§1. Määrusega kehtestatakse nõuded lastekodus, koolkodus või noortekodus (edaspidi laste hoolekandeasutus) elava lapse ajutiselt perekonda andmiseks.

§2. Laste hoolekandeasutuses elav laps antakse ajutiselt perekonda ainult lapse huvidest lähtuvalt pereeluga tutvumise ja vanemate, sugulaste või teiste lapsele lähedaste isikutega sidemete säilitamise eesmärgil.

§3. Laps antakse ajutiselt perekonda õppetööst vabal ajal (puhkepäevadel, riigipühadel või koolivaheajal) maksimaalselt kolmeks kuuks.

3–7-aastast last lubatakse perekonda kuni kolmeks päevaks korraga.

§4. Alla 3-aastast last ei tohi ajutiselt perekonda anda.

§5. Last, keda on võimalik lapsendada või paigutada eestkoste- või hooldusperekonda, ei tohi ajutiselt perekonda anda.

§6. Laps antakse ajutiselt perekonda vähemalt 10-aastase lapse nõusolekul ja alla 10-aastase lapse arvamust ning soovi arvestades.

§7. Perekond, kes soovib laste hoolekandeasutuses elavat last ajutiselt perekonda võtta, peab selleks taotlema loa oma elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt.

§8. Lapse ajutiselt perekonda võtmise taotluse saamisel selgitab valla- või linnavalitsus välja perekonna valmiduse ja sobivuse lapse perekonda võtmiseks kodukülastuste ja perekonnaliikmetega läbiviidud vestluste kaudu. Valla- või linnavalitsus nõuab vajadusel tõendeid perekonna majandusliku olukorra ja perekonnaliikmete tervisliku seisundi kohta.

§9. Valla- või linnavalitsus teeb otsuse lapse ajutiselt perekonda lubamiseks. Kui lapse konkreetsesse perekonda andmine võib ükskõik millisel viisil last ohustada või talle kahjulik olla, on valla- või linnavalitsusel õigus põhjendatult loa andmisest keelduda.

§10. Lapse ajutiselt perekonda andmiseks peab laste hoolekandeasutusel olema lapse seadusliku esindaja (vanema(te), eestkostja või lapse elukohajärgse eestkosteasutuse) kirjalik nõusolek.

18-aastaseks saanud isiku ajutiselt perekonda andmiseks peab olema  tema enda ja tema elukohajärgse eestkosteasutuse kirjalik nõusolek.

§11. Lapsele peab selgitama ajutiselt perekonda andmise ning laste hoolekandeasutusse tagasi tulemise põhjusi, samuti perekonnas viibimise päevade arvu ning perekonnaga suhtlemise edaspidiseid võimalusi.

§12. Lapse ajutiselt perekonda andmiseks sõlmitakse leping laste hoolekandeasutuse ning perekonna vahel, milles fikseeritakse poolte õigused ja kohustused. Laste hoolekandeasutus saadab lepingu koopia perekonna elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele.

§13. Lapse ajutiselt perekonda andmisel on perekonnal õigus saada laste hoolekandeasutusest lapse toiduraha ja riided peres olemise ajaks.

§14. Lapse ajutiselt perekonnas viibimise ajal jälgib lapse vajaduste rahuldamist sõltuvalt tema vanusest ja erivajadustest ning lepingu tingimuste täitmist perekonna elukohajärgne valla- või linnavalitsus ning teatab viivitamatult probleemide tekkimisest perekonnas laste hoolekandeasutusele.

§15. Lapse andmine ajutiselt perekonda, kes ei ela Eestis, toimub samadel tingimustel ja korras nagu Eestis elava perekonna puhul.

Perekonnal peab olema elukohamaa seaduste kohaselt selleks ettenähtud organi poolt väljastatud kirjalik luba lapse ajutiselt perekonda võtmiseks.

§16. Sotsiaalministri 29.03.1995. a määrus nr 25 «Lastekodulapse ajutiselt perekonda andmine» (RTL 1995, 34, lk 1175) ja sotsiaalministri 23.12.1999. a määruse nr 93 «Nõuded lastekodusse ja koolkodusse riiklikule hoolekandele võtmiseks ja hoolekande lõpetamiseks» (RTL 2000, 4, 24) paragrahv 18 tunnistatakse kehtetuks.

§17. Määrus jõustub 22. detsembril 2000. a.