1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Määruse reguleerimisala

Määrus sätestab «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punkti 1 alusel kehtestatud «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» (edaspidi riiklik arengukava) 1. prioriteedi «Inimressursi arendamine» (edaspidi prioriteet) meetme 1.1 «Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem» (edaspidi meede) rahaliste vahendite andmise ning kasutamise tingimused ja kord meetme eesmärkide saavutamiseks.

§2. Rakendusasutus ja -üksus

(1) Meetme rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Meetme rakendusüksus on Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus «Innove» (edaspidi rakendusüksus), kes on volitatud täitma «Struktuuritoetuse seaduse» §-s 15 nimetatud ülesandeid.

§3. Toetuse taotleja ja toetuse saaja

(1) Taotluse toetuse saamiseks võivad esitada:
1) maavalitsus või ministeerium või nende hallatav riigiasutus;
2) kohalik omavalitsus või tema hallatav asutus;
3) Eesti Vabariigis tegutsev juriidiline isik.

(2) Toetuse saaja on lõikes 1 nimetatud juriidiline isik või asutus, kelle taotlus on rahuldatud käesolevas määruses sätestatud korras.

§4. Projekti partnerid

(1) Toetuse taotleja võib projekti kaasata partnereid. Projekti partneriteks võivad olla käesoleva määruse §-s 3 loetletud asutused ja juriidilised isikud, samuti väljaspool Eestit registreeritud asutused ja juriidilised isikud. Taotleja vastutab partnerite poolt võetud kohustuste korrektse täitmise eest.

(2) Projekti partner osaleb projekti elluviimises rahalise või rahaliselt mõõdetava panusega või projektile vajaliku tegevusega. Projekti partneri panus määratletakse ning see peab vastama määruse § 13 lõike 1 punktis 6 nimetatud partnerluse kinnituskirjas toodule.

§5. Meetme juhtkomisjon

Meetme juhtkomisjon on «Struktuuritoetuse seaduse» § 5 lõike 5 alusel rakendusasutuse juhi moodustatud komisjon, mis jälgib meetme eesmärkide saavutamist, töötab välja meetme aastase tegevuskava ning täidab muid rakendusasutuse juhi antud ülesandeid.

§6. Meetme aastane tegevuskava

Meetme aastane tegevuskava on dokument, millega rakendusasutuse juht määrab meetme raames toetatavate tegevuste prioriteedid ja taotlusvoorude toimumise tähtajad. Ettepanekud meetme raames toetatavate tegevuste prioriteetide määramiseks teeb meetme juhtkomisjon toetuse kasutamise seire tulemustest lähtudes.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§7. Meetme eesmärk

(1) Meetme üldeesmärk on inimressursi arendamine ja konkurentsivõime suurendamine tööturul haridus- ja koolitussüsteemi täiustamise, elukestvaks õppeks vajaliku keskkonna loomise ning koolituse pakkumise kaudu.

(2) Meetme spetsiifilised eesmärgid on:
1) õppe kvaliteedi tagamine;
2) võrdsete võimaluste loomine hariduse omandamiseks;
3) tingimuste loomine ja võimaluste pakkumine elukestvaks õppeks.

§8. Toetatavad tegevused

Meetme eesmärkide täitmiseks toetatakse meetme raames järgmisi tegevusi:
1) kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õppejõudude, pedagoogilise personali taseme- ja täiendusõppesüsteemi arendamine ja rakendamine, sh stažeerimine ja täiendusõpe välisülikoolides ning teadus- ja arendusasutustes, täiskasvanukoolitajate või ettevõttes töötavate praktikajuhendajate koolitus;
2) õppekavaarendus, sh Euroopa Sotsiaalfondist kaasfinantseeritavate koolitustega seotud uute õppevahendite väljatöötamine või hankimine ning uuenduslike õpi- ja õpetamismeetodite omandamine kutsekeskhariduse ja kõrghariduse tasemel, arendust toetava personali koolitamine;
3) nõustamissüsteemi edasiarendamine lõimitud nõustamismudeli arendamise ja rakendamise kaudu, nõustajate ja tugiisikute koolitus, info- ja metoodiliste materjalide väljatöötamine, uuringute läbiviimine;
4) paindlike õppimisvõimaluste juurutamine, sh ettevõttepraktika ja õpipoisikoolituse laialdasem rakendamine, kutsealase eelkoolituse rakendamine, laialdasem koostöö ettevõtetega, Internetil põhinevate õppevormide ehk e-õppe rakendamine;
5) põhikoolist või kutseõppeasutusest väljalangemise ennetamiseks ja väljalangenute taas haridussüsteemi kaasamiseks rakendatavad meetmed, sh kvalifitseeritud pedagoogide ja nõustajate ettevalmistus;
6) kvaliteedi tagamise süsteemi arendamine ja rakendamine kutse- ja kõrghariduse tasemel;
7) elukestva õppe võimaluste loomine madala konkurentsivõimega töötavatele täiskasvanutele;
8) infobaasi loomine täiskasvanute õppimisvõimaluste kohta;
9) õpi- ja töökogemuse arvestamise süsteemi väljatöötamine ja juurutamine;
10) kutsekvalifikatsioonisüsteemi edasiarendamine ja rakendamine;
11) kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi tõstmine rahvusvaheliselt tunnustatud tasemele, sh arendustegevus, muu vastava valdkonnaga seotud innovaatiline tegevus, koostöövõrgustike arendamine, uuringud;
12) välistippspetsialistide rakendamine kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi tagamiseks, sh pikaajaliste lepingute alusel, järeldoktorantuuri läbimise ja õpetamisvõimaluste pakkumine;
13) tippspetsialistide koolitamine Eesti majanduse võtmevaldkondades (kasutajasõbralikud infotehnoloogiad ja infoühiskonna areng, biomeditsiin ja materjalitehnoloogiad) ning muudel majanduse konkurentsivõime tõstmisega seotud erialadel;
14) pedagoogiliste erialade õppurite koolitamine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) vahendite kasutamiseks õpetamisel;
15) õpetajate ja õppejõudude koolitamine digitaaltehnoloogia valdkonnas ning e-õppe materjalide loomiseks.

§9. Avaliku sektori finantseering

(1) Eesti avaliku sektori finantseeringuna käsitletakse toetuse saaja ning teiste projektis osalevate juriidiliste isikute ja asutuste abikõlblikke kulusid või abikõlblikku rahaliselt mõõdetavat panust projekti juhul, kui nimetatud asutusteks või isikuteks on:
1) riigiasutused;
2) avalik-õiguslikud juriidilised isikud, välja arvatud Eesti Pank, Tagatisfond, Eesti Liikluskindlustuse Fond;
3) maavalitsuse, ministeeriumi või kohaliku omavalitsuse hallatavad asutused;
4) äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud, kes on «Raamatupidamise seaduse» § 27 lõike 1 tähenduses avalik-õiguslike juriidiliste isikute valitseva mõju all.

(2) Rahaliselt mõõdetava panuse arvestamine peab toimuma vastavalt käesoleva määruse § 24 lõike 1 punktides 5 ja 6 sätestatule. Eesti avaliku sektori finantseeringuks on lubatud arvestada projektis osalejatele makstavaid riiklikke või muid avaliku sektori toetusi ja abirahasid, mis on projektiga seotud ja toetavad meetme eesmärkide saavutamist, kuid ei ole saadud Euroopa Liidult, ning riiklikest programmidest saadavaid toetusi, juhul kui need ei ole kasutusel teiste projektide raames.

§10. Toetuse määr

(1) Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatav toetus moodustab kuni 75% projekti abikõlblikust kogumaksumusest.
1) Vähemalt 25% projekti abikõlblikust kogumaksumusest peab olema finantseeritud Eesti avaliku sektori vahenditest.
2) Projekti abikõlblikuks kogumaksumuseks arvestatakse Euroopa Sotsiaalfondist eraldatava toetuse ja Eesti avaliku sektori finantseeringu kogusummat.
3) Meetme raames Euroopa Sotsiaalfondist taotletava toetuse minimaalne suurus on 225 000 krooni.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDMISED

§11. Taotlejale esitatavad nõuded

Toetuse taotlemiseks peab taotleja:
1) vastama «Struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõikes 1 sätestatud nõuetele;
2) olema vastutav projekti elluviimise eest, toetuse vahendamine on välistatud;
3) olema tegutsenud projektiga seotud valdkonnas vähemalt ühe aasta.

§12. Taotlusele esitatavad nõuded

Taotlus peab vastama «Struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõikes 1 sätestatud nõuetele, välja arvatud sama lõike punktile 5 ning järgmistele nõuetele:
1) projekti eesmärgid on määratletud selgelt ning on kooskõlas meetme eesmärkidega;
2) projekti sisuks on käesoleva määruse §-s 8 nimetatud tegevused;
3) projekti tegevused on kavandatud ellu viia hiljemalt 30. juuniks 2008. a;
4) projekti rahastamisplaan vastab käesoleva määruse §-des 9 ja 10 sätestatud nõuetele;
5) tegevuste ja kulude jaotus projekti partnerite vahel on selge ning osapooled on selle nõuetekohaselt kinnitanud;
6) teavitustegevused on taotluses eraldi välja toodud;
7) taotlus on esitatud eesti keeles ja kõik taotlusvormi väljad on nõuetekohaselt täidetud;
8) taotlus on esitatud etteantud vormil (lisa 1);
9) taotlus vastab käesoleva määruse §-s 13 sätestatud nõuetele.

§13. Taotluse vormistamine

(1) Vormikohasele taotlusele tuleb lisada:
1) projekti tegevusplaan (loogiline raammaatriks);
2) detailne rahastamisplaan;
3) projekti eelarve kulukohtade lõikes;
4) projekti eelarve seletuskiri;
5) projekti mõõdetavad tulemused ja mõjud;
6) taotleja pädevuse kinnitus (taotleja saavutuste ja tegevuste kirjeldus projektiga seotud valdkonnas, osalemine teistes samalaadsetes projektides);
7) partnerluse kinnituskirjad (välja arvatud nende partnerite kohta, kes ei panusta rahaliselt või rahaliselt mõõdetava mitterahalise panusega või kui partnereid ei kaasata);
8) projektijuhi elulookirjeldus;
9) kinnituskiri käibemaksu abikõlblikkuse või mitteabikõlblikkuse kohta;
10) taotluse kokkuvõte;
11) tõend avaliku sektori finantseeringu olemasolu kohta.

(2) Taotluses esitatud andmete tõendamiseks tuleb lisada järgmised dokumendid:
1) taotleja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia, seadusjärgset esindusõigust mitteomava isiku puhul tema õigusi tõendav volikiri;
2) taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta tegevusaruande, bilansi ja kasumiaruande kinnitatud koopiad;
3) audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on taotlejale kohustuslik «Äriseadustikust», «Raamatupidamise seadusest» ja «Sihtasutuste seadusest» tulenevalt;
4) mitte varasema kui taotluse esitamisele vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga «Maksukorralduse seaduse» § 14 alusel väljastatud Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on täitnud tõendi väljastamise päeva seisuga maksuseadustes sätestatud kohustused ja et tal ei ole riiklikku maksuvõlga või maksuvõla tasumise ajatamise korral on taotleja maksud tasunud ajakava kohaselt;
5) teatis saadud vähese tähtsusega abi kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile (v.a juhul, kui taotleja ei ole saanud vähese tähtsusega riigiabi).

(3) Rakendusüksusel on taotluse vastavaks tunnistamise protseduuri ajal õigus küsida taotlusega seotud täpsustavaid andmeid, sealhulgas taotleja raamatupidamisarvestuses kajastatava projekti raamatupidamisarvestuse korraldamise kirjeldust.

(4) Taotlejal on õigus lisada taotlusele täiendavaid dokumente.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§14. Taotluse esitamine

(1) Igal kalendriaastal kuni meetme eelarve lõppemiseni korraldab rakendusüksus vähemalt kaks avatud taotlusvooru, mille tähtajad avaldatakse rakendusüksuse ja rakendusasutuse koduleheküljel ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes. Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtaega.

(2) Kooskõlastatult rakendusasutusega võib rakendusüksus välja kuulutada täiendavaid taotlusvoore.

(3) Vormikohane taotlus koos käesoleva määruse § 13 lõikes 1 loetletud lisadega ning esitatud andmeid tõendavad dokumendid tuleb esitada ettenähtud kuupäevaks ja kellaajaks rakendusüksusesse kolmes eksemplaris (1 originaal ja 2 koopiat). Taotluse elektrooniline koopia tuleb esitada konkursikuulutusel nimetatud e-posti aadressil või elektroonilisel andmekandjal hiljemalt taotlusvooru lõpptähtajaks. Taotleja vastutab paberil esitatud ja elektroonilise taotluse samasuse eest. Digitaalselt allkirjastatud taotluse esitamisel tuleb juhinduda «Digitaalallkirja seadusest».

(4) Taotluse esitamise kuupäevaks loetakse taotluse rakendusüksusesse esitamise kuupäeva või postitempli alusel taotluse postitamise kuupäeva.

§15. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest, vastavaks tunnistatud taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(2) Taotluse menetlemine kestab kuni 80 tööpäeva alates taotluste esitamise tähtajast.

§16. Taotleja ja taotluse vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksuse volitatud töötaja kontrollib taotleja ja taotluse vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotleja tunnistatakse vastavaks, kui ta vastab kõigile käesoleva määruse §-des 3 ja 11 esitatud nõuetele.

(3) Taotlus tunnistatakse vastavaks, kui taotluses on täidetud kõik käesoleva määruse §-des 12, 13 ja 14 sätestatud tingimused ning taotleja on vastanud rakendusüksuse järelepärimistele tähtaegselt.

(4) Rakendusüksuse volitatud töötajatel on taotluses esitatud andmete kontrollimiseks õigus kontrollida dokumente taotleja juures kohapeal.

(5) Kui taotluse vastavuse kontrollimisel ilmneb, et esitatud taotluses esineb puudusi (ebatäpsed andmed, esitamata dokumendid vms), esitab rakendusüksus taotlejale nõude nende puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse 10 kalendripäeva.

(6) Rakendusüksuse juht või volitatud töötaja teeb kontroll-lehtede alusel otsuse taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamise kohta.

(7) Taotleja või taotluse mittevastavaks tunnistamise puhul teeb rakendusüksuse juht taotluse rahuldamata jätmise otsuse, millest teavitatakse taotlejat kirja teel viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist. Otsus vormistatakse eraldi haldusaktina vastavalt käesoleva määruse §-s 21 sätestatule.

(8) Kui taotlejaks on Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove, teeb taotluse ja taotleja vastavaks või mittevastavaks tunnistamise otsuse rakendusasutuse juht.

§17. Taotluste hindamine ekspertide kogu poolt

(1) Vastavaks tunnistatud taotluste hindamine toimub kahes etapis. Vastavaks tunnistatud taotlusi hindavad ekspertide kogu ja hindamiskomisjon.

(2) Taotlusi hindavate ekspertide kogu koosneb rakendusüksuse poolt avaliku konkursi teel valitud valdkondlikest ekspertidest ning rakendusüksuse töötajatest. Kui avaliku konkursi tulemusena mõnes meetme valdkonnas eksperte ei leita, on rakendusüksusel õigus esitada koostööpakkumine otse vastava valdkonna spetsialistile ning kokkuleppe saavutamisel ta ekspertide kogu koosseisu arvata.

(3) Ekspertide kogu koosseisu kinnitab rakendusüksuse juht, kooskõlastades selle eelnevalt rakendusasutusega. Rakendusasutuse kooskõlastuseta ekspertide kogu koosseisu ei kinnitata.

(4) Iga taotluse hindamisel osaleb vähemalt kaks ekspertide kogu liiget. Ekspertide kogu annab vastavaks tunnistatud taotlustele hinnangu 5-palli skaalal käesoleva määruse § 19 lõikes 1 sätestatud kriteeriumite kohaselt, põhjendades eraldi igale põhikriteeriumile antud hinnet.

(5) Ekspertide kogu peab eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust hinnatava projekti suhtes. Ekspertide kogu kohustub mitte avaldama menetluse käigus taotlejate kohta saadud informatsiooni või dokumente.

(6) Ekspertide kogu hindab taotlusi hindamislehtede alusel. Hindamislehe vormi kinnitab rakendusüksuse juht. Hindamistulemused kantakse hindamislehele. Taotluse koondhinne kujuneb ekspertide kogu antud hinnete summa aritmeetilise keskmisena.

(7) Rakendusüksus esitab ekspertide kogu täidetud hindamislehtede koopiad hindamiskomisjonile, tagades ekspertide kogu anonüümsuse. Rakendusüksus koostab taotluste paremusjärjestuse taotluste koondhinnete alusel. Paremusjärjestus esitatakse hindamiskomisjonile.

(8) Taotlused, mille iga põhikriteeriumi eest ekspertide kogult kokku saadud hinne on vähemalt 65% võimalikust maksimumhindest, edastatakse hindamiskomisjonile.

(9) Taotluste kohta, mille iga põhikriteeriumi eest ekspertide kogult kokku saadud hinne on alla 65% võimalikust maksimumhindest, tehakse taotluse mitterahuldamise otsus.

§18. Hindamiskomisjon

(1) Hindamiskomisjon on rakendusasutuse juhi moodustatud komisjon, mille koosseisust vähemalt 1/3 peavad moodustama rakendusasutuse sotsiaal-majanduslike partnerite esindajad, sh tööandjate, töövõtjate ning kohalike omavalitsuste esindajad. Hindamiskomisjoni täpsema töökorra kinnitab rakendusasutuse juht.

(2) Hindamiskomisjon analüüsib ekspertide kogu hindamise tulemusi ning annab taotlustele hinnangu käesoleva määruse § 19 lõikes 2 sätestatud kriteeriumite kohaselt.

(3) Hindamiskomisjoni hinnangute tulemused koondatakse hääletuse teel. Hindamiskomisjoni liikmed saavad hääletada taotluste rahuldamise ettepaneku poolt või vastu. Koondhinnangu saamiseks arvutatakse poolthäälte osakaal hääletanute koguarvust ning liidetakse see ekspertide kogu antud hindele.

(4) Hindamiskomisjoni liikmed peavad eelnevalt kinnitama oma sõltumatust ja erapooletust hinnatavate projektide suhtes. Hindamiskomisjoni liikmed kohustavad mitte avaldama menetluse käigus taotlejate kohta saadud informatsiooni või dokumente.

(5) Rakendusüksus koostab ekspertide kogu koondhinnete ja hindamiskomisjoni hindamistulemuste summeerimise teel taotluste lõpliku paremusjärjestuse.

§19. Taotluse hindamise kriteeriumid

(1) Ekspertide kogu lähtub taotluse hindamisel projekti sisulise, finants- ning juhtimise hindamise põhikriteeriumitest.

(2) Projekti sisulised kriteeriumid:
1) üldised meetmespetsiifilised kriteeriumid (projekti ettevalmistuse kvaliteet ja vajaduste põhjendatus; vastavus riiklikule arengukavale ning valdkondlikele arengukavadele, poliitikatele ja strateegiatele; projekti sihtrühma valik; projekti mõju kohalikul ja riigi tasandil; mõju tööhõivele jne);
2) sisuga seotud lisakriteeriumid (infoühiskonna arengu ja IKT laialdasema kasutuselevõtmise soodustamine; võrdsete võimaluste loomine hariduse omandamiseks ebasoodsas olukorras olevatele sotsiaalsetele gruppidele; regionaalne koostöö; haridusasutuste, ettevõtjate ja avaliku sektori partnerluse tugevdamine; koosmõju teiste meetmetega).

(3) Projekti finantskriteeriumid:
1) projekti eelarve ja rahastamisplaani kooskõla;
2) projekti eelarve vastavus tegevusplaanile;
3) projekti eelarve realistlikkus ja põhjendatus.

(4) Projekti juhtimiskriteeriumid:
1) taotleja ja projekti meeskonna eelnev kogemus;
2) projektijuhtimise korraldus;
3) partnerite kaasatus ja koostöö.

(5) Hindamiskomisjon lähtub taotluse hindamisel järgmistest kriteeriumitest:
1) projekti eesmärkide, peamiste tegevuste ja kavandatavate tulemuste asjakohasus ja vastavus meetme eesmärkidele ning projekti panus meetme eesmärkide täitmisesse;
2) projekti mõju valdkonna arengule, suunatus partnerlusele ja valdkonnasisesele koostööle, vältides projektide ebaotstarbekat kattuvust meetmes tervikuna;
3) projekti ajakava ja tegevuste realistlikkus ning teostatavus.

§20. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Rakendusüksuse juht teeb taotluste lõpliku paremusjärjestuse alusel taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse.

(2) Kui taotlejaks on Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutus Innove, teeb taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse rakendusasutuse juht.

(3) Rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused, mille ekspertide kogu koondhinde ja hindamiskomisjoni hinde summa on vähemalt 75% võimalikust maksimumhindest ning mille rahastamise summa ei ületa meetme taotluste rahastamise eelarvet. Kui meetme taotluste rahastamise eelarve jääk ei võimalda langetada enam ühtegi rahuldamise otsust, tehakse ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(4) Kui taotluse täies mahus rahuldamine ei ole võimalik või põhjendatud, võib rakendusüksuse juht või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul rakendusasutuse juht hindamiskomisjoni ettepanekul teha taotlejale ettepaneku taotletud toetuse summa vähendamiseks või projekti tegevuste muutmiseks tingimusel, et saavutatakse taotluses toodud projekti eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse summa või tegevuste muutmisega, teeb rakendusüksuse või rakendusasutuse juht taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(5) Enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist teavitab rakendusüksuse juht või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul rakendusasutuse juht taotlejat taotluse rahuldamise kavatsusest, saates taotlejale otsuse eelnõu ja allkirjastamiseks kahes eksemplaris kinnituskirja.

(6) Kinnituskirja allkirjastamisega kinnitab taotleja, et ta on valmis taotluses esitatud või taotluse osalise rahuldamise korral taotluse rahuldamise otsuses nimetatud viisil ja tingimustel projekti rakendama, on teadlik oma õigustest ja kohustustest, alustab projektitegevuste elluviimist, kohustub täitma toetuse saamiseks esitatud nõudeid, kasutama toetust sihipäraselt ja tähtajaliselt ning mittesihipärase kasutamise korral saadud raha rakendusüksuse nõudmisel tagasi maksma. Samuti lubab taotleja rakendusasutusel ja rakendusüksusel teostada järelevalvet projekti teostamise ja toetuse sihipärase kasutamise üle ning määratud tähtajal esitada rakendusüksusele kirjalikud andmed toetuse mõju kohta. Taotleja peab allkirjastama kinnituskirja mõlemad eksemplarid, märkima allakirjutamise kuupäeva ja tagastama ühe eksemplari meetme rakendusüksusele või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul rakendusasutusele 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja saamisest arvates.

(7) Kui taotleja ei nõustu toetuse andmise tingimustega, on ta kohustatud teatama rakendusüksusele või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul rakendusasutusele toetusest loobumisest 10 tööpäeva jooksul kinnituskirja kättesaamisest. Kui taotleja ei ole rakendusüksusele tähtajaks esitanud allkirjastatud kinnituskirja, loetakse ta toetuse taotlemisest loobunuks. Loobumise tõttu vabanenud vahendite jaotamise paremusjärjestuses järgmiste taotluste vahel või vahendite ülekandmise järgmisesse taotlusvooru otsustab meetme rakendusüksuse juht.

(8) Tagastatud kinnituskirja alusel teeb rakendusüksuse juht või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul rakendusasutuse juht otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. Otsuse koopia edastatakse taotlejale 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(9) Rakendusüksuse juhil või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul rakendusasutuse juhil on õigus otsuse tegemisest keelduda, kui taotluse hindamisel ei ole lähtutud õigusaktidega kehtestatud nõuetest või kinnitatud protseduuridest, ning suunata taotlused korduvaks hindamiseks.

(10) Rakendusüksuse juht või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul rakendusasutuse juht teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ekspertide kogu ja hindamiskomisjoni konsolideeritud hinne on vähem kui 75% võimalikust maksimumhindest;
2) meetme taotluste rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi rahuldamise otsust;
3) taotluse hindamisel on selgunud, et taotluses on esitatud valeandmeid või ilmnevad muud asjaolud, mille tõttu taotleja või taotlus tuleb tunnistada mittevastavaks;
4) taotleja on enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist esitanud rakendusüksusele taotluse menetlemise lõpetamise avalduse;
5) taotleja on mõjutanud rakendusüksust, ekspertide kogu liikmeid või hindamiskomisjoni taotluse menetlemisel pettuse, ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;
6) taotleja on loobunud toetuse taotlemisest käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul.

(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud juhul tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus ning otsuse koopia edastatakse taotlejale viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

§21. Otsus taotluse rahuldamise kohta

Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) otsuse tegemise alused;
4) toetuse saaja;
5) toetatava projekti nimi;
6) toetuse suurus Eesti kroonides ning osakaaluna projekti abikõlblikust kogumaksumusest;
7) omafinantseeringu määr;
8) projekti kulude abikõlblikkuse algus- ja lõppkuupäev;
9) ettemaksete tegemise võimalus, ettemakse tegemise tingimused;
10) rakendusüksuse juhi kehtestatud vormi kohase eelarveaasta riigieelarveliste väljamaksete prognooside esitamise tähtajad;
11) projekti seirearuannete esitamise tähtajad vastavalt rakendusasutuse juhi sätestatud korrale;
12) viited õigusaktidele, millega sätestatakse toetuse saaja kohustused ja toetuse tagasinõudmise alused;
13) otsuse vaidlustamise kord.

§22. Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta

Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
1) otsuse tegija;
2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
3) otsuse tegemise alused;
4) toetuse taotleja;
5) projekti nimi;
6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;
7) otsuse vaidlustamise kord.

§23. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks toetuse saaja sellekohase avalduse alusel või taotluse rahuldamise otsuse teinud isiku algatusel.

(2) Toetuse saaja peab esitama avalduse taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks järgmistel juhtudel:
1) muutub toetuse saaja juriidiline nimi;
2) muutub toetuse saaja staatus käibemaksukohustuse suhtes;
3) soovitakse muuta projekti rakendamise või kulude abikõlblikkuse perioodi;
4) soovitakse muuta projekti tegevuskava, projekti elluviimise algus- ja lõpukuupäeva või kulude abikõlblikkuse lõpukuupäeva;
5) projekti tegevuste muutmise tõttu muutub projekti sisu või tulemus;
6) soovitakse muuta projekti eelarvet ühe aasta jooksul kulukohtade lõikes rohkem kui 5 protsenti eelarve mahust, välja arvatud kuni 50 000 krooni ulatuses aasta jooksul tehtavad muudatused, mis tuleb kooskõlastada kirjalikult rakendusüksuse volitatud töötajaga;
7) soovitakse muuta rahastamisplaani rahastamisallikate lõikes.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse teinud isik teeb toetuse saaja esitatud avalduse alusel otsuse projekti muutmise kohta 15 tööpäeva jooksul arvates avalduse esitamise päevast.

(4) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib keelduda, kui esineb vähemalt üks «Struktuuritoetuse seaduse» § 20² lõikes 3 toodud asjaoludest.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse teinud isik võib taotluse rahuldamise otsuse muuta oma algatusel, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud asjaoludest.

(6) Taotluse rahuldamise otsuse teinud isik võib taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks «Struktuuritoetuse seaduse» § 20² lõikes 4 toodud asjaoludest.

5. peatükk
TOETUSE KASUTAMINE JA VÄLJAMAKSMINE

§24. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblik kulu antud määruse mõistes on kulu, mis vastab järgmistele tingimustele:
1) kulu on kooskõlas «Struktuuritoetuse seaduse» § 4² lõigetes 2 ja 3 sätestatuga;
2) kulu on taotluses kirjeldatud projektiga otseselt seotud ning vältimatu projekti tegevuste elluviimiseks ja vastab taotluse rahuldamise otsusele, projekti tegevusplaanile ning eelarvele;
3) kuludokument on väljastatud ja selle eest on tasutud taotluse rahuldamise otsuses märgitud kulude abikõlblikkuse perioodil, arvestades «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrast tulenevaid erisusi ettemaksete teostamiseks;
4) kulu on tõendatud käesoleva määruse §-s 26 sätestatud nõuetekohase kuludokumendiga;
5) üldkulusid ja mitterahalisi kulusid käsitletakse abikõlbliku kuluna vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 4² lõike 3 alusel kehtestatud korrale ning rahandusministri poolt kehtestatud õigusaktidele ja juhenditele, kusjuures üldkulude osakaal projekti abikõlblikust kogumaksumusest ei tohi ületada 10%;
6) amortisatsiooni käsitletakse abikõlbliku kuluna vaid siis, kui seadet, mille amortisatsiooni arvestatakse projekti abikõlblike kulude hulka, kasutatakse 100% ainult antud projekti tarbeks projekti kulude abikõlblikkuse perioodil, taotleja esitab taotluse lisana seadme soetamist ja jääkväärtust tõendavad ning amortisatsiooni arvestamise metoodikat kirjeldavad dokumendid.

(2) Mitteabikõlblik kulu antud määruse mõistes on kulu, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule. Mitteabikõlblikuks kuluks loetakse lisaks ka järgmisi kulusid:
1) erisoodustusena käsitletavad sõidu- ju majutuskulud ning päevarahad ja erisoodustuselt tasutavad maksud;
2) äriklassis reisimine;
3) hüvitised ametist vabastamise ja töölepingu lõpetamise korral;
4) projekti personali töötervishoiu kulud, kui nende täitmine on organisatsiooni ülesanne tulenevalt kehtivatest õigusaktidest;
5) organisatsioonide liikmemaksud;
6) kulud tehingutest, mis on tehtud seotud isikute vahel «Tulumaksuseaduse» mõistes, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast;
7) muud projektiga otseselt mitte seotud kulud.

(3) Käibemaks on projekti raames abikõlblik, kui on võimalik näidata, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigus projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning temale ei hüvitata käibemaksu ka muul moel. Kui eelnevat ei ole võimalik näidata, tuleb käibemaksu käsitleda mitteabikõlbliku kuluna.

(4) Kui projekti partner osaleb projekti elluviimises rahalise panusega, kandes selle sihtotstarbelise toetusena üle toetuse saajale, on toetuse saaja käibemaks abikõlblik vastavalt paragrahvis sätestatud tingimustele. Kui partner kannab kaasfinantseeringuna projekti kulud ise ning ei kanna oma rahalist panust üle toetuse saajale, ei ole projekti partneri käibemaks abikõlblik.

(5) Projekti tegevuste ning kulude abikõlblikkus algab reeglina taotluse rakendusüksuses registreerimise kuupäevast ja lõpeb hiljemalt 30. juunil 2008. Projekti kulude abikõlblikkuse lõpukuupäev ei või olla hilisem projekti tegevuste lõpukuupäevast. Projekti kestus ja projekti kulude abikõlblikkuse periood sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

(6) Taotluse rahuldamise otsuses võib projekti ettevalmistusega seotud personalikulude ja uuringute osas ette näha varasemat kulude abikõlblikkuse alguskuupäeva, kuid mitte varasemat kui 1. jaanuar 2004. a. Enne taotluse registreerimise kuupäeva tehtud abikõlblikud kulud peavad olema taotluses eraldi näidatud ning nende otsene seotus projektiga tõestatud. Kuludokument peab olema väljastatud mitte varem kui 1. jaanuaril 2004. aastal ja selle eest peab olema tasutud enne taotluse esitamist. Vastavate kulude tasumist tõendavad dokumendid lisatakse toetuse taotlusele.

§25. Toetuse väljamaksmise alus

(1) Toetus makstakse välja ainult siis, kui toetust on kasutatud kooskõlas taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Kui toetuse saaja ei ole ostja «Riigihangete seaduse» mõistes, on ta toetuse väljamaksmiseks kohustatud projekti tegevuste elluviimiseks vajalike kaupade ja teenuste ostmisel pakkujate paljususe korral võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist koos eelistatud pakkumise põhjendusega. Pakkumised peab fikseerima kirjalikult. Kui tellitava teenuse või ostetava kaupa maksumus ületab 100 000 krooni, peavad esitatud pakkumised olema esitatud kirjalikult, allkirjastatult hankija poolt.

(3) Toetuse saajale makstakse toetus välja etapiviisiliselt või ühekordse lõppmaksena taotluse rahuldamise otsuses sätestatud mahus ning määras vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korrale.

(4) Toetuse saaja võib esitada rakendusüksuse juhi kehtestatud vormi kohaseid ja nõuetele vastavaid väljamakse taotlusi mitte sagedamini kui kaks korda kuus, kuid mitte harvem kui üks kord kuue kuu jooksul.

(5) Esimese väljamakse taotluse võib toetuse saaja esitada 14 kalendripäeva pärast taotluse rahuldamise otsuse jõustumist, kuid mitte enne käesoleva määruse § 21 punktis 10 nimetatud väljamaksete prognoosi esitamist ja mitte hiljem kui kuus kuud pärast taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud projekti tegevuste alguskuupäeva.

(6) Projekti eelviimase väljamakse taotluse maht koos eelnevate väljamaksete mahuga ei tohi ületada 90% taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summast.

(7) Toetuse väljamaksmine toimub tehtud tegelike kulude alusel, erandina võib ettemakse või osalise ettemakse teha «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korras riigiasutusele, kellel «Riigieelarve seaduse» § 29 lõikest 3 tulenevalt on keelatud võtta laenu, kasutada kapitalirenti või võtta muid selliseid kohustusi.

(8) Viimane väljamakse tehakse toetuse saajale siis, kui rakendusüksus või käesoleva määruse § 20 lõikes 2 nimetatud juhul rakendusasutus on haridus- ja teadusministri sätestatud korras projekti lõpparuande heaks kiitnud.

§26. Väljamakse taotlusele ja kuludokumentidele esitatavad nõuded

(1) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele:
1) väljamakse taotluse rakendusüksuse juhi kehtestatud vormil;
2) kuluaruande rakendusüksuse juhi kehtestatud vormil, mis sisaldab abikõlblike kuludokumentide loetelu koos nõuetekohaste kuludokumentide, tasumist tõendavate dokumentide ja kulusid tõendavate dokumentide koopiatega, arvestades «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud korrast tulenevaid erisusi ettemaksete teostamiseks.

(2) Toetuse väljamaksmiseks esitatavad kuludokumendid peavad vastama järgmistele nõuetele:
1) kuludokumendi väljaandmise kuupäev ei ole varasem kui taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti abikõlblikkuse alguskuupäev ega hilisem kui taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti abikõlblikkuse lõpukuupäev; kõik projekti kulud on tehtud enne abikõlblikkuse lõpukuupäeva;
2) esitatavad kuludokumendid vastavad «Raamatupidamise seaduses» sätestatud algdokumendi vormistuse nõuetele, kusjuures esitatavad arved vastavad «Käibemaksuseaduses» sätestatud arve vormistuse nõuetele;
3) kuludokumendid on kirjendatud vastavalt «Raamatupidamise seaduse» §-s 6 sätestatud korrale ning esitatud kuludokumentidelt nähtub raamatupidamiskirjendi järjekorranumber, debiteeritavad ja krediteeritavad kontod, projekti kood «Struktuuritoetuse seaduse» § 9 alusel loodud struktuuritoetuse registris ning vastavad summad;
4) arve-saatelehe või arve koopial näidatud tehingu sisu vastab arve väljastanud isiku poolt toetuse saaja või projekti partneriga sõlmitud lepingutele ja hinnapakkumistele;
5) toetuse saaja või projekti partner on kirjalikult kinnitanud tööde teostaja või hankija esitatud arved, aktid ja aruanded.

§27. Väljamakse taotluse menetlemine

(1) Rakendusüksus kontrollib väljamakse taotluse korrektsust ja seal kajastatud kulude abikõlblikkust 20 tööpäeva jooksul alates selle laekumisest ning edastab väljamakse taotluse makseasutusele. Puuduste ilmnemisel võtab rakendusüksus toetuse saajaga ühendust ning väljamakse taotluse menetlemise protseduur pikeneb puuduste kõrvaldamisele kulunud aja võrra.

(2) Rakendusüksus ei aktsepteeri väljamakse taotlust ning ei edasta seda makseasutusele, kui:
1) toetuse saaja ei ole lõike 1 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud väljamakse taotluses esinevaid puudusi;
2) toetuse saaja on järelevalve käigus avastatud puuduste kõrvaldamiseks tehtud ettekirjutuse jätnud tähtajaks täitmata;
3) toetuse saaja ei ole esitanud «Struktuuritoetuse seaduse» § 13 ¹ lõike 4 punkti 1 alusel kehtestatud haridus- ja teadusministri määruses sätestatud vormis ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal aruannet toetuse kasutamise kohta;
4) toetuse saaja on rikkunud muid käesolevas määruses sätestatud kohustusi.

§28. Toetuse tagasinõudmise alused

(1) Taotluse rahuldamise otsuse teinud isikul on õigus toetus tagasi nõuda, kui esineb vähemalt üks «Struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõikes 1 nimetatud asjaoludest või toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kohustusi.

(2) Toetuse tagasinõudmine toimub vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 26 lõike 5 alusel kehtestatud korrale.

§29. Dokumentide säilitamine

Käesoleva määruse alusel rakendusüksusele ja rakendusasutusele esitatud dokumente taotlejale ja toetuse saajale ei tagastata, kui käesolev määrus ei sätesta teisiti. Rakendusüksus ja rakendusasutus tagab dokumentide säilimise 31. detsembrini 2015. a.

6. peatükk
LÕPPSÄTTED

§30. Rakendussäte

Tunnistatakse kehtetuks haridus- ja teadusministri 30. juuli 2004. a määrus nr 46 «Riikliku arengukava meetme 1.1 «Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kättesaadav haridussüsteem» toetuse andmise tingimused».