Tööhõiveprogramm 2012–2013

Määrus kehtestatakse „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 4¹ lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse tähtajaline tööhõiveprogramm (edaspidi programm), millega reguleeritakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse, maksmist programmi kestuse ajal ning programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamist.

§ 2.  Programmi eesmärgid

  (1) Programmi üldeesmärk on ennetada töötust ja lühendada töötuse kestust ning aidata tööle isikud, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse või muude eriliste takistuste tõttu.

  (2) Üldeesmärgi saavutamiseks on programmi alaeesmärgid:
  1) töö kaotamise ohus olevate isikute töölt tööle liikumise toetamine;
  2) karjäärivalikute ja tööotsingute toetamine;
  3) tööandjate toetamine sobivate töötajate leidmisel ja töölerakendamisel;
  4) alustavate ettevõtjate jätkusuutlikkuse toetamine;
  5) tööd leida soovivate isikute kvalifikatsiooni tõstmine;
  6) töölesaamise takistuste kõrvaldamine;
  7) töövalmiduse suurendamine.

§ 3.  Programmi ajaline kestus

  Programmi raames osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi 1. jaanuarist 2012. a kuni 31. detsembrini 2013. a.

§ 4.  Programmi rahaline maht

  (1) Programmi rahaline maht on programmi kestuse ajal „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses” ning programmis sätestatud tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse, maksmiseks kavandatud rahasumma.

  (2) Programmi rahaline maht 2012. aastal on kuni 29 940 172 eurot ja 2013. aastal kuni 31 218 741 eurot.

2. peatükk Programmi raames teostatavad tegevused 

1. jagu Üldsätted 

§ 5.  Täiendavad tööturuteenused

  Programmiga kehtestatakse ning programmi alusel osutatakse lisaks „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses” sätestatule järgmiseid tööturuteenuseid:
  1) karjääriinfo vahendamine;
  2) tööotsingunõustamine;
  3) ettevõtluse toetamine;
  4) individuaalne töölerakendamine;
  5) nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks;
  6) töövalmiduse toetamine;
  7) kvalifikatsiooni saamise toetamine.

§ 6.  Tööturuteenuste osutamine soodsamatel tingimustel

  Programmi alusel võib „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses” sätestatust soodsamatel tingimustel osutada järgmiseid tööturuteenuseid:
  1) töövahendus;
  2) tööturukoolitus;
  3) tööharjutus;
  4) palgatoetus;
  5) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
  6) tugiisikuga töötamine.

§ 7.  Tööturuteenuste kasutamiseks õigustatud isikud

  (1) Programmi raames osutatakse tööturuteenuseid „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses” sätestatule lisaks järgmistele isikutele:
  1) töötule osutatakse käesoleva määruse § 5 punktides 1–2 ja 4–7 nimetatud tööturuteenuseid;
  2) täiskoormusega õppes õppivale töötule, kaasa arvatud akadeemilisel puhkusel viibivale töötule, osutatakse „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 9 lõike 1 punktides 3 ja 9 ning käesoleva määruse § 5 punktides 1–2, 4–5 ja 7 nimetatud tööturuteenuseid. Täiskoormusega õppes õppivale puudega või pikaajalise tervisehäirega töötule osutatakse ka „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 9 lõike 1 punktides 10–13 nimetatud tööturuteenuseid;
  3) pikaajalise tervisehäirega töötule osutatakse „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 9 lõike 1 punktides 10–13 nimetatud tööturuteenuseid, kui see on vajalik tervisehäirest tingitud takistuse kõrvaldamiseks tööle asumisel või töötamisel;
  4) tööotsijale, kes on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta koondamise tõttu (edaspidi koondamisteatega tööotsija), osutatakse „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 9–13 ning käesoleva määruse § 5 punktides 1–2, 5 ja 7 nimetatud tööturuteenuseid individuaalse tööotsimiskava alusel;
  5) isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, osutatakse käesoleva määruse § 5 punktides 1–2 nimetatud tööturuteenuseid;
  6) töötajale ja avalikule teenistujale (edaspidi töötaja), kellel on puue või pikaajaline tervisehäire, mis takistab töötamist, osutatakse „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 9 lõike 1 punktides 11 ja 13 nimetatud tööturuteenuseid ning § 9 lõike 1 punktis 10 nimetatud tööturuteenust käesoleva määruse §-s 20 sätestatud tingimustel;
  7) töötajale, kes ei ole pikka aega tulnud toime töö- või teenistusülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töö- või teenistussuhet jätkata, ning kellele tööandja pakub ümber- või täiendusõppe läbimisel teist tööd, osutatakse „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 9 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööturuteenust käesoleva määruse § 17 lõikes 3 sätestatud tingimustel;
  8) isikule, kes sai „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 9 lõike 1 punktis 9 nimetatud tööturuteenust ning kelle äriplaanis ettenähtud majandustegevus jätkub, osutatakse käesoleva määruse § 5 punktis 3 nimetatud tööturuteenust.

  (2) Isikule, kes on töötuna arvel oleku ajal suunatud „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 9 lõike 1 punktis 3 või käesoleva määruse § 5 punktides 2, 5 ja 7 nimetatud tööturuteenustele, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveoleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on lõpetatud „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 6 lõike 5 punktides 3–6 või 8 sätestatud asjaoludel või § 7 lõike 1 punkti 7 alusel.

  (3) Koondamisteatega tööotsijale, kes on töö- või teenistussuhte ajal:
  1) suunatud „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 9 lõike 1 punktides 3 ja 5 või käesoleva määruse § 5 punktides 2, 5 ja 7 nimetatud tööturuteenustele, osutatakse tööturuteenust, millele ta on suunatud, ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist;
  2) esitanud avalduse „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 9 lõike 1 punktis 9 nimetatud tööturuteenuse saamiseks, võib esitatud avalduse alusel pärast töö- või teenistussuhte lõppemist osutada taotletud tööturuteenust üksnes juhul, kui isik on võetud töötuna arvele.

§ 8.  Tööturutoetuste saamiseks õigustatud isikud

  (1) „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 34 punktides 1–3 nimetatud isikutele lisaks on õigus saada stipendiumi töötul, kes osaleb käesoleva määruse §-s 14 nimetatud vabatahtlikul tööl.

  (2) „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 36 punktides 1–3 nimetatud isikutele lisaks on õigus saada sõidu- ja majutustoetust:
  1) töötul, kes osaleb „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 9 lõike 1 punktis 4 nimetatud tööturuteenusel;
  2) töötul, kes osaleb käesoleva määruse § 5 punktides 2 ja 4–7 nimetatud tööturuteenusel ja käesoleva määruse § 16 lõikes 1 nimetatud proovitööl.

2. jagu Täiendavad tööturuteenused 

§ 9.  Karjääriinfo vahendamine

  Karjääriinfo vahendamine on isikule teabe andmine töötamis- ja õppimisvõimaluste ning tööotsimise allikate ja viiside kohta. Karjääriinfo vahendamise eesmärk on toetada isiku tööotsinguid ja valikute tegemist tööturul.

§ 10.  Tööotsingunõustamine

  Tööotsingunõustamine on isiku töö otsimiseks vajalike teadmiste ja oskuste ning töölesaamist toetavate sotsiaalsete oskuste arendamine. Tööotsingunõustamise eesmärk on suurendada isiku aktiivsust töö otsimisel.

§ 11.  Ettevõtluse toetamine

  (1) Ettevõtluse toetamine on ettevõtluse alustamise toetust saanud isikule ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu ja individuaalse nõustamise kulu hüvitamine ning isiku nõustamine mentorklubis. Ettevõtluse toetamise eesmärk on toetada isiku äriplaani elluviimist ja jätkusuutlikkust.

  (2) Ettevõtluse toetamise teenust osutatakse isikule kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest.

  (3) Ettevõtluse toetamiseks võib Eesti Töötukassa kokkuleppel isikuga hüvitada:
  1) koolituskulu kuni 959 eurot;
  2) individuaalse nõustamise kulu kuni 150 eurot.

§ 12.  Individuaalne töölerakendamine

  (1) Individuaalne töölerakendamine on isiku erivajadustest lähtuvalt isiku töölesaamise toetamine juhendamise ja muude tugitegevuste vormis. Individuaalse töölerakendamise eesmärk on aidata tööle isik, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse, sotsiaalsete erivajaduste, hoolduskohustuse, puude või pikaajalise tervisehäire või muude eriliste takistuste tõttu.

  (2) Individuaalse töölerakendamise osutamisel võib Eesti Töötukassa isikule hüvitada tööturuteenusel osalemise ja tööleasumisega seotud lisakulud, eelkõige hooldusteenuse kulu ja isiku erivajadusest tingitud muu kulu.

  (3) Hooldusteenuse kulu võib hüvitada töötule, kes ei saa osaleda tööturuteenusel ega asuda tööle kuni seitsmeaastase lapse kasvatamise või eaka või puudega isiku hooldamise tõttu.

  (4) Hooldusteenuse kulu hüvitatakse iga tööturuteenusel osaletud päeva eest või töötamise esimesel kolmel kuul iga töötatud päeva eest. Kui hooldusteenuse kulu sisaldab kohatasu, hüvitatakse kulu sõltumata tööturuteenusel osaletud või töötatud päevade arvust.

  (5) Hooldusteenuse kulu hüvitatakse kuni 16 eurot ühe päeva eest ühe hooldatava kohta. Kui hooldusteenuse kulu sisaldab kohatasu, hüvitatakse kulu kuni 352 eurot ühe kuu eest hooldatava kohta. Põhjendatud vajaduse korral, eelkõige hooldatava erivajaduste korral, võib hooldusteenuse kulu hüvitada suuremas ulatuses.

  (6) Eesti Töötukassa ei hüvita hooldusteenuse kulu, kui selle hüvitab isikule kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 13.  Nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks

  Nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks on isiku nõustamine töökaotuse ja töötusega seotud psühholoogiliste probleemide või võla- või sõltuvusprobleemide lahendamiseks. Nõustamise eesmärk on toetada töö otsimist, tööturuteenustes osalemist ja töölesaamist.

§ 14.  Töövalmiduse toetamine

  Töövalmiduse toetamine, sealhulgas vabatahtlik töö ja talgutöö, on isiku tööotsimise aktiivsuse ja tööharjumuse säilitamine. Töövalmiduse toetamise eesmärk on arendada isiku sotsiaalseid oskusi, soodustada isiku töölesaamist ja valmistada teda ette tööeluks.

§ 15.  Kvalifikatsiooni saamise toetamine

  Kvalifikatsiooni saamise toetamine on isiku eest kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu kandmine.

3. jagu Tööturuteenuste osutamine soodsamatel tingimustel 

§ 16.  Töövahendus

  (1) Töövahenduse osutamisel võib Eesti Töötukassa leppida tööandjaga kokku isiku osalemise proovitööl, mille eesmärk on isikule sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine.

  (2) Proovitöö maksimaalseks kestuseks on üks päev.

§ 17.  Tööturukoolitus

  (1) Tööturukoolitust võib osutada koolituskaardi alusel. Koolituskaardi alusel valib isik talle individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse Eesti Töötukassa kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitajate pakutavatest koolitustest.

  (2) Lõikes 1 sätestatud juhul tasub Eesti Töötukassa isiku eest koolituse kulu kuni 2500 eurot.

  (3) Töötajale, kes ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata, ning kellele tööandja pakub ümber- või täiendusõppe läbimisel teist tööd, tööturukoolituse osutamiseks võib Eesti Töötukassa eelneval kokkuleppel tööandjaga hüvitada tööandjale kuni 25 protsenti tööturukoolituse maksumusest.

§ 18.  Tööharjutus

  Tööharjutuse kestus pikaajalisele või sotsiaalsete erivajadustega töötule on kuni kuus kuud.

§ 19.  Palgatoetus

  (1) Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu, kes on tööle või teenistusse asumisele eelneva 15 kuu jooksul olnud töötuna arvel vähemalt 12 kuud, kui tema töötuna arvelolek on vahepeal lõpetatud „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 6 lõike 5 punktis 3 või 8 sätestatud asjaoludel.

  (2) Palgatoetust võib lisaks töötu tähtajatu töölepinguga tööle või teenistusse võtmise korral taotleda ka töötu tähtajalise töölepinguga tööle või määratud ajaks teenistusse võtmise korral töö- või teenistustähtajaga vähemalt kuus kuud, välja arvatud teenistusse võtmisel või valimisel kohaliku omavalitsuse teenistusse ametikohale, kuhu ametisse võtmise õigus on kohaliku omavalitsuse volikogul. Tähtajaliselt tööle või määratud ajaks teenistusse võtmisel makstakse palgatoetust töö- või teenistussuhte poole tähtaja vältel, aga mitte kauem kui kuue kuu eest.

§ 20.  Tööruumide ja -vahendite kohandamine

  Eesti Töötukassa võib tööandjale, kelle puudega või pikaajalise tervisehäirega töötaja vajab töötamise jätkamiseks tööruumide ja -vahendite kohandamist, hüvitada 50 protsenti tööruumide ja -vahendite kohandamise maksumusest, lähtuvalt puudest tingitud takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest.

§ 21.  Tugiisikuga töötamine

  (1) Tugiisikuga töötamise teenust võib „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 23 lõikes 4 sätestatule lisaks osutada ka tähtajalise töölepinguga tööle või määratud ajaks teenistusse võtmise korral vähemalt kuueks kuuks.

  (2) Lõikes 1 sätestatud juhul võib tugiisikuga töötamise teenust osutada töö- või teenistussuhte poole tähtaja vältel, kuid mitte pikema aja jooksul kui kuus kuud.

4. jagu Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise korraldus 

§ 22.  Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine

  (1) Programmi alusel osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetust, „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduses” ning käesolevas määruses sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras.

  (2) Koondamisteatega tööotsijale koostatakse tööotsija ja Eesti Töötukassa koostöös individuaalne tööotsimiskava, mis sisaldab „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” § 10 lõike 2 punktides 1–2 ja 5 nimetatud andmeid.

  (3) Käesoleva määruse § 17 lõikes 3 ning §-des 19–21 sätestatud tööturuteenuste osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47).

  (4) Käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikule „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” §-s 19 sätestatud tööturuteenuse osutamine, käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud pikaajalise tervisehäirega isikule „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” §-des 20 ja 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine, käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 8 nimetatud isikule käesoleva määruse §-s 11 sätestatud tööturuteenuse osutamine ning käesoleva määruse § 19 lõikes 1 nimetatud isikule, kes ei ole üldise grupierandi määruse kohaselt ebasoodsas olukorras olev või puudega töötaja, „Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse” §-s 18 sätestatud tööturuteenuse osutamine on vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), nr 1535/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris (ELT L 337, 21.12.2007, lk 35–41), ning nr 875/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004 (ELT L 193, 25.07.2007, lk 6–12).

§ 23.  Tööturuteenuste osutamise korraldus

  (1) Käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tööturuteenuseid osutatakse järgmiselt:
  1) karjääriinfo vahendamist osutab Eesti Töötukassa;
  2) tööotsingunõustamist osutab Eesti Töötukassa või sõlmib teenuse osutajaga lepingu;
  3) ettevõtluse toetamise osutamiseks, välja arvatud isikule kulu hüvitamiseks, sõlmib Eesti Töötukassa teenuse osutajaga lepingu;
  4) individuaalse töölerakendamise, välja arvatud isikule kulu hüvitamiseks, teenuse osutamiseks, nõustamise töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks ja töövalmiduse toetamise teenuste osutamiseks sõlmib Eesti Töötukassa teenuse osutajaga lepingu.

  (2) Tööturuteenuse osutamisel hüvitab Eesti Töötukassa:
  1) määruse § 11 lõikes 3 ja § 12 lõikes 2 sätestatud kulu isikule kuludokumendi alusel;
  2) määruse § 17 lõikes 3 sätestatud kulust tööandjale kuni 25 protsenti kuludokumendi alusel.

  (3) Puudega või pikaajalise tervisehäirega isikule tööturuteenuse osutamise vajaduse hindamiseks ja tööturuteenuse osutamiseks võib Eesti Töötukassa vajaduse korral kaasata eksperte.

3. peatükk Programmi raames teostatavate tegevuste maht ja aruandlus 

§ 24.  Tööturuteenuste maht

  Programmi alusel tööturuteenuste osutamise kavandatav maht:
  1) 2012. aastal on 76 000 tööturuteenusel osalemist;
  2) 2013. aastal on 78 000 tööturuteenusel osalemist.

§ 25.  Tööturutoetuse maht

  (1) Programmi alusel stipendiumi maksmise kavandatav maht:
  1) 2012. aastal on 36 000 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel;
  2) 2013. aastal on 29 000 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel.

  (2) Programmi alusel sõidu- ja majutustoetuse maksmise kavandatav maht:
  1) 2012. aastal on 36 000 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel;
  2) 2013. aastal on 30 000 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel.

§ 26.  Programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord

  Eesti Töötukassa esitab programmi elluviimise aruande Eesti Töötukassa nõukogule ja Sotsiaalministeeriumile vähemalt kord kolme kuu jooksul.

4. peatükk Määruse jõustumine 

§ 27.  Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012. a.

  (2) Määruse § 19 lõige 1 jõustub 1. märtsil 2012. a.

  (3) Määrus kehtib kuni 31. maini 2014. a.