1. Kehtestada patenditaotluse dokumentide vormi- ja sisunõuded ning esitamise kord (juurde lisatud).

2. Tunnistada kehtetuks majandusministri 31. detsembri 1996. a määrus nr 19 «Patenditaotluse koostamise ja esitamise juhendi kinnitamine» (RTL 1997, 11, 74).

Minister Jaak LEIMANN Kantsler Margus LEIVO

Kinnitatud majandusministri 25. novembri 1998. a määrusega nr 45

Patenditaotluse dokumentide vormi- ja sisunõuded ning esitamise kord

SISSEJUHATUS

Patenditaotluse dokumentide vormi- ja sisunõuete ning esitamise korraga (edaspidi kord) kehtestatakse patenditaotluste dokumentide vormi ja sisu nõuded ning nende Patendiametile esitamise tingimused ja tähtajad.

Käesolev kord ei käsitle 19. juunil 1970. a Washingtonis sõlmitud patendikoostöölepingu (RT II 1994, 6/7, 21) artiklite 3 kuni 12 kohaselt Patendiametile kui vastuvõtvale ametile esitatavaid rahvusvahelisi patenditaotlusi.

I OSA. LEIUTISE OBJEKT

1. Leiutise objekt ja selle tunnused

1.1. Üldsätted

1.1.1. Patendiseaduse (RT I 1994, 25, 406; 1998, 74, 1227) § 6 lõike 1 kohaselt on leiutise objektiks seade, meetod, aine või mikroorganismi tüvi või nende kombinatsioon, samuti tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve kasutamine uuel otstarbel.

1.1.2. Leiutise objektiks ainena loetakse ka bioloogilist materjali, s.o geneetilist informatsiooni sisaldavat isepaljunevat või bioloogilises süsteemis paljundatavat materjali, kaasa arvatud taimed ja loomad, samuti taimeosad ja loomade kehaosad, välja arvatud taimesordid ja loomatõud.

1.1.3. Taimesortide või loomatõugude saamise ja kasutamise meetodid on patenditavad, kui tegemist ei ole oma olemuselt üksnes bioloogilise protsessiga.

1.2. Seade

1.2.1. Patendiseaduses ja korras käsitatakse seadme kui leiutise objektina mis tahes majandusharus tööstuslikuks tootmiseks sobivaid konstruktsioone. Konstruktsioon on tööstuslikuks tootmiseks sobiv, kui seda on võimalik valmistada üksteisega identsete eksemplaridena.

1.2.2. Seadme all mõeldakse nii masinaid, aparaate, tööriistu, transpordivahendeid, ehituskonstruktsioone, tarbeesemeid jne kui ka nende iseseisva funktsiooniga konstruktsioonielemente (kooste ja detaile).

1.3. Seadme tunnused

Seadet iseloomustatakse konstruktsioonitunnustega (edaspidi tunnus).

Seadme tunnused on:

1) konstruktsioonielemendid (edaspidi element), millest seade koosneb;

2) elementide omavaheline paigutus;

3) elementidevaheliste ühenduste teostusviis;

4) elementide konstruktsiooniliste ja tehniliste näitajate iseärasused;

5) elementide mõõtmete ja geomeetrilise kuju iseärasused;

6) elementide valmistamiseks kasutatavad materjalid või keskkond, mis täidab elemendi ülesannet.

1.4. Meetod

1.4.1. Meetod kui leiutise objekt on omavahel seotud toimingute (operatsioonide) kaudu materiaalsele objektile mõju avaldamise protsess, mis on vajalik selleks, et jõuda kindla tehnilise tulemuseni.

1.4.2. Meetodi all mõeldakse kõikvõimalikke tööstuslikuks tootmiseks kasutatavaid protsesse (tehnoloogiaid), mõõtmis- ja kontrollimeetodeid jne ning nende iseseisvalt kasutatavaid osi.

1.5. Meetodi tunnused

Meetodit iseloomustavad tunnused on:

1) toimingu või toimingute kogumi olemasolu;

2) toimingute järjekord (järjestikune, üheaegne, erinevad kombinatsioonid jne);

3) toimingute läbiviimise tingimused, reþiimid, kasutatavad ained (toorained, reagendid, katalüsaatorid jne), seadmed (rakised, instrumendid jm varustus), mikroorganismide tüved.

1.6. Aine

1.6.1. Aine kui leiutise objekt on tehislikult loodud omavahel seotud keemiliste elementide või ingredientide kogum.

1.6.2. Ained liigitatakse:

1) individuaalühenditeks, milleks tingimisi loetakse ka kõrgmolekulaarseid ühendeid;

2) kompositsioonideks (koostised, segud).

1.7. Aine tunnused

1.7.1. Individuaalühendite tunnused

Individuaalühendeid iseloomustavad tunnused on:

1) madalmolekulaarsete ühendite puhul kvalitatiivne koostis (teatud keemiliste elementide aatomite olemasolu), kvantitatiivne koostis (iga elemendi aatomite arv), aatomitevaheline side ning aatomite vastastikune paiknemine molekulis, mida väljendatakse keemilise struktuuri valemiga;

2) kindlaksmääramata struktuuriga individuaalühendite puhul füüsikalis-keemilised ning muud näitajad, sealhulgas saamisviisi tunnused, mis võimaldavad neid ühendeid identifitseerida;

3) kõrgmolekulaarsete ühendite puhul keemiline koostis ja makromolekuli ühe lüli struktuur, makromolekuli kui terviku struktuur (lineaarne, hargnev), lülide perioodilisus, molekulmass ja selle jaotus, makromolekuli geomeetria ja stereomeetria, makromolekuli lõpp- ja kõrvalrühmad.

1.7.2. Kompositsiooni tunnused

1.7.2.1. Kompositsiooni iseloomustavad tunnused on:

1) kvalitatiivne koostis;

2) kvantitatiivne koostis;

3) kompositsiooni struktuur;

4) ingredientide struktuur.

1.7.2.2. Kindlaksmääramata koostisega kompositsioonide iseloomustamiseks võib kasutada nende füüsikalis-keemilisi, füüsikalisi ja kasutamise näitajaid ning saamisviisi tunnuseid.

1.8. Mikroorganismi tüvi

1.8.1. Mikroorganismi tüvi kui leiutise objekt on rakkude kogum, millel on ühine päritolu ja ühesugused püsivad tunnused.

1.8.2. Mikroorganismi tüvede all mõeldakse järgmisi elusorganisme:

1) traditsioonilised mikroorganismid (mikroplasmad, bakterid, mikroskoopilised seened, pärmid);

2) mikroorganismid, mille diameeter on alla 100 µm (mikroskoopilised vetikad, samblikud, selgrootud);

3) inimese poolt saadud mikroskoopilised organismid (taimede ja loomade kultiveeritud somaatilised rakud, makroskoopiliste seente somaatilised struktuurid, protoplastid jne);

4) mikroorganismide konsortsiumid (segud, assotsiaadid);

5) organismid, mille rakustruktuuris esineb teisi organisme;

6) immobiliseeritud mikroorganismid (puhkeseisundis struktuurid, kasvavad kultuurid, konsortsiumid).

1.9. Mikroorganismi tüve tunnused

1.9.1. Mikroorganismi tüve tunnused peavad võimaldama määrata tüve liiki ja iseloomustama teda kui uut, varem kirjeldamata kultuuri.

1.9.2. Mikroorganismi tüve iseloomustavad tunnused on:

1) kultuurmorfoloogilised;

2) füsioloogilis-biokeemilised.

1.10. Tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve kasutamine uuel otstarbel

1.10.1. Tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve kasutamine uuel otstarbel on leiutise objekt juhul, kui uus kasutamine ei tulene silmanähtavalt objekti tuntud omadustest või objekti iseloomustavatest näitajatest.

1.10.2. Tuntud aine meditsiiniline kasutamine on leiutise objekt, kui leiutise olemus seisneb selle aine kasutamises ravimina või toimeainena diagnoosimisel või ravimi või toimeaine valmistamisel tingimusel, et tegemist on selle aine esmakordse meditsiinilise kasutamisega.

1.10.3. Tuntud aine teist- või enamkordne meditsiiniline kasutamine (korduv meditsiiniline kasutamine) on leiutise objekt vaid juhul, kui seda ainet kasutatakse konkreetse haiguse ravimiseks ettenähtud ravimi valmistamiseks ja kui selle ravimi kasutamine nimetatud haiguse ravimiseks ei ole tehnika tasemest tuntud või kui see vastava ala asjatundja jaoks ei tulene tehnika tasemest.

1.10.4. Uuel otstarbel kasutamisega võrdseks peetakse looduslike või kunstlike ainete esmakordset kasutamist.

1.10.5. Tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve uuel otstarbel kasutamise iseloomustamiseks näidatakse ära selle uus otstarve.

2. Objektid, mida ei loeta leiutiseks

2.1. Patendiseaduse § 6 lõike 2 kohaselt ei ole leiutise objekt:

1) avastus, teadusteooria ja matemaatiline meetod;

2) majandus- ja mõttetegevuse plaan, reegel, eeskiri ja meetod;

3) rajatise, hoone ja maa-ala projekt ning skeem;

4) tingmärk;

5) arvutialgoritm ja -programm;

6) disainilahendus;

7) info lihtne esitamine;

8) taimesort ja loomatõug.

2.2. Disainilahenduse all mõistetakse nii tööstusdisainilahendust kui ka kujutavas kunstis loodud disainilahendust.

2.3. Info lihtsa esitamise all mõistetakse peaasjalikult andmete esitamise vormi, infokandja kujundust, näiteks tabelite ja graafikute kujundust jms.

3. Mittepatenditavad leiutised

3.1. Patendiseaduse § 7 kohaselt ei kaitsta patendiga:

1) leiutisi, mis on vastuolus avaliku korra ja moraaliga;

2) raviviise ja diagnoosimeetodeid, mida kasutatakse inimeste või loomade haiguste raviks või diagnoosimiseks;

3) mikrolülituste topoloogiat.

3.2. Avaliku korraga vastuolus olevaks loetakse leiutisi, mille kasutamise eesmärk on seadusevastasel viisil inimese eraellu sekkumine. Mittepatenditavad on inimese isikupuutumatust tema füüsilise või psüühilise mõjutamise teel rikkuvad seadmed, ained ja meetodid. Moraaliga vastuolus on leiutised, mille avaldamine või kasutamine solvab inimväärikust.

3.3. Biotehnoloogia valdkonda kuuluvad leiutised loetakse moraaliga vastuolus olevaks, kui need käsitlevad:

1) inimese keha või kehaosi;

2) inimese organismi geneetilise identsuse muutmise meetodit, mis on vastuolus inimväärikusega;

3) loomade geneetilise identsuse muutmise meetodit, mis tõenäoliselt põhjustab loomale kannatusi või tekitab loomale füüsilisi puudeid, ilma et sellest oleks mingit olulist kasu inimesele või loomale endale.

3.4. Diagnoosimeetodiks ei peeta inimese või looma keha üksiku füsioloogilise parameetri (näiteks kehatemperatuuri) otsest mõõtmist, kui see parameeter ei võimalda üheselt määrata inimese või looma tervislikku seisundit.

3.5. Patendiga ei kaitsta tuntud aine kasutamist ravimina või muul viisil inimeste või loomade haiguste ravimisel või diagnoosimisel (meditsiiniline kasutamine), kui selle aine varasem nimetatud aladel kasutamine (esmakordne või korduv meditsiiniline kasutamine) on tehnika tasemes tuntud.

4. Leiutise ühtsuse nõue

4.1. Patendiseaduse § 9 kohaselt võib patenditaotlus sisaldada ainult ühte leiutist või ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutise objektide kombinatsiooni.

4.2. Leiutise ühtsuse nõue on täidetud, kui:

1) patenditaotlus puudutab ühte leiutise objekti, st ühte seadet, meetodit, ainet, mikroorganismi tüve või tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve kasutamist uuel otstarbel;

2) patenditaotlus puudutab ühte leiutise objekti, mille olulisi tunnuseid arendatakse edasi või täpsustatakse, juhul kui see ei vii ühe või mitme olulise tunnuse asendamiseni või ärajätmiseni;

3) patenditaotlus puudutab leiutise objektide kombinatsioone, näiteks:

a) leiutise objekte, millest üks on mõeldud teise saamiseks (valmistamiseks) ja/või selle esimese kasutamiseks (seade või aine, selle valmistamise või saamise meetod ja selle seadme või aine kasutamine);

b) leiutise objekte, millest üks on vajalik teise kasutamiseks (meetod ja seade selle teostamiseks);

c) leiutise objekte, millest üks on vajalik teise saamiseks ja kolmas esimese teostamiseks (aine, meetod selle aine saamiseks ja seade selle meetodi teostamiseks).

II OSA. PATENDITAOTLUS

5. Patenditaotluse esitamise kord

5.1. Patenditaotluse esitamine

Patenditaotlus esitatakse otse Patendiameti vastuvõtuosakonda või pannakse Patendiametis aasta kõikidel päevadel ööpäevaringselt avatud tööstusomandi objektide õiguskaitse registreerimise taotluste postkasti (edaspidi taotluste postkast) või saadetakse Patendiametisse posti teel. Telefaksi teel või elektroonsete vahendite kaudu esitatud patenditaotlust vastu ei võeta.

5.2. Patenditaotluse esitamine Eesti Vabariigis elu- või asukohta omava patenditaotleja poolt

Kõik Eesti Vabariigis elukohta omavad füüsilised isikud ja Eesti Vabariigis asukohta omavad juriidilised isikud võivad esitada patenditaotluse Patendiametile ja ajada edaspidi patenditaotluse menetluse asju ise või volitada enda esindajaks Eesti patendivoliniku (edaspidi patendivolinik, korra punkt 13).

5.3. Patenditaotluse esitamine välisriigis elu- või asukohta omava patenditaotleja poolt

5.3.1. Füüsilised ja juriidilised isikud (edaspidi isikud), kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, võivad patenditaotluse esitada Patendiametile ise või patendivoliniku kaudu.

5.3.2. Isikud, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, ajavad patenditaotluse menetlusega seotud asju patendiseaduse § 20 lõike 3 kohaselt Patendiametiga ainult patendivoliniku kaudu.

5.4. Patenditaotluse esitamine mitme patenditaotleja poolt

5.4.1. Kui patenditaotluses on märgitud kaks või enam patenditaotlejat, kelle kõigi elu- või asukoht on Eesti Vabariigis, volitavad nad patenditaotluse Patendiametile esitamiseks ja Patendiametiga menetluse asjade ajamiseks enda hulgast esindaja (ühine esindaja). Patenditaotlejad võivad enda esindajaks volitada ka patendivoliniku.

5.4.2. Kui kõigi patenditaotluses märgitud patenditaotlejate elu- või asukoht on välisriigis, peavad nad Patendiametiga patendi taotlemise asjade ajamiseks volitama enda esindajaks patendivoliniku.

5.4.3. Kui patenditaotluses märgitud patenditaotlejate hulgas on nii Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavaid isikuid kui ka välisriigis elu- või asukohta omavaid isikuid, võivad nad patendi taotlemise asju Patendiametiga ajada ilma patendivolinikuta, kui ühiseks esindajaks on volitatud Eesti Vabariigis elu- või asukohta omav patenditaotleja.

5.4.4. Ühise esindaja volitamiseks peavad patenditaotlejad patenditaotluse esitamisel märkima ühise esindaja patendi saamise avaldusse (korra punkt 7.3). Ühise esindaja volitamiseks menetluse käigus või ühise esindaja muutmiseks esitavad patenditaotlejad ühise volikirja.

5.4.5. Kui patenditaotlejad ei ole ühist esindajat patendi saamise avaldusse märkinud või teda hiljem volitanud, loeb Patendiamet ühiseks esindajaks patendi saamise avalduses esimesena märgitud patenditaotleja.

6. Patenditaotluse dokumendid

6.1. Esitatavad dokumendid

6.1.1. Patenditaotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:

1) patendi saamise avaldus;

2) leiutiskirjeldus;

3) ühe- või mitmepunktiline patendinõudlus;

4) joonis või muu illustreeriv materjal, millele viidatakse leiutiskirjelduses;

5) leiutise olemuse lühikokkuvõte;

6) riigilõivu tasumist tõendav dokument.

6.1.2. Patenditaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

1) volikiri, kui patenditaotlus esitatakse patendivoliniku kaudu;

2) prioriteedinõuet tõendavad dokumendid, kui tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või muu kokkuleppe alusel on esitatud prioriteedinõue;

3) mikroorganismi tüve deponeerimist tõendav dokument, kui leiutise objektiks on mikroorganismi tüvi või leiutis eeldab uue mikroorganismi tüve kasutamist ning kui mikroorganismi tüve ei ole leiutiskirjelduses kirjeldatud piisavalt selleks, et vastava ala asjatundja saaks seda tüve iseseisvalt reprodutseerida.

6.1.3. Patenditaotleja võib lisada patenditaotlusele muid dokumente, mida ta vajalikuks peab.

6.2. Dokumentide eksemplaride arv

Leiutiskirjeldus, patendinõudlus ning joonis või muu illustreeriv materjal esitatakse kolmes eksemplaris. Patendi saamise avaldus ja leiutise olemuse lühikokkuvõte esitatakse kahes eksemplaris. Ülejäänud dokumendid esitatakse ühes eksemplaris.

6.3. Dokumentide keel

6.3.1. Patenditaotluse dokumendid esitatakse Patendiametile eesti keeles, välja arvatud leiutise olemuse lühikokkuvõte, mis esitatakse eesti ja inglise keeles.

6.3.2. Keelekasutus patenditaotluse dokumentides peab vastama eesti kirjakeele normile (keeleseadus -- RT I 1995, 23, 334; 1996, 37, 739; 40, 773; 1997, 69, 1110; 1998, 98/99, 1618 ja Vabariigi Valitsuse 3. oktoobri 1995. a määrusega nr 323 kinnitatud «Eesti kirjakeele normi kehtestamise kord» -- RT I 1995, 79, 1349).

6.3.3. Kui leiutiskirjeldus, patendinõudlus, riigilõivu tasumist tõendav dokument või mõni muu patenditaotluses sisalduv dokument on esitatud võõrkeeles, lisatakse sellele eestikeelne tõlge (korra punkt 16), kui korraga ei ole sätestatud teisiti.

6.3.4. Patendi saamise avaldus peab olema üksnes eesti keeles.

7. Patendi saamise avaldus

7.1. Üldnõuded

7.1.1. Patendi saamise avalduses peavad sisalduma:

1) patenditaotleja (patenditaotlejate) andmed;

2) patenditaotleja (patenditaotlejate) esindaja andmed, kui patenditaotlejat (patenditaotlejaid) esindab patendivolinik või mitme patenditaotleja korral ühine esindaja;

3) autori (autorite) andmed;

4) leiutise nimetus;

5) prioriteedinõue, kui taotletakse prioriteedi määramist tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või patendiseaduse §-s 11 nimetatud mõne muu sätte alusel;

6) andmed kirjavahetuse pidamiseks;

7) patenditaotluse teiste dokumentide loetelu;

8) patenditaotleja (patenditaotlejate) või patendivoliniku allkiri;

9) oma nime avalikustamise keelanud autori (autorite) allkiri.

7.1.2. Patendi saamise avaldusest peab selgelt ilmnema:

1) patendi saamise nõue;

2) kas patenditaotleja on füüsiline või juriidiline isik;

3) patenditaotleja elu- või asukoht;

4) patendi taotlemise ja patendiomanikuks saamise õiguslik alus patendiseaduse § 12 sätetest lähtudes;

5) oma nime avalikustamise keelanud autori (autorite) nimi (nimed).

7.1.3. Patendi saamise avaldus esitatakse juhendi lisas toodud plangil.

7.1.4. Andmete esitamiseks, mis ei mahu ära patendi saamise avalduse andmeväljadele, võib kasutada lisalehte või mitut lisalehte, millele kirjutab alla sama isik (isikud), kes kirjutab alla patendi saamise avaldusele (korra punkt 7.12).

7.1.5. Kui füüsilisel isikul on nimi, kust ei ole selgelt arusaadav, milline nimeosa on ees- ja milline perekonnanimi, tuleb perekonnanimi alla joonida. Füüsilise isiku nimi esitatakse ladina tähestikus vastavalt eesti keele algustäheortograafia reeglitele.

7.1.6. Juriidilise isiku nime esitus peab vastama äriseadustiku (RT I 1995, 26--28, 355; 1998, 91--93, 1500) peatükis 2 sätestatud nõuetele ja eesti kirjakeele normile, mille kohaselt ladinakirjalised nimed esitatakse lähtekeelsel kujul, muukirjalised eesti kirja transkribeerituina. Juriidilise isiku nime puhul rakendatakse eesti keele või juriidilise isiku asukohariigi keele algustäheortograafia reegleid.

7.2. Patenditaotleja andmed

7.2.1. Patenditaotleja andmed esitatakse patendi saamise avalduse andmeväljal 1.

7.2.2. Füüsilise isiku andmed on tema ees- ja perekonnanimi ning elukoha või ettevõtte asukoha aadress. Füüsilise isiku elukoht on koht, kus inimene alaliselt või peamiselt elab või millega ta on isiklikult ja majanduslikult kõige enam seotud. Kui füüsilise isiku elukohaks võib samaaegselt lugeda kohti eri riikides, siis märgitakse elukohaks koht riigis, kelle kodanik isik on.

7.2.3. Juriidilise isiku andmed on äriregistrisse või tema asukohariigi seaduse järgi muusse ametlikku registrisse kantud täielik või lühendatud nimi ja asukoha täielik aadress. Juriidilise isiku asukoht on koht, kus asub tema juhatus või seda asendav organ.

7.2.4. Patenditaotleja puhul, kelle elu- või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, märgitakse aadressile lisaks riigi kahetäheline kood vastavalt Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (edaspidi WIPO) standardile ST. 3 riikide identifitseerimise kohta (edaspidi riigi kahetäheline kood).

7.2.5. Kui patenditaotlejaid on mitu, esitatakse kõigi patenditaotlejate andmed.

7.2.6. Kui patenditaotleja on liitriigi isik, tuleb aadressis näidata ka osariik, kusjuures linn või muu asula tuleb alla kriipsutada või muul viisil eristada.

7.2.7. Patenditaotleja andmete hilisematest muudatustest tuleb viivitamatult teatada Patendiametile. Patendiameti nõudmisel peab patenditaotleja esitama Patendiameti määratud tähtajaks andmete muutumist tõendava dokumendi.

7.3. Patenditaotleja esindaja andmed

7.3.1. Andmeväli 2 täidetakse vaid juhul, kui patenditaotlejat esindab patenditaotluse esitamisel või Patendiametiga asjaajamisel patendivolinik või mitme patenditaotleja korral nende ühine esindaja (korra punkt 5.4).

7.3.2. Ühise esindaja korral kantakse andmeväljale ainult füüsilise või juriidilise isiku nimi. Ühise esindaja nimi peab olema identne tema nimega patenditaotlejana andmeväljal 1.

7.3.3. Patendivoliniku andmed on ees- ja perekonnanimi, büroo täielik nimi, aadress, telefoni ja telefaksi number ning patendivoliniku registreerimisnumber riiklikus patendivolinike registris. Andmete esitamiseks on lubatud kasutada nime- ja aadressitemplit, kui see sisaldab kõiki nõutavaid andmeid.

7.3.4. Kui andmeväljal 2 on esitatud nii ühise esindaja kui ka patendivoliniku andmed, loetakse patenditaotleja esindajaks patendivolinik.

7.3.5. Patenditaotleja esindaja andmete hilisematest muudatustest tuleb viivitamatult teatada Patendiametile.

7.4. Andmed kirjavahetuse pidamiseks

7.4.1. Andmeväli 3 täidetakse juhul, kui patenditaotluse esitab ja patendi taotlemise asju ajab patenditaotleja ise või mitme patenditaotleja korral nende ühine esindaja. Andmeväljale 3 märgitakse patenditaotleja või ühise esindaja andmed ka juhul, kui patendivoliniku andmed on andmeväljal 2 märgitud, aga ta ei ole volitatud vastu võtma Patendiameti kirjalikke teateid või vahetama suulist informatsiooni.

7.4.2. Kui patenditaotleja on füüsiline isik või mitme patenditaotleja korral on nende ühiseks esindajaks füüsiline isik, märgitakse andmeväljale 3 selle isiku nimi ja teate kõige kiiremat ning kindlamat edastamist tagav aadress, telefoni ja telefaksi number.

7.4.3. Kui patenditaotleja on juriidiline isik või mitme patenditaotleja korral on nende ühiseks esindajaks juriidiline isik, võib andmeväljale 3 märgitud isikuks olla selle juriidilise isiku juht, tema poolt määratud töötaja või prokurist. Andmeväljale märgitakse selle isiku nimi, ametinimetus ja teate kõige kiiremat ning kindlamat edastamist tagav aadress, telefoni ja telefaksi number.

7.4.4. Kui andmeväli 3 ei ole ettenähtud juhtudel täidetud või on täidetud ilmselt valesti või vigaselt, edastab Patendiamet teated andmeväljal 2 märgitud ühisele esindajale või selle puudumisel andmeväljal 1 märgitud patenditaotlejale. Kui mitme patenditaotleja korral ei ole ühist esindajat määratud, edastatakse teated andmeväljal 1 esimesena märgitud patenditaotlejale tema elu- või asukoha aadressil. Kui patenditaotlejate hulgas on nii Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavaid isikuid kui ka välisriigis elu- või asukohta omavaid isikuid, edastatakse teated andmeväljal 1 järjekorras esimesena märgitud Eesti Vabariigis elu- või asukohta omavale isikule.

7.4.5. Kirjavahetuse andmete hilisematest muudatustest tuleb viivitamatult teatada Patendiametile.

7.5. Autori andmed

7.5.1. Andmeväljal 4 esitatakse autori ees- ja perekonnanimi ning täielik aadress, millele on lisatud riigi kahetäheline kood.

7.5.2. Mitme autori puhul märgitakse andmeväljale 4 punktis 7.5.1 nimetatud andmed kõigi autorite kohta.

7.5.3. Kui autor on ühtlasi patenditaotleja, võib andmeväljale 4 kirjutada ainult autori ees- ja perekonnanime või sõna «taotleja». Aadressi märkimine ei ole sel juhul kohustuslik.

7.5.4. Autor, kes ei soovi oma nime autorina avalikustada, esitab andmeväljal 4 nime autorina avalikustamise keelamise nõude, kinnitades seda nõuet oma allkirjaga.

7.5.5. Kui autor on surnud, märgitakse andmeväljale 4 autori ees- ja perekonnanimi, sõna «surnud» ning autori viimase elukoha riigi kahetäheline kood.

7.6. Andmed patendi taotlemise õiguse kohta

Andmeväljal 5 näidatakse ära patendi taotlemise ja patendiomanikuks saamise õiguslik alus vastava ruudu märgistamise teel. Lepingu või muu dokumendi esitamist õigusliku aluse kinnitamiseks patenditaotluse esitamisel ei nõuta.

7.7. Leiutise nimetus

Andmeväljal 6 esitatakse leiutise nimetus, mis on identne leiutiskirjelduses (korra punktis 8.3) ja patendinõudluses (korra punktis 9.2.2.3) toodud leiutise nimetusega.

7.8. Prioriteedinõue

7.8.1. Andmevälja 7 täitmist loetakse prioriteedinõude esitamiseks. Andmeväli täidetakse, kui patenditaotleja soovib kasutada patendiseaduse §-s 11 sätestatud võimalusi prioriteedi määramiseks.

7.8.2. Patendiseaduse § 11 lõike 2 või § 61 lõike 5 kohaselt tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või Maailma Kaubandusorganisatsiooni ükskõik millises liikmesriigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel prioriteedinõude või tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooniga või Maailma Kaubandusorganisatsiooniga mitteühinenud riigis esitatud esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel prioriteedinõude esitamise korral märgitakse andmeväljale esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäev ja patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse number ning riigi kahetäheline kood. Kui esmane patenditaotlus või kasuliku mudeli registreerimise taotlus on regionaalne või rahvusvaheline patenditaotlus, näidatakse kahetähelise koodi abil ära selle riigi amet või see valitsustevaheline organisatsioon, kuhu esmane taotlus esitati.

7.8.3. Kui patenditaotlejal ei ole patenditaotluse Patendiametile esitamise kuupäeval veel esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse number teada, siis märgib ta prioriteedinõudes ainult esmase patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse esitamise kuupäeva ja riigi.

7.8.4. Patendiseaduse § 11 lõike 4 kohaselt varasema patenditaotluse alusel prioriteedinõude esitamisel, kui esitatav patenditaotlus on eraldatud varasemast patenditaotlusest, märgitakse varasema patenditaotluse number ja esitamise kuupäev.

7.8.5. Patendiseaduse § 11 lõike 5 kohaselt varasema patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel prioriteedinõude esitamisel märgitakse varasema patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse number ja esitamise kuupäev.

7.8.6. Varasema patenditaotluse leiutise olemust muutvate paranduste ja täienduste alusel prioriteedinõude esitamisel patendiseaduse § 11 lõike 3 kohaselt märgitakse paranduste ja täienduste Patendiametisse saabumise kuupäev ja patenditaotluse number, millesse paranduste ja täienduste tegemist taotleti.

7.9. Andmed riigilõivu kohta

Andmeväljale 8 märgitakse kõigi tasutud riigilõivude suurus, üldsumma ja maksemoodus. Pangaülekandega tasumisel märgitakse andmeväljale maksedokumendi number ja kuupäev vastavalt lõivu tasumist tõendavale dokumendile.

7.10. Andmed mikroorganismi tüve deponeerimise kohta

Andmeväljale 9 märgitakse mikroorganismide patendiekspertiisiks deponeerimise rahvusvahelise tunnustamise Budapesti lepingu (edaspidi Budapesti leping -- RT II 1996, 14/15, 49) artikli 6 kohase rahvusvahelise deponeerimisasutuse täielik või lühendatud nimi, deponeerimise registreerimisnumber ja -kuupäev. Kui patenditaotleja ei ole patenditaotluse Patendiametile esitamise kuupäevaks veel saanud nimetatud lepingu juhendi reegli 7 kohast rahvusvahelise deponeerimisasutuse tõendit ning ta ei tea deponeerimise registreerimisnumbrit, siis märgib ta andmeväljale deponeerimisasutuse nime ja deponeerimise avalduse esitamise kuupäeva.

7.11. Andmed lisade kohta

Andmeväljal 10 tehakse lisade loetelus ruutu märge patenditaotluse koosseisus olevate dokumentide kohta. Seejärel märgitakse iga dokumendi lehtede arv. Kui patenditaotluses on mõni dokument, mida loetelu ei sisalda, täiendatakse loetelu, lisades selle dokumendi nimetuse, lehtede ja eksemplaride arvu.

7.12. Allkiri

7.12.1. Patendi saamise avaldusele kirjutab alla patenditaotleja või volituse olemasolul patendivolinik. Kui patenditaotlejaid on mitu, kirjutavad alla kõik patenditaotlejad või patendivolinik või ühine esindaja.

7.12.2. Allkiri peab sisaldama ees- ja perekonnanime, olema loetav või suurtähtkirjas deðifreeritud. Kui patenditaotleja on juriidiline isik, tuleb märkida ka allakirjutanud pädeva ametiisiku ametinimetus.

7.12.3. Allakirjutamisel märgitakse ka allakirjutamise koht (linn, muu asula, talu) ning kuupäev.

7.12.4. Allkiri lisalehel peab vastama korra punktides 7.12.2 ja 7.12.3 sätestatud nõuetele.

8. Leiutiskirjeldus

8.1. Leiutiskirjelduse otstarve

8.1.1. Leiutiskirjeldus peab avama leiutise olemuse niisugusel määral, et vastava ala asjatundjal oleks võimalik aru saada tehnilise probleemi olemusest ja leiutise teostamiseks vajalikul määral selle probleemi tehnilisest lahendusest.

8.1.2. Leiutiskirjeldus peab tagama patendinõudlusega määratud patendikaitse ulatuse täpse tõlgendamise.

8.2. Leiutiskirjelduse struktuur

8.2.1. Leiutiskirjelduse pealkirjaks on leiutise nimetus. Pealkirja juurde lehekülje ülemisse paremasse nurka võib lisada rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeksi.

8.2.2. Leiutiskirjeldus koosneb järgmistest osadest:

1) tehnikavaldkond;

2) tehnika tase;

3) leiutise olemus;

4) jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu;

5) leiutise teostamise näide või näited ja muud andmed, mis tõendavad leiutise teostamise ja tööstusliku kasutamise võimalikkust;

6) nukleotiidide ja/või aminohapete järjestuse loetelu (edaspidi järjestuse loetelu).

8.2.3. Leiutiskirjelduse üksikuid osi ei ole lubatud asendada üksnes viitega kirjandusele, patenditaotluse teistele dokumentidele või muule infoallikale.

8.3. Leiutise nimetus

8.3.1. Leiutise nimetus peab selgelt ja täpselt näitama leiutise tehnilist otstarvet ja vastama leiutise olemusele. Leiutise nimetus ei tohi olla leiutise olemusest kitsam ega laiem. Leiutise nimetusest peab selguma leiutise objekt (seade, meetod, aine, mikroorganismi tüvi, nende kombinatsioon või kasutamine).

Leiutise nimetuses on soovitav kasutada rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni terminoloogiat.

8.3.2. Leiutise nimetus ei tohi sisaldada:

1) isiku nime, sh autori nime;

2) ettevõtte ärinime;

3) kohanime;

4) sõnalist kaubamärki või kaubamärgi sõnalist osa;

5) reklaamteksti;

6) argoosõnu ja -väljendeid, välja arvatud juhud, kui need on üldtuntuks kujunenud tehnilised terminid või nende osad (Hooke'i liigend, bessemerprotsess, malta mehhanism, dþiip jne).

8.3.3. Leiutise nimetus esitatakse ainsuse vormis. Erandiks on ühise struktuurivalemiga hõlmatud keemilisi ühendeid puudutavate leiutiste nimetused.

8.3.4. Individuaalset keemilist ühendit puudutava leiutise nimetuses peab olema ära näidatud ühendi nimetus ühe keemias kasutatava nomenklatuuri, soovitatavalt IUPACi nomenklatuuri, järgi. Märgitud võib olla ka ühendi konkreetne otstarve ning bioaktiivsete ühendite korral ühendi bioloogilise aktiivsuse liik.

8.3.5. Kindlaksmääramata struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise meetodi korral näidatakse leiutise nimetuses ära ka kõrgmolekulaarse ühendi nimetus ning vajaduse korral selle otstarve.

8.3.6. Kindlaksmääramata koostisega ainesegu saamise meetodi korral näidatakse leiutise nimetuses ära selle ainesegu otstarve või bioaktiivsed omadused.

8.3.7. Kui leiutise objektiks on tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve kasutamine uuel otstarbel, näidatakse leiutise nimetuses ära objekti kasutamise uus otstarve.

8.3.8. Kui leiutise objekt sisaldab ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutise objektide kombinatsiooni, peab leiutise nimetus iseloomustama kõiki neid objekte ja nendevahelist seost, näiteks «Aine, meetod selle saamiseks ja aine kasutamine», «Meetod ja seade selle realiseerimiseks», «Aine, meetod selle aine saamiseks ja seade selle meetodi teostamiseks» jne.

8.3.9. Leiutise nimetust ei tohi lühendada, kasutades terminite lühendeid või lühendeid «jne», «jms» ning teisi sarnaseid lühendeid.

8.4. Tehnikavaldkond

Leiutiskirjelduse osas «Tehnikavaldkond» näidatakse ära tehnikavaldkond, millesse leiutis kuulub, ja leiutise kasutusala. Kui selliseid valdkondi ja alasid on mitu, on soovitav ära näidata need tehnikavaldkonnad ja alad, kus leiutist kavatsetakse kasutada.

8.5. Tehnika tase

8.5.1. Leiutiskirjelduse osas «Tehnika tase» kirjeldatakse varem tuntud analoogseid leiutisi ning muid tehnilisi lahendusi.

8.5.2. Eraldi kirjeldatakse patenditaotlejale patenditaotluse esitamise ajaks teadaolevat leiutisele kõige lähedasemat ja tehnilise tulemuse poolest sarnast lahendust.

8.5.3. Analoogsete lahenduste kirjeldamisel tuleb kasutada terminoloogiat, mis on leiutise omaga võimalikult ühtne. Analoogsete lahenduste kirjeldusest peavad selgelt ilmnema analoogsete lahenduste ja leiutise ühised ja eristavad tehnilised tunnused, sest need on aluseks patendinõudluse formuleerimisel (korra punktid 9.2.2.3 ja 9.2.2.4).

8.5.4. Kui patenditaotlus sisaldab leiutise objektide kombinatsiooni, tuleb kirjeldada eraldi iga leiutise objektiga analoogseid lahendusi.

8.5.5. Analoogseid lahendusi sisaldavate informatsiooniallikate bibliograafilised andmed esitatakse leiutiskirjelduse tekstis nii, et nende järgi oleks võimalik allikat leida.

8.5.6. Patendile või muule leiutise kaitsedokumendile viitamisel näidatakse ära riigi nimi või riigi nime kahetäheline kood, kaitsedokumendi nimetus või kaitsedokumendi liigi kood, kaitsedokumendi number, rahvusvahelise patendiklassifikatsiooni indeks, kaitsedokumendi omaniku või autori nimi ning kaitsedokumendi avaldamise aasta.

8.6. Leiutise olemus

8.6.1. Leiutise olemust väljendatakse leiutise oluliste tunnuste kogumina. Leiutise oluliste tunnuste kogumisse kuuluvad kõik tunnused, mis on vajalikud ja millest piisab leiutise eesmärgiks oleva tehnilise tulemuse saavutamiseks.

8.6.2. See leiutiskirjelduse osa peab sisaldama kõiki patendinõudluses esitatud leiutise tunnuseid ja leiutise eesmärgiks olevat tehnilist tulemust ning selgitama tunnuste ja tehnilise tulemuse vahelist põhjuslikku seost.

8.6.3. Leiutise olemuse avamisel on soovitatav ära näidata ka muud tehnilised tulemused, mida leiutis annab, sealhulgas üksikjuhtudel, konkreetsete teostusvormide või eriliste kasutustingimuste korral.

Leiutise eesmärgiks olev tehniline tulemus võib olla näiteks hõõrdeteguri vähenemine, kinnikiilumise ärahoidmine, metallivalu defektide vältimine, mõõteseadme tundlikkuse tõus, ravimi aktiivsuse suurenemine, ravipreparaadi mõju lokaliseerimine jne.

8.6.4. Leiutise objektide kombinatsiooni korral kirjeldatakse iga kombinatsiooni kuuluva leiutise olemust ja saavutatud tehnilist tulemust eraldi.

8.6.5. Kui leiutis puudutab tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve kasutamist uuel otstarbel, siis tuuakse ära tuntud objekti iseloomustavad tunnused koos viitega informatsiooniallikale, samuti andmed objekti senise kasutamise kohta ning andmed objekti uue kasutamise ja ilmsikstulnud omaduste kohta, mis võimaldavad kasutada objekti uuel otstarbel.

8.7. Jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu

Leiutiskirjelduse selles osas antakse peale jooniste või muu illustreeriva materjali loetelu ka lühike selgitus nende sisu kohta, näiteks: Figuur 1 -- seadme üldvaade või Joonis fig 1 -- seadme üldvaade; Figuur 2 -- lõige A-A või Joonis fig 2 -- lõige A-A; Figuur 3 -- seadme elektriskeem või Joonis fig 3 -- seadme elektriskeem jne.

8.8. Leiutise teostamise näide

8.8.1. Üldnõuded

8.8.1.1. Selles osas tuuakse vähemalt üks näide, mis kirjeldab leiutise tööstuslikult kasutatavat teostusviisi. Üldjuhul peab see näide kirjeldama patenditaotluse koostamise hetkel patenditaotlejale teada olevat parimat teostusviisi.

8.8.1.2. Kui leiutise tööstuslik kasutatavus võib tekitada vastava ala asjatundjas või patendieksperdis kahtlusi, tuleb leiutiskirjelduse selles osas esitada tõendid ja selgitada leiutise tööstusliku kasutamise võimalikkust.

8.8.2. Seadme teostamise näide

8.8.2.1. Seadet puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse seadet esmalt staatilises olekus. Seadme kirjeldamisel viidatakse joonistele. Konstruktsioonielemendid nummerdatakse kirjelduse koostamise käigus vastavalt nende esmakordse tekstis esinemise järjekorrale. Numeratsiooni alustatakse number ühest.

Lubatud on kasutada ka muid nummerdamissüsteeme. Näiteks, iseseisvad detailid nummerdatakse ühe- ja kahekohaliste arvudega, koostud ja nende detailid kolmekohaliste arvudega («korpus 1», «elektrimootor 100», «elektrimootori 100 rootor 110», «elektrimootori 100 rootori 110 klemmplaat 111», «elektrimootori 100 rootori 110 klemm 112») jne.

8.8.2.2. Pärast seadme kirjeldamist staatilises olekus kirjeldatakse selle töötamist või kasutamist, viidates joonistele ja muudele illustreerivatele materjalidele (epüürid, ajadiagrammid jne).

8.8.2.3. Kui seade sisaldab programmeeritavat (seadistatavat) polüfunktsionaalset elementi või vahendit või eeldab selle kasutamist, siis esitatakse andmed, mis kinnitavad võimalust sellist elementi või vahendit selles seadmes konkreetselt kasutada. Juhul kui need andmed sisaldavad algoritme, eriti arvutuslikke, on soovitav algoritmid esitada plokkskeemidena või, kui see on võimalik, vastavate matemaatiliste avaldistena.

8.8.3. Meetodi teostamise näide

8.8.3.1. Meetodit puudutava leiutise teostamise näites kirjeldatakse materiaalse objektiga sooritatavaid toiminguid (võtteid, operatsioone), nende toimumise järjekorda, toimingu läbiviimise tingimusi või tehnoloogilist reþiimi (temperatuuri, rõhku jt) ja kasutatavaid seadmeid, aineid ning mikroorganismide tüvesid. Kui meetodit iseloomustab tuntud vahendite (seadmete, ainete, mikroorganismide tüvede) kasutamine, näidatakse ära need vahendid ning vajaduse korral tõendatakse nende tuntust. Mittetuntud vahendite kasutamise puhul antakse nende iseloomustus.

8.8.3.2. Kui meetodis kasutatakse uusi aineid, siis kirjeldatakse nende saamise viisi.

8.8.3.3. Leiutise kohta, mis puudutab ühise struktuurivalemiga uute keemiliste ühendite rühma saamist, tuuakse näide selle rühma ühendi saamise viisi kohta, ning kui rühm sisaldab erinevate keemiliste radikaalidega ühendeid, siis ka näited erinevate keemiliste radikaalidega konkreetsete ühendite saamise kohta. Homoloogilise rea puhul tuuakse selle rea äärmiste esindajate ja keskmise esindaja saamise näide. Esitatakse ka rühma kuuluvate ühendite struktuurivalemid, mis on tõendatud (kindlaks määratud) tuntud meetodite abil, ühendite füüsikalis-keemilised näitajad, samuti bioaktiivsed omadused ning kirjeldatakse ühendite otstarvet.

8.8.3.4. Leiutise puhul, mis puudutab määramata struktuuriga kõrgmolekulaarse ühendi saamise meetodit, esitatakse näidetes selle identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed selle ühendi saamiseks vajalike lähteainete ning kasutamisomaduste kohta.

8.8.3.5. Konkreetse kasutusviisiga või konkreetsete bioaktiivsete omadustega, kuid määramata koostise ja struktuuriga segu saamise meetodit käsitleva leiutise puhul esitatakse näidetes peale saamisviisi toimingute ja tingimuste kirjelduse veel segu enese iseloomustus, mis on vajalik selle segu identifitseerimiseks, ja segu kasutamisomadused.

8.8.3.6. Kui mõni ese on valmistatud kindlaksmääramata koostise ja struktuuriga materjalist, siis tuuakse selle eseme saamise meetodit käsitleva leiutise puhul andmed materjali omaduste ning eseme kasutamisomaduste kohta ära nii, et materjali ja eset oleks võimalik identifitseerida.

8.8.4. Näide aine kohta

8.8.4.1. Määratud struktuuriga uue individuaalühendi jaoks esitatakse tuntud meetoditega tõendatud (kindlaks määratud) struktuurivalem, füüsikalis-keemilised konstandid ja ühendi saamise viisi kirjeldus. Esitatakse ka andmed, mis näitavad võimalust kasutada ühendit teatud kindlal eesmärgil, bioaktiivsete ühendite puhul aga aktiivsuse ja toksilisuse ning vajaduse korral toimimise selektiivsuse kvantitatiivsed näitajad ja muud näitajad.

8.8.4.2. Kui uus ühend on raviotstarbeline ja seoses sellega on tehtud kliinilisi katsetusi, esitatakse nende katsetuste andmed, näidates ära ravivahendi doosi ja kasutamisviisi, retsepti koostamise meetodi ning toksilisuse uuringute tulemused.

8.8.4.3. Kui uus individuaalne keemiline ühend on saadud mikroorganismi tüve kasutamise teel, esitatakse biosünteesi meetodi, mikroorganismi tüve ja vajaduse korral tema deponeerimise andmed.

8.8.4.4. Kui aine puudutab kindlaksmääratud ühise struktuurivalemiga uute individuaalühendite rühma, tõendatakse rühma kõigi ühendite saamise võimalust saamise meetodi ühise skeemi varal ja konkreetse ühendi saamise näite varal, ning kui rühm sisaldab erinevate keemiliste radikaalidega ühendeid, siis ka erinevate keemiliste radikaalidega konkreetsete ühendite saamise näite varal.

Saadud ühendite puhul tuuakse ära ka nende struktuurivalemid, mis on tõendatud (kindlaks määratud) tuntud meetodite abil, nende füüsikalis-keemilised konstandid ning tõendid, mis näitavad võimalust kasutada rühma mõningaid ühendeid konkreetsel eesmärgil.

8.8.4.5. Kui uued ühendid on bioaktiivsed, tuuakse ära nende ühendite aktiivsuse ja toksilisuse, vajaduse korral ka toimimise selektiivsuse näitajad.

8.8.4.6. Vaheühendit käsitleva leiutise korral peab olema ära näidatud ka võimalus seda ümber töötada tuntud lõppsaaduseks või uueks konkreetse kasutusviisi või bioaktiivsete omadustega lõppsaaduseks.

8.8.4.7. Kui leiutis puudutab kompositsiooni (segu, lahust, sulamit, klaasi jne), peavad näidetes olema ära toodud kompositsiooni koostisse kuuluvad ingrediendid, nende iseloomustus ja kvantitatiivne suhe ning kompositsiooni saamise viisi kirjeldus. Kui kompositsioonis kasutatakse ingrediendina mõnd uut ainet, kirjeldatakse ka selle saamise viisi.

8.8.4.8. Näidetes esitatakse iga ingrediendi sisaldus ühe kindla suurusena, mis vastab patendinõudluses toodud vahemikule. Ingredientide protsentuaalse massi või mahu suhte väljenduse puhul patendinõudluses peab kõigi ingredientide sisalduse protsentide summa andma kokku 100%.

8.8.5. Näide mikroorganismi tüve kohta

8.8.5.1. Mikroorganismi tüve sisaldava leiutise leiutiskirjelduses esitatakse järgmised andmed:

1) mikroorganismi tüve liigi ladinakeelne nimetus ja saamismeetod;

2) mikroorganismile patenditaotleja poolt antud identifitseerimistähis (number, sümbolid);

3) rahvusvahelise deponeerimisasutuse täpne nimi, kui mikroorganism on deponeeritud;

4) rahvusvahelise deponeerimisasutuse poolt mikroorganismile antud registreerimisnumber, kui mikroorganism on deponeeritud;

5) mikroorganismi tüve tunnused, mille poolest ta erineb lähte- või teistest lähematest tüvedest;

6) ained, mis saadakse seda mikroorganismi tüve kasutades, või tüve mõni teine kasutusviis, kusjuures näidatakse ära produktide stabiilsus ja eluiga;

7) mikroorganismi tüve produktiivsuse iseloomustus.

8.8.5.2. Kui mikroorganismi tüvi ei ole avalikkusele patenditaotluse esitamise päeval või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäeval tuntud ning seda ei ole Budapesti lepingu kohaselt deponeeritud, tuleb mikroorganismi tüve leiutiskirjelduses kirjeldada nii, et vastava ala asjatundja saaks leiutise teostada.

8.8.5.3. Mikroorganismi tüve sisaldava leiutise leiutiskirjelduses esitatakse mikroorganismi tüve määramis- ja identifitseerimismeetodid (keskkond, katsetingimused).

8.8.5.4. Mikroorganismi tüve tunnuste esitamisel näidatakse nende lubatavad varieerumispiirid.

8.8.6. Tuntud objekti uuel otstarbel kasutamise näide

Leiutise kohta, mis puudutab seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve kasutamist uuel otstarbel, tuuakse andmed, mis tõendavad selle eesmärgi saavutamise võimalikkust.

8.9. Järjestuse loetelu

8.9.1. Järjestuse loetelu esitatakse, kui patenditaotluses on avatud nukleotiidide ja/või aminohapete järjestused.

8.9.2. Järjestuse loetelu vormistatakse ja esitatakse eraldi dokumendina WIPO standardi ST.25 kohaselt.

9. Patendinõudlus

9.1. Patendinõudluse otstarve

Patendinõudlus määrab kindlaks, mida kaitstakse ja milline on patendikaitse ulatus.

9.2. Patendinõudluse struktuur

9.2.1. Üldnõuded

9.2.1.1. Patendinõudlus võib olla ühe- või mitmepunktiline.

9.2.1.2. Patendinõudlus koosneb ühest sõltumatust (iseseisvast) punktist ja vajalikust arvust sõltuvatest (alluvatest) punktidest.

9.2.1.3. Kui patenditaotlus sisaldab ühtse leiundusliku mõttega seotud leiutise objektide kombinatsiooni, koosneb patendinõudlus igat leiutise objekti iseloomustavast ühest sõltumatust punktist ja vajalikust arvust sõltuvatest punktidest. Näiteks:

1) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt selle aine saamise meetodi kohta ja sõltumatu punkt selle aine kasutamise kohta;

2) lisaks meetodit puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt seadme või aparatuuri kohta, mis on mõeldud selles meetodis kasutamiseks;

3) lisaks ainet puudutavale sõltumatule punktile sõltumatu punkt selle aine saamise meetodi kohta ja sõltumatu punkt seadme või aparatuuri kohta, mis on vajalik meetodi teostamiseks.

9.2.1.4. Patendinõudluse punktid nummerdatakse nende esitamise järjekorras (läbiv numeratsioon).

9.2.1.5. Patendinõudluse sõltumatu punkt esitatakse esimesena ja nummerdatakse numbriga 1.

9.2.1.6. Leiutise objektide kombinatsiooni korral esitatakse järjestikku kõik patendinõudluse punktid ühe objekti kohta, alates seda objekti iseloomustavast sõltumatust punktist, seejärel teise objekti kohta jne. Punktide numeratsioon on patendinõudlust läbiv.

9.2.1.7. Kui patendinõudlus koosneb ainult ühest punktist, siis seda ei nummerdata.

9.2.1.8. Patendinõudlus koostatakse üksnes leiutise oluliste tehniliste tunnuste kogumina. Patendinõudluse teksti sõnastus peab olema selge ja täpne ning võimalikult lühike.

9.2.1.9. Patendinõudluse iga sõltumatu punkt peab sisaldama leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid ja iga sõltuv punkt peab täpsustama eelmises või eelmistes patendinõudluse punktides sisalduvaid leiutise olulisi tehnilisi tunnuseid.

9.2.1.10. Patendinõudluse ja leiutiskirjelduse terminoloogia peab olema ühtne.

9.2.1.11. Leiutise tunnuste üldistamisel tuleb arvestada, et patendinõudluses leiutise tunnustena esitatud mõistete maht ei tohi olla laiem, kui seda on võimalik leiutiskirjelduse ja jooniste või muu illustreeriva materjali abil tõlgendada. Kui leiutise mõne tunnuse väljendamiseks ei ole võimalik kasutada üldistatud mõistet, võib patendinõudluses kasutada alternatiivseid tunnuseid. Alternatiivsete tunnuste kasutamise vajadust tuleb selgitada leiutiskirjelduses.

9.2.1.12. Patendinõudluse punkt on ühelauseline.

9.2.2. Patendinõudluse sõltumatu punkt

9.2.2.1. Patendinõudluse sõltumatu punkt koosneb oluliste tunnuste kogumist, mis on vajalik ja küllaldane leiutise eesmärgiks oleva tehnilise tulemuse saamiseks kõigil juhtudel, mille puhul taotletakse patendikaitset.

9.2.2.2. Patendinõudluse sõltumatu punkt koosneb piiravast ja eristavast osast.

9.2.2.3. Piirav osa algab leiutise nimetusega. Piiravas osas esitatakse need leiutise olulised tunnused, mis on ühised tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega.

9.2.2.4. Eristav osa algab väljendiga «erineb selle poolest, et...», «mida iseloomustab see, et...», «sisaldab täiendavalt...» või muu sobiva väljendiga. Väljendid «erineb», «mida iseloomustab», «sisaldab» vms trükitakse sõrendatult või eristatakse muul viisil. Eristavas osas esitatakse need leiutise olulised tunnused, mis tehnika tasemes tuntud kõige lähedasema lahenduse tunnustega võrreldes on uudsed.

9.2.2.5. Patendinõudluse sõltumatu punkt koostatakse ilma piiravaks ja eristavaks osaks jaotamata, kui:

1) leiutiseks on individuaalühend;

2) leiutise objektiks on tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve kasutamine uuel otstarbel;

3) leiutisel ei ole oma valdkonna tehnika tasemes tuntud lahendustega ühiseid olulisi tunnuseid;

4) leiutisel ei ole tehnika tasemes tuntud analooge.

9.2.2.6. Lahendusel, mida iseloomustavate tunnuste kogum saadakse tehnika tasemes tuntud lahenduse mõne tunnuse lihtsa ärajätmisega, ilma et lisanduks mõnda uut tunnust (niinimetatud negatiivne uudsus), ei ole leiutustaset. Selline lahendus ei ole patentne.

9.2.3. Patendinõudluse sõltuv punkt

9.2.3.1. Patendinõudluse sõltuv punkt allub sõltumatule punktile. Sõltuv punkt võib samaaegselt alluda ka mõnele teisele sõltuvale punktile.

9.2.3.2. Sõltuva punkti koostamisel viidatakse sõltumatule punktile ja teistele sõltuvatele punktidele, millele ta allub, ning tuuakse ära olulised tunnused, mis iseloomustavad leiutise teostamise või kasutamise erijuhte (näiteks «3. Seade vastavalt punktidele 1 ja 2, erineb selle poolest, et korpus on valmistatud vasest.»).

9.2.3.3. Sõltuvate punktide alluvus sõltumatule punktile võib olla otsene või kaudne, läbi ühe või mitme sõltuva punkti. Sõltuva punkti otsest alluvust kasutatakse siis, kui leiutise teostuse või kasutamise erijuhtude iseloomustamiseks on kõrvuti selle punkti tunnustega vajalikud veel ainult sõltumatu punkti tunnused. Kui nimetatud erijuhtude iseloomustamiseks on vajalikud ühe või mitme teise sõltuva punkti tunnused, kasutatakse punkti kaudset alluvust sõltumatule punktile.

9.3. Patendinõudluse koostamine

9.3.1. Seadet puudutava patendinõudluse iseärasused

9.3.1.1. Seadme kui leiutise objekti määratlus on antud korra punktis 1.2 ning seadet kui leiutise objekti iseloomustavad tunnused punktis 1.3.

9.3.1.2. Patendinõudluses iseloomustatakse seadet staatilises olekus. Patendinõudluses ei kasutata lõpetamata tegevust väljendavaid verbe, nagu näiteks «veerevad», «tõmbab ligi», «laskub». Kui aga tekib vajadus kasutada tegevust seadme tunnusena, esitatakse see lõpetatud tegevusena, nagu näiteks «teostatud», «kinnitatud», «paigutatud», «alla lastud».

9.3.1.3. Patendinõudluses lubatakse näidata elemendi liikuvust («pöörlemisvõimeline ketas», «pikisuunas liigutatav tera» jne) või iseloomustada elementi tema funktsiooni kaudu («tihvt hoova asendi fikseerimiseks» jne).

9.3.1.4. Patendinõudluses on soovitav tunnustele lisada sulgudes positsiooninumbrid. Patendinõudluse koostamisel tuleb aga arvestada, et tehnilise lahenduse olemus peab selguma ka ilma positsiooninumbreid kasutamata. Muid viiteid leiutiskirjeldusele ja joonistele või muule illustreerivale materjalile ei ole lubatud patendinõudluses kasutada.

9.3.2. Meetodit puudutava patendinõudluse iseärasused

9.3.2.1. Meetodi kui leiutise objekti määratlus on antud korra punktis 1.4 ning meetodit kui leiutise objekti iseloomustavad korra punktis 1.5 nimetatud tunnused.

9.3.2.2. Toimingut (võtet, operatsiooni) iseloomustavaid verbe tuleb kasutada kindla kõneviisi umbisikulise tegumoe olevikus, nagu näiteks «kuumutatakse», «niisutatakse» jne.

9.3.3. Ainet puudutava patendinõudluse iseärasused

9.3.3.1. Aine kui leiutise objekti määratlus on toodud korra punktis 1.6 ning ainet kui leiutise objekti iseloomustavad korra punktis 1.7 nimetatud tunnused.

9.3.3.2. Igasuguse individuaalühendi patendinõudluses peab olema ära näidatud tema otstarve või bioloogilise aktiivsuse liik ja ühendi nimetus või tähis.

9.3.3.3. Kui kompositsiooni iseloomustatakse patendinõudluses ingredientide kvantitatiivse koostisega, tuleb ära näidata ingredientide sisalduse minimaalne ja maksimaalne piir, kasutades ühesuguseid ühikuid.

9.3.3.4. Lubatud on näidata ühe ingrediendi sisaldust kompositsioonis mingite kindlate ühikute abil ja teiste ingredientide sisaldust suhtarvudena selle esimese ingrediendi suhtes (ingredientide sisaldus tuuakse ära näiteks põhiingrediendi 100 massiosa või 1 liitri lahuse kohta).

9.3.3.5. On lubatud näidata antibiootikumide, fermentide jms sisaldust kompositsioonis muudes ühikutes kui kompositsiooni teiste komponentide sisaldust (näiteks fermentatiivse aktiivsuse ühikutes kompositsiooni teiste ingredientide massi ühiku kohta).

9.3.3.6. Kompositsiooni puudutava leiutise patendinõudluse eristavat osa alustatakse väljendiga «sisaldab täiendavalt», kui on vaja rõhutada ingrediendi viimist kompositsiooni koosseisu.

9.3.3.7. Kui kompositsiooni otstarve määratakse ainult uue aktiivse komponendiga ning teised komponendid täidavad seda tüüpi kompositsioonis tavapärast ülesannet, võib patendinõudluses ära näidata ainult aktiivse komponendi ja selle kvantitatiivse sisalduse kompositsioonis.

9.3.3.8 Kui leiutise tunnuseks on keerulise koostisega tuntud aine, on lubatud kasutada tema spetsiaalset nimetust, näidates ära selle aine ja tema komponentide omadused või funktsioonid. Sel juhul peab leiutiskirjelduses olema toodud selle aine täielik koostis ja vajaduse korral ka aine saamise viis.

9.3.4. Mikroorganismi tüve puudutava patendinõudluse iseärasused

9.3.4.1. Mikroorganismi tüve kui leiutise objekti määratlus on antud korra punktis 1.8 ja mikroorganismi tüve kui leiutise objekti iseloomustavad tunnused punktis 1.9.

9.3.4.2. Kui leiutise objektiks on mikroorganismi tüvi, peab patendinõudluses olema näidatud:

1) mikroorganismi tüve ladinakeelne nimetus;

2) rahvusvahelise deponeerimisasutuse poolt mikroorganismile antud registreerimisnumber, kui mikroorganism on deponeeritud;

3) rahvusvahelise deponeerimisasutuse täpne nimi, kui mikroorganism on deponeeritud;

4) mikroorganismi tüve praktilise kasutamise iseloom.

9.3.5. Tuntud objekti uuel otstarbel kasutamist puudutava patendinõudluse iseärasused

9.3.5.1. Tuntud objekti uuel otstarbel kasutamise määratlus ja iseloomustus on antud korra punktis 1.10.

9.3.5.2. Kui leiutise objektiks on tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve kasutamine uuel otstarbel, siis on patendinõudluse struktuur järgmine: tuntud seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve identifitseerimist võimaldav nimetus, sõna «kasutamine» ja seadme, meetodi, aine või mikroorganismi tüve uus otstarve.

10. Joonised või muu illustreeriv materjal

10.1. Joonised või muu illustreeriv materjal esitatakse juhul, kui need on vajalikud leiutiskirjeldusest arusaamiseks.

10.2. Esitatavad joonised või muu illustreeriv materjal peavad olema kooskõlas leiutiskirjelduse tekstiga.

10.3. Joonised või muu illustreeriv materjal esitatakse graafiliste materjalidena (joonised, skeemid, graafikud, epüürid, joonistused, ostsillogrammid jms), fotodena, tabelitena või diagrammidena.

10.4. Joonistused esitatakse sel juhul, kui leiutist ei ole võimalik illustreerida jooniste või skeemidega. Fotod esitatakse graafiliste materjalide täiendusena. Erandjuhtudel, näiteks kirurgiliste operatsioonide etappide illustreerimisel, võivad fotod olla põhiline selgitav materjal.

10.5. Joonised või muu illustreeriv materjal, millele viidatakse leiutiskirjelduses, esitatakse patenditaotluse esitamisel Patendiametile. Jooniste ja muu illustreeriva materjali hilisema esitamisega võib kaasneda patenditaotluse esitamise kuupäeva määramine nende materjalide Patendiametisse saabumise kuupäeva järgi.

11. Leiutise olemuse lühikokkuvõte

11.1. Leiutise olemuse lühikokkuvõtte eesmärk on anda üksnes tehnilist informatsiooni leiutise kohta.

11.2. Leiutise olemuse lühikokkuvõte peab olema ülevaatlik ja kergesti arusaadav ning võimaldama vastava ala asjatundjal saada kiiresti ettekujutust, kuidas leiutise abil lahendada püstitatud tehnilist probleemi.

11.3. Leiutise olemuse lühikokkuvõttes tuuakse ära leiutise nimetus, leiutise kasutusvaldkond, kui see ei selgu leiutise nimetusest, tehniline probleem, mille leiutis peab lahendama, või saavutatav tehniline tulemus.

11.4. Leiutise olemus avatakse leiutise oluliste tunnuste vaba esituse kaudu.

11.5. Teksti koostamisel on soovitav arvestada selle sobivust infootsinguks arvuti abil.

11.6. Leiutise olemuse lühikokkuvõte koostatakse eesti ja inglise keeles. Teksti pikkus ei tohi kummaski keeles olla üle 150 sõna.

11.7. Patenditaotleja võib leiutise olemuse eestikeelse lühikokkuvõtte lõppu märkida tema arvates leiutist kõige paremini iseloomustava joonise või muu illustreeriva materjali kujutise numbri.

12. Riigilõiv

12.1. Patenditaotluse esitamise eest tasutakse riigilõivu.

12.2. Riigilõiv tasutakse panka Patendiameti riigilõivude arvelduskontole.

12.3. Üle kümnepunktilise patendinõudlusega patenditaotluse esitamisel tasutakse patendinõudluse 11. punktist alates iga järgmise punkti eest täiendav riigilõiv ning see liidetakse riigilõivuga patenditaotluse esitamise eest.

12.4. Kui patenditaotleja soovib saada koopiaid patendidokumentidest või muudest trükistest, millele ekspert viitab patenditaotluse ekspertiisi käigus, võib ta patenditaotluse esitamisel tasuda lisalõivu, märgistades patendi saamise avalduses vastava ruudu.

12.5. Riigilõivu tasumist tõendav dokument esitatakse Patendiametile patenditaotluses või ühe kuu jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates.

12.6. Riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile märgitakse leiutise nimetus või patenditaotluse saabumise number, kui viimane on patenditaotlejal teada.

12.7. Üldjuhul esitatakse riigilõivu tasumist tõendav dokument iga patenditaotluse jaoks eraldi. Kui riigilõiv tasutakse korraga mitme patenditaotluse esitamise eest, märgitakse riigilõivu tasumist tõendavale dokumendile iga patenditaotluse kohta leiutise nimetus või patenditaotluse saabumise number ja tasutud riigilõivu suurus.

12.8. Kui riigilõivu tasumist tõendav dokument ei ole saabunud Patendiametisse ühe kuu jooksul pärast patenditaotluse Patendiametisse saabumist või riigilõivu patenditaotluse esitamise eest on tasutud ettenähtud määrast vähem, keeldub Patendiamet patenditaotlust menetlusse võtmast. Esitatud dokumendid tagastatakse ja tasutud riigilõiv makstakse tagasi.

13. Volikiri

13.1. Volikiri antakse ühe või mitme patendivoliniku nimele või, kui patenditaotlejatel on ühine esindaja, siis ühise esindaja nimele ühe või mitme patenditaotluse esitamiseks või patendi taotlemisega või patendi jõushoidmisega seotud kõigi või mõne toimingu sooritamiseks.

13.2. Kui volikiri on välja antud mitme patendivoliniku nimele, ajab Patendiamet asju ükskõik kellega neist, juhul kui volikirjas ei nähta ette teisiti.

13.3. Volikirjas peab olema:

1) esindatava (patenditaotleja või patendiomaniku) ees- ja perekonnanimi ning elukoha või ettevõtte asukoha aadress, juriidilise isiku korral nimi ja asukoha aadress;

2) patendivoliniku ees- ja perekonnanimi;

3) volituse ulatus;

4) volikirja kehtivuse tähtaeg, kui volikiri on tähtajaline;

5) esindatava allkiri;

6) volikirja allakirjutamise koht ja kuupäev.

13.4. Volikirjale kirjutab alla patenditaotleja. Kui patenditaotlejaid on mitu, kirjutavad alla kõik patenditaotlejad. Allkiri peab sisaldama isiku ees- ja perekonnanime, olema loetav või suurtähtkirjas deðifreeritud. Kui patenditaotleja on juriidiline isik, tuleb märkida ka pädeva ametiisiku ametinimetus.

13.5. Volikirja notariaalset tõestamist ega volikirja legaliseerimist ei nõuta, välja arvatud juhtumil, kui patenditaotleja on välisriigist, kes nõuab Eesti Vabariigi patenditaotlejalt volikirja notariaalset tõestamist või legaliseerimist. Välisriigi patenditaotleja esitatud volikiri peab olema sel juhul legaliseeritud välisriigis asuvas Eesti Vabariigi konsulaaresinduses.

13.6. Kui volikirjas ei ole määratud selle kehtivuse alguse kuupäeva, kehtib volikiri alates allakirjutamise kuupäevast. Kuupäevata volikiri loetakse kehtivaks alates Patendiametisse saabumise kuupäevast.

13.7. Volikirja kehtivuse tähtaeg kirjutatakse sõnadega.

13.8. Kui volikirjas pole kehtivuse tähtaega märgitud, loetakse volikiri tähtajatuks.

13.9. Edasivolitamise volikirja võib välja anda ainult patendiseaduse § 20 lõigetes 2 ja 3 sätestatu kohaselt volitatud patendivolinik, kui tal patenditaotleja antud algvolikirja kohaselt on edasivolitamise õigus. Edasivolitamise volikirja võib välja anda ka käesoleva korra punktis 5.4 kehtestatu kohaselt volitatud ja edasivolitamise õigust omav ühine esindaja.

13.10. Kui volikirjas näidatud patendivolinikku ei ole riiklikku patendivolinike registrisse kantud, loetakse volikiri kehtetuks ning patenditaotlus tagastatakse patendi saamise avaldusele alla kirjutanud isikule.

13.11. Kui patenditaotleja, kelle elukoht või asukoht on väljaspool Eesti Vabariiki, esitab patenditaotluse ise, peab ta patenditaotluse menetluse asjade ajamiseks volitama patendivoliniku. Patendivolinik esitab Patendiametile volikirja kolme kuu jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates. Kui volikirja ei ole esitatud kolme kuu jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates, keeldub Patendiamet patenditaotlust menetlusse võtmast ning tagastab selle patenditaotlejale.

13.12. Patendiamet loeb volitust tõendavaks ja volikirja asendavaks dokumendiks ka patendi saamise avaldust, kui avalduse andmeväljale 2 on kantud käesoleva korra punktis 7.3.2 või 7.3.3 nõutud andmed ja avaldusele on alla kirjutanud ühise esindaja korral teised patenditaotlejad või patendivoliniku korral kõik patenditaotlejad. Sel juhul loetakse ühise esindaja ja patendivoliniku volituse ulatuseks patenditaotluse menetlusega ja patendi jõushoidmisega seotud kõigi toimingute sooritamine.

13.13. Kui patenditaotlus esitatakse patendivoliniku kaudu ja patendi saamise avaldusele on alla kirjutanud patendivolinik, siis peab ta patenditaotluse dokumentidele lisama volikirja. Volikirja puudumisel peab patendivolinik esitama volikirja kahe kuu jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates. Kui patendi saamise avaldusele alla kirjutanud patendivolinik ei ole esitanud volikirja Patendiametile kahe kuu jooksul patenditaotluse saabumise kuupäevast arvates, loetakse patenditaotlus tagasivõetuks.

13.14. Kui sama toimingu tegemiseks on volikiri antud eri ajal eri isikutele, loetakse kehtivaks hiljem antud volikiri.

14. Prioriteedinõuet tõendavad dokumendid

14.1. Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni või muu kokkuleppe alusel prioriteedinõude esitamisel lisatakse patenditaotluse dokumentidele esmase patenditaotluse vastu võtnud patendiameti poolt patenditaotlejale välja antud prioriteeti tõendavad originaaldokumendid.

14.2. Kui prioriteedinõue on esitatud mitme varasema patenditaotluse või kasuliku mudeli registreerimise taotluse alusel, lisatakse kõigi nende taotluste kohta prioriteeti tõendavad originaaldokumendid.

14.3. Kui prioriteedinõuet tõendavad dokumendid ei ole esitatud patenditaotluses, esitatakse need nelja kuu jooksul patenditaotluse esitamise kuupäevast arvates (patendiseaduse § 11 lõige 7).

14.4. Prioriteedinõuet tõendavate dokumentide eestikeelsed tõlked esitatakse üksnes Patendiameti nõudel kahe kuu jooksul nõude kuupäevast arvates.

14.5. Kui patenditaotluses on esitatud prioriteedinõue, kuid patenditaotleja ei ole esitanud prioriteedinõuet tõendavaid dokumente patenditaotluses ega nelja kuu jooksul patenditaotluse Patendiametisse saabumise kuupäevast arvates, või kui esitatud dokumendid ei vasta juhendis sätestatud nõuetele, siis jätab Patendiamet prioriteedinõude rahuldamata.

15. Mikroorganismi tüve deponeerimist tõendav dokument

15.1. Mikroorganismi tüve deponeerimist tõendavaks dokumendiks loetakse Budapesti lepingu juhendi reegli 7 kohast rahvusvahelise deponeerimisasutuse tõendi ärakirja.

15.2. Patenditaotleja peab esitama Patendiametile rahvusvahelise deponeerimisasutuse tõendi ärakirja patenditaotluses või enne kuueteist kuu möödumist patenditaotluse esitamise kuupäevast, prioriteedinõude puhul aga prioriteedikuupäevast, kui ta ei olnud nimetatud tõendit patenditaotluse esitamise päevaks rahvusvahelisest deponeerimisasutusest veel saanud.

15.3. Kui patenditaotleja nõuab patendiseaduse § 24 lõike 3 alusel patenditaotluse varasemat avaldamist, peab ta esitama Patendiametile rahvusvahelise deponeerimisasutuse tõendi ärakirja vähemalt üks kuu enne tema poolt nõutud patenditaotluse avaldamise kuupäeva.

16. Tõlked

16.1. Üldnõuded

16.1.1. Kõigi patenditaotluses sisalduvate dokumentide tõlge peab vastama originaaldokumendile ja olema korrektses eesti keeles.

16.1.2. Tõlk peab valdama originaaldokumendi keelt ja eesti keelt ning olema kompetentne tehnikavaldkonnas, kuhu leiutis kuulub.

16.1.3. Tõlke õigsuse eest vastutab tõlk või patendivolinik. Tõlke õigsust kinnitatakse teksti lõppu lisatud deklareeringuga: «Tõlke õigsust kinnitan» ja tõlgi või patendivoliniku allkirjaga. Allkiri peab olema loetav või suurtähtkirjas deðifreeritud.

16.2. Tõlke autentsus ja tõlke parandamine

16.2.1. Patendiamet käsitab patenditaotluse esitamisel ja menetluse käigus tõlkeid autentsete patenditaotluse dokumentidena, kui ei tõestata vastupidist.

16.2.2. Dokumentide võõrkeelseid tekste võetakse arvesse ainult informatsioonina.

16.2.3. Patenditaotleja, patendiomanik või patendivolinik võib taotleda paranduste tegemist tõlkesse ilmsete redaktsiooniliste ja kirjavigade parandamiseks, kui parandused vastavad võõrkeelsele tekstile. Leiutiskirjelduse tõlke parandamist käsitatakse analoogselt patenditaotluse parandamise ja täiendamisega ning sellele laienevad patendiseaduse § 25 lõigete 4 ja 5 sätted.

17. Patenditaotluse dokumentide vormistamise nõuded

17.1. Tekstidokumentide vormistamise üldnõuded

17.1.1. Kõik patenditaotluse dokumendid vormistatakse ja esitatakse valgel vastupidaval paberil formaadis A4 (210 x 297 mm).

17.1.2. Iga paberilehte kasutatakse püstformaadis ja ainult ühelt poolt.

17.1.3. Patenditaotluse iga dokumenti alustatakse uuelt lehelt.

17.1.4. Leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte vormistamisel jäetavate lehe veeriste mõõtmed on järgmised.

Minimaalmõõtmed:

ülemine veeris -- 20 mm;

vasak veeris -- 25 mm;

parem veeris -- 20 mm;

alumine veeris -- 20 mm.

Maksimaalmõõtmed:

ülemine veeris -- 40 mm;

vasak veeris -- 40 mm;

parem veeris -- 30 mm;

alumine veeris -- 30 mm.

17.1.5. Tekstidokumentide leheküljed nummerdatakse araabia numbritega. Leiutiskirjeldus, välja arvatud järjestuse loetelu, patendinõudlus ja leiutise olemuse lühikokkuvõte nummerdatakse järjestikku leiutiskirjeldusest alates. Järjestuse loetelu alustatakse uuelt leheküljelt ja nummerdatakse iseseisvalt. Lehekülje number paigutatakse lehe keskele ülemise veerise alla. Leiutiskirjelduse esimesele lehele lehekülje numbrit ei märgita.

17.1.6. Iga viies rida leiutiskirjelduses ja patendinõudluses on soovitav nummerdada vasaku veerise paremas ääres.

17.1.7. Dokumentide tekst esitatakse masinakirjas, trükimenetlusel või mõnda muud tehnilist meetodit kasutades.

17.1.8. Dokumente ei või esitada käsitsi kirjutatuna.

17.1.9. Dokumendid peavad olema trükitud musta kustumatu ja säilimiskindla värviga ning sellise värvitumedusega, mis võimaldab dokumentidest tänapäevaste paljundusseadmetega teha piiramatu arvu ärakirju.

17.1.10. Leiutiskirjelduse, patendinõudluse ja leiutise olemuse lühikokkuvõtte tekst trükitakse minimaalse reavahega 1,5 intervalli kirjas, mille suurtähtede kõrgus on vähemalt 2,1 mm.

17.1.11. Graafilised tähised, ladinakeelsed nimetused, ladina ja kreeka tähed, matemaatilised ja keemilised valemid võivad olla kirjutatud käsitsi musta tindi, pasta või tuðiga. Valemites ei ole lubatud kasutada segamini mõnd tehnilist meetodit ja käsitsikirjutamist.

17.2. Terminoloogia ja tinglik tähistamine

17.2.1. Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes kasutatakse standardseid, nende puudumisel aga teadus- ja tehnikakirjanduses üldlevinud termineid, tähiseid, lühendeid ja mõõtühikuid.

17.2.2. Kui kasutatakse terminit või tähistust, mis ei ole erialakirjanduses üldlevinud, siis seletatakse selle tähendus esimesel leiutiskirjelduses kasutamise juhul. Eestikeelse termini puudumisel võib kasutada võõrkeelset terminit, kirjutades selle kursiivis.

17.2.3. Kõigile tingtähistele antakse selgitus.

17.2.4. Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes järgitakse terminoloogia ühtsuse nõuet (st terminid leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes peavad olema ühed ja samad). Terminoloogia ühtsuse nõue kehtib ka füüsikaliste suuruste mõõtühikute, dimensioonide ja tingtähiste kohta.

17.2.5. Füüsikalised suurused väljendatakse SI või CGS mõõtühikute süsteemis.

17.2.6. Protsendimärki (%) kasutatakse ainult arvu järel. Tekstis tuleb kasutada sõna «protsent».

17.3. Mittekasutatavad väljendid

17.3.1. Patenditaotluse dokumentide tekstis ei tohi olla väljendeid, mis on avaliku korra ja moraali vastased või halvustavad teisi isikuid ja nende leiutisi.

17.3.2. Leiutiskirjelduses või teistes patenditaotluse dokumentides ei tohi esitada leiutist või patenditaotlejat reklaamivaid tekste või kujutisi.

17.3.3. Sõnalist kaubamärki võib tekstis kasutada üksnes juhul, kui see määrab üheselt leiutise mõne olulise tunnuse.

17.4. Keemilised valemid

17.4.1. Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes võivad esineda keemilised valemid.

17.4.2. Keemiliste ühendite struktuurivalemite kirjutamisel kasutatakse elementide üldkasutatavaid sümboleid ja näidatakse täpselt ära sidemed elementide ja radikaalide vahel.

17.5. Matemaatilised avaldised ja tähised

17.5.1. Leiutiskirjelduses, patendinõudluses ja leiutise olemuse lühikokkuvõttes võib kasutatada matemaatilisi avaldisi (valemeid) ja tähiseid.

17.5.2. Matemaatiliste avaldiste esitamise vormi ei reglementeerita.

17.5.3. Kõik matemaatilistes valemites kasutatud tähistused deðifreeritakse nende esinemise järjekorras. Valemi selgitused kirjutatakse tulbana valemi alla.

17.5.4. Matemaatilisi tähiseid «>», «<», «=» jt kasutatakse ainult matemaatilistes valemites, tekstis tuleb need esitada sõnadena («suurem», «väiksem», «võrdne» jne).

17.5.5. Intervallide tähistamiseks positiivsete arvude vahel võib kasutada märki «--» («alates kuni»). Teistel juhtudel tuleb kasutada sõnu «alates» ja «kuni».

17.5.6. Suuruste väljendamisel protsentides pannakse protsendimärk (%) pärast arvu. Tekstis protsendimärki ei kasutata.

17.5.7. Matemaatilisi valemeid võib poolitada ainult märgi kohalt.

17.6. Jooniste ja muu illustreeriva materjali vormistamise nõuded

17.6.1. Joonised ja muu illustreeriv materjal tehakse tehnilise joonestamise nõuete kohaselt joonestusvahenditega vastupidaval valgel ja siledal paberil formaadis A4 (210 x 297mm) tugeva musta kustumatu joonega, varjutamata ja värvimata.

17.6.2. Joonised esitatakse ilma pealkirjade, kirjeldava teksti ja märkusteta, välja arvatud sellised viited nagu «vesi», «aur», «avatud», «suletud», «A-A» (lõike tähistamiseks) jne ning elektriskeemidel ja muudel skeemidel kasutatavad tähised.

17.6.3. Tähti ja numbreid ei panda sulgudesse, ringidesse või jutumärkidesse.

17.6.4. Tähtede ja numbrite minimaalne kõrgus peab olema 3,2 mm.

17.6.5. Soovitatav on kasutada joonistel ristprojektsiooni. Lubatud on ka aksonomeetria kasutamine.

17.6.6. Detailide ja muude elementide mõõtmeid joonisel ei näidata. Vajaduse korral tuuakse leiutiskirjelduses erinevate mõõtmete suhtarvud. Absoluutmõõtmed esitatakse juhul, kui need kuuluvad leiutise oluliste tunnuste hulka.

17.6.7. Joonistel ei kasutata raamjooni.

17.6.8. Paberilehe minimaalsed veerised on:

ülemine veeris -- 25 mm;

vasak veeris -- 25 mm;

parem veeris -- 15 mm;

alumine veeris -- 10 mm.

Jooniste all olev pind ei tohi ületada 262 x 170 mm.

17.6.9. Kujutise iga element esitatakse õiges proportsioonis teiste elementide suhtes, välja arvatud juhud, kui mõne elemendi selgeks kujutamiseks on vaja muuta selle mastaapi.

17.6.10. Joonistele ja muule illustreerivale materjalile ei või kanda midagi, millest ei ole juttu leiutiskirjelduses või mida ei vajata leiutise olemusest arusaamiseks. (Näiteks kaubamärgi kujutis seadme joonisel jms.) Viideteks ettenähtud tähiseid, mida pole leiutiskirjelduses, ei tohi olla ka joonistel ja vastupidi.

17.6.11. Kui kujutised, mis paiknevad kahel või enamal lehel, on ühe joonise osad, paigutatakse need kujutised nii, et joonis oleks tervikuna lehtede paigutamise teel kokku pandav. Joonised paigutatakse soovitavalt püstformaadis lehele nii, et leht oleks maksimaalselt täidetud. Kui joonist ei saa paigutada püstformaadis lehele, siis paigutatakse see nii, et joonise ülemine osa oleks lehe vasaku serva pool.

17.6.12. Ühele lehele võib paigutada rohkem kui ühe kujutise (figuuri), kuid need peavad olema üksteisest selgelt eraldatud. Iga kujutis nummerdatakse araabia numbriga, mille ette lisatakse tähis FIG, näiteks FIG 1, FIG 2 jne, vaatamata tema liigile (joonis, skeem, graafik, joonistus jne). Kui leiutiskirjelduse selgitamiseks kasutatakse ainult üht kujutist, ei ole seda tarvis nummerdada.

17.6.13. Jooniste ja muu illustreeriva materjaliga lehtede nummerdamisel on soovitav järgida nende viitamise järjekorda leiutiskirjelduses. Jooniste lehed nummerdatakse lehe keskel ülemise veerise all paiknevate araabia numbritega, mis on mõõtmetelt suuremad kui 3,2 mm. Iga lehe number peab koosnema kahest araabia numbrist, mis on eraldatud kaldkriipsuga ning millest esimene on lehe number ja teine on jooniste või muu illustreeriva materjali lehtede koguarv. (Näiteks 1/3, milles number 1 näitab joonise lehe järjekorranumbrit ja 3 jooniste lehtede koguarvu.)

17.6.14. Graafilisi kujutisi ei esitata leiutiskirjelduse ja patendinõudluse teksti sees.

17.6.15. Kujutise mastaap valitakse selline, et vähendamisel suuruseni 2/3 lineaarmõõtude järgi oleks võimalik eristada kõiki detaile.

17.6.16. Kõik graafiliste kujutiste elemendid, millest kirjutatakse leiutiskirjelduses, peavad olema tähistatud nii leiutiskirjelduses kui ka joonistel. Graafilise kujutise elementide positsiooninumbrid tähistatakse araabia numbritega vastavalt nende elementide nummerdamisele leiutiskirjelduses ja patendinõudluses. Seejuures on soovitav, et numeratsioon leiutiskirjelduses algab ühest ja kasvab vastavalt elementide esitamise järjekorrale tekstis (korra punkt 8.8.2.1). Elementide nummerdamiseks joonistel kasutatakse sirgeid või vaba käega tõmmatud viitejooni, mis on ülejäänud joontest peenemad. Teatud viidete puhul võib viitejooned ära jätta. Seda liiki viited, mis ei ole ühendatud ühegi elemendiga, tähistavad pinda või lõiget, kus nad paiknevad, ja need võib alla joonida, millega rõhutatakse seda, et viitejooned ei ole kogemata märkimata jäänud. Eri joonistel paiknevad ühed ja samad elemendid tähistatakse ühe ja sama positsiooninumbriga.

17.6.17. Kui graafiline kujutis on esitatud skeemina, siis kasutatakse standardseid graafilisi tähiseid. Üht liiki skeemil on lubatud kasutada teist liiki skeemi elemente. (Näiteks elektrilisele skeemile võib lisada üksikuid kinemaatilise või hüdraulilise skeemi elemente ja vastavaid tähiseid.) Kui skeemil on elementide graafilise tähistusena kasutatud ristkülikuid, tuleb peale numbrilise tähistuse ristkülikusse kirjutada ka elemendi nimetus. Kui elemendi graafilise tähistuse mõõtmed ei luba seda teha, võib elemendi nimetuse kirjutada viitejoonele.

17.6.18. Foto formaat ei tohi ületada formaati A4. Väiksemad fotod tuleb kleepida A4 formaadis valgele paberilehele.

17.6.19. Jooniseid ei või kokku murda ega rulli keerata.

Lisa majandusministri 25. novembri 1998. a määrusele nr 45

]]>]]>

]]>SIDSID