§1. Looduskahjutoetus

(1) Looduskahjutoetust võib taotleda põllumajandustootja tema tootmisele loodusõnnetusest või ebasoodsast ilmastikutingimusest tekkinud otsese kahju (edaspidi kahju) eest hüvitise saamiseks.

(2) Määruse tähenduses loetakse:
1) loodusõnnetuseks sellised erandlikud sündmused nagu maavärin, laviin, maalihe ja laiaulatuslik üleujutus;
2) ebasoodsaks ilmastikutingimuseks madal temperatuur, liigsademed (sealhulgas rahe), põud ja torm (sealhulgas äike), kui nende tagajärjel tekkinud tootmiskadu on põhjustanud toodangu vähenemise enam kui 30% võrreldes kolme eelneva aasta keskmise toodanguga, välja arvatud need aastad, kui ebasoodsa ilmastikutingimuse tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks maksti põllumajandustootjale looduskahjutoetust.

(3) Põllumajandustootjale võib kahju hüvitada, kui:
1) lisa 1 punktides 1–6 toodud ebasoodsate ilmastikutingimuste tekitatud põllumajanduskultuuri hävimise või kahjustamise tõttu on põllumajandustootja põllumajanduskultuuri saagikus vähenenud enam kui 30%;
2) lisa 1 punktis 7 nimetatud põllumajandustootja mitmeaastase põllumajanduskultuuri istikutest on hävinud enam kui 50%;
3) põllumajandustootja mesilasperedest on hukkunud enam kui 30%.

(4) Hüvitatav kahju arvestatakse iga põllumajandustootja kohta.

§2. Kahjust teavitamine

(1) Põllumajandustootja esitab kolme kalendripäeva jooksul pärast kahju ilmnemist piirkondlikule maaparandusbüroole lisas 2 toodud vormi kohase teatise kahju esinemise kohta.

(2) Kahju tõttu hukkunud mesilasperede puhul esitab põllumajandustootja lisaks lõikes 1 nimetatud teatisele ka mesilasperede huku kohta volitatud veterinaararsti kinnitatud looma huku akti.

(3) Enne kohapealset kontrolli kasutab põllumajandustootja kahjustunud piirkonnal vaid selliseid agrotehnilisi võtteid, mis võimaldavad kahju hinnata.

§3. Kahju hindamise kohapealne kontroll

(1) Maaparandusbüroo ja Taimetoodangu Inspektsiooni ametnikud koos tootjaid ühendava mittetulundusühingu esindajaga kontrollivad põllumajandustootja § 2 lõike 1 kohaselt esitatud teatises toodud andmeid kahju esinemise kohta seitsme kalendripäeva jooksul arvates teatise saamisest ning annavad arvamuse kahju tekkimise põhjuste kohta.

(2) Põhjendatud juhul, eeskätt olukorras, kus § 2 lõikes 1 nimetatud teatisi laekub lühikese ajavahemiku jooksul suurel hulgal ja erinevatest valdadest, võib lõikes 1 nimetatud kontrolli aega pikendada seitsme kalendripäeva võrra. Selleks esitatakse põllumajandusministrile põhjendus kontrolliks vajaliku aja pikendamise kohta ning teavitatakse teatise esitajaid kontrolli aja pikenemisest.

(3) Kahe nädala jooksul § 2 lõikes 1 nimetatud teatise kohapealsest kontrollist arvates esitatakse põllumajandusministrile lisas 3 toodud vormi kohane koond kahju tekkimise põhjustest ning muudest teguritest, mis põllumajandustootjate esitatud teatiste ning kohapealse kontrolli käigus saadud andmete alusel mõjutasid põllumajandustootmist.

§4. Kahju hindamise komisjon

(1) Paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud koondi vaatab läbi põllumajandusministri moodustatud kahju hindamise komisjon.

(2) Kahju hindamise komisjon hindab põllumajanduskultuuridele tekkinud kahju maakondade kaupa, võttes aluseks Statistikaameti aastakogumikus «Põllumajandus» avaldatud andmed põllumajanduskultuuride maakondliku aastase saagikuse kohta. Kahju tõttu hukkunud mesilasperede puhul võetakse tekkinud kahju hindamise aluseks hukkunud mesilasperede arv ja looma huku akt ning hävinud mitmeaastaste istikute puhul võetakse kahju hindamise aluseks hävinud istikute arv. Kahju hindamise komisjon hindab tekkinud kahju, arvestades laekunud koondeid.

(3) Kui kahju hindamise komisjoni hinnangul ja meteoroloogilise teabe põhjal tekkis kahju lisas 1 nimetatud põllumajanduskultuuridele ja mesilasperedele § 1 lõikes 3 sätestatud ulatuses, teeb kahju hindamise komisjon põllumajandusministrile ettepaneku määrata kahju piirkond ja põllumajandustootmise valdkonnad liikide kaupa ning esitab kahju hüvitamiseks vajaliku summa arvestuse.

(4) Põllumajandusminister võib kahju hindamise komisjoni ettepaneku põhjal määrata kahju piirkonna ja põllumajandustootmise valdkondade liigid.

§5. Looduskahjutoetuse taotlemine

(1) Pärast Vabariigi Valitsuse otsust looduskahjutoetuseks vajalike rahaliste vahendite eraldamise kohta kuulutab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) välja looduskahjutoetuse taotluste vastuvõtu. Taotluste vastuvõtu teade avaldatakse ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning see teade peab sisaldama § 4 lõikes 4 nimetatud põllumajandusministri otsuse alusel määratud piirkondade ja põllumajandustootmise valdkondade liikide loetelu ning taotluse esitamise tähtaja.

(2) Taotleja esitab PRIA-le lisas 4 toodud vormi kohase taotluse lõikes 1 nimetatud ajavahemiku jooksul.

(3) Kui taotleja andmed ei ole kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse, esitab taotleja PRIA-le avalduse oma andmete kandmiseks põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.

§6. Andmete kontrollimine

PRIA vaatab taotluse läbi ning kontrollib selles esitatud andmete õigsust ja taotleja vastavust toetuse saamise nõuetele maaparandusbüroo edastatud teatise ning põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri alusel.

§7. Looduskahjutoetuse määr ja selle arvutamine

(1) Looduskahjutoetusega võib hüvitada kuni 100% lisa 1 punktides 1–6 nimetatud põllumajanduskultuuride ebasoodsa ilmastikutingimuse tõttu tekkinud kahjust, kui selle tagajärjel tekkinud tootmiskadu on põhjustanud asjaomase maakonna piirkondliku saagikuse vähenemise enam kui 30% võrreldes kolme eelneva aasta keskmise saagikusega, välja arvatud need aastad, kui põllumajandustootjale maksti looduskahjutoetust.

(2) Looduskahjutoetuse suuruse arvutamisel võetakse aluseks Eesti Statistikaameti aastakogumikus «Põllumajandus» avaldatud andmed põllumajanduskultuuride maakondliku aastase saagikuse kohta. Tekkinud kahju suurus arvutatakse lisas 1 toodud hindade ja jooksva aasta ühtse pindalatoetuse taotlemise käigus tootja esitatud andmete alusel.

(3) Mitmeaastaste istikute hävimise puhul võib hüvitada taimede maksumuse lisa 1 punktis 7 toodud hindade alusel, kui hävinud on üle 50% istikutest. Kui hävinud on alla 50% istikutest, võib hüvitada saagi kao lõikes 1 sätestatud korras lisa 1 punktis 6 toodud hindade alusel.

(4) Kahju tõttu hukkunud mesilaspere maksumuse võib hüvitada lisa 1 punktis 8 toodud hindade alusel kuni 100% ulatuses.

(5) Lõigetes 1–4 nimetatud alustel arvutab PRIA looduskahjutoetuse suuruse taotleja kohta.

(6) Ülehüvitamise vältimiseks arvatakse taotlejale määratava looduskahjutoetuse summast maha temale sama põllumajanduskultuuri kohta makstud kindlustushüvitise summa, millest on maha arvatud sama kultuuri kohta makstud kindlustusmaksete ja antud põllumajanduskindlustustoetuse osa.

(7) Kui tootmiskao põhjal arvutatud makstav looduskahjutoetuse summa ületab riigieelarvest eraldatud vahendite summa, vähendatakse toetust põllumajandustootjate kohta võrdeliselt, järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.

§8. Looduskahjutoetuse määramine või taotluse rahuldamata jätmine

Võttes aluseks kontrolli tulemused ning «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» § 59 lõikes 1 sätestatud alused, otsustab PRIA looduskahjutoetuse määramise või taotluse rahuldamata jätmise taotluse esitamise tähtpäevast alates 30 tööpäeva jooksul.

§9. Looduskahjutoetuse maksmine

(1) PRIA maksab looduskahjutoetuse taotleja esitatud arvelduskontole 30 tööpäeva jooksul arvates toetuse määramise otsustamisest.

(2) Looduskahjutoetust ei maksta, kui pärast toetuse määramise otsustamist ilmnevad «Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse» § 59 lõikes 2 toodud taotluse rahuldamata jätmise asjaolud.

§10. Andmete säilitamine

PRIA säilitab looduskahjutoetuse määramise ja maksmise korraldamisega ning muid toetuse andmisega seonduvaid dokumente kümme aastat.

§11. Rakendussäte

(1) 2004. aasta ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kartuli, köögivilja, puuviljade ning marjade tootmisel tekkinud kahju kohta 1. novembriks 2004. a piirkondlikule maaparandusbüroole asjakohase teatise esitanud isik esitab hüvitise saamiseks lisas 4 toodud taotluse. Taotluse lisa ei esitata.

(2) Maaparandusbüroo edastab asjakohase teatise PRIA-le hiljemalt taotluse esitamise tähtpäevaks.

(3) PRIA kontrollib, kas taotleja on esitanud maaparandusbüroole teatise ning kas teatisest nähtub kahju teke ja taotleja nõuetekohasus.

(4) Põllumajandusministeerium arvutab § 7 lõigete 1–4 alusel looduskahju suuruse taotleja kohta ja edastab andmed PRIA-le kümne tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast.

(5) 2004. aasta eest looduskahjutoetuse maksmise korral ei kohaldata § 7 lõiget 5 ja PRIA teeb toetuse määramise otsuse Põllumajandusministeeriumi edastatud andmete alusel.

§12. Määruse jõustumine

Paragrahvi 7 lõige 6 jõustub 2007. aasta 1. jaanuaril.

Nende põllumajanduskultuuride ja -loomade nimekiri, mille kohta võib looduskahjutoetust taotleda, ning toetuse arvutamise aluseks olevad hinnad

1. Teravili¹

2. Kaunvili²

3. Õlikultuurid²

4. Söödakultuurid²

5. Köögivili²

6. Viljapuud ja marjakultuurid²

7. Istandused (punktis 6 nimetatud kultuuride istandused)²

8. Põllumajandusloomad³

Looduskahju kindlakstegemise teatis

Kinnitan, et käesolevas loetelus esitatud andmed on õiged:

Selgitused vormi täitmiseks:

¹ Istikute arv ja kandeealisus märgitakse juhul, kui hävinud on rohkem kui 50% istandusest

² Märgitakse ka hävinud istandike hektarite arv, kui hävinud on vähem kui 50% istandusest. Kahjustatud hektarite arv on aluseks maakonna koodile kahju ulatuse hindamiseks

³ Kui põllul kasvatatav põllumajanduskultuur on seotud kehtiva kindlustuslepinguga, märgitakse veerus 7 selle põllu reale märge «KL»

⁴ Tekkinud looduskahju põhjus tähistada järgmiselt: üleujutus põhjustatud liigsademetest (LS), üleujutus lähedalasuvate veekogude tulvavetest (TV), üleujutus maaparandussüsteemide amortiseerumisest (MP), rahekahjustus (R), tormikahjustus (T), äikesekahjustus (Ä), madal temperatuur, öökülm või rasked talvitustingimused (K), põuakahjustus (P), muu nimetamata põhjus, nimetada selgituste lahtris (M)

⁵ Kui on täidetud agrotehnilised nõuded, märgitakse veerus 9 selle põllu reale märge «jah», kui nõuded on täitmata, siis märge «ei»

⁶ Kui maaparandussüsteemi hooldustööd on tehtud, märgitakse veerus 10 selle põllu reale märge «jah», kui hooldustööd on tegemata, siis märge «ei»

⁷ Eksperdihinnang kinnitab märkega «jah» või ei kinnita märkega «ei» põllumajandustootja esitatud teabe õigsust. Viimasel juhul tuleb pöördel esitada kirjalikud põhjused, märkides asjassepuutuva põllu järjekorranumbri ja kasvatatava põllumajanduskultuuri nimetuse. (Taimetoodangu Inspektsiooni ekspert peab ka kinnitama, kas tegemist on sertifitseeritud põlluga)

........................... MAAKONNA KOOND LOODUSKAHJU, SELLE TEKKIMISE PÕHJUSTE
NING MUUDE PÕHJUSTE KOHTA, MIS MÕJUTASID PÕLLUMAJANDUSLIKKU TOOTMIST 200.... AASTAL

   ........................

¹ 6. veerus märkida looduskahju tekkimise põhjustena:

  Liigsademed
  Rahe
  Torm
  Madal temperatuur (öökülm, erakorralised talvitustingimused)
  Põud
  Muu eespool nimetamata põhjus

² 7. veerus märkida vajaduse korral:

  Üleujutus põhjustatud maaparandussüsteemi amortiseerumisest või tegemata hooldustöödest

  Põllumajandustegevus ei ole vastanud heale põllumajandustavale (märkida võimalikult konkreetsed näited/juhud)

................................. maakonna eksperttöögrupi esimees .............................................

TÄITA TRÜKITÄHTEDEGA

TAOTLUSVORM
Looduskahjutoetus

TAOTLEN LOODUSKAHJUTOETUST……AASTAL TEKKINUD KAHJU EEST HÜVITISE SAAAMISEKS.

TAOTLEN (märkida kahjustatud/hävinud põllumajanduskultuur ja/või hukkunud mesilaspere)
...................................................................................................................................... EEST HÜVITISE SAAMIST

.............................................. (maakond) MAAKONDA ESITATUD TEATISE ALUSEL

Taotluse lisa

LOODUSKAHJU TAGAJÄRJEL ............. AASTAL TEKKINUD KAHJUDE ARVESTUS

Kahjustatud põldude andmed

KÄESOLEVAGA KINNITAN TAOTLUSES ESITATUD ANDMETE ÕIGSUST OMA ALLKIRJAGA
NING VÕIMALDAN KONTROLLIDA TAOTLUSES ESITATUD ANDMEID.