1. Kinnitada Eesti kodaniku passi taotluse vastuvõtmise, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti regionaalüksusele esitamise ja Eesti kodaniku passi üleandmise kord vanglas (lisatud).
2. Käesolev määrus jõustub 1. jaanuaril 2000. a.
| Minister Märt RASK |
| Kantsler Mihkel OVIIR |
| Kinnitatud justiitsministri 17. detsembri 1999. a määrusega nr 58 |
EESTI KODANIKU PASSI TAOTLUSE VASTUVÕTMISE, KODAKONDSUS- JA MIGRATSIOONIAMETI REGIONAALÜKSUSELE ESITAMISE JA EESTI KODANIKU PASSI ÜLEANDMISE KORD VANGLAS
1. Käesolev kord sätestab kinnipeetava Eesti kodaniku passi (edaspidi pass) väljaandmise või väljavahetamise taotluse (edaspidi passitaotlus) vastuvõtmise, Kodakondsus- ja Migratsiooniameti regionaalüksusele (edaspidi KMA regionaalüksus) esitamise ja üleandmise korraldamist vanglas.
I. ÜLDSÄTTED
2. Kinnipeetava passitaotluse vastuvõtmise ja esitamise KMA regionaalüksusele ning passi üleandmise korraldab kinnipeetavate arvestusega tegeleva teenistuse ametnik (edaspidi ametnik).
3. Ametnik võtab kinnipeetava passitaotluse vastu üks aasta enne kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise õiguse tekkimise päeva.
4. Abielu sõlmida sooviva kinnipeetava või edasilükkamatul asjaolul passi vajava kinnipeetava passitaotluse võtab ametnik vastu nimetatud asjaolude tekkimisel. Kinnipeetav lisab passitaotlusele avalduse passitaotluse ennetähtaegse vastuvõtmise selgitamiseks. Ametnik kontrollib avalduses esitatud andmeid ja otsustab passitaotluse ennetähtaegselt menetlusse võtmise.
5. Kui kinnipeetav ei soovi vanglas passi taotleda, annab kinnipeetav ametnikule sellekohase kinnituse. Kinnitus lisatakse kinnipeetava isiklikku toimikusse (edaspidi toimik).
II. AMETNIKU TOIMINGUD
6. Ametnik selgitab kinnipeetavale Eesti kodakondsuse omandamise, saamise või taastamise aluseid, passi väljaandmise tingimusi ja milliseid dokumente on vaja esitada Eesti kodakondsusesse kuulumise tõendamiseks ning kuhu nende saamiseks on vaja pöörduda.
7. Ametnik annab kinnipeetavale vajalikud blanketid ning korraldab kinnipeetava passitaotluse ja avalduste menetlemise vastavalt antud korrale.
8. Kinnipeetava pildistamise korraldab vangla oma fotolaboris või fotograafi teenuse ostmise kaudu.
9. Vangla tagab fotode kvaliteedi ning vastavuse Vabariigi Valitsuse 14. oktoobri 1999. a määrusega nr 312 (RT I 1999, 79, 732) kehtestatud nõuetele.
10. Toimikus olevad dokumendid võtab toimikust välja ja lisab passitaotlusele ametnik.
III. VAJALIKE DOKUMENTIDE KOGUMINE KINNIPEETAVA POOLT
11. Kinnipeetava hävinud, kasutuskõlbmatuks muutunud või kaotsiläinud sünnitunnistuse, abielutunnistuse, abielulahutuse tunnistuse või nimemuutmistunnistuse asendamiseks pöördub kinnipeetav perekonnaseisuakti koostanud perekonnaseisuasutuse poole avaldusega perekonnaseisuakti ärakirja saamiseks.
12. Kui kinnipeetava passi taotlemiseks vajalikud muud perekonnaseisudokumendid ei ole säilinud või kui neid ei ole võimalik vanglasse toimetada, pöördub kinnipeetav perekonnaseisuakti koostanud perekonnaseisuasutuse poole avaldusega teatise saamiseks (lisa 1).
13. Kui kinnipeetav ei tea perekonnaseisuakti teatise väljastamiseks vajalikke andmeid (sünniaeg ja -koht, perekonnaseisuakti koostamise aeg ja koht, ees- ja perekonnanimi vms), pöördub kinnipeetav järelepärimisega Siseministeeriumi perekonnaseisuosakonna poole. Järelepärimise tulemuste alusel pöördub kinnipeetav perekonnaseisuasutuse poole punktis 12 märgitud korras.
14. Kui kinnipeetava abielu on lahutatud kohtus pärast 31. detsembrit 1995. a ja kui perekonnaseisuasutuses andmed abielu lahutamise kohta puuduvad, lisatakse passitaotlusele abielu lahutamise kohtuotsus. Kohtuotsuse saamiseks pöördub kinnipeetav avaldusega asjaomase kohtu poole.
15. Lastekodus enne 1. aprilli 1995. a viibinud kinnipeetav esitab lastekodus viibimise kohta tõendi saamiseks avalduse lastekodu toimikuid säilitavale asutusele.
16. Kui passi taotlemiseks vajalik perekonnaseisuakt on koostatud välisriigis ning kui kinnipeetaval puudub originaaldokument, pöördub ta perekonnaseisuakti ärakirja või teatise väljastamiseks avaldusega välisriigi ametiasutuse poole.
IV. PASSITAOTLUSE VORMISTAMINE JA ESITAMINE KMA REGIONAALÜKSUSELE
17. Kui kinnipeetaval ei ole kehtivat isikut tõendavat dokumenti, väljastab vangla kinnipeetava isikusamasuse tuvastamiseks KMA regionaalüksuses fotoga tõendi (lisa 2). Tõend registreeritakse vangla kantseleis.
18. Passi taotlemise dokumentide üle arvestuse pidamiseks ning passi taotluse KMA regionaalüksusele esitamise, passi väljaandmise ja üleandmise fikseerimiseks täidab ametnik kinnipeetava passi taotlemise arvestuslehe (edaspidi arvestusleht; lisa 3).
19. Passi taotlemiseks vajalike dokumentide üleandmise ja vastuvõtmise kinnitamiseks annavad ametnik ja kinnipeetav arvestuslehele allkirja.
20. Ametnik koostab passi taotlejatest koondnimekirja, kuhu märgitakse nimekirja esitamise kuupäev, kinnipeetava ees- ja perekonnanimi, sünniaeg ja -koht ning vangla nimetus. Koondnimekiri esitatakse koos passi taotlustega KMA regionaalüksusele.
21. Ametnik esitab passitaotluse vangla asukohajärgsele KMA regionaalüksusele pärast kinnipeetava poolt Vabariigi Valitsuse 14. oktoobri 1999. a määruses nr 312 ja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektori 12. novembri 1997. a käskkirjas nr 102 sätestatud dokumentide esitamist.
22. Kinnipeetav täidab passitaotluse esitamiseks ja passi väljaandmiseks volikirja (lisa 4). Kinnipeetava volikirja kinnitab vangla direktor. Volitus lõpeb, kui pass antakse kinnipeetavale üle, kinnipeetav vanglast vabastatakse, viiakse üle teise vanglasse või kui ametnik vabastatakse teenistusest.
23. KMA regionaalüksuse poolt tagastatud originaaldokumendid lisab toimikusse või tagastab kinnipeetavale ametnik.
24. Ametnik edastab KMA regionaalüksuse tõendi passitaotluse registreerimise ja menetlusse võtmise kohta kinnipeetavale tutvumiseks ning seejärel lisab tõendi toimikusse.
V. PASSI TAOTLEMISE KULUD
25. Passi taotlemise kulud (riigilõiv, fotode valmistamise, järelepärimiste ja avalduste saatmise, koopiate tegemise jms kulud) tasutakse kinnipeetava isikuarvelt. Kui kinnipeetaval puudub selleks raha või kui sellest ei piisa kõigi kulude katmiseks, tasub passi taotlemise kulud vangla. Vangla ei tasu kinnipeetava passi väljastamise eest makstavat riigilõivu.
26. Kui kinnipeetaval ei ole raha passi väljastamise eest riigilõivu maksmiseks, esitab ta ametnikule vastavasisulise avalduse ja dokumendi oma isikuarve viimase kuue kuu seisu kohta. Ametnik koostab passi väljastamise eest riigilõivu maksmisest vabastamise taotluse vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. jaanuari 1999. a määrusele nr 5 (RT I 1999, 4, 59). Ametnik edastab passi väljastamise eest riigilõivu maksmisest vabastamise taotluse koos passi taotlusega vangla asukohajärgsele KMA regionaalüksusele.
VI. PASSI VÄLJASTAMINE AMETNIKULE JA ÜLEANDMINE KINNIPEETAVALE
27. Pass väljastatakse ametnikule, kui kinnipeetav on passi väljastamise eest riigilõivu maksnud või kui ta on passi väljastamise eest riigilõivu maksmisest vabastatud.
28. Passi annab kinnipeetavale üle ametnik peale kinnipeetava allkirja kandmist passi allkirjaväljale ja KMA regionaalüksuse poolt vormistatud passi väljaandmise või väljavahetamise dokumendile. Seejärel lisab ametnik kinnipeetava passi toimikusse ning tagastab passi väljaandmise või väljavahetamise dokumendi KMA regionaalüksusele.
29. Kui kinnipeetav viiakse üle teise vanglasse enne kui passitaotlus esitatakse KMA regionaalüksusele, edastatakse sellele arvestusleht, passitaotlus ja lisatud dokumendid koos toimikuga.
30. Arvestuslehte säilitatakse toimikus.
31. Passitaotluse vastuvõtmise ja üleandmise ajad kehtestab vangla direktor käskkirjaga.
| Kantsler Mihkel OVIIR |
| Lisa 1 |
]]>
| Lisa 2 |
]]>
| Lisa 3 |
]]>
| Lisa 4 |
]]>