1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määruses sätestatakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud arengukava (edaspidi arengukava) kolmanda prioriteedi meetme 3.12. «Muud kalandusega seotud meetmed» alameetme 3.12.2. «Uute turgude leidmine» raames uute turgude leidmise toetuse (edaspidi toetus) andmise alused, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded, taotluse menetlemise tingimused ja kord, taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise alused ja kord, taotluse hindamise kriteeriumid ja kord ning toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja kord.

§ 2. Toetuse eesmärk

(1) Toetuse üldine eesmärk on leida kala- ja vesiviljelustoodetele uusi turuväljundeid.

(2) Toetuse spetsiifilised eesmärgid on järgmised:
1) propageerida kalandustoodete tarbimist ja uusi tooteid;
2) otsida uusi turuväljundeid.

2. peatükk
TOETUSE ANDMISE ALUSED

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Toetatakse järgmisi tegevusi:
1) reklaamikampaania (edaspidi kampaania) korraldamine;
2) tarbija- ja turu-uuringu korraldamine;
3) messil ja näitusel osalemine.

(2) Lõikes 1 nimetatud tegevus peab olema suunatud kogu sektorile või tootegrupile, mitte ühe ettevõtte tootele.

(3) Toetust antakse kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 2792/1999, millega kehtestatakse kalandussektorile ühenduse struktuurabi üksikasjalikud eeskirjad ja kord (EÜT L 337, 30.12.1999, lk 10–28), artikliga 14.

§ 4. Toetuse määr ja kulude abikõlblikkus

(1) Toetust antakse abikõlblike kulude maksumuse katmiseks kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest. Toetuse maksimaalsuurused tegevuste kaupa kehtestatakse § 5 lõikes 1 nimetatud toetuse kasutamise kavas.

(2) Kampaania korraldamisel on abikõlblikud järgmised kulud reklaamiteenust pakkuvalt ettevõtjalt tellitud tööde või teenuste eest:
1) teenustasu kujundamise, tootmise ja projektijuhtimise eest;
2) reklaami avaldamise kulud;
3) kampaania raames infomaterjali trükkimise kulud;
4) kampaania raames veebilehe tegemise kulud;
5) kampaania raames korraldatava ürituse puhul ruumide, sisustuse ja tehnika üürimise kulud, kutsete trükkimise kulud, tootenäidiste valmistamise kulud ja teenindava personali kulud.

(3) Tarbija- ja turu-uuringu korraldamisel on abikõlblikud järgmised kulud tarbija- või turu-uuringut korraldavalt ettevõtjalt tellitud tööde või teenuste eest:
1) teenustasu tarbija- või turu-uuringu korraldamise eest;
2) turuinformatsiooni kajastava infomaterjali toimetamise kulud;
3) turuinformatsiooni kajastava infomaterjali trükkimise kulud;
4) tarbija- või turuinformatsiooni kajastava veebilehe tegemise kulud.

(4) Messil ja näitusel osalemisel on abikõlblikud järgmised kulud:
1) osavõtutasu;
2) messiboksi maksumus;
3) messikindlustus;
4) stendi pinna üürimise kulud, teenustasu stendi kujundamise eest, stendi sisustuse üürimise ja hoiustamise kulud, tootenäidiste eksponeerimiseks vajaliku eritehnika ja messiboksi sisustuse transpordikulud, kindlustuse kulud, tootenäidiste eksponeerimiseks vajaliku eritehnika üürimise kulud;
5) tutvustava infomaterjali toimetamise kulud;
6) messikataloogi ettevõtja andmete kandmise kulud;
7) tutvustava infomaterjali trükkimise kulud;
8) messi toimumiskohas esindaja-stendisti majutuskulud ning messi toimumiskohta tema edasi-tagasi turismiklassi sõidupiletite maksumus. Majutuskulud ei tohi ületada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2000. a määruse nr 453 «Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord» §-s 13 sätestatud määrasid.

(5) Abikõlblikud kulud on komisjoni määruse (EÜ) nr 1159/2000, mis käsitleb liikmesriikide järgitavaid teavitamis- ja avalikustamismeetmeid seoses struktuurifondide antava abiga (EÜT L 130, 31.05.2000, lk 30–36), nõuetega kooskõlas olevad teavitamise ja avalikustamisega seotud kulud.

(6) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:
1) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse muul moel ning mis ei moodusta osa Eesti maksusüsteemist;
2) tasu taotleja enda, tema liikme või töötaja tehtud töö eest;
3) remondi- ja rendikulu, kütuse-, palga-, koolitus-, side- ja transpordikulu ning muu tegevuskulu (v.a § 4 lõike 2 punktis 5 ja lõike 4 punktis 4 nimetatud kulutused);
4) kulutus, mis on tehtud sularahas (v.a krediitkaardimaksed § 4 lõike 4 punktis 4 nimetatud kulutuste puhul), teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja muu finantsteenusega seotud kulu;
5) juriidiliseks konsultatsiooniks, raamatupidamisteenuse eest tasumiseks, patendi ja litsentsi ostmiseks ning teostatavuse uuringuks tehtud kulutus;
6) käibemaks juhul, kui taotleja on taotluse esitamise hetkel käibemaksukohustuslane, või käibemaks arvates taotleja või toetuse saaja käibemaksukohustuslaseks registreerimise kuupäevast, kui ta ei olnud käibemaksukohustuslane taotluse esitamise hetkel;
7) sisustuse ja seadmete ostmise kulud;
8) messi osavõtutasu ja messikataloogi ettevõtja andmete kandmise kulud, mis on makstud enne 1. jaanuari 2005. a;
9) erisoodustusmaks.

§ 5. Toetuse kasutamise kava

(1) Põllumajandusminister (edaspidi minister) kehtestab toetuse taotlemiseks lisas 2 toodud vormi kohase toetuse kasutamise kava, millega kinnitatakse toetatavate projektide loetelu, arvestades meetme eelarve mahtu. Kava koostamisel arvestatakse «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 66 alusel moodustatud kalandusnõukogu (edaspidi nõukogu) arvamust.

(2) Põllumajandusministeerium (edaspidi ministeerium) edastab toetuse kasutamise kava Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi Amet) viie tööpäeva jooksul arvates käskkirja allakirjutamisest.

(3) Amet avaldab toetuse kasutamise kava oma veebilehel viie tööpäeva jooksul arvates toetuse kasutamise kava saamisest.

3. peatükk
TOETUSE TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED

§ 6. Toetuse taotleja

(1) Toetust võib taotleda mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on seotud kutselise kalapüügi, kalatöötlemise või vesiviljelusega ning kes on tegutsenud vähemalt viis aastat (edaspidi taotleja).

(2) Taotleja juhatuse liige ei tohi omada tööde teostaja või teenuse osutaja äriühingus osalust ega kuuluda selle juhatusse või nõukokku. Tööde teostaja või teenuse osutaja osanik või aktsionär ei tohi olla taotleja juhatuse liige.

(3) Toetust võib anda taotlejale:
1) kellel ei ole riikliku maksu maksuvõlgnevust või kelle riikliku maksu maksuvõlg on ajatatud. Maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema tasutud ajakava kohaselt;
2) kelle suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole tehtud pankrotiotsust.

§ 7. Toetuse taotlemiseks esitatavad dokumendid

(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse Ametile järgmised dokumendid:
1) lisas 1 toodud vormi kohane taotlus;
2) koopia kohtu registriosakonna poolt kinnitatud mittetulundusühingu põhikirjast;
3) taotleja kirjalik eelkokkulepe messil osaleva ettevõtjaga, juhul kui taotleja taotleb toetust messil osalemiseks. Eelkokkuleppes peab ühtlasi olema ära toodud, millal ja millisel messil ettevõtja osaleda soovib;
4) avaldus «Struktuuritoetuse seaduse» § 9 lõikes 1 nimetatud struktuuritoetuse registrisse kandmiseks;
5) taotleja või taotleja esindaja isikut tõendava dokumendi koopia ja seadusjärgse esindusõiguseta isiku puhul lisaks tema volitusi tõendav volikiri;
6) tööde teostaja või teenuse osutaja koostatud projekti kulude kalkulatsiooni koopia, millel on kinnitus, et tööde teostaja või teenuse osutaja vastab toetuse kasutamise kavas esitatud nõuetele;
7) mitte varasema kui taotluse esitamise kuule eelnenud kuu esimese päeva seisuga väljastatud Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et taotleja on täitnud tõendi väljastamise päeva seisuga maksuseadustes sätestatud kohustused ja et taotlejal ei ole riikliku maksu maksuvõlga või maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksud tasutud ajakava kohaselt;
8) kirjalik kooskõlastus ministeeriumist, kui toetust taotletakse kampaania korraldamiseks.
9) pakkujate paljususe korral kampaania, tarbija- ja turu-uuringu korraldamisel vähemalt kolm vabas vormis koostatud pakkumiskutset ja vähemalt kolm hinnapakkumist. Juhul kui antud valdkonnas on vähem kui kolm teenuse pakkujat, võib taotleja põhjendatud taotluse alusel esitada vähem kui kolm hinnapakkumist. Kui ei ole valitud odavaimat hinnapakkumist, siis esitatakse tehtud valiku põhjendus.

(2) Kui taotleja andmed ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud, esitab taotleja toetuse esmakordsel taotlemisel koos lõikes 1 nimetatud dokumentidega avalduse taotleja andmete põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmiseks.

§ 8. Taotluse esitamine ja tähtaeg

(1) Toetuse taotlemiseks esitatakse Ametile taotlus ning selles esitatud andmeid tõendavad dokumendid selleks ettenähtud tähtajal.

(2) Lõikes 1 nimetatud dokumendid esitatakse originaaldokumentidena, kui määruses ei ole ette nähtud dokumendi koopia esitamist.

(3) Amet teatab toetuse taotluse esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(4) Toetust saab taotleda vaid toetuse kasutamise kavas toodud projekti elluviimiseks.

(5) Ühe taotlusega võib taotleda toetust üksnes ühe projekti elluviimiseks.

(6) Toetust saab taotleda üksnes projekti kohta, mille elluviimiseks ei ole alameetme selle aasta toetuse kasutamise kava raames taotlust rahuldatud või esitatud taotluse menetlemine ei ole lõppenud.

(7) Taotleja ning toetuse saaja teavitab viivitamata Ametit kirjalikult § 7 lõikes 1 nimetatud dokumentides esitatud andmete muutumisest.

4. peatükk
TAOTLUSE MENETLEMINE

§ 9. Taotluse vastuvõtmine

(1) Amet kontrollib taotluse esitamisel nõutavate dokumentide olemasolu ja taotluse tähtaegset esitamist.

(2) Taotluse esitamisel tehtud kontrolli tulemused kantakse kontroll-lehele, kuhu märgitakse esitatud ja esitamata dokumendid.

(3) Kui taotlus koos kõikide nõutavate dokumentidega on esitatud tähtaegselt, registreerib Amet taotluse infosüsteemis ning teeb väljatrüki § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud avalduse osast kahes eksemplaris, mille allkirjastavad taotleja ja taotluse vastuvõtmiseks volitatud ametnik. Teine eksemplar avalduse osa väljatrükist väljastatakse taotlejale. Volitatud ametnik avab taotlustoimiku, millele lisatakse avalduse osa väljatrükk ja kontroll-leht.

(4) Kui taotleja ei ole esitanud taotlust tähtajaks, tagastatakse taotlus «Struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõike 6 kohaselt läbi vaatamata.

(5) Kui taotluse vastuvõtmisel ei saa üheselt tõlgendada nõutava dokumendi vajadust ja sisulist täpsust, võtab Amet taotluse vastu ja avab taotlustoimiku.

§ 10. Andmete õigsuse kontroll

(1) Amet kontrollib vastuvõetud taotluse nõuetekohasust ja selles esitatud andmete õigsust ning taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust «Struktuuritoetuse seaduses» ja määruses sätestatud nõuetele.

(2) Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks ja võrdlemiseks on Ametil õigus kasutada teiste riiklike registrite andmeid.

(3) Ameti volitatud ametnikul on taotluses esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks ametitõendi esitamisel õigus viibida taotleja nõusolekul või selle isiku nõusolekul, kellelt taotleja tellib teenust või tööd või ostab kaupa, tema ettevõttes, sealhulgas hoones ja kinnisasjal, ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud andmeid, dokumente ja muid materjale kohapeal.

(4) Kontrolli tulemuste kohta koostab lõikes 3 nimetatud ametnik kontrollakti, mille allkirjastavad ametnik ja taotleja või isik, kellelt toetuse taotleja tellis tööd või teenust või ostis kaupa.

(5) Kui taotluse nõuetekohasuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata taotlejale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib «Struktuuritoetuse seaduse» § 19 lõike 2 kohaselt pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra.

§ 11. Taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Taotleja ja taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks «Struktuuritoetus seaduse» § 18 lõike 2 ja § 19 lõike 3 alusel.

(2) Toetuse taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele, kui:
1) on täidetud kõik määruses taotlejale ja taotlusele sätestatud nõuded;
2) ei esine «Struktuuritoetus seaduse» § 19 lõikes 4 nimetatud asjaolusid;
3) kõik omavahel võrreldavad andmed on samased ja nende seosed samasust kinnitavad.

(3) Taotleja ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus «Struktuuritoetuse seaduse» § 18 lõike 3 või § 19 lõike 5 alusel. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb Ameti peadirektor.

§ 12. Taotluse hindamine

(1) Kui ühe toetuse kasutamise kavas oleva projekti elluviimiseks esitatakse mitu taotlust, hinnatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi selle toetuse kasutamise kavas toodud projekti puhul «Struktuuritoetuse seaduse» § 20 lõike 2 kohaselt.

(2) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab ning taotluste paremusjärjestuse moodustamiseks teeb ministrile ettepaneku nõukogu «Kalandusturu korraldamise seaduse» § 67 lõike 1 punkti 7 alusel.

(3) Amet esitab lõikes 1 nimetatud taotluste puhul taotluste ja nendes esitatud andmeid tõendavate dokumentide koopiad ministeeriumile tutvumiseks seitsme tööpäeva jooksul arvates toetuse taotluse esitamise tähtaja lõppemisest.

(4) Amet esitab taotlejate nimekirja ministrile 45 tööpäeva jooksul arvates toetuse taotluse esitamise tähtaja lõppemisest posti teel väljastusteatega tähtkirjaga, märkides nimekirjas eraldi ka nende taotlejate nimed, kelle taotlus ei ole «Struktuuritoetuse seaduse» alusel nõuetele vastavaks tunnistatud.

(5) Kui esinevad «Haldusmenetluse seaduse» § 10 lõikes 1 toodud asjaolud, taandab nõukogu liige ennast nõukogu nõupidamiselt ning teatab sellest viivitamata nõukogu esimehele ja asendusliikmele.

(6) Kui asendusliige ei saa lõikes 5 toodud põhjustel nõukogu nõupidamisest osa võtta, teatab ta sellest viivitamata nõukogu esimehele, kes määrab asendusliikme teiste nõukogu asendusliikmete hulgast, eelistades lähedase tegevusvaldkonnaga esindajat.

§ 13. Paremusjärjestuse moodustamine

(1) Nõukogu moodustab § 12 lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste paremusjärjestuse projektide kaupa.

(2) Taotluste paremusjärjestuse moodustamisel loetakse parimaks projekti elluviimiseks väikseima taotletava toetuse summaga taotlus.

(3) Kui lõplikus paremusjärjestuses saavad vähemalt kaks taotlust võrdse hindamistulemuse, loetakse paremaks varem esitatud taotlus.

(4) Minister kehtestab nõukogu ettepaneku alusel taotluste paremusjärjestuse.

(5) Ministeerium edastab paremusjärjestuse Ametile 20 tööpäeva jooksul arvates § 12 lõikes 4 nimetatud taotlejate nimekirja saamisest.

§ 14. Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine

(1) Ameti peadirektor teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse «Struktuuritoetuse seaduse» § 20 lõike 2 alusel hiljemalt 90 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtaja lõppemisest. Iga toetuse kasutamise kavas oleva projekti kohta rahuldatakse üks taotlus.

(2) Amet saadab taotlejale taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse käskkirja koopia otsuse tegemisest arvates viie tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga. Amet põhjendab taotluse rahuldamata jätmise otsust.

(3) Ameti peadirektor võib «Struktuuritoetuse seaduse» § 20² kohaselt taotluse rahuldamise otsust muuta ja selle kehtetuks tunnistada.

(4) Toetuse saaja on kohustatud taotlema Ametilt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui ta soovib muuta:
1) projekti eelarvet;
2) projekti tegevuste elluviimise algus- ja lõppkuupäeva, kusjuures projekti tegevuste elluviimist ei või alustada varem ja kuludokumendid ei või olla väljastatud varem kui Ametile taotluse esitamise päeval (v.a messi osavõtutasu ja messikataloogi ettevõtja andmete kandmise kulude puhul) ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev ei või olla hilisem kui 31. august 2008. a.;
3) projektis ettenähtud tegevust või eesmärki.

(5) Ametil on õigus keelduda toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmise avalduse rahuldamisest juhul, kui projekti muutmine mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju.

(6) Ameti peadirektor muudab taotluse rahuldamise otsust või tunnistab selle kehtetuks 20 tööpäeva jooksul arvates toetuse saaja sellekohase avalduse saamisest.

§ 15. Toetuse vastuvõtmise kinnitamine

(1) «Struktuuritoetuse seaduse» § 20¹ lõike 2 kohaselt saadab Amet toetuse saajale koos taotluse rahuldamise otsuse käskkirja koopiaga Ameti peadirektori või tema volitatud ametniku allakirjutatud kinnituskirja kahes eksemplaris, mille allkirjastamisega kinnitab toetuse taotleja või saaja oma valmisolekut kasutada toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule.

(2) Toetuse kasutamise tingimusteks taotluse rahuldamise otsuse kohaselt on eelkõige:
1) toetuse vastuvõtmine;
2) toetuse sihipärane ja tähtaegne kasutamine;
3) toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalve tegemise võimaldamine;
4) Ameti määratud tähtajal «Struktuuritoetuse seaduse» § 7 lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja korras Ametile toetuse mõju hindamiseks viie aasta jooksul arvates viimase toetuseosa väljamaksmisest kirjalike andmete esitamine;
5) saadud raha toetuse mittesihipärase kasutamise korral Ameti nõudmisel tagasimaksmine;
6) «Struktuuritoetuse seaduse» § 4¹ lõikes 3 nimetatud muude kohustuste täitmine.

(3) Kui toetuse saaja on nõus taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustega, kirjutab ta kinnituskirjale alla, märgib allakirjutamise kuupäeva ja tagastab kinnituskirja ühe eksemplari Ametile posti teel väljastusteatega tähtkirjaga 15 kalendripäeva jooksul arvates kinnituskirja saamisest.

5. peatükk
TOETUSE VÄLJAMAKSETE TEGEMISE TINGIMUSED

§ 16. Järelevalve

(1) Amet kontrollib enne toetuse väljamaksmist toetuse saaja projekti elluviimise eest täielikku või osadena tasumist tõendava väljamaksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetekohasust ning nendes esitatud andmete õigsust «Struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 alusel.

(2) Ameti järelevalveametnik koostab järelevalvetoimingu tulemuste kohta kontrollakti, mille allkirjastavad järelevalveametnik ja toetuse saaja või isik, kellelt toetuse saaja tellis teenust või tööd või ostis kaupa.

(3) Ameti järelevalveametnikul on õigus teha toetuse saajale järelevalve käigus avastatud puuduse kõrvaldamiseks ettekirjutus «Struktuuritoetuse seaduse» § 25 lõike 2 punkti 5 alusel.

§ 17. Toetuse väljamaksete tegemise tingimused ja toetuse maksmisest keeldumine

(1) Toetust makstakse «Struktuuritoetuse seaduse» § 11 lõike 2 punkti 2 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.

(2) Projekti tegevuste elluviimist ei või alustada varem ja kuludokumendid ei või olla väljastatud varem kui Ametile taotluse esitamise päeval (v.a messi osavõtutasu ja messikataloogi ettevõtja andmete kandmise kulude puhul) ja projekti tegevuste elluviimise lõppkuupäev ei või olla hilisem kui 31. august 2008. a.

(3) Kampaania korraldamise, tarbija- ja turu-uuringu korraldamise või messil või näitusel osalemise korral esitab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks pärast projekti täielikku või osadena elluviimist ja selle eest täielikult või osadena tasumist, kuid mitte varem kui pärast kinnituskirja allkirjastamist Ametile väljamaksetaotluse (lisa 3 või 4) koos järgmiste dokumentidega:
1) selle isiku, kellelt taotleja tellis teenust või ostis kaupa, väljastatud ja kinnitatud arve-saatelehe või arve koopia koos osutatud teenuse või müüdud kauba üleandmist-vastuvõtmist tõendava dokumendi kinnitatud koopiaga;
2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehe või arve koopial märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendava maksekorralduse panga kinnitatud koopia;
3) kui messil või näitusel osalemise korral on tehtud krediitkaardimakseid, siis panga kinnitatud pangakonto väljavõte, kus on viide tasutavale arvele;
4) akreditiivi kasutamise korral akreditiivi avamistaotluse koopia, millel on märge soetatud kaubale, tasutavale summale ja hankijale;
5) panga tõend akreditiivi avamise kohta, kus on viide hankijale, tasutavale arvele ja tasutavale summale ning makse tegemise kuupäev.

(4) Amet teatab väljamaksetaotluse esitamise tähtaja väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(5) Tööd ja teenused, mille eest väljamakseid taotletakse, peavad olema lõpetatud ja toetuse saaja peab olema need vastu võtnud.

(6) Ameti peadirektor teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse. Toetuse maksmisest keeldumise otsus tehakse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Amet põhjendab maksmisest keeldumise otsust.

(7) Toetust ei maksta, kui:
1) toetuse saaja ei ole täitnud lõigetes 2 ja 3 nimetatud nõudeid;
2) toetuse saaja tegevus ei vasta «Struktuuritoetuse seaduses» ja määruses sätestatud nõuetele või kui toetuse saaja ei kasuta saadud toetust sihipäraselt;
3) toetuse saaja on jätnud kinnituskirja § 15 lõikes 3 ettenähtud tähtpäevaks tagastamata;
4) toetuse saaja, kellele järelevalve käigus avastatud puuduse kõrvaldamiseks on tehtud ettekirjutus, on jätnud ettekirjutuse tähtpäevaks täitmata.

(8) Amet saadab toetuse saajale toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse koopia otsuse tegemisest arvates kolme tööpäeva jooksul posti teel väljastusteatega tähtkirjaga.

§ 18. Dokumentide säilitamine

Amet ja toetuse saaja säilitavad toetuse taotlemisega seotud dokumente ja lepinguid vähemalt 2015. aasta 31. detsembrini. Amet säilitab nimetatud dokumente «Arhiiviseaduse» kohaselt. Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata.