Teksti suurus:

Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:09.05.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:05.03.2021
Avaldamismärge:RT I, 06.05.2020, 53

Määrus kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 15 lõike 2 ja § 10012 lõike 1 alusel.
[RT I, 06.05.2020, 51 - jõust. 09.05.2020]

§ 1.   Määruse reguleerimisala ja ülesehitus

  (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.

[RT I, 14.02.2018, 1 - jõust. 17.02.2018]

  (2) Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele.

  (3) Lihtsustatud riiklikku õppekava rakendatakse lõikes 1 nimetatud õpilastele kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides, olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (4) Määruse lisades esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning õppe ja kasvatuse korraldus:
  1) lihtsustatud õppe puhul (lisa 1);
  2) toimetulekuõppe puhul (lisa 2);
  3) hooldusõppe puhul (lisa 3).

§ 2.   Põhikooli riikliku õppekava kohaldamine

  Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse käesolevas määruses esile toodud erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi.

§ 3.   Põhikooli lõpetamine

  (1) Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks.

  (2) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele kui teise keele koolieksami.

  (3) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kellel on:
  1) „nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne ühes õppeaines;
  2) „nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines.

  (4) Toimetuleku- ja hooldusõppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kes on läbinud temale koostatud individuaalse õppekava.

§ 4.   Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus

  (1) Kooli õppekava on õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Kooli õppekava koostatakse lähtudes lihtsustatud riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi, kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning kasutatavaid ressursse. Kui koolis tegutsevad klassid, kus õpet viiakse läbi põhikooli riikliku õppekava järgi (edaspidi tavaklass), ja eriklassid lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe õpilastele, peab kooli õppekava koostamisel arvestama nii põhikooli riikliku õppekava kui ka lihtsustatud riikliku õppekavaga.
[RT I, 14.02.2018, 1 - jõust. 17.02.2018]

  (2) Kooli õppekava koostades lähtutakse põhikooli riikliku õppekava §-s 24 kooli õppekavale esitatud nõuetest, arvestades järgmisi erisusi:
  1) hooldusõppe puhul ei pea kooli õppekavas esitama ainekavasid, läbivaid teemasid ning nende käsitlemise ja lõimingu põhimõtteid;
  2) lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe puhul ei esitata kooli õppekavas õppeaineid, lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ega temaatilisi rõhuasetusi.

§ 5.   Individuaalne õppekava

  (1) Lihtsustatud õppes rakendatakse individuaalset õppekava „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” §-s 18 sätestatud tingimustel ja korras.

  (2) Individuaalne õppekava koostatakse kõigile lihtsustatud õppel olevatele õpilastele, kes õpivad klassis, kus õppetöö toimub põhikooli riikliku õppekava järgi, ning kõigile toimetuleku- või hooldusõppel olevatele õpilastele.

  (3) Toimetuleku- või hooldusõppel olevale õpilasele ning tavaklassis õppivale lihtsustatud õppel olevale õpilasele koostatakse igaks aastaks individuaalne õppekava, kus esitatakse:
  1) üldised andmed õpilase kohta;
  2) õpilase pedagoogilis-psühholoogiline kirjeldus ja õpilase tervisliku seisundi kirjeldus;
  3) erisused õppesisus ja õpitulemustes;
  4) õpilasele rakendatavad meetmed või õppe läbiviimise eritingimused, sealhulgas õppevara kohta;
  5) õpitulemuste ja arengu hindamise kord, sealhulgas hindamisviisid ja vahendid, õpilase arengule tagasiside andmise viisid ja vahendid;
  6) individuaalse õppekava rakendamise aeg;
  7) individuaalse õppekava koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused.

§ 51.   Eriolukorrast tingitud erisused hindamisel ja põhikooli lõpetamisel 2019/2020. õppeaastal lihtsustatud õppes

  (1) 2019/2020. õppeaasta lõpuni väljendatakse õppeainete viimased aastahinded üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui eriolukorra ajal on kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.

  (2) 2019/2020. õppeaastal ei kohaldata põhikooli lõpetamisele § 3 lõikeid 1–3 ning põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” või lõikes 1 nimetatud juhul „arvestatud”.

  (3) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik” või lõikes 1 nimetatud hinnangu puhul „mittearvestatud”.
[RT I, 06.05.2020, 51 - jõust. 09.05.2020]

§ 6.   Rakendussätted

  (1) Kooli õppekava ja õppekorraldus viiakse käesoleva määrusega kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2012. a. Kuni käesoleva määrusega vastavusse viimiseni peab kooli õppekava lihtsustatud õppe puhul vastama enne 1. jaanuari 2011. a kehtinud haridusministri 24. märtsi 1999. a määrusele nr 21 „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) kinnitamine” (RTL 1999, 70, 907; 2006, 74, 1360) ning toimetulekuõppe puhul enne 1. jaanuari 2011. a kehtinud haridusministri 15. detsembri 1999. a määrusele nr 59 „Toimetuleku riikliku õppekava kinnitamine” (RTL 2000, 3, 19; 2004, 106, 1705).

  (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (4) Määrus jõustub 31. detsembril 2010. a.

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:11.03.2023
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 08.03.2023, 4

Määrus kehtestatakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 15 lõike 2 ja § 10012 lõike 1 alusel.
[RT I, 06.05.2020, 51 - jõust. 09.05.2020]

§ 1.   Määruse reguleerimisala ja ülesehitus

  (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi õpilastele, kes koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega.

[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (2) Lihtsustatud õpet rakendatakse üldjuhul kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele.
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (21) Põhjendatud juhtudel võib lihtsustatud riiklikku õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel ja vanema nõusolekul pervasiivse ja/või spetsiifilise segatüüpi arenguhäirega õpilasele, keda kool on toetanud tõhustatud ja eritoe tingimustel, sealhulgas õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, järjepidevalt vähemalt ühel õppeaastal ning sellest hoolimata on õpilasel ületamatud raskused õppetöös. Erandkorras õppekava muutmise soovituse andmisel võib kooliväline nõustamismeeskond võtta arvesse ka koolieelses lasteasutuses rakendatud toetusmeetmeid ning nende mõju.
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (22) Põhjendatud juhtudel võib lihtsustatud riiklikku õppekava rakendada koolivälise nõustamismeeskonna soovitusel põhihariduseta koolikohustusliku ea ületanud isikule, kes on pikemat aega aktiivsest õppest eemal olnud ning ei ole seetõttu võimeline õppima põhikooli riikliku õppekava alusel.
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (3) Lihtsustatud riiklikku õppekava rakendatakse lõikes 1 nimetatud õpilastele kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides, olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti.

  (4) Määruse lisades esitatakse õppe- ja kasvatuseesmärgid, taotletavad pädevused, õppekorralduse üldalused ja õppeainete õpitulemused lihtsustatud õppes (lisa 1) ja toimetulekuõppes (lisa 2) ning tegevusvaldkondade õpitulemused hooldusõppes (lisa 3).
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

§ 2.   Põhikooli riikliku õppekava üldosa kohaldamine
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (1) Lihtsustatud riikliku õppekava rakendamisel lähtutakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 15 lõike 2 alusel kehtestatud põhikooli riikliku õppekava (edaspidi põhikooli riiklik õppekava) üldosast, võttes arvesse käesolevas määruses ja selle lisades esile toodud erisusi. Üldosa erisusi kirjeldatakse alljärgnevates paragrahvides ning määruse lisades.

  (2) Lihtsustatud õppe või toimetulekuõppe õpilane teeb loovtöö juhul, kui kooli õppenõukogu on otsustanud, et loovtöö tegemine on võimalik. Hooldusõppe õpilased loovtööd ei tee.
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

§ 3.   Õpilase individuaalse arengu toetamine, hindamine ja klassi lõpetamine
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (1) Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava §-s 17 ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 18 ja 21 kehtestatud õpilase individuaalse arengu toetamiseks kohaldatavatest erisustest.

  (2) Toimetuleku- ja hooldusõppes rakendatavad individuaalse õppekava erisused esitatakse lisades 2 ja 3.

  (3) Lihtsustatud õppe õpilase hindamisel ja järgmisesse klassi üleviimisel lähtutakse põhikooli riikliku õppekava §-des 19–22 sätestatud põhimõtetest.

  (4) Toimetuleku- ja hooldusõppe õpilaste hindamise ning järgmisse klassi üleviimise erisused esitatakse lisades 2 ja 3.
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

§ 4.   Põhikooli lõpetamine ning erisused õppeajas
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (1) Lihtsustatud õppel õppiv õpilane sooritab eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 30 lõike 2 alusel kehtestatud tingimustest ja korrast.

  (2) Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele kui teise keele koolieksami.

  (3) Põhikooli lõputunnistus väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel lihtsustatud õppe õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami.

  (4) Õppenõukogu otsuse alusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kellel on kuni kahes õppeaines viimane aastahinne „nõrk” või „puudulik” või kes on kuni kaks lõpueksamit sooritanud tulemusele alla 50 protsendi maksimaalsest tulemusest.

  (5) Põhikooli lõputunnistus väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel toimetuleku- või hooldusõppe õpilasele, kes on läbinud temale koostatud individuaalse õppekava.

  (6) Toimetuleku- ja hooldusõppe õpilastele võib kooli ja/või individuaalse õppekavaga sätestada nominaalseks õppeajaks põhikoolis 11 õppeaastat.

  (7) Põhikooli lõpetanud lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe õpilastele võib kool pakkuda kooli pidaja otsusel lisaõpet ühe õppeaasta võrra, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 50 sätestatud nõuetest.
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

§ 5.   Kooli õppekava koostamise alused ja ülesehitus
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (1) Kooli õppekava koostatakse riiklike õppekavade alusel, lähtudes põhikooli riiklikus õppekavas sätestatust ja arvestades põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava erisusi.

  (2) Kui koolis korraldatakse õpet nii põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava kui ka põhikooli riikliku õppekava järgi, koostatakse kooli õppekavas ühine üldosa, lähtudes põhikooli riikliku õppekava § 24 lõikes 6 sätestatust ja arvestades käesolevas määruses kirjeldatud erisusi.

  (3) Kooli õppekavas esitatakse:
  1) lihtsustatud õppe ning toimetulekuõppe puhul üldosa ning õppekorralduse üldalused ja õppeainete ainekavad;
  2) hooldusõppe puhul üldosa ning õppekorralduse üldalused ja tegevusvaldkondade kavad.

  (4) Hooldusõppe puhul ei pea kooli õppekava üldosas kirjeldama läbivate teemade ja lõimingu rakendamist.

  (5) Kui kooli õppenõukogu otsusega korraldatakse loovtöö tegemine lihtsustatud ja toimetulekuõppe õpilastele, esitatakse kooli õppekava üldosas loovtöö temaatika valiku, juhendamise, töö koostamise ja hindamise põhimõtted.

  (6) Koolis, kus õpet viiakse läbi erinevate riiklike õppekavade alusel, esitatakse kooli õppekava osana nii ainevaldkondade ainekavad, mis lähtuvad põhikooli riiklikust õppekavast, kui ka õppeainete ainekavad ja/või tegevusvaldkondade kavad, mis lähtuvad põhikooli lihtsustatud riiklikust õppekavast.

  (7) Kooli õppekavas kirjeldatakse õppeainete ainekavade ja tegevusvaldkondade kavade sisu järgmiselt:
  1) lihtsustatud õppe õppeainete õpitulemused ja õppesisu klassiti;
  2) toimetulekuõppe õppeainete õpitulemused ja õppesisu arengutasemete kaupa;
  3) hooldusõppe tegevusvaldkondade õpitulemused ja õppesisu arengutasemete kaupa.
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

§ 51.   Eriolukorrast tingitud erisused hindamisel ja põhikooli lõpetamisel 2019/2020. õppeaastal lihtsustatud õppes

  (1) 2019/2020. õppeaasta lõpuni väljendatakse õppeainete viimased aastahinded üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui eriolukorra ajal on kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.

  (2) 2019/2020. õppeaastal ei kohaldata põhikooli lõpetamisele § 3 lõikeid 1–3 ning põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” või lõikes 1 nimetatud juhul „arvestatud”.

  (3) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik” või lõikes 1 nimetatud hinnangu puhul „mittearvestatud”.
[RT I, 06.05.2020, 51 - jõust. 09.05.2020]

§ 52.   Erisused põhikooli lõpetamisel ja hindamisel 2020/2021. õppeaastal lihtsustatud õppes
[RT I, 23.04.2021, 6 - jõust. 26.04.2021]

  (1) 2020/2021. õppeaastal lõpetab põhikooli õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” või „arvestatud” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami, sõltumata eksami tulemusest.
[RT I, 03.03.2021, 9 - jõust. 06.03.2021]

  (2) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik”.
[RT I, 03.03.2021, 9 - jõust. 06.03.2021]

  (3) 2020/2021. õppeaasta lõpuni võib hindamisel kasutada kirjeldavat sõnalist hinnangut, millel puudub numbriline ekvivalent ning mida ei pea teisendama viiepallisüsteemis hindeskaalasse.
[RT I, 23.04.2021, 6 - jõust. 26.04.2021]

  (4) Õppeainete viimased aastahinded väljendatakse üldjuhul numbriliste hinnetena. Kui COVID-19 leviku takistamiseks rakendatud meetmetest ja piirangutest tingitud õppekorralduslike erisuste tõttu on 2020/2021. õppeaastal kasutatud kirjeldavaid sõnalisi hinnanguid ja sellest tulenevalt ei ole võimalik aastahinnet välja panna numbrilise hindena, võib kooli õppekavas sätestatud tingimustel ja korras 2020/2021. õppeaastal õppeainete viimaste aastahinnetena kasutada „arvestatud/mittearvestatud”.
[RT I, 23.04.2021, 6 - jõust. 26.04.2021]

§ 53.   Erisused põhikooli lõpetamisel 2021/2022. õppeaastal lihtsustatud õppes

  (1) 2021/2022. õppeaastal lõpetab põhikooli õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad” või „arvestatud” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami, sõltumata eksami tulemusest.

  (2) Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kelle viimane aastahinne on kuni kahes õppeaines „nõrk” või „puudulik”.
[RT I, 12.04.2022, 7 - jõust. 15.04.2022]

§ 6.   Rakendussätted

  (1) Kooli õppekava ja õppekorraldus viiakse käesoleva määrusega kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2012. a. Kuni käesoleva määrusega vastavusse viimiseni peab kooli õppekava lihtsustatud õppe puhul vastama enne 1. jaanuari 2011. a kehtinud haridusministri 24. märtsi 1999. a määrusele nr 21 „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava (abiõppe õppekava) kinnitamine” (RTL 1999, 70, 907; 2006, 74, 1360) ning toimetulekuõppe puhul enne 1. jaanuari 2011. a kehtinud haridusministri 15. detsembri 1999. a määrusele nr 59 „Toimetuleku riikliku õppekava kinnitamine” (RTL 2000, 3, 19; 2004, 106, 1705).

  (11) Kooli õppekava ja õppekorraldus viiakse § 1 lõigetega 1–22 ja §-dega 2–5 kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2024. a.
[RT I, 08.03.2023, 1 - jõust. 11.03.2023]

  (2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

  (4) Määrus jõustub 31. detsembril 2010. a.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json