Kuressaare Gümnaasiumi põhimäärus

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lg 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 , huvikooli seaduse ning Kuressaare Linnavolikogu 27. jaanuari 2011. aasta määruse nr 1 „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning koolieelse lasteasutuse seaduses pidaja pädevusse antud ülesannete delegeerimine Kuressaare Linnavalitsusele“ ja täiskasvanute koolituse seaduse § 2 alusel

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Kooli nimetus

  (1) Kooli nimetus on Kuressaare Gümnaasium (edaspidi kool).

  (2) Kool asutati 21. juunil 1978. a nimetusega Kingissepa 2. keskkool. 28. juulil 1980. a muudeti Kooli nimetuseks Aleksander Mui nim. Kingissepa 2. Keskkool. 14. juunil 1990. a muudeti Kooli nimetuseks Kuressaare 2. Keskkool. Alates 7. märtsist 1994. a on Kooli nimetuseks Kuressaare Gümnaasium.

§ 2.   Kooli asukoht ja tegutsemiskohad

  (1) Kooli asukoht on Kuressaare linnas aadressil Nooruse 1, postisihtnumber 93816 Kuressaare.

  (2) Kooli kodulehe aadress on: http://www.oesel.ee/kg/ ja ametlik e-posti aadress: [email protected]

  (3) Kooli tegutsemiskoht on Kuressaare linn.

§ 3.   Kooli tegutsemise vorm ja haldusala

  (1) Kool on Kuressaare linnavalitsuse hallatav munitsipaalõppeasutus.

  (2) Kooli tegutsemise vorm on üldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena.

  (3) Kooli huvitegevust ja noorsootööd korraldab Kooli allüksus huvikool Inspira.

  (4) Täiskasvanute koolitust korraldab Kooli allüksus koolituskeskus Osilia.

§ 4.   Kooli tegutsemise üldpõhimõtted

  (1) Kooli asjaajamise ja õppekeel on eesti keel.

  (2) Koolis toimub statsionaarne õpe.

  (3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest õigusaktidest ning oma põhimäärusest.

  (4) Kooli põhiülesandeks on luua võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks, võimaldada gümnaasiumihariduse omandamist ning luua lastele ja noortele tingimused huvialadega tegelemiseks. Põhiülesandest tulenevad eesmärgid ja ülesanded sätestatakse Kooli õppekavas.

  (5) Kool tagab riiklike õppekavade täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks kõigile koolis õppida soovivatele õpilastele.

  (6) Kooli visioon on võetud kokku sõnadesse: VABADUS* ILU* TÕDE. Kooli eesmärgiks on eelduste loomine eetilise, elus toimetuleva inimese, elukestva õppija kujunemiseks.

  (7) Kooli missiooniks on töötada nii, et Kooliga seotud inimesed ütleksid: Kuressaare Gümnaasium - ja tahadki koolis käia.

  (8) Koolil on arengukava, mille elluviimisega tagatakse Kooli järjepidev areng. Arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad ning tegevuskava 3 aastaks.

  (9) Põhikooli osas teenindab Kool esmajärjekorras isikuid, kellele Kuressaare Linnavalitsus on määranud Kuressaare Gümnaasiumi elukohajärgseks kooliks. Teisi isikuid võetakse vastu vabade kohtade olemasolul.

  (10) Kooli alusväärtused on:
  1) Koolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks;
  2) Koolis peetakse oluliseks väärtusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest;
  3) Uue põlvkonna sotsialiseerimine rajaneb Eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Üldhariduse omandanud inimesed suudavad ühiskonnaga integreeruda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.

  (11) Koolil on oma lipp, oma nimetusega pitsat ja sümboolika ja iseseisev eelarve.

§ 5.   Hariduse liik ja tasemed

  (1) Koolis omandatava hariduse liigid on üldharidus ja huviharidus.

  (2) Koolis omandatava hariduse tasemed on põhiharidus ja üldkeskharidus.

  (3) Täiskasvanute koolitus võib toimuda nii tööalase- kui vabahariduskoolitusena.

2. peatükk HOOLEKOGU JA DIREKTORI ÜLESANDED 

§ 6.   Hoolekogu

  (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

  (2) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

  (3) Hoolekogu moodustatakse ja hoolekogu töökord kehtestatakse Kuressaare Linnavalitsuse kehtestatud korras.

  (4) Hoolekogu koosseisu kuuluvad:
  1) kooli pidaja esindaja;
  2) kaks õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab põhikooli, üks gümnaasiumi ja üks huvikooli õpetaja;
  3) üks õpilasesinduse esindaja ja üks huvikooli õppurite esindaja;
  4) lapsevanemate esindajad, kusjuures esindatud peavad olema nii põhikooli, gümnaasiumi õpilaste kui huvikooli õppurite vanemad;
  5) vilistlaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad.

  (5) Hoolekogu koosseisu kuuluvate vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka.

  (6) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe.

  (7) Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.

  (8) Õpilasel ja vanemal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

§ 7.   Direktor

  (1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

  (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega.

  (3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju, võib moodustada alalisi või ajutisi komisjone, töögruppe vms., kinnitab koolisisesed põhimäärused, ametijuhendid ja muud dokumendid.

  (4) Direktor juhib Kooli kollegiaalsuse ja demokraatlikkuse põhimõtetest lähtudes.

  (5) Direktor on aruandekohustuslik pidaja, hoolekogu, töötajate üldkoosoleku, kõrgemalseisvate haridus-, rahandus-, jms järelevalveasutuste ees seadustes ettenähtud korras ja ulatuses.

  (6) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab Kuressaare Linnavalitsus.

  (7) Direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu linnapea või tema volitatud ametiisik.

  (8) Konkreetseid töölõike juhivad Koolis direktori asetäitjad ja allüksuste juhid, kellede õigused, kohustused ja vastutus on määratud ametijuhendites.

3. peatükk ÕPPE JA KASVATUSE KORRALDUS KOOLIS 

§ 8.   Kooli õppekava

  (1) Kool koostab põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava, huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava (selle olemasolul) alusel kooli õppekavad, mis on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokumentideks.

  (2) Kooli õppekavad kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

  (3) Andmed kooli õppekavade kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.

  (4) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori kokkuleppel arvestab kool kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.

  (5) Koolis kasutatav õppekorralduslik dokumentatsioon on fikseeritud kooli õppekavas.

§ 9.   Individuaalne õppekava

  (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, koostatakse õpilasele riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.

  (2) Individuaalse õppekava koostamist koordineerib direktori asetäitja, selle koostamisse kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. Individuaalse õppekava kinnitab direktor.

§ 10.   Õppekeskkond

  (1) Kooli õppekeskkond toetab õpilase arengut.

  (2) Kool korraldab õpet koolis ja väljaspool kooli vastavalt kooli õppekavale ja õppekeskkonnale sätestatavatele nõuetele.

§ 11.   Õppenõukogu

  (1) Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on kooli õppe- ja kasvatustegevuse kindlaksmääramine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogilised töötajad.

  (2) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister.

§ 12.   Õppekirjandus

  (1) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti.

  (2) Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord sätestatakse kooli kodukorras. Tööraamatute, töövihikute ja töölehtede puhul ei nõua kool nende tagastamist koolile. Välja arvatud juhul kui õpilane lahkub õppeperioodi kestel.

  (3) Igas klassis õppeks vajalikud õpikud, tööraamatud ja töövihikud valib kool hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistrist.

§ 13.   Koduõpe

  (1) Õpilasele, kelle tervislikust seisundist tulenevad hariduslikud erivajadused ei võimalda tal osaleda kooli ruumides toimuvas õppetöös, loob õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus võimalused põhi- või üldkeskhariduse omandamiseks väljaspool kooli (kodus, päevakeskuses vms) õppides.

  (2) Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja nõustamiskomisjoni soovitusel.

  (3) Põhiharidust omandav õpilane, kellele vanem soovib iseseisvalt korraldada oma lapse õppetööd, vabastatakse vanema taotluse alusel kooli päevakava ja õppekorralduse kohasest õppe- ja kasvatustegevusest.

  (4) Koduõpet vanema taotlusel korraldab ja finantseerib vanem, kes vastutab ka õpitulemuste saavutamise eest.

  (5) Koduõppe korraldamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määruses sätestatud koduõppe tingimustest ja korrast.

§ 14.   Õppeaasta

  (1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.

  (2) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest.

  (3) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister.

  (4) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka.

  (5) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

  (6) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on loeng, klassitund, rühmatund, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog.

  (7) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

  (8) Huvikooli õppeperioodid ja õppevaheaegade pikkus kehtestatakse huviala õppekavas ning see võib huvikoolis õpetatavate erinevate huvialade puhul olla erinev ja erineda üldhariduskooli õppeperioodist.

§ 15.   Õppekoormus ja päevakava

  (1) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.

  (2) Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on 1. klassis 20; 2. klassis 23; 3. ja 4. klassis 25; 5. klassis 28; 6. ja 7. klassis 30; 8. ja 9. klassis 32.

  (3) Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega lähtuvalt kujundava hindamise põhimõtetest. Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavad peamised teemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse põhikooliõpilastele teatavaks õppeveerandi algul.

  (4) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste (pikapäevarühmad, ringid) järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.

§ 16.   Õpilaste arv klassis ja õpperühmas

  (1) Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikooli klassis ja õpperühmas on 24 õpilast.

  (2) Kuressaare Linnavalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada nimetatud piirnormist suurema klassi täitumuse ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast.

§ 17.   Kooli vastuvõtmine

  (1) Kool võtab I-III kooliastme õpilaseks kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele kool on elukohajärgne kool. Kui koolis on vabu õppekohti, võetakse kooli vastu isikuid, kes ei ole kantud kooli teeninduspiirkonna elanike registrisse.

  (2) Gümnaasiumisse vastuvõtt toimub põhikooli lõpetamise tulemuste alusel. Õpilaste vastuvõtul võib eelistada põhikooli lõpuhindeid teatud õppeainetes, korraldada vestlusi ja/või katseid vastavalt gümnaasiumi õppesuundadele.

  (3) Isiku õpilaste nimekirja arvamise otsuse teeb direktor.

  (4) Huvikooli õppuri vastu võtmine toimub õppuri, kui õppur on vanem kui 18 aastat, või tema vanema avalduse alusel.

§ 18.   Koolist väljaarvamine

  (1) Õpilane arvatakse koolist välja:
  1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse;
  2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja ta ei ole esitanud taotlust õpilase kooli õpilaste nimekirja jätmiseks järgmisel õppeaastal;
  3) kui koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama;
  4) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
  5) kui õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;
  6) kui õpilane on täitnud põhikooli lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus;
  7) õpilase surma korral.

  (2) Õppur arvatakse huvikooli nimekirjast välja:
  1) kui ta ei ole tasunud õppemaksu kahe kuu jooksul ilma mõjuva põhjuseta;
  2) kui ta on vanem kui 18 aastat, või tema vanema kirjaliku avalduse alusel;
  3) kui ta ei täida kooli põhimäärust või õppur oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda.

  (3) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor.

§ 19.   Õpilase hindamine

  (1) Hindamise, hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas riiklike õppekavade alusel

  (2) Hindamisest teavitamine sätestatakse kooli kodukorras.

§ 20.   Kooli lõpetamine

  (1) Kooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning vastavalt põhikooli või gümnaasiumi riiklikus õppekavas.

  (2) Põhikooli lõpetamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi sooritatakse ühtsed põhikooli lõpueksamid või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel põhikooli koolieksam järgmistes ainetes:
  1) eesti keeles või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhul eesti keeles teise keelena;
  2) matemaatikas;
  3) haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud õppeainete hulgast õpilase valitud aines.

  (3) Põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuse.

  (4) Põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.

  (5) Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja gümnaasiumi koolieksam. Gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise ja hindamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

  (6) Huvikooli lõpetamise tingimused ja kord sätestatakse huvikooli õppekavas.

§ 21.   Õpilase arengu toetamine

  (1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt. Vajadusel korraldatakse diferentseeritud õpet. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

  (2) Kool tagab õpilasele eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenuse.

  (3) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.

  (4) Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem. Kui kool ei ole saanud koolikohustusliku õpilase vanemaga kontakti, et leppida kokku arenguvestluse aeg või vanem ei ole teistkordselt ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal, teavitab kool sellest õpilase elukohajärgset valla- või linnavalitsust, kes korraldab vajaduse korral lapse õiguste kaitsmiseks vajalike meetmete rakendamise. Vajaduse korral kaasatakse ka teovõimelise õpilase vanem, kui õpilane on andnud selleks nõusoleku, teisi koolitöötajaid, tugispetsialiste ning õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse esindajaid.

  (5) Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule.

§ 22.   Kooli raamatukogu

  (1) Kooli õpilasi teenindab Kooli raamatukogu.

  (2) Raamatukogu toetab trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.

§ 23.   Tervishoiuteenuse osutamine

  (1) Õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust, mille hulka kuuluvad õe tegevused. Tervishoiuteenus on reguleeritud kolmepoolse leppega, millele on alla kirjutanud Kuressaare linna esindaja, kooli direktor ja tervishoiuteenuse osutaja.

  (2) Tervishoiuteenus on õpilasele kättesaadav koolimajas kõigil koolipäevadel kell 8.00-16.00.

§ 24.   Vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine koolis

  (1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.

  (2) Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord sätestatakse kooli kodukorras.

  (3) Kooli hoonest või territooriumilt sisse- ja väljaliikumist ning põhiharidust omandava piiratud teovõimega õpilase kooli hoonest või territooriumilt väljaliikumise kontrollimist võib kool rakendada Kuressaare Linnavalitsuse nõusolekul.

§ 25.   Hädaolukordade lahendamine

  Direktor korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates vajaduse korral õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte. Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor.

§ 26.   Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamine

  (1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.

  (2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajalikku koostööd tugispetsialistide ja õpetajate vahel korraldab Kooli tugikeskus.

  (3) Direktori otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine järgmistesse kooli poolt moodustatavatesse rühmadesse või klassidesse:
  1) õpiabirühm põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks (rühmatäitumuse piirnorm 6 õpilast);
  2) põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilaste klass (täitumuse piirnorm 12 õpilast);
  3) raskete somaatiliste haigustega õpilaste klass (täitumuse piirnorm 12 õpilast);
  4) kõne-, nägemis-, kuulmis- või liikumispuudega õpilaste klass (klassitäitumuse piirnorm 12 õpilast).

  (4) Nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul korraldab kool õpilasele õpet põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi, õpet väikeklassis, terviseseisundist tulenevat koduõpet või ühele õpilasele keskendatud õpet, põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamist või vähendamist või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist.

  (5) Andekate õpilaste õppe ja arengu toetamiseks vajalikku koostööd õpetajate vahel ja vajadusel individuaalse õppekava rakendamist korraldavad õppealajuhatajad läbi aineosakondade koostöös osakonnajuhatajatega.

§ 27.   Pikapäevarühm

  (1) Õpilaste ja nende vanemate soovidest lähtuvalt korraldab direktor koostöös hoolekogu ja kooli pidajaga pikapäevarühmi I, II ja III kooliastme õpilastele. Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.

  (2) Pikapäevarühma täitumise ülemine piirnorm on 24 õpilast. Kuressaare Linnavalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi.

  (3) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor.

§ 28.   Huvitegevus ja noorsootöö

  (1) Kooli huvitegevust ja noorsootööd korraldab Kooli huvikool Inspira.

  (2) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas huviringid.

  (3) Noorsootöö on tingimuste loomine noorte isiksuse mitmekülgseks arenguks, mis võimaldab noortel vaba tahte alusel perekonna-, tasemehariduse- ja tööväliselt tegutseda. Noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse, noorsootöö toetab noorte omaalgatust.

  (4) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.

  (5) Huvikoolil on õigus moodustada huviringe, treeningrühmi ja klubisid, mille kulude katmine toimub osalejate osalisel või täielikul rahastamisel.

  (6) Huvikooli õpperühmade suuruse ja moodustamise alused kinnitab Kuressaare Linnavalitsus.

  (7) Õppetöö huvikoolis toimub üldhariduskoolide õpilastele õppetegevusest, täiskasvanuile tööst vabal ajal ning õppurile vabatahtlikkuse alusel.

§ 29.   Õppekavavälisest tegevusest saadavad tulud

  (1) Kool saab tulu edukast osalemisest erinevate fondide ja sihtasutuste poolt välja kuulutatud projektikonkurssidel.

  (2) Koolil on õigus saada tulu õppekavavälisest tegevusest, mille kulude katmine toimub osalejate kaasrahastamisel, nendeks on osalemine huviringide ja pikapäevarühma tegevuses.

  (3) Koolil õigus saada renditulu, laagrite korraldamisega seotud tulu, täiskasvanute koolitusega seotud tulu ja muude teenuste pakkumisega saadavat tulu.

4. peatükk ÕPILASTE JA VANEMATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 30.   Õpilase õigused ja kohustused

  (1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale Kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes.

  (2) Õpilasel on õigus:
  1) osaleda koolielu probleemide lahendamisel;
  2) saada teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta;
  3) asutada ühinguid, klubisid, ringe, millede tegevus ei ole vastuolus kooli tegevuste eesmärkidega, samuti osaleda nendes;
  4) õpilaste esindajal on õigus osaleda hoolekogu töös;
  5) moodustada koolis õpilasesindus ja osaleda selle töös;
  6) kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, vahendeid;
  7) teha ettepanekuid kooli direktorile ja teistele pedagoogidele õppe- ja kasvatustöö korraldamise osas;
  8) saada õppetasusoodustust selleks kehtestatud korras.

  (3) Õpilane on kohustatud:
  1) täitma kooli kodukorda;
  2) õppima võimetekohaselt, end arendama ja oma teadmisi pidevalt täiendama;
  3) hoidma kooli vara;
  4) järgima üldtunnustatud moraalinorme.

§ 31.   Õppurite õigused ja kohustused

  (1) Huvikooli õppuril on õigus:
  1) tutvuda enne huvikooli õppima asumist ja õppimise ajal huvialade õppekavade, kooli põhimääruse ning kodukorraga;
  2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust;
  3) osaleda valitud esindaja kaudu hoolekogu tegevuses;
  4) kasutada muid seaduse ja kooli põhimäärusega kehtestatud õigusi.

  (2) Õppur on kohustatud:
  1) järgima kooli kodukorda;
  2) hoidma kooli kasutuses olevat vara;
  3) täitma muid seaduses ja kooli põhimääruses sätestatud kohustusi.

§ 32.   Õppes osalemine ja koolis korraldatavast õppest puudumine

  (1) Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel. Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised:
  1) õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine;
  2) läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud, sealhulgas rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 3 alusel sotsiaalministri määruses sätestatud ilmastikutingimused, mille puhul on põhjendatud õppest puudumine;
  3) olulised perekondlikud põhjused;
  4) muud kooli poolt mõjuvaks loetud põhjused.

  (2) Kool peab õppest puudumiste üle arvestust ning sätestab kooli kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra.

§ 33.   Õpilase ja vanema teavitamine

  (1) Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta.

  (2) Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele. Vanema juurdepääsu teabele selle kohta, kas õpilane on kooli õpilaste nimekirjas või mitte, võib keelata vaid mõjuva põhjuse esinemisel.

  (3) Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle riiklikku järelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel.

  (4) Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeveerandi või kursuse algul. Kool loob statsionaarses õppes õppivate õpilaste vanematele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks.

  (5) Õpilasele ja õpilase vanemale tehakse kooli kodukorras sätestatud korras teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast.

  (6) Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase hinnetest. Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt, on kool kohustatud teavitama õpilast ja vanemat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse kaudu.

§ 34.   Vanemate koosoleku kokkukutsumine

  (1) Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku õpilaste vanemate koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda klassi õpilaste vanemate koosolekul.

  (2) Vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel on direktor kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

§ 35.   Vanemate õigused ja kohustused

  (1) Õpilaste vanemate õigused ja kohustused tulenevad põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest ja teistest õigusaktidest ning sätestatakse täpselt kooli kodukorras.

  (2) Vanematel on õigus teha ettepanekuid kooli tegevuse paremaks korraldamiseks.

  (3) Vanematel on õigus osaleda kooli poolt korraldatavatel lastevanemate koolitustel.

  (4) Vanem teavitab kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest hiljemalt puudumise esimesel õppepäeval.

  (5) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas:
  1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;
  2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;
  3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;
  4) tegema koostööd kooliga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;
  5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus;
  6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;
  7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.

  (6) Täisealisena huvikooli õppima asunule laienevad kõik huvikooli õppuri õigused ja kohustused arvestades vanusest tulenevate erisustega.

§ 36.   Õpilaste tunnustamine

  Kooli tunnustusmeetmed sätestatakse kooli kodukorras.

§ 37.   Tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamine õpilase suhtes

  (1) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma võib õpilase suhtes rakendada järgmisi tugimeetmeid:
  1) arenguvestluse läbiviimine;
  2) individuaalse õppekava rakendamine;
  3) õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma või kooli juures tegutsevasse huviringi;
  4) tugispetsialisti teenuse osutamine;
  5) õpilase üleviimine käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilaste klassi.

  (2) Lisaks võib kool rakendada üht või mitut järgmist mõjutusmeedet:
  1) õpilase käitumise arutamine vanemaga;
  2) õpilasega tema käitumise arutamine juhtkonna liikmete juuresolekul;
  3) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus;
  4) õpilasele tugiisiku määramine;
  5) kirjalik noomitus;
  6) esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine. Esemed tagastatakse kooli kodukorras sätestatud korras;
  7) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused, kool tagab järelevalve õpilase üle ja vajadusel tema pedagoogilise juhendamise;
  8) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;
  9) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul;
  10) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul; kool tagab järelevalve õpilase üle ja vajadusel tema pedagoogilise juhendamise; õpilase puhul, kes vajab koolist kojujõudmiseks transporti, arvestatakse transpordi korraldusega;
  11) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;
  12) ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.

  (3) Mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor, käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 sätestatud mõjutusmeetme rakendamise otsustab õppenõukogu.

  (4) Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.

§ 38.   Õpilaspileti väljastamine

  (1) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel väljastatakse õpilasele tasuta kooli õpilaspilet.

  (2) Õpilaspileti kasutamise kord koolis sätestatakse kooli kodukorras.

  (3) Õpilasel või piiratud teovõimega õpilase vanemal on õigus esitada koolile põhjendatud kirjalik taotlus uue õpilaspileti saamiseks, kui:
  1) õpilaspilet on rikutud, hävinud, kadunud või varastatud;
  2) õpilase nimi või isikukood on muutunud.

  (4) Õpilaspileti korduval väljaandmisel on õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem uue õpilaspileti saamisel kohustatud esmase õpilaspileti koolile tagastama. Kool hävitab tagastatud õpilaspileti ja registreerib õpilaspileti kasutusest eemaldamise. Juhul kui tagastamine on võimatu, tunnistab kooli direktor käskkirjaga õpilaspileti kehtetuks.

  (5) Õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on kohustatud õpilaspileti koolile tagastama peale õpilase väljaarvamist kooli õpilaste nimekirjast.

§ 39.   Õpilaskond ja õpilasesindus

  (1) Kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

  (2) Õpilaskonnal on õigus:
  1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse §-s 5 ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata;
  2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu;
  3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada.

  (3) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest.

  (4) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

  (5) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel.

  (6) Kooli eelarves nähakse võimaluste piires ette vahendid õpilasesinduse tegevuse rahastamiseks.

§ 40.   Õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord

  (1) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse, mis on heaks kiidetud õpilaskonna poolt, kinnitamiseks direktorile.

  (2) 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

5. peatükk KOOLITÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 

§ 41.   Koolitöötajad

  (1) Koolitöötajad on pedagoogid, huvikooli õpetajad ja teised töötajad.

  (2) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul Kuressaare Linnavalitsuse kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.

  (3) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli direktori poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

  (4) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor. Välislepingu alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks.

  (5) Koolitöötajad kannavad isiklikult materiaalset vastutust neile usaldatud kooli varade eest.

§ 42.   Pedagoogid

  (1) Pedagoogidena käsitletakse kooli klassi- ja aineõpetajaid, direktorit, õppealajuhatajaid ning teisi õppe- ja kasvatusalal töötavaid isikuid.

  (2) Pedagoogide, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

  (3) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

6. peatükk MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED 

§ 43.   Vara

  (1) Kooli vara moodustavad koolile Kuressaare linnalt või teistelt isikutelt ja asutustelt sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, raha, inventar ja muu vara.

  (2) Kooli vara on linnavara. Kool on linnavara valitsema volitatud asutus.

  (3) Kooli valduses olevat linnavara kasutab kool sihtotstarbeliselt oma ülesannete täitmiseks. Kool peab vara üle arvestust ning võib varaga teha tehinguid vastavalt Kuressaare linnavara valitsemise korras sätestatud tingimustele.

§ 44.   Eelarve

  (1) Koolil on oma eelarve.

  (2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja linnaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

  (3) Kool võib vastu võtta annetusi, mis kajastatakse kooli eelarves.

  (4) Koolil on õigus korraldada õppekavavälist tegevust, mille kulude katmine toimub osalejate täielikul või osalisel rahastamisel.

  (5) Koolil on õigus saada renditulu, laagrite korraldamisega seotud tulu, täiskasvanute koolitusega seotud tulu ja muude teenuste osutamisest saadavat tulu.

  (6) Kooli eelarve kava projekti kohta annab arvamuse kooli hoolekogu linnavalitsuse õigusaktidega kehtestatud korra kohaselt. Eelarve kinnitab kooli pidaja Kuressaare linna eelarve koosseisus.

  (7) Kooli kulud kaetakse kinnitatud eelarvest.

  (8) Kooli arveldamine toimub Kuressaare Linnavalitsuse arvelduskontode kaudu.

  (9) Kooli raamatupidamist korraldab Kuressaare Linnavalitsus.

  (10) Huvikooli õppetasu määrad, sellest vabastamise ja soodustuste andmise alused kehtestab Kuressaare Linnavalitsus.

§ 45.   Kooli asjaajamine

  (1) Kooli asjaajamine toimub vastavalt direktori poolt kinnitatud asjaajamiskorrale.

  (2) Kooli dokumente peetakse paberil või elektrooniliselt.

  (3) Koolis loodavad dokumendid allkirjastab direktor või õigusaktidega selleks volitatud isik.

  (4) Kooli asjaajamises on kasutusel kooli nimetuse ja sümboolikaga üldplank ja kirjaplank.

  (5) Koolis peetavate toimikute loetelu kinnitab direktor käskkirjaga.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 46.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Tunnistada kehtetuks Kuressaare Linnavolikogu 15. detsembri 2011. aasta määrus nr 27 „Kuressaare Gümnaasiumi põhimäärus“.

§ 47.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. septembril 2012.