§ 1. Kaitse alla võtmise eesmärk

Määrusega võetakse kaitse alla Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 «I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine» § 8 lõike 2 punktide 52 ja 53 kohaselt II kaitsekategooriasse kuuluvate liikide hallhülge (Halicoherus grypus) ja viigerhülge (Phoca hispida) väljaspool kaitsealasid asuvad elupaigad, mida tuleb kaitsta liigi soodsa seisundi tagamiseks.

§ 2. Püsielupaikade kaitse alla võtmine

(1) Kaitse alla võetakse Harju maakonnas Keila vallas asuv Krassi saare hallhülge püsielupaik. (õ) 11.01.2006 12:00

(2) Kaitse alla võetakse järgmised Saare maakonnas asuvad hallhülge püsielupaigad:
1) Vesitükimaa, Torgu vallas;
2) Kerju, Kaarma vallas.

(3) Kaitse alla võetakse järgmised Hiiu maakonnas asuvad hallhülge püsielupaigad:
1) Selgrahu, Pühalepa vallas;
2) Pujuderahu, Pühalepa vallas;
3) Klaasirahu, Emmaste vallas;
4) Raudrahu, Emmaste vallas.

(4) Kaitse alla võetakse Hiiu maakonnas Pühalepa vallas Kadakalaiu viigerhülge püsielupaik.

(5) Kaitse alla võetakse Pärnu maakonnas Kihnu vallas Sangelaiu viigerhülge püsielupaik.

(6) Hallhülge ja viigerhülge püsielupaikade piirid on esitatud määruse lisas olevatel kaartidel².

§ 3. Püsielupaiga valitseja

Looduskaitseseaduse § 21 lõike 3 kohaselt on püsielupaiga valitseja selle asukohajärgne keskkonnateenistus.

§ 4. Kaitsekord

(1) Püsielupaiga maa- ja veeala jaguneb sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

(2) Püsielupaigas kehtib «Looduskaitseseaduses» sätestatud kaitsekord selle määruse erisustega.

(3) Inimestel on lubatud viibida ja ujuvvahendiga sõita kogu püsielupaigas, välja arvatud selle määrusega sätestatud juhtudel.

(4) Kadakalaiu püsielupaigas on lubatud pool-looduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus.

(5) Püsielupaigas on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud mootoriga veesõidukitega sõitmine kiiremini kui 8 sõlme.

(6) Püsielupaiga valitseja nõusolekul on püsielupaigas lubatud jahipidamine.

(7) Inimeste viibimine on keelatud:
1) Selgrahu ja Hari kurgu püsielupaiga sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 15. novembrini;
2) Krassi ja Pujuderahu püsielupaiga sihtkaitsevööndis 1. aprillist 1. juulini;
3) Raudrahu ja Klaasirahu püsielupaiga sihtkaitsevööndis 1. aprillist 15. novembrini;
4) Vesitükimaa ja Kerju püsielupaiga sihtkaitsevööndis 15. jaanuarist 15. aprillini;
5) Kadakalaiu püsielupaiga sihtkaitsevööndis 1. aprillist 15. juunini ja 1. septembrist 15. novembrini;
6) Sangelaiu püsielupaiga sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 15. novembrini.

(8) Püsielupaigas on lubatud kalapüük, välja arvatud selle määrusega sätestatud juhtudel, samuti on keelatud:
1) aastaringne kalapüük mõrraga;
2) kalapüük võrguga, mille silmasuurus ületab 200 mm.

¹ EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 08.11.1997, lk 42–65; L 236, 23.09.2003 lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53).
² «Looduskaitseseaduse» § 53 lõike 2 alusel ei avaldata «Riigi Teatajas» püsielupaikade kaarte; nendega saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis, maakonna keskkonnateenistuses või keskkonnaregistris (Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskuses).

ÕIEND avaldatud RTL 2006, 5

Lugeda RTL 2005, 124, 1969 avaldatud keskkonnaministri 20. detsembri 2005. a määruse nr 78 «Hallhülge ja viigerhülge püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri» § 2 lõige 1 õigeks järgmiselt:

«(1) Kaitse alla võetakse Harju maakonnas Keila vallas asuv Krassi saare hallhülge püsielupaik.»

Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 17 lg 3 ja 31 p 2 ning riigisekretäri 10.01.2006. a resolutsioon nr 17-1/0600039.