1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§1. Kohaldamisala

(1) «Ettevõtlusinkubatsiooni programm» (edaspidi meetme osa) on «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava 2. prioriteedi meetme number 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa.

(2) Määrus kehtestab lõikes 1 nimetatud meetme osa raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra meetme osa eesmärkide saavutamiseks.

(3) Meetme osa rakendusüksuseks on «Struktuuritoetuse seaduse» § 14 lõike 2 ning Vabariigi Valitsuse 22. märtsi 2004. a määruse nr 81 «Struktuuritoetuse rakendusasutuste ja rakendusüksuste nimetamine ning riigi ja kohaliku omavalitsuse investeeringute meetmete loetelu kinnitamine» tähenduses Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (edaspidi sihtasutus). Sihtasutus menetleb toetuse saamiseks esitatud taotlusi, sealhulgas teeb otsuse taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta ja ettepaneku makseasutusele toetuse väljamaksmiseks. Sihtasutusel on õigus teha toetuse väljamaksmisest osalise või täieliku keeldumise otsus.

§2. Meetme osa eesmärgid

(1) Meetme osa üldeesmärk on toetada kasvupotentsiaaliga innovatiivsete ettevõtjate tekkimist ja jätkusuutlikku arengut. Meetme osa üldeesmärgi saavutamist mõõdetakse meetme osa raames finantseeritud projektide realiseerimise tulemusena loodud uute ettevõtjate ja nendes loodud töökohtade arvuga ning loodud ettevõtjate jätkusuutlikkuse ja kasvu näitajatega.

(2) Meetme osa alaeesmärgiks on alustavate ettevõtjate vajadustest lähtuvate inkubatsiooniteenuste väljatöötamise ja pakkumise toetamine Eesti ettevõtlusinkubaatorites. Meetme osa alaeesmärkide saavutamist mõõdetakse ettevõtlusinkubaatorite täituvusnäitajatega ning inkubantide poolt kasutust ja positiivset tagasisidet leidvate teenuste osakaaluga.

(3) Meetme osa raames antakse:
1) ettevõtlusinkubaatorile vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 69/2001 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest vähese tähtsusega abi kohta (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 30–32) artikli 2 mõistes;
2) ettevõtlusinkubaatorile koolitusabi Euroopa Komisjoni määruse (EÜ) nr 68/2001 Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamisest koolitusabi kohta (EÜT L 10, 13.01.2001, lk 20–29), mida on muudetud Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 363/2004 (ELT L 63, 28.02.2004, lk 20–21), mõistes.

§3. Mõisted

Käesoleva määruse tähenduses:
1) ettevõtja on ettevõtja «Äriseadustiku» tähenduses;
2) ettevõtlusinkubaator (edaspidi inkubaator) on ettevõtluse tugistruktuur, mille põhitegevuseks on ettevõtte käivitusperioodi riskide vähendamine inkubatsiooniteenuste pakkumise kaudu;
3) inkubatsiooniteenused on ettevõtlusinkubaatori poolt inkubandile pakutavad nõustamis-, koolitus- ja infrastruktuuriteenused;
4) inkubant on inkubatsiooniteenuseid kasutav tegevust alustav äriühing, kes vastab inkubaatori poolt inkubantidele kehtestatud sisenemis- ja väljumiskriteeriumidele;
5) kutseõppeasutus on kutseõppeasutus «Kutseõppeasutuse seaduse» tähenduses;
6) rakenduskõrgkool on rakenduskõrgkool «Rakenduskõrgkooli seaduse» tähenduses;
7) ülikool on ülikool «Ülikooliseaduse» tähenduses;
8) abikõlblik kulu ja tegevus on määruses sätestatud korra kohaselt meetme osa raames finantseerimisele kuuluv kulu ja tegevus;
9) taotlus on vormikohane kirjalik avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks;
10) projekt on taotluses kirjeldatud ühtsete eesmärkidega ning ajas ja ruumis piiritletud tegevus või tegevuste kogum, mille elluviimiseks toetust taotletakse või kasutatakse;
11) taotleja on isik või asutus, kes on esitanud taotluse toetuse saamiseks;
12) toetus on «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 1 tähenduses projektile antav rahaline abi;
13) toetuse saaja on isik või asutus, kelle taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud;
14) omafinantseering on toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtav rahaline või rahaliselt mõõdetav panus projekti. Omafinantseeringu hulka arvatakse ainult toetuse saaja või teiste projektis osalevate isikute ja asutuste tehtavad abikõlblikud kulud;
15) osaline ettemakse on toetuse väljamakse pärast reaalse kohustuse tekkimist ja toetuse saaja omafinantseeringu tasumist;
16) ettemakse on toetuse väljamakse pärast reaalse kohustuse ning enne reaalse kulutuse tekkimist.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§4. Meetme osa raames toetatavad tegevused

Meetme osa raames toetatakse järgmisi tegevusvaldkondi:
1) eeluuringu läbiviimine inkubaatori käivitamiseks, mis muuhulgas võib sisaldada inkubaatori tasuvus-, teostatavus- ja muude uuringute läbiviimist ning inkubaatori äriplaani koostamist;
2) inkubatsiooniteenuste arendamine ja inkubatsioonialane koostöö ja kogemuste vahetamine kohalike ja välismaiste koostööpartneritega, mis muuhulgas võib sisaldada inkubaatori ja inkubatsiooniteenuste arendamist ning tutvustamist sihtrühmadele ja koostööpartneritele, osalemist temaatilistes rahvusvahelistes võrgustikes, omandatud kogemuste ja parima praktika vahetamist nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning praktiseerimist teistes alustava ettevõtluse toetamisega tegelevates organisatsioonides Eestis ja välismaal;
3) inkubatsiooniteenuste osutamine inkubantidele, mis muuhulgas võib sisaldada ettevõtluskonkursside läbiviimist, ettevõtja äriidee esmast analüüsi ja turusuutlikkuse hindamist, ettevõtjaoskuste testimist, konsultatsioonilist abi turu- ja tasuvusuuringute ning äriplaanide koostamisel, juriidilist, juhtimisalast ja finantsnõustamist, abi riiklike ja rahvusvaheliste rahastamisallikate leidmisel ja taotluste koostamisel, turundus- ja koostöövõrgustike alast konsultatsiooni, infovahendust messide, seminaride jm kontaktürituste, erinevate teenuste ja nende pakkujate ning ettevõtluse tugiorganisatsioonide kohta, kontaktseminaride jm maaklerlusürituste ning neist osavõtu korraldamist.

§5. Abikõlblikud kulud

(1) Taotlejal on meetme osa raames võimalik taotleda toetust järgmiste §-s 4 sätestatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulude katmiseks vastavalt §-s 18 sätestatud piirmääradele ja tingimustele:
1) projekti elluviivate töötajate töötasud koos kõigi riiklike maksudega vastavalt töötajate hõivatusele projekti teostamisel;
2) kulud, mis on seotud kontoritehnika ja -sisustuse, seadmete ja muu materiaalse põhivara soetamisega;
3) kulud sisseostetud teenustele, sealhulgas sisseostetud konsultatsiooni-, koolitus-, reklaamiteenused ja uuringud. Nimetatud kulud kokku ei tohi ületada 70% abikõlblikest kuludest;
4) projekti elluviivate töötajate koolituskulud, sealhulgas seminaride ja konverentside osavõtumaksud ning koolituskursuste väljatöötamisega seotud kulud;
5) projekti elluviivate töötajate riigisisesed ja välislähetuskulud, sealhulgas majutus, transport ja päevaraha, vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määrusele nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord»;
6) üldkulud kokku kuni 10% ulatuses abikõlblikest kuludest. Üldkulude hulka kuuluvad kulud bürootarvetele, sideteenustele, transpordikulud vastavalt asutusesiseselt kehtestatud tingimustele või kulule kilomeetri kohta, kommunaalkulud, ruumide, välja arvatud inkubantidele renditava pinna rent, ainult projektiga seotud pangakontode avamise ja haldamise kulud. Pangakontodega seotud hooldustasud on abikõlblikud vaid siis, kui eraldi kontode avamist nõuavad struktuurifonde administreerivad asutused. Pangagarantii on abikõlblik, kui sihtasutus pangagarantiid nõuab;
7) kulud § 22 punktis 15 toodud nõuete täitmiseks.

(2) Kasutatud instrumentide või seadmete ost on abikõlblik järgmistel tingimusel:
1) instrumentide või seadmete müüja esitab tõendi instrumentide või seadmete päritolu kohta ja kinnitab, et nende ostmiseks ei ole eelneva seitsme aasta jooksul kasutatud riiklikke vahendeid;
2) ostetavate instrumentide või seadmete hind ei ületa nende turuväärtust ja on samalaadsete uute seadmete hinnast madalam;
3) instrumentidel või seadmetel on projekti eesmärgi saavutamiseks vajalikud tehnilised parameetrid ning nad vastavad kehtivatele normidele ja standarditele.

(3) Käibemaks on abikõlblik, kui taotleja või toetuse saaja tõendab, et taotleja või toetuse saaja on lõpptarbija, kellel ei ole vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele õigust projekti raames tasutud käibemaksu oma maksustatavast käibest maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning talle ei hüvitata käibemaksu ka muul moel. Kui taotleja või toetuse saaja ei suuda eeltoodut tõendada, käsitletakse käibemaksu mitteabikõlbliku kuluna.

(4) Meetme osa raames ei ole abikõlblikud järgmised kulud:
1) ehitamise ja renoveerimisega seotud kulud;
2) kulud erisoodustusele;
3) taotleja ja toetuse saaja raamatupidamises kajastamata mitterahalised sissemaksed;
4) üldkulud (välja arvatud lõike 1 punktis 6 lubatud ulatuses);
5) amortisatsioonikulud;
6) pangagarantiid (välja arvatud lõike 1 punktis 6 lubatud ulatuses);
7) finants- ja pangakulud (välja arvatud lõike 1 punktis 6 lubatud ulatuses);
8) teiste riiklike või Euroopa Liidu programmide poolt finantseeritud kulud;
9) eraõigusliku juriidilise isiku asutamisega seotud kulud;
10) trahvid;
11) kinnisvara soetamine;
12) muud projektiga mitte seotud ning elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised kulud.

(5) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isikute vahel, välja arvatud juhul, kui see on vältimatu projekti elluviimise seisukohast.

(6) Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt kirjeldatud.

(7) Abikõlblikeks ei loeta neid kulusid, mis on tehtud enne taotluse esitamist. Abikõlblike kulude hulka võib arvata ainult neid kulusid, mis on tehtud alates taotluses märgitud projekti alguskuupäevast kuni taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste elluviimise tähtpäevani, mis ei tohi olla hilisem kui 30. juuni 2008. a. Kui sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, on taotleja kohustatud taotluse esitamisega seotud või projekti elluviimiseks tehtud kulud ise katma.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEMINE, NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE

§6. Toetuse taotlemine

(1) Taotlusi § 4 lõikes 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks võtab sihtasutus vastu jooksvalt kuni 31. detsembrini 2005. a. Juhul kui registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, rahaline summa saab võrdseks või ületab meetme osa rahastamise eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras.

(2) Taotluste vastuvõtmise tähtaja § 4 lõigetes 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks määrab sihtasutuse juhatus.

(3) Taotluste esitamise tähtaegadest informeerib sihtasutus taotlejaid vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ja sihtasutuse veebilehel vähemalt 20 tööpäeva enne taotluste esitamise tähtaega.

(4) Taotlusi võetakse pärast § 10 lõikes 2 nimetatud taotluste vastuvõtmise peatamist uuesti vastu sihtasutuse juhatuse otsusega juhul, kui taotluste rahastamise eelarvesse laekuvad täiendavad vahendid. Vastavast otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

§7. Nõuded taotlejale

(1) Taotlejaks võib olla:
1) Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik, kelle põhitegevuseks on ettevõtja käivitusperioodi riskide vähendamine inkubatsiooniteenuste pakkumise kaudu;
2) kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool või ülikool lisaks punktis 1 toodud taotlejale § 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotluse puhul.

(2) Nõuded taotlejale:
1) taotlejal ei ole taotluse esitamise hetkel maksuvõlga riiklike maksude osas, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud ning maksed on tehtud tähtaegselt ja nõutud summas;
2) taotlejal on nõutavad vahendid toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 19 sätestatud piirmääradele ja tingimustele;
3) kui taotlejaks on äriühing, ei tohi selles osalust omada isik, kes omab samaaegselt osalust või kuulub juhtorgani koosseisu samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas teises äriühingus või kelle puhul temaga «Tulumaksuseaduse» §-s 8 sätestatud tähenduses seotud isik omab osalust või kuulub juhtorgani koosseisu teises samal tegevusalal ja samas asukohas tegutsevas äriühingus;
4) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei toimu pankroti- või likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust;
5) taotleja omanikud, kelle summaarne osalus ületab 5% aktsia- või osakapitalist, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad, peavad olema registreeritud kas Eestis või territooriumil, mida ei loeta madala maksumääraga territooriumiks «Tulumaksuseaduse» § 10 tähenduses, või Euroopa Liidu liikmesriigis või riigis, millel on kehtiv assotsieerumisleping Euroopa Liiduga;
6) inkubaatorile viimase kolme aasta jooksul eraldatud vähese tähtsusega abi ei tohi ületada koos meetme osa raames vähese tähtsusega abina taotletava toetusega vähese tähtsusega abi ülemmäära 100 000 (ükssada tuhat) eurot.

(3) Juhul kui taotleja on sihtasutuselt varem saanud toetust riigieelarvelistest vahenditest või «Struktuuritoetuse seaduses» sätestatud korras, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtaegselt ja nõutud summas.

§8. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud:
1) vastama tõeselt taotleja ja taotluse kohta sihtasutuse poolt esitatud küsimustele;
2) võimaldama sihtasutusel teostada taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli, paikvaatlust ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele;
3) esitama sihtasutusele ettenähtud vormil, viisil ja tähtajaks nõutud informatsiooni;
4) sihtasutust viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutuse või taotleja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankrotiavalduse esitamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest ja muudest asjaoludest ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
5) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või selle osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
6) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama sihtasutusele informatsiooni, mis võib mõjutada taotleja ja taotluse kohta otsuse tegemist.

§9. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus § 4 lõikes 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatakse lisas 1 toodud taotlusvormil ja taotlus § 4 lõigetes 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks lisas 2 toodud taotlusvormil. Taotlus esitatakse sihtasutusele kas paberkandjal ja koopia elektrooniliselt või elektrooniliselt digitaalallkirjaga allkirjastatult. Taotlusele kirjutab alla taotleja esindusõiguslik isik.

(2) Taotlus § 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatakse taotlusvormil koos järgmiste lisadega:
1) kui taotlejaks on kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool või ülikool, kirjalik kinnitus, et projekt on kooskõlas taotleja arengukava või -strateegiaga;
2) kui taotlejaks on eraõiguslik juriidiline isik, koopia taotleja põhikirjast ja viimase majandusaasta aruandest, auditeerimise või revideerimise kohustusega taotleja korral lisaks koopia viimase majandusaasta aruandest koos audiitori või revideerija otsusega;
3) taotleja omafinantseeringu korral taotleja juht- või esindusorgani poolt heakskiidetud omafinantseeringut kinnitav dokument;
4) projekti teostajate ja projekti teostamise eest vastutavate isikute elulookirjeldused;
5) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
6) Maksu- ja Tolliameti tõend maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla vanem kui 10 tööpäeva alates taotluse esitamisest;
7) § 7 lõike 1 punktis 1 nimetatud taotleja puhul või kui taotlejaks on eraõiguslik juriidiline isik teatis saadud vähese tähtsusega abi kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile.

(3) Taotlus § 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatakse taotlusvormil koos järgmiste lisadega:
1) inkubaatori kehtiv äriplaan või arengustrateegia, mis muuhulgas peab sisaldama informatsiooni inkubaatori arenguvisiooni, missiooni, eesmärkide, oodatavate tulemuste, sihtgrupi, turusituatsiooni ja turundusstrateegia, teenuste kontseptsiooni, inkubantide sisenemis- ja väljumiskriteeriumide, ruumide ja seadmete ning nende renditingimuste, koostöövõrkude, juhtimise ja kompetentside kohta ning äriplaani või arengustrateegia realiseerimise tegevus-, aja- ja finantseerimise kava koos taotluse esitamisele järgneva kolme majandusaasta tulemusindikaatorite, bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude prognoosiga;
2) taotleja põhikirja koopia;
3) taotleja viimase majandusaasta aruande koopia, auditeerimise või revideerimise kohustusega taotleja korral koos audiitori või revideerija otsusega;
4) inkubaatori ruumide ja seadmete omandi- või kasutusõigust tõendavad dokumendid;
5) taotleja omafinantseeringu korral taotleja juht- või esindusorgani poolt heakskiidetud omafinantseeringut kinnitav dokument;
6) projekti teostajate ja projekti teostamise eest vastutavate isikute elulookirjeldused;
7) volikiri, kui esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
8) kulude kalkulatsioonid ja nende aluseks olevate dokumentide koopiad (hinnapakkumised, hinnakirjad, eelarved), kulude puhul, mis ületavad ilma käibemaksuta arvestuses 100 000 (ükssada tuhat) Eesti krooni piirmäära, kolme sõltumatu ja sisult võrreldava hinnapakkumise koopiad ning pakkumise tegemise aluseks olevad lähteülesanded;
9) Maksu- ja Tolliameti tõend maksuvõlgnevuste puudumise või nende ajatatuse kohta, mis ei tohi olla vanem kui 10 tööpäeva alates taotluse esitamisest;
10) teatis taotleja poolt saadud vähese tähtsusega abi kohta vastavalt rahandusministri 22. aprilli 2004. a määruse nr 80 «Vähese tähtsusega abi teatise esitamise kord ja vorm» lisas toodud vormile.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§10. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlus sihtasutuses seisneb selle registreerimises, läbivaatamises või läbivaatamata tagastamises, taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks või mittevastavaks tunnistamises, nõuetele vastavaks tunnistatud taotluse hindamises ja taotluse rahuldamises või rahuldamata jätmises.

(2) Paragrahvi 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotluste menetlemine toimub jooksvalt nende esitamise järjekorras. Taotluste vastuvõtmine peatatakse sihtasutuse juhatuse otsusega, kui taotluse rahuldamise otsusega väljamaksmisele kuuluv summa saab võrdseks § 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna taotluste rahastamise eelarvega. Otsusest teavitatakse vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes.

(3) Paragrahvi 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluste menetlemine toimub tähtajaliste taotlusvoorudena ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused tehakse tähtajaks esitatud taotluste paremusjärjestuse alusel.

(4) Sihtasutus võib taotluse menetluse vältel taotlejalt nõuda selgitusi taotluses esitatud andmete kohta, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist.

§11. Taotluse registreerimine ja läbivaatamine

(1) Taotlused registreeritakse ja vaadatakse läbi sihtasutuses. Taotluse läbivaatamise tähtaeg on viis tööpäeva alates taotluse registreerimisest. Taotluse läbivaatamise käigus kontrollitakse, kas taotlus on täidetud nõuetekohaselt ja laekunud koos kõigi lisadega.

(2) Juhul kui taotlus ei vaja täpsustamist, teatatakse taotlejale kirjalikult posti teel või taotleja nõusolekul e-posti teel taotluse registreerimisest kolme tööpäeva jooksul pärast taotluse läbivaatamist.

(3) Kui taotluse läbivaatamisel avastatakse selles esinevaid ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse 10 kalendripäeva. Paragrahvi 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

(4) Sihtasutusel on õigus teha ettepanek taotluse täiendamiseks. Paragrahvi 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluse täiendamiseks antakse taotlejale kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg.

(5) Sihtasutuse juhatus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole esitanud toetuse taotlemiseks lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul kõiki käesoleva määruse alusel nõutavaid dokumente.

(6) Kui taotleja ei ole esitanud taotlust tähtajaks, tagastatakse taotlus läbi vaatamata.

§12. Taotleja nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Taotleja nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2) Taotleja nõuetele vastavuse kontrollimiseks hinnatakse tema vastavust §-s 7 taotlejale esitatud nõuetele.

(3) Taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik §-s 7 taotlejale esitatud nõuded.

(4) Taotleja vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik taotleja vastavaks tunnistamise otsuse.

(5) Taotleja nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§13. Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused

(1) Menetlusse võetud taotluse nõuetele vastavust kontrollib sihtasutus.

(2) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik käesolevas määruses taotlusele esitatud nõuded.

(3) Taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus või juhatuse poolt volitatud isik taotluse vastavaks tunnistamise otsuse.

(4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) taotleja ei ole § 11 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;
2) taotluses on esitatud ebaõigeid või puudulikke andmeid või taotleja on pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil mõjutanud otsuse tegemist (edaspidi valeandmed);
3) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;
4) taotlus ei vasta «Struktuuritoetuse seaduses» ja määruses taotlusele esitatud nõuetele ning puudust ei ole võimalik § 11 lõigete 3 ja 4 alusel määratud tähtaja jooksul kõrvaldada.

(5) Taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata.

§14. Taotluse hindamiskriteeriumid ja hindamise kord

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlust hindavad sõltumatud eksperdid vastavalt sihtasutuse juhatuse poolt kinnitatud taotluste hindamisjuhendile. Hindamise tulemused kinnitab valikukomisjon, kes teeb sihtasutuse juhatusele ettepaneku taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta.

(2) Valikukomisjoni moodustab sihtasutuse juhatus ja selle tööd juhib sihtasutuse juhatuse poolt määratud isik. Taotluste hindamisjuhendi, valikukomisjoni koosseisu ja selles toimuvad muudatused kinnitab sihtasutuse juhatus, kooskõlastades need eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kooskõlastuseta valikukomisjoni ei moodustata ja selles muudatusi ei tehta.

(3) Taotluste hindamisjuhend ja valikukomisjoni koosseis tehakse kättesaadavaks sihtasutuse veebilehel.

(4) Paragrahvi 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotlust hinnatakse lõikes 5 toodud hindamiskriteeriumide alusel skaalal 1–10 (minimaalne võimalik hinne – «1», maksimaalne võimalik hinne – «10»). Taotluse koondhinne on summa kõigi taotlust hinnanud ekspertide poolt lõikes 7 loetletud hindamiskriteeriumide alusel taotlusele antud hinnete kaalutud keskmisest.

(5) Paragrahvi 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotlust hinnatakse lõikes 6 toodud hindamiskriteeriumide alusel skaalal 1–10 (minimaalne võimalik hinne – «1», maksimaalne võimalik hinne – «10»). Taotluse koondhinne on summa kõigi taotlust hinnanud ekspertide poolt lõikes 8 loetletud hindamiskriteeriumide alusel taotlusele antud hinnete kaalutud keskmisest.

(6) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud ja lõigetes 7 ja 8 toodud hindamiskriteeriumide alusel vähemalt koondhinde 5 saanud taotlused, mille kõiki hindamiskriteeriumeid on hinnatud vähemalt hindega 2 ning mille rahastamise summa ei ületa meetme osa vastavate taotluste rahuldamise eelarvet. Rahuldamisele ei kuulu taotlused, mis lõigetes 7 ja 8 toodud hindamiskriteeriumide alusel on koondhindeks saanud vähem kui 5, või taotlused, mille vähemalt ühte hindamiskriteeriumit on hinnatud väiksema hindega kui 2.

(7) Paragrahvi 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotluse hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud on järgmised:
1) idee (40% koondhindest), mille raames hinnatakse idee innovatiivsust, turgu, riske, võimalikke tulemusi võrreldes idee realiseerimise hinnangulise maksumusega;
2) taotluse vastavus alameetme eesmärgile ning taotleja arengukavale, -strateegiale või põhikirjale (20% koondhindest), mille raames hinnatakse taotleja seniseid ettevõtluse arengule suunatud toetusmeetmeid, nende vastavust vajadustele ja rakendamise tulemuslikkust, sh loodud jätkusuutlike töökohtade ja ettevõtjate arvu ning idee realiseerimisel tekkivat lisandväärtust piirkonna ettevõtluse tugisüsteemile;
3) taotleja võimekus ideed realiseerida (40% koondhindest), mille raames hinnatakse taotleja senist kogemust ja motivatsiooni, ettevõtlikkust ja juhtimisvõimet, võimalike asutajate ja teiste huvigruppide kaasatust inkubaatori käivitamisse, sh omafinantseerimise võimekust.

(8) Paragrahvi 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluse hindamiskriteeriumid ning nende hindamisel rakendatavad osakaalud on järgmised:
1) taotleja äriplaani või arengustrateegia kvaliteet ning projekti vastavus seal püstitatud eesmärkidele (20% koondhindest), mille raames hinnatakse inkubaatori strateegia vastavust turusituatsioonile, eesmärkide ambitsioonikust, strateegia realiseerimise tegevus-, aja- ja finantseerimise kava ning oodatavate tulemuste realistlikkust, tulemuste mõõtmise mehhanismi läbipaistvust, seniseid kogemusi ja edusamme äriplaani või arengustrateegia realiseerimises, sidusust olemasolevate ettevõtluse tugistruktuuridega, taotluse panust äriplaani või arengustrateegia realiseerimisse;
2) projekti põhjendatus (30% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti osa inkubaatori arendamisel ja teenuste pakkumisel, vastavust meetme osa eesmärkidele ja tegevustele ning projekti tegevus-, aja- ja finantseerimise kava põhjendatust, läbipaistvust, eesmärkide ja vahe-eesmärkide püstitust ning valitud tegevuste sobivust püstitatud eesmärkide saavutamiseks, kulude struktuuri põhjendatust ja realistlikkust, riskide määratlemist ja nende adresseerimise viise, taotleja tegevuste tõenäolist mõju alustavate ettevõtjate tekkimise ja jätkusuutliku arengu tagamisele;
3) projekti jätkusuutlikkus (15% koondhindest), mille raames hinnatakse inkubaatori asutajate projekti kaasatust, projekti omafinantseerimise realistlikkust, finantseerimisplaanide realistlikkust tegevuste jätkamise osas pärast projekti lõppemist;
4) taotleja võimekus püstitatud eesmärke saavutada (15% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti põhitäitjate senist kogemust ja staaži projekti tegevuste elluviimiseks;
5) kulu ja tulemi suhe (20% koondhindest), mille raames hinnatakse projekti oodatavaid tulemusi, mõju, panust alameetme eesmärkide saavutamisesse, suhet projekti realiseerimise maksumusse.

§15. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus ja otsusest teavitamine

(1) Otsuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb sihtasutuse juhatus taotluse esitamise tähtajast arvates § 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotluse puhul 35 tööpäeva ning § 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluse puhul 63 tööpäeva jooksul.

(2) Taotlus kuulub rahuldamisele täielikult või osaliselt. Taotluse osalisel rahuldamisel võib vähendada taotletud toetuse suurust ning muuta toetatavaid tegevusi. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes taotleja nõusolekul lõikes 3 nimetatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärk on osalise rahuldamise korral saavutatav. Kui taotleja ei nõustu toetuse vähendamise või tegevuste muutmisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Taotluse osaline rahuldamine on põhjendatud järgmistel juhtudel:
1) toetuse rahaline maht ületab taotlusvooru rahastamise eelarve vaba jäägi;
2) toetust on taotletud tegevustele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast olulised või põhjendatud või mis ei ole abikõlblikud.

(4) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ja kehtestatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse muuhulgas:
1) toetuse saaja;
2) toetuse suurus, sealhulgas toetuse määr protsendina projekti abikõlblikest kuludest;
3) omafinantseeringu suurus;
4) toetuse väljamaksmise tingimused, sealhulgas otsus ettemakse või osalise ettemakse tegemise kohta;
5) projekti teostamise tingimused;
6) projekti algus- ja lõpptähtaeg;
7) aruannete esitamine.

(5) Kui taotluse hindamisel selgub, et taotluses on esitatud valeandmeid või esinevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei saa nõuetele vastavaks tunnistada või taotlust rahuldada, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(6) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus toimetatakse toetuse saajani või taotlejani lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga või tema nõusolekul e-postiga viie tööpäeva jooksul pärast otsuse tegemist.

§16. Toetuse saaja kinnitus toetuse kasutamiseks või toetusest loobumine

(1) Toetuse saaja on kohustatud 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmisest esitama sihtasutusele sihtasutuse poolt välja töötatud vormil kinnituskirja, millega ta kinnitab, et talle on otsuses sätestatud õigused ja kohustused arusaadavad ning kinnitab oma valmisolekut toetuse kasutamiseks vastavalt otsuses sätestatud tingimustele.

(2) Kui toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumiseks või ei esita tähtaegselt lõikes 1 nimetatud kinnituskirja, tunnistab sihtasutuse juhatus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks.

§17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ning kehtetuks tunnistamime

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks sihtasutuse algatusel või toetuse saaja sellekohase avalduse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab sihtasutuse juhatus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse registreerimist.

(3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) projekti tegevuste muutmise tõttu muutub oluliselt projekti sisu või tulemus;
2) muutub projekti elluviimise algus- või lõppkuupäev või kulude abikõlblikkuse lõppkuupäev;
3) muutub projekti eelarve, kusjuures eelarve muudatus on suurem kui 10% üksiku eelarverea mahust;
4) muu toetuse saaja lõikes 1 nimetatud taotluses esitatud asjaolu.

(4) Toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest võib keelduda, kui:
1) muudatused ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;
2) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 30. juuniks 2008. a;
3) otsuse muutmist ei võimalda alameetme rahastamise eelarve.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
2) toetuse saaja ei ole esitanud § 16 lõikes 1 nimetatud kinnituskirja;
3) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist;
4) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
5) projekti elluviimist ei ole võimalik lõpetada 30. juuniks 2008. a;
6) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole võimalik jätkata toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel;
7) toetuse saaja esitab põhjendatud avalduse tunnistada taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

5. peatükk
TOETUSE PIIRMÄÄRAD, VÄLJAMAKSETE TEOSTAMISE TINGIMUSED JA KORD, TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED JA SIHTASUTUSE ÕIGUSED

§18. Taotluse finantseerimise piirmäärad ja tingimused

(1) Paragrahvi 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotluse finantseerimise summa on kuni 100 000 Eesti krooni, kuid mitte rohkem kui 80% abikõlblikest kuludest vastavalt § 2 lõikes 3 sätestatule.

(2) Paragrahvi 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluse finantseerimise summa on kuni 3 miljonit Eesti krooni, kuid mitte rohkem kui 75% abikõlblikest kulutustest vastavalt § 2 lõikes 3 sätestatule.

(3) Ühele inkubaatorile või inkubandile antava vähese tähtsusega abi summa ei tohi ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 100 000 (ükssada tuhat) eurot kolme aasta jooksul.

§19. Omafinantseerimine

(1) Paragrahvi 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotluse puhul on taotleja omafinantseering vähemalt 20% abikõlblikest kulutustest.

(2) Paragrahvi 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluse puhul on taotleja omafinantseering vähemalt 25% abikõlblikest kulutustest.

§20. Taotluse finantseerimise kord

(1) Toetuse väljamaksed tehakse toetuse saajale vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale ja taotluse rahuldamise otsuses toodud tingimustele. Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks vastavasisulise taotluse (edaspidi väljamakse taotlus).

(2) Toetuse väljamaksmine toimub etapiviisiliselt üldjuhul poolaasta kaupa pärast poolaastaks ettenähtud tegevuste elluviimist (edaspidi etapiviisilised maksed). Kui taotlejal puuduvad vahendid poolaasta tegevuste finantseerimiseks (välja arvatud omafinantseering), on alameetme raames lubatud ettemaksed või osalised ettemaksed vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud toetuse väljamaksmise korrale.

(3) Toetuse väljamaksete aluseks olevate kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega.

(4) Ettemakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt väljamakse taotluse ja ettemaksevajadust tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele. Sihtasutus kontrollib väljamakse taotluse nõuetele vastavust.

(5) Osalise ettemakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:
1) väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate esitamine sihtasutusele;
2) omafinantseeringu teostamist tõendavate dokumentide koopiate esitamine sihtasutusele.

(6) Ettemakse või osalise ettemakse puhul teeb sihtasutus lõigetes 4 ja 5 nimetatud dokumentide kontrolli kuni 20 tööpäeva jooksul alates väljamakse taotluse esitamisest sihtasutusele.

(7) Ettemakse või osalise ettemakse puhul esitab toetuse saaja sihtasutusele ettemakse või osalise ettemakse edasimaksmist tõendavad kuludokumendid nelja tööpäeva jooksul pärast ettemakse või osalise ettemakse laekumist.

(8) Etapiviisilise väljamakse tegemise eelduseks on toetuse saaja poolt:
1) väljamakse taotluse ja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt kinnitatud raamatupidamise algdokumentide koopiate ning maksete toimumist tõendavate dokumentide esitamine sihtasutusele;
2) eelnevalt teostatud maksed tarnijale või tööde teostajale (sealhulgas käibemaks);
3) teostatud omafinantseering vähemalt poolaasta jooksul väljamaksmisele kuuluva summa suhtes sätestatud omafinantseeringu proportsioonis;
4) § 21 lõikes 9 või 10 nimetatud aruannete kinnitamine sihtasutuse poolt.

(9) Etapiviisilise makse puhul kontrollib sihtasutus peale projekti iga poolaasta lõppemist pärast etapiviisilise väljamakse taotluse ning § 21 lõikes 9 või 10 nimetatud aruannete esitamist:
1) lõikes 8 nimetatud etapiviisilise väljamakse tegemise eelduste täitmist toetuse saaja poolt;
2) toetuse saaja poolt projekti raames teostatud tegevuste ja kulude otstarbekust, vastavust projekti plaanile ja määrusele;
3) muid poolaasta jooksul ilmnenud asjaolusid ja nende mõju projekti plaanis sätestatud projekti eesmärkide saavutamisele ja saavutamisega seotud riskidele.

(10) Kui projektile on tehtud poolaasta jooksul ettemakse või osaline ettemakse, kontrollib sihtasutus lisaks lõikes 8 nimetatule osalise ettemakse kasutamist ning sellega seotud dokumentatsiooni vastavust projekti plaanis sätestatule.

(11) Sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik teeb pärast projekti iga poolaasta lõppemist lõikes 9 või 10 nimetatud kontrollimise tulemusel otsuse, kas:
1) jätkata projekti finantseerimist vastavalt algselt sätestatud projekti plaanile;
2) jätkata projekti finantseerimist, muutes algselt sätestatud projekti plaani või finantseerimise mahtu;
3) peatada või lõpetada projekti edasine finantseerimine;
4) lõpetada projekti edasine finantseerimine ja algatada toetuse saajale eraldatud rahaliste vahendite tagasinõudmine.

(12) Etapiviisilise väljamakse puhul teeb sihtasutuse juhatus või tema poolt volitatud isik lõigetes 9 ja 10 nimetatud kontrolli ja lõikes 11 nimetatud otsuse 42 tööpäeva jooksul alates etapiviisilise väljamakse taotluse ja § 21 lõikes 9 või 10 nimetatud aruannete esitamisest sihtasutusele.

(13) Sihtasutus esitab väljamakse taotluse makseasutusele hiljemalt 20 tööpäeva jooksul pärast lõikes 11 nimetatud otsuse tegemist.

§21. Toetatava projekti ajaline kestus ja aruandlus

(1) Paragrahvi 4 punktis 1 toodud tegevusvaldkonna elluviimiseks esitatud taotluses sisalduva projekti tegevused viiakse ellu kuni 6 kuu jooksul arvestades, et projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 30. juuni 2008. a.

(2) Paragrahvi 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluses sisalduva projekti tegevused viiakse ellu kuni 30 kuu jooksul arvestades, et projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev ei tohi olla hilisem kui 30. juuni 2008. a.

(3) Projekti ajalise kestuse arvestus algab taotluse registreerimise hetkest või taotluses sisalduvast hilisemast tähtpäevast. Projekti ajalise kestuse arvestus lõpeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval. Kui toetuse saaja on taotlenud projekti ajalise kestuse muutmist ja tema taotlus on rahuldatud, loetakse projekti ajalise kestuse lõpuks taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuses sätestatud kuupäev.

(4) Projektis toodud tegevused tuleb ellu viia ning projektiga seotud kulud teha otsuses sätestatud projekti kestuse jooksul.

(5) Paragrahvi 4 punktides 2 ja 3 toodud tegevusvaldkondade elluviimiseks esitatud taotluses sisalduva projekti iga poolaasta lõppedes esitab toetuse saaja ühe kuu jooksul projekti poolaastaaruande ning kahe kuu jooksul pärast projekti tegevuste lõppu projekti lõpparuande.

(6) Projektiga seonduvad lõigetes 9 ja 10 kirjeldatud aruanded esitatakse sihtasutuse poolt välja töötatud vormidel, mis on kättesaadavad sihtasutuse veebilehel, vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

(7) Projekti poolaastaaruanne koosneb kahest osast:
1) tegevusaruanne, milles esitatakse lühiülevaade teostatud tegevustest ja saavutatud tulemustest taotluses püstitatud eesmärkidega võrreldes ning antakse hinnang järgmise perioodi tegevuste ja võimalike muudatuste kohta;
2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõikidest aruandeperioodil tehtud tegelikest kuludest võrreldes planeeritud kuludega koos erinevuste põhjendustega. Lisaks esitatakse prognoos järgmise perioodi eeldatavate muudatuste kohta.

(8) Projekti lõpparuanne koosneb kahest osast:
1) tegevusaruanne, milles esitatakse kokkuvõte projekti käigus teostatud peamistest tegevustest ja olulisematest saavutatud tulemustest, samuti võrdlus taotluses kavandatud tegevuste ja püstitatud eesmärkidega;
2) finantsaruanne, milles esitatakse kokkuvõte kõigist projekti käigus tehtud tegelikest kulutustest võrreldes planeeritud kulutustega koos erinevuste põhjendustega.

(9) Projekti poolaastaaruanded ja lõpparuanne peavad olema kinnitatud toetuse saaja esindusõigusliku isiku ja raamatupidamise eest vastutava isiku poolt.

(10) Toetuse saaja on kohustatud viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist esitama sihtasutuse poolt kehtestatud aruandevormil üks kord aastas aruande projekti mõjust alameetme eesmärgi saavutamisele.

§22. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud:
1) vastama toetuse saaja ja projekti teostamise kohta esitatud küsimustele;
2) tagama ettenähtud omafinantseeringu;
3) läbi viima taotluses sisalduva projekti taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt;
4) kasutama toetust vastavuses esitatud taotluse ja taotluse rahuldamise otsusega;
5) esitama sihtasutusele tähtaegselt nõutud informatsiooni ja aruandeid;
6) tagama, et toetuse saaja raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;
7) tagama taotlusega, toetusega ja projekti teostamisega seonduva dokumentatsiooni säilimise 31. detsembrini 2015. a;
8) kasutama toetuse eest soetatud vara (nii asju kui õigusi) sihtotstarbeliselt projekti teostamise ajal ja viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
9) säilitama toetuse eest soetatud vara (asjad ja õigused) projekti teostamise ajal ja vähemalt viie aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;
10) võimaldama teostada projekti kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
11) võimaldama järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu projekti teostamisega seotud ruumidesse ja territooriumidele, mida toetuse saaja omab, rendib või mis tahes muul moel kasutab;
12) andma audiitori ja järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik projekti teostamisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul nõudmisest arvates;
13) osutama auditi ja järelevalve kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;
14) järgima projektiga seotud hangete läbiviimisel «Riigihangete seaduses» kehtestatud nõudeid, kui toetuse saaja on ostja «Riigihangete seaduse» mõistes;
15) näitama toetuse kasutamisel, et tegemist on struktuuritoetusega, kasutades selleks ette nähtud sümboolikat; sihtasutus on kohustatud andma informatsiooni mainitud sümboolika ja selle kasutamise nõuete kohta;
16) hoidma talle kasutamiseks antud sümboolikat heaperemehelikult ja tagastama selle vastavasisulise nõude esitamisel;
17) viivitamatult kirjalikult informeerima kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada sihtasutuse või toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, omakapitali mittevastavusest «Äriseadustiku» nõuetele, maksuvõla tekkimisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ning tegevuse lõpetamisest, ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
18) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest;
19) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal projekti teostamise baasiks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja nendega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest;
20) viivitamatult kirjalikult informeerima projekti teostamise ajal toetuse saaja omanike muutusest üle 5%, välja arvatud avalikult noteeritud ettevõtjad;
21) kui toetuse saaja ei ole ostja «Riigihangete seaduse» mõistes, on ta toetuse väljamaksmiseks kohustatud projekti tegevuste elluviimiseks vajalike kaupade ja teenuste ostmisel pakkujate paljususe korral võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist koos eelistatud pakkumise põhjendusega. Pakkumised peab fikseerima kirjalikult. Kui tellitava teenuse või ostetava asja maksumus ületab 100 000 krooni, peavad esitatud pakkumised olema esitatud kirjalikult, allkirjastatult hankija poolt;
22) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi.

§23. Sihtasutuse õigused

Sihtasutusel on õigus:
1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalve toiminguid vastavalt «Struktuuritoetuse seaduse» sätetele;
2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist;
3) nõuda ajavahemikul alates taotluse registreerimisest kuni 5 aastat pärast projekti teostamise lõppkuupäeva taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulutuste kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;
4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub «Struktuuritoetuse seaduses» või määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;
5) vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra;
6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud;
7) teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.

§24. Sihtasutuse kohustused

Sihtasutus on kohustatud säilitama taotluste ja projektide teostamisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 2015. aasta 31. detsembrini.

§25. Enne määruse jõustumist esitatud taotluste menetlemine

Enne käesoleva määruse jõustumist esitatud taotlused menetletakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras.

§26. Määruse kehtetuks tunnistamine

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. oktoobri 2004. a määrus nr 198 «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006» meetme number 2.3 «Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni edendamine» osa «Ettevõtlusinkubatsiooni programm» tingimused» (RTL 2004, 143, 2162) tunnistatakse kehtetuks.