I. TAOTLUSE ESITAMINE JA KAHJU HINDAMINE
1. Kahju kandnud isik esitab asukohajärgsele keskkonnateenistusele kirjaliku taotluse kahju hindamiseks (edaspidi taotlus) 15 päeva jooksul kahju tekkimisest.
2. Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:
1) kahju kandnud isiku nimi ja aadress;
2) kahju tekitamise asukoht;
3) kahju tekitanud liik;
4) kahju kirjeldus;
5) kahju tekitamise aeg (ajavahemik).
3. Kahju hindamiseks moodustab asukohajärgse keskkonnateenistuse juhataja komisjoni, mille koosseisu kuuluvad keskkonnateenistuse looduskaitse ametnik, kohaliku omavalitsuse esindaja ja kahju kandnud isik. Hülgekahjustuste hindamisel kuulub komisjoni koosseisu ka kohalike kalurite esindaja. Komisjoni koosseisu kinnitab keskkonnateenistuse juhataja.
4. Keskkonnateenistus registreerib taotluse kohe pärast selle kättesaamist ja kontrollib taotluse vastavust käesoleva korra punktis 2 sätestatud nõuetele ning korraldab komisjoni tööd kahju hindamisel. Juhul kui esitatud taotlus ei vasta käesoleva korra punktis 2 sätestatud nõuetele, saadetakse taotluse materjalid kümne päeva jooksul taotluse registreerimisest puuduste kõrvaldamiseks taotlejale tagasi.
5. Komisjon hindab kahju iga taotluse suhtes eraldi. Komisjon võib vajadusel kasutada eksperdi abi.
6. Kahju hindamise aluseks on käesolevas määruses sisalduv metoodika. Selle puudumisel annab hindamise juhised kahjustuse tekitanud liigi bioloogiat tundev Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonna juhataja poolt nimetatud ekspert.
7. Komisjon hindab kahju ja koostab akti ühe kuu jooksul pärast kirjaliku taotluse laekumist keskkonnateenistusse, kui kahju hindamise metoodikast ei tulene teisiti.
8. Kahju hindamise tulemuste põhjal koostab komisjon kahju hindamise akti (edaspidi akt), millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Kui kahjusumma ületab 5000 krooni, saadetakse akti ärakiri viie päeva jooksul akti koostamise päevast posti teel ka Keskkonnaministeeriumile.
9. Kui kahjustuse iseloom tingib kahju täiendava hindamise vajaduse, korraldab sama komisjon vastavalt metoodikale täiendava kahju hindamise.
10. Kahju hüvitamise taotlus võidakse jätta rahuldamata juhul, kui komisjoni andmetel ei ole taotluse esitaja rakendanud haneliste ja sookurgede tõrjeks vajalikke, punktides 11 ja 20 sätestatud lubatud abinõusid.
II. HANELISTE TEKITATUD KAHJUSTUSTE HINDAMISE METOODIKA
11. Võimalikud kaitseabinõud haneliste kahjustuste ennetamiseks, mida omanik võib rakendada oma vara kaitseks, on lindude hirmutamine ja peletamine näiteks heliefektidega (paukpadrunid, valgustus- ja signaalraketid jne) või hirmutite ülesseadmine.
12. Haneliste tekitatud kahjustusi hinnatakse vahetult pärast lindude lahkumist, kevadperioodil ajavahemikul 20. maist kuni 1. juunini ja sügisel 1.– 30. novembrini. Vajadusel võidakse põllu (kultuuri) seisundit täiendavalt kontrollida ka suvel, 20. juunist kuni 1. juulini.
13. Kahjustusi hinnatakse visuaalselt, põllu (kultuuri) seisundi järgi ning haneliste väljaheidete pindtiheduse (troppi/m2) järgi, mis väljendab põllu lindude poolt kasutamise astet.
14. Haneliste väljaheidete tihedus määratakse vähemalt viie 2×2 m suuruse proovilapi keskmisena. Proovid võetakse põllu eri osadest nii, et vähemalt üks asuks kahjustuskolde keskpunktis ja üks kahjustuskolde servast 30 m kaugusel (vt skeemi).
| 30 m | |||||
| ––> | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 |
15. Saagikadu hinnatakse järgneva astmestiku alusel:
| Kahjustusaste | Troppi/m2 | Saagikadu % | Keskmine koefitsient |
| 1. Nõrk | kuni 10 | 1–20 | 0,1 |
| 2. Keskmine | 11–20 | 21–40 | 0,3 |
| 3. Tugev | 21–30 | 41–60 | 0,5 |
| 4. Väga tugev | üle 30 | 61–80 | 0,7 |
16. Saagikao hinnangu alusel leitakse kahjustuste suurus ehk haneliste tekitatud arvestuslik saagikadu kogu kahjustusala kohta. Selleks korrutatakse antud põllult koristatud saak kahjustusastmele vastava koefitsiendiga.
Näide. Põllult koristatud teravilja kogusaak oli 100 t ja kahjustusaste oli keskmine. Haneliste tekitatud kahju oli seega 0,3 × 100 t = 30 t, mis kuulubki hüvitamisele.
17. Juhul kui haneliste kahjustuste tõttu tehti ümberkülv või rajati uus kultuur ning algselt kahjustatud kultuuri lõppsaaki ei ole võimalik leida, siis võetakse arvestuse aluseks ümberkülvatud või uue kultuuri kogusaak ning tekitatud kahju arvestatakse hinnates tekitatud kahjustusastet ja koefitsienti nii nagu üldjuhulgi.
18. Erandkorras võib kahjustusi hindav või kahjuhüvitisi määrav komisjon teha saagikao hindamise mitte kahjustusaastal konkreetse lõppsaagi alusel, vaid antud kultuuri keskmise saagikuse alusel vastavalt põllumaa hindepunktidele. Igal juhul tuleb kahjude hindamise taotluse korral viia läbi eelnev kahjustuste hindamine vastavalt eeltoodud metoodikale.
19. Arvestusliku saagikao ja kehtivate turuhindade alusel leitakse hüvituse määr ehk rahaline kahjuhüvitus.
Näide. Arvestuslik saagikadu oli 30 t otra turuhinnaga 1000 kr/t. Väljamakstav hüvitus on seega 30 t × 1000 kr/t = 30 000 kr, millest arvatakse maha saamata jäänud saagiga seotud tootmiskulud.
III. SOOKURGEDE TEKITATUD KAHJUSTUSTE HINDAMISE METOODIKA
20. Võimalikud kaitseabinõud sookurgede tekitatud kahjustuste ennetamiseks, mida omanik võib rakendada oma vara kaitseks, on lindude hirmutamine ja peletamine näiteks heliefektidega (paukpadrunid, valgustus- ja signaalraketid jne) või hirmutite ülesseadmine. Sookurgede sihilik häirimine väljaspool kahjustuskollet (viljapõlde) on keelatud.
21. Sookurgede tekitatud kahjustust hinnatakse visuaalselt, kultuuri seisundi järgi ja lindude ärasöödud teravilja hulga järgi.
22. Sookurgede ärasöödud teravilja hulk ehk otsene saagikadu määratakse viiel proovilapil, igal põllul eraldi. Proovid võetakse põllu eri osadest nii, et üks asuks kahjustuskolde keskel ja üks kahjustuskolde servast 30 m kaugusel. Igal proovilapil, suurusega 25×25 cm loendatakse tühjade pähikute hulk (ärasöödud terad) ja määratakse saagikao protsent. Seejärel leitakse viie proovilapi keskmine saagikao protsent.
23. Keskmise saagikao protsendi alusel leitakse kahjustuse suurus ehk sookurgede tekitatud arvestuslik saagikadu kogu kahjustatud ala kohta. Selleks korrutatakse antud põllult koristatud kogusaak keskmise saagikao protsendiga.
Näide. Põllult koristatud odrasaak oli 100 t ja keskmine saagikadu 10%. Sookurgede tekitatud arvestuslik saagikadu oli seega 100 t × 0,1 = 10 t.
24. Erandjuhul, kui sookurekahjustuse tõttu ei ole järelejäänud saagi koristamine majanduslikult tasuv, võib komisjon kahjuhüvituse määrata ka mitte konkreetse lõppsaagi alusel kahjustusaastal, vaid antud kultuuri keskmise saagikuse alusel vastavalt põllumaa hindepunktidele. Igal juhul tuleb aga läbi viia eelnev kahjustuse hindamine eeltoodud metoodika järgi.
25. Arvestusliku saagikao ja kehtivate turuhindade alusel leitakse rahaline kahjuhüvitus.
Näide. Sookurgede tekitatud arvestuslik saagikadu oli 10 t otra turuhinnaga 1000 kr/t. Väljamakstav rahaline kahjuhüvitus on seega 10 t × 1000 kr/t = 10 000 kr, millest arvatakse maha saamata jäänud saagiga seotud tootmiskulud.
IV. HÜLGEKAHJUSTUSTE HINDAMISE METOODIKA
26. Hallhülge (Halichoerus grypus) ja viigerhülge (Phoca hispida) poolt kalapüünistele tekitatud kahju hindamise aluseks on kalapüügiloa olemasolu.
27. Hallhülge (Halichoerus grypus) ja viigerhülge (Phoca hispida) poolt kalapüünistele
tekitatud kahju hindamisel tuleb määrata:
a) püünise liik ja materjal;
b) püünise maksumus enne kahjustust;
c) püünise vanus ja selle amortisatsioon;
d) hüljeste poolt püünisele tekitatud kahjustuste ulatus (ei arvestata kahjustusi,
mis on tekkinud püünise eelneva ekspluatatsiooni käigus).
28. Kui püünise taastamine on otstarbekas, kompenseeritakse püünise taastamise töö ja materjali kulu.
29. Kui püünise taastamine ei osutu otstarbekaks, siis kompenseeritakse 30% püünise maksumusest, võttes aluseks käesoleva määruse punti 27 alapunktis b määratud maksumuse.
V. LÕPPSÄTE
30. Kui kahju kandnud isik ei ole nõus kahju hindamise tulemustega, on tal õigus esitada kirjalik protest Keskkonnaministeeriumile. Protest tuleb esitada kümne päeva jooksul arvates akti ärakirja kättesaamise päevale järgnevast päevast. Protestile lisatakse ärakiri aktist.
31. Juhul kui kahju täiendava hindamise tulemus ei erine üle 20% esialgsest kahju hindamise tulemusest, kannab täiendava hindamisega seotud kulutused protesti esitaja.
32. Kahju hüvitamise taotlus võidakse jätta rahuldamata juhul, kui komisjoni andmetel ei ole taotluse esitaja rakendanud lindude tõrjumiseks vajalikke lubatud abinõusid ning hülgekahjude puhul, kui kahju kandnud isikul pole kehtivat kalapüügiluba.
33. Tunnistada kehtetuks keskkonnaministri 11. aprilli 1996. a määrus nr 22 «Kaitstavate loomaliikide poolt tekitatud kahju hüvitamise korra kinnitamine» (RTL 1996, 59, 375).
| Minister Heiki KRANICH |
| Kantsler Sulev VARE |