseis

(1) Saatemeeskonda võivad saateülesande laadist olenevalt kuuluda:
1) saatemeeskonna ülem;
2) saatemeeskonna ülema abi;
3) eriauto juht;
4) saatjad;
5) teenistuskoertega saatjad;
6) meditsiinitöötaja.

(2) Meditsiinitöötaja kaasatakse saatemeeskonda, kui saadetav on:
1) üle kuue kuu rase;
2) vaimuhaige;
3) muu isik, kes arsti otsuse järgi vajab või võib saatmisel vajada arstiabi.

(3) Erisaatjat vajavale invaliidist saadetavale tagatakse saatmise ajaks erisaatja.

(4) Saatemeeskonna suurus ja koosseis sõltub saadetavate arvust, saateteekonna pikkusest ja muudest asjaoludest, mis seostuvad saatmise julgeolekuga ja saadetavate eripäraga.

§ 34. Saateülesande täitmise kavandamine ja täitmise juhendamine

(1) Saateülesannete kava koostab ning saatemeeskonna koosseisu saateülesande täitmiseks komplekteerib saatemeeskonna juhendaja ja kinnitab vangla direktor, arvestades saadetavate arvu ning neid iseloomustavaid andmeid, saateülesande eripära, saatedistantsi pikkust ja muid asjaolusid.

(2) Saatemeeskonna tööd juhendab ja korraldab ning saatemeeskonna töö eest vastutab direktori ees saatemeeskonna juhendaja (edaspidi juhendaja).

2. jagu
Saateülesande ettevalmistamise ja juhendamise üldkord

§ 35. Saateülesande täitmise alus

(1) Saateülesanne täidetakse direktori korralduse, juhendaja juhiste ja saatmisplaani alusel.

(2) Täitmise korraldamiseks edastatakse direktori saatmise korraldus juhendajale ja selles märgitakse:
1) saadetava ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
2) saatmise eesmärk, koht ja tähtaeg;
3) saatemeeskonna suurus ning nende relvastus ja sidepidamisvahendid;
4) vajadus ette valmistada isiklik toimik.

(3) Direktor teeb korralduse teatavaks vangla korrapidajale ja saadetava ümberpaigutamise korral või kohtusse saatmise korral ka sihtkoha asjaomasele ametnikule.

(4) Kinnipeetava järelevalve all väljaviimist otsustades pöörab direktor erilist tähelepanu julgeolekule ja arvestab järgmisi asjaolusid:
1) kinnipeetava isikuomadused ja karistusaja pikkus;
2) toimepandud kuriteo raskus ja laad;
3) väljaviimise põhjendus;
4) muud asjaolud.

§ 36. Saatedokumendid

(1) Saatedokumendid on:
1) vangla direktori korraldus;
2) saatmisplaan.

(2) Saatedokumentide ja isiklike toimikute säilimise eest vastutab saatemeeskonna ülem vastuvõtmisest kuni üleandmiseni.

§ 37. Saatemeeskonna ülema ülesanded

(1) Saatemeeskonna ülem valmistab saatemeeskonna saateülesande täitmiseks ette juhendaja korralduse alusel.

(2) Selleks saatemeeskonna ülem:
1) rivistab toimkonna liikmed üles ja selgitab asendusliikmete määramise vajaduse ning teavitab sellest juhendajat;
2) kontrollib, kas saadetava riietus vastab ilmastikuoludele ning kas ei ole saatmist keelavat arstiotsust või muid saatmist takistavaid asjaolusid. Ilmnenud takistustest teatab ülem juhendajale;
3) koostab saateplaani esimese osa ning selgitab selle sisu meeskonnaliikmetele ja juhendajale;
4) võtab juhendaja antud juhiste alusel tarvitusele lisaabinõud saateülesande paremaks täitmiseks;
5) võtab vangla üldrelvakapist saatjate nimekirja alusel allkirja vastu relvad, laskemoona ja erivahendid ning annab saatjatele;
6) teavitab juhendajat saatemeeskonna valmisolekust asuda ülesannet täitma.

§ 38. Saateplaan

(1) Saatemeeskonna ülesanded, saatmise ettevalmistamine ja saatmise täpne kava (edaspidi saateülesanne) määratakse saatemeeskonna saateplaanis. Saateplaani koostab saatemeeskonna ülem ja kinnitab juhendaja. Saateplaan koosneb kahest osast.

(2) Esimese osa kinnitab juhendaja pärast saatemeekonna valmisoleku kontrollimist ja enne saateülesande täitmiseks korralduse andmist.

(3) Kui saatemeeskonna ülem jõuab vanglasse tagasi, esitab saateplaani teise osa juhendajale, kes selle kinnitab. Seejärel kannab juhendaja saateülesande täitmisest ette vangla direktorile.

(4) Saateplaan on konfidentsiaalne ja juhendaja võib otsustada, et saatemeeskonna ülem peab saateplaanis sisalduvaid teatavaid andmeid hoidma saladuses (marsruudis erisused jms).

§ 39. Saateplaani sisu

(1) Saateplaani esimesse ossa märgitakse:
1) saatemeeskonna liikmete nimed;
2) meeskonnaliikmete paigutus postidel ja valvepiirkonnad;
3) saatmise moodus (eri- või muu autoga, ilma vanglasõidukit kasutamata, ühissõidukiga);
4) saadetavate nimed, sünniajad, isikukoodid;
5) saatmiseks tähtsad asjaolud (saadetava põgenemiskalduvus, tema eraldihoidmise vajadus jms);
6) saadetavate paigutus eriauto kambrites;
7) sihtkoht;
8) saatmise aeg;
9) saateülesande täitmise erinõuded (marsruudi erisused, valve tugevdamise vajadus jms);
10) tegevuskava, milles märgitakse saateülesande täitmisel tehtavad toimingud ja erakorralises olukorras tegutsemise abinõud.

(2) Saatmise ajal kannab saatemeeskonna ülem saateplaani teise ossa järgmised andmed:
1) saatjavanglast lahkumise ja sihtkohavanglasse saabumise kellaajad;
2) saadetavate katsed omavahel ühendust võtta ja selle takistamiseks rakendatud abinõud;
3) korrarikkumine või muu õigusrikkumine, mille on saadetav toime pannud, ja tarvitusele võetud abinõud;
4) erakorralised ja muud saatmise ajal toimunud sündmused ning tekkinud olukorra lahendamiseks tarvitusele võetud abinõud.

§ 40. Juhendaja

(1) Saatemeeskonda juhendab vangla direktori määratud juhendaja.

(2) Juhendaja ülesanne on:
1) teha pärast direktori korralduse saamist saatemeeskonna ülemale korraldus koostada saateplaani esimene osa;
2) kontrollida saatemeeskonna valmisolekut saateülesande täitmiseks.

(3) Juhendaja teeb kontrollimisel järgmised toimingud:
1) kontrollib isikkoosseisu valmisolekut saateülesande täitmiseks ja erakorralises olukorras tegutsemiseks;
2) määrab puuduvate või asendamist vajavate saatemeeskonna liikmetele asendusliikmed või kui see pole võimalik, teeb saatemeeskonna ülemale ülesandeks korraldada saatmisülesanne ümber olemasolevaid liikmeid arvestades;
3) kontrollib saatjate relvastust ja erivahendeid;
4) annab isikkoosseisule saateülesande täitmiseks ja erakorralises olukorras käitumiseks täpsed juhised;
5) annab saatemeeskonna ülemale korralduse saateülesande täitmiseks ja teavitab sellest ka korrapidajat.

§ 41. Saadetavate üleandmine

Pärast saateülesande täitmiseks korralduse saamist annab korrapidaja saadetavad direktori korralduses esitatud nimekirja alusel üle saatemeeskonna ülemale. Üleandmist kinnitatakse korrapidaja ja saatemeeskonna ülema allkirjaga saatmisplaani esimeses osas.

3. jagu
Isikliku toimiku ettevalmistamine

§ 42. Isikliku toimiku ettevalmistamine

(1) Kui kinnipeetav või vahistatu saadetakse teise vanglasse, kohtusse, haiglasse või arestimajja, valmistab arvestusteenistus ette saadetava isikliku toimiku ja annab selle saatemeeskonna ülemale.

(2) Toimik paigutatakse ümbrikku, mis pitseeritakse ja millele kinnitatakse õiend.

(3) Õiendile kantakse:
1) saadetava signaleetiline foto, mis kinnitatakse vangla vapp-pitsati jäljendiga;
2) saadetava ees- ja perekonnanimi ning isikukood, kui see on olemas;
3) paremasse ülaserva saadetavat iseloomustav märge (eluaegne vabadusekaotus, eriti põgenemisohtlik, agressiivne, vaimuhaige, rase, põeb tuberkuloosi, on HIV-positiivne, isoleerida vms), kui see on vajalik.

(4) Saatemeeskonna ülem kontrollib toimiku ja õiendi nõuetekohasust. Toimiku üleandmine saatemeeskonna ülemale kinnitatakse arvestusteenistuse juhataja ja saatemeeskonna ülema allkirjaga.

4. jagu
Ühest vanglast teise, vanglate keskhaiglasse ja vanglavälisesse meditsiiniasutusse saatmise kord

§ 43. Saatmise nõuded

Kinnipeetav või vahistatu saadetakse ühest vanglast teise, vanglate keskhaiglasse või vanglavälisesse meditsiiniasutusse (edaspidi haigla) eriautoga või kui see pole võimalik, siis muu sõidukiga. Kinnipeetava tervisest sõltuvalt võib teda transportida ka kiirabiautos. Saatmine tuleb korraldada nii, et oleks välistatud saadetavate põgenemine või muud häired saatmisel.

§ 44. Eriauto seisukord ja selle kontrollimine

(1) Eriautos on saadetavate paigutamiseks lukustatavad kambrid, kus on võimalik saadetavat jälgida vahetult või ust avamata elektrooniliselt.

(2) Eriautole on paigaldatud tulekustutid, alarm, sinine vilkur ja raadiotelefon.

(3) Saatemeeskonna ülem kontrollib eriautot enne saatmisülesande täitma asumist. Rikke või ettenähtud nõuete eiramise korral teatab ta sellest juhendajale, kelle korraldusel antakse saatemeeskonna käsutusse teine auto või rike kõrvaldatakse.

(4) Eriauto olukorra kohta koostatakse dokument, mille kinnitavad saatemeeskonna ülem ja korrapidaja allkirjaga.

§ 45. Saadetavate paigutamine eriautosse

(1) Pärast korralduse saamist asuda saateülesannet täitma tehakse saadetavate paigutamisel eriautosse järgmised toimingud:
1) saatemeeskonna ülema korraldusel toovad saatjad saadetavad ühe- või kahekaupa eriauto juurde;
2) saatemeeskonna ülem kontrollib enne autosse paigutamist isikliku toimiku õiendi ja saateplaani alusel saadetava isikusamasust ja annab korralduse paigutada ta autos olevasse kambrisse;
3) saatja paigutab saadetava kambrisse, lukustab kambri ukse ja annab võtme saatemeeskonna ülemale;
4) pärast autosse paigutamist kontrollib saatemeeskonna ülem saadetavate arvu, kambrite lukustatust ja saatjate paigutust valvepostidel.

(2) Kui saadetavad paigutatakse muusse kui eriautosse, tuleb võimalikult arvestadada lõikes 1 sätestatud korda. Erandeid võib teha, arvestades saadetava tervist.

(3) Kui saatemeeskonna ülem avastab saatedokumentides, saadetavate nimekirjas või muudes dokumentides puudusi või muid asjaolusid, mis takistavad saateülesande täitmist, teatab ta neist kohe juhendajale, kes korraldab puuduste kõrvaldamise.

(4) Kui saatemeeskond on ülesande täitmiseks valmis, teatab saatemeeskonna ülem sellest juhendajale.

§ 46. Juhendaja lisatoimingud

Pärast saadetavate eriautosse paigutamist ja vahetult enne selle lahkumist kontrollib juhendaja, kas auto on korras ning kas saadetavad on paigutatud saateplaanikohaselt, ning annab saatemeeskonna ülemale eriauto põhi- ja varumarsruudi ning sidepidamise, alarmi ja avariivalgustuse plaani.

§ 47. Eriautoga saatmise üldnõuded

(1) Saatmise ajal on eriautos valvepostidel vähemalt kaks saatjat.

(2) Saatemeeskonna ülem on saatmise ajal juhikabiinis. Kui saatmine korraldatakse mitme eriautoga, siis on teiste autode kabiinides saatemeeskonna ülema abid.

(3) Kambrite võtmed on saatmise ajal kabiinis saatemeeskonna ülema või tema abi käes.

(4) Kambri võib avada vaid saatemeeskonna ülem või tema määramisel tema abi.

§ 48. Sundpeatus saateülesande täitmise ajal

(1) Saatmise ajal võib saatemeeskonna ülema korraldusel teha peatuse, kui tekib vajadus kontrollida autokongi korrasolekut, või avarii korral või kui selleks on muu äärmine vajadus.

(2) Peatus tehakse võimalikult politseiasutuse läheduses ja kohas, kus on võimalik saadetavad kõrvalistest isikutest eraldada ja korraldada nende nõuetekohane valve.

(3) Eriauto peatumise korral määrab saatemeeskonna ülem väljas valvamiseks kaks valveposti:
1) eriauto juht valvab auto juhipoolses küljes mootori esiosa juures ja
2) saatja valvab teisel pool auto tagaosa juures.

(4) Sundpeatuse tegemisest ja hiljem sõidu jätkamisest teatab saatemeeskonna ülem kohe lähimasse politseiasutusse ning saatemeeskonda ootavale vanglale.

§ 49. Saatmisülesande täitmise erinõuded

(1) Saatemeeskond kannab lahtist tuberkuloosi põdeva isiku saatmisel meditsiinilisi kaitsevahendeid (respiraator jne). Pärast nimetatud isiku saatmist tuleb sõiduk desinfitseerida.

(2) Saatmise ajal on saatjatel ja saadetavatel keelatud suitsetada.

(3) Eluaegse vabadusekaotusega karistatud kinnipeetavat, eriti põgenemisohtlikku kinnipeetavat või vahistatut saates:
1) liigub saadetav väljaspool eriauto kambrit ainult käeraudades;
2) eriauto kambri juurde paigutatakse eraldi valvepost;
3) otsib saadetava läbi meeskonna ülem või tema abi ja läbiotsitav on käeraudades.

(4) Eluaegse vabadusekaotusega karistatud kinnipeetav peab saatmise ajal viibima eraldi kambris.

§ 50. Teises vanglas või vanglate keskhaiglas saadetava vastuvõtmise alus

(1) Saadetava vastuvõtmise alus on Justiitsministeeriumi asekantsleri otsus, saatjavangla direktori vastavasisuline korraldus ja saatmisplaan.

(2) Vanglate keskhaiglasse vastuvõtmise alus on saatjavangla direktori korraldus, arstiotsus ja saatmisplaan.

§ 51. Vastuvõtmise algus

(1) Sihtkohta jõudnud eriauto paigutatakse selliselt, et autouks on saadetavatele ettenähtud sissepääsuga kohakuti või võimalikult lähedal.

(2) Pärast auto seiskumist paigutab saatemeeskonna ülem saatjad saateplaani kohaselt valvepostidele, võtab eriautos valvepostil olevalt vanglaametnikult üle relva ja annab talle kambrite võtmed.

(3) Seejärel määrab ta saadetavate autost väljumise järjekorra. Saadetavad väljuvad autost ühekaupa.

§ 52. Saadetavate vastuvõtmine vanglas

(1) Saadetavaid võtavad sihtkohavanglas või vanglate keskhaiglas vastu korrapidaja ja valveteenistus.

(2) Saadetavaid vastu võttes toimitakse järgmiselt:
1) saatemeeskonna ülem esitab vangla korrapidajale isikut tõendava dokumendi ja oma vangla direktori korralduse saadetavate saatmise kohta, saatedokumendid ja saadetavate isiklikud toimikud;
2) korrapidaja võtab saatemeeskonna ülemalt dokumendid vastu ja kontrollib nende nõuetekohasust;
3) korrapidaja tuvastab saadetavate isikusamasuse, küsitledes neid isikliku toimiku õiendi alusel ja võrreldes fotoga;
4) korrapidaja määrab valveteenistuse töötajad, kes otsivad läbi saadetavad ja nende asjad;
5) läbiotsimisel avastatud keelatud esemed võetakse ära ning selle kohta koostatakse akt, mis antakse koos esemetega üle sihtkohavangla korrapidajale. Keelatud esemete kohta tehakse märge saateplaani ja märge kinnitatakse saatemeeskonna ülema ja sihtkohavangla korrapidaja allkirjaga. Edasi toimitakse keelatud esemetega vastavalt ettenähtud korrale.

(3) Sihtkohavangla või vanglate keskhaigla korrapidaja kinnitab saadetavate ning nende isiklike toimikute ja muude saatedokumentide vastuvõtmist oma allkirjaga saatmisplaanis ja sihtkohavangla pitseriga.

(4) Üks eksemplar allkirjastatud saatmisplaanist jääb saatemeeskonna ülemale ja teine korrapidajale.

§ 53. Sihtkohas pärast saadetavate vastuvõtmist tehtavad toimingud

Pärast saadetava vastuvõtmist paigutab sihtkohavangla valveteenistus ta korrapidaja korraldusel vastuvõtukambrisse ning vanglate keskhaiglasse saadetav paigutatakse talle ettenähtud palatisse.

§ 54. Vanglate keskhaiglast haiglasse paigutamine

(1) Vanglate keskhaiglast haiglasse paigutatakse kinnipeetav raviarsti ettepanekul ja peaarsti otsuse alusel.

(2) Paigutamisel lähtutakse käesolevas peatükis sätestatud korrast. Kinnipeetava haiglas viibimise ajal korraldab tema valve vangla.

§ 55. Kinnipeetava saatmine lühiajalisel väljaviimisel

(1) Kui see on vajalik, toimetatakse kinnipeetav lühiajalise väljaviimise korral sihtkohta saabudes viivitamata kohalikku arestimajja või vanglasse (edaspidi ajutine kinnipidamise koht) kuni selle sündmuse toimumiseni, milleks on kinnipeetavale lühiajaline väljaviimine võimaldatud.

(2) Kinnipeetav viiakse ajutisest kinnipidamise kohast vahetult sündmusele, milleks on talle lühiajaline väljaviimine võimaldatud. Pärast seda toimetatakse ta viivitamata ajutisse kinnipidamise kohta või võimaluse korral vanglasse, kus ta karistust kannab.

6. jagu
Tegutsemine erakorralise sündmuse ajal

§ 56. Erakorraline sündmus

(1) Erakorraline sündmus on saadetava põgenemine, allumatus või rünne või tulekahju, erisõiduki avarii või muu plaanipärast saatmist häiriv sündmus.

(2) Erakorralise sündmuse ajal tegutseb saatemeeskond saatmisplaani kohaselt.

(3) Erakorralise sündmuse asjaolud ja tekkimise põhjus ning olukorra lahendamiseks rakendatud abinõud märgib saatemeeskonna ülem saateettekandes.

§ 57. Sündmuse avastamine

Erakorralise sündmuse alguses annab saatemeeskonna ülem või sündmuse avastanud saatemeeskonna liige käskluse «Häire!» ja ütleb, millega on tegemist. Käskluse alusel läheb saatemeeskond eri korralduseta üle tugevdatud valvele ja asub tegutsema saateplaanis erakorralise sündmuse puhuks ettenähtud juhendi kohaselt.

§ 58. Erakorralisest sündmusest teatamine

Erakorralisest sündmusest ja selle põhjustest teatab saatemeeskonna ülem kohe sihtkohavangla korrapidajale ja sõltuvalt olukorrast lähimale politseiasutusele või päästeteenistusele.

§ 59. Tegutsemine saadetava põgenemise korral

(1) Kui saadetav põgeneb, teeb saatemeeskonna ülem põgeniku isikliku toimiku järgi kindlaks tema isikuandmed, isikukirjelduse ja eritunnused, sugulus- ja muud sidemed ning samuti muud andmed, mis võivad tema tabamisele kaasa aidata. Andmed koos saadetava fotoga edastatakse lähimale politseiasutusele esimesel võimalusel.

(2) Põgenikku saadetakse kinni pidama saatjatest jälitusrühm saatemeeskonna ülema abi juhtimisel.

(3) Põgenemise takistamiseks ja põgenenu tabamiseks võib saatemeeskonna liige kasutada õigusaktidega kehtestatud korras tulirelva ja erivahendeid.

(4) Põgenemise kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks jääb põgenenud saadetava isiklikku toimikusse ja teine lisatakse saateettekandele.

(5) Saatemeeskonna ülem annab korralduse teha kindlaks ja teistest saadetavatest eraldada need saadetavad, kes on põgenemist soodustanud või on sellega muul moel seotud.

§ 60. Toimingud saadetavate allumatuse või saatemeeskonnale kallaletungi korral

(1) Saadetavate grupilise allumatuse korral või juhul, kui saadetavad või muud isikud tungivad saatemeeskonnale kallale, annab rikkumise avastanud saatja häire.

(2) Vajaduse korral teeb saatemeeskonna ülem rikkumise ja sündmuse esialgsed andmed teatavaks lähimale politseiasutusele ning teeb rikkumise lõpetamiseks ja ründe tõrjumiseks järgmised toimingud:
1) selgitab allumatuse põhjused;
2) võtab tarvitusele meetmed saadetavate põgenemise ja kallaletungi takistamiseks;
3) rakendab abinõusid saadetavate rahustamiseks;
4) eraldab teistest rikkumise korraldanud ja selles aktiivselt osalenud saadetavad;
5) tugevdab valvet, kasutades vajaduse korral käeraudu;
6) korraldab kannatanutele esmaabi andmise või nende toimetamise lähimasse raviasutusse.

(2) Rikkumise põhjus ja asjaolud ning rikkumise lõpetamiseks tarvitusele võetud abinõud märgib saatemeeskonna ülem saateettekandes.

§ 61. Kõrvalised isikud

Kui see ei takista saatemeeskonnal täita põhiülesandeid, peetakse kallaletungi toimepannud või selles osalenud kõrvalised isikud kinni ja antakse üle lähimale politseiasutusele.

§ 62. Toimingud erisõiduki avarii korral

(1) Kui liikumist ei ole võimalik jätkata erisõiduki avarii või tehnilise rikke tõttu, kutsub saatemeeskonna ülem saatjavanglast või sihtkohavanglast välja teise erisõiduki ja saadetavad paigutatakse sinna ümber, lähtudes saateplaanist.

(2) Kui saadetavaid pole võimalik ümber paigutada tiheda liikluse või kõrvaliste isikute rohkuse tõttu või muul põhjusel, korraldab saatemeeskonna ülem vigastatud auto pukseerimise lähimasse vanglasse, politseiasutusse või kõrvalisse kohta, kus on võimalik saadetavad ümber paigutada.

(3) Kui eriautot ei saa tehniliste vigastuste tõttu pukseerida, kutsutakse vanglast välja uus saatemeeskond, et vajaduse korral liiklus sulgeda ning eemaldada õnnetuskohale kogunenud inimesed, võimaldamaks saadetavad ümber paigutada teise eriautosse.

§ 63. Toimingud erisõiduki tulekahju korral

(1) Tulekahju kustutamisel osaleb kogu saatemeeskond.

(2) Eriauto peatatakse viivitamata. Vajaduse korral evakueeritakse saadetavad eriveokist ning korraldatakse nende valve lähimas sobivas kohas.

(3) Viivitamata võetakse tarvitusele meetmed saatemeeskonna dokumentide ja relvade ning muu vara päästmiseks.

Minister Märt RASK

Kantsler Mihkel OVIIR

]]>