§ 1. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduses (RT I 2002, 29, 174; 2004, 56, 405) tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 2¹ järgmises sõnastuses:

« 2¹) lahendab taotlusi anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega;»;

2) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 2¹ järgmises sõnastuses:

« (2¹) Taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, vaatab kolleegium läbi 5–9-liikmelises koosseisus.»;

3) paragrahvi 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (2) Taotluse võivad Riigikohtule esitada Vabariigi President, õiguskantsler, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Riigikogu.»;

4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõnad «Eesti Vabariigi sõlmitud» sõnadega «alla kirjutatud»;

5) seadust täiendatakse §-ga 7¹ järgmises sõnastuses:

« § 7¹. Riigikogu taotlus

Riigikogu võib esitada Riigikohtule taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, kui põhiseaduse tõlgendamine omab otsustavat tähtsust Euroopa Liidu liikme kohustuste täitmiseks vajaliku seaduse eelnõu vastuvõtmisel.»;

6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 1¹ järgmises sõnastuses:

« (1¹) Riigikogu taotluses anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, peab olema esitatud põhjendus, miks taotluse esitaja peab vajalikuks küsida Riigikohtu seisukohta. Taotlus peab sisaldama viiteid seaduse eelnõu vastavale osale või sättele, samuti põhiseaduse sättele või põhimõttele, mille tõlgenduse kohta Riigikohtu seisukohta taotletakse.»;

7) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4¹ järgmises sõnastuses:

« 4¹) Riigikogu poolt taotluse esitamisel Riigikogu;»;

8) paragrahvi 15 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« 2) tunnistada jõustunud õigustloova akti või selle sätte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks;»;

9) paragrahvi 15 lõiget 1 täiendatakse punktiga 5¹ järgmises sõnastuses:

« 5¹) anda seisukoha, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega;»;

10) paragrahvi 51 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

« (4) Kirjalikus menetluses vaadatakse läbi taotlus anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega.»;

11) paragrahvi 57 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

« (1) Kohus lahendab asja otsusega, välja arvatud § 59¹ lõikes 1 toodud juhul.»;

12) seadust täiendatakse §-ga 59¹ järgmises sõnastuses:

« § 59¹. Seisukoht

(1) Kohus lahendab taotluse anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, seisukoha vastuvõtmisega.

(2) Seisukoht võetakse vastu nõupidamissaladust järgides hääletamise teel lihthäälteenamusega. Kõik seisukoha vastuvõtmisel tekkinud lahkarvamused lahendavad kohtunikud hääletamisega. Ühelgi kohtunikul ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Viimasena hääletab eesistuja. Häälte võrdse jagunemise korral otsustab eesistuja hääl.

(3) Seisukoht põhistatakse.

(4) Seisukohale kirjutab alla kogu kohtukoosseis.

(5) Seisukoha või selle põhjendustega mittenõustuval kohtunikul on õigus lisada seisukohale eriarvamus. Eriarvamus võib olla ühine. Eriarvamus tuleb esitada seisukoha kuulutamise ajaks ning sellele kirjutavad alla kõik eriarvamusele jäänud kohtunikud.

(6) Seisukoha ärakiri antakse menetlusosalistele.

(7) Seisukoht kuulutatakse avalikult.»

§ 2. Riigikogu kodukorra seadust (RT I 2003, 24, 148; 2004, 89, 607) täiendatakse §-ga 118¹ järgmises sõnastuses:

« § 118¹. Riigikohtule taotluse esitamise otsuse eelnõu menetlemise erisused

(1) Riigikogu otsuse eelnõu, mis sisaldab taotlust Riigikohtule anda seisukoht, kuidas tõlgendada põhiseadust koostoimes Euroopa Liidu õigusega, esitamise õigus on Euroopa Liidu asjade komisjonil ja põhiseaduskomisjonil.

(2) Otsuse-eelnõu arutatakse ühel lugemisel. Eelnõu menetlemine toimub käesoleva peatüki 2. ja 3. jao sätete kohaselt käesolevas paragrahvis ettenähtud erisustega.

(3) Otsuse-eelnõule muudatusettepanekute esitamise tähtaja määrab Riigikogu esimees eelnõu menetlusse võtmisel. Muudatusettepanekuid võivad esitada Euroopa Liidu asjade komisjon, põhiseaduskomisjon ja fraktsioonid.

(4) Otsuse-eelnõu lugemise käigus esinevad ettekannetega eelnõu esitaja ning juhtivkomisjoni esindaja. Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse.

(5) Otsuse-eelnõu lugemisel avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad, samuti Euroopa Liidu asjade komisjoni ning põhiseaduskomisjoni esindajad.

(6) Kui otsuse-eelnõule on esitatud muudatusettepanekuid, pannakse need hääletamisele, arvestades käesoleva seaduse § 106 lõigetes 2 ja 3 ettenähtut, pärast läbirääkimiste lõpetamist. Muudatusettepanekuid, mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, hääletamisele ei panda. Seejärel pannakse eelnõu lõpphääletusele.»

§ 3. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.