1. Kinnitan Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse põhimääruse (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks siseministri 25. augusti 1998. a määruse nr 38 «Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskuse põhimääruse kinnitamine» (RTL 1998, 264/265, 1089).

3. Kehtestan käesoleva määruse 20. detsembrist 1999. a.

Minister Tarmo LOODUS

Kantsler Märt KRAFT

Kinnitatud siseministri 19. novembri 1999. a määrusega nr 76

KOHTUEKSPERTIISI JA KRIMINALISTIKA KESKUSE PÕHIMÄÄRUS

I. ÜLDSÄTTED

1. Kohtuekspertiisi ja Kriminalistika Keskus (edaspidi keskus) on Siseministeeriumi valitsemisalas asuva Politseiameti halduses olev valitsusasutus.

Keskus on üleriigiline spetsialiseeritud politseiasutus.

2. Oma ülesannete täitmisel esindab keskus riiki.

3. Keskusel on väikese riigivapi kujutise ja oma nimega pitsat, üld- ja kirjaplank ning eelarve ja pangaarve.

4. Keskuse kulud kaetakse riigieelarvest.

5. Keskus on aruandekohustuslik Politseiameti ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle teenistuslikku järelevalvet seadusega ja seaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korras.

6. Keskus asub Tallinnas. Keskuse postiaadress on Pärnu mnt 328, 11611 Tallinn. Keskuse struktuuriüksuste postiaadressid, mis ei paikne keskuse asukohas, tuuakse ära nende põhimääruses.

II. KESKUSE TEGEVUSVALDKOND JA ÜLESANDED

7. Keskuse tegevusvaldkond on kohtuekspertiiside ning kriminalistikauuringute tegemine, osavõtmine uurija, prokuröri, kohtuniku või kohtu määramisel kohtueelse uurimise ja kohtuliku uurimise toimingutest ning kriminaalkünoloogia küsimused.

8. Keskus:
1) teeb uurija, prokuröri, kohtuniku ja kohtu määruste alusel kohtuekspertiise;
2) tagab uurija, prokuröri, kohtuniku või kohtu määramisel keskuse töötajate osalemise uurimistoimingutes spetsialistina;
3) osaleb kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamisel, tõkestamisel ja avastamisel ning avaliku korra kaitsel, kasutades selleks kriminalistikatehnikat ja politseikoeri;
4) peab kehtestatud korras kriminalistika- ja kriminaalkünoloogia andmekogusid ning kollektsioone;
5) korraldab politseiasutuste varustamist kriminalistikatehnika ja politseikoertega;
6) korraldab ekspertide, kriminalistide ja politseikoerajuhtide tööalast koolitust, samuti politseiametnike tööalast koolitust kohtuekspertiisi, kriminalistika ja kriminaalkünoloogia valdkonnas;
7) korraldab politseikoerte alg- ja eridressuuri ning tagab regulaarse täienddressuuriga nende töövõime;
8) teostab kriminalistikauuringuid ning annab sellealaseid konsultatsioone ja arvamusi;
9) valmistab ette oma valdkonda käsitlevate õigusaktide eelnõusid ja muid dokumente ning metoodilisi ja õppematerjale kohtuekspertiisi, kriminalistika ja kriminaalkünoloogia alal, üldistab ja analüüsib töötulemusi, peab arvestust kriminalistikatehnika ja politseikoerte üle ning teeb ettepanekuid töökvaliteedi paremustamiseks;
10) vastutab ekspertiiside ja uuringute kvaliteedi, usaldusväärsuse, konfidentsiaalsuse ning erapooletuse eest;
11) teeb oma pädevuse piires koostööd Eesti ja välisriikide vastavate korrakaitse, õppe- ja teadusasutustega;
12) korraldab rakendusuuringuid kohtuekspertiisi, kriminalistika ja kriminaalkünoloogia alal ning osaleb vastavates uurimis- ja arenguprogrammides, sealhulgas rahvusvahelistes;
13) korraldab konverentse, seminare, erialavõistlusi ja muid üritusi kohtuekspertiisi, kriminalistika ja kriminaalkünoloogia valdkonnas.

III. KESKUSE JUHTIMINE

9. Keskust juhib politseidirektor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist politseipeadirektor.

10. Politseidirektor:
1) juhib vahetult politseiasedirektori tööd ning vastava struktuuriüksuse juhi kaudu analüüsi- ja arendustalituse, asjaajamistalituse, personalitalituse, raamatupidamistalituse ja majandustalituse tööd;
2) vastutab keskuse tegevust korraldavate õigusaktide täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab keskuse tegevusest aru politseipeadirektorile või keskuse tegevust koordineerivale politseipeadirektori asetäitjale;
3) nimetab ametisse ja vabastab ametist keskuse koosseisu kuuluvad politsei vanem- ja nooremametnikud ning teised teenistujad ning sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud keskuse abiteenistujatega;
4) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid keskuse kõrgemate politseiametnike ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;
5) koostab keskuse eelarveprojekti ning tagab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise;
6) kinnitab keskuse sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra, raamatupidamise sise-eeskirjad, struktuuriüksuste põhimäärused ja ametijuhendid;
7) teeb politseipeadirektorile ettepanekuid keskuse tegevuse korraldamiseks;
8) algatab distsiplinaarjuurdlusi ja määrab oma pädevuse piires distsiplinaarkaristusi politseiametnikele ning teistele teenistujatele seaduses ettenähtud juhtudel ja korras;
9) ergutab oma pädevuse piires keskuse politseiametnikke ja teisi teenistujaid ning isikuid;
10) esindab keskust, sealhulgas tsiviilõiguslikes suhetes, sõlmib lepinguid ning annab volitusi keskuse esindamiseks;
11) otsustab keskuse valduses oleva riigivaraga seonduvaid küsimusi riigivaraseaduse ja selle alusel antud õigusaktide alusel ning teostab oma pädevuse piires riigihankeid;
12) täidab muid seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega või politseipeadirektori poolt talle pandud ülesandeid.

11. Politseidirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või käskkirja ning politseipeadirektori käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju.

12. Politseidirektori äraolekul asendab teda politseiasedirektor. Politseidirektori asendamine vormistatakse politseipeadirektori käskkirjaga. Politseidirektori lühiajalisel äraolekul, mitte üle seitsme ööpäeva, vormistatakse politseidirektori asendamine politseidirektori käskkirjaga, millest informeeritakse viivitamatult politseipeadirektorit. Käskkirja koopia edastatakse kohe Politseiametile.

13. Politseiasedirektor juhib vastava struktuuriüksuse juhi kaudu dokumendilabori, tehnolabori, keemia- ja bioloogialabori, trassoloogia- ja relvalabori, liiklustehnikalabori, daktüloskoopialabori, DNA labori, ida regionaalkeskuse, lõuna regionaalkeskuse, lääne regionaalkeskuse, põhja regionaalkeskuse ja politseikoerte treeningkeskuse tööd. Politseiasedirektori täpsemad tööülesanded määratakse politseidirektori käskkirjaga.

IV. KESKUSE STRUKTUUR JA STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED

14. Keskuse struktuuriüksused on:
1) dokumendilabor;
2) tehnolabor;
3) keemia- ja bioloogialabor;
4) trassoloogia- ja relvalabor;
5) liiklustehnikalabor;
6) daktüloskoopialabor;
7) DNA labor;
8) ida regionaalkeskus;
9) lõuna regionaalkeskus;
10) lääne regionaalkeskus;
11) põhja regionaalkeskus;
12) politseikoerte treeningkeskus;
13) analüüsi- ja arendustalitus;
14) asjaajamistalitus;
15) personalitalitus;
16) raamatupidamistalitus;
17) majandustalitus.

15. Dokumendilabori, tehnolabori, keemia- ja bioloogialabori, trassoloogia- ja relvalabori, liiklustehnikalabori, daktüloskoopialabori ja DNA labori põhiülesanne on kohtuekspertiiside tegemine uurija, prokuröri, kohtuniku ja kohtu määramisel ning tehniliste uuringute tegemine ja tööalane koolitus nimetatud aladel. Laboreid juhivad peaeksperdid.

16. Ida regionaalkeskuse, lõuna regionaalkeskuse, lääne regionaalkeskuse ja põhja regionaalkeskuse põhiülesanne on osavõtmine uurimistoimingutest ning kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamisest, tõkestamisest ja avastamisest, kasutades selleks kriminalistikatehnikat, ning tööalane koolitus kriminalistika valdkonnas, samuti politseiasutuste varustamine kriminalistikatehnikaga regiooni tööpiirkonnas. Põhja ja lõuna regionaalkeskust juhivad komissarid ning ida ja lääne regionaalkeskust juhivad politseijuhtivinspektorid.

17. Politseikoerte treeningkeskuse põhiülesanne on korraldada politseikoerte ettevalmistamist ja kasutamist avaliku korra kaitsel ning kuritegude ja haldusõiguserikkumiste ennetamisel, tõkestamisel ning avastamisel; tagada ööpäevaringne jälje- ja lõhkeainekoerte ning muude politseikoerte kasutamise võimalus politseile antud ülesannete operatiivseks täitmiseks; tagada politseiasutustele vajalike tööomadustega politseikoerte kasvatamine või soetamine, politseikoerte alg-, eri- ja täienddressuur, politseikoerajuhtide ettevalmistamine ja täiendõpe. Politseikoerte treeningkeskust juhib politseijuhtivinspektor.

18. Analüüsi- ja arendustalituse põhiülesanne on analüüsida ja üldistada keskuse töötulemusi kuritegude ennetamisel, tõkestamisel, avastamisel ja uurimisel ning kavandada edaspidiseid tegevussuundi, varustada politseiasutusi kriminalistikavahenditega, valmistada ette keskuse valdkonda käsitlevate õigusaktide eelnõusid ja muid normatiivdokumente, selgitada välja ametnike koolitusvajadus kohtuekspertiisi, kriminalistika ja kriminaalkünoloogia valdkonnas ja korraldada koolitust, organiseerida ja korraldada nõupidamisi, seminare ja konverentse. Talitust juhib komissar.

19. Asjaajamistalituse põhiülesanne on korraldada keskuse asjaajamise- ja arhiivitööd, ekspertiisimaterjalide ringlust ning sellekohase arvestuse pidamist. Talitust juhib juhtivinspektor.

20. Personalitalituse põhiülesanne on korraldada keskuse personalitööd ja koolitust. Talitust juhib juhtivinspektor.

21. Raamatupidamistalituse põhiülesanne on keskuse eelarve koostamine ja raamatupidamise korraldamine. Talitust juhib pearaamatupidaja.

22. Majandustalituse põhiülesanne on korraldada keskuse valitseda antud riigivara valdamist, kasutamist ja käsutamist ning keskuse majandamist ja tema bilansis olevate hoonete haldamist. Talitust juhib juhtivspetsialist.

V. LÕPPSÄTTED

23. Keskus korraldatakse ümber või tema tegevus lõpetatakse seadusega.

Politseipeadirektor Harry TUUL

]]>