Rahandus ja eelarveEelarvemenetlus

Rahandus ja eelarveFinantsjuhtimine

Teksti suurus:

Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise kord

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Tartu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.01.2018
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:22.06.2019
Avaldamismärge:RT IV, 06.07.2017, 36

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 35 lõike 1 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõike 6 ja 7, § 21 lõike 1 ning § 28 lõike 31alusel.
[RT IV, 06.07.2017, 6 - jõust. 09.07.2017]

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Määruse reguleerimisala

  Tartu linna eelarve koostamise, täitmise ja finantsjuhtimise korras reguleeritakse Tartu linna eelarve (eelarve) ülesehitust ja liigendust, määratakse eelarve ja majandusaasta aruande koostamise olulisemad tähtajad, reguleeritakse kaasava eelarve menetluse läbiviimist, eelarve ja eelarve seletuskirja koostamist, eelarve menetlemist linnavolikogus, sätestatakse otsused, mis tehakse eelarve vastuvõtmisega samaaegselt, täpsustatakse reegleid olukorraks, kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata, reguleeritakse eelarve täitmist ja aruandlust ning reservfondi kasutamise korda.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 2.   Määruse kohaldumisala

  Käesolevat määrust kohaldatakse eelarvest vahendite taotlemisele, kaasava eelarve menetluse läbiviimisele ning eelarvest eraldatud vahendite jaotamisele, kasutamisele, aruandlusele ja kontrollile juhul, kui seadusest või muust õigusaktist või välisabi vahenditega rahastatava projekti kohta kehtivatest reeglitest ei tulene teistsugune regulatsioon.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 3.   Mõisted

  Käesolevas määruses nimetatakse struktuuriüksuseks linnavalitsuse osakonda, linnakantseleid ja linnavolikogu kantseleid ja hallatavaks asutuseks linnavalitsuse hallatavat asutust.

2. peatükk Eelarve ülesehitus ja liigendus 

§ 4.   Eelarve arvestuspõhisus

  Tartu linna eelarve on tekkepõhine.
[RT IV, 06.07.2017, 6 - jõust. 01.01.2018]

§ 5.   Eelarve ülesehitus

  (1) Eelarve koostatakse käesoleva määruse lisa 1 kohaselt ja eelarve koosneb järgmistest osadest:
  1) põhitegevuse tulud;
  2) põhitegevuse kulud;
  3) investeerimistegevuse tulud;
  4) investeerimistegevuse kulud;
  5) finantseerimistegevus;
  6) likviidsete varade muutus.

  (2) Eelarve reservfond (reservfond) ettenägematute väljaminekute tegemiseks on kuni 1% kavandatud põhitegevuse kulude mahust.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 6.   Eelarve liigendus

  (1) Lisaks käesoleva määruse § 5 lõikes 1 sätestatule liigendab linnavolikogu eelarve järgmiselt:
  1) tulud käesoleva määruse lisa 2 kohaselt;
  2) kulud tegevusalade lõikes, sealhulgas põhitegevuse kulud jaotatuna majandusliku sisu järgi antavateks toetusteks ja muudeks tegevuskuludeks käesoleva määruse lisa 3 kohaselt;
  3) investeerimistegevuse kulud objektide lõikes jaotatuna põhivara soetuseks antavateks toetusteks, põhivara soetuse kuludeks ja finantskuludeks käesoleva määruse lisa 4 kohaselt;
  4) finantseerimistegevuse kulud kohustuste võtmiseks sõlmitud lepingute lõikes käesoleva määruse lisa 5 kohaselt.
  5) rahavoogude prognoos käesoleva määruse lisa 7 kohaselt.
[RT IV, 06.07.2017, 6 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Linnavalitsus liigendab eelarve struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste lõikes põhitegevuse (toetused, tööjõukulu, majandamiskulu ja muu tegevuskulu), investeerimistegevuse ja finantseerimistegevuse kuludeks.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015, rakendatakse alates 2016. aasta eelarve menetlemisest]

  (3) [ RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

3. peatükk Tähtajad eelarve ning majandusaasta aruande koostamiseks ja vastu võtmiseks ning eelarve vastuvõtmine 
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 7.   Eelarvestrateegia koostamise tähtajad
[Kehtetu - RT IV, 09.07.2013, 1 - jõust. 12.07.2013]

§ 8.   Eelarve koostamise tähtajad

  (1) Eelarve koostamise ajakava kinnitab rahandusosakonna juhataja igal aastal hiljemalt 30. juuniks.
[RT IV, 06.07.2017, 6 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Eelarve eelnõu esitab linnavalitsus linnavolikogule esimeseks lugemiseks hiljemalt 18. novembriks.

§ 9.   Eelarve vastu võtmise ja liigendamise tähtajad ja eelarve vastuvõtmine
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

  (1) Linnavolikogu võtab eelarve vastu määrusega enne uue eelarveaasta algust. Eelarveaasta jooksul võib linnavolikogu eelarvet muuta lisaeelarve määrusena vastu võtmisega.

  (2) Linnavalitsus liigendab eelarve korraldusega kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist linnavolikogus. Eelarveaasta jooksul võib eelarve liigendust muuta linnavalitsus korraldusega.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015, rakendatakse alates 2016. aasta eelarve menetlemisest]

§ 10.   Majandusaasta aruande koostamise tähtajad

  (1) Majandusaasta aruande koostamise ajakava kinnitab rahandusosakonna juhataja aruandeaastale järgneva aasta 15. jaanuariks.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

  (2) Tartu linna valitseva või olulise mõju all olev juriidiline isik esitab kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik, rahandusosakonnale aruandeaastale järgneva aasta 1. aprilliks.

  (3) Linna majandusaasta aruande kinnitamise otsuse eelnõu esitab linnavalitsus linnavolikogule hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. maiks.

31. peatükk Kaasava eelarve menetluse läbiviimine 
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 101.   Kaasava eelarve objekt

  Kaasava eelarve objekt on Tartu linnaga seotud investeeringuobjekt, mis peab pakkuma avalikku hüve ja olema avalikus kasutuses ning objektist ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid linna järgnevate aastate eelarvetele.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 102.   Kaasava eelarve menetlusest teavitamine

  Linnavalitsus tutvustab kaasava eelarve menetlust avalikkusele, korraldab selleks vähemalt ühe avaliku teabepäeva ja kutsub üles esitama ideid kaasava eelarve objekti kohta iga aasta aprillikuus.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 103.   Idee esitamine

  Kaasava eelarve menetluse käigus võib idee esitada igaüks.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 104.   Ideede analüüs

  (1) Ideid analüüsitakse ja hinnatakse nende realiseeritavust järgmisel eelarveaastal.

  (2) Ideede analüüsi ja hindamise tulemused avalikustatakse Tartu linna veebilehel.

  (3) Igaühel on võimalik ideede kohta Tartu linna veebilehel arvamust avaldada.

  (4) Idee, mis ei vasta käesoleva määruse § 101 nimetatud objekti nõuetele, ületab ilmselgelt linnavolikogu poolt määratud kaasava eelarve objektile ettenähtud maksumuse ülemmäära või ei ole objektiivsetel põhjustel realiseeritav, jäetakse kõrvale.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 105.   Ideede sõelumine

  (1) Ideede sõelumiseks jagatakse ideed teemarühmadesse.

  (2) Iga teemarühma ideid sõeluvad vastava teemarühma ideede esitajad ja eksperdid koostöös, arvestades arvamusi, mis on ideede kohta esitatud Tartu linna veebilehel.

  (3) Sõelumise käigus võib sarnaseid ideid liita ja ideed täiendada.

  (4) Sõelumise tulemusena valitakse igast teemarühmast välja ideed, mis pannakse realiseerimisele kuuluvate ideede väljaselgitamiseks rahvahääletusele.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 106.   Rahvahääletus

  (1) Rahvahääletusel saab osaleda iga vähemalt 16-aastane isik, kelle elukoht on rahvahääletuse ajal Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linnas.

  (2) Iga rahvahääletusel osalev isik saab hääletada kuni kolme erineva endale meelepärase idee poolt.

  (3) Rahvahääletus viiakse läbi elektrooniliselt.

  (4) Hääletamisel identifitseeritakse ennast isikutunnistuse või mobiil-IDga.

  (5) Linnavalitsus määrab hääletamise koha, kus saab hääletada isik, kellel ei ole arvuti kasutamise võimalust.

  (6) Rahvahääletuse läbiviimiseks moodustab linnavalitsus hääletamiskomisjoni.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 107.   Rahvahääletuse tulemuste väljaselgitamine

  (1) Rahvahääletuse tulemusena reastatakse ideed vastavalt saadud häälte arvule, alustades enim hääli saanud ideest.

  (2) Rahvahääletuse tulemuse selgitab välja ja kinnitab käesoleva määruse § 106 lõike 6 kohaselt moodustatud hääletamiskomisjon.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 108.   Realiseerimisele kuuluv idee

  (1) Realiseerimisele kuulub rahvahääletusel enim hääli saanud idee, kui linnavolikogu ei ole otsustanud, et realiseerimisele kuulub mitu ideed.

  (2) Kui enim hääli saanud idee(de) realiseerimise maksumus on väiksem linnavolikogu poolt määratud kaasava eelarve objektile ette nähtud maksumusest, kuulub realiseerimisele ka järgmine enim hääli saanud idee, mis mahub linnavolikogu poolt määratud maksumuse sisse.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

4. peatükk Eelarve eelnõu ja eelarve eelnõu seletuskirja koostamine 

§ 11.   Eelarve eelnõu koostamine

  (1) Eelarve eelnõu koostamist koordineerib rahandusosakond.

  (2) Rahandusosakonna juhatajal on õigus anda eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja koostamiseks struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 12.   Eelarvestamise alused

  (1) Linnavalitsusel on õigus kehtestada struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste eelarve taotluste koostamiseks kohustuslikke põhimõtteid põhitegevuse kulude planeerimiseks ja jaotamiseks.

  (2) Käesolevas paragrahvis nimetatud põhimõtted kehtestab linnavalitsus määrusega.

§ 13.   Füüsilise ja juriidilise isiku taotlus eelarvest vahendite saamiseks

  (1) Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus eelarvest vahendeid saada, kui vastav õigus on füüsilisele või juriidilisele isikule seadusega või seaduse alusel õigusaktiga või linnavolikogu otsusega antud.

  (2) Taotlus eelarvest vahendite eraldamiseks tuleb esitada struktuuriüksuse kaudu, kelle tegevusvaldkonnas taotleja tegutseb, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Kui taotleja ei tegutse ühegi struktuuriüksusega sarnases tegevusvaldkonnas või ta ei oska struktuuriüksust valida, esitatakse taotlus linnavalitsusele.

  (3) Taotlus eelarvest vahendite eraldamiseks tuleb esitada 1. septembriks, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Taotlus eelarvest vahendite eraldamiseks peab sisaldama taotletavate vahendite suurust ja selgitust taotletud vahendite suuruse ja kasutamise otstarbe kohta.

§ 14.   Hallatava asutuse eelarve taotluse koostamine

  (1) Hallatava asutuse eelarve taotluse koostab hallatava asutuse juht.

  (2) Kui hallatava asutuse eelarve taotluse koostamisel ei arvestata käesoleva määruse § 11 lõike 2 kohaselt antud juhiseid või § 12 kohaselt kehtestatud põhimõtteid, tuleb erinevused põhjendada seletuskirjas.

  (3) Hallatava asutuse juht koostab eelarve taotlusele seletuskirja, mis peab vastama käesoleva määruse § 11 lõike 2 kohaselt antud juhistele ning sisaldama selgitust taotletud vahendite suuruse ja kasutamise otstarbe kohta, sealhulgas eelnõu koostamise alusandmeid kavandataval aastal (nt laste, klasside, hoolealuste, päevade, koosseisuüksuste arv), ja kulude arvestust, tuues eraldi välja arvestused ja selgitused lisanduvatele kuludele, mis on seotud uute objektide käikuminekuga või muudatustega õigusaktides, ettepanekuid kulude rahastamise allikate kohta ja ülevaadet kavandatavaks eelarveaastaks lõppenud erinevate kulude (projektid, üritused, uute ruumide sisustamised jne) mahu ja sisu kohta.

  (4) Hallatava asutuse juht esitab eelarve taotluse struktuuriüksuse juhile, kelle haldusalas asutus tegutseb.

§ 15.   Struktuurüksuse eelarve taotluse koostamine

  (1) Struktuuriüksuse eelarve taotluse koostab struktuuriüksuse juht. Kui struktuuriüksuse haldusalas tegutseb hallatav asutus, peab struktuuriüksuse eelarve taotluses sisalduma vastava hallatava asutuse eelarve taotlus.

  (2) Kui struktuuriüksuse eelarve taotluse koostamisel ei arvestata käesoleva määruse § 11 lõike 2 kohaselt antud juhiseid või § 12 kohaselt kehtestatud põhimõtteid, tuleb erinevused põhjendada seletuskirjas.

  (3) Struktuuriüksuse juht koostab eelarve taotlusele seletuskirja, mis peab vastama käesoleva määruse § 11 lõike 2 kohaselt antud juhistele ning sisaldama selgitust taotletud vahendite suuruse ja kasutamise otstarbe kohta, sealhulgas eelnõu koostamise alusandmeid kavandataval aastal (nt laste, klasside, hoolealuste, päevade, koosseisuüksuste arv), ja kulude arvestust, tuues eraldi välja arvestused ja selgitused lisanduvatele kuludele, mis on seotud uute objektide käikuminekuga või muudatustega õigusaktides, ettepanekuid kulude rahastamise allikate kohta ja ülevaadet kavandatavaks eelarveaastaks lõppenud erinevate kulude (projektid, üritused, uute ruumide sisustamised jne) mahu ja sisu kohta.

  (4) Struktuuriüksuse juht kooskõlastab eelarve taotluse tegevusvaldkonda kureeriva linnavalitsuse liikmega ning esitab eelarve taotluse pärast kooskõlastamist rahandusosakonnale.

  (5) Linnavolikogu kantselei juht esitab eelarve taotluse otse rahandusosakonnale.

§ 16.   Eelarve eelnõu koostamine

  (1) Eelarve eelnõu koostab rahandusosakond ja esitab linnavalitsusele.

  (2) Eelarve eelnõu koostamisel hindab rahandusosakond struktuuriüksuste eelarvete taotlustes esitatud tulude ja kulude põhjendatust ning nende vastavust eelarvestrateegiale, linna arengukavale ja muudele õigusaktidele.
[RT IV, 06.07.2017, 6 - jõust. 09.07.2017]

  (3) Eelarve eelnõu koostamisel peetakse läbirääkimisi struktuuriüksuste juhtide (vajadusel struktuuriüksuse teenistuste juhtide ja hallatavate asutuste juhtidega), linnavalitsuse liikmete ja rahandusosakonna vahel.

§ 17.   Eelarve eelnõu seletuskirja koostamine

  (1) Eelarve eelnõu seletuskirja koostab rahandusosakond, arvestades struktuuriüksuste eelarvete taotluste seletuskirju.

  (2) Eelarve eelnõu seletuskirjas esitatakse lisaks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses nõutud informatsioonile:
  1) kokkuvõte linnavalitsuse ja eelarve taotluste koostajate vaheliste läbirääkimiste tulemustest, sh olulisemad erinevused tegevustes ja rahalistes vahendites eelarve taotluste ja eelarve eelnõu vahel;
  2) [kehtetu - RT IV, 09.07.2013, 1 - jõust. 12.07.2013]
  3) tabelite ja graafikute kujul ülevaade eelarve põhinäitajatest;
  4) selgitused olulisemate muutuste kohta eelarve põhinäitajate arengute trendides;
  5) põhi- ja investeerimistegevuse tulud ja kulud liigendatuna struktuuriüksuste, tegevusalade ja rahandusministri kehtestatud kontoplaanis sisalduvate kontogruppide lõikes;
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]
  6) olulisemad tegevused koos maksumusega, sh uued algatused;
  7) reservfondi suuruse kujunemise alused ja põhjendus;
  8) [kehtetu - RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]
  9) ülevaade likviidsete varade suurusest, nende paigutusest erinevatesse instrumentidesse ja oodatavast tulukusest;
  10) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmetest eelarveaasta lõpuks ja järgneval kolmel aastal koos selgitustega näitajate erinevuste kohta võrreldes eelarvestrateegias kajastatuga.

§ 18.   Lisaeelarve eelnõu ja lisaeelarve seletuskirja koostamine

  Lisaeelarve eelnõu ja lisaeelarve seletuskirja koostamisele kohaldatakse eelarve eelnõu koostamise sätteid. Sätte, mille kohaldamine ei ole olemuslikult vajalik, võib jätta kohaldamata.

5. peatükk Eelarve menetlemine linnavolikogus 

§ 19.   Eelarve eelnõu lugemine linnavolikogus

  (1) Eelarve eelnõud menetletakse linna põhimääruses sätestatud korras, arvestades käesolevas määruses sätestatud erisusi.

  (2) Eelarve eelnõud arutab linnavolikogu vähemalt kahel lugemisel.

  (3) Eelarve eelnõu esimesel lugemisel tutvustatakse eelarve eelnõu sisu.

  (4) Pärast eelarve eelnõu esimest lugemist annab linnavolikogu tähtaja eelarve eelnõule muutmise ettepanekute tegemiseks.

  (5) Eelarve eelnõu muutmise ettepanek peab olema tulude ja kulude osas tasakaalus ning muutmise ettepaneku juures peavad olema ettepaneku põhjendused ning kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate suurus ja mõju nii kavandataval eelarveaastal kui ka sellele järgneva kahe aasta jooksul.

  (6) Eelarve eelnõu muutmise ettepaneku kohta annab linnavalitsus enne eelarve teist lugemist seisukoha linnavalitsuse istungi protokolli kantava otsusega.

  (7) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekut hääletatakse selle esitaja nõudmisel linnavolikogu istungil eelarve teise lugemise käigus.

§ 20.   Eelarve vastuvõtmisega samaaegselt tehtavad otsused

  Eelarve vastuvõtmisega samal ajal linnavolikogu:
  1) otsustab kohustuste (laenu võtmine või võlakirjade emiteerimine investeeringuteks, arvelduslaenu võtmine, laenu võtmine välisabi vahenditega rahastatavate projektide sildfinantseerimiseks) võtmiseks loa andmise, määrates ära kohustuste piirmäärad;
  2) otsustab välisabi vahenditega rahastatavate projektide või muude välisvahenditega rahastatavate tegevuste sildfinantseerimiseks kasutatavate vahendite suuruse eelarveaastal;
  3) [kehtetu - RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]
  4) otsustab sõltuvale üksusele laenu andmise (sealhulgas laenu tähtaja ja intressimäära) või kehtestab sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu andmiseks piirmäära, milleni võib antavate laenude kogusumma ulatuda;
[RT IV, 09.07.2013, 1 - jõust. 12.07.2013]
  5) otsustab kaasava eelarve osa suuruse ning määrab kaasava eelarve objektile maksumuse ülemmäära.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 21.   Lisaeelarve eelnõu lugemine linnavolikogus

  Lisaeelarve eelnõu lugemisele linnavolikogus kohaldatakse käesoleva määruse paragrahvi 18.

6. peatükk Rahaliste vahendite kasutamine, kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata 

§ 22.   Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve

  (1) Kui eelarveaasta alguseks on eelarve vastu võtmata, kinnitab linnavalitsus korraldusega väljaminekute lubatud suuruse, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses, eelarve eelnõus ja eelmise aasta eelarves sätestatut.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

  (2) Väljaminekute lubatud suuruse kinnitamisel võrdleb linnavalitsus eelmise aasta eelarvet ja alanud aasta eelarve eelnõud ning lähtub nendest kahest summast väiksemast.

7. peatükk Eelarve jaotus, täitmine ja aruandlus 
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 221.   Eelarve jaotus
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

  (1) Hiljemalt ühe kuu jooksul pärast käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud eelarve liigendamist jaotab struktuuriüksuse juht struktuuriüksuse eelarve ja hallatava asutuse juht hallatava asutuse eelarve rahandusministri kehtestatud kontoplaanis sisalduvate kontogruppide ja kontode lõikes.

  (2) Hallatava asutuse juht kooskõlastab enne eelarve jaotamist jaotuse kavandi struktuuriüksuse juhi või tema määratud isikuga.

  (3) Struktuuriüksus peab jooksvalt koondarvestust oma haldusala eelarve jaotuse kohta.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015, rakendatakse alates 2016. aasta eelarve menetlemisest.]

§ 23.   Eelarve täitmine

  (1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab linnavalitsus.

  (2) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine.

  (3) Eelarve kassalist teenindamist (sh rahavoogude planeerimist, jälgimist ja reguleerimist) teostab rahandusosakond.

  (4) Eelarveliste vahendite kasutaja peab eelarvelisi vahendeid kasutama eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.
[RT IV, 09.07.2013, 1 - jõust. 12.07.2013]

  (5) Struktuuriüksuse juht ja hallatava asutuse juht peab eelarve täitmisel kinni pidama linnavolikogu poolt vastu võetud eelarvest, sealhulgas tuleb maksimaalselt tagada eelarves kavandatud tulu laekumine.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015, rakendatakse alates 2016. aasta eelarve menetlemisest.]

  (6) Eelarvest väljaminekute tegemisel tuleb kinni pidada eelarve jaotusest kontogruppide lõikes.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015, rakendatakse alates 2016. aasta eelarve menetlemisest.]

  (7) Eelarvest väljaminekute tegemisel tuleb eelarve täitmise üle arvestust pidada eelarve jaotuse kontode lõikes.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015, rakendatakse alates 2016. aasta eelarve menetlemisest.]

  (8) Linnavalitsus võib anda juhiseid eelarve täitmiseks ja kehtestada eelarveaasta sees eelarve jaotuse muutmisele piiranguid.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015, rakendatakse alates 2016. aasta eelarve menetlemisest.]

§ 231.   Väljaminekute tegemine enne lisaeelarve vastuvõtmist

  Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemiseks, mida võib seaduse kohaselt teha enne lisaeelarve vastuvõtmist, liigendab linnavalitsus korraldusega vahendid struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste lõikes käesoleva määruse § 6 lõikes 2 sätestatud korras.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 24.   Eelarveaasta jooksul täiendavalt saadud vahendid
[RT IV, 06.07.2017, 6 - jõust. 09.07.2017]

  (1) Eelarveaasta jooksul täiendavalt saadud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite ja annetuste kasutusele võtmiseks vajalikud toimingud teeb rahandusosakond.

  (2) Lisaeelarve koostamisel kavandatakse lisaeelarves eelarveaasta jooksul täiendavalt saadud sihtotstarbelised vahendid ja annetused ning nende arvel tehtavad väljaminekud.

  (3) Kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet ei koostata, esitatakse ülevaade täiendavalt saadud sihtotstarbeliste vahendite ja annetuste kasutusse võtmisest eelarve täitmise aruande koosseisus vastavalt lisale 6.
[RT IV, 06.07.2017, 6 - jõust. 09.07.2017]

§ 25.   Eelarvest eraldatud vahendite kasutamine, aruandlus ja kontroll

  (1) Eelarvest eraldatud vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.

  (11) Kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti, otsustab eelarvest füüsilisele ja juriidilisele isikule vahendite eraldamise linnavalitsus korraldusega.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

  (12) Füüsilisele või juriidilisele isikule eelarvest vahendite eraldamise eeldused on järgmised:
  1) eraldise saajal puudub riiklike ja Tartu linna kohalike maksude või maksete võlgnevus;
  2) eraldise saajal puudub võlgnevus Tartu linna või Tartu linnaga seotud juriidilise isiku ees;
  3) eraldise saaja on esitanud varasemalt Tartu linnalt saadud vahendite kasutamise kohta nõuetekohase aruande, kui aruande esitamise tähtpäev on saabunud.
[RT IV, 06.07.2017, 6 - jõust. 01.01.2018]

  (2) Eelarvest füüsilisele või juriidilisele isikule eraldatud vahendite ülekandmise, kasutamise ja vahendite kasutamise kohta aruande esitamise kohta sõlmitakse leping sõltumata eraldatud vahendite suurusest, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Lepingus peab sisalduma sihtotstarve, milleks eraldatud vahendeid kasutada tuleb.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

  (21) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingut ei sõlmita, kui eraldise saajal ei ole täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud eeldused, ning linnavalitsus tunnistab vahendite eraldamise otsuse kehtetuks.
[RT IV, 06.07.2017, 6 - jõust. 01.01.2018]

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingu allkirjastab struktuuriüksuse juht, kelle eelarvest vahendid eraldatakse, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.

  (4) Füüsiline ja juriidiline isik, kellele on eelarvest vahendid eraldatud, on kohustatud:
  1) lubama linnavalitsuse määratud isikutel eelarvest eraldatud vahendite kasutamist kontrollida nii dokumentide esitamisega kui oma elu- või asukohas kohapeal;
  2) eristama eelarvest eraldatud vahendid oma raamatupidamises muust tulust ning kulud muust kulust;
  3) esitama eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vahendite kasutamist, kuid mitte hiljem kui järgmise eelarveaasta 31. jaanuariks;
  4) tagastama eelarvest eraldatud vahendid, mis jäid lepingus sätestatud sihtotstarbel kasutamata, aruande esitamise tähtajaks lepingus näidatud arvelduskontole.

  (5) Kui eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse või sõlmitud lepingu rikkumisi ning kõiki eelarves eraldatud vahendeid ei ole veel eraldise saajale üle kantud, otsustab lepingu allkirjastanud struktuuriüksuse juht rikkumise ulatusest lähtuvalt, kas peatada või lõpetada edasine vahendite ülekandmine osaliselt või täielikult. Vajadusel muudetakse eelarve jaotust, vähendades eraldise saajale eraldatud vahendite mahtu.

  (6) Kui eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse või sõlmitud lepingu rikkumisi, otsustab lepingu allkirjastanud struktuuriüksuse juht eraldise saajale üle kantud vahendite osas, kas nõuda üle kantud vahendid tagasi osaliselt või täielikult.

  (7) Linnavalitsus võib kinnitada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingu vormi ja eelarvest eraldatud vahendite kasutamise kohta esitatava aruande vormi.

§ 26.   Laenu andmine

  (1) Kui linnavolikogu on kehtestanud sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu andmiseks piirmäära, otsustab laenu andmise sõltuvale üksusel linnavalitsus korraldusega.

  (2) Laenulepingu olulised tingimused, mida ei ole määranud linnavolikogu, määrab linnavalitsus.
[RT IV, 09.07.2013, 1 - jõust. 12.07.2013]

§ 27.   Välisabi vahenditega rahastatava projekti sildfinantseerimine

  (1) Välisabi vahenditega rahastatava projekti või muu välisvahenditega rahastatava tegevuse sildfinantseerimiseks annab nõusoleku rahandusosakonna juhataja käesoleva määruse § 20 punkti 2 kohaselt määratud mahu piires.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]

  (2) Sildfinantseerimise korras eraldatakse vahendeid jooksvaks aastaks, vahendid võivad rahastajalt tagasi laekuda ka järgmistel eelarveaastatel.

§ 28.   Kassatagavara
[Kehtetu - RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

§ 281.   Eelarves ettenähtud väljaminekute tegemise piiramine

  (1) Linnavalitsus võib piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist eelarve täitmise käigus, kui tulud laekuvad väiksemas mahus kui kavandatud.

  (2) Väljaminekute tegemise piiramise otsustab linnavalitsus korraldusega, määrates ära, millises mahus ja milliseid väljaminekuid võib teha.

  (3) Väljaminekute tegemist võib piirata kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni või ajani, mil selgub tulude laekumise taastumine eelarves kavandatud mahus.
[RT IV, 09.07.2013, 1 - jõust. 12.07.2013]

§ 29.   Eelarve täitmise kohta aruandluse esitamine

  (1) Eelarve täitmise käigu analüüsimiseks esitab rahandusosakond linnavalitsusele üks kord kuus ülevaate eelarve täitmisest.

  (2) Linnavalitsus esitab eelarve täitmise ülevaate linnavolikogule neli korda aastas seisuga 31. märts, 30. juuni, 30. september ja 31. detsember ning õigusaktis sätestatud korras rahandusministeeriumile.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülevaate koosseisus esitatakse informatsioon linnavalitsuse poolt käesoleva määruse § 24 lõike 1 kohaselt kasutusele võetud vahendite kohta.

§ 30.   Majandusaasta aruande koostamine

  (1) Majandusaasta aruande koostamist koordineerib rahandusosakond.

  (2) Rahandusosakonna juhatajal on õigus anda majandusaasta aruande koostamiseks struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad majandusaasta aruande ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

  (3) Majandusaasta aruande ja majandusaasta aruande kinnitamise otsuse eelnõu koostab rahandusosakond ja esitab linnavalitsusele.

8. peatükk Reservfondi kasutamise kord 

§ 31.   Reservfondi kasutamine

  (1) Reservfondi vahendeid kasutatakse ettenägematute väljaminekute tegemiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha.

  (2) [Kehtetu - RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

  (3) Reservfondist vahendite eraldamise otsustab linnavalitsus korraldusega.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

  (31) Reservfondist füüsilisele ja juriidilisele isikule vahendite eraldamise eeldused on järgmised:
  1) eraldise saajal puudub riiklike ja Tartu linna kohalike maksude või maksete võlgnevus;
  2) eraldise saajal puudub võlgnevus Tartu linna või Tartu linnaga seotud juriidilise isiku ees;
  3) eraldise saaja on esitanud varasemalt Tartu linnalt saadud vahendite kasutamise kohta nõuetekohase aruande, kui aruande esitamise tähtpäev on saabunud.
[RT IV, 06.07.2017, 6 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Võimalusel eraldatakse füüsilisest ja juriidilisest isikust taotlejale vahendeid struktuuriüksuse kaudu, kelle tegevusvaldkonnas taotleja tegutseb.

  (5) [Kehtetu - RT IV, 06.07.2017, 6 - jõust. 01.01.2018]

§ 32.   Reservfondist vahendite taotlemine

  (1) Reservfondist võib vahendeid taotleda linnavalitsuse struktuuriüksus, struktuuriüksuse hallatav asutus, füüsiline ja juriidiline isik.

  (2) Reservfondist vahendite eraldamise taotlus (taotlus) tuleb esitada linnavalitsusele (hallatav asutus esitab taotluse struktuuriüksuse kaudu, mille haldusalas ta tegutseb). Linnavalitsus võib kinnitada taotluse vormi.

  (3) Struktuuriüksuse ja hallatava asutuse taotlus peab sisaldama taotletavate vahendite suurust, põhjendust kulu vajalikkuse kohta (sh selgitust, kas taotletav kulu on ja millises ulatuses eelarves olemas ning miks on vaja täiendavat finantseerimist) ja märget taotletava kulu konto kohta. Hallatava asutuse taotlusele lisab struktuuriüksus arvamuse taotluse põhjendatuse kohta.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

  (4) Füüsilise ja juriidilise isiku taotlus peab sisaldama taotletavate vahendite suurust, andmeid taotleja, vahendite kasutamise eesmärgi ja perioodi, teiste finantseerijate (kui kaasfinantseerimise taotlus on veel läbivaatamise järgus, siis võimalike finantseerijate ja taotletud summade) ning kontaktisiku kohta. Taotluses peab sisalduma nõusolek eraldatud vahendite sihipärase kasutamise kontrollimise lubamiseks linnavalitsuse poolt.

§ 33.   Reservfondist vahendite eraldamise eelnõu ettevalmistamine

  Laekunud taotluste põhjal koostab rahandusosakond reservfondist vahendite eraldamise otsuse eelnõu, milles märgitakse:
  1) vahendite saaja nimi (kui vahendid eraldatakse struktuuriüksuse kaudu, siis ka struktuuriüksuse nimi);
  2) eraldatavate vahendite summa;
  3) vahendite kasutamise sihtotstarve.

§ 34.   Reservfondist eraldatud vahendite kasutamine, aruandlus ja kontroll

  (1) Reservfondist eraldatud vahendeid tuleb kasutada eesmärgipäraselt, majanduslikult ja säästlikult.

  (2) Reservfondist makstakse vahendid välja sõlmitud lepingu alusel.

  (21) Reservfondist eraldatud vahendite jaotuse esitab struktuuriüksusele rahandusosakonna juhataja rahandusministri kehtestatud kontoplaanis sisalduvate kontode lõikes vastavalt reservfondi vahendite taotlusele.
[RT IV, 23.04.2015, 4 - jõust. 26.04.2015]

  (3) Reservfondist füüsilisele või juriidilisele isikule eraldatud vahendite ülekandmise, kasutamise ja vahendite kasutamise kohta aruande esitamise kohta sõlmitakse leping sõltumata eraldatud vahendite suurusest. Lepingus peab sisalduma sihtotstarve, milleks eraldatud vahendeid kasutada tuleb.

  (31) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingut ei sõlmita, kui eraldise saajal ei ole täidetud käesoleva määruse paragrahvi 31 lõikes 31 nimetatud eeldused, ning linnavalitsus tunnistab vahendite eraldamise otsuse kehtetuks.
[RT IV, 06.07.2017, 6 - jõust. 01.01.2018]

  (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu allkirjastab struktuuriüksuse juht, kelle kaudu reservfondist vahendeid eraldatakse, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Kui vahendid eraldatakse otse füüsilisest või juriidilisest isikust taotlejale, allkirjastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetud lepingu rahandusosakonna juhataja.

  (5) Füüsiline ja juriidiline isik, kellele on reservfondist vahendid eraldatud, on kohustatud:
  1) lubama linnavalitsuse määratud isikutel reservfondist eraldatud vahendite kasutamist kontrollida nii dokumentide esitamisega kui oma elu- või asukohas kohapeal;
  2) eristama reservfondist eraldatud vahendid oma raamatupidamises muust tulust ning kulud muust kulust;
  3) esitama reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande hiljemalt ühe kuu jooksul pärast raha kasutamist, kuid mitte hiljem kui järgmise eelarveaasta 31. jaanuariks;
  4) tagastama reservfondist eraldatud vahendid, mis jäid lepingus sätestatud sihtotstarbel kasutamata, aruande esitamise tähtajaks lepingus näidatud arvelduskontole.

  (6) Kui reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kontrollimisel ilmneb käesoleva määruse või sõlmitud lepingu rikkumisi, otsustab lepingu allkirjastanud struktuuriüksuse juht eraldise saajale üle kantud vahendite osas, kas nõuda üle kantud vahendid tagasi osaliselt või täielikult. Üle kantud vahendid võib tagasi nõuda ka juhul, kui ilmneb, et eraldise saaja on esitanud taotluses valeandmeid.

  (7) Linnavalitsus võib kinnitada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lepingu vormi ja reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta esitatava aruande vormi.

  (8) Struktuuriüksus ja hallatav asutus esitab rahandusosakonnale reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta aruande käesoleva määruse § 35 lõikes 2 sätestatud ülevaate koosseisus.

§ 35.   Reservfondi kasutamise üle arvestuse pidamine

  (1) Reservfondi kasutamise üle peab arvestust rahandusosakond.

  (2) Struktuuriüksused esitavad rahandusosakonnale ülevaate reservfondist eraldatud vahendite kasutamise kohta (sh ülevaate nii struktuuriüksuse kaudu füüsilistele ja juriidilistele isikutele eraldatud vahendite kui struktuuriüksusele ja struktuuriüksuse hallatavatele asutustele eraldatud vahendite kasutamisest) kaks korda aastas, esimese poolaasta kohta jooksva aasta 30. juuliks ja teise poolaasta kohta järgneva aasta 31. jaanuariks.

  (3) Informatsioon reservfondist eraldatud vahendite kohta avaldatakse linna veebilehel.

9. peatükk Muud sätted 

§ 36.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 37.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 15. oktoobril 2012. a.

Väljaandja:Tartu Linnavolikogu
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.08.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Kehtetu
Avaldamismärge:RT IV, 19.06.2020, 28

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json