§1. Täiskasvanute tööalase koolituse korraldamine

(1) Kutseõppeasutus (edaspidi kool) korraldab täiskasvanute tööalast koolitust (edaspidi koolitus) koolis õpetatavates valdkondades.

(2) Vastava nõudluse, õppemateriaalse baasi ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate pedagoogide olemasolul võib kool korraldada koolitust ka teistes valdkondades.

§2. Koolituse liigid

Koolis korraldatav täiskasvanute tööalane koolitus toimub:
1) esmase õppena eriala või kutset mitteomavatele isikutele kutse-, ameti- ja erialaste algteadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks;
2) ümberõppena uute kutse-, ameti- ja erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks;
3) täiendusõppena olemasolevate kutse-, ameti- ja erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste täiendamiseks.

§3. Koolituse õppevormid

(1) Koolis korraldatava koolituse õppevormideks on päevane, õhtune ja kaugõppe vorm.

(2) Koolitus toimub kursustena.

§4. Kursuse õppekava koostamine

(1) Kool koostab igale koolis korraldatavale kursusele õppekava, millega määratakse kindlaks:
1) kursuse eesmärk ja õppevaldkond;
2) käsitletavate õppeainete ja sooritatavate praktiliste tööde loetelu koos nende sisu üldiseloomustuse ja mahuga;
3) õppetöö maht (loengud, seminarid, praktikum, iseseisev töö);
4) soovitatava kirjanduse loend iseseisvaks tööks;
5) õppeainete valiku võimalused;
6) kasutatava õppemateriaalse baasi ja õppevahendite iseloomustus;
7) nõuded kursuse alustamiseks ja lõpetamiseks;
8) kursust läbiviivad õpetajad ja nende kvalifikatsioon.

(2) Kursuse õppekava koostamise aluseks on vastav kutse-, eri- ja ametiala riiklik õppekava või selle osa.

(3) Kursuse õppekava koostamise aluseks on kaheksa tundi kestev arvestuslik õppepäev.

(4) Kursuse õppekava kinnitab käskkirjaga kooli direktor.

§5. Kursuse läbiviimine

(1) Kursuseid viiakse läbi loengute, seminaride, iseseisva töö ja praktikumide vormis, mille mahud on määratud õppekavas.

(2) Kursus võib olla kavandatud järjestikuste õppepäevade või -tsüklitena.

(3) Kursuseid viivad läbi erialase ja pedagoogilise ettevalmistusega õpetajad.

(4) Kui õppekava sisaldab seminare ja praktikume, siis võivad 40% kursuse mahust läbi viia erialase ettevalmistuse ning praktilise töö kogemusega isikud, aga mitte rohkem, kui on seminaride ja praktikumide maht.

§6. Kursuse korraldamine tellimuslepingu alusel

(1) Koolil on õigus korraldada tellimuse alusel kursuseid käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Kursuse tellijaga sõlmib kool lepingu.

(3) Lepingu kohustuslikud tingimused on:
1) kursuse aluseks olev direktori kinnitatud õppekava;
2) kursuse alustamise ja lõpetamise aeg;
3) kursuse toimumise koht ja aadress;
4) kursuse maksumuse kalkulatsioon;
5) kursuse eest tasumise kord;
6) poolte õigused, kohustused ja vastutus;
7) vaidluste lahendamise kord.

§7. Kursuse eest tasumine ja eelarve

(1) Kursuse eest tasumise aluseks on arvestuslik kulu ühe kursusel osaleja kohta.

(2) Iga kursuse kohta koostab kool eelarve kululiikide lõikes. Kursuse eelarve kinnitab kooli direktor.

§8. Kursuse lõpetamine

Kursuse lõpetajale väljastab kool tunnistuse või tõendi, millele märgitakse:
1) kursuse lõpetaja nimi ja isikukood;
2) kooli nimi, kooli registreerimise number ja aadress;
3) õppekava nimetus;
4) kursuse toimumise aeg ning maht õppetundides või ainepunktides;
5) sooritatud eksamid ja arvestused ning praktilised tööd;
6) tunnistuse või tõendi väljaandmise koht ja kuupäev;
7) tunnistuse või tõendi registreerimisnumber.

§9. Kursuste dokumentatsioon

(1) Kool peab koolis korraldatavate kursuste kohta järgmisi dokumente:
1) kursustel osalejate register;
2) õppepäevik;
3) tunnistuste ja tõendite registreerimise raamat;
4) õppekavade toimik.

(2) Kool on kohustatud ühe kuu jooksul pärast eelarveaasta lõppemist esitama Haridusministeeriumile möödunud eelarveaasta kohta järgmised andmed:
1) toimunud kursuste õppekavade nimed;
2) õppekavade valdkonnad;
3) õppekavade maht õppetundides;
4) õppekava järgi kursust alustanute arv;
5) õppekava järgi kursuse lõpetanute arv;
6) kursuste keskmine maksumus õppekavade lõikes;
7) kursuste eest tasujad õppekavade lõikes.

(3) Haridusministeeriumil on õigus nõuda põhjendatud juhul lõikes 2 nimetatud andmeid ka eelarveaasta kestel.

§10. Kursuste läbiviimise alus

Iga kursuse läbiviimise aluseks on kooli direktori käskkiri.

§11. Määruse kehtetuks tunnistamine

Haridusministri 27. oktoobri 1998. a määrus nr 25 «Kutseõppeasutuses korraldatava täiskasvanute koolituse valdkondade, vormide ja korra kinnitamine» (RTL 1998, 335, 1369) tunnistatakse kehtetuks.