Teksti suurus:

Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:07.01.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:11.12.2016
Avaldamismärge:RT I, 04.01.2013, 29

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsäte 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Käesoleva määrusega kehtestatakse iga-aastases riigieelarves spordi toetuseks ette nähtud vahendite jaotamise täpsem kord.

2. peatükk Sporditoetuste liigid ja kasutamine 

§ 2.   Sporditoetuste liigid

  Sporditoetuste liigid on:
  1) spordialaliidu toetus;
  2) maakonna spordiliidu toetus;
  3) rahvusliku olümpiakomitee toetus;
  4) muu spordiorganisatsiooni toetus;
  5) toetus sihtotstarbelistest spordiprogrammidest.

§ 3.   Spordialaliidu toetus

  (1) Spordialaliidu toetus on ette nähtud spordialakeskse spordisüsteemi arendamiseks.

  (2) Spordialaliidule võib eraldada:
  1) spordialaliidu tegevustoetust spordialaliidu põhikirjaliste eesmärkide, tegevuste ning arengukavas kirjeldatud tegevussuundade elluviimiseks ja ühekordsete projektide realiseerimiseks;
  2) noortespordi toetust spordiklubides ja -koolides noortega tehtavaks sporditööks.

  (3) Noortespordi toetust võib kasutada spordialaliidu juhatuse otsusel järgmiselt:
  1) vähemalt 75% summast jaotatakse edasi spordiklubidele ja -koolidele;
  2) kuni 25% kasutab spordialaliit kesksete noortespordi ürituste korraldamiseks, rahvusvahelistel noorte ja juunioride võistlustel osalemiseks, treeningkogunemiste organiseerimiseks ja noorsportlaste meditsiiniliste protseduuridega seotud kulude katteks.

§ 4.   Maakonna spordiliidu toetus

  (1) Maakonna spordiliidu toetus on ette nähtud spordi toetamiseks maakonna tasandil.

  (2) Maakonna spordiliidule võib eraldada toetust tema põhikirjaliste eesmärkide ja tegevuste ning arengukavas kirjeldatud tegevussuundade elluviimiseks ja ühekordsete projektide realiseerimiseks.

  (3) Maakonna spordiliidu toetust võib kasutada:
  1) maakonna spordiliidu organisatsiooniliseks tegevuseks;
  2) kohalike spordiorganisatsioonide tegevuse toetamiseks;
  3) maakonna meistrivõistluste ja teiste spordiürituste ja -võistluste korraldamiseks;
  4) sportimispaikade heakorrastamiseks ja spordiinventari soetamiseks;
  5) sporditegevuse korraldamisega seotud isikute koolitamiseks;
  6) spordialase teavitustegevuse toetamiseks ja tunnustusürituste korraldamiseks.

§ 5.   Rahvusliku olümpiakomitee toetus

  (1) Rahvuslikule olümpiakomiteele võib toetust eraldada tema põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks, eelkõige:
  1) olümpialiikumise arendamiseks, sealhulgas Eesti olümpiakoondise ettevalmistuse ja osavõtu tagamiseks olümpiamängudest;
  2) ühistegevuse korraldamiseks;
  3) spordiprojektide realiseerimiseks.

  (2) Rahvuslikule olümpiakomiteele toetuse eraldamise ja selle suuruse otsustab kultuuriminister valitsemisala eelarvet kinnitades, lähtudes iga-aastase eelarve võimalustest ja komisjoni ettepanekust.

§ 6.   Muu spordiorganisatsiooni toetus

  Käesoleva määruse §-des 3–5 nimetamata spordiorganisatsioonile, sealhulgas spordi spetsiifilises valdkonnas tegutsevale või tippspordi harrastamise võimalusi arendavale spordiorganisatsioonile, võib eraldada toetust põhikirjaliste eesmärkide, tegevuste ning arengukavas kirjeldatud tegevussuundade elluviimiseks.

§ 7.   Toetus sihtotstarbelistest spordiprogrammidest

  (1) Spordivaldkonna arenguks vajalike sihtotstarbeliste spordiprogrammide loomise otsustab kultuuriminister valitsemisala eelarvet kinnitades, lähtudes iga-aastase eelarve võimalustest ja komisjoni ettepanekust.

  (2) Juhul kui valitsemisala eelarves nähakse ette sihtotstarbeline spordiprogramm, kuulutab selle välja kultuuriminister käskkirjaga, määrates eraldatava toetuse eesmärgid, toetatavad tegevused ning taotlemise tingimused ja korra.

§ 8.   Reserv

  (1) Spordialaliidu ja maakonna spordiliidu toetusteks ette nähtud vahenditest võib kultuuriministri käskkirja alusel jätta reservi kuni 5% kogusummast, mille jaotamise otsustab eelarveaasta jooksul esitatud taotlustest lähtudes kultuuriminister.

  (2) Reservist võivad toetust taotleda spordiorganisatsioonid spordiürituste korraldamiseks ja objektiivsetel asjaoludel tekkinud ettenägematute kulude katteks.

3. peatükk Sporditoetuste komisjon ja toetuse taotlemine 

§ 9.   Sporditoetuste komisjon

  (1) Sporditoetuste jaotamiseks moodustab kultuuriminister käskkirjaga nõuandva komisjoni (edaspidi komisjon) ja kinnitab komisjoni töökorra.

  (2) Komisjonil on kuni 7 liiget, nende hulgas Kultuuriministeeriumi esindajad, Eesti Olümpiakomitee esindaja ja teised spordivaldkonna asjatundjad.

  (3) Komisjoni ülesanded on:
  1) hinnata toetuse eraldamiseks esitatud taotlusi ja hiljem teatavaks saanud toetuse eraldamist mõjutavaid asjaolusid käesolevas määruses sätestatud korras;
  2) teha kultuuriministrile ettepanekuid toetuste eraldamise ja toetuse summa muutmise otsustamiseks;
  3) teha kultuuriministrile ettepanekuid valitsemisala eelarves spordi toetuseks ette nähtud vahendite liigenduste summade määramiseks;
  4) teha kultuuriministrile ettepanekuid käesoleva määruse muutmiseks.

§ 10.   Toetuse taotlemine

  (1) Spordiorganisatsioon esitab Kultuuriministeeriumile toetuse eraldamiseks taotluse järgmiselt:
  1) kuni 31. detsembrini 2013. a kirjalikult või digitaalselt allkirjastatuna;
  2) alates 1. jaanuarist 2014. a digitaalselt allkirjastatuna.

  (2) Taotluse vormi kinnitab kultuuriminister käskkirjaga.

  (3) Taotlus rahvusliku olümpiakomitee või muu spordiorganisatsiooni toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse hiljemalt jooksva eelarveaasta 30. juunil.

  (4) Taotlus spordialaliidu ja maakonna spordiliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 10 tööpäeva jooksul järgmise eelarveaasta riigieelarve seaduse vastuvõtmisest Riigikogus.

  (5) Taotlus sihtotstarbelisest spordiprogrammist toetuse eraldamiseks esitatakse spordiprogrammi väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks.

4. peatükk Toetuse taotlejate hindamine 

§ 11.   Spordiorganisatsiooni toetamise üldtingimused

  Spordiorganisatsiooni võib toetada riigieelarvest järgmiste üldtingimuste täitmisel:
  1) spordiorganisatsioonil on spordiseaduse § 9 lõikes 2 esitatud nõuetele vastav arengukava;
  2) spordiorganisatsioon on kantud Eesti Spordiregistrisse;
  3) spordiorganisatsioon on enda kohta eelmisel kalendriaastal Eesti Spordiregistrisse kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud.

§ 12.   Spordialaliidu toetuste taotlejate hindamine

  (1) Spordialaliidu toetuste jaotamisel käsitletakse spordialaliite kolmes rühmas:
  1) olümpiaalade spordialaliidud;
  2) võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;
  3) muud spordialaliidud.

  (2) Spordialaliidu toetuste jaotamisel hinnatakse kõigis kolmes spordialaliitude rühmas järgmisi asjaolusid:
  1) harrastajate arv;
  2) treenerite arv;
  3) sportlikud saavutused;
  4) esindatus olümpiamängudel;
  5) hea juhtimistava järgimine spordialaliidus.

  (3) Harrastajate arvu hindamisel võetakse aluseks Eesti Spordiregistri spordiorganisatsioonide alamandmekogus esitatud järgmised andmed:
  1) spordiala harrastajate koguarv spordiklubides;
  2) spordiala harrastavate noorte koguarv spordiklubides.

  (4) Treenerite arvu hindamisel võetakse aluseks Eesti Spordiregistri treenerite alamandmekogu andmed treenerikutsega treenerite üldarvu ja III–V kutsetasemega treenerite arvu kohta.

  (5) Sportlike saavutuste hindamisel võetakse aluseks viimase nelja aasta võistlustulemused:
  1) maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel, olümpiamängudel ning teistel olulistel rahvusvahelistel võistlustel;
  2) noorte maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel, noorte olümpiamängudel ja Euroopa noorte olümpiafestivalil;
  3) juunioride maailma- ja Euroopa meistrivõistlustel.

  (6) Olümpiamängudel esindatuse hindamisel võetakse spordialaliidu tegevustoetuse aluseks olümpiaspordialade sportlaste esindatus viimastel olümpiamängudel.

  (7) Hea juhtimistava järgimise hindamisel võetakse aluseks järgmised spordialaliidu juhtimisega seonduvad asjaolud:
  1) aruandluse korrektne esitamine;
  2) kohustuste õigeaegne täitmine nii riigi kui lepingupartnerite ees;
  3) juhatuse liikmete kandmine äriregistrisse hiljemalt kolme kuu jooksul määramisest;
  4) spordialaliidu andmete korrektne kajastamine Eesti Spordiregistris;
  5) esindajate osalemine rahvusvahelise spordiorganisatsiooni komisjonis, ekspertrühmas või juhatuses;
  6) treenerite kutsekomisjoni regulaarne tegutsemine;
  7) koostöö Eesti Spordiregistriga Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja spordi aastaraamatu koostamisel;
  8) muud asjaolud, mis kujundavad spordi mainet ühiskonnas.

  (8) Sõltumata hindamise tulemusest ei eraldata toetust spordialaliidule, kellele eraldatav toetuse summa jääb alla 3000 euro või kes vastab käesoleva määruse lisas esitatud tähtpäeval vähemalt ühele järgmistest tunnustest:
  1) spordialade harrastajate koguarv spordiklubides on väiksem kui 70;
  2) spordialadel puuduvad treenerikutsega treenerid;
  3) spordialaliidul on äriregistrile esitamata viimane majandusaasta aruanne;
  4) spordialaliidul on riiklike maksude ajatamata maksu- või intressivõlg.

  (9) Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord, mille alusel kujuneb igale üksikule taotlejale eraldatava toetuse summa osakaal ettenähtud vahenditest, on esitatud käesoleva määruse lisas.

§ 13.   Maakonna spordiliidu toetuse taotlejate hindamine ja jaotamine

  (1) Maakonna spordiliidu toetuse taotlejate hindamisel võetakse arvesse käesoleva määruse § 12 lõike 7 punktides 1–4, 7 ja 8 nimetatud hea juhtimistava järgimise hindamisel aluseks võetavaid asjaolusid.

  (2) Maakonna spordiliitudele ette nähtud toetuse kogusumma jaotatakse järgmiselt:
  1) 70–75% kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt;
  2) 25–30% kogusummast jaotatakse arvestades riigi elanike koguarvu ja maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel taotluse esitamise aasta 1. detsembri seisuga. Harjumaa elanike koguarvust jäetakse arvutamisel välja Tallinna linna elanike arv.

5. peatükk Toetuse eraldamise otsustamine, toetuse kasutamise leping, selle lõpetamine ja muutmine 

§ 14.   Toetuse eraldamise ettepanek ja otsustamine

  (1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee, muu spordiorganisatsiooni ja sihtotstarbelise spordiprogrammi taotluste hindamise tulemusel teeb komisjon kultuuriministrile ettepaneku toetuste saajate ja summade kohta.

  (2) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee, muu spordiorganisatsiooni ja sihtotstarbelise spordiprogrammi toetuse eraldamise otsustab kultuuriminister käskkirjaga.

§ 15.   Toetuse kasutamise leping

  (1) Kultuuriministri käskkirjaga eraldatud toetuse kasutamise kohta sõlmitakse leping.

  (2) Toetuse kasutamise lepingu sõlmivad:
  1) Kultuuriministeerium spordiorganisatsiooniga, kes on toetuse lõppkasutaja või edasijaotaja;
  2) Toetust edasijaotav spordialaliit ja maakonna spordiliit toetuse lõppkasutajaga.

  (3) Toetuse kasutamise lepingus sätestatakse toetuse kasutamise eesmärk, lepingupoolte õigused ja kohustused, lepingu täitmise kohta aruande esitamise kord ning lepingu rikkumisest tulenevad sanktsioonid.

  (4) Toetuse kasutamise lepingus nähakse Kultuuriministeeriumile ette võimalus toetuse summat ühepoolselt muuta käesoleva määruse §-s 16 sätestatud juhul.

§ 16.   Toetuse summa muutmine

  (1) Komisjonil on õigus taashinnata toetuse kasutamise perioodi jooksul hea juhtimistava järgimist spordiorganisatsioonides ning võtta arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolusid juhul, kui hindamise aluseks olevad asjaolud ilmnesid või asjakohane otsus võeti vastu eelarveaasta jooksul pärast komisjoni ettepaneku tegemist kultuuriministrile.

  (2) Komisjon võib hindamise tulemusena kujunenud toetuse summat vähendada kuni 50% võrra juhul, kui:
  1) eksitakse spordiseaduse § 11 kohaselt spordis dopingu kasutamise vastasest rahvusvahelisest konventsioonist ja maailma dopinguvastasest koodeksist tulenevate dopinguvastaste reeglite järgimise vastu;
  2) eksitakse olümpiahartast tulenevate ausa mängu reeglite järgimise vastu;
  3) toimub sporditulemustega manipuleerimine;
  4) rikutakse head juhtimistava.

  (3) Juhul kui taashindamise tulemusena kujunenud toetuse summa erineb ministri eraldatud toetuse summast, on komisjonil õigus teha ettepanek toetuse summa muutmiseks.

  (4) Toetuse summa muutmise otsustab kultuuriminister käskkirjaga, mis muudab ühepoolselt toetuse kasutamise lepingus sätestatud summa vastavaks muudetud summale.

6. peatükk Aruandlus 

§ 17.   Toetuse kasutamise aruanne

  Toetuse kasutamise lepingus sätestatud korras esitatava aruande vormi kinnitab kultuuriminister käskkirjaga ja see tehakse kättesaadavaks Kultuuriministeeriumi veebilehel.

7. peatükk Lõppsäte 

§ 18.   Määruse kehtetuks tunnistamine

  Kultuuriministri 10. jaanuari 2006. a määrus nr 1 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetuseks eraldatud vahendite jaotamise kord” tunnistatakse kehtetuks.

Väljaandja:Kultuuriminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2021
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge:RT I, 02.07.2020, 7

Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsäte 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Käesoleva määrusega kehtestatakse iga-aastases riigieelarves spordi toetuseks ette nähtud vahendite jaotamise täpsem kord.
[RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

2. peatükk Sporditoetuste liigid ja kasutamine 

§ 2.   Sporditoetuste liigid

  Sporditoetuste liigid on:
  1) spordialaliidu toetus;
  2) maakonna spordiliidu toetus;
  3) rahvusliku olümpiakomitee toetus;
  4) muu spordiorganisatsiooni toetus;
  5) toetus sihtotstarbelistest taotlusvoorudest.
[RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

§ 3.   Spordialaliidu toetus

  (1) Spordialaliidu toetus on ette nähtud spordialakeskse spordisüsteemi arendamiseks.

  (2) Spordialaliidule võib eraldada:
  1) spordialaliidu tegevustoetust spordialaliidu põhikirjaliste eesmärkide, tegevuste ning arengukavas kirjeldatud tegevussuundade elluviimiseks ja ühekordsete projektide realiseerimiseks;
  2) noortespordi toetust spordiklubides ja -koolides noortega tehtavaks tulemuslikuks sporditööks;
[RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]
  3) toetust spordikohtunike tegevuse arendamiseks;
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]
  4) saavutusspordi toetust rahvuskoondise tasemel sportlaste võimete arendamiseks.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (3) Noortespordi toetust võib kasutada spordialaliidu juhatuse otsusel järgmiselt:
  1) vähemalt 75% summast jaotatakse edasi spordiklubidele ja -koolidele;
  2) kuni 25% kasutab spordialaliit kesksete noortespordi ürituste korraldamiseks, rahvusvahelistel noorte ja juunioride võistlustel osalemiseks, treeningkogunemiste organiseerimiseks ja noorsportlaste meditsiiniliste protseduuridega seotud kulude katteks.

  (4) Saavutusspordi toetust võib kasutada üksnes toetuse eraldamise käskkirjas või otsuses nimetatud sportlaste ja võistkondade võimete arendamiseks toetuse andja määratud ulatuses.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (5) Saavutusspordi toetuse piirmäär individuaalala sportlase kohta on 15 000 eurot kalendriaastas.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

§ 4.   Maakonna spordiliidu toetus

  (1) Maakonna spordiliidu toetus on ette nähtud spordi toetamiseks maakonna tasandil.

  (2) Maakonna spordiliidule võib eraldada toetust tema põhikirjaliste eesmärkide ja tegevuste ning arengukavas kirjeldatud tegevussuundade elluviimiseks ja ühekordsete projektide realiseerimiseks.

  (3) Maakonna spordiliidu toetust võib kasutada:
  1) maakonna spordiliidu organisatsiooniliseks tegevuseks;
  2) kohalike spordiorganisatsioonide tegevuse toetamiseks;
  3) maakonna meistrivõistluste ja teiste spordiürituste ja -võistluste korraldamiseks ning liikumisharrastuse edendamiseks;
[RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]
  4) sportimispaikade heakorrastamiseks ja spordiinventari soetamiseks;
  5) sporditegevuse korraldamisega seotud isikute koolitamiseks;
  6) spordialase teavitustegevuse toetamiseks ja tunnustusürituste korraldamiseks.

§ 5.   Rahvusliku olümpiakomitee toetus

  (1) Rahvuslikule olümpiakomiteele võib toetust eraldada tema põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks, eelkõige:
  1) olümpialiikumise arendamiseks, sealhulgas Eesti olümpiakoondise ettevalmistuse ja osavõtu tagamiseks olümpiamängudest;
  2) ühistegevuse korraldamiseks;
  3) spordiprojektide realiseerimiseks.

  (2) Rahvuslikule olümpiakomiteele toetuse eraldamise ja selle suuruse otsustab valdkonna eest vastutav minister valitsemisala eelarvet kinnitades, lähtudes iga-aastase eelarve võimalustest ja komisjoni ettepanekust.
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]

§ 6.   Muu spordiorganisatsiooni toetus

  Käesoleva määruse §-des 3–5 nimetamata spordiorganisatsioonile, sealhulgas spordi spetsiifilises valdkonnas tegutsevale või tippspordi harrastamise võimalusi arendavale spordiorganisatsioonile, võib eraldada toetust põhikirjaliste eesmärkide, tegevuste ning arengukavas kirjeldatud tegevussuundade elluviimiseks.

§ 7.   Toetus sihtotstarbelistest taotlusvoorudest
[RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

  (1) Spordivaldkonna arenguks vajalik sihtotstarbeline taotlusvoor kuulutatakse välja eelarveliste vahendite olemasolul.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (2) Sihtotstarbeline taotlusvoor kuulutatakse välja Kultuuriministeeriumi veebilehel.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (3) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest võib toetust eraldada liikumisharrastuse edendamiseks (edaspidi liikumisharrastuse edendamise toetus) või rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimiseks Eestis (edaspidi rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetus).
[RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

  (4) Liikumisharrastuse edendamise toetust eraldatakse eesmärgiga aidata kaasa liikumisharrastust edendavate üleriigiliste tegevuste elluviimisele, kaasata elanikkonda nende tegevuste kaudu ulatuslikumalt korrapärasesse liikumisharrastusse ja tõsta Eestis korraldatavate liikumisharrastuse ürituste kvaliteeti.

  (5) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetust eraldatakse eesmärgiga toetada rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordisündmuste korraldamist Eestis, et spordi kaudu aidata kaasa Eesti tutvustamisele maailmas, tagada rahvusvaheliste võistluste ja teiste spordisündmuste kõrgetasemeline läbiviimine ning aidata kaasa Eesti spordiorganisatsioonide tegutsemisele rahvusvahelises spordiliikumises.

  (51) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

  (52) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

  (6) Liikumisharrastuse edendamise toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastale järgneval kalendriaastal:
  1) liikumisharrastust edendavate ürituste korraldamiseks;
  2) regulaarsete treeningtegevuste läbiviimiseks;
  3) liikumisharrastusealase teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevusteks.

  (7) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastale järgneval kalendriaastal Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks:
  1) täiskasvanute, juunioride ja noorte maailmameistrivõistlused;
  2) täiskasvanute ja juunioride Euroopa meistrivõistlused;
  3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste, maailmakarika, Euroopa meistrivõistluste etapid või nendega samaväärsed võistlused;
  4) täiskasvanute suurekoosseisuliste rahvuskoondiste tiitlivõistluste finaalturniiri kvalifikatsiooniturniiri üksikud kodumängud;
  5) Eesti jaoks olulised vähemalt kolm järjestikust päeva kestvad kõrgetasemelised rahvusvahelised võistlused;
  6) rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide aastakongressid ja -koosolekud.

  (8) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetust võib kasutada toetuse taotlemise aastast arvates ülejärgmise kalendriaasta esimeses kvartalis Eestis toimuvate järgmiste rahvusvaheliste spordisündmuste korraldamiseks:
  1) täiskasvanute maailmameistrivõistlused;
  2) täiskasvanute Euroopa meistrivõistlused;
  3) täiskasvanute maailmameistrivõistluste ja maailmakarika etapid.

  (9) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 5 nimetatud sündmuse läbiviimiseks eraldatav toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artikli 3 tähenduses.

  (10) Ühele ettevõtjale eraldatava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi kolme järjestikuse eelarveaasta jooksul ületada 200 000 eurot.

  (11) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

  (12) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid.

  (13) Vähese tähtsusega abi andmist ja saamist käsitlevaid dokumente säilitatakse kümne aasta jooksul abi andmisest arvates.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (14) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

§ 71.   Kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal
[RT I, 02.07.2020, 3 - jõust. 05.07.2020]

  (1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu spordiorganisatsiooni toetuse abikõlblikud kulud on toetuse kasutamise kalendriaasta tekkepõhised kulud, mis on kooskõlas käesoleva määruse §-des 3–6 sätestatuga.

  (2) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee ja muu spordiorganisatsiooni toetuse mitteabikõlblikud kulud on ehituslikud ja muud suuremahulised investeeringud.

  (3) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatava toetuse abikõlblikud kulud on käesoleva määruse paragrahvi 7 lõigetest 6–8 tulenevate perioodide tekkepõhised kulud, mis on taotlusvooru eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja põhjendatud ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud. Kassapõhised kulud peavad olema tehtud toetuse kasutamise aruande esitamise tähtpäevaks.

  (4) Enne sihtotstarbelistest taotlusvoorudest toetuse saamiseks taotluse esitamist tehtud kulud loetakse abikõlblikuks üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et vastavad kulud kajastuvad projekti eelarves.

  (5) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatava toetuse mitteabikõlblikud kulud on:
  1) taotlusvooru eesmärgi saavutamise ja toetatavate tegevuste elluviimise seisukohast ebavajalikud ja põhjendamatud kulud;
  2) taotleja regulaarsed tegevuskulud;
  3) investeeringud spordirajatistesse;
  4) spordirajatiste ülalpidamiskulud;
  5) kulud, mis on käsitletavad erisoodustusena ja neilt tasutavad maksud;
  6) käibemaks juhul, kui taotleja on käibemaksukohustuslane. Proportsionaalse käibemaksu arvestamise metoodika korral on käibemaks abikõlblik selles osas, mis osas ei ole toetuse saaja sisendkäibemaksu tagasi küsinud.

  (6) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatule on liikumisharrastuse edendamise toetuse mitteabikõlblikud kulud:
  1) organisatsioonide liikmemaksud;
  2) maakonna või kohaliku omavalitsuse üksuse meistrivõistluste korraldamisega seotud kulud.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (7) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

  (8) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

  (9) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse puhul peavad taotleja omaosalus ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahaline panus kokku moodustama vähemalt 50% sündmuse eelarvest.
[RT I, 02.07.2020, 3 - jõust. 05.07.2020]

§ 8.   Reserv
[Kehtetu - RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

3. peatükk Sporditoetuste komisjon ja toetuse taotlemine 

§ 9.   Sporditoetuste komisjon

  (1) Sporditoetuste jaotamiseks moodustab toetuse andja nõuandva komisjoni (edaspidi komisjon) ja kinnitab komisjoni töökorra.

  (2) Komisjonis on kuni 7 liiget. Komisjoni kuuluvad Kultuuriministeeriumi ja rahvusliku olümpiakomitee esindajad ning teised spordivaldkonna asjatundjad.

  (3) Komisjoni ülesanded on:
  1) hinnata toetuse eraldamiseks esitatud taotlusi ja hiljem teatavaks saanud toetuse eraldamist mõjutavaid asjaolusid käesolevas määruses sätestatud korras;
  2) teha toetuse andjale ettepanekuid toetuste eraldamise ja toetuse summa muutmise otsustamiseks.

  (4) Lisaks käeoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ülesannetele on Kultuuriministeeriumi juurde moodustatud komisjonil õigus teha valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekuid valitsemisala eelarves spordi toetuseks ette nähtud vahendite liigenduste summade määramiseks.
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]

§ 10.   Toetuse taotlemine

  (1) Spordiorganisatsioon esitab toetuse andjale toetuse eraldamiseks taotluse digitaalselt allkirjastatuna või elektroonilise kanali kaudu, mis võimaldab toetuse andjal taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastada.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (11) Toetuse taotluses esitatakse eelkõige:
  1) taotleja nimi, kontaktandmed, arvelduskonto number, taotluse esitamise kuupäev;
  2) taotleja eelarve tulude ja kulude prognoos taotletavaks perioodiks ja taotletav toetuse summa;
  3) ülevaade kavandatavatest tegevustest, eesmärkidest ja oodatavatest tulemustest;
  4) muud vajalikud andmed.
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]

  (12) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

  (2) Taotluse vormi kinnitab toetuse andja. Taotluse vorm avaldatakse toetuse andja veebilehel.
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]

  (3) Taotlus rahvusliku olümpiakomitee või muu spordiorganisatsiooni toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse hiljemalt jooksva eelarveaasta 31. augustil.
[RT I, 02.07.2020, 3 - jõust. 05.07.2020]

  (4) Taotlus spordialaliidu ja maakonna spordiliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 31. oktoobriks.
[RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 01.01.2017]

  (5) Taotlus sihtotstarbelisest taotlusvoorust toetuse eraldamiseks esitatakse taotlusvooru väljakuulutamisel sätestatud tähtpäevaks.
[RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

  (6) Liikumisharrastuse edendamise toetuse taotlemisel esitatakse kõik ühe taotleja poolt kavandatud projektid ühes taotluses. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele projektile, esitatakse iga projekti kohta eraldi eelarve finantseerijate ja kululiikide lõikes.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (7) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse taotlemisel esitatakse kõik ühe taotleja poolt kavandatud projektid eraldi taotlustes. Esitada võib kuni kaks taotlust.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (71) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

  (8) Liikumisharrastuse edendamise toetust võib taotleda:
  1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit;
  2) maakonna spordiliit;
  3) muu spordiorganisatsioon, kes korraldab üleriigilise tähtsusega liikumisharrastuse üritust või sarja, kus osaleb aasta jooksul vähemalt 5 000 inimest.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (9) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetust võib taotleda:
  1) rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus, kes korraldab Eestis rahvusvahelisi võistlusi ja teisi spordisündmusi;
  2) muu spordiorganisatsioon, kellele rahvusliku olümpiakomitee liikmeskonda kuuluv spordialaliit või spordiühendus on andnud üle rahvusvahelise võistluse või spordisündmuse korraldamise Eestis.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (91) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

  (92) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

  (10) Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest ei või toetust taotleda äriühinguna tegutsev spordiorganisatsioon.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

4. peatükk Toetuse taotlejate hindamine 

§ 11.   Spordiorganisatsiooni toetamise üldtingimused

  (1) Spordiorganisatsiooni võib toetada riigieelarvest järgmiste üldtingimuste täitmisel:
  1) spordiorganisatsioonil on spordiseaduse § 9 lõikes 2 esitatud nõuetele vastav arengukava;
  2) spordiorganisatsioon on taotluse esitamise tähtpäevaks kantud Eesti Spordiregistrisse;
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]
  3) spordiorganisatsioon on enda kohta eelmisel kalendriaastal Eesti Spordiregistrisse kantud andmed vastutava töötleja määratud tähtpäevaks ajakohastanud;
  4) spordiorganisatsioonil ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga kokku 100 eurot ületavat riiklike maksude, maksete või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui võla tasumine on ajatatud ja võlg on tasutud ajakava kohaselt;
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]
  5) spordiorganisatsioonil ei ole taotluse esitamise tähtpäeva seisuga majandusaasta aruande esitamise võlga;
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]
  6) spordiorganisatsioonil ei ole tähtaegselt täitmata kohustust toetuse andja ees;
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]
  7) spordiorganisatsiooni suhtes ei ole algatatud pankroti- ega likvideerimismenetlust ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (2) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

§ 12.   Spordialaliidu toetuste taotlejate hindamine

  (1) Spordialaliidu toetuse määramisel, välja arvatud spordikohtunike tegevuse arendamise toetus, käsitletakse spordialaliite kolmes rühmas:
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]
  1) olümpiaalade spordialaliidud;
  2) võistkondlikke sportmänge arendavad spordialaliidud;
  3) muud spordialaliidud.

  (11) Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse määramisel käsitletakse spordialaliite ühes rühmas.
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]

  (2) [Kehtetu - RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

  (3) [Kehtetu - RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

  (4) [Kehtetu - RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

  (5) [Kehtetu - RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

  (6) [Kehtetu - RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

  (7) [Kehtetu - RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

  (8) Sõltumata hindamise tulemusest ei eraldata toetust spordialaliidule, kellele eraldatavad tegevustoetuse ja noortespordi toetuse summad jäävad alla 5000 euro või kes vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
  1) spordialade harrastajate arv spordiklubides ja spordikoolides Eesti spordiregistri viimase kinnitatud seisuga on väiksem kui 100;
[RT I, 02.07.2020, 3 - jõust. 05.07.2020]
  2) spordialadel puuduvad käesoleva määruse § 10 lõikes 4 sätestatud tähtpäeva seisuga treenerikutsega treenerid.
  3) [kehtetu - RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]
  4) [kehtetu - RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (81) Spordikohtunike tegevuse arendamise toetust ei eraldata juhul, kui spordialaliidule ei eraldata tegevustoetust käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud alustel.
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]

  (82) Käesoleva paragrahvi lõiget 8 ei kohaldata saavutusspordi toetuse eraldamisel.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (83) [Kehtetu - RT I, 02.07.2020, 3 - jõust. 05.07.2020]

  (9) Spordialaliidu toetuse taotlejate hindamise kriteeriumid ja toetuse arvutamise kord, mille alusel kujuneb igale üksikule taotlejale eraldatava toetuse summa osakaal ettenähtud vahenditest, on esitatud käesoleva määruse lisas.

§ 13.   Maakonna spordiliidu toetuse taotlejate hindamine ja toetuse jaotamine
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (1) Maakonna spordiliidu toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse järgmisi maakonna spordiliidus hea juhtimistava järgimist puudutavaid asjaolusid:
  1) viimase majandusaasta aruande seaduses ettenähtud korras ja tähtajal esitamine äriregistrile;
  2) [kehtetu - RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]
  3) [kehtetu - RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]
  4) maakonna spordiliidu juriidilisest isikust liikmete andmete korrektne esitamine Eesti spordiregistrile;
  41) liitumine rahvusliku olümpiakomitee koostatud hea juhtimise tavaga;
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]
  5) koostöö Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostajaga;
  6) muud asjaolud, mis kujundavad spordi mainet ühiskonnas.
[RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

  (11) Ettepaneku käesoleva määruse § 13 lõike 1 punktis 5 sätestatud koostöö hindamiseks teeb Eesti Spordi Biograafilise Leksikoni ja Eesti spordi aastaraamatu koostaja, edastades selle Kultuuriministeeriumile käesoleva määruse § 10 lõikes 4 sätestatud tähtpäevaks.
[RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

  (2) Maakonna spordiliitudele ette nähtud toetuse kogusumma jaotatakse järgmiselt:
  1) 70–75% kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt;
  2) 25–30% kogusummast jaotatakse arvestades riigi elanike koguarvu ja maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel käesoleva määruse § 10 lõikes 4 sätestatud tähtpäeva seisuga. Harjumaa elanike koguarvust jäetakse arvutamisel välja Tallinna linna elanike arv.
[RT I, 09.12.2016, 14 - jõust. 12.12.2016]

§ 131.   Sihtotstarbelistest taotlusvoorudest eraldatava toetuse taotlejate hindamine

  (1) Liikumisharrastuse edendamise toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse:
  1) kavandatud tegevuste vastavust taotlusvooru eesmärgile;
  2) maakonna elanike kaasatust ja kavandatud tegevustest teavitamist;
  3) kavandatud tegevuste läbiviijate haldusvõimekust ja eelnevat kogemust;
  4) koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate olemasolu ja nende rahalist panust kavandatud tegevuste elluviimiseks;
  5) kohaliku omavalitsuse üksuse huvi ja rahalist toetust kavandatud tegevuste elluviimiseks;
  6) kavandatud tegevuste seost maakonna tervisespordikeskustega;
  7) kavandatud tegevuste regionaalset või üleriigilist tähtsust ning valdkondlikku mõju;
  8) kavandatud tegevuste regulaarsust ja aastaringset jaotumist;
  9) eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse määra kogu eelarvest.

  (2) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse taotlejate hindamisel arvestatakse:
  1) sündmuse vastavust taotlusvooru eesmärgile;
  2) sündmuse ja spordiala populaarsust Eestis ja maailmas;
  3) sündmuse korraldaja professionaalsust, haldusvõimekust ja eelnevat kogemust;
  4) koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate olemasolu ja nende rahalist panust sündmuse korraldamiseks;
  5) kohaliku omavalitsuse üksuse huvi ja rahalist toetust sündmuse korraldamiseks;
  6) sündmuse rahvusvahelist ja üleriigilist tähtsust ning eeldatavat valdkondlikku ja sotsiaalmajanduslikku mõju;
  7) sündmuse toimumisaega ja -kohta;
  8) sündmusel osalejate ja Eestisse saabuvate väliskülaliste arvu;
  9) eelarve realistlikkust, kuluartiklite põhjendatust ja taotleja omaosaluse määra kogu eelarvest.

  (3) [Kehtetu - RT I, 02.07.2020, 3 - jõust. 05.07.2020]

  (4) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

  (5) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

  (6) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

  (7) Sihtotstarbelisest taotlusvoorust eraldatava toetuse summa taotleja kohta kujundab komisjon, arvestades taotlejate maksimaalseid vajadusi, valdkonna koguvajadust, riigieelarves ette nähtud vahendite mahtu ning käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hindamiskriteeriume.
[RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021; osaliselt muudetud [RT I, 02.07.2020, 3]]

5. peatükk Toetuse eraldamise otsustamine, toetuse väljamaksmine ja toetuse summa vähendamine 
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

§ 14.   Toetuse eraldamise ettepanek ja otsustamine

  (1) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee, muu spordiorganisatsiooni ja sihtotstarbelise taotlusvooru taotluste hindamise tulemusel teeb komisjon toetuse andjale ettepaneku toetuste saajate ja summade kohta.

  (11) [Kehtetu - RT I, 05.05.2020, 17 - jõust. 01.01.2021]

  (2) Spordialaliidu, maakonna spordiliidu, rahvusliku olümpiakomitee, muu spordiorganisatsiooni ja sihtotstarbelise taotlusvooru toetuse eraldamise otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga või halduslepingu alusel rahvuslik olümpiakomitee.
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]

§ 141.   Toetuse väljamaksmine

  Toetus makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kui toetuse eraldamise käskkirjast või otsusest ei tulene teisiti.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

§ 15.   Toetuse kasutamise leping
[Kehtetu - RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

§ 16.   Toetuse summa vähendamine

  (1) Komisjonil on õigus taashinnata toetuse kasutamise perioodi jooksul toetuse saaja vastavust käesolevas määruses sätestatud tingimustele juhul, kui hindamise aluseks olevad asjaolud ilmnesid eelarveaasta jooksul pärast komisjoni ettepaneku tegemist toetuse andjale.

  (2) Toetuse saaja on kohustatud teavitama toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis mõjutavad toetuse saaja ja tema tegevuse vastavust käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

  (3) Komisjon võib hindamise tulemusena kujunenud toetuse summat vähendada kuni 50% võrra muu hulgas ka juhul, kui spordiorganisatsioon:
  1) eksib spordiseaduse § 11 kohaselt maailma dopinguvastasest koodeksist ja spordis dopingu kasutamise vastasest rahvusvahelisest konventsioonist tulenevate dopinguvastaste reeglite järgimise vastu;
  2) eksib olümpiahartast tulenevate ausa mängu reeglite järgimise vastu;
  3) saab kahtlustuse spordivõistlustega manipuleerimises;
  4) rikub head juhtimistava.

  (4) Juhul kui taashindamise tulemusena kujunenud toetuse summa erineb eraldatud toetuse summast, on komisjonil õigus teha ettepanek toetuse summa vähendamiseks.

  (5) Toetuse summa vähendamise otsustab toetuse andja.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (6) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse summa vähendamise otsustamisel võib toetuse andja lubada taotleja omaosaluse ning koostööpartnerite ja kaasfinantseerijate rahalise panuse langemist alla 50% sündmuse eelarvest, kui pärast toetuse eraldamise otsustamist ja kulude tegemist selgub, et taotlejast mittesõltuvatel põhjustel ei ole võimalik taotluses kirjeldatud sündmust läbi viia.
[RT I, 02.07.2020, 3 - jõust. 05.07.2020]

6. peatükk Aruandlus 

§ 161.   Rahvusvahelise spordisündmuse mõju analüüs

  (1) Rahvusvahelise spordisündmuse läbiviimise toetuse saaja, kellele eraldati toetust vähemalt 65 000 eurot, esitab nelja kuu jooksul pärast sündmuse toimumist toetuse andjale sündmuse sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi.

  (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud analüüsi kulu võib toetuse taotleja planeerida projekti eelarvesse.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

§ 17.   Toetuse kasutamise aruanne

  (1) Toetuse kasutamise aruandes esitatakse eelkõige:
  1) ülevaade toetuse saaja eelarve tulude ja kulude prognoosi täitmisest;
  2) ülevaade määratud toetuse summa kasutamisest;
  3) ülevaade ellu viidud ja elluviimata jäänud tegevustest, täidetud ja täitmata jäänud eesmärkidest ja tulemustest koos põhjendustega.

  (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule esitab spordialaliit toetuse kasutamise aruandes ülevaate spordikohtunike tegevuse arendamisest ja tasustamise andmed.

  (3) Aruanne esitatakse toetuse kasutamise kalendriaastale järgneva aasta 31. märtsiks, kui toetuse eraldamise käskkirjast või otsusest ei tulene teisiti. Aruande vormi kinnitab toetuse andja ja see avaldatakse toetuse andja veebilehel.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (4) Toetuse saaja tagastab toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (5) Aruande menetlemise tähtaeg on 90 tööpäeva aruande esitamisest arvates.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (6) Aruande menetlemisel kontrollitakse aruande vastavust toetuse andja kehtestatud nõuetele ja toetuse kasutamise eesmärgipärasust.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

  (7) Aruande menetlemise käigus on toetuse andjal õigus küsida toetuse kasutamise kuludokumente.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

61. peatükk Rakendussätted 

§ 171.   Rakendamine

  (1) Spordialaliit esitab 2018. aasta toetuse taotluses lisaks käesoleva määruse § 10 lõikes 11 sätestatule spordikohtunike tasustamise andmed 2016. aasta kohta.

  (2) Spordikohtunike tegevuse arendamise toetuse määramisel 2018. aastaks võetakse aluseks käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud andmed.
[RT I, 04.10.2017, 1 - jõust. 07.10.2017]

  (3) Spordialaliit esitab 2019. aastaks käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktis 4 nimetatud otstarbel toetust taotledes eraldi taotluse 2018. aasta 17. detsembriks.
[RT I, 24.11.2018, 1 - jõust. 27.11.2018]

7. peatükk Lõppsäte 

§ 18.   Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

/otsingu_soovitused.json