Päästeameti põhimäärus

Määrus kehtestatakse „Vabariigi Valitsuse seaduse” § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Päästeameti staatus

  (1) Päästeamet (edaspidi amet) on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis täidab seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ja kohaldab riiklikku sundi seadustes ettenähtud alustel, ulatuses ja korras.

  (2) Oma ülesannete täitmisel esindab amet riiki.

  (3) Ameti kõrgemalseisvaks valitsusasutuseks on Siseministeerium.

§ 2.  Ameti eelarve

  (1) Ametil on oma eelarve. Ametil on arvelduskontod Riigikassa kontsernikonto koosseisus.

  (2) Ameti kulud kaetakse riigieelarvest.

  (3) Ameti eelarve kinnitab, muudab ja eelarve täitmist kontrollib siseminister.

§ 3.  Ameti aruandekohustuslikkus

  Amet on aruandekohustuslik Siseministeeriumi ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ja teostab tema üle seaduses sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.

§ 4.  Ameti sümboolika ja teenetemärgid

  (1) Ametil on oma nimetuse ja väikese riigivapi kujutisega pitsat, mille kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras. Ameti struktuuri- ja allstruktuuriüksusel võib olla lihtpitsat, mille kirjeldus sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses.

  (2) Ametil on üldplank ja kirjaplank, mille kasutamine sätestatakse asjaajamiskorras.

  (3) Ametil on oma embleem, mida võib kasutada kujunduselemendina ameti plankidel, trükistel, suveniiridel ja muudel identiteeti kandvatel esemetel. Embleemil on kujutatud kuldne kiirekimpudest koosnev kaheksaharuline täht, mille keskel on mustal sõõril väike riigivapp. Sõõri ümbritseb hõbedaste servadega punane rõngas. Rõnga ülemisel poolel hõbedaste tähtedega kiri „PÄÄSTEAMET”. Rõnga alumise poole keskel on oranžil sõõril sinine kolmnurk. Sellest eenduvad kummalegi poole kaks kuldset tammelehte. Embleemi etalonkujutis on esitatud käesoleva põhimääruse lisas 1.

  (4) Ametil on päästeteenistujate staažimärgid. Kõikide staažimärkide aluseks on Päästeameti embleemi tähistav reljeefne kaheksaharuline täht, mille keskel on kuumemailiga kaetud sõõril kuldne number. Tähest sirutuvad kummalegi poole reljeefsed leekidekimbud. 10, 15, 20 ja 25 teenistusaastat tähistavate märkidel on leegid hõbedased, 30, 35, 40 ja 45 teenistusaasta märkidel kuldsed. 10 ja 15 teenistusaasta märkidel on tähe keskel olev sõõr kaetud musta, 20, 25, 30, 35, 40 ja 45 teenistusaasta märkidel punase läbipaistva kuumemailiga. Märgi kogupikkus on 70 mm, tähe kõrgus 20 mm. Päästeteenistujate staažimärkide etalonkujutised on esitatud käesoleva põhimääruse lisas 2.

  (5) Ametil on demineerija kvalifikatsioonimärgid. Kõikide kvalifikatsioonimärkide aluseks on ringikujuline tammelehtedest pärg, mille peal on vertikaalasendis allasuunatud teravikuga pommi kujutis. Pommi kujutise üleselt on märgil diagonaalis asetsev välgunool. Pärja diameeter on kõikidel märkidel 25 mm, pommi kujutise kõrgus 24 mm. Kuldmärgil on tammepärg ja välgunool kuldset värvi, pommi kujutis hõbedasest metallist. Hõbemärk on üleni hõbedasest metallist ja pronksmärk on üleni pronksikarva metallist. Demineerija kvalifikatsioonimärkide etalonkujutised on esitatud käesoleva põhimääruse lisas 3.

  (6) Ametil on missioonimedal. Punasest vasest valmistatud 35 mm diameetriga medali esiküljel on reljeefne kaheksaharuline täht. Selle keskel laineliselt jaotatud ja emailitud sõõril Eesti värvid sinine, must ja valge. Tähte ümbritseb reljeefne kiri „EESTI PÄÄSTEMEESKONNA MISSIOONIL OSALENULE”. Medali esikülge ääristab reljeefne kant. Medali tagumine külg on sile, sellele graveeritakse medali number. Medalit kantakse 35 mm laiuse muareesiidist lindi küljes. Musta põhivärvusega lindi keskel on 8 mm laiune sinine triip, mida mõlemalt poolt ääristab 2 mm laiune oranž triip. Lindi servadel on 1 mm laiune oranž triip. Lindile kinnitatakse medaliga samast metallist naast missiooni nimetusega. Missioonimedali lindilõige on missioonimedali lindiga kaetud alus, mille kõrgus on 10 mm ja laius 35 mm. Missioonimedali teistkordsel omistamisel väljastatakse tunnistus, vasest naast missiooni nimetusega ning uus lindilõige, mille keskel on punasest vasest araabia number, mis näitab antud medalite arvu. Päästeameti missioonimedali ja lindilõike etalonkujutised on esitatud käesoleva põhimääruse lisas 4.

  (7) Ametil on lipp. Lipu mustal kangal on valge rist, mille peal kitsam punane rist. Selle peal kaheksaharuline kiirekimpudest koosnev kollane täht, mille keskel väike riigivapp. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:9. Piduliku kandelipu suurus on 105×135 cm. Kandelipu kangast ümbritsevad kuldsed narmad. Vardaehiseks on kuldne odaots, millesse on lõigatud riigivapi lõvid. Lipu etalonkujutis on esitatud käesoleva põhimääruse lisas 5.

  (8) Päästeteenistujate staažimärkide, demineerijate kvalifikatsioonimärkide ja missioonimedali andmise korra kehtestab peadirektor käskkirjaga.

  (9) Ametil võivad olla muud kehtestatud korras registreeritud sümbolid.

§ 5.  Ameti asukoht

  Amet asub Tallinnas. Ameti postiaadress on Raua 2, 10124 Tallinn. Ameti mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress nimetatakse ära struktuuriüksuse põhimääruses.

§ 6.  Ameti ingliskeelne nimetus

  Ameti ingliskeelne nimetus on Estonian Rescue Board.

2. peatükk Ameti tegevusvaldkonnad ja ülesanded 

§ 7.  Ameti tegevusvaldkonnad ja ülesanded

  Ameti tegevusvaldkonnad ja ülesanded on:
  1) pääste- ja demineerimistöö tegemiseks valmisoleku tagamine ning pääste- ja demineerimistöö tegemine;
  2) järelevalve teostamine seaduses sätestatud pädevuses;
  3) süütegude menetlemine seadusega ettenähtud juhtudel ja korras;
  4) päästesündmuste ennetamise korraldamine;
  5) kriisireguleerimise alase tegevuse korraldamine ja koordineerimine;
  6) vabatahtlike päästjate tegevuse korraldamine;
  7) elukeskkonna turvalisuse ja ohutegurite analüüsimine;
  8) ameti tegevusvaldkonna arengudokumentide väljatöötamine või väljatöötamises osalemine ning ettepanekute tegemine Siseministeeriumile päästepoliitika väljatöötamiseks;
  9) ettepanekute tegemine tegevusvaldkonda puudutavate standardite ja õigusaktide väljatöötamiseks või muutmiseks, arvamuse andmine ameti tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta ning osalemine nende väljatöötamisel;
  10) ohust ja oma tegevusest üldsuse teavitamine seadusega sätestatud ulatuses ja korras;
  11) ameti ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö arendamine teiste riigiasutuste, kohalike omavalitsusüksuste, valitsusväliste organisatsioonide, avalikkuse ning välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega;
  12) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.

3. peatükk Ameti juhtimine 

§ 8.  Ameti juht

  (1) Ametit juhib peadirektor.

  (2) Peadirektorile alluvad vahetult peadirektori asetäitjad, päästekeskuste juhid ja kommunikatsiooniosakonna juhataja.

  (3) Peadirektori äraolekul asendab teda peadirektori asetäitja.

  (4) Peadirektori asendamine vormistatakse siseministri käskkirjaga. Peadirektori lühiajalisel, mitte üle seitsme kalendripäeva kestval, äraolekul vormistatakse peadirektori asendamine peadirektori käskkirjaga, mis tehakse viivitamatult teatavaks Siseministeeriumile.

§ 9.  Peadirektori pädevus

  (1) Ameti peadirektor:
  1) juhib ameti tööd;
  2) vastutab ameti tegevust korraldavate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru Siseministeeriumile;
  3) juhib vahetult peadirektori asetäitjate, päästekeskuste juhtide ja kommunikatsiooniosakonna juhataja tööd ning nende kaudu ameti struktuuriüksuste tööd;
  4) teostab teenistuslikku järelevalvet ameti teenistujate tegevuse üle;
  5) esindab ametit ja annab volitusi ameti esindamiseks;
  6) esitab Siseministeeriumile ettepanekuid ameti struktuuri ja teenistujate koosseisude kohta;
  7) kinnitab ameti- ja abiteenistuskohad, sealhulgas päästeteenistujate ametikohad ja päästeteenistujate ametikohtadele vastavad ametinimetused, struktuuriüksuste lõikes;
  8) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest, sealhulgas alustab ja lõpetab töösuhteid ameti teenistujatega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
  9) kinnitab ameti struktuuriüksuste põhimäärused ja ametijuhendid;
  10) kinnitab ameti sisekorraeeskirja, asjaajamiskorra ja raamatupidamise siseeeskirja ning muud sisemist töökorraldust reguleerivad juhendid ning korrad, mille kehtestamine ei ole käesoleva põhimäärusega antud peadirektori asetäitja või päästekeskuse juhi pädevusse;
  11) esitab Siseministeeriumile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks;
  12) esitab Siseministeeriumile ettepanekuid ameti eelarve kohta ning vastutab eelarve eesmärgipärase ja otstarbeka täitmise eest;
  13) otsustab ameti valduses oleva riigivaraga seotud küsimusi „Riigivaraseadusega” või selle alusel kehtestatud korras;
  14) sõlmib oma pädevuse piires kokkuleppeid välisriikide asjaomaste organisatsioonidega;
  15) täidab muid seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

  (2) Teenistusliku järelevalve korras võib peadirektor teha peadirektori asetäitjale või struktuuriüksuse juhile ülesandeks materjalide ja seletuste kogumise tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

  (3) Peadirektoril on õigus anda oma pädevuse piires õigusaktide alusel ning nende täitmiseks käskkirju, suulisi ja kirjalikke korraldusi.

§ 10.  Peadirektori asetäitja

  (1) Ameti koosseisus on kolm peadirektori asetäitjat:
  1) peadirektori asetäitja päästetöö alal;
  2) peadirektori asetäitja ennetuse alal;
  3) peadirektori asetäitja halduse alal.

  (2) Peadirektori asetäitjale päästetöö alal alluvad päästetöö osakond ja demineerimiskeskus.

  (3) Peadirektori asetäitjale ennetuse alal alluvad tuleohutusjärelevalve osakond, ennetustöö osakond ja kriisireguleerimise osakond.

  (4) Peadirektori asetäitjale halduse alal alluvad arendusosakond, haldusosakond, personali ja asjaajamise osakond, rahandusosakond ja õigusosakond.

  (5) Peadirektori asetäitja:
  1) juhib struktuuriüksuste juhatajate kaudu struktuuriüksuste tööd;
  2) juhib, korraldab, analüüsib, arendab, planeerib ja koordineerib vastava valdkonna tööd ametis;
  3) teeb peadirektorile ettepanekuid ameti eelarve koostamiseks ja eelarvevahendite kasutamiseks oma tegevusvaldkonnas;
  4) vastutab talle alluvate struktuuriüksuste töö korraldamise ja valdkonna tegevust reguleerivate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru peadirektorile struktuuriüksuste tegevusest ja talle eraldatud eelarvevahendite kasutamisest;
  5) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires;
  6) teostab järelevalvet temale alluvate teenistujate teenistusülesannete täitmise üle;
  7) täidab muid peadirektori poolt antud ülesandeid.

  (6) Peadirektori asetäitjal on õigus anda oma pädevuse piires õigusaktide alusel ning nende täitmiseks käskkirju, suulisi ja kirjalikke korraldusi.

  (7) Peadirektori asetäitjate tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse täpsemalt peadirektori käskkirjaga kinnitatud ametijuhendiga.

§ 11.  Päästekeskuse juht

  (1) Päästekeskuse juht:
  1) juhib ja korraldab temale alluva päästekeskuse tööd;
  2) teeb peadirektorile ettepanekuid ameti tegevusvaldkonna korraldamiseks, tegevuskava ja eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks oma tegevusvaldkonnas;
  3) vastutab päästekeskuse töö korraldamise ja tegevust reguleerivate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ja otstarbeka täitmise eest ning annab aru peadirektorile päästekeskuse tegevusest ja eelarvevahendite kasutamisest;
  4) tagab päästekeskusele eraldatud eelarvevahendite eesmärgipärase ja otstarbeka kasutamise;
  5) teostab järelevalvet päästekeskuse teenistujate teenistusülesannete täitmise üle;
  6) teeb peadirektorile ettepanekuid päästekeskuse struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks;
  7) teeb peadirektorile ettepanekuid päästekeskuse teenistujate teenistusse võtmiseks ja vabastamiseks, edutamiseks, palga ja toetuste määramiseks, ergutuste kohaldamiseks, distsiplinaarmenetluse algatamiseks või distsiplinaarkaristuste määramiseks ja muude personalialaste toimingute tegemiseks;
  8) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires;
  9) teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohalike omavalitsusüksuste, valitsusväliste organisatsioonide ning avalikkusega päästekeskuse tegevuspiirkonnas;
  10) täidab muid seadusega ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ning peadirektori ja peadirektori asetäitjate poolt antud ülesandeid.

  (2) Päästekeskuse juhi tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse täpsemalt peadirektori käskkirjaga kinnitatud ametijuhendiga.

§ 12.  Teenistuse korraldamise pädevus

  (1) Päästekeskuse juhil on õigus teenistuse korraldamiseks:
  1) peatada teenistussuhe „Avaliku teenistuse seaduse” §-s 108 sätestatud juhtudel;
  2) panna ajutiselt äraoleva teenistuja või vaba teenistuja ametikoha ülesanded teisele teenistujale;
  3) lubada teenistuja puhkusele, katkestada või edasi lükata teenistuja puhkus;
  4) saata teenistuja siseriiklikusse lähetusse;
  5) arvata vabatahtlikuks päästjaks saada soovija vabatahtlikuks päästjaks ja vabastada vabatahtlik päästja vabatahtliku päästja staatusest.

  (2) Päästekeskuse juht võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiguste teostamiseks ja temale alluva struktuuriüksuse töö korraldamiseks anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, siseministri määruse või käskkirja või peadirektori käskkirja alusel ja täitmiseks käskkirju, suulisi ja kirjalikke korraldusi, kui korralduste andmine pole peadirektori ainupädevuses.

§ 13.  Osakonnajuhataja

  (1) Osakonnajuhataja:
  1) juhib osakonna tööd;
  2) vastutab osakonnale pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja õigeaegse täitmise eest ning annab aru peadirektori asetäitjale osakonna tegevusest;
  3) korraldab oma valdkonna teenuste arendamist ja teenuste kindlaksmääratud nõuetele vastavuse kontrolli;
  4) osaleb arengu- ja tegevuskavade väljatöötamisel ning juhib osakonna aastaplaanide koostamist;
  5) tagab osakonnale eraldatud eelarvevahendite eesmärgipärase ja otstarbeka kasutamise;
  6) teostab järelevalvet osakonna teenistujate teenistusülesannete täitmise üle;
  7) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel arvamusi ja kooskõlastusi ameti juhtkonnale ja teistele struktuuriüksustele;
  8) esindab ametit peadirektorilt saadud volituste piires;
  9) teeb peadirektorile või peadirektori asetäitjatele ettepanekuid osakonna ja osakonna tegevusvaldkonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks;
  10) teeb peadirektorile või peadirektori asetäitjatele ettepanekuid teenistusse võtmiseks ja vabastamiseks, edutamiseks, palga ja toetuste määramiseks, ergutuste kohaldamiseks, distsiplinaarmenetluse algatamiseks või distsiplinaarkaristuste määramiseks ja muude personalialaste toimingute tegemiseks;
  11) täidab muid osakonna põhimäärusega talle pandud või peadirektori ja peadirektori asetäitjate poolt antud ülesandeid.

  (2) Osakonnajuhataja tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse täpsemalt peadirektori käskkirjaga kinnitatud ametijuhendiga.

4. peatükk Ameti struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded 

§ 14.  Ameti struktuuriüksused

  (1) Ameti struktuuriüksused on:
  1) päästetöö osakond;
  2) tuleohutusjärelevalve osakond;
  3) kriisireguleerimise osakond;
  4) ennetustöö osakond;
  5) arendusosakond;
  6) haldusosakond;
  7) kommunikatsiooniosakond;
  8) personali ja asjaajamise osakond;
  9) rahandusosakond;
  10) õigusosakond;
  11) demineerimiskeskus;
  12) Ida päästekeskus;
  13) Lõuna päästekeskus;
  14) Lääne päästekeskus;
  15) Põhja päästekeskus.

  (2) Struktuuriüksuste koosseisu võivad kuuluda allstruktuuriüksused, mille pädevus määratakse kindlaks peadirektori käskkirjaga kinnitatud struktuuriüksuse põhimäärusega.

  (3) Ameti struktuuriüksused osalevad oma valdkonna õigusaktide eelnõude ja standardite väljatöötamisel, lepingute väljatöötamisel ja sõlmimisel, jälgivad lepingutega võetud kohustuste täitmist, osalevad oma valdkonna arendustegevuses ning siseriiklikus ja rahvusvahelises koostöös, oma valdkonnaga seonduvate avalduste lahendamisel ja teabenõuete täitmisel, esitavad ettepanekuid eelarve koostamise ja eelarvevahendite kasutamise kohta, teostavad teenistuslikku järelevalvet ning muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid.

  (4) Ameti struktuuriüksuse põhiülesannete täitmisega kaasnevad ülesanded määratakse kindlaks peadirektori käskkirjaga kinnitatud struktuuriüksuse põhimäärusega.

  (5) Ameti struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvate teenistujate ametikohad.

  (6) Väljaspool struktuuriüksusi asuvate teenistujate tööülesanded, õigused ja vastutus sätestatakse peadirektori käskkirjaga kinnitatud ametijuhendiga.

§ 15.  Päästetöö osakonna põhiülesanded

  Päästetöö osakonna põhiülesanded on:
  1) päästetöö valdkonna tegevuste ja teenuste juhtimine, arendamine ning kontroll;
  2) ohutegurite analüüs ja sellest tulenevalt päästetöö valdkonna ning teenuste osutamise võrgustiku ja valmisoleku üleriigiline planeerimine;
  3) päästetöö koordineerimine ja juhtimine;
  4) päästetöö tegemise ja valmisoleku tagamise üle järelevalve teostamine;
  5) päästetööle kaasatavate vabatahtlike päästjate tegevuse arendamine ja koordineerimine.

§ 16.  Tuleohutusjärelevalve osakonna põhiülesanded

  Tuleohutusjärelevalve osakonna põhiülesanded on:
  1) tuleohutusjärelevalve valdkonna tegevuste ja teenuste juhtimine, arendamine ning kontroll;
  2) tuleohutusjärelevalve tegevuste korraldamine ja koordineerimine;
  3) järelevalve teostamine ja korraldamine toodete ja teenuste tuleohutusnõuetele vastavuse üle;
  4) tuleohutusalaste vaidemenetluste läbiviimine.

§ 17.  Kriisireguleerimise osakonna põhiülesanded

  Kriisireguleerimise osakonna põhiülesanded on:
  1) kriisireguleerimise valdkonna tegevuste ja teenuste juhtimine, arendamine ning kontroll;
  2) kriisireguleerimise tegevuste korraldamine ja koordineerimine;
  3) kemikaaliohutuse tagamise korraldamine ja koordineerimine „Kemikaaliseaduses” sätestatud ulatuses;
  4) riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse ja töötlemise koordineerimine;
  5) Eesti seisukohtade väljatöötamisel ja kaitsmisel osalemine rahvusvahelise (Euroopa Liit, NATO, ÜRO) elanikkonnakaitse poliitika kujundamisel;
  6) Eesti Päästemeeskonna tegevuse juhtimine ja arendamine.

§ 18.  Ennetustöö osakonna põhiülesanded

  Ennetustöö osakonna põhiülesanded on:
  1) päästealase ennetustöö valdkonna tegevuste ja teenuste juhtimine, arendamine ning kontroll;
  2) päästealase ennetustöö integreerimine ameti tegevusvaldkondadesse;
  3) üleriigiliste ennetustööalaste teavituskampaaniate korraldamine ja koordineerimine;
  4) ennetustööalase koostöö üleriigiline korraldamine teiste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning eraõiguslike juriidiliste isikutega.

§ 19.  Arendusosakond

  Arendusosakonna põhiülesanded on:
  1) ameti põhiülesannete arendamiseks, planeerimiseks ning täitmiseks vajaliku teabe kogumise korraldamine ning strateegiliste põhinäitajate analüüsimine;
  2) arengu- ja tegevuskavade väljatöötamise korraldamine ja koordineerimine;
  3) planeerimis- ja arendusalase tegevuse koordineerimine;
  4) päästesündmuste statistika koostamise korraldamine.

§ 20.  Haldusosakonna põhiülesanded

  Haldusosakonna põhiülesanded on:
  1) kinnisvara haldamise arendamine ja koordineerimine;
  2) tehnika, varustuse ja töövahendite haldamine;
  3) ulatuslikul või pikaajalisel pääste- ja demineerimistööl, rahvusvahelisel päästetööl või õppusel logistilise tegevuse toetamine.

§ 21.  Kommunikatsiooniosakonna põhiülesanded

  Kommunikatsiooniosakonna põhiülesanded on:
  1) organisatsiooni- ja sisekommunikatsiooni arendamine, korraldamine ja koordineerimine;
  2) ameti tegevusvaldkonna sündmuste kommunikatsiooni korraldamine ja koordineerimine;
  3) riski- ja kriisikommunikatsiooni arendamine, korraldamine ja koordineerimine.

§ 22.  Personali ja asjaajamise osakonna põhiülesanded

  Personali ja asjaajamise osakonna põhiülesanded on:
  1) personalijuhtimise põhimõtete väljatöötamine ning rakendamise korraldamine;
  2) värbamise ja valiku korraldamine;
  3) koolitustegevuse ja personali arendustegevuse korraldamine;
  4) personalianalüüsi ja planeerimise korraldamine;
  5) personali- ja palgaarvestuse korraldamine;
  6) töötervishoiu ja töökeskkonna alase tegevuse korraldamine;
  7) asjaajamise ja arhiivitöö korraldamine;
  8) salastatud teabele juurdepääsulubade ja -sertifikaatide käitlemine.

§ 23.  Rahandusosakond põhiülesanded

  Rahandusosakonna põhiülesanded on:
  1) eelarve koostamise ja menetlemise korraldamine;
  2) raamatupidamisarvestuse ja -aruandluse korraldamine;
  3) finantsanalüüsi teostamine ja eelarve täitmise jälgimine.

§ 24.  Õigusosakonna põhiülesanded

  Õigusosakonna põhiülesanded on:
  1) õigusaktide eelnõude koostamises osalemise korraldamine ja koordineerimine;
  2) õigusaktide eelnõude kooskõlastamise korraldamine ja koordineerimine;
  3) õigusalane nõustamine;
  4) asutusesiseste õigusaktide, sõlmitavate lepingute ja muude õigusliku sisuga dokumentide õigusaktidele vastavuse tagamine;
  5) ameti kohtuvaidlustes ja kohtuvälistes õigusvaidlustes esindamine;
  6) hangete korraldamine.

§ 25.  Demineerimiskeskuse põhiülesanded

  Demineerimiskeskuse põhiülesanded on:
  1) demineerimistöö valdkonna teenuste juhtimine, arendamine ja kontroll;
  2) demineerimistöö tegemine;
  3) demineerimistöö alase teabe kogumine, töötlemine ja analüüsimine.

§ 26.  Päästekeskuse põhiülesanded

  Päästekeskuse põhiülesanded päästekeskuse tegevuspiirkonnas on:
  1) valmisoleku tagamine päästetöö tegemiseks ja päästetöö tegemine;
  2) tuleohutusjärelevalve tegemine tuleohutusnõuete täitmise üle ja haldussunni kohaldamine;
  3) süütegude menetlemine;
  4) ennetustöö tegemine;
  5) kriisireguleerimise alase tegevuse korraldamine;
  6) regionaalse kriisikomisjoni töö juhtimine ja korraldamine;
  7) järelevalve teostamine „Kemikaaliseaduses” sätestatud nõuete täitmise üle;
  8) vabatahtlike päästjate tegevuse korraldamine;
  9) päästekeskuse ülesannete täitmiseks vajaliku koostöö arendamine teiste riigiasutuste, kohalike omavalitsusüksuste, organisatsioonide ja ettevõtetega.

§ 27.  Päästekeskuse tegevuspiirkonnad

  (1) Ida päästekeskuse tegevuspiirkond on Ida-Viru maakond ja Lääne-Viru maakond.

  (2) Lõuna päästekeskuse tegevuspiirkond on Tartu maakond, Võru maakond, Valga maakond, Viljandi maakond, Põlva maakond ja Jõgeva maakond.

  (3) Lääne päästekeskuse tegevuspiirkond on Hiiu maakond, Järva maakond, Lääne maakond, Pärnu maakond, Rapla maakond ja Saare maakond.

  (4) Põhja päästekeskuse tegevuspiirkond on Harju maakond.

  (5) Päästekeskusel on õigus päästetööl peadirektori või tema poolt volitatud ametniku otsusel tegutseda väljaspool nende tegevuspiirkonda ulatusliku või pikaajalise päästetöö korral või muul põhjendatud vajadusel.

5. peatükk Rakendussätted 

§ 28.  Määruste kehtetuks tunnistamine

  (1) Siseministri 21. detsembri 2010. a määrus nr 74 „Päästeameti põhimäärus” (RT I, 02.12.2011, 7) tunnustatakse kehtetuks.

  (2) Siseministri 21. detsembri 2010. a määrus nr 69 „Ida-Eesti Päästekeskuse põhimäärus” (RT I, 02.12.2011, 8) tunnistatakse kehtetuks.

  (3) Siseministri 21. detsembri 2010. a määrus nr 70 „Lõuna-Eesti Päästekeskuse põhimäärus” (RT I, 02.12.2011, 9) tunnistatakse kehtetuks.

  (4) Siseministri 21. detsembri 2010. a määrus nr 71 „Põhja-Eesti päästekeskuse põhimäärus” (RT I, 02.12.2011, 11) tunnistatakse kehtetuks.

  (5) Siseministri 21. detsembri 2010. a määrus nr 72 „Lääne-Eesti Päästekeskuse põhimäärus” (RT I, 02.12.2011, 10) tunnistatakse kehtetuks.

  (6) Siseministri 4.jaanuari 2006. a määrus nr 3 „Päästeasutuste ümberkorraldamine” (RTL 2006, 4, 76) tunnistatakse kehtetuks.

§ 29.  Üleminekusäte

  Ameti personali ja asjaajamise osakond korraldab Häirekeskuse palgaarvestust ja rahandusosakond korraldab Häirekeskuse raamatupidamist kuni 31.03.2012. a.

§ 30.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. jaanuaril 2012. a.