Välismaalaste seaduse (RT I 1993, 44, 637; 1999, 50, 548; 54, 582; 71, 686; 88, 808) paragrahvi 12 lõike 4 punkti 7, lõike 8 ja lõike 9 punktide 2 ja 3, paragrahvi 12³ lõike 1 punkti 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 14. mai 1996. a määrusega nr 130 (RT I 1996, 34, 693; 50, 960; 74, 1314; 88, 1561) kinnitatud «Välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise korra» punktiga 1 keelduda elamisloa andmisest Y. O-le (sünd 5.09.1933).

Y. O., kellel on 2. järgu kapteni auaste, teenis aastail 1955–1983 kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja on sealt erru läinud. Aastail 1968–1983 teenis Y. O. Eesti territooriumil. Y. O. ei kuulu 26. juulil 1994. a allakirjutatud «Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahelise kokkuleppe Vene Föderatsiooni relvajõudude pensionäride sotsiaalsete tagatiste küsimustes Eesti Vabariigi territooriumil» (RT II 1195, 46, 203) artikli 2 punktis 3 märgitud nimekirja.

Y. O. on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes ja sealt erru läinud, mis vastavalt välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 4 punktile 7 on talle elamisloa andmisest keeldumise aluseks.

Eestis elavad Y. O. täisealised pojad, V. O., kes on Eesti kodanik, ja R. O., kes viibib Eesti Vabariigis tähtajalise elamisloa alusel.

Y. O. taotleb elamisluba elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde, kelleks on V. O.. Elamisloa taotlust põhjendab Y. O. perekonna ühinemise sooviga.

Välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise alused on sätestatud välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõigetes 1 ja 2. Vastavalt välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 1 punktile 3 võib välismaalasele tähtajalise elamisloa anda tema elama asumiseks Eestis alaliselt elava lähedase sugulase juurde ning paragrahvis 12³ on sätestatud samal alusel elamisloa andmise tingimused. Y. O. taotleb elamisluba elama asumiseks täisealise lapse juurde, kuid see, et ta vajab hooldust, ei ole tõendatud, mis vastavalt välismaalaste seaduse paragrahvi 12³ lõike 1 punktile 2 on elamisloa andmise tingimuseks. Y. O. ei vasta välismaalaste seaduse paragrahvis 12³ sätestatud elamisloa andmise tingimustele.

Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 9 punktide 2 ja 3 kohaselt ei anta elamisluba juhul, kui välismaalane ei vasta välismaalaste seaduses kehtestatud elamisloa andmise tingimustele või kui elamisloa taotlus ei ole põhjendatud.

Välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõike 8 alusel keeldutakse välismaalasele elamisloa andmisest, kui taotluse esitamise kalendriaastal on täitunud samaks aastaks kehtestatud sisserände piirarv. Vabariigi Valitsuse poolt välismaalaste seaduse paragrahvi 6 lõike 1 alusel 29. detsembri 1998. a korraldusega nr 1290-k «1999. aasta sisserände piirarvu kehtestamine» (RT I 1999, 1, 34) 1999. aastaks kehtestatud välismaalaste sisserände piirarv (593 isikut) täitus 22. märtsil 1999. a. Y. O-le elamisloa andmisest keeldumise aluseks on vastavalt välismaalaste seaduse paragrahvi 12 lõikele 8 sisserände piirarvu täitumine.

Erandlikke asjaolusid, mis põhjendaks Y. O-le erandina elamisloa andmist, ei esine. Hinnates kõiki nimetatud asjaolusid, puudub alus Y. O-le elamisloa andmiseks.

Õiend

Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 11 lõige 3 ja § 17 lõige 3² ning kooskõlas «Isikuandmete kaitse seadusega» ja riigisekretäri 2.03.2009. a resolutsioon nr 17-1/09-01268.