Teksti suurus:

Arestimaja sisekorraeeskiri

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:23.05.2017
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:17.12.2019
Avaldamismärge:RT I, 20.05.2017, 11

Määrus kehtestatakse „Vangistusseaduse” § 156 lõike 5 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Arestimaja sisekorraeeskirja rakendusala

  (1) Arestimaja sisekorraeeskiri täpsustab isikute (edaspidi kinnipeetu) kinnipidamise tingimusi ja korda arestimajas.

  (2) Kinnipeetu kohta käivaid sätteid kohaldatakse kõigile arestimajas kinnipeetavatele isikutele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

§ 2.   Mõisted

  (1) Arestimaja ametnik on arestimaja koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud politseiametnik või ametnik.
[RT I, 09.04.2013, 1 - jõust. 12.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

  (2) Kinnipeetu on arestimajas kinnipeetav isik.

§ 3.   Kinnipeetud

  Arestimajas peetakse kinni järgmisi isikuid:
  1) arestialused;
  2) vahistatud;
  3) kainenema toimetatud isikud;
  4) sundtoodavad;
  5) väljasaadetavad;
  6) „Kriminaalmenetluse seadustiku” § 217 alusel kahtlustatavana kinnipeetud isikud;
  7) „Väärteomenetluse seadustiku” § 44 alusel kinnipeetud isikud;
  8) „Korrakaitseseaduse” § 46 alusel kinnipeetud isikuid;
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]
  9) muud isikud, kellelt politsei on seaduse alusel võtnud vabaduse;
  10) distsiplinaararesti kandvad kaitseväelased.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 4.   Arestimajja lubamine

  (1) Arestimajja lubatakse:
  1) prokurör seoses tööülesannete täitmisega (menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud ruumi);
  2) õiguskantsler ja tema kaasatud erialaasjatundja ja tõlk (kõikidesse ruumidesse);
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]
  3) politseiametnik, kes kontrollib arestimaja tööd (kõikidesse ruumidesse);
  4) uurimisasutuse ametnik ja kohtuvälise menetleja ametnik (menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud ruumi);
  5) kinnipeetu kaitsja, advokaadist esindaja, vaimulik ja tõestamistoimingu tegemiseks notar (selleks ettenähtud kohtumisruumi);
  6) tervishoiutöötaja, kes on kutsutud kinnipeetule meditsiinilist abi osutama (eraldi ruumi või sõltuvalt abivajaja seisundist kinnipeetu kambrisse või muusse ruumi, kus meditsiinilist abi vajav kinnipeetu viibib);
  7) Veterinaar- ja Toiduameti ning Terviseameti töötaja, kes kontrollib õigusaktides ette nähtud nõuete täitmist (kõikidesse ruumidesse);
  8) isik, kes täidab tööülesandeid kinnipeetu teenindamiseks (pedagoog, sotsiaaltöötaja, kriminaalhooldusametnik, ohvriabitöötaja vm) või ruumide haldamiseks ning kellel on arestimaja juhi sellekohane luba (loal märgitud ruumidesse);
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]
  9) Siseministeeriumi ametnik ja töötaja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks (kõikidesse ruumidesse);
[RT I, 09.04.2013, 1 - jõust. 12.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]
  10) Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee liikmed (kõikidesse ruumidesse);
  11) Euroopa Nõukogu inimõiguste erivolinik ja tema volitatud esindaja (kõikidesse ruumidesse);
  12) konsulaartöötaja oma riigi kodaniku taotlusel, kui konsulaarleping ei sätesta erisust (selleks ettenähtud ruumi);
  13) Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste ajal valimisjaoskonna komisjoni liikmed (selleks ettenähtud ruumi);
  14) isik, kes on lubatud kokkusaamisele (selleks ettenähtud ruumi);
  141) kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või tema volitatud isik seoses teenistusliku vajadusega kohtuda distsiplinaararesti kandva kaitseväelasega (selleks ettenähtud ruumi);
15.02.2019 16:00
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus teksti lõpu kirjavahemärgis Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]
  15) muu isik õigusaktidest tulenevatel juhtudel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik lubatakse arestimajja dokumendi alusel, mis võimaldab tuvastada tema isikut ja arestimaja külastamise õigust.

  (3) Arestimajja ei lubata kõrvalisi või ilmsete haigus- või joobetunnustega isikuid.

2. peatükk Arestimajja vastuvõtmine 

§ 5.   Isiku vastuvõtmine arestimajja

  (1) Kinnipeetu võetakse arestimajja vastu arestimajja paigutamise aluseks oleva dokumendi ning isikut tõendava dokumendi, viimase puudumisel isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel.

  (2) Vastuvõetud kinnipeetute andmed kantakse riiklikusse kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registrisse, infosüsteemi POLIS ning arestimaja töö arvestuse raamatusse, mille vormi, pidamise ja hoidmise korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.

  (3) Kinnipeetuid võetakse arestimajas vastu ööpäevaringselt. Kui üheaegselt on toodud mitu kinnipeetut, võetakse kinnipeetuid vastu arestimajja toomise järjekorras ning valve kuni vastuvõtmiseni kindlustab kinnipeetu toonud saatemeeskond.

§ 6.   Arestimajja paigutamise aluseks olevad dokumendid

  (1) Arestimajja paigutamise aluseks olevad dokumendid on:
  1) kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia;
  2) isiku kinnipidamise protokolli või väärteoprotokolli koopia;
  3) kohtu otsuse koopia vangistuse või aresti mõistmise kohta;
  4) kohtumääruse koopia vahi alla võtmise või kinnipidamiskeskusesse paigutamise kohta;
[RT I, 28.09.2013, 1 - jõust. 01.10.2013]
  5) lahkumiskohustuse sundtäitmise toimingu protokolli või vormikohase lahkumisettekirjutuse koopia;
  6) joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll;
  7) kohtuvälise menetleja, prokuratuuri või kohtu määruse koopia sundtoomise kohaldamise kohta;
  8) uurimisasutuse sundtoomise protokolli koopia;
  9) alaealiste komisjoni otsus sundtoomise kohta;
  91) kaitseväelase distsiplinaararesti määramise käskkirja koopia ja halduskohtu otsus distsiplinaararesti seaduslikkuse kohta;
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]
  10) muu seaduses sätestatud dokument.

  (2) Juhul kui arestimajja paigutamise aluseks on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4, 7, 9, 91 ja 10 nimetatud dokument, koostatakse kinnipeetu arestimajja vastuvõtmisel isiku kinnipidamise kohta protokoll. Isiku kinnipidamise protokolli vormi kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 7.   Arestimajja vastuvõetava isiku kontroll

  (1) Arestimajja saabumisel otsitakse kinnipeetu ja tema isiklikud asjad läbi. Kinnipeetu läbiotsimise viib läbi kinnipeetuga samast soost ametnik.

  (11) Enne arestimajja paigutamist tehakse kaitseväelasele Kaitseväe struktuuriüksuses kaitseväeteenistuse seaduse § 163 lõigetes 5-10 ettenähtud turvakontroll ja asjade läbivaatus. Turvakontrolli ja asjade läbivaatuse kohta koostatakse protokollid, mis antakse üle arestimajale kaitseväelase arestimajja paigutamisel ja lisatakse tema isikliku toimiku juurde.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (2) Kinnipeetu läbiotsimise kohta koostatakse läbiotsimise protokoll, milles märgitakse kinnipeetult hoiule võetud asjad ja dokumendid. Protokolli koopia antakse kinnipeetule allkirja vastu.
15.02.2019 16:00
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „läbiotsimise“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

  (3) Kainenema toimetatud isikutelt hoiule võetud asjad ja dokumendid märgitakse joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli.

  (4) Arestimajja vastuvõtmisel võetakse kinnipeetuga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule või antakse kinnipeetu soovil tema juurde kambrisse. Arestimajas keelatud esemetega toimitakse käesoleva määruse §-s 40 sätestatud korras.

§ 8.   Õiguste ja õigusaktide tutvustamine arestimajja saabumisel

  (1) Kinnipeetule selgitatakse tema õigust teavitada lähedast kinnipidamisest arestimajas. Arestimaja ametnik selgitab kinnipeetult välja, kas nimetatud õigust on kasutatud, kas kinnipeetu soovib nimetatud õigust kasutada ning korraldab soovi korral lähedase teavitamise. Teavitamise õigust võib piirata, kui see on vajalik kriminaalmenetluse tagamiseks.

  (2) Arestimaja ametnik selgitab andmed omaste või kinnipeetu soovil mõne teise isiku kohta, keda kinnipeetu raske haigestumise või surma korral viivitamata teavitatakse.

  (21) Kaitseväelase arestimajja paigutamise korral korraldab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kaitseväelase õiguste tagamise kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksus ning edastab sellekohase teabe arestimajale.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (3) Andmed lähedasele teavitamise kohta (lähedase nimi, telefoni number ja teatamise kellaaeg) lisatakse kinnipeetu isiklikku toimikusse või kui kinnipeetul ei ole isiklikku toimikut, siis arestimaja töö arvestuse raamatusse.

  (4) Arestimajja vastuvõetud kinnipeetule tutvustatakse allkirja vastu esimesel võimalusel arusaadavas keeles arestimaja sisekorraeeskirja, arestimaja päevakava ning antakse õiguste ja kohustuste kohta kirjalik teave.

§ 9.   Identifitseerimisabinõud

  (1) Arestimajas fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse arestiga karistatud ja vahistatud isikuid, välja arvatud juhul, kui isik tuuakse arestimajja teisest kinnipidamiskohast ning tema isiklikus toimikus on vastavad andmed juba olemas.

  (2) Arestimajas võetakse DNA proov käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutelt, kui seda ei ole eelvangistuse või kriminaalmenetluse käigus varem võetud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuid fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse ning nendelt võetakse DNA proov „Vangistusseaduse” §-s 18 sätestatud korras.

  (4) Distsiplinaararesti kandvat kaitseväelast ei fotografeerita ega daktüloskopeerita ja temalt ei võeta DNA-proovi.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 10.   Terviseseisundi kontroll vastuvõtmisel

  (1) Enne kinnipeetu kambrisse paigutamist hindab arestimaja ametnik isiku tervislikku seisundit tema välise vaatluse teel ja võimalusel kinnipeetut küsitledes ning täidab tervisliku seisundi kohta esmase tervisekontrolli akti, mis lisatakse kinnipeetu isiklikku toimikusse. Esmase tervisekontrolli akti vormi kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

  (2) Kinnipeetu, kes põeb või võib põdeda nakkus-, vaimu- või muud haigust, mis võib ohustada teda ennast, teise kinnipeetu või arestimaja ametniku tervist, eraldatakse vajadusel ning võimalusel teistest kinnipeetavatest kuni meditsiinilise läbivaatuse teostamiseni või kuni vajaduse ära langemiseni.

  (3) Vajadusel korraldatakse kinnipeetule meditsiiniline läbivaatus tervishoiuteenuse osutaja poolt.

  (4) Arestimaja korraldab sotsiaalministri 30. oktoobri 2003. a määruses nr 115 „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord” sätestatud korras arestialuste ja vahistatute kopsude radiograafilise uuringu läbiviimise.

  (5) Kaitseväelase paigutamisel arestimajja kontrollitakse kaitseväelasele terviseseisundit Kaitseväe struktuuriüksuses. Tervisekontrolli tegemise kohta koostatud akt antakse üle arestimajale kaitseväelase arestimajja paigutamisel ja lisatakse tema isikliku toimiku juurde.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 11.   Hügieen vastuvõtmisel

  (1) Arestimajja vastuvõetud kinnipeetul võimaldatakse end vastavalt vajadusele pesta. Kui antisanitaarses seisundis olev kinnipeetu keeldub pesemast ja võib sellega seada ohtu nii enda kui ka teise isiku tervise, võib samast soost ametnik kohaldada kinnipeetu pesemiseks sundi.

  (2) Pedikuloosi (täide olemasolu riietel või kehal) esinemisel teostatakse tõrjeüritused ja desinfektsioon vastavalt sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded” nõuetele.

3. peatükk Kinnipeetu paigutamine 

§ 12.   Kinnipeetu paigutamine arestimajas

  (1) Arestimajas paigutatakse kinnipeetu ühe- või mitmekohalisesse kambrisse.

  (2) Kamber käesoleva määruse mõistes on kinnipeetu ööpäevaringseks majutamiseks ettenähtud ruum, mille uks on väljastpoolt lukustatav.

  (3) Kinnipeetule on kambris ette nähtud vähemalt 2,5 m2 põrandapinda.

  (4) Kinnipeetu viiakse kambrist välja, kui teda on vaja viia menetlustoimingule väljapoole arestimaja ruume, menetlusruumi, kohtumisruumi, jalutushoovi või jalutuskambrisse, tervishoiuteenuse osutaja juurde, duši- või pesemisruumi, tualetti, vanglasse, raviasutusse, teise kinnipidamiskambrisse või kui kamber tuleb läbi otsida, koristada või desinfitseerida või teostada remonditöid või kui kinnipeetut on vaja läbi otsida või arestimajast vabastada või muul põhjendatud juhul.

  (5) Distsiplinaarkaristuse kandmiseks või julgeoleku tagamiseks võib kinnipeetu paigutada kartserisse.

§ 13.   Kambri ja kartseri sisustus

  (1) Kambri sisustusse kuuluvad:
  1) ühe- või kahekordsed voodid (välja arvatud kainenema toimetatute hoidmiseks mõeldud kamber);
  2) võimaluse korral laud;
  3) võimaluse korral istekoht igale kinnipeetavale;
  4) võimaluse korral valjuhääldi;
  5) võimaluse korral riidenagi;
  6) võimaluse korral pesemiskoht;
  7) võimaluse korral WC;
  8) võimaluse korral isiklike asjade hoiukoht.

  (2) Kartseri sisustusse kuuluvad:
  1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad kõvad lavatsid;
  2) võimaluse korral laud ja istekoht;
  3) võimaluse korral valjuhääldi;
  4) võimaluse korral riidenagi;
  5) võimaluse korral pesemiskoht;
  6) võimaluse korral WC.

§ 14.   Kinnipeetute eraldihoidmine

  (1) Lisaks „Vangistusseaduse” §-des 12 ja 90 nimetatud isikutele hoitakse arestimajas eraldi:
  1) kriminaal- ja väärteoasjas kinnipeetuid;
  2) vahistatuid;
  3) kainenema toimetatud isikuid;
  4) väljasaadetavaid;
  5) distsiplinaararesti kandvaid kaitseväelasi.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (2) Kohtueelse- või kohtumenetleja kirjaliku taotluse alusel hoitakse eraldi kinnipeetuid, keda kahtlustatakse või süüdistatakse samas kriminaalasjas.
15.02.2019 16:00
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „kriminaalasjas“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

  (3) Erandkorras võib paigutada kinnipeetuid eraldi ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraldihoidmise printsiipidest võib teha erandeid, kui see on vältimatult vajalik arestimaja julgeoleku tagamiseks.

4. peatükk Ümberpaigutamine 

§ 15.   Ümberpaigutamise mõiste

  (1) Ümberpaigutamine on kinnipeetu saatmine ühest arestimajast teise, arestimaja eraldi asuvate kambrite vahel, kinnipidamiskeskusesse või vanglasse.

[RT I 2013, 1, 128092013001 - jõust. 01.10.2013]

  (2) Ümberpaigutamine toimub:
  1) kui see on vajalik julgeoleku kaalutlustel;
  2) prokuratuuri või kohtu määruse alusel, kui on piisav alus oletada, et kinnipeetu võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist;
  3) otstarbekuse kaalutlusel;
  4) kui see on vajalik haigestunud vahistatu ravimiseks.

  (3) Alaealine vahistatu võidakse ümber paigutada vanglasse võimaldamaks tal jätkata põhi- või üldkeskhariduse omandamist. Arestimaja juht teeb sellekohase ettepaneku prokurörile.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 ei kohaldata distsiplinaararesti kandva kaitseväelase suhtes. Kui distsiplinaararesti kandva kaitseväelase terviseseisund ei võimalda arestimajas viibida, siis ta vabastatakse arestimajast.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 16.   Ümberpaigutamise otsustamine

  (1) Kinnipeetu paigutatakse ümber selle arestimaja juhi või tema määratud ametniku taotlusel, kus kinnipeetu viibib.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Ümberpaigutamise ühe prefektuuri tööpiirkonnas otsustab prefekt või tema määratud ametnik.

[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Ühe prefektuuri arestimajast teise prefektuuri arestimajja ümberpaigutamise otsustavad vastastikusel kokkuleppel prefektid või nende määratud ametnikud.

[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (31) Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase ümberpaigutamine teise arestimajja kooskõlastatakse kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksuse ülemaga.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (4) Arestimajast vanglasse ümberpaigutamiseks käesoleva määruse § 15 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 toodud alustel esitab arestimaja juht vajadusel sellekohase kirjaliku taotluse vanglale.

  (5) Väljasaadetava arestimajast kinnipidamiskeskusesse ümberpaigutamiseks käesoleva määruse § 15 lõike 2 punkti 3 alusel esitab arestimaja juht sellekohase taotluse Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonnale.
[RT I, 28.09.2013, 1 - jõust. 01.10.2013]

  (6) Taotluses esitatakse järgmised andmed:
  1) kinnipeetu ees- ja perekonnanimi;
  2) kinnipeetu isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
  3) ümberpaigutamise taotlemise põhjus.

  (7) Ümberpaigutamise otsustamisel:
  1) kaalutakse ümberpaigutamise otstarbekust, vajadusel nõutakse täiendavaid andmeid;
  2) selgitatakse ümberpaigutamise võimalused.

§ 17.   Ümberpaigutamise otsus

  (1) Ümberpaigutamise otsus vormistatakse kirjalikult (välja arvatud prefektuuri sisesel ümberpaigutamisel). Vanglasse ümberpaigutamisel vormistatakse ümberpaigutamise otsus riiklikus kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registris.

  (2) Otsuses esitatakse järgmised andmed:
  1) kinnipeetu ees- ja perekonnanimi;
  2) kinnipeetu isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
  3) selle asutuse nimetus, kuhu kinnipeetu paigutatakse.

  (3) Otsus tehakse teatavaks:
  1) arestimajale, kes on ümberpaigutamist taotlenud;
  2) kinnipeetule vahetult enne ümberpaigutamist;
  3) arestimajale või kinnipidamiskeskusele kuhu kinnipeetu paigutatakse;
[RT I, 28.09.2013, 1 - jõust. 01.10.2013]
  4) uurimisasutusele või prokuratuurile;
  5) kohtule, kui kriminaalasi on kohtu menetluses;
  6) kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksusele, kui kinnipeetu on distsiplinaararesti kandev kaitseväelane.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 18.   Toimingud pärast otsuse saamist

  (1) Ümberpaigutamise otsus lisatakse kinnipeetu isiklikku toimikusse, välja arvatud ümberpaigutamisel vanglasse.

  (2) Arestimaja, kust kinnipeetu ümber paigutatakse, paneb ümberpaigutamise ajaks valmis ümberpaigutatava kinnipeetu isikliku toimiku ja hoiule võetud asjad.

  (3) Kinnipeetu paigutatakse ümber esimesel võimalusel.

  (4) Julgeolekukaalutlustel võib ümberpaigutatavat kinnipeetut hoida kuni ümberpaigutamiseni teistest kinnipeetutest eraldi.

  (5) Põhjendatud juhul võib otsustada kinnipeetu ümberpaigutamise käesolevas peatükis ettenähtud menetlust järgimata.

5. peatükk Isiklik toimik 

§ 19.   Isikliku toimiku avamine, vormistamine ja hoidmine

  (1) Kinnipeetu (välja arvatud kainenemisele toimetatud isik) vastuvõtmisel arestimajja avatakse talle isiklik toimik, kui seda ei ole eelnevalt tehtud.

  (2) Isiklikus toimikus hoitakse kinnipeetu isikudokumente, kohtudokumente, karistuse täideviimist kajastavaid dokumente ja muid dokumente.

  (3) Isiklikku toimikut peetakse paberkandjal.

  (4) Isiklikus toimikus olevad dokumendid nummerdatakse ja loetletakse toimikus eraldi lehel, kuhu märgitakse ka toimiku lehtede arv. Ümbrikus hoitavate dokumentide loetelu on isikliku toimiku tagumise kaane siseküljel.

  (5) Isikliku toimiku kaane esiküljele märgitakse kinnipeetu ees- ja perekonnanimi, isikukood, toimiku alustamise aeg ning kinnipeetu kood. Juhul kui toimiku lõpetab arestimaja, märgitakse kaane esiküljele ka toimiku lõpetamise aeg.

  (6) Isiklikku toimikut hoitakse viisil, mis välistab kõrvalistel isikutel isikliku toimikuga tutvumise võimaluse. Isiklike toimikute hoidmise eest vastutava ametniku määrab prefekt.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

§ 20.   Isikliku toimiku dokumendid

  (1) Vahistatu isiklikus toimikus on:
  1) isiku kinnipidamise protokolli koopia või kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia;
  2) vahistamismääruse koopia;
  3) kinnipeetu läbiotsimise protokoll;
  4) dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;
  5) allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirja, arestimaja päevakava ning õigusi ja kohustusi;
  6) ümberpaigutamise otsus;
  7) kinnipidamisõiend;
  8) vahialuse suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise dokumendid;
  9) vahialuse ja tema arestimajaväliseid suhteid iseloomustavad muud andmed;
  10) muud vahistatuga seotud dokumendid.

  (2) Arestialuse isiklikus toimikus on:
  1) isiku kinnipidamise protokolli koopia;
  2) jõustunud kohtuotsus;
  3) kinnipeetu läbiotsimise protokoll;
  4) dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;
  5) allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirja, arestimaja päevakava ning õigusi ja kohustusi;
  6) ümberpaigutamise otsus;
  7) arestimajast vabastamise õiendi koopia;
  8) muud dokumendid.

  (3) Väljasaadetava isiklikus toimikus on:
  1) isiku kinnipidamise protokoll;
  2) kohtuotsuse koopia;
  3) lahkumiskohustuse sundtäitmise toimingu protokolli või vormikohase lahkumisettekirjutuse koopia;
  4) kinnipeetu läbiotsimise protokoll;
  5) dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;
  6) allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirja, arestimaja päevakava ning õigusi ja kohustusi;
  7) muud dokumendid.

  (4) Kahtlustatava isiklikus toimikus on:
  1) kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia;
  2) kinnipeetu läbiotsimise protokoll;
  3) dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;
  4) allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirja, arestimaja päevakava ning õigusi ja kohustusi;
  5) karistusõiend;
  6) muud dokumendid.

  (5) Väärteoasjas kinnipeetava isiklikus toimikus on:
  1) isiku kinnipidamise protokolli või väärteoprotokolli koopia;
  2) kinnipeetu läbiotsimise protokoll;
  3) dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;
  4) allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirja, arestimaja päevakava ning õigusi ja kohustusi;
  5) muud dokumendid.

  (6) Sundtoodava isiklikus toimikus on:
  1) sundtoomise määrus või sundtoomise protokoll;
  2) isiku kinnipidamise akt;
  3) kinnipeetu läbiotsimise protokoll;
  4) dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;
  5) allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirja, arestimaja päevakava ning õigusi ja kohustusi;
  6) muud dokumendid.

  (61) Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase isiklikus toimikus on:
  1) distsiplinaararesti määramise käskkirja koopia;
  2) halduskohtu otsuse koopia distsiplinaararesti määramise seaduslikkuse kohta;
  3) isiku kinnipidamise protokoll;
  4) asjade läbivaatuse protokoll;
  5) dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;
  6) Kaitseväe struktuuriüksuses tehtud tervisekontrolli akt ja turvakontrolli ja asjade läbivaatuse protokollid;
  7) allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud arestimaja sisekorraeeskirja, päevakava ning õigusi ja kohustusi;
  8) muud dokumendid.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (7) Isikliku toimiku lõpus on ümbrik, milles hoitakse:
  1) isikut tõendavat dokumenti;
  2) muid dokumente, mida ei ole otstarbekas hoida isiklikus toimikus.

§ 21.   Isikliku toimikuga tutvumine

  (1) Kinnipeetu isikliku toimikuga on õigus tutvuda:
  1) kinnipeetul;
  2) arestimaja ametnikul;
  3) kinnipeetu kaitsjal;
  4) prokuröril;
  5) teenistusliku järelevalve teostajal;
  6) uurimisasutuse ametnikul;
  7) kohtuvälise menetleja ametnikul;
  8) kohtunikul;
  9) muul isikul arestimaja juhi või tema määratud ametniku loal.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Isikliku toimikuga tutvumise juures viibib arestimaja juhi määratud või isiklike toimikute hoidmise eest vastutav arestimaja ametnik, kes registreerib toimikuga tutvumise kuupäeva, oma nime ja allkirja ning võtab toimikuga tutvunud isikult toimikuga tutvumise kohta allkirja.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase isikliku toimikuga on õigus tutvuda kaitseväelasel, arestimaja ametnikul ja kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksuse ülemal või tema volitatud isikul.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 22.   Isikliku toimikuga tehtavad toimingud kinnipeetu lahkumisel arestimajast

  (1) Kinnipeetu ümberpaigutamisel teise arestimajja, kinnipidamiskeskusesse või vanglasse, saadetakse sinna ka tema isiklik toimik.
[RT I, 28.09.2013, 1 - jõust. 01.10.2013]

  (2) Arestimajast vabastatud või surnud kinnipeetu isiklik toimik paigutatakse Politsei- ja Piirivalveameti arhiivi, kus seda säilitatakse viis aastat.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Isiklik toimik antakse arhiivi üleandmisloetelu alusel.

  (4) Kinnipeetu isiklik toimik arhiveeritakse, hävitatakse või antakse avalikku arhiivi "Arhiiviseaduses" või selle alusel kehtestatud korras.

[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

6. peatükk Arestimajas kinnipidamise õiend 

§ 23.   Arestimajas kinnipidamise õiend ja selle väljastamine

  (1) Arestimaja annab arestialusele või vahistatule tema kirjaliku taotluse alusel arestimajas kinnipidamise õiendi (edaspidi kinnipidamisõiend), kui tal ei ole muud kehtivat isikut tõendavat dokumenti.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamine otsustatakse taotluse saamisest alates ühe kuu jooksul.

  (3) Kinnipidamisõiendiga võib kinnipeetu tõendada arestimajas viibimise ajal oma riigis viibimise seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel.

  (4) Kinnipidamisõiend kehtib kuni isiku arestimajast vabastamiseni. Vabastamisel võetakse õiend kinnipeetult ära ja lisatakse tema isiklikku toimikusse.

  (5) Distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele ei väljastata õiendit arestimajas kinnipidamise kohta.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 24.   Kinnipidamisõiendi väljastamise taotluse rekvisiidid

  Kinnipidamisõiendi väljastamise taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid:
  1) kinnipeetu ees- ja perekonnanimi;
  2) sünniaeg või isikukood;
  3) kinnitus selle kohta, et kinnipeetul ei ole kehtivat isikut tõendavat dokumenti.

§ 25.   Kinnipidamisõiendi vorm ja sellele kantavad andmed

  (1) Kinnipidamisõiendile kantakse järgmised andmed:
  1) õiendi välja andnud prefektuuri ja arestimaja nimetus;
  2) õiendi number;
  3) kinnipeetu ees- ja perekonnanimi;
  4) kinnipeetu sünniaeg või isikukood;
  5) kinnipeetu foto;
  6) kinnipeetu arestimajas viibimise aeg;
  7) kinnipeetu allkiri;
  8) õiendi väljaandja allkiri ja pitser;
  9) õiendi väljaandmise kuupäev.

  (2) Kinnipidamisõiendi vormi kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.

7. peatükk Kinnipidamine arestimajas 

§ 26.   Hügieen ja toidukäitlemine arestimajas

  (1) Kinnipeetul võimaldatakse ennast pesta ja kasutada WC-d.

  (2) Kinnipeetul võimaldatakse kord nädalas kasutada sauna või dušši ning vahetada voodipesu.

  (3) Kui kinnipeetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on kaasa toonud reaalse ohu kinnipeetu või teise isiku tervisele, võivad arestimaja ametnikud hügieeninõuete täitmiseks kasutada sundi (füüsilist jõudu ning vajadusel käeraudu või muid sidumisvahendeid). Sunni kasutamine ei tohi ohustada kinnipeetu elu ega kahjustada tervist.

  (4) Kambri ning teiste ruumide deratisatsiooni, desinfektsiooni ja desinsektsiooni töid tehakse vajaduse ilmnemisel.

  (5) Kinnipeetu toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetu toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.

§ 27.   Arestimaja päevakava

  (1) Prefekt kinnitab käskkirjaga arestimaja päevakava, milles sätestatakse kinnipeetu toitlustamise, öörahu jm ajad ning kestus.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Arestimaja päevakava koostatakse selliselt, et kinnipeetule oleks tagatud vähemalt 8-tunnine pidev uneaeg. Julgeoleku tagamise eesmärgil võib katkestada kinnipeetava uneaega või vabalt kasutatavat aega.

§ 28.   Suitsetamise korraldus

  (1) Kinnipeetu võib arestimajas suitsetada üksnes selleks ettenähtud ja vastavalt märgistatud kohtades, nende olemasolu korral, ja ajal, millal kinnipeetul on õigus seal viibida.

  (2) Kinnipeetul ei ole õigus enda juures hoida tubakatooteid ega suitsetamistarbeid. Suitsetamistarvete all mõeldakse esemeid, millest saab kokku panna tubakatooteid või neid põlema süüdata.

  (3) Tubakatooted ja suitsetamistarbed võtab arestimaja ametnik hoiule. Arestimaja ametnik väljastab tubakatooted ja suitsetamistarbed kinnipeetule vaid ajaks, millal tal on õigus viibida kohtades, kus on lubatud suitsetada.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Elektroonilise suitsetamisvahendi suhtes lähtutakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud korrast.

§ 29.   Kinnipeetute järelevalve

  (1) Kinnipeetute järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab „Vangistusseaduse”, arestimaja sisekorraeeskirja ja arestimaja päevakava täitmise, kinnipeetute julgeoleku ja üldise julgeoleku arestimajas.

  (2) Arestimaja ametnikul on õigus igal ajal kinnipeetu, tema isiklikud asjad ja kamber läbi otsida, et leida keelatud eset või ainet, hoida ära võimalik põgenemiskatse ettevalmistamine ning arestimaja ruumi või inventari rikkumine ja lõhkumine. Kinnipeetu otsib läbi temaga samast soost ametnik, vajadusel kaasatakse toimingusse teenistusloom ja tehniline vahend.

  (3) Arestimaja ametnik teeb läbiotsimise ja selle tulemuse kohta kellaajalise sissekande arestimaja töö arvestuse raamatusse.

  (4) Kinnipeetute järelevalve täpsema korralduse kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

8. peatükk Tervishoid arestimajas 

§ 30.   Kinnipeetute tervise jälgimine, kontroll, ravi ja vältimatu abi arestimajas

  (1) Kinnipeetu füüsilist ja vaimset tervist jälgitakse arestimajas pidevalt ning kontrollitakse vastavalt vajadusele. Haigestunud kinnipeetut ravitakse arestimaja võimaluse piires.

  (2) Kinnipeetule tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus, kutsudes vajadusel kiirabiteenuse osutaja või saadetakse kinnipeetu terviseteenuse osutaja juurde.

  (21) Distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele vältimatu abi andmiseks kutsutakse vajaduse korral kiirabiteenuse osutaja või Kaitseväe kiirabi, kes määrab kaitseväelasele edasise ravi.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (22) Distsiplinaararesti täideviimine lõpetatakse, kui kaitseväelase terviseseisund ei võimalda distsiplinaararesti kanda arestimajas või Kaitseväe arestimajas.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (3) Kui kinnipeetu vajab ravi, mille andmiseks puudub arestimajas võimalus, saadetakse kinnipeetu tervishoiutöötaja saatekirja alusel valve all ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde tervishoiuasutusse või vanglasse.

  (4) Kinnipeetu surma korral kutsutakse kiirabi, kes tuvastab surma, väljastades sellekohase õiendi. Surnu toimetamiseks surnukuuri kutsutakse kohale vastava teenuse osutaja. Arestimaja töö arvestuse raamatusse tehakse vastav sissekanne.

  (5) Arestimaja ametnikele peavad olema kättesaadavad sotsiaalministri 13. detsembri 1999. a määruses nr 82 „Esmaabi korraldus ettevõttes” sätestatud ja muud vajalikud esmaabi vahendid. Arestimaja ametnikud peavad oskama anda esmaabi, ning on kohustatud seda kinnipeetutele osutama.

  (6) Ravimit, mida kinnipeetule on vaja manustada regulaarselt, hoitakse arestimaja juhi määratud ametniku valduses ning seda antakse isikule arsti ettekirjutuse kohaselt.

[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (7) Arestimaja ametnik informeerib viivitamata kinnipeetu raskest haigestumisest, raviasutusse toimetamisest või surmast:
  1) kohut, uurimisasutuse ametnikku, prokuratuuri, muud ametiisikut või ametiasutust, kelle otsusel kinnipeetu arestimajja paigutati;
  2) arestimaja juhti;
  3) prefektuuri juhtimiskeskust;
  4) käesoleva määruse § 8 lõikes 2 nimetatud isikuid;
  5) distsiplinaararesti kandva kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksust.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (8) Välisriigi kodanikust kinnipeetu surma korral informeerib arestimaja viivitamata prefektuuri juhtimiskeskust, kes korraldab info edastamise kinnipeetu asukohariigi saatkonda või selle puudumisel Välisministeeriumi.

  (9) Arestimaja ametnik teeb märke käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud informatsiooni edastamise aja ning informeeritud isikute andmete kohta arestimaja töö arvestuse raamatusse.

  (10) Kinnipeetu suhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse, tekib Politsei- ja Piirivalveametil regressiõigus tervishoiuteenustele kulutatud summade tagasinõudmiseks.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

9. peatükk Kinnipeetu õigused ja kohustused 

§ 31.   Kinnipeetu õigused

  (1) Kinnipeetul on õigus:
  1) teada kinnipidamise põhjust, kinnipeetu õigusi ja kohustusi;
  2) saada korrapäraselt ja toiduhügieenile vastavat toitu vastavalt sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määrusega nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes” kehtestatud normidele;
  3) saada arsti ettekirjutusel dieettoitu;
  4) piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga;
  5) tutvuda isikliku toimikuga arestimaja ametniku juuresolekul;
  6) pidada omal kulul kirjavahetust;
  7) kasutada omal kulul telefoni, kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused;
  8) hoida kambris kriminaal- või väärteomenetlusega seotud dokumente ja märkmeid;
  9) kohtuda järelevalve all oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega lähtuvalt arestimaja võimalustest ja kooskõlas seadusega;
  10) esitada märgukirju, selgitustaotlusi ja vaideid;
  11) lühiajalisele väljasõidule käesolevas määruses sätestatud juhtudel ja korras;
  12) tehnilise võimaluse korral hoida arestimaja juhi loal kambris isiklikku raadiot või televiisorit, kui nende kasutamine ei häiri arestimaja tööd ja teisi isikuid;
  13) distsiplinaararesti kandval kaitseväelasel on õigus kohtuda Kaitseväe struktuuriüksuse ülema või tema volitatud isikuga.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (2) Arestialuse, väljasaadetava ja vahistatu soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida valve all värskes õhus.

  (3) Arestialune ja vahialune võib kasutada järelevalve all selleks kohandatud arvutites riiklikku elektroonilist õigusaktide andmebaasi ja kohtulahendite registrit, kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused.

[RT I, 19.12.2019, 23 - jõust. 18.12.2019 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks siseministri 27. septembri 2011. a määruse nr 21 „Arestimaja sisekorraeeskiri” § 31 lõike 3 lauseosa „kui arestimajas on selleks tehnilised tingimused”.]

§ 32.   Kinnipeetu kohustused

  (1) Kinnipeetu on kohustatud:
  1) täitma „Vangistusseaduse”, arestimaja sisekorraeeskirja ja arestimaja päevakava nõudeid;
  2) alluma vastuvaidlematult arestimaja ametniku seaduslikule korraldusele;
  3) viivitamatult teatama arestimaja ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada arestimaja julgeolekut, sisekorda või teise isiku elu või tervist;
  4) suhtuma heaperemehelikult tema valduses olevatesse esemetesse;
  5) hoolitsema isikliku hügieeni eest, hoidma puhtust kambris ja arestimaja teistes ruumides.

  (2) Kinnipeetul on keelatud:
  1) rikkuda kambrikaaslaste või arestimaja rahu, pidada mis tahes vormis sidet teises kambris viibiva isikuga;
  2) takistada arestimaja ametnikul kambri jälgimist;
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]
  3) takistada arestimaja ametnikul kohustuste täitmist ja häirida teisi kinnipeetuid;
  4) rikkuda kambrit või selle sisustust;
  5) mängida kasu saamise eesmärgil;
  6) tätoveerida ennast või kambrikaaslast;
  7) müüa, kinkida, üle anda või vahetada isiklikku eset või ainet;
  8) kasutada ebatsensuurseid väljendeid, solvata arestimaja ametnikku või teisi isikuid.

10. peatükk Arestimajas lubatud asjad 

§ 33.   Kinnipeetule lubatud asjad

  (1) Kinnipeetul on õigus hoida enda juures või kinnipeetute isiklike asjade hoiuruumis (edaspidi hoiuruum) arestimajja saabumisel kaasa võetud asju, arestimaja poolt kasutusse antud asju ja kinnipeetule saadetud asju.

  (2) Kinnipeetu enda juures ja hoiuruumis olevate asjade kaal kokku ei või ületada 30 kilogrammi.

§ 34.   Kartseris lubatud asjad

  Kartseris võivad kinnipeetul olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige Eesti Vabariigi Põhiseadus, „Vangistusseadus” ja „Arestimaja sisekorraeeskiri”), mõistlikus koguses õppekirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määruseid, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, abielusõrmus, ususümbolid, telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, rull tualettpaberit, naiskinnipeetaval hügieenisidemed ning puudega inimesele vajalikud abivahendid.

§ 35.   Arestimajas lubatud asjade hoidmine

  (1) Arestimajja vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetuga kaasas olevad asjad hoiule või antakse kinnipeetu soovil tema juurde kambrisse, arvestades § 33 lõikes 2 ja §-s 39 toodud piiranguid.

  (2) Kinnipeetu juurde kambrisse või hoiuruumi hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetu käes või hoiuruumis. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetule, teine hoiuruumi eest vastutavale ametnikule. Kinnipeetu ümberpaigutamisel teise arestimajja, kinnipidamiskeskusesse või vanglasse lisatakse arestimaja käes olev nimekiri kinnipeetu isiklikku toimikusse.
[RT I, 28.09.2013, 1 - jõust. 01.10.2013]

  (3) Hoiuruumi hoiule antud asjad hoiustatakse viisil, mis tagab nende säilimise.

  (4) Asjad antakse hoiuruumi hoiule ja väljastatakse kinnipeetule hoiuruumis oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja hoiuruumist väljastamist kinnitavad hoiuruumi eest vastutav ametnik ja kinnipeetu allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril.

§ 36.   Pakkide vastuvõtu korraldus

  (1) Vahistatul ja väljasaadetaval on õigus saada käsi- või postipakki kogukaaluga kuni viis kilogrammi.

  (2) Vahistatule ja väljasaadetavale võib pakis saata järgmisi esemeid:
  1) ühte komplekti hooajalist üleriietust, peakatet, jalatseid;
  2) esmaseid hügieenitarbeid ja -vahendeid, sealhulgas mehhaanilist või elektripardlit või komplekt mittevahetatava teraga habemelõikureid, seepi, šampooni, piirituseta ja gaasiga survestamata pihustita deodoranti, tualettpaberit, küünelõikurit, kammi, preservatiive;
  3) kirjatarbeid, sealhulgas paberit, kirjutusvahendeid, ümbrikuid, marke, postkaarte;
  4) raamatuid, perioodilisi väljaandeid, õigusakte;
  5) religioosset sümboolikat;
  6) fotosid;
  7) tikke ja tubakatooteid;
  8) originaalpakendis telefonikaarte;
  9) juur- ja puuvilju, mahla, mahlajooke (mitte klaas- ega metalltaaras), küpsiseid, kuivikuid, viilutatud saia ja leiba, soolakala, konserve (mitte klaas- ega metalltaaras), täissuitsuvorsti, termiliselt töödeldud või soolaliha, kompvekke (välja arvatud karamell).

  (3) Pakis ei tohi olla kirja ega sedelit.

  (4) Pakkide vastuvõtmise täpsema korra kehtestab prefekt käskkirjaga.

§ 37.   Asjade hävitamine

  (1) Hügieeninõuete täitmise tagamiseks võib arestimaja juht otsustada kinnipeetule kuuluvate asjade hävitamise, kui ta on sellest kinnipeetule allkirja vastu teatanud.

  (2) Kui kinnipeetu asjade kaal ületab 30 kilogrammi, teeb arestimaja juht kinnipeetule ettepaneku saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool arestimaja. Kui kinnipeetu sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral kinnipeetu soovi.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

§ 38.   Isiklike asjadega toimimine kinnipeetu arestimajast lahkumise korral

  (1) Kui kinnipeetu arestimajast vabastatakse, tagastatakse talle arestimajas hoiul olevad asjad.

  (2) Kinnipeetu teise arestimajja, kinnipidamiskeskusesse või vanglasse ümberpaigutamise korral saadetakse sinna ka tema asjad.
[RT I, 28.09.2013, 1 - jõust. 01.10.2013]

  (3) Kinnipeetu surma korral edastatakse asjad tema omastele.

  (4) Asjad, mille kinnipeetu jätab pärast arestimajast lahkumist arestimajja ega tule neile järele arestimajast lahkumisest ühe kuu möödumisel, hävitatakse. Arestimaja peab enne asjade hävitamist kontrollima asjade omaniku võimalikku taas arestimajas või vanglas viibimist. Juhul kui isik viibib arestimajas või vanglas, siis asjad tagastatakse talle.

  (5) Kui kinnipeetu lahkub arestimajast ajutiselt, jäetakse asjad arestimajja hoiule. Kinnipeetu soovil võib asjad talle kaasa anda, kui see on võimalik.

  (6) Kinnipeetule antakse asjad üle allkirja vastu.

11. peatükk Keelatud ja leitud esemed 

§ 39.   Keelatud esemete ja ainete loetelu

  (1) Kinnipeetule on arestimajas keelatud:
  1) esemed, millega on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid;
  2) lõhkeained, sealhulgas ained, mille kokku segamise tulemusena saadakse lõhkeaineid, radioaktiivsed, oksüdeerivad, söövitavad, kergelt süttivad või muud mürgised ained või gaasid;
  3) süütamisvahendid, välja arvatud tuletikud;
  4) narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained;
  5) retseptiravimid, välja arvatud arsti ettekirjutusel;
  6) optilised riistad, välja arvatud prillid;
  7) alkohol ja alkoholi sisaldavad ained;
  8) tööriistad ja ehitusmaterjalid;
  9) spordivahendid ja spordivahendiks kohandatud esemed;
  10) mängukonsoolid, mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid või infokandjad, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta;
  11) fotoaparaadid, videokaamerad;
  12) küünlad;
  13) kalad, loomad ja linnud;
  14) taimed;
  15) vägivalda, vihkamist või rassismi propageerivad trükised ning pornograafilised teosed;
  16) sularaha, väärtpaberid, pangakaardid;
  17) hasartmänguvahendid ja hasartmänguvahenditeks kohandatud esemed;
  18) väärisesemed, välja arvatud abielusõrmus või religioosne sümboolika;
  19) käesoleva määruse § 36 lõike 2 punktis 9 nimetamata toiduained (välja arvatud kinnipeetule arestimajas toitlustamisel antud toiduained);
  20) tekstiiltooted ruumi sisustamiseks, sealhulgas vaibad, kardinad;
  21) isevalmistatud või tehniliselt mittekorras elektriseadmed.

  (2) Prefekt võib käskkirjaga keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad "Vangistusseaduse" § 15 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Kinnipeetul ei võimaldata arestimajas viibimise ajal kasutada vanglas oleva isiku arvel olevaid vahendeid, samuti hoiul olevat sularaha ostude sooritamiseks, välja arvatud kirjavahetuse pidamiseks.
15.02.2019 16:00
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „oleva“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

§ 40.   Keelatud esemetega toimimine

  (1) Arestimajja saabumisel kinnipeetu poolt vabatahtlikult üle antud keelatud esemete korral teeb arestimaja ametnik kinnipeetule ettepaneku anda keelatud asjad üle lähedastele või muudele isikutele väljaspool arestimaja. Kui üleandmine ei ole võimalik, siis korraldatakse eseme hoidmine, võõrandamine, tagastamine või hävitamine keelatud eseme otstarbest tulenevalt.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Tsiviilkäibes keelatud esemete korral toimitakse seaduses sätestatud korras.

  (3) Kriminaalasjas ja väärteoasjas konfiskeeritud vara ning muudel kui käesolevas korras ette nähtud riigi omandisse üleläinud vara hävitamise ja võõrandamise menetlust reguleeritakse vastavates seadustes või nende alusel kehtestatud muudes õigusaktides.

§ 41.   Leitud esemega toimimine

  (1) Leitud ese või sularaha, mille omanikku ei suudeta tuvastada, antakse üle Politsei- ja Piirivalveametis leidude eest vastutavale ametnikule, kes korraldab selle hoidmise, riigieelarve tuludesse kandmise, tagastamise, võõrandamise või hävitamise Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kehtestatud korras.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Kinnipeetule kuuluvad dokumendid paigutatakse kinnipeetu isiklikku toimikusse ja tagastatakse kinnipeetule tema vabanemisel.

§ 42.   Leitud eseme kohta akti koostamine

  (1) Leitud eseme kohta koostab arestimaja ametnik akti, kuhu märgitakse:
  1) leitud eseme kirjeldus ja võimaluse korral ka selle arvatav rahaline väärtus;
  2) leidmise kuupäev ja kellaaeg;
  3) selle kinnipeetu nimi, kelle juurest ese või aine leiti või eseme või aine leidmise koht;
  4) ettepanek eseme omanikule tagastamise või Politsei- ja Piirivalveametis leidude eest vastutavale ametnikule üle andmise kohta;
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]
  5) eseme või aine leidnud arestimaja ametniku nimi ja allkiri ning leidmise kuupäev;
  6) [kehtetu - RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (11) Vajadusel esemed fotografeeritakse.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Akti kinnitab arestimaja juht, kes otsustab eseme omanikule tagastamise või Politsei- ja Piirivalveametis leidude eest vastutavale ametnikule üle andmise.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Väärtusetu leitud eseme korral akti koostamine ei ole vajalik.

§ 43.   Kinnipeetule saadetud pakist äravõetud esemetega toimimine

  (1) Kui äravõetud esemete väärtus on üle 6,40 euro, saadab arestimaja paki saatnud isikule asjakohase selgituse selle kohta, milliseid esemeid on pakis lubatud saata ning informatsiooni saadetud asjade kättesaamise võimaluste kohta. Kui isik ei ole kahe nädala möödumisel teabe saatmisest keelatud esemele järele tulnud või kui sama isik saadab paki teel teist korda keelatud esemeid, siis äravõetud esemeid ei tagastata, vaid võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või antakse kinnipeetule tema vabanemisel. Kui paki saatjat ei suudeta kindlaks teha, ese võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse kinnipeetule vabanemisel vastavalt käesolevale korrale.

  (2) Kui äravõetud esemete väärtus on 6,40 eurot või alla selle, siis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust ei saadeta ja ese võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või antakse kinnipeetule tema vabanemisel.

§ 44.   Pakist äravõetud eseme kohta akti koostamine

  (1) Kinnipeetule saadetud pakist keelatud eseme leidmise kohta koostab paki sisu kontrolliv ametnik akti, milles märgitakse:
  1) leitud eseme kirjeldus ning fotod, kui esemeid on fotografeeritud;
  2) leidmise kuupäev ja kellaaeg;
  3) paki saaja nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünnikuupäev;
  4) paki saatja nimi ja aadress või kui need pole teada, siis paki edastanud postiasutuse andmed;
  5) ettepanek eseme hävitamise või saatjale tagastamise kohta;
  6) akti koostaja nimi ja allkiri ning eseme leidmise kuupäev.

  (2) Vajadusel esemed fotografeeritakse.

  (3) Akti kinnitab arestimaja juht, kes otsustab saatjale eseme tagastamise, eseme võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või kinnipeetule vabanemisel üle andmise.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

§ 45.   Eseme hävitamine ja võõrandamine

  (1) Eseme hävitab prefekti määratud komisjon.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Ese hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik elule, tervisele ega keskkonnale ja mis välistab eseme taaskasutuse.

  (3) Hävitamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse hävitatavat eset või ainet iseloomustavad andmed, hävitamise aeg, koht ja viis ning hävitamise läbiviinud ametnike nimed ja allkirjad. Akti kinnitab arestimaja juht.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Ese võõrandatakse riigivara võõrandamiste reguleerivates õigusaktides sätestatud korras.

§ 46.   Dokumentide hoidmine

  Eseme leidmise ja äravõtmise ning hävitamise aktid ja võõrandamise dokumendid koos riigieelarve tuludesse laekunud summa ülekandmise kohta tehtud maksekorralduse koopiaga säilitatakse Politsei- ja Piirivalveametis 5 aastat.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

12. peatükk Kirjavahetus ja telefoni kasutamine 

§ 47.   Kirjavahetuse kulud

  Kirjavahetus toimub kinnipeetu kulul. Rahaliste vahendite puudumisel tagab arestimaja kinnipeetule võimaluse saata kiri õiguskantslerile, Politsei- ja Piirivalveametile, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale, kohtule, kaitsjale ning oma riigi konsulaartöötajale.

§ 48.   Kirja saatmine ja registreerimine

  (1) Kinnipeetu annab oma kirja avatud ümbrikus vahetult üle kirjavahetuse eest vastutavale arestimaja ametnikule, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetu arestimaja ametniku juuresolekul ümbriku kinni.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata „Vangistusseaduse” § 29 lõikes 1 ja § 97 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (3) Kinnise ümbriku tagaküljele peab kinnipeetu kirjutama oma nime ja kirja arestimaja ametnikule edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetu kirja üleandmist allkirjaga.

  (4) Vaide annab kinnipeetu üle kirjavahetuse eest vastutavale arestimaja ametnikule. Kinnipeetu kinnitab vaide üleandmist allkirjaga.

  (5) Arestimaja ametnik märgib märgukirja, selgitustaotluse või vaide esitanud kinnipeetu ees- ja perekonnanime ning kirja või vaide esitamise kuupäeva arestimaja töö arvestuse raamatusse.

  (6) Kinnipeetu märgukiri, selgitustaotlus või vaie registreeritakse vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti dokumendihalduskorrale elektroonses andmebaasis.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

§ 49.   Politsei- ja Piirivalveametile ning Siseministeeriumile saadetava võõrkeelse vaide ja kirja tõlkimine

  (1) Arestimaja saadab Politsei- ja Piirivalveametile adresseeritud võõrkeelse vaide või kirja ning Siseministeeriumile adresseeritud võõrkeelse kirja enne edastamist tõlkijale, kellega on sõlmitud vastav leping.

  (2) Tõlketeenuse kulud katab kinnipeetu. Tasu maksmine toimub tõlkija esitatud arve alusel. Enne võõrkeelse vaide ja kirja vastuvõtmist võtab arestimaja kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et pärast tõlkija arve esitamist tasub kinnipeetu võõrkeelse vaide või kirja tõlkimisele kulunud summa. Enne allkirja võtmist tehakse kinnipeetule teatavaks tõlketeenuste hinnakiri ning raha arvutamise kord.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Kui kinnipeetul puuduvad rahalised vahendid, tagab tõlketeenuse prefektuur, kes tõlke tegemise vajaduse hindamisel arvestab selle esitamise asjaolusid kooskõlas hea halduse ja kaalutlusõiguse teostamise põhimõtetega.

  (4) Kui kinnipeetu keeldub tõlketasu maksmast ning arestimaja on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab oma õiguste kaitsmist, jätab arestimaja vaide või kirja tõlkebüroole edastamata. Sellisel juhul edastab arestimaja kinnipeetu kirjutatud võõrkeelse vaide või kirja otse Politsei- ja Piirivalveametile või Siseministeeriumile.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (5) Tõlkija edastab originaaldokumendid koos eestikeelse tõlkega Politsei- ja Piirivalveametile või Siseministeeriumile.

  (6) Tõlkimiseks kulunud aega arvestab Politsei- ja Piirivalveamet või Siseministeerium üldjuhul tähtaja ennistamise alusena.

  (7) Politsei- ja Piirivalveamet või Siseministeerium arvestab vaide kohta otsuse tegemise või kirjale vastamise tähtaega eestikeelse vaide või kirja saabumisele järgnevast päevast.

  (8) Tõlkimise protseduuri täpsem korraldus sätestatakse Politsei- ja Piirivalveameti ja tõlkija vahel sõlmitavas lepingus. Lepingus nähakse ette muu hulgas ka tõlkija konfidentsiaalsuskohustus ning tähtajad tõlkimiseks ja tõlke edastamiseks.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

§ 50.   Kirja väljasaatmine

  Väljaminev kiri postitatakse kolme tööpäeva jooksul kinnipeetu poolt kirja arestimaja ametnikule üleandmisest arvates.

§ 51.   Kinnipeetule saadetud kiri

  (1) Kiri edastatakse kinnipeetule allkirja vastu viie tööpäeva jooksul kirja arestimajja saabumisest arvates.

  (2) Õiguskantslerilt kinnipeetule saabunud kiri antakse kinnipeetule allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus.

  (3) Kinnipeetule saabunud kirjast võtab arestimaja ametnik ära arestimajas keelatud esemed. Äravõetud esemete suhtes kohaldatakse käesoleva määruse § 43 sätteid.

§ 52.   Telefoni kasutamine

  (1) Kinnipeetu võib kasutada helistamiseks selleks ettenähtud telefoni oma kulul. Telefoni kasutamise korral tagatakse kinnipeetule telefoni teel edastatava sõnumi saladuse kaitse.

  (2) Kinnipeetul võimaldatakse kasutada telefoni vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette arestimaja päevakavas.

  (3) Kõneks võib kasutada teisaldatavat või kohakindlat telefonitaksofoni, mida kasutatakse telefonikaardiga.

  (4) Kinnipeetul, kelle telefoni kasutamise õigust ei ole piiratud, on lubatud omada telefonikaarti, mida hoitakse arestimajja hoiule võetud asjade juures.

§ 53.   Kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine

  (1) Kinnipeetu saab telefoni kasutada taotluse alusel, kui seda õigust ei ole kriminaalmenetluse huvides piiranud prokurör või kohus. Telefoni kasutamise korraldus peab välistama eri kambritesse paigutatud kinnipeetute omavahelise sidepidamise või kokkusaamise.

  (2) Prokuratuuri või kohtu määrus piirata kirjavahetuse pidamist või telefoni kasutamist lisatakse kinnipeetu isiklikku toimikusse.

  (3) Kirjavahetust ja telefoni kasutamist ei piirata, kui kinnipeetu suhtleb õiguskantsleri, Politsei- ja Piirivalveameti, Presidendi Kantselei, prokuröri, uurija, kohtu, kaitsja või oma riigi konsulaartöötajaga.

13. peatükk Kinnipeetu kokkusaamised 

§ 54.   Kokkusaamine arestimajas

  (1) Arestialusel ja väljasaadetaval on õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord nädalas, kestusega kuni kaks tundi.

  (2) Vahistatul on õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus, kestusega kuni kolm tundi.

  (3) Teistel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata arestimajas viibivate kinnipeetute lühiajalise kokkusaamise võimaldamise otsustab arestimaja juht kinnipeetu taotluse alusel.

  (4) Lühiajalisi kokkusaamisi ei võimaldata distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetule.

  (41) Lühiajalisi kokkusaamisi ei võimaldata distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (5) Arestimajas viibimise ajal ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi.

§ 55.   Kokkusaamise tingimused

  (1) Kokkusaamine toimub arestimaja territooriumil kokkusaamisruumis arestimaja ametniku järelevalve all.

  (2) Kokkusaamisruumis võib kinnipeetu ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku (edaspidi kokkusaaja) eraldada klaasist või traatvõrgust vaheseinaga.

  (3) Kinnipeetule võimaldatakse kokkusaamine korraga kuni kahe täiskasvanud isikuga. Kokkusaamisele võib täiskasvanu kaasa võtta lapsi arestimajaga kooskõlastatud arvul.

§ 56.   Kokkusaamise taotlemine

  (1) Kokkusaamine toimub kinnipeetu või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel ja arestimaja juhi või tema määratud ametniku loal.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine tehakse kinnipeetule ja kokkusaajale teatavaks viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest arvates.

  (3) Kokkusaamise võimaldamisel teatatakse taotluse esitajale kokkusaamise aeg ja tehakse vastav kanne arestimaja töö arvestamise raamatusse.
15.02.2019 16:00
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus sõnas „teatatakse“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

§ 57.   Kokkusaamise taotluses esitatavad andmed

  (1) Kokkusaamise taotluses märgitakse:
  1) kokkusaaja ees- ja perekonnanimi;
  2) kinnipeetu ees- ja perekonnanimi;
  3) kui kokkusaamisele võetakse kaasa lapsed, siis märge nende arvu kohta;
  4) kokkusaamisel suhtlemiseks kasutatav keel;
  5) soovitav kokkusaamise aeg;
  6) taotleja allkiri ja kuupäev;
  7) taotleja kontaktandmed ja telefoninumber.

  (2) Kokkusaaja märgib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele veel ka järgmised andmed:
  1) oma sünniaeg ja -koht;
  2) elukoha aadress;
  3) isikukood;
  4) isikut tõendava dokumendi number ja väljaandmise kuupäev;
  5) tema suhe kinnipeetuga (perekonnaliige, sõber, tuttav, elukaaslane jne).

  (3) Kokkusaamise taotlus pannakse kinnipeetu isiklikku toimikusse.

§ 58.   Loa andmisest keeldumine

  Loa andmisest võib keelduda, kui:
  1) kinnipeetul on § 54 lõikes 1 või 2 nimetatud perioodil üks kokkusaamine juba olnud ja kokkusaamisruumis ei ole vaba kohta;
  2) on alust kahelda kokkusaaja maines;
  3) kokkusaamine võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist.

§ 59.   Kokkusaamisele lubamisest keeldumine

  (1) Kokkusaamisele ei lubata isikut, kes on alkoholi- või narkojoobe nähtudega või kellel on välisel vaatlusel tuvastatavad nakkushaiguse nähud.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Alaealist isikut ilma täiskasvanud saatjata kokkusaamisele ei lubata.

§ 60.   Kokkusaamise läbiviimine

  (1) Enne kokkusaamisele lubamist:
  1) kontrollitakse kokkusaaja isikusamasust esitatud isikut tõendava dokumendi alusel;
  2) tutvustatakse kokkusaajale kokkusaamise korda;
  3) tehakse kokkusaajale ettepanek anda kokkusaamise ajaks arestimaja vastutavale hoiule asjad, mis kinnipeetule on keelatud.

  (2) Enne ja pärast kokkusaamist otsitakse kinnipeetu ja kokkusaaja läbi. Läbiotsimist teostab läbiotsitavaga samast soost arestimaja ametnik.

  (3) Läbiotsimisel kokkusaajalt leitud kinnipeetule arestimajas keelatud asjad võetakse hoiule ja tagastatakse kokkusaajale pärast kokkusaamise lõppu. Esemete hoiule võtmise kohta koostatakse protokoll.

  (4) Kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata.

  (5) Kinnipeetul ja kokkusaajal on keelatud teineteisele üle anda asju.

  (6) Kokkusaamisel suhtlevad asjaosalised kokkusaamise taotluses märgitud keeles. Kui arestimaja ametnik ei valda seda keelt, siis kasutatakse tõlgi abi.

§ 61.   Kokkusaamise katkestamine

  (1) Arestimaja ametnikul on õigus kokkusaamine kohe katkestada, kui see võib ohustada arestimaja julgeolekut või sisekorda või kui kokkusaamisel kasutatakse muud keelt, kui on märgitud kokkusaamise taotluses.

  (2) Vahistatu kokkusaamise võib katkestada, kui kokkusaamine võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist.

  (3) Kohtumise katkestamisest kannab selle katkestanud arestimaja ametnik koheselt ette arestimaja juhile, kes võtab vastu lõpliku otsuse kohtumise lõpetamise kohta.

§ 62.   Kokkusaamine kaitsja, advokaadist esindaja, notari, oma riigi konsulaartöötaja, vaimuliku või Kaitseväe esindajaga

[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (1) Kinnipeetul on õigus piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, Kaitseväe esindajaga ja oma riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga. Kokkusaamised toimuvad segamatult selleks ettenähtud omaette ruumis.

[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (2) Kokkusaamine peab olema vahetu, mitte läbi klaasseina või muu sidevahendi kaudu.

  (3) Kokkusaamist on lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata. Kokkusaamist ei ole lubatud katkestada.

§ 63.   Eriolukord

  Epideemia või muu eriolukorra puhul, mis võib häirida arestimaja normaalset tegevust, võib prefekt arestimaja juhi ettepanekul kokkusaamised kirjaliku korraldusega ajutiselt ära keelata.

14. peatükk Lühiajaline vabastamine ja -väljaviimine 

§ 64.   Arestialuse lühiajaline vabastamine

  (1) Abikaasa, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral võib prefekt või arestimaja juht lühiajaliselt vabastada arestialuse kuni kolmeks päevaks. Luba antakse arestialuse kirjaliku taotluse alusel.

[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (11) Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase lühiajaline vabastamine toimub kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksuse ülema ja arestimaja juhi nõusolekul distsiplinaararesti kandva kaitseväelase kirjaliku taotluse alusel.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (2) Põgenemiskalduvustega arestialust lühiajaliselt ei vabastata.

  (3) Arestialuse vabaduses viibimise ajaks aresti kandmine peatub.

  (4) Lühiajalise vabastamise taotluse rahuldamine otsustatakse kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

§ 65.   Lühiajaline väljaviimine

  (1) Olulistel ja edasilükkamatutel isiklikel, õiguslikel või ärilistel asjaoludel, mis nõuavad isiklikku kohalolekut, on prefektil õigus lubada vahistatu välja viia järelevalve all kuni üheks päevaks, kui selleks on andnud nõusoleku uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui kriminaalasi on kohtu menetluses.

  (2) Prefektil on õigus lubada käesoleva paragrahvi lõikes 1 tingimustel ning kooskõlas „Vangistusseadusega” välja viia ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kinnipeetu.

  (3) Luba lühiajaliseks väljaviimiseks antakse kinnipeetu taotluse alusel. Väljaviimise kulud kannab kinnipeetu.

  (4) Väljaviimise kulud koosnevad personali- ja transpordikuludest ning muudest kulutustest.

  (5) Lühiajalist väljaviimist ei lubata distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 66.   Lühiajalise väljaviimise või lühiajalise vabastamise taotlus

  (1) Taotluses märgitakse:
  1) taotleja nimi;
  2) põhjus;
  3) soovitav aeg ja kestus;
  4) sihtkoha täpne aadress;
  5) isikute nimed, kelle juurde tahetakse minna;
  6) kinnitus selle kohta, et kinnipeetule on tutvustatud lühiajalise väljaviimise või lühiajalise vabastamise tingimusi ning et teda on hoiatatud tagasipöördumistähtaja rikkumise ja muu õigusrikkumise toimepanemise tagajärgede eest.

  (2) Taotlusele lisatakse erakorralist perekondlikku sündmust kinnitav dokument.

§ 67.   Loa andmisest keeldumine

  Prefekt või arestimaja juht võib keelduda lühiajalise väljaviimise või lühiajalise vabastamise loa andmisest, kui:
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]
  1) taotluses või sellele lisatud dokumentides on teadlikult esitanud valeandmeid;
  2) kinnipeetule kehtib distsiplinaarkaristus;
  3) väljaviimise või vabastamise eesmärk on vastuolus arestimajas viibimise asjaoludega;
  4) distsiplinaararesti kandva kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksuse ülema nõusolek puudub.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 68.   Lühiajalise vabastamise tunnistus

  (1) Arestialusele antakse lühiajalise vabastamise ajaks prefekti käskkirja alusel lühiajalise vabastamise tunnistus.

  (2) Tunnistusele märgitakse järgmised andmed:
  1) tunnistuse välja andnud prefektuuri ja arestimaja nimetus;
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]
  2) tunnistuse number;
  3) tunnistuse väljaandmise kuupäev;
  4) arestialuse ees- ja perekonnanimi ning sugu;
  5) arestialuse foto;
  6) arestialuse isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja koht;
  7) vabastuse alg- ja lõppaeg (aasta, kuu, päev ja kellaaeg);
  8) arestialuse peatumiskoha aadress;
  9) arestialuse asukoha järgse prefektuuri aadress;
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]
  10) arestimaja korrapidaja telefoninumber;
  11) aeg, mil arestialune pöördus tagasi arestimajja (aasta, kuu, päev ja kellaaeg).

  (3) Tunnistus kinnitatakse prefekti või arestimaja juhi ja arestialuse allkirjaga ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse pitseriga.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Tunnistuse vormi kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.

  (41) Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase tunnistusele lisatakse Kaitseväe struktuuriüksuse ülema nõusoleku koopia.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 69.   Toimingud enne arestialuse lühiajalist vabastamist ja sihtkohta saabumisel

  (1) Sihtkoha prefektuurile tehakse arestialuse saabumise päev teatavaks vähemalt üks tööpäev enne arestialuse lühiajalise vabastuse algust.

  (2) Sihtkohta saabumise ja sealt lahkumise päeval on arestialune kohustatud end registreerima kohalikus prefektuuris, mille aadress on tunnistusel.

  (3) Registreerimise kohta tehakse tunnistusele märge, mis kinnitatakse pitseriga.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

§ 70.   Tagasisaabumine ja selle edasi lükkamine

  (1) Lühiajaliselt vabastatud arestialune on kohustatud saabuma viimasel päeval tagasi arestimajja tunnistusel märgitud kellaajaks kainena.

  (2) Kui arestialuse arestimajja naasmine on haiguse või muu temast mitteoleneva mõjuva asjaolu tõttu takistatud, peab ta sellest viivitamata teatama arestimaja pädevale ametnikule ning saabudes esitama arestimajja hilinemise asjaolusid tõendavad dokumendid.

§ 71.   Arestialuse toimetamine arestimajja enne lühiajalise vabastuse tähtaja möödumist

  Kui arestialune on lühiajalise vabastuse ajal toime pannud õigusrikkumise või kui ta on kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana, katkeb vabastus viivitamata ja arestialune toimetatakse arestimajja tagasi.

§ 72.   Dokumentide tagastamine

  (1) Lühiajaliselt vabastuselt naasnud arestialune tagastab tunnistuse, sellele märgitakse arestimajja saabumise kuupäev ja kellaaeg.

  (2) Arestialuse lühiajalise vabastusega seotud dokumendid paigutatakse isiklikku toimikusse.

15. peatükk Kinnipeetu distsiplinaarne mõjutamine 

§ 73.   Distsiplinaarkaristused

  (1) „Vangistusseaduse”, arestimaja sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetule kohaldada distsiplinaarkaristusi.

  (2) Vahistatutele arestimajas kohaldatavad distsiplinaarkaristused on:
  1) noomitus;
  2) kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.

  (3) Arestialustele kohaldatavad distsiplinaarkaristused on:
[RT I, 28.03.2015, 2 - jõust. 02.04.2015]
  1) noomitus;
  2) kokkusaamise keelamine;
  3) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.

  (4) Alla 21 aasta vanuse kinnipeetu võib kartserisse paigutada kuni 20 ööpäevaks, noorema kui 18 aasta vanuse vahialuse võib kartserisse paigutada kuni 15 ööpäevaks.

  (5) Raske distsiplinaarrikkumise korral on arestimaja juhil õigus paigutada kinnipeetu eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist, kuid mitte kauemaks kui 24 tunniks. Kinnipeetu enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist eraldi kambrisse paigutamine märgitakse arestimaja töö arvestamise raamatusse.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

§ 74.   Distsiplinaarmenetlus

  (1) Distsiplinaarmenetluse viib läbi prefekti käskkirja alusel arestimaja juht või tema määratud ametnik.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Kinnipeetut informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetul on õigus anda selgitusi.

  (21) Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase distsipliinirikkumisest teavitatakse kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksuse ülemat.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (3) Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse, protokolli märgitakse järgmised andmed:
  1) distsiplinaarrikkuja ees- ja perekonnanimi ja isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev;
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]
  2) distsiplinaarrikkumise aeg ja koht;
  3) distsiplinaarrikkumise asjaolude detailne kirjeldus;
  4) viide õigusakti sättele, mida on rikutud;
  5) viide kinnipeetult võetud seletusele, sealhulgas sellele, kas isik tunnistab oma süüd või mitte;
  6) viide tunnistajatelt võetud seletustele, sealhulgas asjaolude kirjeldus, mis tõendavad distsiplinaarsüütegu;
  7) viide muudele tõenditele ja nende asukohale;
  8) loetelu asjaoludest, millest peab selguma, milliste faktide ning tõendite alusel luges menetluse läbiviija süü tõendatuks;
  9) põhjendatud ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta;
  10) protokolli koostamise aeg;
  11) protokolli koostanud ametniku nimi ja ametinimetus;
  12) kinnipeetu allkiri protokolliga tutvumise kohta;
  13) protokolli tutvustanud ametniku nimi ja ametinimetus.

  (4) Protokollile lisatakse:
  1) tunnistajate seletused;
  2) distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne;
  3) kinnipeetu seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta;
  4) õiend kinnipeetu kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta;
  5) õiend kartserisse paigutamise kohta.

  (5) Distsiplinaarmenetluse materjal lisatakse kinnipeetu isiklikku toimikusse.

§ 75.   Distsiplinaarkaristuse määramine

  (1) Distsiplinaarkaristuse määrab prefekt arestimaja juhi või distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse prefekti käskkirjaga, mis antakse kinnipeetule allkirja vastu.
15.02.2019 16:00
Veaparandus - Parandatud ilmne ebatäpsus teise lause sõnas „Distsiplinaarkaristuse“ Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 4 alusel.

  (2) Ühe ja sama distsiplinaarrikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed karistused on keelatud.

  (3) Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Distsiplinaarkaristus määratakse enne kinnipeetu arestimajast vabanemist.

§ 76.   Distsiplinaarkaristuse täideviimine

  (1) Üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest alates.

  (2) Distsiplinaarkaristuse täideviimiseks kartserisse paigutatud kinnipeetut hoitakse kartseris üksinda. Kartseris võivad kinnipeetul olla ainult käesoleva määruse §-s 34 loetletud asjad.

  (3) Kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetu läbi. Kinnipeetu juures kambris olnud isiklikud asjad antakse arestimajja hoiule ning tagastatakse talle pärast kartserist vabastamist.

  (4) Kartserisse paigutatud kinnipeetu kutsumine uurimisasutusse või prokuröri juurde või kohtusse ei vabasta teda distsiplinaarkaristuse edasisest kandmisest.

§ 77.   Distsiplinaarkaristuse kustumine

  Distsiplinaarkaristus kustub, kui kinnipeetu ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist.

16. peatükk Arestimajast vabastamine 

§ 78.   Vabastamise korraldus

  (1) Kinnipeetu vabastamisel tagastatakse isikule allkirja vastu arestimajas hoiul olnud raha, väärtpaberid, dokumendid ja muud esemed. Asjade ja esemete kättesaamise kohta võetakse allkiri.

  (2) Vabastatav isik peab rikkumata tagastama temale arestimajas kasutamiseks antud voodivarustuse ja muu inventari. Juhul kui kinnipeetu on kahjustanud kambrit või kasutamiseks antud vara või selle hävitanud, tehakse talle ettepanek hüvitada kahju vabatahtlikult (mille kohta võetakse vastav allkiri) või nõutakse see temalt sisse seaduses ettenähtud korras.

  (3) Arestimaja ametnik teeb kinnipeetu vabastamise kohta sissekande arestimaja töö arvestuse raamatusse.

  (4) Kainenema paigutatud isiku kainenemisel öisel ajal võimaldatakse tema soovil jääda arestimajja kuni hommikuni.

§ 79.   Arestimajast vabastamise õiend

  (1) Arestimajast vabastamisel antakse kinnipeetule tema soovil arestimajast vabastamise õiend.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Arestimajast vabastamise õiendi vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.

§ 791.   Distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelase arestimajast vabastamine

  Pärast distsiplinaararesti täideviimist antakse kaitseväelane üle Kaitseväe struktuuriüksuse ülemale või tema volitatud isikule.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

17. peatükk Rakendussäte 

§ 80.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 81.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 24. oktoobril 2011. a.

Väljaandja:Siseminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2024
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 28.12.2023, 5

Määrus kehtestatakse „Vangistusseaduse” § 156 lõike 5 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Arestimaja sisekorraeeskirja rakendusala

  (1) Arestimaja sisekorraeeskiri täpsustab isikute (edaspidi kinnipeetu) kinnipidamise tingimusi ja korda arestimajas.

  (2) Kinnipeetu kohta käivaid sätteid kohaldatakse kõigile arestimajas kinnipeetavatele isikutele, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti.

§ 2.   Mõisted

  (1) Arestimaja ametnik on arestimaja koosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud politseiametnik või ametnik.
[RT I, 09.04.2013, 1 - jõust. 12.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]

  (2) Kinnipeetu on arestimajas kinnipeetav isik.

§ 3.   Kinnipeetud

  Arestimajas peetakse kinni järgmisi isikuid:
  1) arestialused;
  2) vahistatud;
  3) kainenema toimetatud isikud;
  4) sundtoodavad;
  5) väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel kinnipeetud välismaalased (edaspidi väljasaadetav) või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel kinnipeetud välismaalased (edaspidi rahvusvahelise kaitse taotleja);
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]
  6) „Kriminaalmenetluse seadustiku” § 217 alusel kahtlustatavana kinnipeetud isikud;
  7) „Väärteomenetluse seadustiku” § 44 alusel kinnipeetud isikud;
  8) „Korrakaitseseaduse” § 46 alusel kinnipeetud isikuid;
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]
  9) muud isikud, kellelt politsei on seaduse alusel võtnud vabaduse;
  10) distsiplinaararesti kandvad kaitseväelased.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 4.   Arestimajja lubamine

  (1) Arestimajja lubatakse:
  1) prokurör seoses tööülesannete täitmisega (menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud ruumi);
  2) õiguskantsler ja tema kaasatud erialaasjatundja ja tõlk (kõikidesse ruumidesse);
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]
  3) politseiametnik, kes kontrollib arestimaja tööd (kõikidesse ruumidesse);
  4) uurimisasutuse ametnik ja kohtuvälise menetleja ametnik (menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud ruumi);
  5) kinnipeetu kaitsja, advokaadist esindaja, vaimulik ja tõestamistoimingu tegemiseks notar (selleks ettenähtud kohtumisruumi);
  6) tervishoiutöötaja, kes on kutsutud kinnipeetule meditsiinilist abi osutama (eraldi ruumi või sõltuvalt abivajaja seisundist kinnipeetu kambrisse või muusse ruumi, kus meditsiinilist abi vajav kinnipeetu viibib);
  7) Veterinaar- ja Toiduameti ning Terviseameti töötaja, kes kontrollib õigusaktides ette nähtud nõuete täitmist (kõikidesse ruumidesse);
  8) isik, kes täidab tööülesandeid kinnipeetu teenindamiseks (pedagoog, sotsiaaltöötaja, kriminaalhooldusametnik, ohvriabitöötaja vm) või ruumide haldamiseks ning kellel on arestimaja juhi sellekohane luba (loal märgitud ruumidesse);
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]
  9) Siseministeeriumi ametnik ja töötaja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks (kõikidesse ruumidesse);
[RT I, 09.04.2013, 1 - jõust. 12.04.2013, rakendatakse alates 1.04.2013]
  10) Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee liikmed (kõikidesse ruumidesse);
  11) Euroopa Nõukogu inimõiguste erivolinik ja tema volitatud esindaja (kõikidesse ruumidesse);
  12) kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötaja, kui konsulaarleping ei sätesta erisust (selleks ettenähtud ruumi);
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]
  13) Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja Euroopa Parlamendi valimiste ajal valimisjaoskonna komisjoni liikmed (selleks ettenähtud ruumi);
  14) isik, kes on lubatud kokkusaamisele (selleks ettenähtud ruumi);
  141) kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või tema volitatud isik seoses teenistusliku vajadusega kohtuda distsiplinaararesti kandva kaitseväelasega (selleks ettenähtud ruumi);

[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]
  15) muu isik õigusaktidest tulenevatel juhtudel.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik lubatakse arestimajja isikut tõendava dokumendi, selle puudumisel isikusamasuse tuvastamist võimaldava dokumendi alusel.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (3) Arestimajja ei lubata kõrvalisi või ilmsete haigus- või joobeseisundile viitavate tunnustega isikuid.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

2. peatükk Arestimajja vastuvõtmine 

§ 5.   Isiku vastuvõtmine arestimajja

  (1) Kinnipeetu võetakse arestimajja vastu arestimajja paigutamise aluseks oleva dokumendi ning isikut tõendava dokumendi, viimase puudumisel isikusamasuse tuvastamise dokumendi alusel.

  (2) Vastuvõetud kinnipeetute andmed kantakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse (edaspidi vangiregister), infosüsteemi POLIS ning politsei sisemise töökorralduse vajadusteks peetavasse arestimaja töö arvestuse raamatusse.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (21) Vastuvõetud väljasaadetava andmed kantakse Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogusse. Vastuvõetud rahvusvahelise kaitse taotleja andmed kantakse riiklikusse rahvusvahelise kaitse andmise registrisse.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (3) Kinnipeetuid võetakse arestimajas vastu ööpäevaringselt. Kui üheaegselt on toodud mitu kinnipeetut, võetakse kinnipeetuid vastu arestimajja toomise järjekorras ning valve kuni vastuvõtmiseni kindlustab kinnipeetu toonud saatemeeskond.

§ 6.   Arestimajja paigutamise aluseks olevad dokumendid

  (1) Arestimajja paigutamise aluseks olevad dokumendid on:
  1) kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia;
  2) isiku kinnipidamise protokolli või väärteoprotokolli koopia;
  3) kohtu otsuse koopia vangistuse või aresti mõistmise kohta;
  4) kohtumääruse koopia vahi alla võtmise või kinnipidamiskeskusesse paigutamise kohta;
[RT I, 28.09.2013, 1 - jõust. 01.10.2013]
  5) [kehtetu - RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]
  6) joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll;
  7) kohtuvälise menetleja, prokuratuuri või kohtu määruse koopia sundtoomise kohaldamise kohta;
  8) uurimisasutuse sundtoomise protokolli koopia;
  9) [kehtetu - RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]
  91) kaitseväelase distsiplinaararesti määramise käskkirja koopia ja halduskohtu otsus distsiplinaararesti seaduslikkuse kohta;
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]
  10) muu seaduses sätestatud dokument.

  (2) Juhul kui arestimajja paigutamise aluseks on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3, 4, 7, 91 ja 10 nimetatud dokument, koostatakse kinnipeetu arestimajja vastuvõtmisel isiku kinnipidamise kohta protokoll. Isiku kinnipidamise protokolli vormi kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

§ 7.   Arestimajja vastuvõetava isiku kontroll

  (1) Arestimajja saabumisel otsitakse kinnipeetu ja tema isiklikud asjad läbi. Kinnipeetu läbiotsimise viib läbi kinnipeetuga samast soost ametnik.

  (11) Enne arestimajja paigutamist tehakse kaitseväelasele Kaitseväe struktuuriüksuses kaitseväeteenistuse seaduse § 163 lõigetes 5-10 ettenähtud turvakontroll ja asjade läbivaatus. Turvakontrolli ja asjade läbivaatuse kohta koostatakse protokollid, mis antakse üle arestimajale kaitseväelase arestimajja paigutamisel ja lisatakse tema isikliku toimiku juurde.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (2) Kinnipeetu läbiotsimise kohta koostatakse läbiotsimise protokoll, milles märgitakse kinnipeetult hoiule võetud asjad ja dokumendid. Protokolli koopia antakse kinnipeetule allkirja vastu.

  (3) Kainenema toimetatud isikutelt hoiule võetud asjad ja dokumendid märgitakse joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokolli.

  (4) Arestimajja vastuvõtmisel võetakse kinnipeetuga kaasas olevad isiklikud asjad ja tema isikut tõendavad dokumendid hoiule või antakse kinnipeetu soovil tema juurde kambrisse. Arestimajas keelatud esemetega toimitakse käesoleva määruse §-s 40 sätestatud korras.

§ 8.   Õiguste ja õigusaktide tutvustamine arestimajja saabumisel

  (1) Kinnipeetule selgitatakse tema õigust teavitada lähedast kinnipidamisest arestimajas. Arestimaja ametnik selgitab kinnipeetult välja, kas nimetatud õigust on kasutatud, kas kinnipeetu soovib nimetatud õigust kasutada ning korraldab soovi korral lähedase teavitamise. Teavitamise õigust võib piirata, kui see on vajalik kriminaalmenetluse tagamiseks.

  (2) Arestimaja ametnik selgitab andmed omaste või kinnipeetu soovil mõne teise isiku kohta, keda kinnipeetu raske haigestumise või surma korral viivitamata teavitatakse.

  (21) Kaitseväelase arestimajja paigutamise korral korraldab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud kaitseväelase õiguste tagamise kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksus ning edastab sellekohase teabe arestimajale.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (3) Andmed lähedasele teavitamise kohta (lähedase nimi, telefoni number ja teatamise kellaaeg) lisatakse kinnipeetu isiklikku toimikusse või kui kinnipeetul ei ole isiklikku toimikut, siis isiku kinnipidamise protokolli.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (4) Arestimajja vastuvõetud kinnipeetule tutvustatakse allkirja vastu esimesel võimalusel arusaadavas keeles arestimaja sisekorraeeskirja, arestimaja päevakava ning antakse õiguste ja kohustuste kohta kirjalik teave.

§ 9.   Identifitseerimisabinõud

  (1) Arestimajas fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse arestiga karistatud ja vahistatud isikuid, välja arvatud juhul, kui isik tuuakse arestimajja teisest kinnipidamiskohast ning tema isiklikus toimikus on vastavad andmed juba olemas.

  (2) Arestimajas võetakse DNA proov käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutelt, kui seda ei ole eelvangistuse või kriminaalmenetluse käigus varem võetud.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikuid fotografeeritakse ja daktüloskopeeritakse ning nendelt võetakse DNA proov „Vangistusseaduse” §-s 18 sätestatud korras.

  (4) Distsiplinaararesti kandvat kaitseväelast ei fotografeerita ega daktüloskopeerita ja temalt ei võeta DNA-proovi.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 10.   Terviseseisundi kontroll vastuvõtmisel

  (1) Enne kinnipeetu kambrisse paigutamist hindab arestimaja ametnik isiku tervislikku seisundit tema välise vaatluse teel ja võimalusel kinnipeetut küsitledes ning täidab tervisliku seisundi kohta esmase tervisekontrolli akti, mis lisatakse kinnipeetu isiklikku toimikusse. Esmase tervisekontrolli akti vormi kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

  (2) Kinnipeetu, kes põeb või võib põdeda nakkus-, vaimu- või muud haigust, mis võib ohustada teda ennast, teise kinnipeetu või arestimaja ametniku tervist, eraldatakse vajadusel ning võimalusel teistest kinnipeetavatest kuni meditsiinilise läbivaatuse teostamiseni või kuni vajaduse ära langemiseni.

  (3) Vajadusel korraldatakse kinnipeetule meditsiiniline läbivaatus tervishoiuteenuse osutaja poolt.

  (4) Arestimaja korraldab sotsiaalministri 30. oktoobri 2003. a määruses nr 115 „Arestialustele, vahistatutele ja kinnipeetavatele ning nendega vahetult kokkupuutuvatele vanglaametnikele ja valve- ning tervishoiutöötajatele kohustusliku kopsude radiograafilise uuringu tegemise kord” sätestatud korras arestialuste ja vahistatute kopsude radiograafilise uuringu läbiviimise.

  (5) Kaitseväelase paigutamisel arestimajja kontrollitakse kaitseväelasele terviseseisundit Kaitseväe struktuuriüksuses. Tervisekontrolli tegemise kohta koostatud akt antakse üle arestimajale kaitseväelase arestimajja paigutamisel ja lisatakse tema isikliku toimiku juurde.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 11.   Hügieen vastuvõtmisel

  (1) Arestimajja vastuvõetud kinnipeetul võimaldatakse end vastavalt vajadusele pesta. Kui antisanitaarses seisundis olev kinnipeetu keeldub pesemast ja võib sellega seada ohtu nii enda kui ka teise isiku tervise, võib samast soost ametnik kohaldada kinnipeetu pesemiseks sundi.

  (2) Pedikuloosi (täide olemasolu riietel või kehal) esinemisel teostatakse tõrjeüritused ja desinfektsioon vastavalt sotsiaalministri 31. oktoobri 2003. a määruse nr 123 „Nakkushaiguste tõrje nõuded” nõuetele.

3. peatükk Kinnipeetu paigutamine 

§ 12.   Kinnipeetu paigutamine arestimajas

  (1) Arestimajas paigutatakse kinnipeetu ühe- või mitmekohalisesse kambrisse.

  (2) Kamber käesoleva määruse mõistes on kinnipeetu ööpäevaringseks majutamiseks ettenähtud ruum, mille uks on väljastpoolt lukustatav.

  (3) Kinnipeetule on kambris ette nähtud vähemalt 3 m2 põrandapinda.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (4) Kinnipeetu viiakse kambrist välja, kui teda on vaja viia menetlustoimingule väljapoole arestimaja ruume, menetlusruumi, kohtumisruumi, jalutushoovi või jalutuskambrisse, tervishoiuteenuse osutaja juurde, duši- või pesemisruumi, tualetti, vanglasse, raviasutusse, teise kinnipidamiskambrisse või kui kamber tuleb läbi otsida, koristada või desinfitseerida või teostada remonditöid või kui kinnipeetut on vaja läbi otsida või arestimajast vabastada või muul põhjendatud juhul.

  (5) Distsiplinaarkaristuse kandmiseks või julgeoleku tagamiseks võib kinnipeetu paigutada kartserisse.

§ 13.   Kambri ja kartseri sisustus

  (1) Kambri sisustusse kuuluvad:
  1) ühe- või kahekordsed voodid (välja arvatud kainenema toimetatute hoidmiseks mõeldud kamber);
  2) võimaluse korral laud;
  3) võimaluse korral istekoht igale kinnipeetavale;
  4) võimaluse korral valjuhääldi;
  5) võimaluse korral riidenagi;
  6) võimaluse korral pesemiskoht;
  7) võimaluse korral WC;
  8) võimaluse korral isiklike asjade hoiukoht.

  (2) Kartseri sisustusse kuuluvad:
  1) päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad kõvad lavatsid;
  2) võimaluse korral laud ja istekoht;
  3) võimaluse korral valjuhääldi;
  4) võimaluse korral riidenagi;
  5) võimaluse korral pesemiskoht;
  6) võimaluse korral WC.

§ 14.   Kinnipeetute eraldihoidmine

  (1) Lisaks „Vangistusseaduse” §-des 12 ja 90 nimetatud isikutele hoitakse arestimajas eraldi:
  1) kriminaal- ja väärteoasjas kinnipeetuid;
  2) vahistatuid;
  3) kainenema toimetatud isikuid;
  4) väljasaadetavaid või rahvusvahelise kaitse taotlejaid;
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]
  5) distsiplinaararesti kandvaid kaitseväelasi.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (2) Kohtueelse- või kohtumenetleja kirjaliku taotluse alusel hoitakse eraldi kinnipeetuid, keda kahtlustatakse või süüdistatakse samas kriminaalasjas.

  (3) Erandkorras võib paigutada kinnipeetuid eraldi ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata tunnuste alusel.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eraldihoidmise printsiipidest võib teha erandeid, kui see on vältimatult vajalik arestimaja julgeoleku tagamiseks.

4. peatükk Ümberpaigutamine 

§ 15.   Ümberpaigutamise mõiste

  (1) Ümberpaigutamine on kinnipeetu saatmine ühest arestimajast teise, arestimaja eraldi asuvate kambrite vahel, kinnipidamiskeskusesse või vanglasse.

[RT I, 28.09.2013, 1 - jõust. 01.10.2013]

  (2) Ümberpaigutamine toimub:
  1) kui see on vajalik julgeoleku kaalutlustel;
  2) prokuratuuri või kohtu määruse alusel, kui on piisav alus oletada, et kinnipeetu võib oma tegevusega kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist;
  3) otstarbekuse kaalutlusel;
  4) kui see on vajalik haigestunud vahistatu ravimiseks;
  5) arestimaja täituvuse kriitilisel piiril.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (21) Väljasaadetav või rahvusvahelise kaitse taotleja paigutatakse arestimajast ümber kinnipidamiskeskusesse, kui halduskohus on selleks loa andnud või alus majutada ta väljaspool kinnipidamiskeskust on ära langenud.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (3) Alaealine vahistatu võidakse ümber paigutada vanglasse võimaldamaks tal jätkata põhi- või üldkeskhariduse omandamist. Arestimaja juht teeb sellekohase ettepaneku prokurörile.

  (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 ei kohaldata distsiplinaararesti kandva kaitseväelase suhtes. Kui distsiplinaararesti kandva kaitseväelase terviseseisund ei võimalda arestimajas viibida, siis ta vabastatakse arestimajast.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 16.   Ümberpaigutamise otsustamine

  (1) Kinnipeetu paigutatakse ümber selle arestimaja juhi või tema määratud ametniku taotlusel, kus kinnipeetu viibib.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Kinnipeetu ümberpaigutamise otsustab viibimisjärgse arestimaja juht või tema määratud ametnik.

[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (3) Kinnipeetu ümberpaigutamise ühe prefektuuri arestimajast teise prefektuuri arestimajja kooskõlastab viibimisjärgse arestimaja juht või tema määratud ametnik selle arestimaja juhi või tema määratud ametnikuga, kuhu kinnipeetu paigutatakse.

[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (31) Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase ümberpaigutamine teise arestimajja kooskõlastatakse kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksuse ülemaga.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (4) Arestimajast vanglasse ümberpaigutamiseks käesoleva määruse § 15 lõike 2 punktides 1, 3 ja 4 toodud alustel esitab arestimaja juht vajadusel sellekohase kirjaliku taotluse vanglale.

  (5) [Kehtetu - RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (6) Taotluses esitatakse järgmised andmed:
  1) kinnipeetu ees- ja perekonnanimi;
  2) kinnipeetu isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
  3) ümberpaigutamise taotlemise põhjus.

  (7) Ümberpaigutamise otsustamisel:
  1) kaalutakse ümberpaigutamise otstarbekust, vajadusel nõutakse täiendavaid andmeid;
  2) selgitatakse ümberpaigutamise võimalused.

§ 17.   Ümberpaigutamise otsus

  (1) Ümberpaigutamise otsuse teinud arestimajas kantakse andmed ümberpaigutamise otsuse kohta vangiregistrisse, väljasaadetava ümberpaigutamise otsuse kohta Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogusse ning rahvusvahelise kaitse taotleja ümberpaigutamise otsuse kohta riiklikusse rahvusvahelise kaitse andmise registrisse.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (2) Vangiregistrisse, Eestis seadusliku aluseta viibivate ja viibinud välismaalaste andmekogusse või riiklikusse rahvusvahelise kaitse andmise registrisse kantakse järgmised andmed:
  1) kinnipeetu ees- ja perekonnanimi;
  2) kinnipeetu isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
  3) selle asutuse nimetus, kuhu kinnipeetu paigutatakse;
  4) ümberpaigutamise põhjus.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (3) Otsus tehakse teatavaks:
  1) arestimajale, kes on ümberpaigutamist taotlenud;
  2) kinnipeetule vahetult enne ümberpaigutamist;
  3) arestimajale või kinnipidamiskeskusele kuhu kinnipeetu paigutatakse;
[RT I, 28.09.2013, 1 - jõust. 01.10.2013]
  4) uurimisasutusele või prokuratuurile;
  5) kohtule, kui kriminaalasi on kohtu menetluses;
  6) kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksusele, kui kinnipeetu on distsiplinaararesti kandev kaitseväelane.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 18.   Toimingud pärast otsuse saamist

  (1) Ümberpaigutamise otsus lisatakse kinnipeetu isiklikku toimikusse, välja arvatud ümberpaigutamisel vanglasse.

  (2) Arestimaja, kust kinnipeetu ümber paigutatakse, paneb ümberpaigutamise ajaks valmis ümberpaigutatava kinnipeetu isikliku toimiku ja hoiule võetud asjad.

  (3) Kinnipeetu paigutatakse ümber esimesel võimalusel.

  (4) Julgeolekukaalutlustel võib ümberpaigutatavat kinnipeetut hoida kuni ümberpaigutamiseni teistest kinnipeetutest eraldi.

  (5) Põhjendatud juhul võib otsustada kinnipeetu ümberpaigutamise käesolevas peatükis ettenähtud menetlust järgimata.

5. peatükk Isiklik toimik 

§ 19.   Isikliku toimiku avamine, vormistamine ja hoidmine

  (1) Kinnipeetu (välja arvatud kainenemisele toimetatud isik) vastuvõtmisel arestimajja avatakse talle isiklik toimik, kui seda ei ole eelnevalt tehtud.

  (2) Isiklikus toimikus hoitakse kinnipeetu isikudokumente, kohtudokumente, karistuse täideviimist kajastavaid dokumente ja muid dokumente.

  (3) Isiklikku toimikut peetakse paberkandjal.

  (4) Isiklikus toimikus olevad dokumendid nummerdatakse ja loetletakse toimikus eraldi lehel, kuhu märgitakse ka toimiku lehtede arv. Ümbrikus hoitavate dokumentide loetelu on isikliku toimiku tagumise kaane siseküljel.

  (5) Isikliku toimiku kaane esiküljele märgitakse kinnipeetu ees- ja perekonnanimi, isikukood, toimiku alustamise aeg ning kinnipeetu kood. Juhul kui toimiku lõpetab arestimaja, märgitakse kaane esiküljele ka toimiku lõpetamise aeg.

  (6) Isiklikku toimikut hoitakse viisil, mis välistab kõrvalistel isikutel isikliku toimikuga tutvumise võimaluse. Isiklike toimikute hoidmise eest vastutava ametniku määrab prefekt.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

§ 20.   Isikliku toimiku dokumendid

  (1) Vahistatu isiklikus toimikus on:
  1) isiku kinnipidamise protokolli koopia või kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia;
  2) vahistamismääruse koopia;
  3) kinnipeetu läbiotsimise protokoll;
  4) dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;
  5) allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirja, arestimaja päevakava ning õigusi ja kohustusi;
  6) ümberpaigutamise otsus;
  7) kinnipidamisõiend;
  8) vahialuse suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise dokumendid;
  9) vahialuse ja tema arestimajaväliseid suhteid iseloomustavad muud andmed;
  10) muud vahistatuga seotud dokumendid.

  (2) Arestialuse isiklikus toimikus on:
  1) isiku kinnipidamise protokolli koopia;
  2) jõustunud kohtuotsus;
  3) kinnipeetu läbiotsimise protokoll;
  4) dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;
  5) allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirja, arestimaja päevakava ning õigusi ja kohustusi;
  6) ümberpaigutamise otsus;
  7) arestimajast vabastamise õiendi koopia;
  8) muud dokumendid.

  (3) Väljasaadetava või rahvusvahelise kaitse taotleja isiklikus toimikus on:
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]
  1) isiku kinnipidamise protokoll;
  2) kohtuotsuse koopia;
  3) lahkumiskohustuse sundtäitmise toimingu protokolli või vormikohase lahkumisettekirjutuse koopia;
  4) kinnipeetu läbiotsimise protokoll;
  5) dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;
  6) allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirja, arestimaja päevakava ning õigusi ja kohustusi;
  7) muud dokumendid.

  (4) Kahtlustatava isiklikus toimikus on:
  1) kahtlustatavana kinnipidamise protokolli koopia;
  2) kinnipeetu läbiotsimise protokoll;
  3) dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;
  4) allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirja, arestimaja päevakava ning õigusi ja kohustusi;
  5) karistusõiend;
  6) muud dokumendid.

  (5) Väärteoasjas kinnipeetava isiklikus toimikus on:
  1) isiku kinnipidamise protokolli või väärteoprotokolli koopia;
  2) kinnipeetu läbiotsimise protokoll;
  3) dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;
  4) allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirja, arestimaja päevakava ning õigusi ja kohustusi;
  5) muud dokumendid.

  (6) Sundtoodava isiklikus toimikus on:
  1) sundtoomise määrus või sundtoomise protokoll;
  2) isiku kinnipidamise protokoll;
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]
  3) kinnipeetu läbiotsimise protokoll;
  4) dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;
  5) allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud sisekorraeeskirja, arestimaja päevakava ning õigusi ja kohustusi;
  6) muud dokumendid.

  (61) Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase isiklikus toimikus on:
  1) distsiplinaararesti määramise käskkirja koopia;
  2) halduskohtu otsuse koopia distsiplinaararesti määramise seaduslikkuse kohta;
  3) isiku kinnipidamise protokoll;
  4) asjade läbivaatuse protokoll;
  5) dokument isikusamasuse tuvastamise kohta;
  6) Kaitseväe struktuuriüksuses tehtud tervisekontrolli akt ja turvakontrolli ja asjade läbivaatuse protokollid;
  7) allkiri selle kohta, et talle on tutvustatud arestimaja sisekorraeeskirja, päevakava ning õigusi ja kohustusi;
  8) muud dokumendid.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (7) Isikliku toimiku lõpus on ümbrik, milles hoitakse:
  1) isikut tõendavat dokumenti;
  2) muid dokumente, mida ei ole otstarbekas hoida isiklikus toimikus.

§ 21.   Isikliku toimikuga tutvumine

  (1) Kinnipeetu isikliku toimikuga on õigus tutvuda:
  1) kinnipeetul;
  2) arestimaja ametnikul;
  3) kinnipeetu kaitsjal;
  4) prokuröril;
  5) teenistusliku järelevalve teostajal;
  6) uurimisasutuse ametnikul;
  7) kohtuvälise menetleja ametnikul;
  8) kohtunikul;
  9) muul isikul arestimaja juhi või tema määratud ametniku loal.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Isikliku toimikuga tutvumise juures viibib arestimaja juhi määratud või isiklike toimikute hoidmise eest vastutav arestimaja ametnik, kes registreerib toimikuga tutvumise kuupäeva, oma nime ja allkirja ning võtab toimikuga tutvunud isikult toimikuga tutvumise kohta allkirja.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase isikliku toimikuga on õigus tutvuda kaitseväelasel, arestimaja ametnikul ja kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksuse ülemal või tema volitatud isikul.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 22.   Isikliku toimikuga tehtavad toimingud kinnipeetu lahkumisel arestimajast

  (1) Kinnipeetu ümberpaigutamisel teise arestimajja, kinnipidamiskeskusesse või vanglasse, saadetakse sinna ka tema isiklik toimik.
[RT I, 28.09.2013, 1 - jõust. 01.10.2013]

  (2) Arestimajast vabastatud või surnud kinnipeetu isiklik toimik paigutatakse Politsei- ja Piirivalveameti arhiivi, kus seda säilitatakse viis aastat.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Isiklik toimik antakse arhiivi üleandmisloetelu alusel.

  (4) Kinnipeetu isiklik toimik arhiveeritakse, hävitatakse või antakse avalikku arhiivi „Arhiiviseaduses” või selle alusel kehtestatud korras.

[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

6. peatükk Arestimajas kinnipidamise õiend 

§ 23.   Arestimajas kinnipidamise õiend ja selle väljastamine

  (1) Arestimaja annab arestialusele või vahistatule tema kirjaliku taotluse alusel arestimajas kinnipidamise õiendi (edaspidi kinnipidamisõiend), kui tal ei ole muud kehtivat isikut tõendavat dokumenti.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse rahuldamine otsustatakse taotluse saamisest alates ühe kuu jooksul.

  (3) Kinnipidamisõiendiga võib kinnipeetu tõendada arestimajas viibimise ajal oma riigis viibimise seaduslikkust ja isikut avalik-õiguslikes ja eraõiguslikes suhetes, sealhulgas perekonnaseisutoimingute ja notariaaltoimingute tegemisel.

  (4) Kinnipidamisõiend kehtib kuni isiku arestimajast vabastamiseni. Vabastamisel võetakse õiend kinnipeetult ära ja lisatakse tema isiklikku toimikusse.

  (5) Distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele ei väljastata õiendit arestimajas kinnipidamise kohta.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 24.   Kinnipidamisõiendi väljastamise taotluse rekvisiidid

  Kinnipidamisõiendi väljastamise taotlus peab sisaldama järgmiseid andmeid:
  1) kinnipeetu ees- ja perekonnanimi;
  2) sünniaeg või isikukood;
  3) kinnitus selle kohta, et kinnipeetul ei ole kehtivat isikut tõendavat dokumenti.

§ 25.   Kinnipidamisõiendi vorm ja sellele kantavad andmed

  (1) Kinnipidamisõiendile kantakse järgmised andmed:
  1) õiendi välja andnud prefektuuri ja arestimaja nimetus;
  2) õiendi number;
  3) kinnipeetu ees- ja perekonnanimi;
  4) kinnipeetu sünniaeg või isikukood;
  5) kinnipeetu foto;
  6) kinnipeetu arestimajas viibimise aeg;
  7) kinnipeetu allkiri;
  8) õiendi väljaandja allkiri ja pitser;
  9) õiendi väljaandmise kuupäev.

  (2) Kinnipidamisõiendi vormi kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.

7. peatükk Kinnipidamine arestimajas 

§ 26.   Hügieen ja toidukäitlemine arestimajas

  (1) Kinnipeetul võimaldatakse ennast pesta ja kasutada WC-d.

  (2) Kinnipeetul võimaldatakse põhjendatud juhul duši kasutamist ja voodipesu vahetamist sagedamini kui üks kord nädalas.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (3) Kui kinnipeetav ei hoolitse oma isikliku hügieeni eest vajalikul määral ja see on kaasa toonud reaalse ohu kinnipeetu või teise isiku tervisele, võivad arestimaja ametnikud hügieeninõuete täitmiseks kasutada sundi (füüsilist jõudu ning vajadusel käeraudu või muid sidumisvahendeid). Sunni kasutamine ei tohi ohustada kinnipeetu elu ega kahjustada tervist.

  (4) Kambri ning teiste ruumide deratisatsiooni, desinfektsiooni ja desinsektsiooni töid tehakse vajaduse ilmnemisel.

  (5) Kinnipeetu toitlustamine korraldatakse vastavuses elanikkonna üldiste toitumistavadega ja silmas pidades elutegevuseks vajalikku toidutarvet. Kinnipeetu toitlustamine peab olema korrapärane ja vastama toiduhügieeni nõuetele.

§ 27.   Arestimaja päevakava

  (1) Prefekt kinnitab käskkirjaga arestimaja päevakava, milles sätestatakse kinnipeetu toitlustamise, öörahu jm ajad ning kestus.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Arestimaja päevakava koostatakse selliselt, et kinnipeetule oleks tagatud vähemalt 8-tunnine pidev uneaeg. Julgeoleku tagamise eesmärgil võib katkestada kinnipeetava uneaega või vabalt kasutatavat aega.

§ 28.   Suitsetamise korraldus
[Kehtetu - RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

§ 29.   Kinnipeetute järelevalve

  (1) Kinnipeetute järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab „Vangistusseaduse”, arestimaja sisekorraeeskirja ja arestimaja päevakava täitmise, kinnipeetute julgeoleku ja üldise julgeoleku arestimajas.

  (2) Arestimaja ametnikul on õigus igal ajal kinnipeetu, tema isiklikud asjad ja kamber läbi otsida, et leida keelatud eset või ainet, hoida ära võimalik põgenemiskatse ettevalmistamine ning arestimaja ruumi või inventari rikkumine ja lõhkumine. Kinnipeetu otsib läbi temaga samast soost ametnik, vajadusel kaasatakse toimingusse teenistusloom ja tehniline vahend.

  (3) Arestimaja ametnik teeb läbiotsimise ja selle tulemuse kohta kellaajalise sissekande arestimaja töö arvestuse raamatusse.

  (4) Kinnipeetute järelevalve täpsema korralduse kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor.

8. peatükk Tervishoid arestimajas 

§ 30.   Kinnipeetute tervise jälgimine, kontroll, ravi ja vältimatu abi arestimajas

  (1) Kinnipeetu füüsilist ja vaimset tervist jälgitakse arestimajas pidevalt ning kontrollitakse vastavalt vajadusele. Haigestunud kinnipeetut ravitakse arestimaja võimaluse piires.

  (2) Kinnipeetule tagatakse ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavus, kutsudes vajadusel kiirabiteenuse osutaja või saadetakse kinnipeetu terviseteenuse osutaja juurde.

  (21) Distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele vältimatu abi andmiseks kutsutakse vajaduse korral kiirabiteenuse osutaja või Kaitseväe kiirabi, kes määrab kaitseväelasele edasise ravi.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (22) Distsiplinaararesti täideviimine lõpetatakse, kui kaitseväelase terviseseisund ei võimalda distsiplinaararesti kanda arestimajas või Kaitseväe arestimajas.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (3) Kui kinnipeetu vajab ravi, mille andmiseks puudub arestimajas võimalus, saadetakse kinnipeetu tervishoiutöötaja saatekirja alusel valve all ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde tervishoiuasutusse või vanglasse.

  (4) Kinnipeetu surma korral kutsutakse kiirabi, kes tuvastab surma, väljastades sellekohase õiendi. Surnu toimetamiseks surnukuuri kutsutakse kohale vastava teenuse osutaja. Arestimaja töö arvestuse raamatusse tehakse vastav sissekanne.

  (5) Arestimaja ametnikud peavad oskama anda esmaabi, ning on kohustatud seda kinnipeetutele osutama.

[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (6) Ravimit, mida kinnipeetule on vaja manustada regulaarselt, hoitakse arestimajas ettenähtud ruumis ning seda antakse isikule arsti ettekirjutuse kohaselt.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (7) Arestimaja ametnik informeerib viivitamata kinnipeetu raskest haigestumisest, raviasutusse toimetamisest või surmast:
  1) kohut, uurimisasutuse ametnikku, prokuratuuri, muud ametiisikut või ametiasutust, kelle otsusel kinnipeetu arestimajja paigutati;
  2) arestimaja juhti;
  3) prefektuuri operatiivteabetalitust;
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]
  4) käesoleva määruse § 8 lõikes 2 nimetatud isikuid;
  5) distsiplinaararesti kandva kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksust.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (8) Välisriigi kodanikust kinnipeetu surma korral informeerib arestimaja viivitamata prefektuuri operatiivteabetalitust, kes korraldab info edastamise kinnipeetu asukohariigi saatkonda või selle puudumisel Välisministeeriumi.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (9) Arestimaja ametnik teeb märke käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud informatsiooni edastamise aja ning informeeritud isikute andmete kohta arestimaja töö arvestuse raamatusse.

  (10) Kinnipeetu suhtes, kes on toime pannud tahtliku enesevigastuse, tekib Politsei- ja Piirivalveametil regressiõigus tervishoiuteenustele kulutatud summade tagasinõudmiseks.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

9. peatükk Kinnipeetu õigused ja kohustused 

§ 31.   Kinnipeetu õigused

  (1) Kinnipeetul on õigus:
  1) teada kinnipidamise põhjust, kinnipeetu õigusi ja kohustusi;
  2) saada korrapäraselt ja toiduhügieenile vastavat toitu vastavalt sotsiaalministri 31. detsembri 2002. a määrusega nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes” kehtestatud normidele;
  3) saada arsti ettekirjutusel dieettoitu;
  4) piiramatult kohtuda oma kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku ja kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötajaga ning tõestamistoimingu tegemiseks notariga;
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]
  5) tutvuda isikliku toimikuga arestimaja ametniku juuresolekul;
  6) pidada omal kulul kirjavahetust;
  7) kasutada omal kulul telefoni;
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]
  8) hoida kambris kriminaal- või väärteomenetlusega seotud dokumente ja märkmeid;
  9) kohtuda järelevalve all oma perekonnaliikmete ja teiste isikutega lähtuvalt arestimaja võimalustest ja kooskõlas seadusega;
  10) esitada märgukirju, selgitustaotlusi ja vaideid;
  11) lühiajalisele väljasõidule käesolevas määruses sätestatud juhtudel ja korras;
  12) tehnilise võimaluse korral hoida arestimaja juhi loal kambris isiklikku raadiot või televiisorit, kui nende kasutamine ei häiri arestimaja tööd ja teisi isikuid;
  13) distsiplinaararesti kandval kaitseväelasel on õigus kohtuda Kaitseväe struktuuriüksuse ülema või tema volitatud isikuga.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (2) Arestialuse, väljasaadetava või rahvusvahelise kaitse taotleja ja vahistatu soovil võimaldatakse tal vähemalt üks tund päevas viibida valve all värskes õhus.

[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (3) Arestialune, vahistatu, väljasaadetav või rahvusvahelise kaitse taotleja võib järelevalve all kasutada selleks kohandatud arvutites ametlikke õigusaktide andmebaase, kohtulahendite registreid, Riigikogu veebilehte ja õiguskantsleri veebilehte.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

§ 32.   Kinnipeetu kohustused

  (1) Kinnipeetu on kohustatud:
  1) täitma „Vangistusseaduse”, arestimaja sisekorraeeskirja ja arestimaja päevakava nõudeid;
  2) alluma vastuvaidlematult arestimaja ametniku seaduslikule korraldusele;
  3) viivitamatult teatama arestimaja ametnikule kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada arestimaja julgeolekut, sisekorda või teise isiku elu või tervist;
  4) suhtuma heaperemehelikult tema valduses olevatesse esemetesse;
  5) hoolitsema isikliku hügieeni eest, hoidma puhtust kambris ja arestimaja teistes ruumides.

  (2) Kinnipeetul on keelatud:
  1) rikkuda kambrikaaslaste või arestimaja rahu, pidada mis tahes vormis sidet teises kambris viibiva isikuga;
  2) takistada arestimaja ametnikul kambri jälgimist;
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]
  3) takistada arestimaja ametnikul kohustuste täitmist ja häirida teisi kinnipeetuid;
  4) rikkuda kambrit või selle sisustust;
  5) mängida kasu saamise eesmärgil;
  6) tätoveerida ennast või kambrikaaslast;
  7) müüa, kinkida, üle anda või vahetada isiklikku eset või ainet;
  8) kasutada ebatsensuurseid väljendeid, solvata arestimaja ametnikku või teisi isikuid.

10. peatükk Arestimajas lubatud asjad 

§ 33.   Kinnipeetule lubatud asjad

  (1) Kinnipeetul on õigus hoida enda juures või kinnipeetute isiklike asjade hoiuruumis (edaspidi hoiuruum) arestimajja saabumisel kaasa võetud asju, arestimaja poolt kasutusse antud asju ja kinnipeetule saadetud asju.

  (2) Kinnipeetu enda juures ja hoiuruumis olevate asjade kaal kokku ei või ületada 30 kilogrammi.

  (3) Kriminaalmenetluse ajal võib kinnipeetu enda juures või hoiuruumis oleva isikliku asja väljastada tema nimetatud lähedasele või muule isikule väljaspool arestimaja kinnipeetu taotluse alusel juhul, kui asja väljastamine ei kahjusta kriminaalmenetluse läbiviimist.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

§ 34.   Kartseris lubatud asjad

  Kartseris võivad kinnipeetul olla kaasas pühakiri, tema õiguste kaitseks vajalikud õigusaktid (eelkõige Eesti Vabariigi Põhiseadus, „Vangistusseadus” ja „Arestimaja sisekorraeeskiri”), mõistlikus koguses õppekirjandust, kirjapaberit, kirjutusvahendeid, kirjamarke, ümbrikke, tema kohta tehtud kohtuotsuseid ja -määruseid, süüdistuskokkuvõtteid, tema kirjadele saabunud vastuseid, abielusõrmus, ususümbolid, telefonikaart, seep, kamm, hambapasta, hambahari, käterätt, rull tualettpaberit, naiskinnipeetaval hügieenisidemed ning puudega inimesele vajalikud abivahendid.

§ 35.   Arestimajas lubatud asjade hoidmine

  (1) Arestimajja vastuvõtmisel paigutatakse kinnipeetuga kaasas olevad asjad hoiule või antakse kinnipeetu soovil tema juurde kambrisse, arvestades § 33 lõikes 2 ja §-s 39 toodud piiranguid.

  (2) Kinnipeetu juurde kambrisse või hoiuruumi hoiule antavatest asjadest koostatakse ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetu käes või hoiuruumis. Nimekiri koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kinnipeetule, teine hoiuruumi eest vastutavale ametnikule. Kinnipeetu ümberpaigutamisel teise arestimajja, kinnipidamiskeskusesse või vanglasse lisatakse arestimaja käes olev nimekiri kinnipeetu isiklikku toimikusse.
[RT I, 28.09.2013, 1 - jõust. 01.10.2013]

  (3) Hoiuruumi hoiule antud asjad hoiustatakse viisil, mis tagab nende säilimise.

  (4) Asjad antakse hoiuruumi hoiule ja väljastatakse kinnipeetule hoiuruumis oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja hoiuruumist väljastamist kinnitavad hoiuruumi eest vastutav ametnik ja kinnipeetu allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril.

§ 36.   Pakkide vastuvõtu korraldus

  (1) Vahistatul ja väljasaadetaval või rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus saada ühe kalendrikuu jooksul käsi- või postipakki kogukaaluga kuni viis kilogrammi.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (2) Vahistatule ja väljasaadetavale või rahvusvahelise kaitse taotlejale võib pakis saata järgmisi esemeid:
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]
  1) ühte komplekti hooajalist üleriietust, peakatet, jalatseid;
  2) mehaanilist või elektripardlit või komplekti mittevahetatava teraga habemelõikureid, seepi (mitte metallpakendis), šampooni (mitte klaas- ega metalltaaras), dušigeeli (mitte klaas- ega metalltaaras), hambapastat (mitte klaas- ega metalltaaras), hambaharja, piirituseta ja gaasiga survestamata pihustita deodoranti, tualettpaberit, küünelõikurit, kammi ja prillid arsti loal, välja arvatud päikeseprillid;
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]
  3) kirjatarbeid, sealhulgas paberit, kirjutusvahendeid, ümbrikuid, marke, postkaarte;
  4) raamatuid, perioodilisi väljaandeid, õigusakte;
  5) religioosset sümboolikat;
  6) fotosid;
  7) [kehtetu - RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]
  8) originaalpakendis telefonikaarte.
  9) [kehtetu - RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (3) Pakis ei tohi olla kirja ega sedelit.

  (4) Pakkide vastuvõtmise täpsema korra kehtestab prefekt käskkirjaga.

§ 37.   Asjade hävitamine

  (1) Hügieeninõuete täitmise tagamiseks võib arestimaja juht otsustada kinnipeetule kuuluvate asjade hävitamise, kui ta on sellest kinnipeetule allkirja vastu teatanud.

  (2) Kui kinnipeetu asjade kaal ületab 30 kilogrammi, teeb arestimaja juht kinnipeetule ettepaneku saata piirkaalu ületav kogus asju lähedastele või muudele isikutele väljaspool arestimaja. Kui kinnipeetu sellest keeldub, hävitatakse piirkogust ületavad asjad, arvestades võimaluse korral kinnipeetu soovi.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

§ 38.   Isiklike asjadega toimimine kinnipeetu arestimajast lahkumise korral

  (1) Kui kinnipeetu arestimajast vabastatakse, tagastatakse talle arestimajas hoiul olevad asjad.

  (2) Kinnipeetu teise arestimajja, kinnipidamiskeskusesse või vanglasse ümberpaigutamise korral saadetakse sinna ka tema asjad.
[RT I, 28.09.2013, 1 - jõust. 01.10.2013]

  (3) Kinnipeetu surma korral edastatakse asjad tema omastele.

  (4) Asjad, mille kinnipeetu jätab pärast arestimajast lahkumist arestimajja ega tule neile järele arestimajast lahkumisest ühe kuu möödumisel, hävitatakse. Arestimaja peab enne asjade hävitamist kontrollima asjade omaniku võimalikku taas arestimajas või vanglas viibimist. Juhul kui isik viibib arestimajas või vanglas, siis asjad tagastatakse talle.

  (5) Kui kinnipeetu lahkub arestimajast ajutiselt, jäetakse asjad arestimajja hoiule. Kinnipeetu soovil võib asjad talle kaasa anda, kui see on võimalik.

  (6) Kinnipeetule antakse asjad üle allkirja vastu.

11. peatükk Keelatud ja leitud esemed 

§ 39.   Keelatud esemete ja ainete loetelu

  (1) Kinnipeetule on arestimajas keelatud:
  1) esemed, millega on võimalik tekitada vigastusi, nagu relvad ja laskemoon, erivahendid, nõelad, vardad, nöörid, niidid, võtmed, köied ja traadid;
  2) lõhkeained, sealhulgas ained, mille kokku segamise tulemusena saadakse lõhkeaineid, radioaktiivsed, oksüdeerivad, söövitavad, kergelt süttivad või muud mürgised ained või gaasid;
  3) süütamisvahendid;
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]
  31) tubakatooted ja tubakatootega seonduvad tooted ning esemed, millest ja mille abil on võimalik tubakatooteid või tubakatoodetega seonduvaid tooteid kokku panna või neid tarbida;
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]
  4) narkootilised, psühhotroopsed ja muud uimastava või tugeva toimega ained;
  5) retseptiravimid, välja arvatud arsti ettekirjutusel;
  6) optilised riistad, välja arvatud prillid;
  7) alkohol ja alkoholi sisaldavad ained;
  8) tööriistad ja ehitusmaterjalid;
  9) spordivahendid ja spordivahendiks kohandatud esemed;
  10) mängukonsoolid, mobiiltelefonid ja muud elektroonilised või tehnilised sidepidamisvahendid või infokandjad, sealhulgas raadiosaatjad, pihu- ja personaalarvutid, mille kaudu on võimalik infot edastada ja vastu võtta;
  11) fotoaparaadid, videokaamerad;
  12) küünlad;
  13) kalad, loomad ja linnud;
  14) taimed;
  15) vägivalda, vihkamist või rassismi propageerivad trükised ning pornograafilised teosed;
  16) sularaha, väärtpaberid, pangakaardid;
  17) hasartmänguvahendid ja hasartmänguvahenditeks kohandatud esemed;
  18) väärisesemed, välja arvatud abielusõrmus või religioosne sümboolika;
  19) toiduained (välja arvatud kinnipeetule arestimajas toitlustamisel antud toiduained);
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]
  20) tekstiiltooted ruumi sisustamiseks, sealhulgas vaibad, kardinad;
  21) isevalmistatud või tehniliselt mittekorras elektriseadmed.

  (2) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik võib käskkirjaga keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad „Vangistusseaduse” § 15 lõikes 2 sätestatud tingimustele.

[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (3) Kinnipeetul ei võimaldata arestimajas viibimise ajal kasutada vanglas oleva isiku arvel olevaid vahendeid, samuti hoiul olevat sularaha ostude sooritamiseks, välja arvatud kirjavahetuse pidamiseks.

§ 40.   Keelatud esemetega toimimine

  (1) Arestimajja saabumisel kinnipeetu poolt vabatahtlikult üle antud keelatud esemete korral teeb arestimaja ametnik kinnipeetule ettepaneku anda keelatud asjad üle lähedastele või muudele isikutele väljaspool arestimaja. Kui üleandmine ei ole võimalik, siis korraldatakse eseme hoidmine, võõrandamine, tagastamine või hävitamine keelatud eseme otstarbest tulenevalt.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Tsiviilkäibes keelatud esemete korral toimitakse seaduses sätestatud korras.

  (3) Kriminaalasjas ja väärteoasjas konfiskeeritud vara ning muudel kui käesolevas korras ette nähtud riigi omandisse üleläinud vara hävitamise ja võõrandamise menetlust reguleeritakse vastavates seadustes või nende alusel kehtestatud muudes õigusaktides.

§ 41.   Leitud esemega toimimine

  (1) Leitud ese või sularaha, mille omanikku ei suudeta tuvastada, antakse üle Politsei- ja Piirivalveametis leidude eest vastutavale ametnikule, kes korraldab selle hoidmise, riigieelarve tuludesse kandmise, tagastamise, võõrandamise või hävitamise Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori kehtestatud korras.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Kinnipeetule kuuluvad dokumendid paigutatakse kinnipeetu isiklikku toimikusse ja tagastatakse kinnipeetule tema vabanemisel.

§ 42.   Leitud eseme kohta akti koostamine

  (1) Leitud eseme kohta koostab arestimaja ametnik akti, kuhu märgitakse:
  1) leitud eseme kirjeldus ja võimaluse korral ka selle arvatav rahaline väärtus;
  2) leidmise kuupäev ja kellaaeg;
  3) selle kinnipeetu nimi, kelle juurest ese või aine leiti või eseme või aine leidmise koht;
  4) ettepanek eseme omanikule tagastamise või Politsei- ja Piirivalveametis leidude eest vastutavale ametnikule üle andmise kohta;
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]
  5) eseme või aine leidnud arestimaja ametniku nimi ja allkiri ning leidmise kuupäev.
  6) [kehtetu - RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (11) Vajadusel esemed fotografeeritakse.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Akti kinnitab arestimaja juht, kes otsustab eseme omanikule tagastamise või Politsei- ja Piirivalveametis leidude eest vastutavale ametnikule üle andmise.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Väärtusetu leitud eseme korral akti koostamine ei ole vajalik.

§ 43.   Kinnipeetule saadetud pakist äravõetud esemetega toimimine

  (1) Kui äravõetud esemete väärtus on üle 6,40 euro, saadab arestimaja paki saatnud isikule asjakohase selgituse selle kohta, milliseid esemeid on pakis lubatud saata ning informatsiooni saadetud asjade kättesaamise võimaluste kohta. Kui isik ei ole kahe nädala möödumisel teabe saatmisest keelatud esemele järele tulnud või kui sama isik saadab paki teel teist korda keelatud esemeid, siis äravõetud esemeid ei tagastata, vaid võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või antakse kinnipeetule tema vabanemisel. Kui paki saatjat ei suudeta kindlaks teha, ese võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või tagastatakse kinnipeetule vabanemisel vastavalt käesolevale korrale.

  (2) Kui äravõetud esemete väärtus on 6,40 eurot või alla selle, siis käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud selgitust ei saadeta ja ese võõrandatakse, hävitatakse, kantakse riigieelarve tuludesse või antakse kinnipeetule tema vabanemisel.

§ 44.   Pakist äravõetud eseme kohta akti koostamine

  (1) Kinnipeetule saadetud pakist keelatud eseme leidmise kohta koostab paki sisu kontrolliv ametnik akti, milles märgitakse:
  1) leitud eseme kirjeldus ning fotod, kui esemeid on fotografeeritud;
  2) leidmise kuupäev ja kellaaeg;
  3) paki saaja nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünnikuupäev;
  4) paki saatja nimi ja aadress või kui need pole teada, siis paki edastanud postiasutuse andmed;
  5) ettepanek eseme hävitamise või saatjale tagastamise kohta;
  6) akti koostaja nimi ja allkiri ning eseme leidmise kuupäev.

  (2) Vajadusel esemed fotografeeritakse.

  (3) Akti kinnitab arestimaja juht, kes otsustab saatjale eseme tagastamise, eseme võõrandamise, hävitamise, riigi tuludesse pööramise või kinnipeetule vabanemisel üle andmise.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

§ 45.   Eseme hävitamine ja võõrandamine

  (1) Eseme hävitab prefekti määratud komisjon.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Ese hävitatakse viisil, mis ei ole ohtlik elule, tervisele ega keskkonnale ja mis välistab eseme taaskasutuse.

  (3) Hävitamise kohta koostatakse akt, kuhu kantakse hävitatavat eset või ainet iseloomustavad andmed, hävitamise aeg, koht ja viis ning hävitamise läbiviinud ametnike nimed ja allkirjad. Akti kinnitab arestimaja juht.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Ese võõrandatakse riigivara võõrandamiste reguleerivates õigusaktides sätestatud korras.

§ 46.   Dokumentide hoidmine

  Eseme leidmise ja äravõtmise ning hävitamise aktid ja võõrandamise dokumendid koos riigieelarve tuludesse laekunud summa ülekandmise kohta tehtud maksekorralduse koopiaga säilitatakse Politsei- ja Piirivalveametis 5 aastat.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

12. peatükk Kirjavahetus ja telefoni kasutamine 

§ 47.   Kirjavahetuse kulud

  Kirjavahetus toimub kinnipeetu kulul. Rahaliste vahendite puudumisel tagab arestimaja kinnipeetule võimaluse saata kiri õiguskantslerile, Politsei- ja Piirivalveametile, Presidendi Kantseleile, prokurörile, uurijale, kohtule, kaitsjale ning kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötajale.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

§ 48.   Kirja saatmine ja registreerimine

  (1) Kinnipeetu annab oma kirja avatud ümbrikus vahetult üle kirjavahetuse eest vastutavale arestimaja ametnikule, kes kontrollib ümbriku sisu. Seejärel kleebib kinnipeetu arestimaja ametniku juuresolekul ümbriku kinni.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata „Vangistusseaduse” § 29 lõikes 1 ja § 97 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

  (3) Kinnise ümbriku tagaküljele peab kinnipeetu kirjutama oma nime ja kirja arestimaja ametnikule edastamise kuupäeva. Seejärel kinnitab kinnipeetu kirja üleandmist allkirjaga.

  (4) Vaide annab kinnipeetu üle kirjavahetuse eest vastutavale arestimaja ametnikule. Kinnipeetu kinnitab vaide üleandmist allkirjaga.

  (5) [Kehtetu - RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (6) Kinnipeetu märgukiri, selgitustaotlus või vaie registreeritakse vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti dokumendihalduskorrale elektroonses andmebaasis.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

§ 49.   Politsei- ja Piirivalveametile ning Siseministeeriumile saadetava võõrkeelse vaide ja kirja tõlkimine

  (1) Arestimaja saadab Politsei- ja Piirivalveametile adresseeritud võõrkeelse vaide või kirja ning Siseministeeriumile adresseeritud võõrkeelse kirja enne edastamist tõlkijale, kellega on sõlmitud vastav leping.

  (2) Tõlketeenuse kulud katab kinnipeetu. Tasu maksmine toimub tõlkija esitatud arve alusel. Enne võõrkeelse vaide ja kirja vastuvõtmist võtab arestimaja kinnipeetavalt allkirja nõusoleku kohta, et pärast tõlkija arve esitamist tasub kinnipeetu võõrkeelse vaide või kirja tõlkimisele kulunud summa. Enne allkirja võtmist tehakse kinnipeetule teatavaks tõlketeenuste hinnakiri ning raha arvutamise kord.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (3) Kui kinnipeetul puuduvad rahalised vahendid, tagab tõlketeenuse prefektuur, kes tõlke tegemise vajaduse hindamisel arvestab selle esitamise asjaolusid kooskõlas hea halduse ja kaalutlusõiguse teostamise põhimõtetega.

  (4) Kui kinnipeetu keeldub tõlketasu maksmast ning arestimaja on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab oma õiguste kaitsmist, jätab arestimaja vaide või kirja tõlkebüroole edastamata. Sellisel juhul edastab arestimaja kinnipeetu kirjutatud võõrkeelse vaide või kirja otse Politsei- ja Piirivalveametile või Siseministeeriumile.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (5) Tõlkija edastab originaaldokumendid koos eestikeelse tõlkega Politsei- ja Piirivalveametile või Siseministeeriumile.

  (6) Tõlkimiseks kulunud aega arvestab Politsei- ja Piirivalveamet või Siseministeerium üldjuhul tähtaja ennistamise alusena.

  (7) Politsei- ja Piirivalveamet või Siseministeerium arvestab vaide kohta otsuse tegemise või kirjale vastamise tähtaega eestikeelse vaide või kirja saabumisele järgnevast päevast.

  (8) Tõlkimise protseduuri täpsem korraldus sätestatakse Politsei- ja Piirivalveameti ja tõlkija vahel sõlmitavas lepingus. Lepingus nähakse ette muu hulgas ka tõlkija konfidentsiaalsuskohustus ning tähtajad tõlkimiseks ja tõlke edastamiseks.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

§ 50.   Kirja väljasaatmine

  Väljaminev kiri postitatakse kolme tööpäeva jooksul kinnipeetu poolt kirja arestimaja ametnikule üleandmisest arvates.

§ 51.   Kinnipeetule saadetud kiri

  (1) Kiri edastatakse kinnipeetule allkirja vastu viie tööpäeva jooksul kirja arestimajja saabumisest arvates.

  (2) Õiguskantslerilt kinnipeetule saabunud kiri antakse kinnipeetule allkirja vastu viivitamata kätte suletud ümbrikus.

  (3) Kinnipeetule saabunud kirjast võtab arestimaja ametnik ära arestimajas keelatud esemed. Äravõetud esemete suhtes kohaldatakse käesoleva määruse § 43 sätteid.

§ 52.   Telefoni kasutamine

  (1) Kinnipeetu võib kasutada helistamiseks selleks ettenähtud telefoni oma kulul. Telefoni kasutamise korral tagatakse kinnipeetule telefoni teel edastatava sõnumi saladuse kaitse.

  (2) Kinnipeetul võimaldatakse kasutada telefoni vähemalt üks kord nädalas. Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette arestimaja päevakavas.

  (3) Kõneks võib kasutada teisaldatavat või kohakindlat telefonitaksofoni, mida kasutatakse telefonikaardiga.

  (4) Kinnipeetul, kelle telefoni kasutamise õigust ei ole piiratud, on lubatud omada telefonikaarti, mida hoitakse arestimajja hoiule võetud asjade juures.

§ 53.   Kirjavahetuse ja telefoni kasutamise piiramine

  (1) Kinnipeetu saab telefoni kasutada taotluse alusel, kui seda õigust ei ole kriminaalmenetluse huvides piiranud prokurör või kohus. Telefoni kasutamise korraldus peab välistama eri kambritesse paigutatud kinnipeetute omavahelise sidepidamise või kokkusaamise.

  (2) Prokuratuuri või kohtu määrus piirata kirjavahetuse pidamist või telefoni kasutamist lisatakse kinnipeetu isiklikku toimikusse.

  (3) Kirjavahetust ja telefoni kasutamist ei piirata, kui kinnipeetu suhtleb õiguskantsleri, Politsei- ja Piirivalveameti, Presidendi Kantselei, prokuröri, uurija, kohtu, kaitsja või kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötajaga.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

13. peatükk Kinnipeetu kokkusaamised 

§ 54.   Kokkusaamine arestimajas

  (1) Arestialusel on õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord nädalas, kestusega kuni kaks tundi.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (11) Väljasaadetaval või rahvusvahelise kaitse taotlejal on õigus lühiajalisele kokkusaamisele vähemalt üks kord nädalas, kestusega kuni kolm tundi.
[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (2) Vahistatul on õigus lühiajalisele kokkusaamisele üks kord kuus, kestusega kuni kolm tundi.

  (3) Teistel käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata arestimajas viibivate kinnipeetute lühiajalise kokkusaamise võimaldamise otsustab arestimaja juht kinnipeetu taotluse alusel.

  (4) Lühiajalisi kokkusaamisi ei võimaldata distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetule.

  (41) Lühiajalisi kokkusaamisi ei võimaldata distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (5) [Kehtetu - RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

§ 55.   Kokkusaamise tingimused

  (1) Kokkusaamine toimub arestimaja territooriumil kokkusaamisruumis arestimaja ametniku järelevalve all.

  (2) Kokkusaamisruumis võib kinnipeetu ja temaga kokkusaamisele tulnud isiku (edaspidi kokkusaaja) eraldada klaasist või traatvõrgust vaheseinaga.

  (3) Kinnipeetule võimaldatakse kokkusaamine korraga kuni kahe täiskasvanud isikuga. Kokkusaamisele võib täiskasvanu kaasa võtta lapsi arestimajaga kooskõlastatud arvul.

§ 56.   Kokkusaamise taotlemine

  (1) Kokkusaamine toimub kinnipeetu või kokkusaaja kirjaliku taotluse alusel ja arestimaja juhi või tema määratud ametniku loal.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine tehakse kinnipeetule ja kokkusaajale teatavaks viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest arvates.

  (3) Kokkusaamise võimaldamisel teatatakse taotluse esitajale kokkusaamise aeg ja tehakse vastav kanne arestimaja töö arvestamise raamatusse.

§ 57.   Kokkusaamise taotluses esitatavad andmed

  (1) Kokkusaamise taotluses märgitakse:
  1) kokkusaaja ees- ja perekonnanimi;
  2) kinnipeetu ees- ja perekonnanimi;
  3) kui kokkusaamisele võetakse kaasa lapsed, siis märge nende arvu kohta;
  4) kokkusaamisel suhtlemiseks kasutatav keel;
  5) soovitav kokkusaamise aeg;
  6) taotleja allkiri ja kuupäev;
  7) taotleja kontaktandmed ja telefoninumber.

  (2) Kokkusaaja märgib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele veel ka järgmised andmed:
  1) oma sünniaeg ja -koht;
  2) elukoha aadress;
  3) isikukood;
  4) isikut tõendava dokumendi number ja väljaandmise kuupäev;
  5) tema suhe kinnipeetuga (perekonnaliige, sõber, tuttav, elukaaslane jne).

  (3) Kokkusaamise taotlus pannakse kinnipeetu isiklikku toimikusse.

§ 58.   Loa andmisest keeldumine

  Loa andmisest võib keelduda, kui:
  1) kinnipeetul on § 54 lõikes 1 või 2 nimetatud perioodil üks kokkusaamine juba olnud ja kokkusaamisruumis ei ole vaba kohta;
  2) on alust kahelda kokkusaaja maines;
  3) kokkusaamine võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist.

§ 59.   Kokkusaamisele lubamisest keeldumine

  (1) Kokkusaamisele ei lubata isikut, kes on alkoholi- või narkojoobe nähtudega või kellel on välisel vaatlusel tuvastatavad nakkushaiguse nähud.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Alaealist isikut ilma täiskasvanud saatjata kokkusaamisele ei lubata.

§ 60.   Kokkusaamise läbiviimine

  (1) Enne kokkusaamisele lubamist:
  1) kontrollitakse kokkusaaja isikusamasust esitatud isikut tõendava dokumendi alusel;
  2) tutvustatakse kokkusaajale kokkusaamise korda;
  3) tehakse kokkusaajale ettepanek anda kokkusaamise ajaks arestimaja vastutavale hoiule asjad, mis kinnipeetule on keelatud.

  (2) Enne ja pärast kokkusaamist otsitakse kinnipeetu ja kokkusaaja läbi. Läbiotsimist teostab läbiotsitavaga samast soost arestimaja ametnik.

  (3) Läbiotsimisel kokkusaajalt leitud kinnipeetule arestimajas keelatud asjad võetakse hoiule ja tagastatakse kokkusaajale pärast kokkusaamise lõppu. Esemete hoiule võtmise kohta koostatakse protokoll.

  (4) Kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest või läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata.

  (5) Kinnipeetul ja kokkusaajal on keelatud teineteisele üle anda asju.

  (6) Kokkusaamisel suhtlevad asjaosalised kokkusaamise taotluses märgitud keeles. Kui arestimaja ametnik ei valda seda keelt, siis kasutatakse tõlgi abi.

§ 61.   Kokkusaamise katkestamine

  (1) Arestimaja ametnikul on õigus kokkusaamine kohe katkestada, kui see võib ohustada arestimaja julgeolekut või sisekorda või kui kokkusaamisel kasutatakse muud keelt, kui on märgitud kokkusaamise taotluses.

  (2) Vahistatu kokkusaamise võib katkestada, kui kokkusaamine võib kahjustada kriminaalmenetluse läbiviimist.

  (3) Kohtumise katkestamisest kannab selle katkestanud arestimaja ametnik koheselt ette arestimaja juhile, kes võtab vastu lõpliku otsuse kohtumise lõpetamise kohta.

§ 62.   Kokkusaamine kaitsja, advokaadist esindaja, notari, kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötaja, vaimuliku, Kaitseväe esindaja või muu isikuga, kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid

[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

  (1) Kinnipeetu kokkusaamine kaitsja, advokaadist esindaja, vaimuliku, kodakondsusjärgse riigi konsulaartöötaja, tõestamistoimingu tegemiseks notariga või Kaitseväe struktuuriüksuse ülema või tema volitatud isikuga või muu isikuga, kes täidab talle seadusega pandud ülesandeid (edaspidi arestimajja lubatud isik) toimub esimesel võimalusel. Kokkusaamised toimuvad segamatult selleks ette nähtud eraldi ruumis.

  (2) Kinnipeetu ja arestimajja lubatud lõikes 1 nimetatud isiku võib kokkusaamisel eraldada, kui vahetu kokkusaamine võib ohustada
  1) arestimaja julgeolekut või sisekorda või
  2) arestimajja lubatud isiku turvalisust või
  3) kinnipeetu või arestimajja lubatud isiku tervist.

  (3) Kokkusaamist on lubatud jälgida, kuid mitte pealt kuulata.

  (4) Kokkusaamist kaitsjaga ei ole lubatud katkestada, välja arvatud seaduses sätestatud juhul.

[RT I, 29.07.2020, 2 - jõust. 01.08.2020]

§ 63.   Eriolukord

  Epideemia või muu eriolukorra puhul, mis võib häirida arestimaja normaalset tegevust, võib prefekt arestimaja juhi ettepanekul kokkusaamised kirjaliku korraldusega ajutiselt ära keelata.

14. peatükk Lühiajaline vabastamine ja -väljaviimine 

§ 64.   Arestialuse lühiajaline vabastamine

  (1) Abikaasa, registreeritud elukaaslase, isa, ema, vanaisa, vanaema, lapse, lapsendaja, lapsendatu, venna või õe parandamatult raske haiguse või surma või muu erakorralise perekondliku sündmuse korral võib prefekt või arestimaja juht lühiajaliselt vabastada arestialuse kuni kolmeks päevaks. Luba antakse arestialuse kirjaliku taotluse alusel.

[RT I, 28.12.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]

  (11) Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase lühiajaline vabastamine toimub kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksuse ülema ja arestimaja juhi nõusolekul distsiplinaararesti kandva kaitseväelase kirjaliku taotluse alusel.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (2) Põgenemiskalduvustega arestialust lühiajaliselt ei vabastata.

  (3) Arestialuse vabaduses viibimise ajaks aresti kandmine peatub.

  (4) Lühiajalise vabastamise taotluse rahuldamine otsustatakse kolme tööpäeva jooksul alates taotluse saamisest.

§ 65.   Lühiajaline väljaviimine

  (1) Olulistel ja edasilükkamatutel isiklikel, õiguslikel või ärilistel asjaoludel, mis nõuavad isiklikku kohalolekut, on prefektil õigus lubada vahistatu välja viia järelevalve all kuni üheks päevaks, kui selleks on andnud nõusoleku uurimisasutus, prokuratuur või kohus, kui kriminaalasi on kohtu menetluses.

  (2) Prefektil on õigus lubada käesoleva paragrahvi lõikes 1 tingimustel ning kooskõlas „Vangistusseadusega” välja viia ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kinnipeetu.

  (3) Luba lühiajaliseks väljaviimiseks antakse kinnipeetu taotluse alusel. Väljaviimise kulud kannab kinnipeetu.

  (4) Väljaviimise kulud koosnevad personali- ja transpordikuludest ning muudest kulutustest.

  (5) Lühiajalist väljaviimist ei lubata distsiplinaararesti kandvale kaitseväelasele.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 66.   Lühiajalise väljaviimise või lühiajalise vabastamise taotlus

  (1) Taotluses märgitakse:
  1) taotleja nimi;
  2) põhjus;
  3) soovitav aeg ja kestus;
  4) sihtkoha täpne aadress;
  5) isikute nimed, kelle juurde tahetakse minna;
  6) kinnitus selle kohta, et kinnipeetule on tutvustatud lühiajalise väljaviimise või lühiajalise vabastamise tingimusi ning et teda on hoiatatud tagasipöördumistähtaja rikkumise ja muu õigusrikkumise toimepanemise tagajärgede eest.

  (2) Taotlusele lisatakse erakorralist perekondlikku sündmust kinnitav dokument.

§ 67.   Loa andmisest keeldumine

  Prefekt või arestimaja juht võib keelduda lühiajalise väljaviimise või lühiajalise vabastamise loa andmisest, kui:
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]
  1) taotluses või sellele lisatud dokumentides on teadlikult esitanud valeandmeid;
  2) kinnipeetule kehtib distsiplinaarkaristus;
  3) väljaviimise või vabastamise eesmärk on vastuolus arestimajas viibimise asjaoludega;
  4) distsiplinaararesti kandva kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksuse ülema nõusolek puudub.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 68.   Lühiajalise vabastamise tunnistus

  (1) Arestialusele antakse lühiajalise vabastamise ajaks prefekti käskkirja alusel lühiajalise vabastamise tunnistus.

  (2) Tunnistusele märgitakse järgmised andmed:
  1) tunnistuse välja andnud prefektuuri ja arestimaja nimetus;
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]
  2) tunnistuse number;
  3) tunnistuse väljaandmise kuupäev;
  4) arestialuse ees- ja perekonnanimi ning sugu;
  5) arestialuse foto;
  6) arestialuse isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ja koht;
  7) vabastuse alg- ja lõppaeg (aasta, kuu, päev ja kellaaeg);
  8) arestialuse peatumiskoha aadress;
  9) arestialuse asukoha järgse prefektuuri aadress;
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]
  10) arestimaja korrapidaja telefoninumber;
  11) aeg, mil arestialune pöördus tagasi arestimajja (aasta, kuu, päev ja kellaaeg).

  (3) Tunnistus kinnitatakse prefekti või arestimaja juhi ja arestialuse allkirjaga ning Politsei- ja Piirivalveameti struktuuriüksuse pitseriga.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (4) Tunnistuse vormi kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.

  (41) Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase tunnistusele lisatakse Kaitseväe struktuuriüksuse ülema nõusoleku koopia.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

§ 69.   Toimingud enne arestialuse lühiajalist vabastamist ja sihtkohta saabumisel

  (1) Sihtkoha prefektuurile tehakse arestialuse saabumise päev teatavaks vähemalt üks tööpäev enne arestialuse lühiajalise vabastuse algust.

  (2) Sihtkohta saabumise ja sealt lahkumise päeval on arestialune kohustatud end registreerima kohalikus prefektuuris, mille aadress on tunnistusel.

  (3) Registreerimise kohta tehakse tunnistusele märge, mis kinnitatakse pitseriga.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

§ 70.   Tagasisaabumine ja selle edasi lükkamine

  (1) Lühiajaliselt vabastatud arestialune on kohustatud saabuma viimasel päeval tagasi arestimajja tunnistusel märgitud kellaajaks kainena.

  (2) Kui arestialuse arestimajja naasmine on haiguse või muu temast mitteoleneva mõjuva asjaolu tõttu takistatud, peab ta sellest viivitamata teatama arestimaja pädevale ametnikule ning saabudes esitama arestimajja hilinemise asjaolusid tõendavad dokumendid.

§ 71.   Arestialuse toimetamine arestimajja enne lühiajalise vabastuse tähtaja möödumist

  Kui arestialune on lühiajalise vabastuse ajal toime pannud õigusrikkumise või kui ta on kinni peetud kuriteo toimepanemises kahtlustatavana, katkeb vabastus viivitamata ja arestialune toimetatakse arestimajja tagasi.

§ 72.   Dokumentide tagastamine

  (1) Lühiajaliselt vabastuselt naasnud arestialune tagastab tunnistuse, sellele märgitakse arestimajja saabumise kuupäev ja kellaaeg.

  (2) Arestialuse lühiajalise vabastusega seotud dokumendid paigutatakse isiklikku toimikusse.

15. peatükk Kinnipeetu distsiplinaarne mõjutamine 

§ 73.   Distsiplinaarkaristused

  (1) „Vangistusseaduse”, arestimaja sisekorraeeskirja või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetule kohaldada distsiplinaarkaristusi.

  (2) Vahistatutele arestimajas kohaldatavad distsiplinaarkaristused on:
  1) noomitus;
  2) kartserisse paigutamine kuni 30 ööpäevaks.

  (3) Arestialustele kohaldatavad distsiplinaarkaristused on:
[RT I, 28.03.2015, 2 - jõust. 02.04.2015]
  1) noomitus;
  2) kokkusaamise keelamine;
  3) kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks.

  (4) Alla 21 aasta vanuse kinnipeetu võib kartserisse paigutada kuni 20 ööpäevaks, noorema kui 18 aasta vanuse vahialuse võib kartserisse paigutada kuni 15 ööpäevaks.

  (5) Raske distsiplinaarrikkumise korral on arestimaja juhil õigus paigutada kinnipeetu eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist, kuid mitte kauemaks kui 24 tunniks. Kinnipeetu enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist eraldi kambrisse paigutamine märgitakse arestimaja töö arvestamise raamatusse.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

§ 74.   Distsiplinaarmenetlus

  (1) Distsiplinaarmenetluse viib läbi prefekti käskkirja alusel arestimaja juht või tema määratud ametnik.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Kinnipeetut informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetul on õigus anda selgitusi.

  (21) Distsiplinaararesti kandva kaitseväelase distsipliinirikkumisest teavitatakse kaitseväelase Kaitseväe struktuuriüksuse ülemat.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

  (3) Distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse, protokolli märgitakse järgmised andmed:
  1) distsiplinaarrikkuja ees- ja perekonnanimi ja isikukood või selle puudumisel sünnikuupäev;
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]
  2) distsiplinaarrikkumise aeg ja koht;
  3) distsiplinaarrikkumise asjaolude detailne kirjeldus;
  4) viide õigusakti sättele, mida on rikutud;
  5) viide kinnipeetult võetud seletusele, sealhulgas sellele, kas isik tunnistab oma süüd või mitte;
  6) viide tunnistajatelt võetud seletustele, sealhulgas asjaolude kirjeldus, mis tõendavad distsiplinaarsüütegu;
  7) viide muudele tõenditele ja nende asukohale;
  8) loetelu asjaoludest, millest peab selguma, milliste faktide ning tõendite alusel luges menetluse läbiviija süü tõendatuks;
  9) põhjendatud ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta;
  10) protokolli koostamise aeg;
  11) protokolli koostanud ametniku nimi ja ametinimetus;
  12) kinnipeetu allkiri protokolliga tutvumise kohta;
  13) protokolli tutvustanud ametniku nimi ja ametinimetus.

  (4) Protokollile lisatakse:
  1) tunnistajate seletused;
  2) distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne;
  3) kinnipeetu seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta;
  4) õiend kinnipeetu kehtivate distsiplinaarkaristuste kohta;
  5) õiend kartserisse paigutamise kohta.

  (5) Distsiplinaarmenetluse materjal lisatakse kinnipeetu isiklikku toimikusse.

§ 75.   Distsiplinaarkaristuse määramine

  (1) Distsiplinaarkaristuse määrab prefekt arestimaja juhi või distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse prefekti käskkirjaga, mis antakse kinnipeetule allkirja vastu.

  (2) Ühe ja sama distsiplinaarrikkumise eest võib kohaldada ainult üht distsiplinaarkaristust. Kollektiivsed karistused on keelatud.

  (3) Distsiplinaarkaristuse võib määrata kuue kuu jooksul arvates rikkumise toimepanemise päevast, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul rikkumise teadasaamise päevast arvates. Distsiplinaarkaristus määratakse enne kinnipeetu arestimajast vabanemist.

§ 76.   Distsiplinaarkaristuse täideviimine

  (1) Üldjuhul pööratakse distsiplinaarkaristus täitmisele kohe. Vahistatule määratud distsiplinaarkaristust ei täideta, kui seda ei ole pööratud täitmisele ühe kuu jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest alates.

  (2) Distsiplinaarkaristuse täideviimiseks kartserisse paigutatud kinnipeetut hoitakse kartseris üksinda. Kartseris võivad kinnipeetul olla ainult käesoleva määruse §-s 34 loetletud asjad.

  (3) Kartserisse vastuvõtmisel otsitakse kinnipeetu läbi. Kinnipeetu juures kambris olnud isiklikud asjad antakse arestimajja hoiule ning tagastatakse talle pärast kartserist vabastamist.

  (4) Kartserisse paigutatud kinnipeetu kutsumine uurimisasutusse või prokuröri juurde või kohtusse ei vabasta teda distsiplinaarkaristuse edasisest kandmisest.

§ 77.   Distsiplinaarkaristuse kustumine

  Distsiplinaarkaristus kustub, kui kinnipeetu ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist.

16. peatükk Arestimajast vabastamine 

§ 78.   Vabastamise korraldus

  (1) Kinnipeetu vabastamisel tagastatakse isikule allkirja vastu arestimajas hoiul olnud raha, väärtpaberid, dokumendid ja muud esemed. Asjade ja esemete kättesaamise kohta võetakse allkiri.

  (2) Vabastatav isik peab rikkumata tagastama temale arestimajas kasutamiseks antud voodivarustuse ja muu inventari. Juhul kui kinnipeetu on kahjustanud kambrit või kasutamiseks antud vara või selle hävitanud, tehakse talle ettepanek hüvitada kahju vabatahtlikult (mille kohta võetakse vastav allkiri) või nõutakse see temalt sisse seaduses ettenähtud korras.

  (3) Arestimaja ametnik teeb kinnipeetu vabastamise kohta sissekande arestimaja töö arvestuse raamatusse.

  (4) Kainenema paigutatud isiku kainenemisel öisel ajal võimaldatakse tema soovil jääda arestimajja kuni hommikuni.

§ 79.   Arestimajast vabastamise õiend

  (1) Arestimajast vabastamisel antakse kinnipeetule tema soovil arestimajast vabastamise õiend.
[RT I, 29.12.2011, 72 - jõust. 01.01.2012]

  (2) Arestimajast vabastamise õiendi vormi ja sellele kantavate andmete loetelu kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga.

§ 791.   Distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelase arestimajast vabastamine

  Pärast distsiplinaararesti täideviimist antakse kaitseväelane üle Kaitseväe struktuuriüksuse ülemale või tema volitatud isikule.
[RT I, 20.05.2017, 8 - jõust. 23.05.2017]

17. peatükk Rakendussäte 

§ 80.   Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 81.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 24. oktoobril 2011. a.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json