Määrus kehtestatakse „Kaitseväeteenistuse seaduse” § 2113 lõike 5 alusel.
§ 1.
Mõisted
Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:
1) Kaitseväe kiirabibrigaad (edaspidi kiirabibrigaad) – erakorralise meditsiinialase ettevalmistusega isikute rühm, kes osutab Kaitseväe kiirabi teenust;
2) käsuandja – Kaitseväe väljaõppe või ürituse korraldamise eest vastutav väeliigi või struktuuriüksuse ülem või tema määratud vastutav isik;
3) väljasõit – kiirabibrigaadi tegevus väljasõidukäsu saamisest kuni patsiendile abi osutamise lõpetamiseni või saabumiseni käsuandja määratud asukohta;
4) Kaitseväe meditsiinikeskus – Kaitseväe struktuuriüksuse meditsiinikeskus, kus on kiirabibrigaadi alaline paiknemiskoht vajalike ruumide ja tingimustega kiirabibrigaadi liikmetele ja Kaitseväe kiirabisõidukitele (edaspidi kiirabisõiduk).
§ 2.
Kiirabi teenuse osutamise juhud
(1) Kiirabibrigaad tegutseb järgmistel juhtudel:
1) kõrgendatud riskiastmega sõjaväelisel väljaõppel;
2) Kaitseväe osalusega avalikel üritustel;
3) rahvusvahelise sõjalise koostöö raames korraldatavatel õppustel;
4) muudel õigusaktides sätestatud juhtudel.
(2) Kiirabibrigaad juhindub tegutsemises käsuandjalt saadud käskudest, ohutuseeskirjadest ja -juhenditest, Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2002. a määrusest nr 222 „Tervishoiukorraldus hädaolukorras”, „Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse” § 17 lõike 2 alusel kehtestatud kiirabi, haiglate ning pääste- ja politseiasutuste kiirabialase koostöö korrast (edaspidi koostöökord), välja arvatud koostöökorra §-d 4–11 ja § 18 lõige 1, ning teistest seadustest ja seaduse alusel antud õigusaktidest.
(3) Kiirabibrigaad juhindub avalikul üritusel lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule avaliku ürituse juhi ja Häirekeskuse korraldustest ning koostöökorra §-dest 4–11. Käsuandja võib kiirabibrigaadi vajaduse korral avalikult ürituselt tagasi kutsuda.
§ 3.
Kiirabibrigaadi juhi õigused ja kohustused
Kiirabibrigaadi juht:
1) vastutab kogu kiirabibrigaadi valmisoleku ja tegevuse eest väljasõidul;
2) määratleb ja korraldab, kes kiirabibrigaadi liikmetest missugust varustust kannab ning oma tegevuse ajal kasutab;
3) hindab patsiendi terviseseisundi raskust, võimalusel diagnoosib ja alustab ravi;
4) määratleb osutatava kiirabiteenuse mahu ja ulatuse;
5) otsustab vajaduse üle jätta patsient sündmuskohale või viia Kaitseväe meditsiinikeskusse ning vajaduse korral määrab lühiajalise ravi;
6) otsustab vajaduse üle viia patsient haiglasse, valib sobiva haigla lähtudes patsiendi terviseseisundist;
7) palub raadioside kaudu või telefoni teel täiendavat abi Häirekeskuselt sõltuvalt vajadusest ja patsiendi terviseseisundist;
8) diagnoosib bioloogilise surma;
9) täidab kiirabikaardi ja vajaduse korral elustamiskaardi ning vastutab dokumenteeritud andmete õigsuse eest;
10) dokumenteerib tööaja jooksul kogutud andmed ja vastutab andmete õigsuse eest;
11) kohustub läbima erakorralise meditsiinialase täienduskoolituse vähemalt 40 tunni ulatuses aastas.
§ 4.
Kiirabibrigaadi õe ülesanded
(1) Kiirabibrigaadi õde:
1) tagab kiirabisõidukis ettenähtud ravimite ja meditsiiniseadmete olemasolu ning korrasoleku;
2) abistab kiirabibrigaadi juhti tema tegevuses ja täidab kiirabibrigaadi juhi korraldusi;
3) kohustub läbima erakorralise meditsiinialase täienduskoolituse vähemalt 40 tunni ulatuses aastas.
(2) Kiirabibrigaadi õele kiirabibrigaadi juhi ülesannetes laienevad käesoleva määruse § 3 punktides 1–11 loetletud õigused ja kohustused.
§ 5.
Kiirabitehniku ülesanded
Kiirabitehnik:
1) vastutab varustuse korrasoleku eest;
2) sõidab sündmuskohale võimalikult ohutut marsruuti mööda ja tagab kiirabibrigaadi ning patsiendi ohutu veo;
3) peatab ja pargib kiirabisõiduki sündmuskohal turvalises ja patsiendi pealevõtmiseks sobivaimas kohas;
4) abistab kiirabibrigaadi teisi liikmeid erakorraliseks meditsiiniabiks vajaliku varustuse kohaletoomisel ja osutab meditsiinilist abi oma pädevuse piires;
5) täidab kiirabibrigaadi juhi korraldusi;
6) kohustub läbima erakorralise meditsiinialase täienduskoolituse vähemalt 40 tunni ulatuses aastas ja alarmsõidukijuhi koolituse vastavalt teede- ja sideministri 4. aprilli 2001. a määrusele nr 33 „Alarmsõidukijuhi koolituse eeskiri, koolituskursuse õppekava, autojuhi kutseoskusnõuded ja koolitustunnistuse vorm”.
§ 6.
Väljasõidueelne tegevus
(1) Kiirabibrigaad on valmisolekus vastavalt käsuandja käskudele.
(2) Valmisoleku tagamiseks kiirabibrigaad:
1) kannab Kaitseväe vormiriietust või lähtudes käsuandjalt saadud käsust muud ettenähtud tööriietust;
2) kontrollib varustuse olemasolu ja töökorras olekut, viib läbi kiirabisõiduki ja varustuse puhastuse ja vajaduse korral desinfektsiooni;
3) on raadio- või telefoniside kaudu pidevas ühenduses käsus määratud vastutava isikuga.
§ 7.
Väljasõit sündmuskohale
Väljasõidukäsu vastuvõtmisel kiirabibrigaad:
1) alustab tegevust vastavalt käsuandjalt saadud käskudele;
2) vajaduse korral täpsustab väljakutse asjaolusid;
3) palub raadioside kaudu või telefoni teel Häirekeskuselt täiendavat abi sõltuvalt vajadusest;
4) teavitab käsuandjat kiirabibrigaadi sündmuskohale saabumisest ja lahkumisest, saabumisest Kaitseväe meditsiinikeskusesse või haiglasse ning kannab andmed kiirabikaardile;
5) teavitab avalikul üritusel ürituse juhti ja vajadusel Häirekeskust kiirabibrigaadi sündmuskohale saabumisest ja lahkumisest, saabumisest haiglasse ning kannab andmed kiirabikaardile.
§ 8.
Tegevus sündmuskohal
Saabumisel sündmuskohale kiirabibrigaad:
1) tagab enda ohutuse, ohu korral teavitab sellest viivitamatult käsuandjat ja avalikul üritusel ürituse juhti;
2) hindab patsiendi terviseseisundit, esmajärjekorras tuvastab, kas patsiendil on eluohtlik seisund ja alustab abi andmist;
3) kasutab patsiendi terviseseisundi hindamisel ja uuringute läbiviimisel isikukaitsevahendeid;
4) tagab patsiendi vabastamisel, liigutamisel ja veol tekkinud vigastuste süvenemise vältimist või uute teket;
5) suhtub patsienti lugupidavalt, tagab tema privaatsuse ja toetab teda psühholoogiliselt;
6) kirjeldab kiirabikaardil patsiendi mürgistuse, vigastuse, haiguse või trauma tekkimise võimalikke põhjuseid;
7) kogub Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti eelneval kohalolekul neilt vajalikku teavet juhtumi kohta;
8) palub raadioside kaudu või telefoni teel Häirekeskuselt täiendavat abi sõltuvalt vajadusest;
9) ei takista Politsei- ja Piirivalveameti ning Päästeameti sündmuskohal kohalolekul neid ülesannete täitmisel;
10) kasutab juuresolijate abi sündmuskoha piiramisel, kui sündmuskohal ei ole Politsei- ja Piirivalveametit ning Päästeametit;
11) on avalikul üritusel raadioside kaudu või telefoni teel ühenduses ürituse juhi ja Häirekeskusega.
§ 9.
Patsiendi vedu
Patsiendi veol kiirabibrigaad:
1) kontrollib ja tagab patsiendi elutähtsate funktsioonide olemasolu;
2) fikseerib patsiendi tema terviseseisundile vastavas sobivaimas asendis;
3) toetab patsienti psühholoogiliselt;
4) teavitab Kaitseväe meditsiinikeskust või haiglat patsiendi terviseseisundist, juhtunud sündmusest, osutatud abist, eeldatavast kohale jõudmise ajast ja võimalikest vajaminevatest eriarstidest;
5) teavitab Kaitseväe meditsiinikeskust või haiglat viivitamatult patsiendi Kaitseväe meditsiinikeskusesse või haiglasse viimise vajaduse ärajäämisest.
§ 10.
Tegevus Kaitseväe meditsiinikeskuses
Saabumisel Kaitseväe meditsiinikeskusesse kiirabibrigaad:
1) siseneb koos patsiendiga Kaitseväe meditsiinikeskusesse;
2) jätkab patsiendile abi andmist kuni patsiendi üleandmiseni Kaitseväe meditsiinikeskuse personalile;
3) osaleb vajaduse korral patsiendi eluohtliku seisundi puhul meditsiiniabi osutamisel;
4) annab Kaitseväe meditsiinikeskuse personalile üle patsiendile kuuluvad isiklikud asjad, väärisesemed ja dokumendid ning võtab selle kohta kiirabikaardile allkirja;
5) edastab Kaitseväe meditsiinikeskuse personalile teabe patsiendi ja väljasõidu kohta, täidetud kiirabikaardi, elustamiskaardi ärakirjad ning patsiendi terviseseisundiga seotud muud dokumendid.
§ 11.
Tegevus haiglas
Saabumisel haiglasse kiirabibrigaad:
1) siseneb koos patsiendiga haigla vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonda;
2) jätkab patsiendile abi andmist kuni üleandmiseni vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile;
3) osaleb vajaduse korral patsiendi eluohtliku seisundi puhul vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonnas meditsiiniabi osutamisel;
4) annab vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile üle patsiendile kuuluvad isiklikud asjad, väärisesemed ja dokumendid ning võtab selle kohta kiirabikaardile allkirja;
5) edastab vastuvõtu- või erakorralise meditsiini osakonna personalile asjakohase suusõnalise teabe patsiendi ja väljasõidu kohta ning täidetud kiirabikaardi, elustamiskaardi ärakirjad ja patsiendi terviseseisundiga seotud muud dokumendid.
§ 12.
Tegevus pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi üleandmist
(1) Pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi üleandmist Kaitseväe meditsiinikeskusele või haiglale teavitab kiirabibrigaad käsuandjat:
1) lahkumisest sündmuskohalt, Kaitseväe meditsiinikeskusest või haiglast;
2) tegutsemisvalmidusest või vajadusest teha ettevalmistusi järgmiseks väljasõiduks;
3) saabumisest tagasi käsuandja määratud asukohta.
(2) Avalikul üritusel, pärast väljasõidu lõpetamist või patsiendi üleandmist Kaitseväe meditsiinikeskusele või haiglale, teavitab kiirabibrigaad ürituse juhti ja vajaduse korral Häirekeskust:
1) lahkumisest sündmuskohalt, Kaitseväe meditsiinikeskusest või haiglast;
2) tegutsemisvalmidusest või vajadusest teha ettevalmistusi järgmiseks väljasõiduks;
3) saabumisest tagasi avaliku ürituse juhi määratud asukohta.
§ 13.
Väljasõidujärgne tegevus
(1) Pärast väljasõidu lõpetamist saabub kiirabibrigaad tagasi Kaitseväe meditsiinikeskusesse või teise, käsuandja või avaliku ürituse juhi määratud, asukohta.
(2) Sihtkohas kiirabibrigaad:
1) kontrollib kasutusel olnud varustust, vajaduse korral täiendab meditsiiniseadmete ja ravimite varu;
2) viib läbi varustuse ja kiirabisõiduki puhastuse ning vajaduse korral desinfektsiooni;
3) vahetab saastunud tööriided uute vastu vastavalt kehtestatud sisekorrale;
4) teatab valmisolekust minna järgmisele väljasõidule.