Kiviõli linnavara valitsemise kord

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 6 alusel.

1. osa Kiviõli linnavara valitsemise kord 

§ 1.   Linnavara valitsemine

  Linnavara valitsemine on linnavara valitseja õigus ja kohustus riigi ja Kiviõli linna (edaspidi linn) õigusaktide alusel korraldada tema valitseda või vallata antud linnavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, tagamaks efektiivset majandamist, et oleks tagatud vara säilimine ja korrashoid ning heaperemehelik kasutamine.

§ 2.   Linnavara mõiste

  (1) Linnavara on linnale kuuluv kinnis- ja vallasvara ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

  (2) Linnavara kasutamisest ja käsutamisest saadav kasu kuulub linnale, kui seadusest, linna õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti.

  (3) Tervikvara on asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane kasutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks.

§ 3.   Linnavara valitsejad

  (1) Linnavara valitsemine on vara suhtes omandiõiguse korraldamine omaniku poolt käesoleva korraga antud õiguste piires.

  (2) Linnavara valitsejad on Kiviõli Linnavolikogu (edaspidi volikogu), Kiviõli Linnavalitsus (edaspidi linnavalitus) ja linnavalitsuse hallatav asutus.

  (3) Linnavara kasutajaks võib olla ka kolmas isik. Kolmandateks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla linnavara kasutajaks ja kellel on linnavara kasutamiseks õiguslik alus.

  (4) Väärtpaberitest tulenevaid õigusi teostatakse seaduses ning volikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras.

§ 4.   Lepingud

  (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või linnavalitsus. Kiviõli linna nimel kirjutab lepingule alla linnapea või linnavalitsuse poolt selleks volitatud isik.

  (2) Linnavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud vahendite ulatuses sõlmida lepinguid juhul, kui see on ettenähtud volikogu või linnavalitsuse õigusaktides.

  (3) Igaühel on õigus saada informatsiooni linna nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras.

§ 5.   Linnavara arvestus ja kontroll

  (1) Linnavara arvestust korraldab linnavalitsus raamatupidamise seaduse alusel, rahandusministri kehtestatud korras ning volikogu ja linnavalitsuse õigusaktides sätestatud korras.

  (2) Linnavara valitseja peab arvestust temale valitseda või vallata antud linnavara kohta vastavalt raamatupidamisseadusele. Linnavara valitseja esitab linnavara koosseisus toimunud muudatuste kohta vastava dokumendi raamatupidamisele järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Linnavalitsusel on õigus kontrollida andmete õigsust.

  (3) Linnavara üleandmisel koostavad üleandja ja vastuvõtja akti, milles näidatakse üleandmise alus, vara koosseis, vara soetamismaksumus ja kulum. Üleandmise-vastuvõtmise akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks linnavalitsuse raamatupidamisele.

  (4) Kui linnavara ei ole valitsejale vajalik põhimäärusest tulenevate ülesannete täitmiseks, teatab linnavara valitseja sellest linnavalitsusele. Linnavalitsus korraldab selle vara üleandmise või võõrandamise vastavalt käesolevas määruses ettenähtud korras.

  (5) Linnavara valdamise, kasutamise ja käsutamise üle teostab kontrolli linnavalitsus ja volikogu revisjonikomisjon.

§ 6.   Linnavara omandamine

  (1) Linnavara omandatakse, kui see on vajalik Kiviõli omavalitsusorganite ja linnavalitsuse hallatavate asutuste ülesannete täitmiseks või linnaelanike huvides või seadusest tulenevatel juhtudel.

  (2) Linnavara omandamise tasu eest otsustab:
  1) volikogu, kui:
a) omandatakse linnavarana kinnisvara (v.a käesoleva lõike punktis 2b nimetatud juhul);
b) vallasvara väärtuses üle 25 500 euro;
  2) linnavalitsus kui:
a) kui omandatakse vallasvara väärtuses 3200 eurot kuni 25 500 eurot või
b) kui omandatakse tasuta kinnisvara korteriomandi omanikelt, kes soovivad jätta oma korteriomandi linnale, tingimusel, et omandataval korteriomandil puuduvad võlad või kui korteriomandi omanikel on võlausaldaja(te)ga sõlmitud koguvõla tasumise leping(ud) või kui notariaalses ostu-müügilepingus sätestatakse, et võlad jäävad võõrandaja (endise omaniku) kanda.
[RT IV, 11.06.2013, 9 - jõust. 14.06.2013]
  3) linnapea või linnavalitsuse hallatava asutuse juht, kui omandatakse vallasvara väärtuses kuni 3200 eurot eelarveliste vahendite piires, kui vara omandamine on vajalik asutuse korrapärase tegevuse tagamiseks. Kui vara omandamine on planeeritud eelarveliselt, siis eriotsustust vaja ei ole.

  (3) Ostueesõiguse teostamise või sellest loobumise otsustab volikogu. Ostueesõiguse teostamise otsuses tuleb ära näidata selle teostamise otstarve ja vajaliku raha allikad.

  (4) Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab linnale pärandatud vara või kingi vastuvõtmise volikogu. Pärandvara ja kingi hindamise korraldab linnavalitsus, määrates ka pärandvara või kingi valdaja. Pärimisseaduse § 125 alusel seadusejärgse pärimise korral, kui pärandvara varalised õigused on oluliselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, on linnavalitsusel õigus otsustada pankrotiavalduse esitamine pärandavara pankroti väljakuulutamiseks.
MUUDETUD Kiviõli Linnavolikogu 29.09.2011 määrus nr 40

  (5) Riigivara taotlemine ja linnale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub seadusandluses sätestatud korra.

  (6) Peremehetu ehitise hõivamine toimub seadusandluses sätestatud korras.

  (7) Vara omandamise lepingu sõlmib linnapea. Kui vara omandamine kuulub hallatava asutuse juhi pädevusse, sõlmib vastava lepingu asutuse juht.

§ 7.   Linnavara omandamise viisid

  Linnavara omandamise viisid on:
  1) vara ostmine;
  2) linnale vara kinkimine või pärandamine;
  3) riigivara ja -maa munitsipaliseerimine;
  4) peremehetu ehitise hõivamine;
  5) muud seadusega sätestatud viisid.

§ 8.   Riigihanke korras või muul viisil kohustuste võtmine

  (1) Riigihankeid korraldavad linnavalitsus või kooskõlastatult linnavalitsusega linnavalitsuse hallatav asutus või lepingu alusel kolmas isik riigihangete seaduses ettenähtud korras.

  (2) Riigihankelepingu sõlmib linnapea või kooskõlastatult linnavalitsusega riigihanke korraldanud linnavalitsuse hallatava asutuse juht.

  (3) Kui hankelepinguga võetakse linnale rahalisi kohustusi või kui linnale võetakse muid rahalisi kohustusi, mida ei ole ette nähtud jooksva aasta eelarve kuludes, annab riigihanke korraldamiseks ja riigihankelepingu sõlmimiseks või linnale muude kohustuste võtmiseks loa volikogu.

§ 9.   Laenu võtmine

  (1) Laenu võtmise otsustab volikogu.

  (2) Laenulepingu sõlmib vastavalt volikogu otsusele linnapea või volikogu poolt määratud isik.

§ 10.   Linnavara kasutusse andmine

  (1) Linnavara, mis ei ole kasutatav avalikul otstarbel ja mida pole Kiviõli omavalitsusorganitel ega linna asutustel vaja oma ülesannete täitmiseks, võib anda kolmandate isikute kasutusse.

  (2) Linnavara antakse kasutusse otsustuskorras, enampakkumise korras või eelläbirääkimistega pakkumiste korras.

  (3) Linnavara üüri- ja renditariifid kehtestab ning üüri- ja rendisoodustuste andmise otsustab linnavalitsus.

  (4) Linnavara kasutusse andmise otsustab volikogu, kui:
  1) linnavara antakse kolmandate isikute kasutusse tähtajaga üle kümne aasta;
  2) kasutusse antava linnavara bilansiline maksumus ületab 25 500 eurot;
  3) kasutusse antakse kinnisvara, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhtudel.

  (5) Linnavara kasutusse andmise otsustab linnavalitsuse hallatav asutus, kui:
  1) kasutusse antakse tema kasutuses olevaid ruume kasutamiseks väljaspool tööaega;
  2) kasutusse antakse väheväärtuslikku inventari.

  (6) Linnavara kasutusse andmise otsustab linnavalitsus, kui linnavara kasutusse andmist ei otsustata käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohaselt.

  (7) Linnavara kolmandate isikute kasutusse andmisel ei või kasutusse andmise tähtaeg olla vallasasja puhul pikem kui 10 aastat ja kinnisasja puhul pikem kui 25 aastat, välja arvatud § 28 lõikes 5 sätestatud hoonestusõiguse seadmisel. Linnavara võib kasutusse anda tähtaega määramata, kui linnavara võib osutuda vajalikuks linnale muuks otstarbeks või kui vara antakse kasutusse ilma enampakkumiseta. Tähtajatu lepingu võib lõpetada vastavalt seadusele või lepingule.

  (8) Linnale kuuluvaid eluruume antakse kasutusse volikogu poolt kehtestatud korras.

  (9) Kui linnavara kasutusse andmise otsustamine kuulub volikogu või linnavalitsuse pädevusse, sõlmib linnavara kasutusse andmise lepingu linnapea või volikogu poolt määratud isik.

  (10) Linnavara kasutusse andmise lepingu sõlmib linnavalitsuse hallatav asutuse juht, kui linnavara kasutusse andmise otsustamine kuulub linnavalitsuse hallatava asutuse pädevusse.

  (11) Linnavara kasutusse andmise lepingu muutmise ja täiendamise otsustab lepingu sõlminud organ või asutus. Kui lepingu muutmisega ei kaasne täiendavaid varalisi kohustusi ega vähene linna õiguste maht, võib lepingu muutmise otsustada isik, kes esindas linna lepingu sõlmimisel.

  (12) Linnavalitsus võib otsustada linnavara kasutuslepingu pikendamise, kui linnavara kasutaja on lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja esitab vähemalt 3 kuud enne lepingu tähtaja möödumist taotluse lepingu pikendamiseks ja kui lepingu pikendamine ei loo linnavara kasutajale võrreldes teiste isikutega põhjendamatult suuri eeliseid.

§ 11.   Linnavara kasutusse andmine otsustuskorras

  (1) Linnavara võib kasutusse anda otsustuskorras:
  1) linna osalusega äriühingutele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele;
  2) linnavara, mille suhtes on eelnevalt korraldatud enampakkumine, kuid mis ei ole andnud soovitud tulemusi;
  3) kui linnavara kasutusse andmine ei ületa üldjuhul 6 kuud;
  4) linnale tähtsust omavate ühiskondlike ürituste läbiviimiseks;
  5) linnale vajalike tööde teostajale või teenuse osutajale;
  6) riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele;
  7) hoolekandeasutustele, heategevuslikele organisatsioonidele, sihtasutustele ja mittetulundusühingutele;
  8) muudel juhtudel avalikes huvides.

  (2) Linnavara võib otsustuskorras tasuta kasutusse anda ainult lähtudes avalikust huvist ning vastavat otsust peab otsustaja põhjendama.

§ 12.   Linnavara kasutusse andmine enampakkumise korras

  (1) Enampakkumise korras antakse kasutusse linnavara, mille kasutusotstarve ei ole piiritletud ning vara kasutamine ei ole seotud eriliste lisatingimustega.

  (2) Enampakkumise eesmärgiks on võimalikult suure kasutustasu saamine.

§ 13.   Enampakkumise ettevalmistamine

  (1) Enampakkumise valmistab ette linnavalitsus, kes määrab kindlaks:
  1) enampakkumise tingimused ja viisi;
  2) rendi või üüri algsuuruse;
  3) enampakkumise läbiviija;
  4) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse;
  5) kasutuslepingu olulised tingimused.

  (2) Enampakkumise läbiviimisest annab enampakkumise läbiviija teada vastava kuulutuse kaudu kohalikus, maakonna või üleriigilise levikuga ajalehes. Kuulutus avaldatakse vähemalt kümme päeva enne enampakkumise läbiviimist. Kuulutus peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) enampakkumise läbiviija;
  2) kasutusse antava linnavara nimetus, asukoht, iseloomustus, rendi või üüri algsuurus;
  3) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik), kirjaliku pakkumise korral pakkumise esitamise tähtaeg ja koht;
  4) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht;
  5) enampakkumise ja vara kasutuslepingu tingimustega ning kasutusse antava varaga tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht;
  6) enampakkumises osalemise osavõtutasu ja tagatisraha, nende tasumise tähtajad ning viis;
  7) vajadusel vara kasutusotstarve.

§ 14.   Piirangud kasutusse andmise taotlejale

  (1) Üldjuhul võivad linnavara kasutusse taotleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle tegevus ei ole vastuolus Eesti Vabariigis kehtivate seadustega.

  (2) Kasutusse andmist ei või taotleda isiklikult ega oma esindaja kaudu:
  1) vara kasutusse andmise läbiviimisega seotud isikud (läbiviijad, alghinna määrajad, tulemuste kinnitajad), nende lähisugulased ja -hõimlased. Lähisugulastena käsitatakse isiku vanemaid, lapsi, õdesid-vendasid, kaasa arvatud poolõed ja poolvennad. Lähihõimlasena käsitatakse abikaasat, abikaasa vanemaid, õdesid-vendasid, kaasa arvatud poolõed ja poolvennad;
  2) maksuvõlglased.

§ 15.   Enampakkumise alghind

  (1) Alghinna määramisel võetakse aluseks:
  1) vara senisest kasutusest saadud kasutustasu suurus;
  2) samalaadse vara kasutusse andmise eest saadud kasutustasu;
  3) kasutustasu suuruse eeldatav kujunemine lähitulevikus;
  4) muud asjaolud, mida alghinna määraja peab vajalikuks.

  (2) Alghinda ei määrata, kui kasutusse antava vara suhtes on vähemalt kaks korda enampakkumine juba toimunud ja need nurjusid eeldatavalt liialt kõrge alghinna tõttu.

§ 16.   Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus

  (1) Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise või kirjaliku pakkumisena.

  (2) Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija või linnavalitsus.

  (3) Enampakkumise läbiviimiseks moodustab enampakkumise läbiviija vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab nende hulgast komisjoni esimehe.

  (4) Enampakkumine viiakse läbi, kui sellel osalemiseks on soovi avaldanud vähemalt üks osavõtja.

§ 17.   Suulise enampakkumise läbiviimise kord

  (1) Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, teeb enampakkumise ruumis kohalviibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Enampakkumisest osa võtta soovijad esitavad isikut tõendava dokumendi ja volitusi tõendava dokumendi.

  (2) Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja vara kasutuslepingu tingimustest ja kasutusse antava vara omadustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas lõikes ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Enampakkumisest osavõtjana registreerunule väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise alghinna, enampakkumise sammu suuruse ja enampakkumises osalejate registreerimisnumbrid.

  (3) Kui enampakkumisele ei registreerita ühtki pakkujat või ühelgi pakkujal ei lubata enampakkumisest osa võtta, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.

  (4) Enampakkumine algab kasutusse antava vara alghinna teatamisega enampakkumise läbiviija poolt ja tema haamrilöögist. Osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija haamrilöögiga lõppenuks pärast kõrgeima pakutud summa kolmekordset teatamist.

  (5) Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik kohalviibinud komisjoni liikmed. Enampakkumisest osavõtjatel on õigus enampakkumise protokolliga tutvuda ja esitada selle kohta kirjalikult märkusi või kaebusi kolme tööpäeva jooksul arvates enampakkumise toimumisest. Enampakkumise protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja ja tema pakkumine.

  (6) Osavõtja, kelle pakutud tasu on suurim, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara kasutusse enampakkumiseks esitatud tingimustel, kui enampakkumise tulemused kinnitatakse kehtestatud korras. Allkirja andmisest keeldumisel kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha ning enampakkumise komisjon tunnistab enampakkumise nurjunuks. Teistele enampakkumisest osa võtnud isikutele tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtutasu ei tagastata.

  (7) Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse käesolevat korda vajalike muudatustega.

§ 18.   Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord

  (1) Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale enampakkumise kuulutuses märgitud tähtajaks ja kohta kinnine ümbrik, millele on peale märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumine peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) pakkuja nimi ja postiaadress, füüsilisel isikul isikuttõendava dokumendi koopia, juriidilisel isikul äriregistri registrikaardi B-osa;
  2) avaldus enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel;
  3) tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtutasu ja tagatisraha tasumise kohta;
  4) sõnadega kirjutatud pakutud hind;
  5) pakkumise esitaja allkiri, juriidilise ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri.

  (2) Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks õigeaegselt, kui pakkumine on enampakkumise kuulutuses märgitud ajaks enampakkumise läbiviijale kätte toimetatud, pärast ettenähtud aega saabuvaid pakkumisi ei registreerita ega avata. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras (ära märgitakse saabumise kuupäev ja kellaaeg). Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni nende läbivaatamiseni.

  (3) Kui enampakkumise kuulutuses märgitud tähtaja jooksul ei saabu ühtegi pakkumist või ükski pakkumine ei vasta esitatud nõuetele, tunnistab enampakkumise komisjon enampakkumise nurjunuks.

  (4) Pakkumiste läbivaatamise käigus avab enampakkumise läbiviija pakkumised enampakkumise kuulutuses nimetatud ajal ja kohas nende registreerimise järjekorras. Enampakkumise läbiviija on kohustatud kõigile pakkumistele alla kirjutama ja kandma need enampakkumise protokolli.

  (5) Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse käesoleva määruse § 17 lõike 6 sätteid kusjuures edukas on pakkumine, milles pakutud tasu on kõrgeim.

§ 19.   Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine

  (1) Enampakkumise tulemused vaatab läbi linnavalitsus ja otsustab enampakkumise nurjunuks tunnistamise, tulemuste kinnitamise või mittekinnitamise ning lepingu sõlmimise kohta.

  (2) Enampakkumise tulemuste läbivaatamine linnavalitsuses peab toimuma hiljemalt 15 kalendripäeva jooksul enampakkumise toimumisest.

  (3) Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui enampakkumise ettevalmistamisel või läbiviimisel rikuti oluliselt käesolevas määruses sätestatud korda.

  (4) Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud kõrgeimad pakutud tasud on võrdsed, annab enampakkumise läbiviija võrdsetele pakkujatele õiguse teha esialgsest pakkumise tasu ületav täiendav pakkumine. Leping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim (edukas pakkumine). Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee kumbki pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse linnavalitsus muude asjaolude põhjal.

  (5) Kui enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab käesoleva korra § 10 lõikes 4 või 6 nimetatud organ kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustus- või eelläbirääkimistega pakkumise korras või käsutada seda muul viisil.

  (6) Enampakkumise tulemuste kinnitamisest hiljemalt 45 tööpäeva jooksul sõlmitakse enampakkumise võitjaga leping. Mõjuvatel põhjustel võib nimetatud tähtaega pikendada.

  (7) Enampakkumise võitjale saadetakse linnavalitsuse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu peab enampakkumise võitja lepingu sõlmimiseks ilmuma.

  (8) Kui enampakkumise võitja keeldub eelnevas lõikes nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha.

  (9) Enampakkumises osalejale, kellega ei otsustatud lepingut sõlmida, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu. Osavõtutasu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.

  (10) Lisaks lepingu olulistele tingimustele tuleb linnavara kasutuslepingus määrata linnavara valitseja, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks linnale kahju tekitamist.

  (11) Linnavara kasutuslepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha lepingujärgseks makseks.

§ 20.   Linnavara kasutusse andmine eelläbirääkimistega pakkumise korras

  (1) Eelläbirääkimistega pakkumine on linnavara kasutusse andmise viis, kus teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui tasu asja kasutamise eest. Lisatingimuseks on üldjuhul asja kasutaja kohustus teha vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud kasutatava linnavaraga.

  (2) Eelläbirääkimistega pakkumise korraldamise otsustab organ või asutus, kes otsustab linnavara kasutusse andmise.

  (3) Eelläbirääkimistega pakkumise valmistab ette ja viib läbi linnavalitsus, kes moodustab selleks vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja nimetab komisjoni esimehe. Komisjon on otsustusvõimeline, kui kohal on komisjoni esimees ning vähemalt pool komisjoni liikmetest.

  (4) Eelläbirääkimistega pakkumise korras vara kasutusse andmise teade avaldatakse kohalikus ajalehes ja vajadusel ühes üleriigilises ajalehes ning see peab sisaldama:
  1) kasutusse antava vara nimetust, asukohta ja iseloomustust;
  2) eelläbirääkimiste korraldajat;
  3) lisatingimusi ja tasu algsuurust;
  4) nõutavaid dokumente pakkumisest osavõtja kohta;
  5) pakkumiste esitamise tähtaega (kuupäev, kellaaeg), pakkumiste avamise kohta ja aega;
  6) millal ja kus saab vara kasutustingimustega, vara kasutusotstarbe osas tehtavate piirangutega ja pakkumise võitja väljaselgitamise alustega tutvuda;
  7) osavõtutasu suurust ja vajadusel tagatisraha suurust, tasumise tähtaega ja viisi.

  (5) Pakkumiste esitamise tähtaeg ei või olla lühem kui 15 kalendripäeva.

  (6) Pakkumise esitaja peab tegema pakkumise nii renditasu kui ka kõigi lisatingimuste suhtes ning esitama kõik nõutavad dokumendid.

  (7) Pakkumiste ümbrikud avab komisjon pakkumise teates nimetatud ajal. Pakkumiste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla komisjoni esimees ja protokollija.

  (8) Isikuid, kes on teinud mittenõuetekohase pakkumise, läbirääkimistele ei lubata. Osavõtutasu ei tagastata ühelegi osavõtjale.

  (9) Pakkumiste ja eelläbirääkimiste sisu avalikkusele ja teistele pakkumise esitajatele ei avaldata. Avalikustada võib pakkumiste arvu ja mitu neist vastas nõuetele.

  (10) Eelläbirääkimistele kutsutakse nõuetele vastava pakkumise teinud isikud. Pärast eelläbirääkimiste lõppu ja komisjoni poolt määratud ajaks vormistab iga pakkuja kirjalikult oma lõpliku pakkumise või teatab pakkumisest loobumisest. Võrdväärsete pakkumiste korral antakse võitja väljaselgitamiseks nendele pakkujatele võimalus viie kalendripäeva jooksul oma pakkumisi täiendada.

  (11) Komisjon vormistab eelläbirääkimistega pakkumise tulemused protokollis ja esitab pakkumise tulemused linnavalitsusele kinnitamiseks. Sobivate pakkumiste puudumisel teeb komisjon linnavalitsusele ettepaneku tunnistada pakkumine nurjunuks.

  (12) Linnavalitsus otsustab komisjoni protokolli ja tehtud pakkumiste alusel eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamise, mittekinnitamise või pakkumise nurjunuks tunnistamise. Linnavalitsus ei kinnita pakkumise tulemusi, kui eelläbirääkimiste pidamisel on oluliselt rikutud käesolevas määruses toodud korda.

  (13) Linnavara kasutusleping sõlmitakse pärast eelläbirääkimistega pakkumise tulemuste kinnitamist isikuga, kelle pakkumise tunnistas linnavalitsus edukaks, arvestades nii kehtestatud lisatingimusi kui ka pakutud tasu.

  (14) Kui edukaks tunnistatud pakkumise teinud isik keeldub pakkumise edukaks tunnistamise kohta tehtud linnavalitsuse korralduse vastuvõtmisest või ei ilmunud mõjuv põhjuseta vara kasutuslepingut sõlmima, on vara kasutusse andjal õigus tehtud otsus tühistada ja kutsuda lepingulistesse suhetesse paremuselt järgmise pakkumise teinud isiku või korraldada uus eelläbirääkimistega pakkumine.

§ 21.   Linnavara võõrandamine

  (1) Linnavara võõrandamine on linnavara tasu eest või tasuta andmine teise isiku omandisse. Linnavara võõrandatakse, kui:
  1) vara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega linna valitsemiseks ning selle muul viisil linnavarana kasutamine ei ole võimalik, põhjendatud või selle kasutamine linna omandis olevana on ebaotstarbekas;
  2) linnavara võõrandatakse isikule, kes vajab seda töö tegemiseks avalikes huvides ning vara võõrandamiseks tehtud ettepanekust nähtub, et nimetatud töö tegemine ilma linnavara omandamiseta ei ole võimalik;
  3) linnavara on vajalik heategevuslikele ja avalikke huve teenivatele organisatsioonidele nende ülesannete täitmiseks või muudele ühingutele või asutustele avalike huvide kaitstuse või linna arengu paremaks tagamiseks;
  4) vara on antud linnale üle võõrandamise kohustusega;
  5) muudel seaduses või volikogu poolt ettenähtud juhtudel.

  (2) Linnavara võõrandamise otsustab volikogu kui:
  1) võõrandatava vara bilansiline maksumus on suurem kui 25 500 eurot või võõrandatakse kinnisvara ning aktsiaid ja osasid;
  2) võõrandatakse linnavara tasuta või alandatud hinnaga.

  (3) Linnavara võõrandamise otsustab linnavalitsus kui võõrandatava vara bilansiline maksumus ei ületa 25 500 eurot.

  (4) Linnavara võõrandatakse otsustus-, enampakkumis-, eelläbirääkimistega pakkumise või erastamiskorras.

  (5) Linnavara võõrandamise korraldaja on linnavalitsus.

  (6) Linnavara võõrandamise viisi ja tasu suuruse määrab võõrandamise otsustaja.

  (7) Linnavara võõrandamise otsus vormistatakse vastavalt volikogu otsusega või linnavalitsuse korraldusega.

§ 22.   Linnavara võõrandamine otsustuskorras

  (1) Linnavara võõrandamine otsustuskorras enampakkumist korraldamata võib toimuda, kui:
  1) võõrandatava vara väärtus võib oluliselt väheneda enne enampakkumise või eelläbirääkimiste lõpuleviimist;
  2) enampakkumise või eelläbirääkimistega korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi;
  3) vara võõrandatakse linna osalusega äriühingule, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, mittetulundusühingule või sihtasutusele;
  4) võõrandatakse väheväärtuslikku vara, mille bilansiline maksumus on alla 640 euro;
  5) käesoleva määruse § 21 lõike 1 punktides 2 ja 3 ettenähtud juhtudel;
  6) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.

  (2) Kui enne linnavara võõrandamise küsimuse otsustamist tekib vajadus selle hindamiseks, siis toimub see käesoleva määruse § 23 lõikes 3 ettenähtud alustel. Hindamist korraldab linnavalitsus.

  (3) Linnavara müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus. Järelmaksuga müügi korral määratakse kindlaks ka lepingu täitmise tagatised.

§ 23.   Linnavara võõrandamine avaliku enampakkumise korras

  (1) Enampakkumise ettevalmistamise käigus linnavalitsus kinnitab:
  1) enampakkumise tingimused ja viisi;
  2) alghinna;
  3) enampakkumise läbiviija;
  4) müügilepingu tingimused (sh müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad, ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised);
  5) osavõtutasu ja tagatisraha suuruse;
  6) järelmaksu rakendamise võimaluse.

  (2) Enampakkumise läbiviimisest teatab enampakkumise läbiviija kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel ühes üleriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid:
  1) enampakkumise läbiviija;
  2) võõrandamisele kuuluva linnavara nimetus, asukoht ja iseloomustus või võimalus varaga tutvuda;
  3) enampakkumise läbiviimise koht ja aeg;
  4) enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik), kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht;
  5) alghind, järelmaksu rakendamise võimalus, enampakkumise osavõtutasu ja tagatisraha;
  6) müüja pangarekvisiidid.

  (3) Linnavara enampakkumise alghinna määrab kas volikogu või linnavalitsus. Alghinna määramisel võetakse vajadusel aluseks:
  1) eksperthinnang;
  2) vara eeldatav turuväärtus;
  3) vara erilised omadused.

  (4) Enampakkumises võivad osaleda kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt ei ole seadusega keelatud.

  (5) Enampakkumisest ei või osa võtta enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (s.t enampakkumise läbiviijad, linnavalitsuse liikmed, nende abikaasad ja otseliinis sugulased).

  (6) Enampakkumise viisi, korraldust, läbiviimist ja tulemuste kinnitamist reguleeritakse analoogiliselt käesolevas määruses linnavara kasutusse andmise sätetega.

  (7) Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud müügileping. Müügilepingu ning vajadusel asjaõiguslepingu ja hüpoteegi seadmise lepingu sõlmib linnavalitsus seadusega ettenähtud korras.

  (8) Enampakkumise võitjale teatatakse tähitud postiga või allkirja vastu enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) pärast linnavalitsuse korralduse tegemist. Pärast linnavalitsuse korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või järelmaksu rakendamisel osa müügihinnast enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Müügileping sõlmitakse esimesel võimalusel pooltele sobival ajal.

  (9) Tähtaegselt müügihinna või selle osa mittetasumisel, samuti lepingu tähtaegsel mittesõlmimisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha.

  (10) Kui enampakkumise võitja täidab käesolevas paragrahvis talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka.

  (11) Enampakkumisel osalejatele, kellega linnavalitsus ei otsustanud sõlmida müügilepingut, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist.

  (12) Osavõtutasu tagastamisele ei kuulu.

  (13) Osavõtutasu arvel katab enampakkumise läbiviija enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud. Kui laekunud osavõtutasudest ei piisa linnavara võõrandamise enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega tehtud kulude katmiseks, arvestatakse eelnimetatud kulud osavõtutasuga katmata osas maha linnavara müügist laekunud summadest enne viimaste kandmist linnaeelarvesse.

§ 24.   Linnavara võõrandamine eelläbirääkimistega pakkumise korras

  (1) Eelläbirääkimistega pakkumine on linnavara võõrandamise viis, kus teatud lisatingimuste täitmine on sama oluline kui tasu. Lisatingimuseks on üldjuhul omandaja kohustus teha vara suhtes või selle abil teatud tööd või osutada teatud teenust või teatud tööde tegemine või teenuste osutamine, mis ei ole otseselt seotud omandatava varaga.

  (2) Lisatingimusteks võivad olla:
  1) tähtajalise teatud sihtotstarbelise kasutamise kohustus;
  2) investeeringute suurus;
  3) keskkonnaalaste tingimuste täitmine;
  4) tööhõive tagamine;
  5) muud linna huvidest lähtuvad tingimused.

  (3) Eelläbirääkimistega pakkumise kasutamise otsustab volikogu või linnavalitsus, kelle pädevuses on vara võõrandamise otsustamine.

  (4) Eelläbirääkimistega pakkumise viisi, korralduse, läbiviimise ja tulemuste kinnitamisel rakendatakse käesolevas määruses linnavara kasutusse andmist reguleerivaid sätteid.

§ 25.   Linnavara koormamine

  Linnavara koormamine on linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku kasutusõiguse, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.

§ 26.   Reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine

  (1) Linna omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub:
  1) isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks;
  2) avalikes huvides.

  (2) Linna omandis olevale kinnisasjale seab reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse linnavalitsus volikogu igakordse otsuse alusel.

  (3) Linnavara koormamise lepingule, vajadusel ka asjaõiguslepingule kirjutab linna nimel alla linnapea.

§ 27.   Isikliku kasutusõiguse seadmine

  (1) Linna omandis olevale kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine on lubatud, kui see toimub:
  1) selleks õigusaktidest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks;
  2) avalikes huvides;
  3) see seatakse isiku kasuks linnale osutatud eriliste teenete eest.

  (2) Isikliku kasutusõiguse seadmise otsustab volikogu.

  (3) Isiklik kasutusõigus seatakse tasu eest või tasuta.

  (4) Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmib linna nimel linnapea.

§ 28.   Hoonestusõiguse seadmine

  (1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks.

  (2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise, eelläbirääkimistega pakkumise või otsustuskorras.

  (3) Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda:
  1) linna osalusega äriühingute või sihtasutuste kasuks;
  2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks;
  3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks;
  4) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.

  (4) Hoonestusõiguse seadmise ja vastavate lepingute sõlmimise otsustab volikogu.

  (5) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, välja arvatud juhud, mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid linna huvides, mille tähtaeg ületab viiskümmend aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või ületada üheksakümmend üheksat aastat.

§ 29.   Hoonestusõiguse seadmise algatamine ja ettevalmistamine

  (1) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalikud materjalid valmistab ette linnavalitsus lähtuvalt volikogu otsusest.

  (2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel linnavalitsus:
  1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil;
  2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse.

  (3) Hoonestusõiguse seadmiseks võtab linnavalitsus vastu korralduse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus;
  2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus;
  3) hoonestusõiguse seadmise tingimused;
  4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalune pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg;
  5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord);
  6) enampakkumise läbiviimise viis (suuline või kirjalik);
  7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha;
  8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised;
  9) enampakkumise korraldaja.

  (4) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesolevas põhimääruses linnavara võõrandamist enampakkumise korras reguleerivaid sätteid arvestades koos järgmiste erisustega:
  1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu;
  2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks muudele andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg;
  3) enampakkumise võitjaga sõlmib linnavalitsus hoonestusõiguse lepingu;
  4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingut sõlmima selleks kokkulepitud kohta ja ajal.

  (5) Hoonestusõiguse seadmine eelläbirääkimistega pakkumise korras rakendatakse linnavara eelläbirääkimiste teel võõrandamise sätteid.

§ 30.   Linnavara mahakandmine

  (1) Linnavara kuulub mahakandmisele:
  1) kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle säilitamine on ebaotstarbekas ja võõrandamine ei ole võimalik;
  2) kui ilmneb erinevus olemasoleva linnavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav.

  (2) Mahakandmiseks aluse tekkimisel on linnavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis, soetusmaksumus, jääkmaksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, linnavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, mahakantava linnavara hävitamise tegevuskava ja selle maksumus, samuti muud mahakantava linnavaraga seotud olulised andmed.

  (3) Linnavara mahakandmise otsustab:
  1) volikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 3200 eurot;
  2) linnavalitsus, kui vara bilansiline maksumus on alla 3200 euro;
  3) muu linnavaravara valdaja, kui vara bilansiline maksumus ei ületa 320 eurot.

§ 31.   Linnavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine

  (1) Nõudeid võlgniku suhtes esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras linnavalitsus.

  (2) Kui linnavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud või sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest täitmisele loobumise otsustada:
  1) volikogu, kui nõue on suurem kui 3200 eurot;
  2) linnavalitsus, kui nõue on väiksem kui 3200 eurot.

  (3) Linnavalitsusel on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja linnale kasulik.

§ 32.   Rakendussätted

  (1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

  (2) Määrus jõustub 25. veebruaril 2011. a.