§ 1. Toimingud HIV-nakkuskahtluse väljaselgitamiseks
(1) Esmane HIV-nakkuskahtluse uuring viiakse kinnipeetava või vahistatuga (edaspidi kinnipeetav) läbi kohe pärast tema vanglasse saabumist.
(2) Esmase uuringu raames kontrollitakse vanglasse saabunud kinnipeetavaid HIV-nakkuse osas ekspresstestiga. Selleks võetakse vanglas kinnipeetavalt vereproov ja saadetakse see analüüsi tegemiseks meditsiiniasutusse. Vereproovide ja analüüside edastamise ja tasustamise kord sätestatakse vangla ja meditsiiniasutuse vahelise lepinguga.
(3) Meditsiiniasutusest saadud ekspresstesti analüüsi positiivse tulemi korral korratakse analüüse ja vangla saadab vereproovid diagnoosimiseks Merimetsa Haigla referentlaborisse.
§ 2. Ohutusabinõud vereproovi võtmisel
Vereproove analüüsideks võetakse kinnipeetavatelt vaakumkatsutitega, meditsiinipersonal kasutab seejuures kummikindaid ja kaitseprille.
§ 3. Toimingud vahetult pärast HIV-kandja ja HIV-haige väljaselgitamist
(1) Kui Merimetsa Haigla referentlaborist saadud analüüs on positiivne, registreeritakse HIV-kandja või HIV-haige (edaspidi HIV-positiivne) kinnipeetav Merimetsa Haigla AIDSi keskuses ja võetakse statistilisse aruandesse sotsiaalministri 12. juuni 1997. a määrusega nr 25 «Nakkushaiguste registreerimise korraldamine» (RTL 1997, 110, 649; 1999, 141, 2003) kehtestatud korras.
(2) Haiguse staadiumi kindlakstegemiseks paigutatakse kinnipeetav Vanglate keskhaiglasse (edaspidi haigla).
(3) HIV-nakkuse avastamisel kinnipeetaval viiakse läbi uuringud ka temaga lähedasi kontakte omanud kaaskinnipeetavate suhtes (ühise habemeajamisriista või tätoveerimisvahendite kasutamine, süstimine ühise süstlaga, homoseksuaalne suhe, kaklus nahavigastustega jms). Uuringud viiakse läbi esmalt kahe ja siis kuue kuu möödumisel arvates HIV-nakkuse diagnoosimisest kaaskinnipeetaval.
§ 4. HIV-positiivse kinnipeetava eraldamine
(1) HIV-positiivne kinnipeetav paigutatakse haiglas eraldi muu diagnoosiga patsientidest. Kui uuringu tulemusena ei täheldata immuunsusseisundi olulisi muutusi ja kaasuvat infektsiooni, kirjutatakse ta haiglast välja ja saadetakse tagasi vanglasse.
(2) Lähtuvalt võimalustest hoitakse HIV-positiivseid kinnipeetavaid eraldi selleks kohaldatud vangla osakonnas. Vajadusel paigutatakse kinnipeetav teise vanglasse vastavalt kinnipeetava ümberpaigutamise korrale.
§ 5. HIV-positiivse kinnipeetava edasine uurimine
(1) HIV-positiivse kinnipeetava edasised kliinilised uuringud viiakse läbi vastavalt vangla raviarsti ettepanekule.
(2) Tervisliku seisundi või analüüside näitude halvenemisel paigutatakse HIV-positiivne kinnipeetav raviarsti ettepanekul haiglasse. Patsient jääb haiglasse kuni ravikuuri lõpuni ja tervisliku seisundi stabiliseerumiseni. Tema haiglast väljakirjutamise otsustab haigla raviarst.
§ 6. Ohutusmeetmed HIV-nakkuse vältimiseks
(1) HIV-positiivse diagnoosi saamisel kinnipeetava kohta teatab vangla meditsiiniline
teenistus sellest kohe vangla juhtkonnale, kes võtab kasutusele täiendavad
abinõud nakkusleviku vältimiseks. Selleks vangla administratsioon vastavalt
vajadusele otsustab:
1) paigutada HIV-positiivse kinnipeetava ümber eraldihoidmise printsiibi alusel;
2) kohaldada sundi isikliku hügieeni valdkonnas;
3) kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid või
4) taotleda kinnipeetava ümberpaigutamist teise vanglasse, kus on loodud paremad
tingimused HIV-positiivsete kinnipeetavate meditsiiniliseks teenindamiseks.
(2) Kinnipeetavate eluruume, kus peetakse HIV-positiivseid kinnipeetavaid, desinfitseeritakse jooksvalt kambrite koristamise käigus 3% Forte-des lahusega. Desinfitseerimist teostavad graafikujärgselt ruumi koristavad kinnipeetavad.
§ 7. Abinõud ohtlikus situatsioonis
(1) Kui ettevaatusabinõudele vaatamata on töötaja näole või silma sattunud nakatunu verd, tuleb silmi kohe loputada jooksva sooja veega, nahka tuleb pesta sooja vee ja seebiga kasutades täiendavalt desinfitseerivaid lahuseid (70% piiritus, Remigel, Remisept jm).
(2) HIV-positiivse kinnipeetava verega või muude tema organismist pärit vedelikega kokkupuutunud rõivad ja kaitsevahendid pakendatakse kohe kilepakendisse, mis on vastavalt märgistatud. Seejärel rõivad ja kaitsevahendid desinfitseeritakse.
§ 8. Lisaohutusmeetmed ametnike HIV-viirusesse nakatumise vältimiseks
(1) Vangla osakonnas liikudes, kus peetakse HIV-positiivseid kinnipeetavaid, kannavad vanglaametnikud lateks- või kummikindaid ja on varustatud sidevahendi, erivahendite ja gaasitulirelvaga.
(2) Vanglaametnikud, kes kontrollivad ruume ja otsivad läbi kinnipeetavaid, peavad eriti tähelepanelikud olema kompimisel, et vältida mis tahes teravate esemete torgetest tuleneda võivaid torkehaavu kätesse. Teenistuses saadud traumade korral pöördub vanglaametnik kohe vangla meditsiinitöötaja poole haava desinfitseerimiseks ja sündmuse fikseerimiseks.
(3) Juhul kui kinnipeetav eirab vanglaametnike seaduslikke korraldusi ja kui seoses kinnipeetava korrale kutsumisega on möödapääsmatu vanglaametnike lähikontakt HIV-positiivse kinnipeetavaga, riietuvad vanglaametnikud enne ülesande täitmist kombinesoonidesse ja näomaskiga kaitsekiivritesse.
(4) Kui HIV-positiivne kinnipeetav käitub agressiivset vanglaametnike suhtes ja on alust arvata, et kinnipeetav tahab kedagi tahtlikult nakatada, kinnipeetav neutraliseeritakse kas erivahendi või gaasitulirelvaga, vältides temaga vahetut kontakti.
(5) Juhul kui kallaletungi neutraliseerimise käigus HIV-positiivset kinnipeetavat kas haavati või ta hukkus, võetakse kohe kasutusele meetmed sündmuskoha desinfitseerimiseks. Haavatule osutatakse esmaabi, järgides ohutusnõudeid tööks nakatunud verega.
§ 9. Lisasoodustused ja täiendõpe
(1) Vanglates, kus kannavad karistust HIV-nakatunud isikud, korraldab juhtkond riskianalüüsi läbiviimise, et määratleda HIV-st kui ohutegurist tingitud võimalikku riski antud struktuuriüksuse töötajatele.
(2) Vanglates korraldatakse süsteemne täiendusõpe vanglaametnikele HIV-positiivsete kinnipeetavatega ohutu ja inimväärikust austava suhtlemise moodustest ja võimalustest.
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2001. a.
| Minister Märt RASK |
| Asekantsler kantsleri ülesannetes Priidu PÄRNA |