I peatükk
KINNISTUSAMETI TÖÖKORRALDUS

1. jagu
Tööpiirkonnad

§ 1. Kinnistuspiirkonnad

(1) Kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit peavad:
1) Hiiu Maakohtu kinnistusamet Hiiu Maakohtu tööpiirkonnas;
2) Ida-Viru Maakohtu kinnistusamet Ida-Viru Maakohtu, Kohtla-Järve Linnakohtu ja Narva Linnakohtu tööpiirkonnas;
3) Jõgeva Maakohtu kinnistusamet Jõgeva Maakohtu tööpiirkonnas;
4) Järva Maakohtu kinnistusamet Järva Maakohtu tööpiirkonnas;
5) Lääne Maakohtu kinnistusamet Lääne Maakohtu tööpiirkonnas;
6) Lääne-Viru Maakohtu kinnistusamet Lääne-Viru Maakohtu tööpiirkonnas;
7) Põlva Maakohtu kinnistusamet Põlva Maakohtu tööpiirkonnas;
8) Pärnu Maakohtu kinnistusamet Pärnu Maakohtu tööpiirkonnas;
9) Rapla Maakohtu kinnistusamet Rapla Maakohtu tööpiirkonnas;
10) Saare Maakohtu kinnistusamet Saare Maakohtu tööpiirkonnas;
11) Tallinna Linnakohtu kinnistusamet Tallinna Linnakohtu ja Harju Maakohtu tööpiirkonnas;
12) Tartu Maakohtu kinnistusamet Tartu Maakohtu tööpiirkonnas;
13) Valga Maakohtu kinnistusamet Valga Maakohtu tööpiirkonnas;
14) Viljandi Maakohtu kinnistusamet Viljandi Maakohtu tööpiirkonnas;
15) Võru Maakohtu kinnistusamet Võru Maakohtu tööpiirkonnas.

(2) Kui kinnistusameti tööpiirkond (kinnistuspiirkond) hõlmab mitme kohtu tööpiirkondi, loetakse iga kohtu tööpiirkond iseseisvaks kinnistusjaoskonnaks või abieluvararegistri jaoskonnaks, kus peetakse eraldi kinnistusraamatut või abieluvararegistrit.

(3) Kohtute ühendamisel loetakse senised kinnistuspiirkonnad iseseisvateks kinnistusjaoskondadeks või abieluvararegistri jaoskonnaks, kus peetakse eraldi kinnistusraamatut või abieluvararegistrit.

2. jagu
Kinnistusameti koosseis

§ 2. Kinnistusameti teenistujad

(1) Kinnistusameti koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, kinnistussekretärid ja tehnilised sekretärid.

(2) Tehniliste ülesannete täitmiseks võivad kinnistusameti koosseisu kuuluda ka kitsama ala tehnilised töötajad (arhivaar, andmesisestaja, paljundaja, postisaatja jne).

(3) Vajadusel võib kinnistusameti koosseisu kuuluda ka kantseleijuhataja.

§ 3. Kinnistuskohtunik

Kohtu esimees määrab kohtunikud, kes täidavad kinnistusametis seaduses sätestatud ülesandeid.

3. jagu
Kinnistusameti juhataja ja kantselei juhataja

§ 4. Kinnistusameti juhataja ametisse nimetamine

(1) Kinnistusameti juhataja on kohtu esimehe määratud kohtunik või kohtunikuabi.

(2) Kinnistusameti juhataja puudumisel täidab tema kohuseid kohtu esimehe nimetatud kohusetäitja sama kohtu kohtunike või kohtunikuabide seast.

(3) Ärakiri kinnistusameti juhataja ja juhataja kohusetäitja nimetamise ning vabastamise kohta saadetakse justiitsministrile teadmiseks.

(4) Kinnistusameti juhataja vahetumisel võetakse ja antakse asjaajamine üle kohtu esimehe poolt nimetatud kohtuametniku osavõtul. Üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks jääb kinnistusametile ja teine kohtukantseleile. Ärakiri üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatud aktist saadetakse justiitsministrile teadmiseks.

§ 5. Kinnistusameti juhataja ülesanded

(1) Lisaks kohtuniku või kohtunikuabi ülesannete täitmisele korraldab kinnistusameti juhataja kinnistuameti tegevust, sealhulgas:
1) määrab kohtunikuabide ja kinnistussekretäride tööpiirkonnad ja reguleerib nende töökoormust;
2) määrab kohtunikuabide, kinnistussekretäride ja tehniliste sekretäride tööjaotuse ja teenistujate asendamise korra;
3) kehtestab kinnistamis- ja abieluvaraasjade jaotamise korra, kui jaotamine ei toimu automatiseeritult, vajadusel jaotab pooleliolevaid kinnistamis- ja abieluvaraasju ümber;
4) kontrollib kinnistusameti teenistujate tööülesannete täitmist ning võtab tarvitusele abinõud puuduste kõrvaldamiseks;
5) korraldab ja kontrollib kinnistusameti tegevusaruannete koostamist;
6) teeb kohtu esimehele ettepanekuid kinnistusameti teenistujate ametipalkade määramiseks, arvestades palgaastmestikku ja kinnistusametile eraldatud palgafondi;
7) korraldab kinnistusameti teenistujate tööaja arvestuse pidamist ja kontrollib tööajast kinnipidamist;
8) koostab kinnistusameti teenistujate puhkuste ajakava ning esitab selle kohtu esimehele kinnitamiseks;
9) korraldab kinnistusametisse saabunud kaebuste lahendamist;
10) menetleb tehniliste sekretäride distsiplinaarasju ja teeb kohtu esimehele ettepanekuid teenistujate distsiplinaarvastutusele võtmiseks;
11) teeb kohtu esimehele ettepanekuid kinnistusameti teenistujate ergutamiseks hea töö eest;
12) teeb kohtu esimehele ettepanekuid kinnistusameti koosseisu muutmise taotlemiseks;
13) teeb kohtu esimehele ettepanekuid kohtunikuabi ametikoha taotlejate ettevalmistusteenistusse võtmise ja ettevalmistusteenistusse võetud isikutele juhendajate määramise kohta;
14) esitab kohtu haldusdirektorile taotlusi kinnistusameti rahaliste ja materiaalsete vajaduste rahuldamiseks ning kooskõlastab haldusdirektori ettepanekud kinnistusameti rahaliste vahendite kasutamise kohta;
15) peab arvestust kinnistusameti tööks vajalike erivahendite üle ja korraldab nende jaotamist.

(2) Kui kinnistusameti juhatajaks on kohtunik, täidab kinnistusameti juhataja ka kinnistuskohtuniku ülesandeid.

§ 6. Kinnistusameti juhataja lisatasu ja töökoormus

(1) Kui kinnistusameti juhatajaks on kohtunikuabi, võidakse talle maksta kinnistusameti juhatamise eest lisatasu kohtu esimehe määratud ulatuses.

(2) Kui kinnistusameti juhatajaks on kohtunikuabi, võib kohtu esimees tema töökoormust kinnistamisel ja abieluvararegistri kandemenetluses juhataja kohustuste täitmise arvelt vähendada:
1) kuni 75% võrra tavalisest kohtunikuabi töökoormusest kinnistusametis, kus peetakse kinnistusraamatut rohkem kui 100 000 kinnistu kohta;
2) kuni 50% võrra tavalisest kohtunikuabi töökoormusest kinnistusametis, kus peetakse kinnistusraamatut rohkem kui 50 000 kinnistu kohta;
3) kuni 25% võrra tavalisest kohtunikuabi töökoormusest muudes kinnistusametites.

(3) Kohtunikust kinnistusameti juhatajale võidakse maksta kinnistusameti juhatamise eest lisatasu kohtu esimehe määratud ulatuses. Kohtunikust kinnistusameti juhatajale ei tohi lisatasu maksta kinnistusameti teenistujatele ettenähtud töötasusumma arvelt.

§ 7. Kantselei juhataja ametikoht

(1) Kui kohtu koosseisus on ette nähtud kinnistusameti kantselei juhataja ametikoht, nimetab kohtu esimees kinnistusameti juhataja ettepanekul kinnistussekretäride seast kantselei juhataja.

(2) Kantselei juhataja allub vahetult kinnistusameti juhatajale.

(3) Kinnistusameti juhataja määrab, millised kinnistussekretärid ja tehnilised sekretärid alluvad vahetult kantselei juhatajale.

§ 8. Kantselei juhataja ülesanded

(1) Kantselei juhataja põhiülesanne on korraldada kinnistusameti kantselei tegevust, sealhulgas:
1) tagada tõhus töökorraldus dokumentide vastuvõtmise, registriga tutvumise ja ärakirjade väljastamise alal;
2) korraldada kinnistusameti pitsatijäljendi ja kinnistamiseks pädevate isikute allkirjanäidiste saatmist teistele kinnistusametitele ja Justiitsministeeriumile;
3) korraldada käesolevas reglemendis sätestatud ärakirjade saatmist Justiitsministeeriumile;
4) koguda statistilisi andmeid ning korraldada kuu- ja kvartaliaruannete saatmine Justiitsministeeriumile;
5) koordineerida ja kontrollida talle vahetult alluvate teenistujate poolt oma ametikohustuste korrektset täitmist ja tööaegadest kinni pidamist;
6) teha kinnistusameti juhatajale ettepanekuid vajalike töövahendite soetamiseks;
7) täita muid kinnistusameti juhataja poolt talle pandud ülesandeid.

(2) Kantselei juhatajale alluvate teenistujate tööülesannete jaotuse ja asendamise korra kehtestab kinnistusameti juhataja kantselei juhataja ettepanekul.

(3) Kinnistusameti juhataja korraldusel võib kantseleijuhataja täita kõiki kinnistussekretäri ülesandeid ulatuses, mis ei sega tal kantselei tegevuse korraldamist.

4. jagu
Kinnistuskohtunik ja kohtunikuabi

§ 9. Kinnistuskohtuniku ülesanded

(1) Kinnistuskohtunik täidab järgmisi ülesandeid:
1) teeb kinnistamis- ja kandeotsuseid ja kinnistamis- või registriasjadega seotud kohtumäärusi;
2) selgitab kohtunikuabidele ja kinnistussekretäridele kirjalikult oma seisukohti kinnistamis- või registriasjade lahendamisel;
3) vaatab läbi vastulauseid, mille kohtunikuabi on jätnud rahuldamata või rahuldanud osaliselt;
4) otsustab asendusregistriosa ja asendusregistrikaardi avamise;
5) kui kohtu esimees on «Abieluvararegistri seaduse» paragrahvi 3 lõike 2 alusel nii määranud, teeb kandeotsuseid ja kohtumäärusi abieluvaraasjades.

(2) Menetlustähtaja rikkumise vältimiseks võib kinnistusameti juhataja anda kohtunikuabi otsuse peale esitatud vastulause läbi vaadata kinnistuskohtunikule, kuigi kohtunikuabi ei ole seda läbi vaadanud.

(3) Kinnistuskohtunikul on õigus teha kõiki kohtunikuabi pädevuses olevaid töid.

(4) Kinnistuskohtuniku kirjalikud seisukohad, mida ta on avaldanud konkreetse kinnistamisasja lahendamise kohta, köidetakse vastavasse kinnistustoimikusse.

(5) Kinnistuskohtuniku üldised seisukohad kinnistamisasjade lahendamise kohta tehakse teatavaks kõigile kinnistusameti teenistujatele ja köidetakse eraldi toimikusse, mis peab olema kõigile kinnistusameti teenistujatele kättesaadav.

§ 10. Kohtunikuabi ülesanded

(1) Kohtunikuabi täidab järgmisi ülesandeid:
1) teeb seadusega määratud ulatuses kinnistamis- ja kandeotsuseid ja kohtumäärusi ning kinnistusraamatu ja abieluvararegistri kandeid;
2) annab kinnistamisvalduse üle kinnistuskohtunikule, kui ta soovib otsuse tegemisel kõrvale kalduda talle teatavakstehtud kohtuniku seisukohast või kui avalduse läbivaatamisel ilmnevad õiguslikud raskused või asjaolud, mis võivad seada kahtluse alla tema erapooletuse;
3) vaatab seadusega sätestatud juhtudel läbi vastulause;
4) annab rahuldamata jäetud vastulause läbivaatamiseks kinnistuskohtunikule;
5) kinnitab ärakirjade ja väljavõtete õigsust;
6) otsustab registriosa sulgemise, ümberkirjutamise ja -sõnastamise ning korduva registriosa kõrvaldamise ja sellest kannete ülevõtmise;
7) koostab «Kinnistusraamatuseaduse» paragrahvi 51 alusel riigilõivu tagastamise õiendeid;
8) algatab kinnistusregistri asendusosa või abieluvararegistri asenduskaardi avamise menetluse;
9) juhendab kinnistusameti juhataja poolt määratud notarikandidaatidest ja üliõpilastest praktikante ning ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikuabikandidaate.

(2) Kinnistusameti juhataja võib vajaduse korral anda kohtunikuabile ka kinnistussekretäri või tehnilise töötaja ülesandeid.

5. jagu
Kinnistussekretär

§ 11. Kinnistussekretäri ülesanded

(1) Kinnistussekretär täidab järgmisi põhiülesandeid:
1) vaatab läbi kinnistamisavaldusi ja valmistab ette kinnistamisotsuse eelnõusid;
2) tuvastab seaduses sätestatud juhtudel õigustatud huvi olemasolu;
3) teeb kinnistusameti juhatajale teatavaks registrikannetes avastatud vead ning kannab registriossa või abieluvararegistri registrikaardile märke kohtuniku kirjaliku otsuse alusel;
4) kinnitab ärakirjade ja väljavõtete õigsust ning väljastab abieluvararegistri tõendeid;
5) prindib elektroonilise kinnistusraamatu katselise rakendamise perioodil elektrooniliselt tehtud kande paberregistriosale, kirjutab kandele alla ning esitab selle allakirjutamiseks kinnistamiseks pädevale isikule;
6) juhendab kinnistusameti juhataja poolt määratud notarikandidaatidest ja üliõpilastest praktikante;
7) kui andmevahetust maakatastriga ei ole automatiseeritud, koostab maakatastri pidajale saadetavad õiendid;
8) võtab vastu ja registreerib kande- ja muid avaldusi ning dokumente;
9) kirjutab ümber registriosi, mille juures ei tule läbi viia kannete ümbersõnastamist.

(2) Kinnistusameti juhataja võib vajaduse korral anda kinnistussekretärile ka tehnilise sekretäri ülesandeid.

(3) Kui kinnistussekretär on olnud ametis vähemalt kolm kuud ning ilmutanud ametialast võimekust ja kohusetundlikkust, võib kinnistusameti juhataja lubada tal teha kõiki kohtunikuabi pädevuses olevaid töid peale kinnistamisotsuse tegemise ja kannete ümbersõnastamise registriosa ümberkirjutamisel.

(4) Kinnistusameti juhataja võib kehtestada, et kinnistussekretäri koostatud määruse ja avalduse rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise kinnistamisotsuse vaatab enne kinnistuskohtunikule allakirjutamiseks esitamist täiendavalt läbi kohtunikuabi.

§ 12. Kinnistussekretäri ametisse nimetamine

(1) Kinnistussekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist justiitsminister kohtu esimehe ettepanekul.

(2) Kinnistussekretäriks võib nimetada isiku, kes on töötanud vähemalt kolm kuud kinnistusameti tehnilise töötajana ja sooritanud seejärel kinnistussekretäri eksami justiitsministri moodustatud eksamikomisjoni ees. Kinnistussekretäri eksamil kontrollitakse eksamineeritavate teadmisi kinnistusraamatu pidamiseks vajalikust materiaal- ja menetlusõigusest kinnistussekretäri pädevuse piires, samuti üldist arengutaset ja suhtlusoskust.

(3) Kinnistussekretäri eksami töökorra sätestab käesoleva reglemendi lisa 1 «Kinnistussekretäri eksamikomisjoni töökord».

(4) Kinnistussekretäri eksami sooritamine annab eksami sooritanule õiguse taotleda kohtu esimehe kaudu enda nimetamist kinnistussekretäriks vabale kinnistussekretäri ametikohale.

6. jagu
Tehnilised sekretärid

§ 13. Tehnilise sekretäri ülesanded

(1) Tehniline sekretär abistab kinnistusameti juhatajat, kinnistuskohtunikke, kohtunikuabisid ja kinnistussekretäre registrite pidamisel, sealhulgas:
1) võtab vastu ja registreerib sissetuleva ja väljamineva posti ning postitab väljasaadetavaid kirju;
2) väljastab isikutele kohapeal tutvumiseks registriosi ja -kaarte ning toimikuid;
3) valmistab punktis 2 nimetatud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
4) väljastab õiendeid maakatastri pidajale;
5) peab kinnistusameti arhiivi;
6) köidab kinnistus- ja abieluvararegistri toimikuid;
7) paljundab toimikusse kinnistusregistriosade ärakirju ja teostab teisi paljundustöid;
8) võtab vastu dokumente ja peab päevikut;
9) täidab teisi kinnistusameti juhataja poolt antud ülesandeid;
10) kontrollib avaldatud kinnistamisteate vastavust avaldamiseks saadetud kinnistamisteatele.

7. jagu
Dokumentide vastuvõtt

§ 14. Teabe avalikustamine

(1) Hoonel, milles kinnistusamet asub, peab sissepääsu juures olema silt kohtu nimega.

(2) Teave vastuvõtuaegade, kinnistusameti ametliku elektronposti aadressi, kinnistusameti tööpiirkonna, kinnistusametis peetavate registrite ning riigilõivu tasumise korra kohta pannakse kinnistusameti ruumides või selle sissekäigu juures nähtavale kohale ning avaldatakse kinnistusameti veebilehel.

(3) Kinnistus- ja tehnilised sekretärid kannavad töö ajal rinnasilti nime ja ametikohaga.

§ 15. Kinnistusameti vastuvõtuajad

(1) Kinnistusametil on vastuvõtuaeg dokumentide vastuvõtuks, kinnistusraamatu ja abieluvararegistriga tutvumiseks ning dokumentide väljastamiseks vähemalt kolmel tööpäeval, neist iga päev vähemalt neli tundi.

(2) Vastuvõtuajad kinnitab kohtu esimees kinnistusameti juhataja ettepanekul, ärakiri vastuvõtuaegade kinnitamise kohta saadetakse justiitsministrile teadmiseks.

(3) Külastajatele on sissepääsuks avatud üksnes dokumentide vastuvõtmiseks, kinnistusraamatu ja abieluvararegistriga tutvumiseks ning ärakirjade väljastamiseks ettenähtud ruumid. Kinnistusameti muudesse ruumidesse lubatakse külastajaid üksnes põhjendatud vajadusel ning selle kinnistusameti teenistuja nõusolekul ja vastutusel, kelle juurde nad minna soovivad.

§ 16. Riigi ja kohaliku omavalituse ametiasutuste ja notarite teenindamine

(1) Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötajal, samuti notaril või kohtutäituril võimaldatakse kinnistusametile dokumente esitada, kinnistusraamatu ja abieluvararegistriga tutvuda, tellida ja saada kätte ärakirju ja tõendeid igal tööpäeval kogu tööaja ulatuses.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud isik on dokumendid kinnistusametile esitanud väljaspool kinnistusameti vastuvõtuaega, registreeritakse need nagu postiga saabunud dokumendid.

§ 17. Kinnistamis- ja kandeavalduse vastuvõtmise kohustus

(1) Kinnistusamet peab vastu võtma ja registreerima iga kinnistamisavalduse ja abieluvararegistri kandeavalduse.

(2) Kinnistamis- ja kandeavaldus ning muud seaduses sätestatud dokumendid esitatakse kinnistusametile originaaldokumentidena või notariaalselt kinnitatud ärakirjadena neist. Kinnistusametile jääb õigus nõuda algdokumendi esitamist. Kui kinnistamist või kande tegemist abieluvararegistrisse taotletakse kohtuotsuse või -määruse alusel, esitatakse kinnistusametile kohtuotsuse või -määruse ärakiri.

(3) Esitaja soovil võib kinnistus- või registritoimikus oleva algdokumendi pärast kinnistamist või kande tegemist abieluvararegistrisse talle tagastada. Kinnistus- või registritoimikusse peab jääma kohtunikuabi või kinnistussekretäri kinnitatud dokumendi ärakiri.

§ 18. Abieluvararegistri kandeavalduse vastuvõtmata jätmine

Abieluvararegistri kandeavaldus ja sellele lisatud dokumendid jäetakse vastu võtmata, kui avaldus ei vasta seaduses ettenähtud vormile.

§ 19. Dokumentide vastuvõtmise õigus

(1) Kinnistamis- või kandeavaldus ja muu dokument loetakse kinnistusametile esitatuks, kui see on üle antud kinnistusametis selle vastuvõtmiseks pädevale teenistujale.

(2) Kinnistusametile esitatavaid dokumente võib kohapeal vastu võtta ainult kinnistusameti juhataja poolt määratud teenistuja ainult vastuvõtuajal.

(3) Posti teel või riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja, samuti notari või kohtutäituri poolt esitatud dokumente võib vastu võtta ainult kinnistusameti juhataja poolt määratud teenistuja.

(4) Kinnistusametis, mille kinnistuspiirkond koosneb mitmest kinnistusjaoskonnast, võib kinnistusameti juhataja määrata, et erinevates jaoskondades asuvaid kinnistuid puudutavaid dokumente on pädevad vastu võtma erinevad teenistujad. Sellisel juhul on kinnistamisavalduse, mis puudutab mitut erinevates jaoskondades asuvat kinnistut, vastuvõtmiseks pädev iga teenistuja, kelle teenindatavas kinnistusjaoskonnas puudutatud kinnistu asub.

(5) Lõikes 4 sätestatut kohaldatakse vastavalt abieluvararegistri kandeavalduste vastuvõtmisele.

§ 20. Vastuvõtupealdis

(1) Kinnistusametile esitatud kinnistamis- või kandeavaldusele tehakse viivitamatult vastuvõtupealdis, milles märgitakse:
1) vastuvõtmise täpne kellaaeg, päev, kuu ja aasta;
2) esitatud dokumentide loetelu ja iga dokumendi lehtede arv;
3) vastuvõtja nimi ja allkiri.

(2) Vastuvõtupealdis tehakse põhidokumendi (kinnistamis- või kandeavalduse, vastulause vm) esimesele leheküljele, võimaluse korral selle paremasse ülanurka. Pealdise tegemiseks võib kasutada templit.

(3) Dokumentide elektroonilise esitamise korral asendab vastuvõtupealdist dokumentide arvelevõtmine päevikus, mille kohta arvelevõtja annab elektroonilise allkirja.

§ 21. Dokumentide registreerimine

(1) Pärast vastuvõtupealdise tegemist registreeritakse kinnistamis- või kandeavaldus vastuvõtmise ajalises järjekorras viivitamatult sõltuvalt nende liigist vastavas kinnistus- või registripäevikus. Igale avaldusele antakse vastavalt esitamisajale päevikus registreerimisel iseseisev järjekorranumber (kinnistamis- või registriasja number).

(2) Kinnistamisavaldus, milles taotletakse mitme kande tegemist kinnistusregistrisse, registreeritakse kinnistuspäevikus ühe kinnistusavaldusena.

(3) Kui isik esitab korraga mitu avaldust, mis sisalduvad erinevates dokumentides, ja avalduste registreerimise järjekorda ei ole kindlaks määratud, kantakse neile sama vastuvõtuaeg ja need registreeritakse kinnistuspäevikus ühe ja sama numbri all, millele lisatakse iga üksiku avalduse kohta punktiga eraldatult lisanumber (nt 1.1., 1.2., 1.3 jne) või täht (1a, 1b, 1c jne).

(4) Kui dokument ei kuulu kinnistus- või registripäevikusse kandmisele, registreeritakse see üldises kirjavahetuse registreerimiseks ettenähtud korras.

§ 22. Posti teel saabunud avaldus

(1) Samal päeval posti teel saabunud avaldused loetakse saabunuks üheaegselt ja need registreeritakse päevikus sellel tööpäeval saabunud avaldustest viimastena.

(2) Lõikes 1 nimetatud dokumentide vastuvõtmise kellaajaks märgitakse kinnistusameti vastuvõtuaja lõppemise kellaaeg. Kui sellel päeval vastuvõttu ei toimu, märgitakse vastuvõtuajaks tööpäeva lõpu kellaaeg. Kande numbrile päevikus lisatakse täht «P».

(3) Ümbrik säilitatakse, kui ainult sellel on kinnistusametile vajalikku informatsiooni, näiteks avaldaja aadress või postitamiskuupäev.

§ 23. Tõend avalduse vastuvõtmise kohta

(1) Kinnistamis- või kandeavalduse vastuvõtmisel väljastab kinnistusamet avaldaja soovil tõendi, mis kinnitab avalduse vastuvõtmist.

(2) Lõikes 1 nimetatud tõend sisaldab järgmisi andmeid:
1) kinnistusameti nime;
2) dokumentide esitaja nime;
3) esitatud dokumentide loetelu ja lehtede üldarvu;
4) dokumente vastuvõtnud teenistuja ametinimetust, nime, allkirja ning vastuvõtmise kellaaega, päeva, kuud ja aastat.

§ 24. Õiend dokumentide vastuvõtmata jätmise kohta

(1) Kui avaldus jäetakse paragrahvi 18 alusel vastu võtmata, siis väljastatakse esitajale tema soovil õiend, mis sisaldab:
1) kinnistusameti nime;
2) dokumentide esitaja nime ning esitamise päeva, kuud ja aastat;
3) dokumentide vastuvõtmata jätmise põhjust ning viidet «Abieluvararegistri seaduse» paragrahvi 22 lõikele 4;
4) õiendi väljastanud teenistuja ametinimetust, nime, allkirja.

(2) Kui posti teel esitatud avaldus jäetakse paragrahvi 18 alusel vastu võtmata, tagastatakse avaldajale allkirja vastu avaldus ning koos sellega esitatud dokumendid, millele lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiend.

§ 25. Lisadokumentide esitamine

(1) Kuni kinnistamis- või kandeotsuse tegemiseni on kinnistamis- või kandeavalduse esitajal õigus esitada kinnistusametile täiendavaid dokumente, mis võetakse vastu üldkorras. Lisadokumentidele tehakse iseseisev vastuvõtupealdis.

(2) Avaldusele lisatud kinnistus- või abieluvararegistri menetlusega seotud dokumente ei või jätta vastu võtmata põhjendusel, et seadus ei nõua nende esitamist.

§ 26. Kinnistamis- või kandeavalduse tagasivõtmine

(1) Kuni kinnistamis- või kandeotsuse tegemiseni võib kinnistamis- või kandeavalduse esitaja selle osaliselt või täielikult tagasi võtta. Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus avalduse tagasivõtmiseks peab olema samas vormis nagu kinnistamis- või kandeavaldus.

(2) Kui notar on õigustatud kinnistamisavaldust esitama ja ta on selle esitanud, siis on avalduse tagasivõtmise õigus kas ainult sellel notaril või asjaõiguslepingu pooleks oleval isikul teiste lepingupoolte notariaalselt kinnitatud nõusolekul.

§ 27. Dokumentide tagastamine

(1) Kui kinnistamiseks või abieluvararegistri kande tegemiseks pädev isik jätab kinnistamis- või kandeavalduse rahuldamata või kui kinnistamis- või kandeavalduse esitaja võtab avalduse paragrahvis 26 sätestatud korras tagasi, tagastatakse avaldajale soovi korral allkirja vastu avaldus ning koos sellega esitatud dokumendid.

(2) Tagastatud dokumendist teeb tagastamise otsustanud kohtunikuabi või kinnistussekretär kinnitatud ärakirja, mis köidetakse vastavasse toimikusse. Nende ärakirjade tegemist ei kanta registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(3) Lõikes 2 nimetatud ärakirja kinnitanud teenistuja lisab ärakirjale märkuse originaaldokumentide tagastamise kohta.

§ 28. Teabe andmine

(1) Dokumente vastuvõttev või väljastav teenistuja annab isikutele ja asutustele kohapeal ja telefoni ning elektronposti teel teavet järgmistes küsimustes:
1) kinnistusameti tööpiirkonna ulatus;
2) kinnistusametis peetavate registrite loetelu;
3) kinnistusameti vastuvõtuajad ja avalduste vastuvõtu kord;
4) ärakirjade, väljatrükkide ja tõendite väljastamise kord;
5) lahenditest asjaosalistele teatamise kord;
6) kinnistusametis tehtavate toimingute riigilõivumäärad ning lõivu tasumise kord;
7) notari ametitoimingud kinnistamisasjade ajamisel;
8) kinnistusameti ametlik elektronposti aadress.

(2) Muu õigusliku teabe andmine dokumente väljastava või vastuvõtva teenistuja poolt ei ole lubatud. Kinnistusameti teenistujad ja võrguhooldaja ei tohi seaduses sätestatud menetlustähtaja jooksul anda teavet menetlustoimingute teostamise üksikasjade kohta, eelkõige selle kohta, kes konkreetset kinnistamis- või registriasja menetleb.

§ 29. Avaldus mitme ühes kinnistuspiirkonnas asuva kinnistu kohta

(1) Kui kinnistamisavaldus on tehtud ühes kinnistuspiirkonnas asuva mitme kinnistu kohta, pannakse avaldus koos esitatud dokumentidega ühe kinnistu kinnistustoimikusse, teiste kinnistute toimikutesse lisatakse eraldi lehel teade selle kohta, millises toimikus avaldus asub.

(2) Kui avaldus on esitatud mitme ühes kinnistuspiirkonnas, kuid eri kinnistusjaoskonna piires asuva kinnistu kohta, kohaldatakse lõikes 1 sätestatut.

§ 30. Avaldus mitme erinevas kinnistuspiirkonnas asuva
kinnistu kohta

(1) Kui kinnistamisavaldus on tehtud mitmete erinevates kinnistuspiirkondades asuvate kinnistute kohta, pannakse avaldus koos esitatud dokumentidega selle kinnistusameti tööpiirkonnas asuva kinnistu kinnistustoimikusse ning saadetakse pärast avalduse menetlemist avalduse ja sellega kaasnevate dokumentide kinnitatud ärakirjad kinnistusametile, kelle tööpiirkonnas asub teine avalduses puudutatud kinnistu. Ärakirja edastamisest teisele kinnistusametile teatatakse avalduse esitajale. Teate ärakiri säilitatakse kinnistustoimikus.

(2) Lõiget 1 ei kohaldata, kui kinnistusavaldusest või muul viisil selgub, et avaldus on esitatud või esitatakse igasse puudutatud kinnistusametisse iseseisvalt.

(3) Lõikes 1 nimetatud avalduse menetlemisel kehtib seaduses sätestatud avalduse läbivaatamise tähtaeg iga puudutatud kinnistusameti suhtes eraldi.

8. jagu
Tutvumine ja väljavõtted

§ 31. Kinnistusraamatuandmete otsingu alus

(1) Kinnistusregistriga või muude kinnistusraamatu koosseisus olevate dokumentidega tutvumisel, samuti ärakirjade, väljatrükkide ja tõendite tellimisel võib päringu aluseks olla:
1) kinnistu registriosa number;
2) kinnistu katastritunnus;
3) kinnistu omaniku nimi;
4) kinnistu aadress.

(2) Kui see on vajalik kohtule, järelevalveõiguslikule asutusele, notarile või kohtutäiturile seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, võib kohtunikuabi või kinnistussekretäri loal lõikes 1 sätestatust kõrvale kalduda.

§ 32. Abieluvararegistri andmete otsingu alus

Abieluvararegistri registrikartoteegiga või muude abieluvararegistri koosseisus olevate dokumentidega tutvumisel, samuti ärakirjade, väljatrükkide ja tõendite tellimisel võib päringu aluseks olla:
1) registrikaardi number;
2) abikaasa nimi.

§ 33. Kinnistusraamatu ja abieluvararegistriga tutvumine kohapeal

(1) Igaüks võib tasuta kinnistusametis kohapeal tutvuda kinnistusregistriga või abieluvararegistri registrikartoteegiga.

(2) Muude kinnistusraamatu koosseisus olevate dokumentidega võib tutvuda üksnes kohus, järelevalveõiguslik asutus, notar, kohtutäitur või isik, kellel on tutvumiseks õigustatud huvi.

(3) Abieluvararegistri registritoimikuga võib tutvuda ning selles olevaid dokumentide ärakirju võib anda kandealuse isiku nõusolekul või õigustatud huvi olemasolul. Õigustatud huvi olemasolu eeldatakse abikaasal, tema esindajal, seadusega sätestatud riigiasutuse ja kohtu esindajal, isikul, kes on pooleks kohtulikus vaidluses, milles kasutatakse registritoimiku andmeid, ja muul õigustatud huvi omaval isikul. 

(4) Kinnistusregistriga või kinnistustoimikuga, samuti abieluvararegistri registrikartoteegi või registritoimikuga tutvuda sooviv isik peab seaduses sätestatud juhul esitama kinnistusameti töötajale isikut tõendava dokumendi. Kohtu või järelevalveõigusliku asutuse töötaja ning notar või kohtutäitur peab esitama oma ametit tõendava dokumendi.

(5) Kinnistusregistri, kinnistustoimiku või abieluregistri registrikartoteegiga tutvumiseks annab loa kohtunikuabi või kinnistussekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajadusel tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Abieluvararegistri registritoimikuga tutvumiseks annab loa kinnistusameti juhataja. Tutvumise kohta tehakse sissekanne registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse, milles märgitakse tutvuja nimi ja isikukood või sünniaeg.

(6) Tutvumiseks võib ühele isikule korraga anda ainult ühe kinnistusregistriosa, registrikaardi, kinnistus- või registritoimiku või -päeviku. Tutvumiseks ei tohi korraga välja anda registriosa või registrikaarti ja sama objekti toimikut.

(7) Tutvumine toimub üksnes kinnistusameti juhataja poolt selleks ettenähtud kohas kinnistusametis ning tutvumise juures peab pidevalt viibima kinnistusameti teenistuja, kes jälgib ja vastutab, et tutvuja ei rikuks dokumente, ei köidaks toimikut lahti ega võtaks dokumente kaasa. Dokumente ja toimikuid tutvujalt tagasi võttes peab ta kontrollima, kas kõik tutvumiseks antud dokumendid on rikkumata kujul alles.

(8) Kui kinnistusametist tuleneval põhjusel ei saa isikule tutvumist võimaldada, võtab kinnistusameti teenistuja tutvumist soovinud isikult tema kontaktandmed, et kokku leppida uus tutvumisaeg.

§ 34. Tutvumine elektroonilise kinnistusraamatuga

(1) Elektroonilise kinnistusraamatu puhul, samuti kinnistustoimikus asuvate dokumentide skaneerimise korral, võib kohapeal tutvumine toimuda andmete arvutikuvaril taasesitamisena või väljatrüki vaatlemisega.

(2) Tutvuja võib andmed arvutikuvaril ise esile kutsuda, kui on tagatud, et lubatud tutvumise mahtu ei ületata ning tutvujal ei ole võimalik andmeid muuta, täiendada või kustutada.

(3) Elektroonilise kinnistusraamatu korral saab igaüks tutvuda kogu kinnistusregistri andmestikuga, sõltumata sellest, millises kinnistusametis on kanne tehtud.

§ 35. Tutvumine kinnistusameti pitseri ja kinnistamiseks
pädevate isikute allkirjanäidistega

(1) Kinnistusametil on riigivapi kujutisega ja oma nimega pitsat. Pitsati jäljend (pitser) koos kinnistamiseks ja abieluvararegistri kannete tegemiseks pädevate isikute allkirjanäidistega saadetakse teistele kinnistusametitele ja justiitsministrile iga kalendriaasta alguses ning kinnistamiseks pädevate teenistujate vahetumisel.

(2) Kinnistusraamatuseaduse paragrahvis 4 nimetatud pitseri ja kinnistamiseks pädevate isikute allkirjanäidistega tutvumisele kohaldatakse paragrahvi 33 lõigetes 1, 4, 5, 7 ja 8 sätestatut.

§ 36. Kinnitamata ärakiri

(1) Igaüks võib tellida kinnistusregistriosade ja abieluvararegistri registrikaartide kinnitamata ärakirju kas:
1) suuliselt, ilmudes vahetult kinnistusametisse või telefoni teel või
2) kirjalikult, andes tellimuse üle isiklikult või edastades selle telefaksi, posti või elektronposti teel.

(2) Tellimuse esitamisel tuleb suuliselt või kirjalikult esitada järgmised andmed:
1) tellimuse esitaja ees- ja perekonnanimi;
2) asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava tellimuse puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus;
3) tellimuse esitaja sideandmed (posti- või elektronpostiaadress või faksi- või telefoninumber), mille kaudu kinnistusamet saaks ärakirja edastada või tellijaga ühendust võtta;
4) otsingu alus;
5) taotletav tellimuse täitmise viis.

(3) Kohus, järelevalveõiguslik asutus, notar, kohtutäitur ja õigustatud huviga isik võivad tellida ka kinnistus- ja registritoimiku või üksikute toimikus säilitatavate dokumentide kinnitamata ärakirju. Ärakirja väljastamiseks annab loa kohtunikuabi või kinnistussekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajadusel tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Abieluvararegistri registritoimiku ärakirja väljastamiseks annab loa kinnistusameti juhataja.

(4) Vastavalt tellija soovile antakse kinnitamata ärakiri talle kätte kinnistusametis või posti või telefaksi teel. Kinnistusameti juhataja otsusega võib keelduda soovitud viisil ärakirja edastamisest, kui selleks puuduvad tehnilised võimalused või seda ei võimalda teabekandja tüüp või kui tellimuse täitmine nõuab kinnistusameti töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi. Sellisel juhul valib sobiva tellimuse täitmise viisi kinnistusamet, konsulteerides võimaluse korral enne tellimuse täitmist tellimuse esitajaga.

(5) Kui tellimusest ei selgu tellija poolt taotletav tellimuse täitmise viis ja tellijaga ei ole võimalik tellimuse täitmise viisi täpsustada tellimuse täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul, täidetakse tellimus selles esitatud sideandmete alusel kinnistusameti valitud viisil, võimaluse korral eelistades tellimuse esitamise viisi.

(6) Kinnitamata ärakiri tehakse valguskoopiana valgele paberile.

(7) Kinnitamata ärakirja väljastamise kohta tehakse sissekanne registritega tutvumise ja ärakirjade raamatusse.

(8) Kui kinnistusametist tuleneval põhjusel on ärakirja tellimuse täitmine takistatud, võtab kinnistusameti teenistuja ärakirja tellinud isikult tema kontaktandmed ärakirja edastamiseks.

§ 37. Kinnitatud ärakiri

(1) Igaüks võib tellida kinnistusregistriosade ja abieluvararegistri registrikaartide kinnitatud ärakirju kas:
1) suuliselt, ilmudes vahetult kinnistusametisse või telefoni teel, või
2) kirjalikult, andes tellimuse üle isiklikult või edastades selle telefaksi, posti või elektronposti teel.

(2) Tellimuse esitamisel tuleb suuliselt või kirjalikult esitada järgmised andmed:
1) tellimuse esitaja ees- ja perekonnanimi;
2) asutuse või juriidilise isiku nimel esitatava tellimuse puhul juriidilise isiku nimi või asutuse nimetus;
3) tellimuse esitaja sideandmed (posti- või elektronpostiaadress või faksi- või telefoninumber), mille kaudu kinnistusamet saaks ärakirja edastada või tellijaga ühendust võtta;
4) otsingu alus;
5) taotletav tellimuse täitmise viis.

(3) Kohus, järelevalveõiguslik asutus, notar, kohtutäitur ja õigustatud huviga isik võivad tellida ka kinnistus- või registritoimiku kinnitatud ärakirju. Ärakirja väljastamiseks annab loa kohtunikuabi või kinnistussekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajadusel tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Abieluvararegistri registritoimiku ärakirja väljastamiseks annab loa kinnistusameti juhataja.

(4) Kinnitatud ärakirja väljastamine märgitakse registritega tutvumise ja ärakirjade väljastamise raamatusse.

(5) Kinnitatud ärakirjale tehakse tõestusmärge järgmiste andmetega:
1) kinnitus ärakirja vastavuse kohta algdokumendile;
2) kinnitamise päev, kuu ja aasta;
3) registriga tutvumise ja ärakirjade raamatu sissekande järjekorranumber;
4) ärakirja kinnitanud kohtunikuabi või kinnistussekretäri allkiri ja nimi, kusjuures allkiri peab olema kirjutatud sinise kirjutusvahendiga, võimaldamaks eristada originaalärakirja ja selle must-valget valguskoopiat;
5) kinnistusameti pitsati jäljend (pitser).

(6) Kinnitusmärge tehakse viimase kande alla või kui ärakiri koosneb mitmest leheküljest, siis igale leheküljele eraldi, leheküljel olevate kannete alla, või murtakse lehed ühte nurka pidi kokku, klammerdatakse ning kokkumurtud nurga peale lüüakse pitsat selliselt, et osa pitsati jäljendist jääks ka murtud nurga all olevale leheküljele.

(7) Kinnitusmärke juures ei või midagi parandada ega üle kirjutada.

(8) Vastavalt tellija soovile antakse kinnitatud ärakiri pärast riigilõivu tasumist talle kätte kinnistusametis, notari kaudu või posti teel lihtkirjaga. Kui tellimusest ei selgu tellija poolt taotletav tellimuse täitmise viis ja tellijaga ei ole võimalik tellimuse täitmise viisi täpsustada tellimuse täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul, täidetakse tellimus selles esitatud sideandmete alusel kinnistusameti valitud viisil, võimaluse korral eelistades tellimuse esitamise viisi.

(9) Kui kinnistusametist tuleneval põhjusel on ärakirja tellimuse täitmine takistatud, võtab kinnistusameti teenistuja ärakirja tellinud isikult tema kontaktandmed ärakirja edastamiseks.

§ 38. Ärakirja terviklikkus

(1) Kinnistusregistriosa, abieluvararegistri registrikaardi ning toimikudokumendi kinnitatud ärakiri peab hõlmama tervet dokumenti.

(2) Erandina on lubatud kinnistusregistriosa kinnitatud ärakirjast välja jätta registriosa jagu, milles ei ole ühtegi kehtivat kannet. See asjaolu tuleb kinnitusmärkes ära märkida.

(3) Abieluvararegistri registrikaardi ärakiri peab sisaldama kustutatud kandeid, kui seda on taotletud või kui seda on vaja teiste kannete mõistmiseks.

§ 39. Viide esitatud avaldusele

Kui kinnistusametile on esitatud kinnistamis- või kandeavaldus, mille kohta ei ole kinnistamis- või kandeotsust veel tehtud, lisatakse kinnistusregistriosa või abieluvararegistri registrikaardi kinnitatud ärakirja kinnitusmärkele vastava avalduse kinnistusametile esitamise aeg ning kinnistuspäevikus registreerimise number.

§ 40. Tõend abieluvararegistri kande puudumise või
muutmatuse kohta

(1) Igaüks võib tasuta tellida kas suuliselt, vahetult kinnistusametisse ilmudes või telefoni teel, või kirjalikult, andes tellimuse üle isiklikult või edastades selle posti, elektronposti või telefaksi teel, tõendit selle kohta, et teatud kannet abieluvararegistris ei ole muudetud või et järgmisi kandeid registris ei ole.

(2) Tõendile märgitakse:
1) asjaolu, mida tõendatakse;
2) tõendi väljastamise alusena viide «Abieluvararegistri seaduse» paragrahvi 35 lõikele 4;
3) väljastamise päev, kuu ja aasta;
4) tõendi väljastanud kinnistusameti teenistuja allkiri ja nimi ning kinnistusameti pitsati jäljend.

(3) Vastavalt tellija soovile antakse tõend talle kätte kinnistusametis kohapeal või posti teel või telefaksi teel. Kui tellimusest ei selgu tellija poolt taotletav tellimuse täitmise viis ja tellijaga ei ole võimalik tellimuse täitmise viisi täpsustada tellimuse täitmiseks ettenähtud tähtaja jooksul, täidetakse tellimus selles esitatud sideandmete alusel kinnistusameti valitud viisil, võimaluse korral eelistades tellimuse esitamise viisi.

§ 41. Kinnitatud ärakirja turvapaber

(1) Kinnistusregistriosa ja abieluvararegistri registrikaardi kinnitatud ärakiri tehakse valguskoopiana võltsimisvastaste turvaelementide ning kordumatu kontrollarvuga varustatud paberile (turvapaber), mille kasutamine muuks otstarbeks kui kinnitatud ärakirjade valmistamine ei ole lubatud.

(2) Turvapaberit ei kasutata, kui kinnitatud ärakiri väljastatakse notarile, kohtutäiturile või riigi- või omavalitsusasutustele.

(3) Kinnitatud ärakirja jaoks kasutatavad turvapaberid on formaadis A4. Helesinisel mustril on kujutatud kolme vapilõvi, ümbritsetuna suure roseti ja kaarjate kujunduselementidega. Turvapaberi alumises servas keskel on kood, mis koosneb tähtedest KM ja kordumatust kontrollarvust. Paberi tagumine pool on valge. Ärakirja võib teha turvapaberi mõlemale poolele.

(4) Turvapabereid tellib ja annab kinnistusametitele allkirja vastu Justiitsministeerium, kes peab arvestust selle üle, millises kontrollarvude vahemikus on turvapabereid väljastatud.

(5) Kinnistusameti juhataja korraldab arvestuse pidamise selle kohta, milliste kontrollarvudega turvapaberid on millistele teenistujatele antud. Kinnistusametis, mille koosseisu kuulub kantseleijuhataja, korraldab arvestuse pidamist kantseleijuhataja.

(6) Rikutud, mitteväljastatud turvapaberid annab ärakirja väljastanud kinnistusameti teenistuja kinnistusameti juhatajale või kantseleijuhatajale tagasi, kes korraldab üks kord kuue kuu jooksul talle tagastatud turvapaberite hävitamise. Hävitamine teostatakse kohtu esimehe poolt nimetatud kohtuametniku osavõtul. Hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse hävitatud turvapaberite numbrid. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb kinnistusametisse ja teine kohtukantseleisse.

(7) Teenistusest vabastamise korral või puhkusele minnes on kinnistusameti teenistuja kohustatud tema kätte jäänud turvapaberid kinnistusameti juhatajale tagastama ning oma allkirjaga kinnitama, et tema kätte ei ole jäänud rohkem väljastamata turvapabereid.

§ 42. Elektroonilise kinnistusregistriosa väljatrükk

(1) Elektroonilise kinnistusraamatu puhul asendab kinnistusregistriosa ärakirja väljatrükk ning kinnitatud ärakirja kinnitatud väljatrükk. Väljatrükkidele alla ei kirjutata.

(2) Väljatrükk võib vastavalt tellija soovile sisaldada:
1) väljatrüki tegemise ajal kehtivaid andmeid;
2) nii kehtivaid kui kehtetuid andmeid väljatrüki tegemise seisuga.

(3) Kui väljatrüki tellija ei ole selget soovi väljendanud, eeldatakse, et ta soovib väljatrükki, mis sisaldab kehtivaid andmeid väljatrüki tegemise seisuga.

(4) Kinnitamata väljatrüki igale lehele märgib kinnistusametis kasutatav spetsiaaltarkvaraprogramm (edaspidi tarkvaraprogramm) automaatselt pealkirja «Väljatrükk», kohtu kinnistusameti nime ja väljatrüki andmete sisalduse (lõige 2), väljatrükkimise kellaaja, päeva, kuu ja aasta, samuti lehekülgede koguarvu ja iga lehekülje järjekorranumbri.

(5) Kinnitatud väljatrükk tehakse võltsimisvastaste turvaelementide ning kordumatu kontrollarvuga varustatud paberile ning selle igale lehele märgib tarkvaraprogramm automaatselt pealkirja «Kinnitatud väljatrükk», kohtu kinnistusameti nime ja väljatrüki andmete sisalduse (lõige 2), väljatrükkimise kellaaja, päeva, kuu ja aasta, samuti lehekülgede koguarvu, iga lehekülje järjekorranumbri ning kohtunikuabi või kinnistussekretäri nime, kes väljatrüki teostas, samuti märke «Käesolevale väljatrükile alla ei kirjutata ning see kehtib kinnitatud ärakirjana». Kinnitatud väljatrükk varustatakse kinnistusameti pitseriga.

(6) Väljatrükki ja kinnitatud väljatrükki saab tellida sõltumata sellest, millises kinnistusametis kanne on tehtud. Tehniliste võimaluste olemasolul võib väljatrüki tellijale kinnitamata väljatrüki edastada ka elektroonilisel teel.

§ 43. Ärakirjade väljastamise tähtaeg

Ärakirjad väljastatakse tellijale võimaluse korral viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Väljastamise tähtaega võib kinnistusameti juhataja või kantselei juhataja pikendada kuni 15 tööpäevani. Väljastaja on kohustatud teatama tellijale tähtaja pikendamisest viie tööpäeva jooksul.

§ 44. Registritega tutvumise ja ärakirjade andmise raamat

(1) Kinnistusamet peab registritega tutvumise ja ärakirjade raamatut eraldi kinnistusjaoskondade kaupa kinnistusraamatu kohta ja abieluvararegistri kohta.

(2) Registritega tutvumise ja ärakirjade raamatusse märgib tutvumist võimaldanud teenistuja kinnistusregistri või abieluvararegistri registrikartoteegiga, samuti toimikutega tutvumise kohta:
1) sissekande numbri;
2) tutvuja nime ja isiku- või registrikoodi (selle puudumisel sünniaja);
3) registriosa või registrikaardi või toimiku, millega tutvuti;
4) tutvumise kuupäeva;
5) viite dokumendile, millega toimikuga tutvuja oma isikut või ametit tõendas;
6) tutvuja õigustatud huvi tuvastanud ja tutvumise juures viibinud kinnistusameti teenistuja nime ja allkirja.

(3) Registriosa, registrikaardi või toimiku ärakirja väljastamisel märgib ärakirja teinud teenistuja registritega tutvumise ja ärakirjade raamatusse:
1) sissekande numbri;
2) isiku, kellele ärakiri väljastati, nime ja isiku- või registrikoodi (selle puudumisel sünniaja);
3) registriosa, registrikaardi või toimiku, mille ärakiri väljastati;
4) ärakirja väljastamise kuupäeva;
5) viite dokumendile, millega toimikust ärakirja tellija oma isikut või ametit tõendas;
6) kinnitatud ärakirja turvapaberil väljastamise korral ärakirja lehekülgede arvu ja turvapaberi kontrollarvu;
7) kui ärakirja väljastamise eest tasuti riigilõivu, riigilõivu summa;
8) teenistuja, kes tuvastas õigustatud huvi olemasolu või kinnitas ärakirja, nime ja allkirja.

(4) Abieluvararegistri kande puudumise või muutmatuse kohta antud tõendi väljastamisel märgib tõendi väljastanud teenistuja registritega tutvumise ja ärakirjade raamatusse:
1) sissekande numbri;
2) isiku, kellele tõend väljastati, nime ja isiku- või registrikoodi (selle puudumisel sünniaja);
3) registrikaardi, mille kohta tõend väljastati, numbri;
4) tõendi väljastamise kuupäeva;
5) tõendi väljastanud teenistuja nime ja allkirja.

§ 45. Riigilõivu tasumise tõendite säilitamine

(1) Registritega tutvumise ja ärakirjade raamatuga koos säilitatakse ärakirjade eest riigilõivu tasumise tõendeid esitamise järjekorras. Neile märgitakse registritega tutvumise ja ärakirjade raamatu sissekande järjekorranumber ning neid säilitatakse järjekorranumbrite järgi.

(2) Ärakirjade eest riigilõivu tasumise tõendeid võib säilitada ka kinnistus- või registritoimikus. Tõendile märgitakse registritega tutvumise ja ärakirjade raamatusse tehtud sissekande järjekorranumber.

9. jagu
Lahendist teatamine

§ 46. Isikud, kellele teatatakse kande tegemisest (asjaosalised)

(1) Pärast kande tegemist kinnistusregistrisse teatatakse sellest avalduse esitanud isikule, kinnistu omanikule ja kõigile kinnistusregistrist nähtuvatele puudutatud isikutele, kelle kasuks kanne on tehtud või kelle kinnistusregistrisse kantud õigust kanne puudutab, samuti teistele seadusega ettenähtud isikutele ja asutustele. Kui kinnistamisavalduse on avalduse aluseks oleva asjaõiguslepingu osaliste volitusel esitanud notar, teatatakse ka notarile.

(2) Kui kinnistu on kaasomandis, toimub lõikes 1 nimetatud omanikule teatamine üksnes nende kaasomanike suhtes, kelle kaasomandi osa kanne puudutab.

(3) Kui kinnistusregistrisse kantakse märge kinnistu igakordse omaniku kasuks teises kinnistuspiirkonnas asuvale kinnistule seatud piiratud asjaõiguse kohta («Kinnistusraamatuseaduse» paragrahvi 9 lõige 3), peab kinnistusamet sellest kirjalikult teatama kinnistusametile, kus koormatud kinnistu on registreeritud.

(4) Kinnistusamet, kus koormatud kinnistu on registreeritud, peab valitseva kinnistu asukohajärgsele kinnistusametile teatama iga õigusmuutuse, mis on seotud lõikes 3 nimetatud märkega.

(5) Pärast kande tegemist abieluvararegistrisse teatatakse sellest mõlemale abikaasale, kui abikaasad ei ole teatamisest loobunud.

§ 47. Isikud, kellele teatatakse määrusest või
eitavast otsusest (asjaosalised)

(1) Otsusest, millega kinnistamiseks pädev isik määrab vastavalt «Kinnistusraamatuseaduse» paragrahvi 44 lõikele 1 tähtaja takistuse kõrvaldamiseks (määrus) või jätab kinnistamisavalduse rahuldamata (eitav kinnistamisotsus), teatatakse kinnistamisavalduse esitanud isikule.

(2) Abieluvararegistri kandeotsusest või määrusest, millega kandeotsuse tegemiseks pädev isik määrab vastavalt «Abieluvararegistri seaduse» paragrahvile 23 tähtaja puuduse kõrvaldamiseks või jätab avalduse rahuldamata, teatatakse avalduse esitajale.

§ 48. Teatamise tähtaeg

(1) Kinnistusraamatukande tegemisest teatatakse paragrahvis 46 nimetatud isikutele nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui viiendal tööpäeval arvates kande tegemisest.

(2) Otsusest, millega kinnistamiseks pädev isik määrab vastavalt «Kinnistusraamatuseaduse» paragrahvi 44 lõikele 1 tähtaja takistuse kõrvaldamiseks (määrus) või jätab kinnistamisavalduse rahuldamata (eitav kinnistamisotsus), teatatakse paragrahvis 47 nimetatud isikutele hiljemalt järgmisel tööpäeval arvates määruse või kinnistamisotsuse allakirjutamisest.

(3) Abieluvararegistri kandeotsusest, millega avaldus rahuldatakse, teatatakse paragrahvi 46 lõikes 5 nimetatud isikutele 10 tööpäeva jooksul alates kande tegemisest. Kandeotsusest, millega jäetakse avaldus rahuldamata, teatatakse paragrahvis 47 nimetatud isikule 10 tööpäeva jooksul alates otsuse tegemisest.

(4) Otsusest, millega kandeotsuse tegemiseks pädev isik määrab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, teatatakse paragrahvi 47 lõikes 2 nimetatud isikule hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast otsuse allakirjutamist.

§ 49. Lahendist ja abieluvararegistri kandest teatamise kord

(1) Lahendist teatamiseks saadetakse selle kinnitatud ärakiri lihtkirjaga asjaosalisele ja vajadusel notarile, kes edastas kinnistusametile lahendi aluseks olnud avalduse.

(2) Asjaosalise postiaadressina käsitletakse aadressi, mille isik on kinnistusametile oma elukoha aadressina teatavaks teinud. Juriidilise isiku postiaadressiks loetakse aadress, mis on isiku aadressina kantud vastavat liiki juriidiliste isikute kohta peetavasse registrisse.

(3) Kandest asjaosalisele teatamiseks tehakse vastava kinnistamis- või kandeotsuse ärakirjale märkus kande tegemise kuupäeva kohta. Märkuse teinud teenistuja lisab sellele oma nime ja allkirja. Märkuse juures ei või midagi parandada ega üle kirjutada.

(4) Ärakirjade saatmise kohta teeb ärakirja saatja kinnistamis- või kandeotsuse pöördele märke, kellele ja millal ärakiri on saadetud, ning allkirjastab selle. Ärakirja saatmise kuupäev kantakse ka kinnistus- või registripäevikusse.

§ 50. Kohapeal kätteandmine

(1) Enne lahendi ärakirja või registriosa väljavõtte postitamist vastuvõtuajal kinnistusametisse ilmunud asjaosalisele või asjaosalise esindajale võib ärakirja või väljavõtte allkirja vastu kohapeal kätte anda, kui see ei takista kinnistusameti tööd.

(2) Dokumentide kätteandja on kohustatud kontrollima kättesaaja isikusamasust ning õigust olla asjaosaliseks või asjaosalise esindajaks. Volitatud esindajate volikirjade ärakirjad tuleb köita kinnistus- või registritoimikusse.

§ 51. Lahendist teatamine elektroonilise kinnistusraamatu korral

(1) Elektroonilise kinnistusraamatu puhul saadetakse asjaosalistele kinnistamisotsuse korral, millega kinnistamiseks pädev isik rahuldab kinnistamisavalduse (jaatav otsus), kinnistamisotsuse ärakirja asemel registrikande väljatrükk.

(2) Väljatrükk tuleb varustada pealkirjaga «Väljatrükk» ja väljatrüki tegemise kuupäevaga. Väljatrükkidele alla ei kirjutata.

(3) Väljatrükis tuleb kande tekst sõna-sõnalt edasi anda. Sellest peab olema arusaadav kande asukoht kinnistusraamatus, registriosa number, kande tegemise kuupäev ja kinnistu omaniku nimi, omaniku vahetumisel ka senise omaniku nimi.

(4) Väljatrükil tuleb anda viide kinnistamisotsuse edasikaebamise korda ja tähtaega sätestavatele seaduse paragrahvidele ning selgitus kande vormistuse tähenduse kohta.

(5) Notarile ja ametiasutusele võib väljatrüki esitada elektrooniliselt juhul, kui notar või ametiasutus on vastava elektronposti aadressi kinnistusametile teatavaks teinud.

(6) Elektroonilise kinnistusraamatu katselisel rakendamisel enne avamist on tehnilise võimaluse olemasolul lubatud kande tegemisest teatamist teostada käesolevas paragrahvis sätestatud korras.

§ 52. Abieluvararegistri kande avaldamine

(1) Abieluvaralepingu sõlmimise või välismaa seaduse kohaldamise ning nende kannete kustutamise kohta abieluvararegistrisse kande tegemise kohta, samuti juhul, kui abikaasa elukoha muutumisega kaasneb registripiirkonna vahetumine, avaldatakse teade ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(2) Teates märgitakse abikaasade nimed, kande üldine sisu, kande tegemise aeg, koht ning registripiirkonna vahetumisel kinnistusametid, kus asub edaspidi vastav registrikaart.

(3) Teate avaldamise aeg märgitakse kandeotsusele.

10. jagu
Riigilõivud ja teenustasud

§ 53. Kande eest riigilõivu tasumine

(1) Kinnistamis- või kandeotsust ei tohi teha enne, kui on tasutud seaduses ettenähtud riigilõiv, välja arvatud juhul, kui tegemist on:
1) avalduse rahuldamata jätmise otsusega;
2) kande tegemisega ametiülesande korras.

§ 54. Riigilõivud ja teenustasud ärakirja eest

(1) Kinnitatud ärakirja ei väljastata enne, kui selle eest on tasutud seaduses ettenähtud riigilõiv. Kinnitamata ärakiri on riigilõivuvaba.

(2) Kui seadusega ei ole riigilõivu tasumist ette nähtud, peab ärakirja tellija tasuma paberkandjal koopiate valmistamise eest vastavalt kohtus kehtestatud korrale kuni 3 krooni iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest.

§ 55. Riigilõivu tasumine

(1) Riigilõivu tasumist tõendatakse maksekorraldusega, millest peab ilmnema, et riigilõivu maksja on teinud pangas rahaülekande Maksuameti arvele toimingu eest, mille tegemist kinnistusametilt taotletakse. Maksekorraldusel tuleb näidata:
1) toimingu nimetus, mille eest riigilõivu makstakse või viide seaduse sättele, mille alusel riigilõivu makstakse või rahandusministri poolt kehtestatud viitenumber;
2) isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasutakse;
3) kinnistusregistriosa või abieluvararegistri registrikaardi number.

(2) Riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei pea esitama, kui kinnistusametil on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. Sellisel juhul tuleb kontrolli võimaldamiseks esitada järgmised andmed:
1) tasutud riigilõivu summa;
2) tasumise kuupäev;
3) maksekorralduse number ja pank, mille kaudu makse tehti;
4) riigilõivu tasunud isiku nimi ja isiku nimi, kelle eest riigilõiv tasuti;
5) puudutatud kinnistu number, asukoht ja aadress;
6) pangaarve number, millele riigilõivu maksti ning rahandusministri poolt kehtestatud viitenumber.

§ 56. Täiendavate tasuliste teenuste osutamise keeld

Kinnistusametis on keelatud osutada tasulisi teenuseid, mis ei tulene seadusest. Täiendava tasu võtmine riigilõivuga maksustatud toimingu eest on keelatud.

§ 57. Lõivu tagastamine avalduse rahuldamata jätmisel

(1) Kinnistamis- või kandeavalduse täielikul või osalisel rahuldamata jätmisel tagastatakse tasutud lõiv. Tagastatavast lõivust arvatakse maha kinnistamismenetluse tegelikud kulud.

(2) Lõikes 1 nimetatud kinnistamismenetluse tegelike kuludena arvatakse tagastatavast riigilõivust maha postikulud. Abieluvararegistri asjades arvestatakse tagastatavast lõivust menetluse tegelike kuludena maha 1/4 tasutud lõivust, kuid mitte rohkem kui 100 krooni. Tagastatava riigilõivu ja sellest mahaarvatavad kulutused määrab kinnistamiseks või abieluvararegistri kande tegemiseks pädev isik kinnistamis- või kandeotsuses.

(3) Kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem või muul seaduses sätestatud juhul tagastatakse rohkem tasutud riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel. Riigilõivu tagastamisele ja sellest mahaarvatavatele kulutustele kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 sätestatut.

11. jagu
Kinnistusraamatu ja abieluvararegistri hoidmine

§ 58. Kinnistusameti arhiiv

(1) Kinnistusraamatu koosseisu kuuluvaid dokumente (kinnistusregistrit, kinnistustoimikut, kinnistuspäevikut) ja abieluvararegistri koosseisu kuuluvaid dokumente (registrikartoteeki, registritoimikut, registripäevikut) hoitakse kinnistusameti arhiivis.

(2) Suletud registriosi, registrikaarte, kinnistus- ja registritoimikuid säilitatakse kinnistusameti arhiivis eraldi kehtivatest. Suletud registriosi ega -kaarte ei tohi kasutada uute registriosade ja -kaartide sisseseadmiseks.

(3) Kinnistus- ja registripäevik, registriga tutvumise ja ärakirjade raamat ja kaebuste register ja kirjade registreerimise raamat antakse arhiivi pärast nende täitumist.

§ 59. Arhiivipidaja

(1) Kinnistusameti arhiivi peab kinnistusameti juhataja poolt määratud tehniline sekretär (arhiivipidaja), kui kinnistusameti koosseisus ei ole ette nähtud arhivaari ametikohta.

(2) Arhiivipidaja äraolekul määrab kinnistusameti juhataja talle asendaja.

(3) Arhiivipidaja peab tundma tulekustutite kasutamist, teadma hädaabi- numbreid ja evakueerimisvahendite asukohta.

§ 60. Isikute viibimine arhiivis

(1) Kinnistusameti arhiivis töötab arhiivipidaja ning teised kinnistusameti teenistujad, kelle teenistusülesanded seda nõuavad.

(2) Asjaomase kohtu teised teenistujad ja kohtunikud, samuti Justiitsministeeriumi ametnikud võivad kinnistusameti arhiivis viibida ainult arhiivipidaja juuresolekul.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata isikuid on keelatud arhiiviruumi lubada. Erandeid võib teha mõjuval põhjusel kinnistusameti juhataja loal ning tingimusel, et juures viibivad nii arhiivipidaja kui ka kinnistusameti juhataja.

§ 61. Dokumentide kinnistusametist väljaviimine

(1) Kinnistusregistriosi ja abieluvararegistri registrikaarte, kinnistus- ja registritoimikuid ja kinnistus- ning registripäevikuid ning kinnistusametile esitatud või saadetud, kuid toimikutesse köitmata dokumente ei või kinnistusameti ruumidest välja viia.

(2) Kui kinnistuskohtuniku tööruum asub kinnistusametiga samas majas, siis võib lahendi tegemiseks vajalikke dokumente viia tema tööruumi. Tööpäeva lõpuks peab ta need dokumendid arhiivi tagastama.

(3) Kui kinnistuskohtunikul on vaja dokumente kasutada väljaspool kinnistusameti hoonet, valmistab arhiivipidaja talle vajalike dokumentide koopiad. Kui kinnistuskohtunik neid koopiaid enam ei vaja, tagastab ta need arhiivipidajale, kes koopiad hävitab.

(4) Kui kriminaalmenetluse käigus teostatakse kinnistusametis säilitatava dokumendi võetus, siis tuleb teha äravõetud originaaldokumendist kinnitatud ärakiri ning lisada sellele viide võetuse kohta koostatud protokollile.

(5) Kui kinnistusregistriosa või abieluvararegistri registrikaart, kinnistus- või registripäevik või kinnistus- või registritoimiku dokument osutub tsiviilkohtumenetluses vajalikuks dokumentaalseks tõendiks, esitatakse kohtule kinnistusraamatupidamise seiskumise vältimiseks kinnitatud ärakiri või dokumenti vaadeldakse ja uuritakse kinnistusametis.

§ 62. Arhiivipäevik

(1) Arhiivipidaja peab arhiivipäevikut, millesse märgitakse kuupäevaliselt arhiivis säilitatavate dokumentide arhiivist väljaandmine ja arhiivipidajale tagastamine.

(2) Kinnistusameti juhataja määramisel võib arhiivipäevikut pidada arvutis.

§ 63. Dokumentide säilitustähtaeg

(1) Kinnistusregistriosi, abieluvararegistri registrikaarte, kinnistus- ja registripäevikuid ning kinnistus- ja registritoimiku dokumente säilitatakse igavesti.

(2) Kirjavahetust, mis ei kuulu köitmisele kinnistustoimikusse, registriga tutvumise ja ärakirjade raamatut ja kaebuste registrit säilitatakse 10 aastat pärast viimase sissekande tegemist.

§ 64. Nõuded kinnistusameti arhiivi pidamiseks

(1) Kinnistusameti arhiiv peab paiknema hoone spetsiaalselt arhiivipidamiseks ehitatud või kohandatud tulekindlas ning kindlalt tuleohtlikest ja arhiivipidamiseks mittesobivatest ruumidest eraldatud osas, kus on säilitustingimused. Kinnistusameti arhiiv peab olema kaitstud kõrvaliste isikute ligipääsu suhtes.

(2) Arhiivis säilitatavaid dokumente ei tohi hoida niiskes ega liiga kuumas ruumis. Arhiiviruumi temperatuur peab olema 15–21 kraadi Celsiuse järgi, niiskusesisaldus 30...50%. Arhiiviruumis tagatakse võimalikult stabiilne temperatuuri- ja niiskusrežiim.

(3) Arhiivis peavad olema tulekustutusvahendid, vahendid dokumentide evakueerimiseks hävimisohu korral ja kile riiulite katmiseks veeavarii korral.

(4) Arhiiviruumis peab elektrijuhtmestik olema kaetud ja pistikupesad maandatud. Arhiiviruumis on keelatud suitsetada ning hoida kõrvalisi esemeid. Hoidla peab olema varustatud automaatse valve- ja alarmsüsteemiga.

(5) Elektrienergia katkemisel on arhiiviruumis keelatud kasutada lahtist tuld. Kasutada võib ainult taskulampe või akulaternaid. Hoidla väljapääsuteedel peab olema pimedas nähtav märgistus.

(6) Registriosi, registrikaarte ning toimikuid tuleb hoida eraldi ruumides.

(7) Uute arhiiviruumide loomisel peavad need vastama järgmistele tingimustele:
1) arhiiviruumi ei tohi läbida vee- ja kanalisatsioonitorustikud; arhiiviruumis võivad paikneda ainult hoidla funktsioneerimiseks vajalikud juhtpuldid ja kommunikatsioonisõlmed ning muud tehnilised seadmed;
2) arhiiviruumid ehitatakse ilma akendeta; kui hoidlas on aknad, pannakse neile ette turvakardinad või -trellid ja UV-filtrid ja kardinad või ruloo;
3) arhiiviruumi optimaalne kõrgus on 240–260 cm;
4) arhiiviruumi või arhiiviruumide tuletõkketsooni pindala ei tohi ületada 300 m²;
5) arhiiviruumides kasutatakse üldjuhul õhkkütet; õhkkütte, samuti ventilatsioonisüsteemi õhk peab olema filtreeritud;
6) arhiiviruumi põranda kandevõime peab olema vähemalt 6 kN/m² ning kompaktriiulite puhul 12 kN/m² kohta; arhiiviruumi põranda kandevõime peab vastama arhivaalide paigutusele hoidlas;
7) arhiiviruum sisustatakse töödeldud puidust või metallist riiulite või kappidega. Riiulite ja kappide konstruktsioon, mõõtmed ja paigutus hoidlas peavad vastama säilitustingimuste nõuetele.

§ 65. Ohuplaan

(1) Kinnistusameti juhataja kehtestab kinnistusameti arhiivis säilitatavate dokumentide kahjustumise või hävimise ärahoidmiseks ohuplaani. Ohuplaani võib kehtestada eraldi aktina või mõne teise seadusest tuleneva kohtu üldise ohutust ja päästetöid käsitleva akti osana. Kui kohtu üldises ohutust ja päästetöid käsitlevas aktis sisaldub ohuplaan kinnistusameti arhiivile, ei pea kinnistusameti juhataja seda enam eraldi kehtestama.

(2) Ohuplaanis nähakse ette dokumentide kaitse ja päästmise meetmed tõenäoliseks hädaolukorraks ning sellega kaasnevate tagajärgede likvideerimiseks.

§ 66. Arhiivi ülevaatus

(1) Vähemalt üks kord aastas teostab kinnistusameti juhataja kinnistusameti arhiivi ülevaatuse. Ülevaatus korraldatakse ka siis, kui vahetub kinnistusameti juhataja või arhiivipidaja.

(2) Kinnistusameti arhiivi ülevaatuse käik ja tulemused protokollitakse, protokolli ärakiri saadetakse justiitsministrile teadmiseks.

12. jagu
Vastulaused ja kaebused

§ 67. Kaebuste register

(1) Kinnistamis- või kandeotsuse või määruse peale esitatud vastulausete ning apellatsiooni ja erikaebuste, samuti kinnistusameti juhataja või teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuste kohta peetakse kaebuste registrit.

(2) Kaebuste registrit peetakse pabervihikuna iga kalendriaasta kohta. Kalendriaasta möödumisel antakse kaebuste register üle kinnistusameti arhiivi ning seatakse sisse uus register.

(3) Tehniliste tingimuste olemasolul võib kinnistusameti juhataja kehtestada, et kaebuste registrit peetakse arvutis. Sellisel juhul ei kohaldata lõiget 2.

§ 68. Kaebuste registri sisu

(1) Registrisse kantakse vastulause või kaebuse jooksev number ja vastuvõtmise kuupäev, sisu ja esitaja nimi ning menetlemise või edasisaatmise käik.

(2) Vastulaused ja kaebused registreeritakse nende saabumise järjekorras.

§ 69. Kaebuse ja vastulause vastuvõtmine

(1) Kaebuse või vastulause esimese lehekülje ülanurka teeb vastuvõtja dokumente vastu võttes vastuvõtupealdise.

(2) Vastuvõtupealdises märgitakse vastuvõtu kuupäev, esitatud dokumentide lehtede üldarv ning vastuvõtja nimi ja allkiri. Kõikidele teistele lehtedele peab vastuvõtupealdise täitnud isik lööma kuupäevaga nurgatempli.

(3) Posti teel saabunud kaebusele ning vastulausele lisatakse ümbrik postitamise kuupäeva tuvastamiseks.

(4) Vastulausete ja kaebuste vastuvõtja esitab registreeritud vastulaused ja kaebused kinnistusameti juhatajale, kes korraldab nende lahendamise või edasisaatmise vastavalt seadusele. Edasisaatmise kohta tehakse märge kaebuste registrisse.

§ 70. Vastulause menetlemine

(1) Vastulause kohtunikuabi otsuse või määruse peale vaatab vastulause saabumisest kahe nädala jooksul läbi otsuse või määruse teinud kohtunikuabi.

(2) Kui kohtunikuabi peab oma kinnistamis- või kandeotsuse või määruse peale esitatud vastulauset põhjendatuks, siis teeb ta uue otsuse või määruse.

(3) Kui kohtunikuabi ei rahulda vastulauset või peab võimalikuks ainult selle osalist rahuldamist, siis annab ta vastulause otsust või määrust tegemata kohe üle kinnistuskohtunikule. Edasisaatmise kohta tehakse märge kaebuste registrisse.

(4) Otsuse või määruse teinud kohtunikuabi ajutisel äraolekul kauem kui viis tööpäeva annab kinnistusameti juhataja menetlustähtaja rikkumise vältimiseks vastulause lahendada teisele kohtunikuabile. Kõigi kohtunikuabide äraolekul kauem kui viis tööpäeva saadab kinnistusameti juhataja vastulause läbivaatamiseks kinnistuskohtunikule. Edasisaatmise kohta tehakse märge kaebuste registrisse.

§ 71. Vastulause menetlemine kinnistuskohtuniku poolt

(1) Kinnistuskohtunik vaatab vastulause läbi vastulause saabumisest kahe nädala jooksul.

(2) Vastulause rahuldamise korral teeb kinnistuskohtunik uue otsuse või annab asja tagasi kohtunikuabile.

(3) Kui kinnistuskohtunik annab asja tagasi kohtunikuabile, teeb ta oma arvamuse kande või määruse kohta kirjalikult teatavaks ning kohtunikuabi peab seda arvestama uue otsuse tegemisel.

§ 72. Vastulause läbivaatamise tulemustest teatamine

(1) Vastulause alusel uue kinnistamisotsuse tegemisest kinnistuskohtuniku või kohtunikuabi poolt teatakse vastulause esitajale tavalises kinnistamisotsusest teatamise korras.

(2) Kui kinnistuskohtunik vastulauset ei rahulda, tehakse tema otsus koos edasikaebamise korraga vastulause esitajale kirjalikult tavalises kinnistamisotsusest teatamise korras teatavaks. Teatamise kohta tehakse märge kaebuste registrisse.

§ 73. Kinnistusameti teenistuja peale esitatud kaebuse menetlemine

(1) Kinnistusameti teenistuja tegevuse peale «Abieluvararegistri seaduse» paragrahvi 40 alusel esitatud kaebuse lahendab kinnistusameti juhataja 10 päeva jooksul kaebuse saabumisest kinnistusametisse. Vajadusel võtab kinnistusameti juhataja teenistujalt seletuskirja.

(2) Otsus saadetakse kaebuse esitajale kohe posti teel või antakse talle allkirja vastu üle kinnistusametis, ning otsuse ärakiri saadetakse justiitsministrile teadmiseks.

(3) Kinnistusameti juhataja tegevuse peale esitatud kaebus tuleb kohe edastada asjaomase kohtu esimehele koos kinnistusameti juhataja kirjaliku seletusega. Kaebuse ja seletuse ärakiri saadetakse justiitsministrile.

§ 74. Lahendatud vastulausete ja kaebuste säilitamine

(1) Kõik esitatud vastulaused ja kaebused paigutatakse pärast nende lahendamist koos lahendamisel tehtud otsusega ning kinnistuskohtuniku kirjalike selgitustega kohtunikuabile kinnistus- või registritoimikusse, kus asub kaevatav kinnistamis- või kandeotsus või määrus.

(2) Kinnistusameti teenistujate tegevuse peale esitatud kaebusi säilitatakse eraldi kaustas.

13. jagu
Teenistusjärelevalve

§ 75. Järelevalve korraldamine

(1) Järelevalvet kinnistusametite üle teostab Justiitsministeeriumi kohtute osakonna notariaadi ja registrite talitus.

(2) Järelevalve läbiviimisse võib kaasata teiste kohtute kinnistusametite, Justiitsministeeriumi Registrikeskuse ja Notarite Koja esindajad. Kohtul, mille kinnistusameti üle järelevalvet teostatakse, on õigus määrata oma kohtunikke ja kohtunikuabisid järelevalvest osa võtma.

(3) Järelevalve seisneb kinnistusameti tegevuse pidevas kontrollimises kinnistusraamatu pidamiseks kasutatava tarkvaraprogrammi abil arvutivõrgu kaudu, perioodilise aruandluse kaudu ja vajadusel kohapealse kontrolli läbiviimises.

(4) Teenistusjärelevalve eesmärk on tagada kinnistus- ja abieluvararegistriasjade läbivaatamine mõistliku aja jooksul, kinnistusametite asjaajamise korrapärasus ning sellega seonduvate kohustuste korrektne täitmine. Teenistusjärelevalve käigus selgitatakse kinnistusameti töös ilmnenud organisatsioonilised puudused, analüüsitakse nende põhjusi ja tehakse ettepanekuid töökorralduse parendamiseks.

(5) Järelevalve ei hõlma kinnistamis- ja kandeotsuste sisu, välja arvatud juhul, kui otsuse tegemisel on ilmselgelt eksitud selgelt sätestatud ja üheseltmõistetava imperatiivse õigusnormi vastu.

(6) Kohapealne teenistusjärelevalve võib olla kas korraline või erakorraline.

§ 76. Korraline kohapealne teenistusjärelevalve

(1) Kinnistusametite korraline kohapealne teenistusjärelevalve nähakse igal kalendriaastal ette Justiitsministeeriumi tööplaanis.

(2) Korralise teenistusjärelevalve aeg tehakse kohtu esimehele ja kinnistusameti juhatajale teatavaks vähemalt üks nädal ette.

§ 77. Erakorraline kohapealne teenistusjärelevalve

(1) Erakorralise kohapealse teenistusjärelevalve määrab justiitsminister.

(2) Justiitsminister võib anda kinnistusameti erakorralise teenistusjärelevalve teostamiseks korralduse, kui on andmeid kinnistusameti asjaajamist, finants- ja majandustegevust või kohtunikuabide ja kinnistusameti teiste teenistujate kohustuste täitmist reguleerivate õigusaktide olulise rikkumise kohta.

(3) Erakorralisest kohapealsest teenistusjärelevalvest kinnistusametile ette ei teatata.

§ 78. Ettevalmistused teenistusjärelevalve läbiviimiseks

Enne teenistusjärelevalve teostamist tutvutakse kinnistusameti töö kohta Justiitsministeeriumile saabunud avalduste ja kaebustega ning tööd kajastavate statistiliste ja teiste aruannetega, samuti eelmise teenistusjärelevalve aruandega.

§ 79. Kohapealse teenistusjärelevalve teostaja õigused

Teenistusjärelevalve teostajal on õigus:
1) siseneda kinnistusameti kõigisse ruumidesse;
2) tutvuda kõigi teenistujate tööga;
3) nõuda kõigi järelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist;
4) saada kohtu esimehelt, kinnistusameti juhatajalt, kohtu haldusdirektorilt ning kinnistusameti teenistujatelt järelevalve käigus tõusetunud küsimuste kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi;
5) teha ettepanekuid järelevalve teostamise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks ning töökorralduse täiustamiseks.

§ 80. Kohapealse teenistusjärelevalve kontrolliobjektid

(1) Kohapealse teenistusjärelevalve teostaja kontrollib:
1) registripidamistoimingute nõuetekohast ja õigeaegset sooritamist;
2) menetlustähtaegadest kinnipidamist;
3) dokumentide säilitamist ja arhiivipidamist;
4) ettenähtud koosseisust kinnipidamist ja atesteerimist;
5) kinnistusameti teenistujate tööjaotust ja töökoormuse taset;
6) kinnistamis- ja abieluvaraasjade jaotamise korda;
7) lahenditest asjaosalistele teatamise korra järgimist;
8) registritega tutvumise ning ärakirjade andmise korra järgimist;
9) lõivude vastuvõtmise ja arvestamise korraldust;
10) arvutite riist- ja tarkvara jaotust ja kasutamist, paljundus- ja muude seadmete kasutamist; andmekaitset, andmesidekorraldust;
11) kinnistusameti pitsatite ja templite hoidmist ja kasutamist;
12) isikute ja vara turvalisust;
13) seadusest ja käesolevast reglemendist tulenevate muude nõuete täitmist.

(2) Kinnistusameti koosseisust kinnipidamist, eraldatud rahaliste ja tehniliste vahendite jms kasutamist kontrollitakse kohtu tegevuse üldise revideerimise käigus ning revideerimise tulemused tehakse teatavaks ka kinnistusametile.

§ 81. Kohapealse teenistusjärelevalve tulemuste kokkuvõtmine

(1) Vahetult pärast kohapealse teenistusjärelevalve teostamist tehakse kinnistusameti juhatajale ja kohtu esimehele suuliselt teatavaks selle esialgsed tulemused ning kuulatakse ära nende seisukohad.

(2) Kohapealse teenistusjärelevalve tulemuste põhjal koostab Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite talitus ühe kuu jooksul kontrolli teostamise lõpupäevast arvates kohapealse teenistusjärelevalve aruande. Aruanne esitatakse justiitsministrile. Justiitsministri poolt heakskiidetud aruande ärakiri saadetakse kõigile kohtutele, mille juures on kinnistusamet.

(3) Aruandesse märgitakse:
1) kohapealse teenistusjärelevalve läbiviimise koht ja aeg;
2) teenistusjärelevalve liik;
3) teenistusjärelevalve läbiviimise põhjus ja eesmärk;
4) teenistusjärelevalve kontrolliobjekt;
5) teenistusjärelevalve kontrollitoimingud;
6) kohtu esimehe, kohtunike ja kohtuteenistujate vastuväited ja seletused esialgsete teenistusjärelevalve tulemuste kohta;
7) teenistusjärelevalve tulemused ja avastatud puudused;
8) ettepanekud avastatud puuduste kõrvaldamiseks, töökorralduse tõhustamiseks;
9) teenistusjärelevalve teostaja allkiri.

(4) Kohapealse teenistusjärelevalve aruandes tehtud ettepanekud puuduste kõrvaldamise ning töökorralduse tõhustamise kohta vaatab kohtus läbi ja teatab rakendatud abinõudest kirjalikult justiitsministrile tema kahe nädala jooksul aruande saamisest.

(5) Kohapealse teenistusjärelevalve teostamisel tehtud ettepanekute elluviimise ja puuduste kõrvaldamise kindlakstegemiseks võib justiitsminister määrata järelkontrolli, millest ei pea asjaomasele kohtule ette teatama.

14. jagu
Aruanded ja statistika

§ 82. Kuu- ja kvartaliaruanne

(1) Kinnistusamet esitab Justiitsministeeriumile ametialase tegevuse kuuaruande hiljemalt järgneva kuu kolmandal tööpäeval ning kvartaliaruande hiljemalt aruandeperioodile järgneva kuu 10. päeval kas posti, telefaksi või elektronposti teel.

(2) Kuuaruanne sisaldab:
1) kinnistamiste üldarvu;
2) maa esmakinnistamiste arvu;
3) korteriomandite esmakinnistamiste arvu;
4) elektroonilisse kinnistusraamatusse ümberkirjutatud registriosade arvu;
5) viimase avatud kinnistusregistriosa numbrit;
6) abieluvararegistri kannete arvu.

(3) Kvartaliaruanne sisaldab:
1) eelmistest aruandeperioodidest ületulnud lahendamata kinnistamis- ja kandeavalduste arvu;
2) aruandeperioodil laekunud kinnistamis- ja kandeavalduste arvu;
3) ületulnud ja laekunud avalduste arvu, mis on:
a) tagasi lükatud;
b) rahuldatud;
c) menetluses;
4) aruandeperioodil tehtud määruste arvu;
5) aruandeperioodil tehtud kinnistamiste üldarvu ja kinnistamiste arvu liikide lõikes:
a) maa esmakinnistamiste arvu;
b) korteriomanditeks jagatud kinnistute arvu koos avatud korteriomandi registriosade näitamisega;
c) hoonestusõiguste arvu;
d) korterihoonestusõigusteks jagatud hoonestusõiguste arvu koos avatud korterihoonestusõiguse registriosade arvu näitamisega;
e) hüpoteekide arvu;
f) reaalservituutide arvu;
g) kasutusvalduste arvu;
i) isiklike kasutusõiguste arvu;
j) reaalkoormatiste arvu;
k) ostueesõiguste arvu;
l) omanike vahetumiste arvu;
m) kinnistute jagamiste arvu koos uute avatud registriosade arvu näitamisega;
n) kinnistute ühendamisi koos suletud registriosade arvu näitamisega;
o) märgete arvu;
p) kannete, sh märgete, muutmise ja kustutamise kannete arvu;
6) kinnistusraamatuga tutvumiste arvu (kinnistute arv);
7) tasuliste kinnistusraamatu väljavõtete (ärakirjade) arvu (kinnistute arv);
8) tasuta kinnistusraamatu väljavõtete (ärakirjade) arvu (kinnistute arv);
9) avatud abieluvararegistri registrikaartide arvu;
10) kohtunikuabi otsuse peale esitatud vastulausete arvu;
11) kinnistusameti töötajate peale esitatud muude kaebuste arvu;
12) kinnistamise eest laekunud riigilõivu summat;
13) elektroonilisse kinnistusraamatusse ümberkirjutatud registriosade arvu;
14) avaldaja soovil tagastatud avalduste arvu;
15) hoonestusõiguse lõpetamisel suletud registriosade arvu.

(4) Kinnistusametid, milles on moodustatud kinnistusjaoskonnad, esitavad lõigete 2 ja 3 kõigis alapunktides näidatud andmed kinnistusjaoskondade kaupa.

(5) Justiitsministril on õigus nõuda kinnistusametilt täiendavate kinnistusameti tegevust peegeldavate andmete, sealhulgas kinnistuspäeviku väljavõtete, esitamist.

§ 83. Statistika avalikustamine

(1) Justiitsiministeeriumi notariaadi ja registrite talitus vaatab laekunud aruanded läbi ja saadab kuu- ja kvartaliaruannete alusel koostatavad kinnistamise koondtabelid kõigile kinnistusametitele ja asjaomaste kohtute esimeestele.

(2) Kvartaliaruannete alusel koostatud statistilised andmed avalikustab Justiitsministeerium oma veebilehel.

§ 84. Statistika elektroonilise kinnistusraamatu korral

Kui kinnistusraamatupidamiseks kasutatav tarkvaraprogramm võimaldab käesolevas jaos sätestatud andmete ammendava esilekutsumise, töötlemise ja salvestamise Justiitsministeeriumi poolt, lõpetatakse statistika edastamine käesolevas jaos sätestatud korras justiitsministri korraldusel.

15. jagu
Täienduskoolitus

§ 85. Täiendusõppe kohustus

(1) Kohtunikuabid ja kinnistussekretärid on kohustatud oma erialateadmisi ja -oskusi pidevalt täiendama, eelkõige tutvuma pidevalt õigusaktide muudatustega, Riigikohtu lahenditega ning õigusajakirjade ja õiguskirjandusega.

(2) Kohtunikuabid ja kinnistussekretärid on kohustatud osa võtma nende jaoks kohtu või Justiitsministeeriumi poolt korraldatavast täiendusõppest.

§ 86. Juhendamiskohustus

(1) Kohtunikuabid on kohustatud juhendama kinnistusameti juhataja poolt määratud ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikuabikandidaate ja üliõpilastest praktikante, samuti kinnistussekretäre ja tehnilisi töötajad.

(2) Kinnistussekretärid on kohustatud juhendama kinnistusameti juhataja poolt määratud kinnistusametis praktikal olevaid notarikandidaate ja üliõpilastest praktikante.

(3) Kohtunikuabi või kinnistussekretäri ei või kohustada samal ajal juhendama üle kahe kohtunikuabi- või notarikandidaadi või üliõpilasest praktikandi.

§ 87. Õppima suunamine

(1) Kohtunikuabid, kes on ametisse nimetatud enne 1999. a 1. septembrit ja kellel puudub õigusteaduslik akadeemiline kõrgharidus või kohtunikuabi rakenduskõrgharidus, suunatakse justiitsministri poolt nende avalduse alusel õppima kaugõppe vormis Sisekaitseakadeemia kohtunikuabi erialale. Justiitsminister võib samale erialale õppima suunata ka selleks soovi avaldanud kinnistussekretäre.

(2) Justiitsministri poolt õppima suunatud kohtunikuabide ja kinnistussekretäride töökoormust kinnistusametis vähendatakse võimaluse korral selle aja võrra, mil nad õppeasutuses viibimise tõttu ei saa tööülesandeid täita.

(3) Lõikes 2 nimetatud ajal säilitatakse kohtunikuabidele ja kinnistussekretäridele töötasu.

II peatükk
KINNISTUSRAAMATU SISU

1. jagu
Kinnistusraamatu koosseis

§ 88. Kinnistusraamatu koosseis

Kinnistusraamat koosneb kinnistusregistrist, kinnistuspäevikust ja kinnistustoimikust.

§ 89. Kinnistusraamatusse kantavad kinnistud

(1) Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad (maatükk ja selle olulised osad), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(2) Iga kinnistusraamatusse kantud kinnisasja kohta avatakse iseseisev registriosa ja sellele antakse eraldi number (kinnistu number). Andmetöötluse vajadustest lähtuvalt võib registriosade numbritele lisada täiendeid, mis ei ole registriosa numbri osaks.

(3) Avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi (maatükk) kantakse kinnistusraamatusse, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti siis, kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse.

(4) Hoonestusõiguse kohta peetakse eraldi registriosa, mis avatakse ametiülesande korras samal ajal hoonestusõiguse kandmisega koormatud kinnistu registriossa.

(5) Korteriomandi ja korterihoonestusõiguse kohta peetakse eraldi registriosa, mis avatakse ametiülesande korras samal ajal kinnistu või hoonestusõiguse jagamisega.

2. jagu
Kinnistusregister

1. jaotis
REGISTRIOSA

§ 90. Kinnistusregistri koosseis

(1) Kinnistusraamatu kanded tehakse kinnistusregistrisse. Kannetena kantakse kinnistusraamatusse asjaõigused ja märked.

(2) Kinnistusregister koosneb registriosadest, mis avatakse iga kinnistu (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus) kohta kinnistusraamatusse kandmisel.

(3) Registriosa loetakse kinnistu suhtes kinnistusraamatuks.

(4) Kui kinnistusraamatut ei peeta kinnistusraamatuseaduse 10¹. peatüki kohaselt elektrooniliselt (paberkinnistusraamat), koosneb kinnistusregister iga registriosa kohta peetavatest väljavõetavate vahelehtedega vihikutest.

(5) Kui kinnistusraamatut peetakse kinnistusraamatuseaduse 10¹. peatüki kohaselt elektrooniliselt (elektrooniline kinnistusraamat), koosneb kinnistusregister Justiitsministeeriumi Registrikeskuses andmekandjale salvestatud ja kestvalt muutumatuna loetavas vormis taasesitamisvõimelistest registriosade andmetest.

§ 91. Registriosa

(1) Kinnistu registriosa koosneb viiest lehest: registriosa pealkirjast (tiitellehest) ja neljast jaost.

(2) Registriosa lehed on formaadis A4 ning nad on ebaseadusliku asendamise ja paranduste tegemise vältimiseks nummerdatud. Kontrollnumber asub registriosa iga lehe esimese poole paremas-alanurgas. Ühe registriosa kõigil lehtedel on sama kontrollnumber.

(3) Kinnistuspiirkonna või kinnistusjaoskonna piires registrisse kantavad kinnistud nummerdatakse nende registreerimise järjekorras numbrist 1 alates.

§ 92. Registriosa lehed

(1) Registriosa lehed on vastavalt jagudele toonitatud järgmiselt:
1) esimene jao lehed helesiniseks;
2) teise jao lehed roosaks;
3) kolmanda jao lehed helekollaseks;
4) neljanda jao lehed heleroheliseks.

(2) Paberregistri registriosa, samuti elektroonilise registriosa väljatrüki iga lehe paremas ülanurgas on veergude päismike kohal lahter, kuhu kantakse registriosa number (kinnistu number).

(3) Registriosade blanketid tellib ja annab allkirja vastu kinnistusametitele Justiitsministeerium, kes peab arvestust selle üle, millises kontrollarvude vahemikus on registriosade blankette väljastatud.

(4) Kinnistusameti juhataja või kantseleijuhataja korraldab arvestuse pidamise selle kohta, milliste kontrollarvudega registriosade blankette on millistele teenistujatele antud.

(5) Rikutud ja allkirjastamata kannetega registriosa blanketid, mida ei ole kasutusele võetud, annab kinnistusameti teenistuja, kellele blanketid väljastati, kinnistusameti juhatajale või kantseleijuhatajale tagasi, kes korraldab üks kord kuue kuu jooksul talle tagastatud blankettide hävitamise. Hävitamine teostatakse kohtu esimehe poolt nimetatud kohtuametniku osavõtul. Hävitamise kohta koostatakse akt, milles märgitakse hävitatud blankettide numbrid. Akt koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb kinnistusametile ja teine kohtukantseleile.

(6) Teenistusest vabastamise korral või puhkusele minnes on kinnistusameti teenistuja kohustatud tema kätte jäänud registriosa blanketid kinnistusameti juhatajale või kantseleijuhatajale tagastama ning oma allkirjaga kinnitama, et tema kätte ei ole jäänud rohkem väljastamata registriosa blankette.

§ 93. Jagude jaotus lahtriteks

(1) Registriosa jagude lehed jagunevad vastavalt käesolevale reglemendile lahtriteks. Igal lahtril on pealkiri. Ühes jaos olevaid lahtreid tähistatakse araabia numbritega.

(2) Registriosade jagude lahtrid jagunevad vastavalt käesolevale korrale all-lahtriteks. Igal all-lahtril on pealkiri. Lahtreid tähistatakse tähtedega «a», «b», «c» jne.

(3) Paberregistri registriosa jagude lahtrid ja all-lahtrid on vertikaalsed, üksteisest mustade raamjoontega eraldatud.

(4) Paberregistri registriosa jao lahtri ja all-lahtri päismik, mis sisaldab lahtri nimetust (pealkirja), on allpool olevast lahtrist eraldatud musta horisontaaljoonega, kusjuures päismiku alaossa on märgitud lahtri number või all-lahtri tähistus.

(5) Paberregistri kande sisu jagatakse vastavalt andmeliikidele lahtritesse ja all-lahtritesse.

(6) Paberregistri registriosa, samuti elektroonilise registriosa väljatrüki paremas ülanurgas on lahtrite päismike kohal koht, kuhu kantakse registriosa number (kinnistu number).

§ 94. Registriosa pealkiri

(1) Registriosa tiitellehele märgitakse kinnistusameti ja kinnistusjaoskonna nimi, registriosa number ja kinnistu nimi (kui see on olemas), samuti registriosa mõne jao täitumise tõttu kasutusse võetud lisalehtede turvanumbrid jagude kaupa.

(2) Hoonestusõiguse registriosa tiitellehele märgitakse sõna «Kinnistusregister» alla sõna «Hoonestusõigus». Korteriomandi või -hoonestusõiguse tiitellehele märgitakse sõna «Kinnistusregister» alla sõna «Korteriomand» või «Korterihoonestusõigus» vastavalt sellele, kas mõttelise osa ese on kinnisasi või hoonestusõigus.

2. jaotis
REGISTRIOSA ESIMENE JAGU

§ 95. Esimese jao jaotus

(1) Registriosa esimene jagu kannab pealkirja «Kinnistu koosseis».

(2) Registriosa esimene jagu jaguneb viieks lahtriks.

§ 96. Esimese jao esimene lahter

Esimese jao esimesse lahtrisse «Kande jooksev number» kantakse kande jooksev number selles jaos.

§ 97. Esimese jao teine lahter

(1) Esimese jao teine lahter «Kinnistu iseloomustus» jaguneb kaheks all-lahtriks.

(2) All-lahtrisse «Katastritunnus» («a») kantakse kinnistu katastritunnus, samuti selle muudatused, mille annab kinnistule katastripidaja. Kui kinnistu koosneb mitmest katastriüksusest, kantakse need eraldi ridadele.

(3) All-lahtrisse «Sihtotstarve ja asukoht, kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused» («b») kantakse kinnistu sihtotstarve ja asukoht vastavalt maakatastri andmetele (mitme katastriüksuse korral iga katastriüksuse kohta), samuti nimetatud andmete muudatused.

§ 98. Esimese jao kolmas lahter

Esimese jao kolmandasse lahtrisse «Pindala» kantakse kinnistu pindala, samuti selle muudatused (mitme katastriüksuse korral iga katastriüksuse kohta), mille annab katastripidaja.

§ 99. Esimese jao neljas lahter

(1) Esimese jao neljas lahter «Ühendamine» jaguneb kaheks all-lahtriks.

(2) All-lahtrisse «Kande nr lahtris 1» («a») kantakse selle kande jooksev number lahtris 1, mille kohta käib lahtri 4 kanne.

(3) All-lahtrisse «Registriosa avamise ja maatükkide ühendamise kanded» («b») kantakse kanded registriosa avamise (avamise aeg, endise registriosa olemasolu korral selle number), kinnistuga teise kinnistu ühendamise või teise kinnistu osa liitmise (millisest registriosast ja millal) ning kinnistu koosseisuandmete parandamise kohta.

§ 100. Esimese jao viies lahter

(1) Esimese jao viies lahter «Jagamine» jaguneb kaheks all-lahtriks.

(2) All-lahtrisse «Kande nr lahtris 1» («a») selle kande jooksev number lahtris 1, mille kohta käib lahtri 5 kanne.

(3) All-lahtrisse «Kinnistu jagamise ja teise kinnistuga ühendamise kanded» («b») kantakse kanded kinnistu teise kinnistuga ühendamise kohta või kinnistust osa eraldamise kohta (millise registriosaga ja millal).

§ 101. Kinnistu igakordse omaniku kasuks teisele kinnistule seatud asjaõigused

(1) Kinnistu igakordse omaniku kasuks mõnele teisele kinnistule seatud piiratud asjaõigused kantakse kinnistusregistri esimesse jakku järgmiselt:
1) lahtrisse 1 kande jooksev number;
2) läbi lahtrite 2 ja 3 piiratud asjaõigusega koormatud kinnistu andmed (kinnistusameti ja -jaoskonna nimi ja registriosa number) ning asjaõiguse sisu, samuti selle hilisemad muudatused;
3) lahtri 4 all-lahtrisse «b» piiratud asjaõiguse sissekandmise ja kande muutmise kuupäev;
4) lahtri 5 all-lahtrisse «b» piiratud asjaõiguse kustutamise kuupäev;
5) kande tegemise korral lahtri 4 või 5 all-lahtrisse «b» märgitakse lahtri 4 või 5 all-lahtrisse «a» selle kande jooksev number lahtris 1, mille kohta kanne tehakse.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud piiratud asjaõigused koormatud (teeniva) kinnistu registriosas kustutatakse või kui neid muudetakse ja asjaosalised ei esita avaldust nende kustutamiseks või muutmiseks valitseva kinnistu koosseisulehel, teeb kinnistusamet selle ametiülesande korras.

3. jaotis
REGISTRIOSA TEINE JAGU

§ 102. Teise jao jaotus

(1) Registriosa teine jagu kannab pealkirja «Omanik».

(2) Registriosa teine jagu jaguneb kolmeks lahtriks.

§ 103. Teise jao esimene lahter

Teise jao esimesse lahtrisse «Kande jooksev number» kantakse teise jao kande jooksev number; kui kinnistu kuulub mitmele omanikule, kantakse nad sisse sama numbri, kuid eri tähtede all (nt 1a, 1b, 1c).

§ 104. Teise jao teine lahter

(1) Teise jao teise lahtrisse «Omanik» kantakse omaniku nimi (ees- ja perekonnanimi) ja isikukood, selle puudumise korral sünnikuupäev, -kuu ja -aasta ning juriidilise isiku puhul nimi, asukoht ja registrikood.

(2) Kui kinnistu kuulub mitmele omanikule, märgitakse teise lahtrisse kõigi omanike andmed ja kaasomandi korral ka iga kaasomaniku osa suurus.

§ 105. Teise jao kolmas lahter

Teise jao kolmandasse lahtrisse «Kande alus» kantakse kande õigusliku alusena kinnistamisavaldus ja selle notariaalse tõestamise või kinnitamise kuupäev (kui notariaalset vormi ei nõuta, siis koostamise kuupäev) ning kande tegemise kuupäev.

4. jaotis
REGISTRIOSA KOLMAS JAGU

§ 106. Kolmanda jao jaotus

(1) Registriosa kolmas jagu kannab pealkirja «Koormatised ja kitsendused».

(2) Registriosa kolmas jagu jaguneb neljaks lahtriks.

§ 107. Kolmanda jao esimene lahter

Kolmanda jao esimesse lahtrisse «Kande jooksev number» kantakse kolmanda jao kande jooksev number.

§ 108. Kolmanda jao teine lahter

Kolmanda jao teise lahtrisse «Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a hüpoteegid) ja märked nende kohta; käsutusõiguse kitsendused» kantakse:
1) kõik kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (välja arvatud hüpoteegid) ja nende kohta käivad märked;
2) kinnistu omaniku käsutusõiguse asjaõiguslikud kitsendused ning märked omandi, eelpärija ja testamenditäitja kohta.

§ 109. Kolmanda jao kolmas lahter

(1) Kolmanda jao kolmas lahter «Muudatused» jaguneb kaheks all-lahtriks.

(2) All-lahtrisse «Kande nr lahtris 1» («a») kantakse kande, mille kohta muudatus käib, number esimeses lahtris.

(3) All-lahtrisse «Lahtri 2 kande muudatused» («b») kantakse teise lahtrisse tehtud kannete muudatused, samuti õigustatud isiku kitsendused lahtrisse 2 kantud õiguse käsutamisel ja märge kinnistu igakordsele omanikule kuuluva piiratud asjaõiguse kohta (KRS paragrahvi 9 lõige 3).

§ 110. Kolmanda jao neljas lahter

(1) Kolmanda jao neljas lahter «Kustutamised» jaguneb kaheks all-lahtriks.

(2) All-lahtrisse «Kande nr lahtris 1» («a») kantakse kande, mille kohta kustutamine käib, number esimeses lahtris.

(3) All-lahtrisse «Lahtrite 2 ja 3 kannete kustutamised» («b») kantakse lahtrite 2 ja 3 kannete kustutamised.

5. jaotis
REGISTRIOSA NELJAS JAGU

§ 111. Neljanda jao jaotus

(1) Registriosa neljas jagu kannab pealkirja «Hüpoteegid».

(2) Registriosa neljas jagu jaguneb viieks lahtriks.

§ 112. Neljanda jao esimene lahter

Neljanda jao esimesse lahtrisse «Kande jooksev number» kantakse neljanda jao kande jooksev number.

§ 113. Neljanda jao teine lahter

Neljanda jao teise lahtrisse «Hüpoteegipidaja, hüpoteegi summa, intressimäärad, kõrvalnõuete summa, märked hüpoteegi kohta» kantakse hüpoteegi sisu, sealhulgas hüpoteegipidaja nimi ning sõnades hüpoteegisumma, intressimäär ja muude kõrvalnõuete summa, samuti märked hüpoteegi kohta.

§ 114. Neljanda jao kolmas lahter

Neljanda jao kolmandasse lahtrisse «Hüpoteegi summa» kantakse hüpoteegisumma numbrites.

§ 115. Neljanda jao neljas lahter

(1) Neljanda jao neljas lahter «Muudatused» jaguneb kolmeks all-lahtriks.

(2) All-lahtrisse «Kande nr lahtris 1» («a») kantakse kande, mille kohta muudatus käib, number esimeses lahtris.

(3) All-lahtrisse «Lahtrite 2 ja 3 kannete muudatused» («b») kantakse lahtritesse 2 ja 3 tehtud kannete muudatused, sealhulgas märked hüpoteegi pantimise ja teiste õigustatud isiku käsutusõiguse asjaõiguslike piirangute kohta.

(4) All-lahtrisse «Hüpoteegisumma» («c») kantakse hüpoteegisumma, mis jääb järele pärast muutmise tõttu maha arvestatava summa maha arvestamist.

§ 116. Neljanda jao viies lahter

(1) Neljanda jao viies lahter «Kustutamised» jaguneb kolmeks all-lahtriks.

(2) All-lahtrisse «Kande nr lahtris 1» («a») kantakse kande, mille kohta muudatus käib, number esimeses lahtris.

(3) All-lahtrisse «Lahtrite 2–4 kannete kustutamised» («b») kantakse lahtritesse 2–4 tehtud kannete kustutamised.

(4) All-lahtrisse «Hüpoteegisumma» («c») kantakse kustutamise tõttu hüpoteegist maha arvestatav summa.

6. jaotis
MÄRKED

§ 117. Märgete asukoht registriosal

(1) Märge (eelmärge, vastuväide, keelumärge, märkus) kantakse kolmanda jao lahtrisse 2 «Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused (v.a hüpoteegid) ja märked nende kohta; käsutusõiguse kitsendused», kui märge tagab omandi ülekandmise nõuet.

(2) Kui märge tagab nõuet mingi asjaõiguse seadmiseks kinnistule või seda koormavale piiratud asjaõigusele, kantakse märge lõpliku kande jaoks ettenähtud jakku ja lahtrisse.

(3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata juhtudel kantakse märge selle jao muudatuste lahtrisse, kuhu on kantud õigus, mille kohta märge käib.

7. jaotis
HOONESTUSÕIGUSE REGISTRIOSA

§ 118. Kinnisasja registriosa sätete kohaldamine

Hoonestusõiguse registriosale kohaldatakse üldiselt kinnistusregistriosa kohta sätestatut, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.

§ 119. Märge avamise kohta

Hoonestusõiguse registriosa avamise kohta tehakse kanne hoonestusõigusega koormatud kinnistu registriosa kolmanda jao lahtrisse 2.

§ 120. Hoonestusõiguse registriosa esimene jagu

(1) Hoonestusõiguse registriosa esimesse jakku läbi lahtrite 2 ja 3 märgitakse sõna «hoonestusõigus» ning koormatud kinnistu registriosa number.

(2) Pärast lõikes 1 nimetatud kannet kantakse lahtritesse 2 ja 3 koormatud kinnistu registriosa esimese jao lahtrite 2 ja 3 sisu all-lahtrite kaupa.

(3) Esimese jao lahtritesse 2 ja 3 kantakse läbivalt veel:
1) hoonestusõiguse sisu, sealhulgas hoonestusõiguse kestus ja ulatus, hoonestusõigusliku isiku kohustus anda hoone hoonestusõiguse lõppemise järel omanikule kasutuskõlblikuna üle, omaniku nõusoleku vajalikkus hoonestusõiguse koormamiseks asjaõigusega jms;
2) lõikes 1 kuni lõike 3 punktis 1 nimetatud kannete muudatused;
3) hoonestusõigusega koormatud kinnistu omaniku nimi.

(4) Esimese jao lahtrite 4 ja 5 all-lahtrisse «a» kantakse lahtritesse 2 ja 3 tehtud kande number, mille kohta all-lahtrisse «b» tehtav kanne käib. Esimese jao lahtrite 4 ja 5 all-lahtrisse «b» kantakse registriosa avamine, märked lahtrite 2 ja 3 kannete muudatuste ja koormatud kinnisasja omaniku muutumise kohta.

(5) Esimese jao lahtrisse 5 kantakse hoonestusõiguse lõpetamine.

(6) Kui lõike 4 kohane varasem märge kaotab hilisema märke tõttu hoonestusõiguse sisu suhtes oma tähenduse, tuleb tähenduse kaotanud osa punase joonega alla kriipsutada.

(7) Kui hoonestusõigus jagatakse korterihoonestusõigusteks, tehakse koormatud kinnistu registriosa kolmanda jao lahtri 3 all-lahtrisse «b» kanne hoonestusõiguse registriosa sulgemise ning korterihoonestusõiguse registriosade avamise kohta.

8. jaotis
KORTERIOMANDI JA KORTERIHOONESTUSÕIGUSE REGISTRIOSA

§ 121. Kinnisasja registriosa sätete kohaldamine

Hoonestusõiguse registriosale kohaldatakse üldiselt kinnistusregistriosa kohta sätestatut, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.

§ 122. Korteriomandi ja korterihoonestusõiguse registriosa
esimene jagu

(1) Korteriomandi ja korterihoonestusõiguse registriosa esimesse jakku läbi lahtrite 2 ja 3 kantakse:
1) korteriomandi või korterihoonestusõiguse eseme mõttelise osa suurus ning kinnisasja või hoonestusõiguse suletud registriosa esimese jao lahtrite 2 ja 3 sisu;
2) korteriomandi või korterihoonestusõiguse eseme reaalosa andmed (eluruumi või mitteeluruumi number, tähistus plaanil ja üldpinna suurus ning vajaduse korral ka reaalosa asukoht);
3) registriosaga ühel ajal avatud teiste korteriomandi või korterihoonestusõiguse registriosade numbrid;
4) punktides 1–3 nimetatud kannete muudatused, v.a korteriomandi või korterihoonestusõiguse sisu muudatused.

(2) Korteriomandi ja korterihoonestusõiguse registriosa esimese jao lahtrite 4 ja 5 all-lahtrisse «a» märgitakse lahtritesse 2 ja 3 tehtud kande jooksev number, mille kohta all-lahtrisse «b» tehtav kanne käib. Lahtri 4 all-lahtrisse «b» märgitakse registriosa avamine, lahtritesse 2 ja 3 tehtud kannete õiguslikud alused ning korteriomandi või korterihoonestusõiguse sisu muudatused.

(3) Esimese jao lahtri 5 all-lahtrisse «b» märgitakse korteriomandi või korterihoonestusõiguse lõpetamine.

3. jagu
Kinnistuspäevik

§ 123. Kinnistuspäeviku sisu

(1) Kinnistamisavalduste registreerimiseks peetakse kinnistuspäevikut.

(2) Kinnistuspäevikut peetakse eraldi kinnistamisavalduste kohta, mis puudutavad maatükki, mille kohta ei ole seni kinnistusregistriosa avatud (esmakinnistamisavalduste päevik) ja kinnistusavalduste kohta, mis puudutavad juba kinnistusraamatusse kantud kinnistut (tehinguavalduste päevik). Kohtu esimees võib kehtestada, et kinnistamisavalduste, milles taotletakse kinnisasja, mille kohta ei ole seni kinnistusregistriosa avatud,  korteriomanditeks jagamist, kohta peetakse eraldi päevikut (korteriomandite esmakinnistamisavalduste päevik).

(3) Kinnistuspäeviku lehed jagunevad kolmeteistkümneks lahtriks.

§ 124. Kinnistuspäevikusse kantavad andmed

Kinnistuspäeviku täitmisel registreeritakse andmed lahtritesse järgmiselt:
1) lahtrisse 1 kinnistamisavalduse järjekorranumber (kinnistamisasja number);
2) lahtrisse 2 kinnistamisavalduse vastuvõtmise kuupäev ja täpne kellaaeg;
3) lahtrisse 3 selle kinnistu registriosa number, mille kohta avaldus esitatakse. Kui kinnistamisavaldus puudutab maatükki, mille kohta seni ei ole kinnistusraamatu registriosa avatud (esmakinnistamine), kantakse päevikusse märge selle kohta, et tegemist on esmakinnistamise avaldusega;
4) lahtrisse 4 kinnistamisavalduse esitaja nimi;
5) lahtrisse 5 avaldust lahendama hakkava kohtunikuabi või kinnistussekretäri allkiri;
6) lahtrisse 6 määruse tegemise kuupäev;
7) lahtrisse 7 määrusega antud tähtaeg kinnistamisavalduse või selle juurde kuuluvate dokumentide puuduste kõrvaldamiseks (lisadokumentide esitamiseks);
8) lahtrisse 8 määrusega nõutud dokumendi saabumise kuupäev;
9) lahtrisse 9 kinnistamisotsuse tegemise kuupäev;
10) lahtrisse 10 kuupäev, mil otsuse teinud kohtunikuabi või kohtunik on kande allkirjastanud;
11) lahtrisse 11 kinnistamisotsuse teatavakstegemise kuupäev;
12) lahtrisse 12 kinnistamise objekti väärtus (tehinguväärtus) kinnistamisdokumentide või need tõestanud notari õiendi alusel;
13) lahtrisse 13 kinnistamisel võetud riigilõivu suurus.

4. jagu
Kinnistustoimik

§ 125. Kinnistustoimiku sisu

(1) Iga kinnistu kohta avatakse kinnistustoimik, mille kaanele märgitakse kohtu, kinnistusameti ja kinnistusjaoskonna nimi, sõna «Kinnistustoimik», registriosa number ja kinnistu nimi.

(2) Hoonestusõiguse, korteriomandi ja korterihoonestusõiguse kohta avatakse eraldi toimik, mille kaanele märgitakse «Hoonestusõigus», «Korteriomand» või «Korterihoonestusõigus».

(3) Kinnistustoimikut peetakse kaustana, milles asuvad dokumendid on köidetud klambritega.

§ 126. Kinnistustoimikus säilitatavad dokumendid

(1) Kinnistustoimikusse köidetakse:
1) kinnistamisotsused;
2) kinnistamisavaldused ja muud kinnistu kohta käivad kinnistusametile seaduse alusel esitatud dokumendid;
3) kinnistu kohta käivad plaanid;
4) muud dokumendid, mille toimikus säilitamine on ette nähtud seaduse või käesoleva reglemendiga.

(2) Lisaks lõikes 1 nimetatule asub kinnistustoimikus ka registriosa ärakiri. Ärakiri lisatakse toimikusse hiljemalt enne toimikuga tutvumise võimaldamist. Registriosa ärakiri tehakse kas valguskoopiana registriosast või väljatrükina elektroonilisest kinnistusraamatust, ärakirjale ei tehta tõestus- ega muid märkeid. Kinnistusameti juhataja poolt määratud ametnik, kelle ülesanne on registriosa koopia tegemine kinnistustoimikusse, peab enne toimiku tutvumiseks esitamist kontrollima registriosa ja ärakirja sõnasõnalist ühtelangevust ning vajadusel tegema uue ärakirja.

(3) Pärast toimikuga tutvumise võimaldamist jäetakse registriosa ärakiri toimikusse.

(4) Kinnistusameti juhataja võib määrata, et kinnistustoimikus peetakse eraldi lehte, kuhu märgitakse toimikuga tutvumise korral tutvumise aeg ja tutvuja nimi ning isikukood (selle puudumisel sünniaeg).

§ 127. Toimiku sisukord

(1) Toimikus säilitatavate dokumentide kohta peetakse toimikusse köidetud eraldi lehel sisukorda. Sisukorralehte täidab teenistuja, kelle ülesanne on toimiku köitmine.

(2) Kinnistamisotsuse täitmisel tõmmatakse otsuse tegemise aluseks olnud dokumentide kohta sisukorda tehtud sissekande lõppu vahejoon, et eristada neid hiljem esitatud dokumentidest.

(3) Vahejoone juurde märgib köitja köitmise kuupäeva ja oma allkirja.

§ 128. Toimikusse köidetud dokumentide nummerdamine

(1) Kinnistustoimikus olevad dokumendid nummerdatakse jooksvalt lehtede kaupa. Dokumentide nummerdamise teostab teenistuja, kelle ülesanne on toimiku köitmine.

(2) Numeratsioon läbib ühe kinnistu kohta avatud kõiki toimikuid.

(3) Toimiku sisukorda ja registriosa ärakirja ei nummerdata.

§ 129. Uue toimiku avamine sama kinnistu kohta

(1) Kui kinnistustoimik on täis, avatakse uus toimik.

(2) Kui ühe kinnistu kohta on avatud rohkem kui üks toimik, siis tuleb nad nummerdada ja säilitada koos. Toimiku järjekorranumber märgitakse väliskaanele.

(3) Kui on avatud uus toimik, märgitakse eelmise toimiku väliskaanele piirdaatumid: esimese ja viimase toimikus säilitatava dokumendi kinnistusametisse saabumise päev, kuu ja aasta.

(4) Eelmise toimiku tagumisele sisekaanele märgib uue toimiku avanud teenistuja, mitu nummerdatud lehte milliste järjekorranumbritega antud toimikus asub. Märge sõnastatakse järgmiselt: «Käesolevas toimikus on … nummerdatud lehte järjekorranumbritega … kuni ….».

§ 130. Mitu samas kinnistuspiirkonnas asuvat kinnistut

Kui dokumendid on koostatud sama kinnistuspiirkonna mitme kinnistu kohta, pannakse need ühe kinnistu kinnistustoimikusse. Teistesse kinnistustoimikutesse lisatakse eraldi lehel viide toimikule, milles dokumendid asuvad.

III peatükk
ABIELUVARAREGISTRI SISU

§ 131. Abieluvararegistri koosseis

Abieluvararegister koosneb registrikartoteegist, registritoimikust ja registipäevikust.

§ 132. Registrikartoteek

(1) Abieluvararegistri kanded tehakse registrikartoteeki. Registrikartoteek koosneb registrikaartidest.

(2) Abikaasade jaoks võib ühe registripidaja juures avada ainult ühe registrikaardi.

(3) Ühes kinnistuspiirkonnas on registrikaartidel ühtne numeratsioon, kusjuures registrikaardid nummerdatakse alates ühest. Iga kaart saab jooksva numbri vastavalt kaardi avamise ajalisele järjekorrale. Andmetöötluse vajadustest lähtuvalt võib registrikaartide numbritele lisada täiendeid, mis ei ole registrikaardi numbri osaks.

(4) Registrikaardid järjestatakse kartoteegis jooksvate numbrite järgi.

§ 133. Registrikaart

(1) Registrikaart koosneb ühest kahe poolega A4 formaadis lehest.

(2) Registrikaardil on pealdis ja kolm veergu.

(3) Registrikaardi pealdisesse kantakse registrikaardi number, kinnistusameti nimetus ning abikaasade isikuandmed.

(4) Registrikaardid on ebaseadusliku asendamise ja paranduste tegemise vältimiseks toonitud siniseks ja varustatud turvakoodiga, mis koosneb tähtedest AR ja kordumatust kontrollarvust. Kontrollarv asub registriosa iga lehe esimese poole paremas alanurgas. Paberi tagumine pool on valge.

(5) Registrikaardi blanketid tellib ja annab allkirja vastu kinnistusametitele Justiitsministeerium, kes peab arvestust selle üle, millises kontrollarvude vahemikus on registrikaartide blankette väljastatud.

(6) Kinnistusameti juhataja või kantseleijuhataja korraldab arvestuse pidamise selle kohta, milliste kontrollarvudega registrikaartide blankette on millistele teenistujatele antud.

(7) Rikutud ja allkirjastamata kannetega registrikaartide blankettide kogumisele ja hävitamisele, samuti teenistujate poolt registrikaartide käitlemisele ning kinnistusameti juhatajale või kantseleijuhatajale tagastamisele kohaldatakse vastavalt kinnistusraamatu registriosade kohta sätestatut.

§ 134. Registrikaardi pealdis

(1) Registrikaardi pealdis asub registrikaardi lehe 1. lehekülje keskel veergude päismike kohal.

(2) Registrikaardi pealdisse märgitakse kinnistusamet, kus registrikaarti peetakse, registrikaardi number ning abikaasade isikuandmed.

(3) Abikaasa isikuandmed on tema ees-, perekonna- ja sünninimi ning elukoht ja isikukood. Kui isikul ei ole isikukoodi, kantakse selle asemel registrisse tema sünnikuupäev, -kuu ja -aasta. Isiku elukohana märgitakse omavalitsusüksus, kus ta elab.

§ 135. Registrikaardi veerud

(1) Registrikaardi esimesse veergu «Kande jooksev number» kantakse kande jooksev number.

(2) Registrikaardi teise veergu «Seadusest tulenevate varaliste õiguste muutmine, varaliste õiguste suhtes välismaa õiguse kohaldamine, tehtud kannete tühistamine või muutmine» kantakse abikaasade seadusest tulenevate varaliste õiguste muutmine ning tehtud kannete tühistamine või muutmine, samuti asjaolu, et abikaasade varaliste õiguste suhtes kohaldatakse välismaa õigust.

(3) Registrikaardi kolmandasse veergu «Kande alus ja kuupäev, kande teinud isiku allkiri, märked» kantakse kande alus, kande kuupäev ja kande teinud isiku allkiri ning märked.

§ 136. Registritoimik

(1) Registritoimikus hoitakse kande tegemise aluseks olevaid dokumente (abieluvaralepingud, kohtuotsused, kande tegemise avaldused jt).

(2) Registritoimikus asuvad registrikaardi kohta käivad dokumendid tähistatakse registrikaardi numbriga.

(3) Toimiku sisukorra pidamisele ja toimikus säilitatavate dokumentide nummerdamisele kohaldatakse vastavalt kinnistustoimiku kohta sätestatut.

§ 137. Registripäevik

(1) Registripäevikus registreeritakse kande tegemise avaldused, milles on väljendatud soov kande tegemiseks.

(2) Registripäevikusse kantakse avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud registrikaardi number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kandeotsuse tegemise, kande tegemise ja teatavakstegemise aeg, kandemenetlust teostava isiku, tehinguväärtuse ning riigilõivu suurus.

(3) Registripäevikuna kasutatakse kinnistuspäeviku vormi ning lähtutakse kinnistuspäeviku pidamise kohta sätestatust.

IV peatükk
AVALDUSTE MENETLEMINE

1. jagu
Kinnistamis- ja abieluvaraasjade jaotuskord

§ 138. Kinnistamis- ja abieluvaraasjade jaotuskorra
kehtestamine ja sisu

(1) Kinnistamis- ja abieluvaraasjade jaotuskorra (jaotuskord) kehtestab kinnistusameti juhataja, kui seda ei ole käesoleva reglemendi alusel automatiseeritud.

(2) Jaotuskorraga määratakse kindlaks kinnistamis- ja abieluvaraasjade kinnistuskohtunike, kohtunikuabide ja kinnistussekretäride (menetlejad) vahel jaotamise reeglid.

(3) Samuti määratakse jaotuskorraga kindlaks:
1) menetlejate üksteise asendamise reeglid;
2) kompensatsioonireeglid samal ametikohal töötajate võimalikult ühtlase töökoormuse tagamiseks.

(4) Jaotuskord peab tagama, et kohtunikuabid ja kinnistussekretärid saaksid menetleda võimalikult kõiki pädevusekohaseid kandeliike ning et ühesugusel ametikohal teenistujate töökoormus oleks võimalikult ühtlane.

(5) Kinnistusametis, mille kinnistuspiirkond koosneb mitmest kinnistusjaoskonnast, võib kinnistusameti juhataja määrata, et eri jaoskondades asuvaid kinnistuid puudutavaid kinnistamisasju on pädevad menetlema erinevad teenistujad. Sellisel juhul on kinnistamisavalduse, mis puudutab mitut eri jaoskondades asuvat kinnistut, menetlemiseks pädev iga teenistuja, kelle teenindatavas kinnistusjaoskonnas puudutatud kinnistu asub.

(6) Lõiget 5 kohaldatakse vastavalt abieluvararegistrile.

§ 139. Pooleliolevate asjade ümberjaotamine menetleja eemalviibimisel

Kui menetleja eemalviibimine teenistusest tooks kaasa seadusega sätestatud menetlustähtaja ületamise ohu, siis peab kinnistusameti juhataja selle menetleja pooleliolevad asjad teistele menetlejatele ümber jaotama.

§ 140. Kinnistamis- ja abieluvaraasjade automatiseeritud jaotuskord

(1) Kinnistamis- ja abieluvaraasju võib menetlejate vahel jaotada automatiseeritult tingimusel, et:
1) jaotamine toimub juhuslikkuse põhimõttel ega ole ette prognoositav;
2) käesoleva reglemendi paragrahvi 138 lõikes 4 nimetatud tingimused on täidetud.

(2) Tarkvaraprogrammis jagatud kinnistamisasja saab ümber jagada kinnistusameti juhataja isikliku salasõnaga kinnitatud korraldusega, mis peab jääma arvutipäevikus nähtavaks.

§ 141. Menetleja taandamine

(1) Menetleja ei või kinnistamis- või abieluvaraasja menetleda ja peab ennast taandama:
1) kinnistamis- või abieluvaraasjas, milles ta on ise menetlusosaline;
2) oma abikaasa või muu elukaaslase kinnistamis- või abieluvaraasjas, samuti abikaasa või muu elukaaslase õe või venna või abikaasa või muu elukaaslase otseliinis sugulase kinnistamis- või abieluvaraasjas, isegi kui abielu või kooselu on lõppenud;
3) isiku kinnistamis- või abieluvaraasjas, kes on tema otseliinis sugulane või külgliinis sugulane kuni kolmanda astmeni, samuti sellise isiku abikaasa või muu elukaaslase kinnistamis- või abieluvaraasjas;
4) kinnistamis- või abieluvaraasjas, milles ta on ühe menetlusosalise esindajaks või nõustajaks või milles ta osales või oli õigustatud osalema menetlusosalise seadusliku esindajana;
5) kinnistamis- või abieluvaraasjas, millega seoses ta on üle kuulatud või arvamuse andnud tunnistaja või eksperdina;
6) kinnistamis- või abieluvaraasjas, mille menetlusosalise suhtes ta on või on olnud tööalases, teenistuslikus või muus sõltuvuses;
7) kui ta on muul viisil isiklikult huvitatud kinnistamis- või abieluvaraasja lahendist või kui asjaolud tekitavad kahtlust tema erapooletuses.

(2) Kui ilmnevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud või kui menetlusosaline on käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud alustel esitanud menetleja taandamise taotluse, on menetleja kohustatud sellest viivitamatult teatama kinnistusameti juhatajale, kes peab otsustama taanduse esitamisest kolme tööpäeva jooksul taandamise vajalikkuse. Kinnistusameti juhataja otsus vormistatakse kirjalikult ning see köidetakse kinnistus- või registritoimikusse. Kinnistusameti juhataja taandamise otsustab kohtu esimees.

(3) Tarkvaraprogrammis tehakse kohtu esimehe otsuse alusel muudatus § 140 lõikes 2 sätestatud korras.

(4) Taandamise korral läheb kinnistamis- või abieluvaraasi kinnistamis- või abieluvaraasjade jaotuskorras ettenähtud asendusreeglite kohaselt järgmisele menetlejale. Päevikusse annab menetleja oma allkirja.

2. jagu
Kinnistamis- ja abieluvaraasjade menetlemise järjekord

§ 142. Avalduste läbivaatamise järjekord ja tähtaeg

(1) Kinnistamisavaldused, mis puudutavad kinnisasja, mille kohta ei ole seni kinnistusraamaturegistriosa avatud (esmakinnistamine), vaadatakse läbi vastavalt seda liiki avalduste vastuvõtmise järjekorrale. Lubatud on kõrvalekalle vastuvõtmise järjekorrast tingimusel, et lahendite tegemise ajavahe ei ületaks viit tööpäeva.

(2) Kinnistamisavaldused, mis puudutavad juba kinnistusraamatusse kantud kinnistut, vaadatakse läbi vastavalt seda liiki avalduste vastuvõtmise järjekorrale. Lubatud on kõrvalekalle vastuvõtmise järjekorrast tingimusel, et lahendite tegemise ajavahe ei ületaks viit tööpäeva.

(3) Kohtu esimees võib kehtestada, et kinnistamisavaldused, milles taotletakse kinnisasja, mille kohta ei ole seni kinnistusregistriosa avatud, korteriomanditeks jagamist (korteriomandite esmakinnistamine), vaadatakse vastavalt seda liiki avalduste vastuvõtmise järjekorrale. Lubatud on kõrvalekalle vastuvõtmise järjekorrast tingimusel, et lahendite tegemise ajavahe ei ületaks viit tööpäeva.

(4) Abieluvararegistri kandeavaldused vaadatakse läbi vastavalt kandeavalduste vastuvõtmise järjekorrale.

§ 143. Sama kinnistut puudutava mitme avalduse läbivaatamine

(1) Kui kinnistu kohta, millega seotud kinnistamisavaldus on juba läbivaatamisel, esitatakse uus kinnistamisavaldus, antakse see lahendada samale isikule, kes menetleb esimest avaldust. Sellisel juhul lahendab menetleja avaldused koos, arvestamata paragrahvis 142 sätestatud järjekorda.

(2) Ühe kinnistu kohta esitatud mitme avalduse korral ei tohi hiljem esitatud avalduse alusel teha kannet enne varem esitatud avalduse alusel kande tegemist, kui pooled ei ole avaldustes määranud esitamisjärjekorrast erinevat järjekohasuhet.

(3) Lõikes 2 sätestatust on lubatud kõrvale kalduda üksnes juhul, kui varem laekunud avalduse alusel kande tegemine ei ole võimalik kõrvaldatava takistuse tõttu ning kui kinnistamiseks pädev isik on määranud tähtaja takistuse kõrvaldamiseks, kandes varem esitatud avalduses taotletava kande kohta kinnistusregistri kande jaoks ettenähtud veergu ametiülesande korras eelmärke või vastuväite.

§ 144. Mitut kinnistut puudutava avalduse läbivaatamine

(1) Kui üks kinnistamisavaldus puudutab mitut ühes kinnistuspiirkonnas, kuid eri jaoskondades asuvat kinnistut, menetleb kinnistamisavaldust kõigi kinnistute suhtes üks menetleja sõltumata sellest, kas kinnistusameti juhataja on määranud, et teenistuja on pädev menetlema ainult ühes kinnistusjaoskonnas asuvaid kinnistuid puudutavaid kinnistamisasju.

(2) Kui üks kinnistamisavaldus puudutab mitut eri kinnistuspiirkondades asuvat kinnistut, menetleb kinnistusamet avalduse tema kinnistuspiirkonda kuuluvate kinnistute suhtes ning saadab seejärel avalduse ja sellega kaasnevate dokumentide kinnitatud ärakirjad koos tehtud kinnistamisotsuste ärakirjadega pärast kande tegemist kinnistusametile, kelle tööpiirkonnas asuvad teised puudutatud kinnistud. Viimane menetleb avaldust üldise korra järgi.

(3) Lõiget 2 ei kohaldata, kui kinnistusavaldusest või muul viisil selgub, et avaldus on esitatud või esitatakse igasse puudutatud kinnistusametisse iseseisvalt.

§ 145. Mitme abieluvararegistri kandeavalduse läbivaatamine

(1) Kui kande tegemiseks abieluvararegistrisse on esitatud mitu avaldust, siis rahuldatakse need vastavalt registreerimise järjekorrale registripäevikus, kui avaldused esitanud isikud ei lepi kokku teisiti.

(2) Mitme abieluvararegistri kandeavalduse menetlemisele kohaldatakse vastavalt mitme ühte kinnistut puudutava kinnistamisavalduse menetlemise kohta sätestatut.

3. jagu
Registriosa avamine

§ 146. Teate avaldamine

(1) Enne registriosa avamist kinnistusraamatusse kandmata kinnisasja kohta avaldab kinnistusamet selle kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(2) Hoonestusõiguse, korteriomandi või korterihoonestusõiguse registriosa avamisel ei avaldata lõikes 1 nimetatud teadet juhul, kui kinnisasi, mida hoonestusõigusega koormatakse või mis jagatakse korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks, on eelnevalt juba kinnistusraamatusse kantud.

§ 147. Ooteaeg

Kui paragrahvi 146 kohaselt tuleb enne registriosa avamist avaldada teade, ei avata registriosa enne ühe kuu möödumist teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 148. Teate sisu

Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatav teade peab sisaldama:
1) kinnistu asukohta ja pindala;
2) omanikuna sissekantava isiku nime;
3) kinnistusameti nime ja asukohta;
4) ettepanekut isikutele teatada kinnistusametile ühe kuu jooksul, arvates teate avaldamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, oma õigustest ja vastuväidetest.

§ 149. Teade õiguste ja vastuväidete kohta

(1) Registriosa avamise ja tehtava kande kohta esitatud kaebus ei takista registriosa avamist.

(2) Kui kinnistusametile teatatakse vigadest õigustatud subjekti isikuandmetes, peab ta andmed üle kontrollima. Selleks tuleb kinnistamisavalduse esitajalt või õigustatud subjektilt nõuda lisadokumente. Vead parandatakse ametiülesande korras.

(3) Kui kinnistusametile teatatakse, et kinnistamine kahjustab kellegi õigusi, peab kinnistusamet teatajat informeerima kinnistamise aluseks olevate dokumentide ja ebaõige kinnistusraamatukande vaidlustamise korrast ning asjaolust, et kaebuse esitanud isik võib nõuda märke tegemist avatavasse registriosasse oma õiguste tagamiseks.

§ 150. Registriosa avamisest keeldumine

Registriosa ei avata, kui:
1) kinnistu ei asu selle kinnistusameti tööpiirkonnas;
2) esitatud dokumentidest ei selgu taotletud kande õiguslik alus;
3) ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente;
4) kinnistamisavalduses või selle lisades avastatud puudusi ei ole kõrvaldatud tähtajal.

§ 151. Märge registriosa avamise kohta

(1) Kinnistu kohta registriosa avamisel tehakse avamise kohta märge registriosa 1. jao 4. lahtri all-lahtrisse «b», milles märgitakse registriosa avamise alus ja avamise aeg.

(2) Märge sõnastatakse järgmiselt: «…. (kuupäev) …. kinnistamisavalduse alusel registriosa avamisel sisse kantud … (kuupäev)…» Märkele kirjutab alla kinnistamiseks pädev isik.

§ 152. Teade riiklikule hooneregistrile

(1) Kinnistusamet teatab registriosa avamisest ehitise asukohajärgsele riiklikule hooneregistrile.

(2) Teates märgitakse kinnistu asukoht ja pindala, omanikuna sissekantud isiku nimi ja isiku- või registrikood, kinnistu koosseisu kuuluvate katastriüksuste katastritunnused ja registriosa number.

(3) Tehnilise võimaluse olemasolul võib teate esitada elektrooniliselt.

§ 153. Kinnistu jagamine

(1) Kinnistu jagamise korral avatakse uus registriosa kinnistu omaniku avalduse alusel. Omanikuna märgitakse uude registriossa jagatava kinnistu omanik.

(2) Kinnistu jagamisel tekkivate uute registriosade avamise kohta ei avaldata paragrahvis 146 sätestatud teadet ning jagamisest ei teatata hooneregistrile.

(3) Kinnistu jagamisel avatavasse uude registriossa paragrahvi 151 kohaselt tehtav märge sõnastatakse järgmiselt: «Registriosa avamisel kinnistu nr …. jagamise tõttu ….(kuupäev)…. kinnistamisavalduse alusel sisse kantud … (kuupäev)…» Märkele kirjutab alla kinnistamiseks pädev isik.

§ 154. Registriosa number (kinnistu number)

(1) Igale registriosale antakse iseseisev number (kinnistu number).

(2) Registriosad nummerdatakse alates ühest. Ühes kinnistuspiirkonnas, kinnistusjaoskondade olemasolul kinnistusjaoskonnas on kinnistutel ühtne numeratsioon.

(3) Registriosa avamisel antakse registriosale kinnistusregistri järgmine vaba number.

(4) Andmetöötluse vajadustest lähtuvalt võib kinnistute numbritele lisada täiendeid, mis ei ole kinnistu numbri osaks.

(5) Elektroonilise kinnistusraamatu korral antakse avatavale registriosale number arvutisüsteemi poolt automaatselt.

4. jagu
Kinnistamis- või kandeotsuse tegemine

§ 155. Kande tegemise eelduste kontrollimine enne
kinnistamis- või kandeotsuse tegemist

(1) Enne kinnistamisotsuse tegemist kontrollib kinnistamiseks pädev isik, kas:
1) avalduses nimetatud kinnistu asub kinnistusameti kinnistuspiirkonnas;
2) avalduses taotletud kande tegemine on seadusega lubatud;
3) kinnistamisavaldus ei ole tingimuslik;
4) kinnistada on lubatud, arvestades kinnistusregistrisse kantud või märkega tagatud õigusi või seadusest tulenevaid piiranguid;
5) kinnistamisavalduse vorminõuded on täidetud;
6) avaldaja esindajal on selleks nõutavas vormis volitused;
7) ühepoolse avalduse esitajal on seaduslik õigus esitada ühepoolne kinnistamisavaldus;
8) kinnistamisavalduses on väljendatud soov kande tegemiseks kinnistusraamatusse;
9) on esitatud nõutavas vormis vajalikud puudutatud isikute nõusolekud;
10) puudutatud isiku nõusoleku sisu on üheselt mõistetav;
11) on esitatud vormikohane käsutusdokument ja kas see on kooskõlas kinnistamisavaldusega;
12) riigi maakatastri pidaja on kinnitanud esitatud plaanide seaduslikkust;
13) kohtuotsus, mille alusel kannet taotletakse, on jõustunud;
14) on tasutud vajalikud riigilõivud.

(2) Enne abieluvararegistri kandeotsuse tegemist, kontrollib kande tegemiseks pädev isik, kas:
1) abikaasa elukoht on registri tööpiirkonnas;
2) isik on õigustatud nõudma kande tegemist;
3) on esitatud nõutavad dokumendid ja need on nõutavas vormis;
4) abieluvaralepingu sõlminud isikud on abielus;
5) kande tegemise takistus on kõrvaldatud kohtuniku poolt määratud tähtaja jooksul;
6) esitatud dokumentidest selgub avaldaja soov või soovitava kande õiguslik alus;
7) kande tegemine ei ole keelatud seadusega või ei ole vastuolus heade kommetega;
8) esineb muu takistus, mille tõttu ei ole võimalik kannet teha.

§ 156. Kinnistamis- ja kandeotsuse liigid ja otsuse tegemise tähtaeg

(1) Vaadanud kinnistamis- või kandeavalduse läbi ja kontrollinud paragrahvis 155 nimetatud asjaolusid, teeb kinnistamiseks või abieluvararegistri kande tegemiseks pädev isik kinnistamis- või kandeotsuse, millega rahuldab avalduse täielikult või osaliselt või jätab avalduse rahuldamata või määrab tähtaja takistuse kõrvaldamiseks.

(2) Kinnistamisotsus tehakse kolme kuu jooksul kinnistamisavalduse laekumise päevast arvates. Kinnistamisotsuse tegemise kuupäeva kannab kinnistuspäevikusse kinnistamisotsuse teinud isik või muu kinnistusameti juhataja poolt määratud teenistuja.

(3) Abieluvararegistri kandeotsus tehakse ühe kuu jooksul kandeavalduse laekumise päevast alates. Kandeotsuse tegemise kuupäeva kannab registripäevikusse kandeotsuse teinud isik või muu kinnistusameti juhataja poolt määratud teenistuja.

§ 157. Kinnistamis- või kandeavalduse rahuldamine

(1) Kui kinnistamis- või kandeotsuse ettevalmistaja on kontrollinud paragrahvis 155 nimetatud asjaolusid ning takistusi kinnistamiseks või abieluvararegistri kande tegemiseks ei ole, koostab ta kinnistamis- või kandeavalduse ja teiste dokumentide alusel vastavalt oma pädevusele avaldust rahuldava kinnistamis- või kandeotsuse või selle eelnõu.

(2) Kinnistamis- või kandeotsuses, millega avaldus rahuldatakse, peab sisalduma:
1) kohus ja kinnistusamet;
2) otsuse tegemise aeg ja koht;
3) kande tekst, samuti viide registriosale, selle jaole ja lahtrile või registrikaardile ning selle veerule, kuhu kanne tehakse;
4) otsuse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg;
5) otsuse teinud isiku nimi ja ametikoht;
6) abieluvararegistri kandeotsuse puhul, kellele tehakse otsus teatavaks ning kus kanne avaldatakse.

(3) Kinnistamis- või kandeotsusele kirjutab alla kohtunikuabi või kinnistuskohtunik.

§ 158. Kõrvaldatav puudus ja tähtaeg selle kõrvaldamiseks

(1) Kui paragrahvis 155 nimetatud asjaolude kontrollimisel selgub, et kande tegemist takistab kõrvaldatav puudus (puudub vajalik nõusolek või muu dokument või dokument ei ole nõutavas vormis vm), määrab kinnistamiseks või abieluvararegistri kande tegemiseks pädev isik avaldajale piisava tähtaja takistuse kõrvaldamiseks. Tähtaja määramisest tuleb avaldajale kohe kirjalikult teatada.

(2) Lõikes 1 nimetatud puuduste kõrvaldamise tähtaja määramine vormistatakse määrusena. Määrusele kirjutab alla kohtunikuabi või kinnistuskohtunik. Määruses peab sisalduma:
1) kohus ja kinnistusamet;
2) määruse tegemise aeg ja koht;
3) kinnistamis- või kandeavalduse rahuldamise takistus ja selle kõrvaldamise tähtaeg;
4) määruse põhistus ja õiguslik alus;
5) määruse peale edasikaebamise kord ja tähtaeg;
6) määruse teinud isiku nimi ja ametikoht.

(3) Kui puudust määratud tähtaja jooksul kõrvaldatud ei ole, teeb kinnistamiseks või abieluvararegistri kande tegemiseks pädev isik otsuse avalduse rahuldamata jätmise kohta.

(4) Pärast kõigi puuduste kõrvaldamist ja nõutavate dokumentide esitamist või pärast puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaja möödumist peab kinnistamiseks või abieluvararegistri kande tegemiseks pädev isik avalduse kolme kuu jooksul läbi vaatama.

(5) Kinnistamiseks või abieluvararegistri kande tegemiseks pädev isik võib tema määratud menetlustähtaega avalduse esitanud isiku põhistatud avalduse alusel mõjuval põhjusel pikendada, kui avaldus esitatakse enne tähtaja möödumist. Tähtaja pikendamise korral arvestatakse pikendatud tähtaega eelmise tähtaja lõppemisest, kui kinnistamiseks või abieluvararegistri kande tegemiseks pädev isik ei ole määranud teisiti.

§ 159. Kinnistamisavalduste konkurents

(1) Kui ühe kinnistu või õiguse kohta on esitatud mitu kinnistamisavaldust ja kui takistusega seotud avaldus on registreeritud kinnistuspäevikus varem, peab enne hiljem laekunud avalduse alusel kande tegemist kandma varem esitatud avalduses taotletava kande kohta kinnistusregistri kande jaoks ettenähtud veergu ametiülesande korras eelmärke või vastuväite.

(2) Eelmärge kantakse kinnistusraamatusse juhul, kui varasem kinnistamisavaldus on suunatud õiguse kandmisele kinnistusraamatusse või olemasoleva õiguse muutmisele või kustutamisele. Vastuväide kantakse kinnistusraamatusse juhul, kui varasem kinnistamisavaldus on suunatud kinnistusraamatu kande parandamisele.

(3) Lõikes 1 nimetatud märge peab sisaldama avaldaja nime, takistuse kõrvaldamise tähtaega, märkega tagatava kinnistamisavalduses taotletud õiguse sisu ja märke tegemise aega ning puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaega. Märkele kirjutavad alla selle kinnistusregistrisse kandnud isik ja seejärel märke kandeotsuse teinud isik.

(4) Eelmärge sõnastatakse järgmiselt: «Eelmärge ….. (õiguse sisu) … sissekandmise tagamiseks ….(kinnistusavalduses märgitud õigustatud isik) kasuks. Sisse kantud … (kuupäev)…. kinnistamisavalduses esinenud puuduste tõttu ametiülesande korras vastavalt «Kinnistusraamatuseaduse» paragrahvi 44 lõikele 2, puuduste kõrvaldamise tähtaeg ….». Vastuväide sõnastatakse järgmiselt: «Vastuväide ….. (kande nr ja sisu) …. parandamise tagamiseks …. kasuks. Sisse kantud … (kuupäev) …. kinnistamisavalduses esinenud puuduste tõttu ametiülesande korras vastavalt «Kinnistusraamatuseaduse» paragrahvi 44 lõikele 2, puuduste kõrvaldamise tähtaeg ….».

(5) Eelmärge või vastuväide kustutatakse ametiülesande korras, kui takistusega seotud kanne tehakse või kui avaldus jäetakse rahuldamata. Puudutatud isiku nõusolek ei ole nõutav.

§ 160. Kinnistamis- või kandeavalduse rahuldamata jätmine

(1) Kinnistamis- või kandeavaldus jäetakse rahuldamata, kui:
1) kinnistu ei asu selle kinnistusameti kinnistuspiirkonnas või abieluvararegistri kandeavalduse puhul abikaasa elukoht ei ole kinnistusameti tööpiirkonnas;
2) kui isik ei ole õigustatud nõudma kande tegemist;
3) kande tegemise takistust ei ole kõrvaldatud määratud tähtaja jooksul;
4) esitatud dokumentidest ei selgu avaldaja soov või soovitava kande õiguslik alus;
5) ei ole esitatud kõiki nõutavaid dokumente või need ei ole nõutavas vormis;
6) kande tegemine on seadusega keelatud või abieluvararegistri kande tegemine on vastuolus heade kommetega;
7) esineb muu takistus, mille tõttu ei ole võimalik kannet teha.

(2) Avalduse rahuldamata jätmisel teeb kandeotsuse ettevalmistaja vastavalt oma pädevusele kinnistamis- või kandeotsuse või selle eelnõu, mille kohaselt kinnistamis- või kandeavaldust ei rahuldata.

(3) Kinnistamis- või kandeotsus, millega avaldus jäetakse rahuldamata, peab sisaldama:
1) kohtu ja kinnistusameti nime;
2) otsuse tegemise aega ja kohta;
3) avalduse rahuldamata jätmise (tagasilükkamise) põhistust;
4) otsuse õiguslikku alust;
5) otsuse peale edasikaebamise korda ja tähtaega;
6) otsuse teinud isiku nime ja ametikohta;
7) dokumentide tagastamise korda.

(4) Kinnistamis- või kandeotsusele kirjutab alla kohtunikuabi või kinnistuskohtunik.

§ 161. Dokumentide tagastamine avalduse rahuldamata jätmisel

(1) Kui kinnistamiseks või abieluvararegistri kande tegemiseks pädev isik jätab kinnistamis- või kandeavalduse rahuldamata, tagastatakse avaldajale soovi korral allkirja vastu avaldus ning koos sellega esitatud dokumendid.

(2) Tagastatud dokumentide ärakirjad lisatakse kinnistus- või registritoimikusse.

§ 162. Kinnistamis- või kandeotsuse ja määruse vormistamine

Otsuse tegemisel kasutatakse kirjastiili «Times New Roman» ja tähesuurust 12 punkti.

5. jagu
Kinnistamis- või kandeotsuse täitmine ja kande tegemine

§ 163. Kinnistamis- või kandeotsuse täitmine ja vastutus

(1) Kinnistamis- või kandeotsuse täitmine hõlmab:
1) kande tegemist registriossa või registrikaardile ja selle allkirjastamist (paberregistriosa puhul);
2) kehtetule kandele joone allatõmbamist, kui seda toimingut ei ole automatiseeritud (paberregistriosa puhul);
3) suletud registriosa või registrikaardi läbijoonimist (paberregistriosa puhul);
4) kande aluseks olnud dokumentide kinnistus- või registritoimikusse köitmist;
5) kinnistus- või registritoimiku dokumentidesse vajalike märkuste ja läbijoonimiste tegemist;
6) kinnistus- või registripäevikusse või kaebuste registrisse vajalike sissekannete tegemist;
7) sisujuhtide täiendamist;
8) registriosa ja kinnistustoimiku ning registrikaardi ja registritoimiku arhiivipidajale andmist või tagastamist;
9) asjaosalistele ja vajadusel teistele kinnistusametitele lahendi või kande tegemisest teatamist;
10) vajadusel teistele kinnistusametitele dokumentide edastamist;
11) muid seadusest või käesolevast reglemendist tulenevaid toiminguid.

(2) Kinnistamis- või abieluvaraasja menetleja peab hoolitsema, et kinnistamis- või kandeotsuse täitmises osalevad kinnistussekretärid ja tehnilised töötajad teeksid kõik nende ülesandeks jäetud toimingud õigeaegselt ja nõuetekohaselt.

§ 164. Kannete vormistamine

(1) Kinnistus- ja abieluvararegistri kanded tehakse selgelt ja lühenditeta, välja arvatud üldkasutatavad lühendid, ning vahetult eelneva kande järele.

(2) Mahatõmbamised ja juurdekirjutused kande tekstis, välja arvatud õiguslikku tähendust mitteomavate kirjavigade parandamine, samuti teksti kustutamine või muul viisil loetamatuks muutmine ei ole lubatud. Mahatõmmatud sõna, täht või märk peab jääma loetavaks.

(3) Paberkinnistusraamatu korral trükitakse kanded kinnistusregistriosa lehele. Kande tegemisel kasutatakse kirjastiili «Times New Roman» ja tähesuurust 12 punkti.

(4) Elektroonilise kinnistusraamatu korral salvestatakse kanne selleks määratud andmebaasi.

§ 165. Kande sisu

Kinnistusregistri ja abieluvararegistri kanne sisaldab:
1) kande teksti;
2) kande tegemise kuupäeva;
3) kande teinud isikute allkirja.

§ 166. Kande tekst

(1) Kinnistusraamatu kande tekst sisaldab:
1) kinnistatud asjaõiguse või märke sisu, selle isiku nime, kelle kasuks kanne tehakse, ning füüsilise isiku puhul isikukoodi, selle puudumisel sünniaega, ja juriidilise isiku puhul asukohta ja registrikoodi;
2) viidet algdokumendile ja dokumendile, mille alusel soovitakse asjaõiguse sisu täpsemalt tõendada;
3) viidet järjekohale, kui samal päeval tehakse samasse registriossa mitu kannet.

(2) Abieluvararegistri kande tekst sisaldab:
1) registrikaardi avamisel kinnistusameti nimetust ja registrikaardi jooksvat numbrit;
2) registrikaardi avamisel abikaasade nimesid ja isikuandmeid;
3) abikaasade seadusest või lepingust tulenevates varalistes õigustes tehtud muudatusi;
4) käesoleva paragrahvi punktis 3 sätestatud muudatuste suure mahu korral viidet kande aluseks olevale dokumendile;
5) lahusvara liikide kirjeldust, nimistut või viidet kande aluseks olevale dokumendile;
6) viidet avaldusele ning kande alusdokumendile.

§ 167. Kannete numeratsioon

(1) Kanded kinnistusregistriosas nummerdatakse iga registrijao piires nende tegemise järjekorras.

(2) Kinnistusregistriosa muutmise ja kustutamise kanded registriosa III ja IV jaos saavad selle kande numbri, mille kohta need käivad.

(3) Kanded abieluvararegistri registrikaardil nummerdatakse nende tegemise järjekorras. Kande muutmisel tehakse uus kanne registrikaardile uue järjekorranumbriga.

§ 168. Kinnistusraamatu kande järjekoht

(1) Kui registriosa ühte jakku tehakse mitu kannet, siis saavad need järjekoha, mis vastab avalduste esitamise ajalisele järjekorrale kinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samal ajal, saavad kanded sama järjekoha ja see märgitakse kinnistusraamatusse.

(2) Kui registriosa eri jagudesse tehakse samal päeval mitu kannet, mille avaldused polnud esitatud ühel ajal, tuleb kandes märkida avalduse esitamise ajast tulenev järjekoht teiste samal päeval tehtavate kannete suhtes.

(3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui sissekantavatel õigustel ei ole järjekohasuhet või kui avaldajad on määranud kannete järjekohad, mis kajastuvad kande tekstis.

(4) Märge õiguse järjekoha kohta tehakse kõigi puudutatud kannete juurde.

§ 169. Isikud

Õigustatud isikute kinnistusregistrisse kandmisel märgitakse järgmised andmed:
1) füüsiliste isikute puhul nimi (ees- ja perekonnanimi) ja isikukood (selle puudumise korral sünnikuupäev, -kuu ja -aasta);
2) juriidiliste isikute puhul nimi, asukoht ja registrikood.

§ 170. Kannete muutmine

(1) Kande muutmine toimub muutmiskande tegemisega.

(2) Kinnistusraamatu kande muutmisel kustutatakse senine kanne kinnistusraamatust (tõmmatakse punane joon alla) ja tehakse uus kanne. Senist kannet asendav uus kanne saab senise kande järjekoha.

(3) Abieluvararegistri kande muutmisel tehakse uus kanne registrikaardile uue järjekorranumbriga. Hilisema kande tõttu tähenduse kaotanud kandele tõmmatakse punane joon alla.

§ 171. Kande kustutamine

(1) Kande kustutamine toimub kustutuskande tegemisega.

(2) Kande kustutamisel tõmmatakse kandele punane joon alla.

§ 172. Muudatused kinnistusregistriosa esimeses jaos

(1) Kui registriosa esimeses jaos muudetakse kinnistu koosseisu (näiteks liidetakse kinnistuga teise kinnistu osa, eraldatakse kinnistust osa või ühendatakse kinnistud), kustutatakse senine kanne täielikult või osaliselt. Sellele tõmmatakse punane joon alla, tehakse kande muutmise märge lahtrisse 4 või 5 ning viidatakse teisele kandest puudutatud registriosale.

(2) Kui kinnistust eraldatakse maatükk, mille kohta avatakse uus registriosa, tuleb selle esimese jao lahtri 4 all-lahtrisse «b» tehtavas osa avamise kandes viidata endise registriosa numbrile.

(3) Kinnistute jagamise, liitmise ja ühendamise korral jäävad kinnistusregistrisse kantud piiratud asjaõigused püsima. Nende osaliseks või täielikuks kustutamiseks on vaja puudutatud isikute nõusolekut.

§ 173. Muudatused kinnistusregistriosa teises jaos

(1) Kui teise jakku kantakse uus omanik, tuleb jao kõigis lahtrites kustutada endise omaniku kohta tehtud kanded.

(2) Hoonestusõiguse omaniku vahetumise korral tuleb teha muudatus ka koormatud kinnisasja registriosa kolmandasse jakku. Kanne peab tuginema hoonestusõiguse registriosa kandele.

§ 174. Kinnistusregistriosa kolmanda ja neljanda jao erisused

(1) Kui kinnistusregistrisse kantakse reaalkoormatised ja hüpoteegid, tuleb nende sisu kannetes kolmanda või neljanda jao lahtris 2 sõnades võimalusel väljendada nende õiguste rahaline väärtus, samuti nende õigustega seotud kõrvalnõuete rahaline väärtus.

(2) Kui kolmandasse või neljandasse jakku tehakse märge, millega kustutatakse varem samasse registriossa kantud märge või millega varasemat märget muudetakse, tuleb varasema märke kustutatavale või muudetavale osale punane joon alla tõmmata.

(3) Neljandasse jakku kantud hüpoteegi osadeks jagamise korral tähistatakse jagamise tulemusel tekkinud osad tähtedega, mis lisatakse lahtri 4 all-lahtrisse «a» kantavale numbrile (nt 1a, 1b). Kui jagatakse osahüpoteek, lisatakse tähele rooma number (nt 1aI).

(4) Hoonestusõiguse sisu märkimisel koormatud kinnisasja registriossa tuleb lähtuda hoonestusõiguse registriosa kandest.

§ 175. Märgete kandmine kinnistusregistriosale

(1) Märke kandmisel registriosale jaotatakse vastav lahter pooleks. Märge tehakse vasakusse poolde selliselt, et lahtri paremale poole jääks tulevase kande jaoks piisavalt vaba ruumi. Kui märge kaotab lõpliku kande tegemise tõttu tähenduse, tuleb talle punane joon alla tõmmata.

(2) Lõikes 1 sätestatut ei kohaldata märgetele, mis tagavad õiguse lõpetamisele või omandi ülekandmisele suunatud nõuet.

(3) Kui märkega tagatud nõude rahuldamise tõttu sissekantava asjaõiguse kinnistamisavalduses pole märke kustutamist taotletud, kustutatakse see pärast kande tegemist ametiülesande korras.

§ 176. Märge kinnistus- või registripäevikus kande tegemise kohta

(1) Kui kinnistamis- või kandeotsuse teinud isik on kandele alla kirjutanud, märgib ta kande allakirjutamise kuupäeva kinnistus- või registripäevikusse.

(2) Kinnistusameti juhataja võib määrata, et lõikes nimetatud kande päevikusse teeb muu kinnistusameti teenistuja.

§ 177. Mitme kinnistu koormamise kanne

(1) Kui mitut kinnistut koormatakse sama asjaõigusega, märgitakse igas registriosas teised sama õigusega koormatud kinnistud ametiülesande korras. Sama kehtib ka siis, kui ühte kinnistut koormava õigusega koormatakse hiljem veel teist kinnistut või kui kinnistu osa ülekandmisel teise kinnistusregistriossa kantakse üle ka seda koormav asjaõigus.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud koormatis mõne kinnistu suhtes kustutatakse, tuleb see märkida teiste kinnistute registriosades.

(3) Kui mitme korteriomandi või korterihoonestusõiguse kasuks seatakse piiratud asjaõigus ning selle kohta tehakse kanne korteriomandi või korterihoonestusõiguse registriossa, tuleb kandesse märkida ka nende korteriomandite või korterihoonestusõiguste registriosade numbrid, kuhu kanded on tehtud.

6. jagu
Ümberkirjutamine ja -sõnastamine

§ 178. Ümberkirjutamise eeldused

(1) Kinnistusregistriosa tuleb ametiülesande korras ümber kirjutada, kui registriosa on muutunud ebaülevaatlikuks.

(2) Kinnistusregistriosa loetakse ebaülevaatlikuks eelkõige juhul, kui kustutatud või muudetud kannete suure arvu tõttu ei ole võimalik õiguste kehtivat seisu registriosas või mõnes selle jaos kindlaks teha või kui see on raskendatud.

(3) Kinnistusregistriosa võib ümber kirjutada ka juhul, kui ümberkirjutamine toob kaasa registriosa kannete mõistmise olulise lihtsustamise ja hoiab ära selle ebaülevaatlikuks muutumise, samuti juhul, kui kannet registriosale trükkides registriosa printeris kortsub, kui kande tekst satub valesse kohta või kui registriosale satub tekst, mis sinna ei ole määratud või kui registriosa lehed on ülemäära kulunud.

§ 179. Ümberkirjutamise otsus

Registriosa ümberkirjutamise otsustab kinnistamiseks pädev isik.

§ 180. Kanded ametiülesande korras

Enne registriosa ümberkirjutamist peab kinnistamiseks pädev isik vajadusel tegema ametiülesande korras tehtavad kanded (nt «Kinnistusraamatuseaduse» paragrahv 6; paragrahv 63¹; paragrahvi 65 lõige 3; paragrahv 65¹). Ta peab otsustama kinnistusregistriosa parandamise («Kinnistusraamatuseaduse» paragrahvid 61–66) algatamise ja menetluse enne ülekandmist läbi viima.

§ 181. Ümberkirjutamise teostamine

(1) Registriosa ümberkirjutamisel kirjutatakse registriosa andmed uude registriosasse ümber ning endine registriosa suletakse. «Kinnistusraamatuseaduse» paragrahvi 73 kohaselt tehtavas sulgemismärkes viidatakse uuele registriosale.

(2) Registriosa ümberkirjutamise korral jääb uuele osale senine number.

(3) Uue osa pealkirjas tuleb viidata senisele osale ja märkida ümberkirjutamise kuupäev.

§ 182. Kannete ümberkirjutamine

(1) Registriosa ümberkirjutamisel kantakse uude registriosasse üle üksnes kehtivad kanded.

(2) Kehtivad kanded märgitakse uues registriosas seniste jooksvate numbrite all ettenähtud jagudesse ja lahtritesse.

(3) Muudetud kande ümberkirjutamisel kantakse uude registriosasse üle ainult kande kehtiv sõnastus, lisades muudatuste veergu märkuse kande ümberkirjutamise ja muutmise kohta.

(4) Kui ümberkirjutatavas registriosas on muudatuskande tegemisel kustutatud ainult osa kandest (osaline kustutamine), kantakse uude registriosasse üle kande kehtiv sõnastus. Ümberkirjutatavas registriosas oleva muudatuskande tegemine kantakse uude registriosasse üle kustutatud kandena, märkides kustutamise kuupäevaks osalise kustutamise ja muutmise kande tegemise kuupäeva ümberkirjutatavas registriosas.

(5) Kustutatud kande teksti ümber ei kirjutata, välja arvatud juhul, kui see on vajalik veel kehtivate kannete mõistmiseks. Kustutatud kande tekst on kehtivate kannete mõistmiseks vajalik eelkõige juhul, kui asjaõiguse, mida kanne puudutab, järjekohta on vastavalt «Asjaõigusseaduse» paragrahvile 60 muudetud ja teised järjekoha muutmises osalenud õigused on veel kehtivad, samuti juhul, kui kustutud kaasomaniku kaasomandi osa oli koormatud kolmandate isikute kasuks.

(6) Iga täielikult kustutatud kande kohta kantakse uude registriosasse üle kustutatud kande number, märge «Kustutatud» ja kande paberkinnistusraamatust kustutamise kuupäev.

(7) Ülekantud kannetele, millele on vaja alla kirjutada, tuleb lisada märge «ümber kirjutatud» ning neile peavad alla kirjutama ülekandja ja kinnistamiseks pädev isik. Allakirjutamisega kinnitab kinnistamiseks pädev isik uude registriosasse ülekantud kande sisulist vastavust endise registriosa kandele.

§ 183. Ümbersõnastamine

(1) Kui sellega ei muutu kande sisu, võib ümberkirjutatud kande tekst esialgsest tekstist erineda.

(2) Kande tekst tuleb ümberkirjutamisel võimalikult nii kokku võtta ja muuta, et uude registriosasse võetakse üle ainult nende kehtiv sisu ja et kande sisu oleks võimalikult arusaadav.

(3) Kande teksti ümbersõnastamise otsustab kinnistamiseks pädev isik.

§ 184. Toimikupidamise jätkamine ja registriosa ärakiri

(1) Ümberkirjutatud registriosa toimikut peetakse uue registriosa suhtes edasi.

(2) Suletud registriosa ärakiri säilitatakse kinnistustoimikus, kusjuures see tähistatakse selgelt ümberkirjutamise tõttu suletud registriosa ärakirjana.

§ 185. Ümberkirjutamisest teatamine

Registriosa ümberkirjutamisest teatatakse pärast ümberkirjutamise teostamist kinnistu omanikule ja kõigile kinnistusraamatust nähtuvatele õigustatud isikutele.

§ 186. Abieluvararegistri registrikaardi ümberkirjutamine

Abieluvararegistri registrikaardi ümberkirjutamisele kohaldatakse vastavalt kinnistusregistriosa ümberkirjutamise kohta sätestatut.

7. jagu
Registriosa või registrikaardi sulgemine

§ 187. Registriosa sulgemise alused

(1) Registriosa suletakse järgmistel juhtudel:
1) kinnistu ühendamisel teise kinnistuga;
2) kinnistusregistriosa ümberkirjutamisel;
3) kinnistuspiirkonna vahetumisel;
4) kohapeal kinnistu mittetõendamisel;
5) muudel seaduses sätestatud juhtudel.

(2) Hoonestusõiguse registriosa suletakse, kui hoonestusõigus on lõppenud.

(3) Kinnistu või hoonestusõiguse senine registriosa suletakse samal ajal korteriomandi või korterihoonestusõiguse registriosade avamisega.

(4) Avalik-õiguslikule isikule kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa suletakse omaniku lihtkirjaliku avalduse alusel, kui kinnisasja kinnistusraamatusse kandmine ei ole «Kinnistusraamatuseaduse» § 8 3. lõike järgi kohustuslik ning kinnisasi ei ole koormatud piiratud asjaõigustega ega antud teise isiku valdusse.

§ 188. Registriosa sulgemine kinnistu kohapeal mittetõendamise tõttu

(1) Registriosa sulgemiseks kinnistu kohapeal mittetõendamise tõttu alustatakse menetlust juhul, kui kinnistusametil või katastripidajal tekib põhjendatud kahtlus kinnistusraamatusse kantud kinnistu olemasolu suhtes tegelikkuses. Menetlust alustatakse katastripidaja taotlusel või kinnistusameti poolt ametiülesande korras. Menetluse alustamise otsustab kinnistuskohtunik.

(2) Enne registriosa sulgemist teatab kinnistusamet eelseisvast sulgemisest kinnistu omanikule ja kõigile kinnistusraamatust nähtuvatele õigustatud isikutele ning kutsub neid kinnistusameti poolt määratud tähtaja jooksul kinnistu olemasolu kohapeal tõendama.

(3) Kui kinnistu tegeliku olemasolu kohta tõendeid ei laeku, otsustab kinnistamiseks pädev isik tähtaja möödumisel registriosa sulgemise.

§ 189. Sulgemise teostamine

(1) Registriosa sulgemisel kriipsutatakse kõik registriosa lehed punase joonega diagonaalselt läbi.

(2) Suletud registriosa tiitellehele tehakse märge sulgemise kohta, milles märgitakse sulgemise alus, sulgemise põhjus ja kuupäev. Märkele kirjutavad alla sulgemise teostanud isik ja kinnistamiseks pädev isik.

(3) Kui kinnistu või hoonestusõiguse senine registriosa suletakse korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks jagamise tõttu, märgitakse lõike 2 kohaselt tehtavas sulgemismärkes, et registriosa on suletud korteriomanditeks või korterihoonestusõigusteks jagamise tõttu ja viidatakse avatud registriosade numbritele. Suletud registriosade kannete (v.a esimese jao kanded) ülekandmise korral avatud registriossa märgitakse kande tegemise aeg suletud registriossa.

§ 190. Suletud registriosa

(1) Suletud registriosi säilitatakse kinnistusameti arhiivis eraldi kehtivatest registriosadest.

(2) Suletud registriosi ei tohi kasutada uute osade sisseseadmiseks.

§ 191. Kinnistustoimiku sulgemine

(1) Registriosa sulgemisel suletakse ka kinnistu kohta peetav kinnistustoimik.

(2) Kinnistustoimiku sulgemiseks tehakse selle pealkirja märge registriosa sulgemise ja selle põhjuse kohta ning lisatakse sulgemise kuupäev; märkele kirjutab alla kohtunikuabi või kinnistussekretär. Suletud toimiku kaas kriipsutatakse punase joonega diagonaalselt läbi.

(3) Suletud toimikuid säilitatakse kehtivate registriosade toimikutest eraldi.

§ 192. Abieluvararegistri registrikaardi sulgemine

(1) Kui registrikaardil ei ole kehtivaid kandeid, kriipsutatakse kaart diagonaalse punase joonega läbi ning kolmandasse veergu tehakse märge sulgemise kohta. Sulgemise märkes näidatakse sulgemise alus ja kuupäev ning märkele kirjutab alla sekretär.

(2) Suletud registrikaart tuleb registrikartoteegist eraldada ning säilitada arhiivikartoteegis.

(3) Registrikaardi sulgemisel suletakse ka vastav registritoimik. Toimiku sulgemisele kohaldatakse kinnistustoimiku sulgemise kohta sätestatut.

8. jagu
Kinnistuspiirkonna muutmine

§ 193. Registriosa saatus kinnistuspiirkonna muutumisel

(1) Kinnistuspiirkonna muutumisel läheb kinnistu kohta kinnistusraamatu pidamine üle kinnistusametile, mille tööpiirkonda jääb kinnistu.

(2) Kui kinnistu jääb kinnistuspiirkonna muutmise korral mitme kinnistusameti tööpiirkonda, peab kinnistusraamatut edasi senine kinnistusamet.

§ 194. Kinnistusraamatu üleandmine vastuvõtvale kinnistusametile

(1) Kinnistuspiirkonna muutumisel antakse senises kinnistusametis (üleandev kinnistusamet) peetud kinnistusregistriosad ja kinnistustoimikud üle kinnistusametile, mille tööpiirkonda jääb kinnistu (vastuvõttev kinnistusamet).

(2) Kinnistusregistriosade ja kinnistustoimikute üleandmise kohta üleandvast kinnistusametist vastuvõtvasse kinnistusametisse koostatakse kolmes eksemplaris kirjalik akt, millele kirjutavad alla üleandva ja vastuvõtva kinnistusameti juhtajad. Akti üks eksemplar jääb mõlemale kinnistusametile ja üks saadetakse justiitsministrile teadmiseks.

(3) Kinnistusregistriosade ja kinnistustoimikute transportimisel üleandvast kinnistusametist vastuvõtvasse kinnistusametisse tuleb rakendada kõikvõimalikke abinõusid vältimaks dokumentide kahjustumist, kaotsiminekut või hävimist. Kinnistusregistriosade ja kinnistustoimikute saatmine posti teel ei ole lubatud.

(4) Registriosade ja toimikute transportimise korraldab üleandev kinnistusamet.

§ 195. Menetlus vastuvõtvas kinnistusametis

(1) Vastuvõttev kinnistusamet muudab üleantud registriosade ja kinnistustoimikute pealkirjas kinnistuspiirkonna, kinnistusjaoskonna ja registriosa numbri.

(2) Registriosale antakse vastuvõtva kinnistusameti registriosade üldise numeratsiooni järgmine vaba number. Kui vastuvõtvas kinnistusametis ei ole üleandva kinnistusameti poolt kinnistule antud numbriga registriosa avatud, ei pea kinnistu numbrit muutma.

(3) Registriosa ja toimiku tiitellehele tehakse märge, milles viidatakse lõikes 1 nimetatud tähistuse muutmisel registriosa endisele tähistusele.

(4) Lõikes 3 nimetatud märge sõnastatakse järgmiselt: «Registriosa tähistus muudetud kinnistuspiirkonna vahetumise tõttu …(kuupäev)… Endine tähistus: ……. kinnistusameti …… kinnistusjaoskonna registriosa nr….» Märkele ja tähistuse muudatusele kirjutab alla kinnistamiseks pädev isik.

§ 196. Kinnistuspiirkonna muutmisest teatamine

(1) Kui registriosa pidamine läheb üle teisele kinnistusametile, peab vastuvõttev kinnistusamet kirjalikult teatama sissekantud omanikule ja teistele kinnistusraamatust nähtuvatele asjaõigusi omavatele isikutele registriosa uue pealkirja.

(2) Teatada tuleb ka siis, kui kinnistu läheb üle sama kinnistusameti teise kinnistusjaoskonda.

§ 197. Kinnistusjaoskonna muutumine

Käesolevas jaos kinnistuspiirkonna vahetumise kohta sätestatut kohaldatakse vastavalt kinnistu üleminekul teise kinnistusjaoskonda sama kinnistuspiirkonna piires.

9. jagu
Abieluvararegistri tööpiirkonna muutumine

§ 198. Registrikaardi saatus abieluvararegistri tööpiirkonna muutumisel

Abieluvararegistri tööpiirkonna muutumisel läheb registripidamine üle registripidajale, kelle tööpiirkonda jääb abikaasa elukoht.

§ 199. Menetlus üleandvas kinnistusametis

(1) Abieluvararegistri tööpiirkonna muutumisel tehakse registrikaardist tõestatud ärakiri, millele kantakse märge ärakirja vastavuse kohta registrikaardile. Märge sõnastatakse järgmiselt: «Registrikaardi ärakiri vastab sõna-sõnalt ….. kinnistusameti abieluvararegistri registrikaardile nr…..». Märkele lisatakse tõestamise teostanud üleandava kinnistusameti abieluvararegistri kannete tegemiseks pädeva isiku nimi, allkiri ja tõestamise kuupäev.

(2) Pärast registrikaardi ja ärakirja samasuse tõestamist suletakse senine registrikaart käesolevas reglemendis registrikaardi sulgemise kohta sätestatud korras.

(3) Suletava registrikaardi pealkirja tehakse märge abieluvararegistri tööpiirkonna muutmise ja registritoimiku üleandmise kohta ning märgitakse registrikaardi uus number uues kinnistusametis. Märge sõnastatakse järgmiselt: «Abieluvararegistri tööpiirkonna vahetumise tõttu suletud …(kuupäev)….. Abikaasade varaliste õiguste kohta ….(kuupäev)… avatud …… kinnistusameti abieluvararegistri registrikaart nr….» Märkele kirjutab alla abieluvararegistri kannete tegemiseks pädev isik.

§ 200. Registritoimiku üleandmine vastuvõtvale kinnistusametile

(1) Registritoimikute üleandmise kohta üleandvast kinnistusametist vastuvõtvasse kinnistusametisse koostatakse kahes eksemplaris kirjalik akt, millele kirjutavad alla üleandva ja vastuvõtva kinnistusameti juhtajad. Akti üks eksemplar jääb mõlemale kinnistusametile. Akti ärakiri saadetakse justiitsministrile teadmiseks.

(2) Registritoimikute transportimisel üleandvast kinnistusametist vastuvõtvasse kinnistusametisse tuleb rakendada kõikvõimalikke abinõusid vältimaks toimiku kahjustumist, kaotsiminekut või hävimist. Toimikute saatmine posti teel ei ole lubatud.

§ 201. Menetlus vastuvõtvas kinnistusametis

(1) Kinnistusamet, kelle pädevusse registrikaardi pidamine pärast piirkonna muutumist jääb (vastuvõttev kinnistusamet), avab kinnistu kohta uue registrikaardi, mis nummerdatakse üldises korras. Vastuvõttev kinnistusamet teatab viivitamatult üleandvale kinnistusametile avatud registrikaardi numbri. Number lisatakse suletud registrikaardi sulgemismärkesse.

(2) Avatava registrikaardi pealdises tehakse märge, milles viidatakse endisele registrikaardile. Märge sõnastatakse järgmiselt: «Registrikaart avatud abieluvararegistri tööpiirkonna vahetumise tõttu …(kuupäev)… …. kinnistusameti …..(kuupäev)…. suletud registrikaardi nr… asemele.» Märkele kirjutab alla abieluvararegistri kannete tegemiseks pädev isik.

§ 202. Kannete ümberkirjutamine avatavale registrikaardile

(1) Kannete ümberkirjutamisele ülendavas kinnistusametis suletud registrikaardilt vastuvõtvas kinnistusametis avatavale registrikaardile kohaldatakse vastavalt registrikaardi kannete ümberkirjutamise ja ümbersõnastamise kohta sätestatut.

(2) Uuele registrikaardile ülekantud kannetele tuleb lisada märge «ümber kirjutatud tööpiirkonna vahetumise tõttu» ning neile peavad alla kirjutama ülekandja ja abieluvararegistri kannete tegemiseks pädev isik. Allakirjutamisega tõestab abieluvararegistri kannete tegemiseks pädev isik uuele registrikaardile ülekantud kande sisulist vastavust endise registrikaardi kandele.

§ 203. Terve tööpiirkonna üleminek

(1) Kui ühe kinnistusameti abieluvararegistri tööpiirkonna või jaoskonna kõigi registrikaartide pidamine läheb üle teisele kinnistusametile, siis registrikaarte ei suleta ning kõik tööpiirkonna registrikaardid ja neid puudutavad dokumendid antakse üle pädevale kinnistusametile.

(2) Registrikaart säilitab oma endise numbri, kuid kaardi pealdisse kantakse uue kinnistusameti nimi ja senine kinnistusameti nimi märgitakse jaoskonna nimena.

10. jagu
Korduva kinnistusregistriosa kõrvaldamine

§ 204. Korduvad registriosad, milles kanded ühtivad

(1) Kui ühe kinnistu kohta on avatud mitu registriosa, milles kanded ühtivad, suletakse kõik registriosad peale ühe.

(2) Suletavate registriosade pealkirjas tehakse sulgemise kohta märge, milles näidatakse pärast korduva registriosa kõrvaldamist kehtima jääva registriosa number. Märge sõnastatakse järgmiselt: «Korduva registriosa kõrvaldamise käigus suletud …. (kuupäev)….; kinnistu kohta jääb avatuks … kinnistusameti registriosa nr …». Märkele kirjutab alla kinnistamiseks pädev isik.

(3) Avatuks jääva registriosa pealkirjas tehakse märge, milles viidatakse korduva registriosa kõrvaldamise tõttu suletud registriosadele. Märge sõnastatakse järgmiselt: «Kinnistu kohta peetud …. kinnistusameti registriosa(d) nr…… suletud …. (kuupäev)…. korduva registriosa kõrvaldamisel.» Märkele kirjutab alla kinnistamiseks pädev isik.

(4) Korduva registriosa kõrvaldamisest teatatakse kõigile puudutatud isikutele.

§ 205. Korduvad registriosad, milles kanded ei ühti

(1) Kui kinnistu kohta on avatud mitu registriosa, milles kanded ei ühti, suletakse kõik registriosad ja kinnistu kohta avatakse uus registriosa.

(2) Kinnistamiseks pädev isik otsustab, missugused on kehtivad kanded ning need kirjutatakse avatavasse registriosasse ümber.

(3) Ümber kirjutamata kannetes märgitud õiguste kaitseks kantakse avatavasse registriossa ümberkirjutatud kannete juurde ametiülesande korras vastuväited ebaõige kande parandamise tagamiseks.

(4) Kõigile suletavatest registriosadest nähtuvatele õigustatud isikutele teatatakse korduva registriosa kõrvaldamise käigus avatud uude registriosasse tehtud kannetest ning määratakse tähtaeg, mille jooksul on neil õigus esitada vastuväiteid või teatada oma nõusolekust. Nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud.

(5) Üle võtmata kanded võib avatud registriosasse ümber kirjutada või vastuväited kustutada, kui lõike 4 kohaselt on esitatud puudutatud isiku nõusolek. Kui puudutatud isik nõusolekut ei anna, võib õiguse sissekandmisest huvitatud isik taotleda kande tegemist kohtuotsuse alusel.

(6) Suletavate registriosade pealkirjas tehakse sulgemise kohta märge, milles näidatakse ära korduva registriosa kõrvaldamisel avatud uue registriosa number. Märge sõnastatakse järgmiselt: «Korduva registriosa kõrvaldamise käigus suletud … (kuupäev)…; kinnistu kohta …. (kuupäev)…. avatud uus …. kinnistusameti registriosa nr ….». Märkele kirjutab alla kinnistamiseks pädev isik.

(7) Kinnistu kohta avatava registriosa pealkirjas tehakse märge, milles viidatakse korduva registriosa kõrvaldamise tõttu suletud registriosadele. Märge sõnastatakse järgmiselt: «Kinnistu kohta peetud …. kinnistusameti registriosa(d) nr…… suletud …. (kuupäev)…. korduva registriosa kõrvaldamisel.» Märkele kirjutab alla kinnistamiseks pädev isik.

§ 206. Korduvate registriosade toimikud

(1) Suletud registriosade toimikute alusel koostatakse uus kinnistustoimik, arvestades ülevõetud kandeid. Üle võtmata kannete kohta käivad dokumendid antakse suletud registriosade kinnistustoimikutena arhiivi.

(2) Suletud registriosa kinnistustoimikusse pannakse uude toimikusse võetud dokumendi asemele selle ärakiri, mille kinnitab dokumendi väljaandnud kohtunikuabi või kinnistussekretär.

§ 207. Korduvad registriosad, milles ei ühti I jao kanded

Kui kinnistu on sisse kantud vähemalt kahte registriossa ja vähemalt ühte registriossa on kantud maatükke, mida teistesse korduvatesse registriosadesse kantud ei ole, võib nimetatud maatükkide jaoks käesoleva jao sätete kohaselt avada eraldi registriosa.

§ 208. Korduvad registriosad eri kinnistuspiirkondades

Kui ühe kinnistu kohta on avatud mitu registriosa eri kinnistuspiirkondades, korraldab käesolevas jaos sätestatud menetluse justiitsministri määratud kinnistusamet.

11. jagu
Kinnistusraamatu ja abieluvararegistri kande parandamine

§ 209. Kande parandamine enne allakirjutamist

(1) Allakirjutamata kannetes võib parandada kirjavigu, mis ei muuda kande õiguslikku sisu. Selleks tuleb ebaõige sõna, täht või märk läbi kriipsutada ja vajaduse korral teha mahatõmbamise juurde parandus.

(2) Kirjavigade parandamise õigsust ja põhjendatust kontrollib kandele allakirjutav kohtunikuabi või kohtunik, kes allkirjastab ka paranduse ning märgib parandamise aja.

(3) Kui enne kandele allakirjutamist avastatakse, et see ei vasta kinnistamis- või kandeotsusele, parandatakse kanne uut kinnistamis- või kandeotsust tegemata. Selleks tõmmatakse ebaõigele kandeosale punane joon alla ja märgitakse parandamine kande lõppu või muudatuste veergu. Kanne allkirjastatakse tavalises korras.

§ 210. Kinnistusregistri kande parandamine pärast allakirjutamist

(1) Kui kinnistusregistri kanne ei vasta kinnistamisotsusele ja kande ebaõigsus ilmneb pärast seda, kui kinnistamisotsuse teinud isik sellele alla kirjutab, kannab menetleja registriossa ametiülesande korras vastuväite ebaõigesti sissekantud õiguse parandamise tagamiseks ja teatab parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel on menetleja poolt määratud aja jooksul õigus esitada vastuväiteid.

(2) Tähtaja möödumisel otsustab menetleja kande või märke parandamise.

§ 211. Ebaõige kinnistamisotsus

(1) Kui kinnistusregistri kanne on ebaõige kinnistamisotsuse ebaõigsuse tõttu ja kinnistamisotsuse ebaõigsus ilmneb pärast kandele allakirjutamist kinnistamiseks pädeva isiku poolt, kannab kinnistusamet kinnistusregistrisse ametiülesande korras vastuväite ebaõige kande parandamise tagamiseks ja teatab parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel on tema poolt määratud aja jooksul õigus esitada vastuväiteid.

(2) Tähtaja möödumisel otsustab kinnistamiseks pädev isik kande parandamise.

§ 212. Kinnistusregistri kande kustutamine õigusliku tähenduse kadumisel

(1) Kui kinnistusregistri kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, teeb kinnistamiseks pädev isik otsuse kande kustutamiseks kandest puudutatud isiku avalduse ja vastava kohtuotsuse alusel.

(2) Kinnistusraamatu kanne on kaotanud täielikult õigusliku tähenduse, kui õigus, millel ta põhineb, enam ei eksisteeri ja selle tekkimine on välistatud või kui õigust, millel kanne põhineb, ei ole tegelikkuses kestvalt võimalik teostada.

(3) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud isiku kande kustutamise avalduse tagasilükkamise korral peab kinnistusamet seda põhjendama.

(4) Õigusliku tähenduse täielikult kaotanud kande kustutamiseks kannab kinnistusamet kinnistusregistrisse ametiülesande korras vastuväite tähenduseta kande parandamise tagamiseks ja teatab parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel on tema poolt määratud aja jooksul õigus esitada vastuväiteid. Tähtaja möödumisel otsustab kinnistamiseks pädev isik kande parandamise.

(5) Kui kinnistusamet saab teada, et kanne on kaotanud õigusliku tähenduse, kohaldatakse vastavalt paragrahvis 211 sätestatut.

§ 213. Abieluvararegistri kande parandamine

(1) Kui abieluvararegistri kanne ei vasta kandeotsuse teinud isiku otsusele, parandab kande selle teinud isik.

(2) Kui kanne on ebaõige, parandab selle registripidaja enda algatusel või huvitatud isiku avalduse alusel, kui ta põhjendab kande ebaõigsust.

(3) Registripidaja teatab puudutatud isikutele kande eelseisvast parandamisest ning annab vastuväidete esitamise tähtaja. Vastuväidete üle otsustab kandeotsust tegev isik.

(4) Kanne parandatakse, kui ei ole esitatud vastuväiteid või kui ei ole vaidlustatud nende rahuldamata jätmist.

(5) Kande parandamisest teatatakse viivitamatult isikule, kelle avalduse alusel on kanne tehtud.

§ 214. Kande parandamise viis

(1) Kande parandamiseks tõmmatakse ebaõigele kandele joon alla ja tehakse õige kanne vastavalt üldistele reeglitele.

(2) Uues kandes märgitakse, et see asendab eelmist.

(3) Kande parandamine muul viisil on keelatud.

12. jagu
Koostöö katastripidajaga

§ 215. Katastriandmed

(1) Katastriandmeteks on:
1) kinnistu katastritunnus;
2) kinnistu sihtotstarve;
3) kinnistu asukoht;
4) kinnistu pindala.

(2) Lõikes 1 nimetatud katastriandmeid ei loeta kanneteks «Asjaõigusseaduse» ja «Kinnistusraamatuseaduse» mõttes.

§ 216. Parandamise menetlus

(1) Kinnistusamet parandab katastriandmed katastripidaja lihtkirjaliku avalduse alusel ametiülesande korras. Kinnistusametil ei ole kohustust parandamistest õigustatud isikutele teatada.

(2) Kui parandamiseks esitatud katastriüksuste andmetes ei ole kinnisasja registriosa numbrit, siis parandamisavaldust ei rahuldata ja see tagastatakse katastripidajale.

(3) Kui kinnistu katastritunnuse parandamiseks esitatakse senise katastritunnuse asemel mitu katastritunnust, märgitakse need kinnistusregistri esimeses jaos eraldi ridadele, kuhu märgitakse ka üksuse pindala. Kui pindala ei ole katastriüksuste kaupa esitatud, siis parandamisavaldust ei rahuldata ja see tagastatakse katastripidajale.

(4) Katastriandmed parandatakse vaid registriosas ja selle ärakirjas. Varasemate kannete aluseks olnud dokumentides parandusi ei tehta.

(5) Katastriandmed parandab kohtunikuabi või kinnistussekretär, kes teeb andmete parandamise kohta märke registriosa esimese jao lahtri 4 all-lahtrisse «b» ja kirjutab sellele alla.

(6) Kui kinnistu pindala muutumisega kaasneb kinnistu piiride muutumine katastriüksuse plaanil, esitab riigi maakatastri pidaja koos andmete parandamise taotlusega kinnistu omaniku ja teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusoleku nende andmete parandamiseks kinnistusregistris. Omaniku ja puudutatud isiku allkiri nõusolekul peab olema notariaalselt kinnitatud.

§ 217. Katastripidajale esitatavad andmed

(1) Kinnistusamet esitab katastripidajale:
1) andmed kinnistu numbri ja kinnistamise kuupäeva kohta;
2) andmed omaniku ja/või hoonestaja kohta ja nendega seotud muudatused;
3) andmed kinnistu ühendamise ja jagamise kohta;
4) andmed kinnistule seatud avalik-õiguslike kitsenduste kohta ja nendega seotud muudatused.

(2) Lõikes 1 nimetatud andmed ja muud seaduse alusel katastripidajale esitatavad andmed esitatakse katastripidajale elektroonilisel teel.

§ 218. Elektroniline andmevahetus

(1) Kinnistusraamatu elektroonilisel pidamisel või elektroonilise kinnistusraamatu katselise rakendamise perioodil, kui kinnistusraamat on elektrooniliselt seotud maakatastriga, siis kutsub kinnistusamet kinnistusraamatu I jao pidamiseks vajalikud «Maakatastriseaduse» paragrahvi 4 lõikes 2 nimetatud andmed maakatastrist ise välja.

(2) Kui kinnistusraamat on elektrooniliselt seotud maakatastriga, siis kutsub katastripidaja katastri pidamiseks vajalikud «Maakatastriseaduse» paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud kinnistusregistri esimese ja teise jao andmed ise välja.

(3) Andmete väljakutsumiseks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel ei ole vaja eraldi luba või kokkulepet.

(4) Kui lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmete elektrooniline kasutamine on rakendunud, ei edastata kinnistusraamatu ja maakatastri vahel andmeid paberkandjal, välja arvatud «Kinnistusraamatuseaduse» paragrahvi 13 lõikes 4 nimetatud juhul.

13. jagu
Asendusregistriosa ja asenduskaardi avamine

§ 219. Asendusregistriosa avamine

(1) Kinnistusregistriosa kadumise, hävimise või rikkumise korral algatatakse kinnistusameti juhataja või puudutatud isiku avalduse alusel asendusregistriosa avamise menetlus.

(2) Kinnistusameti juhataja avaldus on lihtkirjalik, kuid peab olema varustatud kinnistusameti pitseriga ning selle esitamine tuleb märkida kinnistuspäevikusse.

(3) Avalduses näidatakse ära asendusregistriosa avamise vajadus ning asendusregistriossa kavandatud kannete sisu ning registriosa number.

(4) Lõikes 3 nimetatud avalduse sisu avaldab kinnistusamet vähemalt kolm kuud enne asendusregistriosa avamise otsustamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(5) Lõikes 3 nimetatud avalduse kinnitatud ärakiri saadetakse viivitamatult pärast esitamist kõigile kinnistusraamatusse kantud isikutele, kellel on õigus kinnistusameti poolt määratud tähtaja jooksul esitada vastuväiteid. Tähtaja möödumisel otsustab asendusregistriosa avamise kohtu esimehe määratud kohtunik.

§ 220. Asenduskaardi avamine

(1) Kui abieluvararegistri registrikaart on hävinud, kadunud või rikutud, algatatakse kandeotsuseid tegeva või puudutatud isiku avalduse alusel asenduskaardi avamise menetlus.

(2) Vähemalt kaks kuud enne asenduskaardi sisseseadmist avaldab kinnistusamet ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate asenduskaardi sisseseadmise ja selle põhjuse kohta.

(3) Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse abieluvararegistri asenduskaardi avamise menetlusele kinnistusregistri asendusregistriosa avamise kohta sätestatut.

V peatükk
ANDMEKAITSENÕUDED

§ 221. Võrguhooldaja

Maa- või linnakohtu koosseisu kuulub või on kohtu esimehe poolt lepingu alusel tööle võetud võrguhooldaja (arvutispetsialist), kelle töökohustuseks kinnistusameti suhtes on:
1) kinnistusameti arvutivõrgu töö tagamine;
2) kinnistusametis elektroonilise kinnistusraamatu pidamiseks kasutatava tarkvaraprogrammi töö kontrollimine ja häirete korral vigade kõrvaldamine ja nendest teatamine Justiitsministeeriumi Registrikeskusele.

§ 222. Arvutikasutaja

(1) Arvutikasutaja on kinnistusameti teenistuja, kes kasutab oma tööülesannete täitmiseks arvutit.

(2) Igal arvutikasutajal on oma tööülesannete täitmiseks:
1) arvuti;
2) kasutajatunnus;
3) salasõna (parool).

§ 223. Arvutikasutaja andmekaitsealased kohustused

(1) Arvutikasutaja on kohustatud:
1) arvutisüsteemi sisenemiseks sisestama oma kasutajatunnuse ja salasõna, salasõna tuleb sisestada nii, et see ei saaks teatavaks kolmandatele isikutele;
2) töökohalt lahkudes (nt lõunaajal või õhtul koju minnes) väljuma arvutisüsteemist (kasutades funktsionaalsust log off);
3) tegema kõik temast oleneva, et tema töökohast ei sisene arvutivõrku volitamata kasutaja;
4) tagama oma parooli salastatuse;
5) kui õigesti sisestatud parool ei võimalda arvutit kasutada, teatama sellest viivitamatult võrguhooldajale;
6) tagama oma pädevuse raames andmete täieliku ja õige käsitamise, töötlemise, väljastamise ja edastamise;
7) järgima tarkvaraprogrammi kasutamisjuhendi nõudeid;
8) vältima pädevusevälist andmete arvutisse sisestamist ning arvutisse sisestatud andmete rikkumist, hävimist ning pädevusevälist muutmist ja kustutamist;
9) salastama (krüpteerima) Interneti kaudu edastatavad konfidentsiaalsed andmed;
10) mitte paigaldama (installeerima) arvutisse iseseisvalt uut tarkvara, samuti mitte sekkuma arvutisüsteemi väljaspool oma pädevust.

(2) Andmeid või programme, samuti salvestatud või salvestatavat informatsiooni – ükskõik milline selle sisu või dokumenteerimisaste ka ei oleks – ei ole lubatud muul kui teenistuslikul eesmärgil paljundada, isiklikult kasutada ega võimaldada neile juurdepääsu selleks luba mitteomavatel isikutel.

§ 224. Programmioperatsioonide vastavus ametipädevusele

Kasutajanime ning salasõna sisestamine tarkvaraprogrammi peab võimaldama teha selle sisestajal üksnes tema ametipädevusele vastavaid tööoperatsioone.

§ 225. Salasõna ja kasutajanime andmine

(1) Uue arvutikasutaja tööleasumisel teeb võrguhooldaja talle teatavaks isikliku salasõna (parooli). Salasõna saanud isik on kohustatud esialgse salasõna viivitamatult välja vahetama.

(2) Uue võrguhooldaja tööleasumisel teeb Justiitsministeeriumi Registrikeskus talle allkirja vastu teatavaks isikliku salasõna.

(3) Salasõna koosneb kuuest kuni kaheksast märgist; vähemalt kaks neist peavad olema numbrid. Salasõnad, mida on võimalik seostada kasutaja enda või tema perekonnaliikmete nime, aadressi või muu sarnasega, ei ole lubatud. Salasõnana ei tohi kasutada ühesuguseid sümboleid, klaviatuurijärjestuses tähti ega numbriga täiendatud eelmist salasõna. Salasõna ei tohi kirjalikult ega ühelgi muul viisil kuskile üles märkida. Uus salasõna peab erinema eelnevast vähemalt 75% ulatuses.

(4) Arvutikasutaja kasutajanimed annab ja muudab Justiitsministeeriumi Registrikeskus, kui isik võetakse tööle või kui tema isikuandmed või ametipädevus muutub.

(5) Kasutajanimi ei tohi olla identne arvutikasutaja nimega ega tema salasõnaga. Arvutikasutaja kasutajanimi ei tohi olla identne tema elektroonilise allkirjaga («Kinnistusraamatuseaduse» paragrahv 77⁸).

§ 226. Salasõna muutmine

(1) Arvutikasutaja salasõna muudetakse iga kuue kuu möödudes. Süsteemitehniliselt tagatakse, et kuue kuu möödumisel salasõna viimasest muutmisest ei ole võimalik senist salasõna kasutada.

(2) Kui arvutikasutaja salasõna on teistele isikutele teatavaks saanud või on tekkinud sellekohane kahtlus, määrab kinnistusameti juhataja salasõna muutmise. Justiitsministeeriumi Registrikeskus võib sellisel juhul ette hoiatamata arvutikasutaja kasutajaõigused peatada.

§ 227. Salasõna teatavakstegemine ja teise isiku poolt kasutamine

(1) Salasõna teisele isikule teatavakstegemine ning teise isiku poolt kasutamine on keelatud ning seda loetakse raskeks distsiplinaarsüüteoks.

(2) Iga teenistuja on kohustatud viivitamatult teavitama kinnistusameti juhatajat, kui isikud, kellel puudub selleks vastav luba, kasutavad või üritavad kasutada andmetöötlusseadmeid (nt personaalarvutit, monitoriseadmeid jne).

(3) Eksimused andmekaitseeeskirjade vastu peab kinnistusameti juhataja dokumenteerima ja rakendama vastavaid meetmeid.

(4) Raskete rikkumiste korral, nt sissemurdmine, võrku tungimine, andmete hävitamine või võltsimine kolmandate isikute poolt või tehnilistel põhjustel, tuleb viivitamatult informeerida Justiitsministeeriumi Registrikeskust, et kõrvaldada oht ja rakendada vastumeetmeid.

§ 228. Tarkvaraprogrammi ajutine sulgemine

Kui arvutikasutaja lahkub töökohalt, on ta kohustatud arvutisüsteemist väljuma selliselt, et tarkvaraprogrammi avamiseks tuleb uuesti sisestada kasutajanimi ja salasõna (kasutades funktsionaalsust log off). Kinnistusameti juhataja võib määrata, et lühiajalisel (mitte üle 30 minuti) töökohalt lahkumisel võib kasutada muid arvutisüsteemi sissepääsupiiranguid (nt screen saver’i parooli kaitse).

§ 229. Täiendavad andmekaitsenõuded

Vajaduse korral kehtestab kinnistusameti juhataja arvutiandmete kaitse täiendavad organisatsioonilised nõuded ning informeerib nendest asjassepuutuvaid teenistujaid allkirja vastu.

VI peatükk
RAKENDAMINE

§ 230. Abiregistrite pidamine

Kinnistusameti poolt kinnistusregistri lisana kinnistute omanike nimede ja kinnistute numbrite kohta peetud abiregistreid peetakse elektroonilise kinnistusraamatu katselise rakendamise perioodil edasi kinnistute kohta, mille kohta ei ole avatud elektroonilise kinnistusraamatu registriosa. Kinnistute, mille kohta on avatud elektroonilise kinnistusraamatu registriosa, kohta peetud abiregistrite kaardid suletakse ja säilitatakse kinnistusameti arhiivis.

§ 231. Määruste kehtetuks tunnistamine

Tunnistada kehtetuks järgmised õigusaktid:
1) justiitsministri 22. detsembri 1995. a määrus nr 40 «Kinnistusametite üleviimine ja kinnistuspiirkondade kinnitamine» (RTL 1996, 11/12, 74);
2) justiitsministri 13. augusti 1996. a määrus nr 16 «Abieluvararegistri tööpiirkondade kehtestamine» (RTL 1996, 89, 536);
3) justiitsministri 4. septembri 1996. a määrus nr 21 «Kinnistamisjuhendi kehtestamine» (RTL 1996, 102/103, 573; 1998, 244/245, 1009; 2000, 10, 94);
4) justiitsministri 4. septembri 1996. a määrus nr 24 «Kinnistusameti reglemendi kehtestamine» (RTL 1996, 102/103, 576; 1997, 40, 215; 1998, 6/7, 43; 2001, 115, 1630);
5) justiitsministri 3. detsembri 1996. a määrus nr 31 «Kinnistusametis ja registriosakonnas peetavate registrite dokumentide ärakirjade turvapaberil väljastamine» (RTL 1996, 144, 707; 1998, 6/7, 43; 199–201, 803);
6) justiitsministri 12. augusti 1999. a määrus nr 41 «Kinnistussekretäri eksami komisjoni töökorra kinnitamine» (RTL 1999, 122, 1661; 2000, 120, 1873).

§ 232. Muudatused õigusaktides

Justiitsministri 24. aprilli 2001. a määruses nr 41 «Elektroonilise kinnistusraamatu katselise kasutamise ja kinnistusraamatu elektroonilisele pidamisele üleminekuks ettevalmistumise kord» (RTL 2001, 54, 755) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

« (3) Lõikes 2 sätestatust on lubatud erandkorras kõrvale kalduda üksnes kinnistusameti juhataja ühekordse kirjaliku loa alusel. Kinnistusameti juhataja võib loa anda, kui elektroonilise kinnistusraamatu pidamiseks kasutatavast arvutiprogrammist tulenevalt ei ole paberregistriosa või mõne selles sisalduva üksiku kande ülekandmine elektroonilisse kinnistusraamatusse võimalik. Loa andmisest ja selle põhjustanud asjaoludest tuleb kirjalikult teatada Justiitsministeeriumi Registrikeskusele.»;

2) paragrahvi 13 lõiget 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Paberregistriosa ülekandmisel elektroonilisse kinnistusraamatusse viiakse juhul, kui ülekantud registriosa sisaldas käesoleva korra paragrahvides 11 ja 12 nimetatud kandeid, läbi ka paberregistriosa ümberkirjutamine ja -sõnastamine «Kinnistusraamatuseaduse» paragrahvide 68–69 mõttes. Kinnistamiseks pädeva isiku otsusel võib ka muul juhul seoses paberandemete ülekandmisega elektroonilisse kinnistusraamatusse teostada paberregistriosa ümberkirjutamise ja -sõnastamise.»;

3) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

« (6) Registriosa ülekandmisel elektroonilisse kinnistusraamatusse võib kinnistamiseks pädeva isiku otsusel muuta registriosa numbri, kui see on vajalik ülekandmise teostamiseks (näit ei ole ühe kinnisasja korteriomanditeks jagamisel tekkinud korteriomandite registriosadele antud numbreid järjest). Registriosa numbri muutmisel tuleb alati teostada registriosa ümberkirjutamine ja -sõnastamine «Kinnistusraamatuseaduse» paragrahvide  68–69 mõttes (teostada registriosa väljatrükk paberregistriosale ja sulgeda senine registriosa). Registriosa numbri muutmisest tuleb alati kirjalikult teatada kõigile kinnistusraamatust nähtuvatele isikutele.»;

4) paragrahvid 14–21 tunnistatakse kehtetuks.

Minister Märt RASK

Kantsler Mihkel OVIIR

Lisa 1

KINNISTUSSEKRETÄRI EKSAMIKOMISJONI TÖÖKORD

1. Kinnistussekretäri eksami komisjon (edaspidi komisjon) koosneb esimehest ja neljast liikmest ning vähemalt kahest asendusliikmest.

2. Komisjoni koosseisu kinnitab justiitsminister. Justiitsminister võib ühe komisjoni liikme ja tema asendusliikme määrata Notarite Koja ettepanekul.

3. Komisjoni kutsub kokku esimees. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on esimees ja vähemalt kolm liiget. Komisjon võib otsuse langetada ka elektronposti teel.

4. Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kui komisjon hääletab elektronposti teel, võetakse otsused vastu komisjoni koosseisu häälteenamusega. Häälte võrdsuse korral on määravaks esimehe hääl.

5. Komisjoni otsused protokollitakse. Eriarvamused protokollitakse eriarvamusel olija taotlusel. Protokollile kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija, kes valitakse kohalolevate komisjoniliikmete hulgast.

6. Eksami läbiviimise valmistab ette Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite talitus, arvestades vajadust kinnistussekretäride järele.

7. Eksamil on lubatud kasutada õigusakte. Muude materjalide (konspektid, seadusekommentaarid, õpikud, monograafiad jms) kasutamine on keelatud. Komisjon võib otsustada, et osal kirjalikust eksamist ei ole õigusaktide kasutamine lubatud.

8. Eksamile lubatakse isik, kes:
1) on töötanud vähemalt kolm kuud kinnistusameti tehnilise töötajana ja
2) esitab kinnistusameti juhataja poolt kooskõlastatud avalduse tema eksamile lubamiseks.

9. Teade eksami toimumise aja ja koha kohta saadetakse kõigile kinnistusametitele vähemalt kaks nädalat ette.

10. Avaldus eksamil osalemise kohta tuleb esitada notariaadi ja registrite talitusele üks nädal enne eksami toimumist.

11. Eksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

12. Kirjalik osa koosneb viiest teoreetilisest küsimusest ja kahest praktilisest ülesandest.

13. Suuline osa koosneb kirjaliku osa vastuseid täpsustavatele küsimustele vastamisest ning vestlusest eksamineeritava üldise arengutaseme ja suhtlemisoskuse hindamiseks.

14. Küsimused ja praktilised ülesanded kinnitatakse komisjoni poolt enne eksami algust. Samas määratakse eksami kirjaliku osa kestus.

15. Iga eksamineeritava kirjalikke vastuseid hindab vähemalt kaks komisjoni liiget, suulisi vastuseid aga kõik eksamineerijad. Mõlema osa vastuseid hinnatakse viiepallisüsteemis:

4 palli	–	väga hea;
3 palli	–	hea;
2 palli	–	rahuldav;
1 pall	–	nõrk;
0 palli	–	mitterahuldav.

16. Kõik eksamineerijate poolt pandud hinded protokollitakse.

17. Iga eksamineeritava kohta arvutatakse välja suulise ja kirjaliku osa keskmised hinded (täpsusega üks koht pärast koma). Eksamihindeks on nende kahe hinde aritmeetiline keskmine.

18. Eksam loetakse sooritatuks, kui eksamihinne on suurem kui 2 palli. Kui punkti 17 kohaselt arvutatud ühe osa hinne on väiksem kui 1,5 palli, loetakse eksam mittesooritatuks ka siis, kui üldhinne on suurem kui 2.

19. Komisjon teeb otsuse eksami tulemuste kohta kahe nädala jooksul eksami toimumisest.

20. Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite talitus teatab eksamitulemused eksamil osalenutele ja vastavate kinnistusametite juhatajatele ühe nädala jooksul eksamitulemuste selgumisest.

Kantsler Mihkel OVIIR

]]>