Tallinna linna ametiasutuste palgajuhend

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 36 ning avaliku teenistuse seaduse § 14 lg 3 ja § 63 lg 2 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Reguleerimisala ja eesmärk

  (1) Palgajuhend on Tallinna linna ametiasutuste (edaspidi ametiasutus) ametnikele palga ja töötajatele töötasu määramise ja maksmise kord, milles nähakse ette põhipalga astmestik, põhipalgamäärad ja palgaastmete jaotus, samuti palga ja töötasu maksmise aeg ja viis, muutuvpalga ning muude lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord. Palgajuhendis kirjeldatakse teenistuja teenistusülesannete täitmiseks vajalikud nõuded haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele.

  (2) Palgajuhendi eesmärk on kujundada linna avaliku teenistuse väärtustamiseks läbipaistev palgasüsteem, tagada teenistujatele konkurentsivõimelise tasu maksmine, luua head teenistustingimused ja selgus, millistest komponentidest teenistuja palk või töötasu koosneb, et tagada teenistujate võrdne kohtlemine.

  (3) Palgajuhendi lisad on põhipalga astmestik (lisa 1) ja palgaastmete jaotus (lisa 2).

  (4) Palgajuhendi täitmine on ametiasutustele kohustuslik.

§ 2.   Mõisted

  Palgajuhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) ametiasutus - linnavolikogu kantselei, linnakantselei, linnaarhiiv, linnavalitsuse ametid ja linnaosade valitsused;
  2) ametijuhend - ameti- või töökoha juhend;
  3) ametnik - ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev isik, kes teostab avalikku võimu. Ametnik nimetatakse ametikohale ja vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse alusel. Ametniku teenistuskohta nimetatakse ametikohaks;
  4) asendustasu - puuduva teenistuja ülesannete täitmise eest makstav lisatasu, mida makstakse ajutiselt äraoleva teenistuja asendamise või ajutiselt vaba teenistuskoha ülesannete täitmise eest, kui asendamine ei ole ette nähtud teenistuja ametijuhendis või töölepingus;
  5) kauaaegne linnateenistus - summeeritud töötamine ametiasutustes alates kümnest täistöötatud aastast;
  6) lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest - ametijuhendis või töölepingus sätestamata teenistusülesannete täitmise eest makstav täiendav tasu;
  7) muutuvpalk - teenistuja palga või töötasu ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest;
  8) palgaaste - näitarv, mis seob teenistuskoha sellele vastava põhipalgaga;
  9) palgaastme vahemik - teenistuskoha põhipalga alam- ja ülemmäära vahemik;
  10) palk - ametnikule makstav põhipalk, muutuvpalk, eritingimustes töötamise lisatasu, valveaja lisatasu ning asendustasu;
  11) preemia - erakordsete teenistusalaste saavutuste eest makstav täiendav tasu;
  12) põhipalk - teenistuja palga või töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistuja teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal;
  13) teenistuja - ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja;
  14) teenistuskoht - ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ette nähtud ameti- või töökoht;
  15) tulemuspalk - poolaasta või aasta töötulemuste hindamise alusel püstitatud eesmärkide saavutamisel konkreetse töö või perioodi erakordse tulemuse või ametiasutusele olulise projekti tulemusliku lõpetamise eest makstav täiendav tasu;
  16) töötaja - ametiasutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd. Töötaja töötab töölepingu alusel ning tema teenistuskohta nimetatakse töökohaks;
  17) töötasu - töötajale makstav tasu, mis koosneb põhipalgast, muutuvpalgast, eritingimustes töötamise lisatasust, valveaja lisatasust ja asendustasust.

2. peatükk TÖÖ TASUSTAMINE 

§ 3.   Üldsätted

  (1) Ametiasutuste teenistuskohtade koosseisus määratakse kindlaks teenistuskohtade jaotus ameti- ja töökohtadeks, nimetused, teenistuskoha tähtaegsus ja koormus.

  (2) Tallinna Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) kinnitab otsusega ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu järgnevaks aastaks üldjuhul enne linnaeelarve vastuvõtmist.

  (3) Tallinna Linnavalitsusel (edaspidi linnavalitsus) on õigus teha eelarveaasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus muudatusi linnavolikogu kehtestatud palgafondi piires.

  (4) Lähtudes linnavolikogu kinnitatud ametiasutuste struktuurist ja teenistuskohtade koosseisust, palgaastmestikust ja palgaastmete jaotusest, kinnitab linnavolikogu esimees linnavolikogu kantselei ning linnavalitsus teiste ametiasutuste koosseisunimestikud koos teenistuskohtade palgaastmetega.

  (5) Ametiasutuste personalikulude planeerimise alused järgmiseks eelarveaastaks kinnitatakse linnavalitsuse korraldusega.

  (6) Teenistujate palkade määramisel ja töötasude kokkuleppimisel ja maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest ja töölepingu seadusest. Põhipalga määramise alus on ametiasutusele kinnitatud eelarve, ametiasutuse teenistuskohtade koosseis ja käesolev palgajuhend.

  (7) Ametiasutus maksab ametnikele palka ning töötajatele töötasu sarnastel alustel.

  (8) Ametniku teenistusest vabastamisel ja töötajaga töölepingu lõpetamisel lähtutakse hüvitiste maksmisel riigi ja linna õigusaktidest.

  (9) Linna personaliteenistus arendab palga ja töötasustamise valdkonda ning kontrollib töötasustamise vastavust seadusele ning palgajuhendile.

§ 4.   Teenistuskohtade grupid

  Teenistuskohale esitatavate haridus- ja töökogemusnõuete alusel ning vastutusest ja teenistusülesande täitmise iseloomust lähtuvalt määratakse valdavas osas ühesuguste teenistus- või tööülesannetega teenistuskohad gruppidesse järgmiselt:
  1) linna juhid;
  2) struktuuriüksuste juhid ja nende asetäitjad;
  3) nõunikud;
  4) muud ametnikud ja töötajad;
  5) töölised.

§ 5.   Palga ja töötasu komponendid

  (1) Palk ja töötasu võivad lisaks põhipalgale sisaldada eritingimustes töötamise lisatasu, valveaja lisatasu, muutuvpalka ja asendustasu.

  (2) Eritingimustes töötamise lisatasu makstakse:
  1) öötöö eest juhul, kui see ei sisaldu põhipalgas;
  2) riigipühal töötamise eest;
  3) ületunnitöö eest.

  (3) Muutuvpalka makstakse:
  1) tulemuspalgana;
  2) lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest;
  3) preemiana.

§ 6.   Põhipalga astmestik ja palgaastmete jaotus

  (1) Teenistujate töö tasustamise aluseks on põhipalga astmestik ja palgaastmete jaotus.

  (2) Igale palgaastmele on palgajuhendi lisas 1 kehtestatud põhipalga määr. Teenistuskohtade grupis olevatele teenistuskohtadele on lisas 2 kehtestatud palgaastmete vahemikud.

§ 7.   Teenistuja põhipalk

  (1) Teenistuja põhipalga määramisel lähtutakse teenistuskoha mõjust ametiasutuse strateegia kujundamisele, teenistuskohale esitatavatest nõuetest, töö reguleeritusest, ülesannete keerukusest, juhtimise ja koostöö ulatusest, teenistuja võimekusest ning vastutusest tööprotsesside eest.

  (2) Ametniku põhipalga määrab käskkirjaga tema ametisse nimetamise õigust omav isik. Töötaja põhipalk lepitakse töötaja ja ametiasutuse juhi vahel kokku töölepingus. Ettepaneku põhipalga määramiseks või kokku leppimiseks teeb vahetu juht.

  (3) Teenistusse asumisel võib teenistujale määrata koosseisunimestikus teenistuskohale kinnitatud põhipalgast kuni kolm palgaastet madalama põhipalga. Põhipalga määramise sama põhimõtet võib rakendada ka tähtajaliselt teenistusse võetud ajutiselt äraoleva teenistuja asendajale ja teisele teenistuskohale üle viidud teenistujale.

  (4) Teenistuja põhipalk vaadatakse üldjuhul läbi üks kord aastas, ametiasutuse järgmise aasta eelarve projekti koostamise ajal. Põhipalkade ülevaatamise eeldus on üldjuhul teenistuja ja tema vahetu juhi arenguvestluse tulemus. Selle alusel võib teenistuja vahetu juht esitada ametiasutuse juhile ettepaneku tõsta teenistuja põhipalka. Ametiasutuse eelarveliste võimaluste olemasolul muudetakse vahetu juhi põhjendatud ettepanekul ja ametiasutuse juhi nõusolekul põhipalka erandjuhul ka eelarveaasta jooksul.

  (5) Teenistujal on õigus saada teenistusülesannete täitmise eest põhipalka alates teenistuskohale asumise päevast kuni teenistusest vabastamise päevani.

§ 8.   Muutuvpalk

  (1) Muutuvpalka makstakse ametiasutuse selleks ettenähtud vahendite olemasolul.

  (2) Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul teenistuja põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti teenistuja aastasest põhipalgast.

§ 9.   Tulemuspalk

  (1) Tulemuspalka võib teenistujale teenistuskohustuste tulemuslikuma täitmise tunnustamiseks maksta püstitatud eesmärkide saavutamisel:
  1) poolaasta töötulemuste hindamise alusel;
  2) aasta töötulemuste hindamise alusel.

  (2) Kui tulemuspalga maksmise aluseks on ametiasutuse kollektiivne tulemus, makstakse tulemuspalka kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.

  (3) Nende eesmärkide ja tulemuste loetelu, mille eest on järgmisel aastal võimalik maksta tulemuspalka, ning soovitava tulemuse ja täitmise ajakava lepivad teenistuja ja vahetu juht kokku arenguvestlusel ning see fikseeritakse ametiasutuse või struktuuriüksuse tööplaanis ja teenistuja arenguvestluste kokkuvõttes.

  (4) Tulemuspalka makstakse ametiasutuse eelarve töötasukuludes erakorralisteks sündmusteks ette nähtud vahendite arvel.

  (5) Ettepaneku teenistuja tulemuspalga suuruse kohta teeb teenistuja vahetu juht. Lõpliku otsuse teenistuja tulemuspalga suuruse kohta teeb ametiasutuse juht.

  (6) Tulemuspalga maksmisel tuleb käskkirjas näidata selle maksmise põhjendus ning ajavahemik, mille eest tulemuspalk määratakse.

  (7) Tulemuspalka ei maksta:
  1) teenistujale katseajal;
  2) teenistujale, kelle teenistussuhe oli tulemustasu maksmise aluseks oleva hindamisperioodi jooksul peatunud üle poole hindamisperioodist;
  3) ametnikule distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal;
  4) töölepingu seaduse § 88 lõike 3 kohase kirjaliku hoiatuse saanud töötajale aasta jooksul hoiatuse tegemisest.

§ 10.   Lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest

  (1) Teenistujale võib maksta lisatasu täiendavate teenistusülesannete täitmise eest, mis ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest.

  (2) Teenistujale lisatasu maksmise ettepaneku teeb ametiasutuse juhile teenistuja vahetu juht. Ettepanekus peavad olema kindlaks määratud teenistusülesanded ja ajavahemik, mille jooksul ülesannet täidetakse. Lisatasu määramise, lisatasu suuruse ja ajavahemiku, mille jooksul lisatasu makstakse, otsustab ametiasutuse juht.

  (3) Lisatasu määratakse sõltuvalt lisaülesannete mahust ja iseloomust. Lisatasu maksmine otsustatakse ja vormistatakse üldjuhul enne lisaülesannete täitma asumist ametiasutuse juhi käskkirja või töölepinguga, milles fikseeritakse lisaülesanded, lisatasu suurus ja ajavahemik, mille jooksul ülesannet täidetakse.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud lisatasu on lubatud ühele teenistujale kuus maksta kuni 20 protsenti teenistuja põhipalgast.

  (5) Lisatasu määratakse ühekordse või perioodilise lisatasuna. Kui on alust eeldada, et lisaülesanded muutuvad alaliseks, muudetakse teenistuja ametijuhendit ning vaadatakse üle tema põhipalk.

§ 11.   Preemia

  (1) Teenistujale, kellel täitub 10, 15, 20 jne aastat teenistust ametiasutustes, avaldatakse tänu kauaaegse linnateenistuse eest, antakse rinnamärk ja makstakse ametiasutuse juhi käskkirjaga preemiat.

  (2) Kauaaegse linnateenistuse eest makstakse ametiasutuse eelarve töötasukuludes erakorralisteks sündmusteks ette nähtud vahendite arvel preemiat järgmiselt: 10-aastase teenistuse eest 260 eurot, 15-aastase teenistuse eest 325 eurot, 20-aastase teenistuse eest 390 eurot, 25-aastase teenistuse eest 455 eurot, 30-aastase teenistuse eest 520 eurot, 35-aastase teenistuse eest 585 eurot, 40-aastase teenistuse eest 650 eurot, 45-aastase ja pikema teenistuse (viie aasta kaupa) eest 715 eurot.

  (3) Teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest on ametiasutuse juhil õigus määrata teenistujale preemiat. Preemia maksmise ettepaneku koos põhjendustega preemia määramiseks esitab ametiasutuse juhile teenistuja vahetu juht.

  (4) Käesolevas paragrahvis sätestatud preemiat ei maksta ametnikule distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal ega töölepingu seaduse § 88 lõike 3 kohase kirjaliku hoiatuse saanud töötajale aasta jooksul hoiatuse tegemisest.

§ 12.   Asendustasu

  (1) Teenistujale puuduva teenistuja ülesannete andmisel ja lisatasu maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-st 57.

  (2) Puuduva teenistuja teenistusülesannete täitmise eest juhul, kui teenistuja ei ole asendamise ajal vabastatud oma ülesannete täitmisest, makstakse asendamise ajal ühele teenistujale lisatasu maksimaalselt 20 protsenti asendatava teenistuja põhipalgast. Kui puuduva teenistuja ülesanded jagatakse mitme teenistuja vahel, on lubatud asendajatele maksta kokku kuni 60 protsenti asendatava põhipalgast.

§ 13.   Tasustamine välisprojekti raames

  (1) Välisprojektis palga või töötasu arvestamise ja maksmise tingimuseks on, et palk või töötasu on käsitletav kas rahalise või mitterahalise abikõlbliku kuluna või on ette nähtud linna eelarves projektiga seotud lisafinantseeringu vahenditest.

  (2) Põhikohal täistööajaga töötaval teenistujal, kes teeb välisprojekti raames lisatööd, on välisprojekti raames töötamise ajal lubatud kas:
  1) suurendada põhipalka;
  2) saada lisatasu projekti heaks töötatud tundide eest;
  3) saada töötasu töö- või võlaõigusliku lepingu alusel.

  (3) Välisprojekti raames tehtava lisatöö tasustamine teenistujale, kes töötab põhikohal täistööajaga, on lubatud lõikes 2 loetletud tasustamise liikide rakendamisel ja järgmistel tingimustel:
  1) põhipalga suurendamine, lisatasu või töö- või võlaõigusliku lepinguga kokkulepitud töötasu ühes kuus kokku võib moodustada kuni 20 protsenti teenistuja põhipalgast;
  2) teenistuja tööaeg erinevates välisprojektides võib moodustada kokku kuni 20 protsenti seaduses sätestatud kuu täistööajast.

  (4) Välisprojekti meeskonna koosseis (projekti eest vastutava isiku ja meeskonnaliikmete nimed), projektijärgsed ülesanded, projektis töötamise periood ja projekti töö tasustamine vormistatakse ametiasutuse juhi käskkirjaga ja töötajatega lepitakse kokku ka töölepingus.

  (5) Välisprojekti raames töötatud aja kohta on kohustus pidada välisprogrammiga ette nähtud tööajatabelit. Kui välisprojekti rahastaja ei ole tööajatabeli vormi ette andnud, peetakse töötatud aja kohta tööajatabelit.

  (6) Lõikes 2 ettenähtud tasud kaetakse välisprojekti eelarves töötasudeks ettenähtud vahenditest.

  (7) Põhipalga suurendamisel arvutatakse välisprojekti raames tehtud töö eest makstav tasu kuu töötundide ja projekti tööajatabelis kajastatud töötundide alusel.

  (8) Lisatasu välisprojekti heaks töötatud lisatundide eest arvutatakse projekti tööajatabelis kajastatud töötundide ning projektis lubatud abikõlbliku tunnitasu alusel.

  (9) Töö- või võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu arvutatakse välisprojekti töös osaletud päevade või tundide ning lepingus kokkulepitud töötasu ja projektis lubatud abikõlblike kulude alusel.

  (10) Välisprojekti töös osalemise perioodil projektitöö eest lõike 2 punkti 2 alusel tasu saavale teenistujale muid lisatasusid ei määrata. Tulemuspalka võib välisprojekti tulemuste saavutamise eest määrata välisprojekti lõppedes, tulemuspalka põhikohal täidetavate teenistusülesannete täitmise eest võib määrata üldistel alustel.

§ 14.   Tasustamine tööalasel koolitusel osalemise ja teenistusülesannete täitmise takistuse korral

  (1) Teenistujale säilitatakse tööalasel koolitusel osalemise ajal palk või töötasu.

  (2) Teenistujale säilitatakse palk või töötasu mõistliku aja eest, kui teenistusülesandeid ei täideta lühiajalise isikliku või perekondliku takistuse korral.

§ 15.   Palga ja töötasu arvestamine ja maksmine

  (1) Palga ja töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Palka ja töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud täistööajast lühem tööaeg, arvestatakse palka ja töötasu proportsionaalselt tööl oldud aja eest. Palgast ja töötasust arvestab tööandja maha seadusega ette nähtud maksud ja maksed.

  (2) Palga ja töötasu arvutamise aluseks on FIS-i veebiliidese täidetud ja ametiasutuse juhi kinnitatud tööajatabel.

  (3) Palka ja töötasu makstakse üks kord kuus ametiasutuse töökorralduse reeglites ja/või töölepingus sätestatud linnavalitsuse poolt kehtestatud palga maksmise tähtajal teenistuja poolt kirjalikult teatatud pangakontole. Kui palga ja töötasu maksmise päev on puhkepäev, makstakse palk või töötasu sellele eelneval tööpäeval. Pangakonto muutmisest teavitab teenistuja palgaarvestajat kirjalikult.

  (4) Teenistujale väljastatakse teatis arvestatud palga või töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, teenistuja eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta. Teenistujal on õigus saada selgitusi talle palga või töötasu määranud isikult ja palgaarvestajalt.

  (5) Teenistuja kirjalikul nõusolekul võib ametiasutus tema palgast kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa.

3. peatükk HÜVITISED 

§ 16.   Side- ja transpordikulude hüvitamine

  (1) Linna juhile hüvitatakse mobiiltelefoni kulud ja isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulud või võimaldatakse kasutada ametiautot. Kulude hüvitamise piirmäärad kehtestatakse linnapea käskkirjaga (v.a linnavolikogu kantselei teenistujad).

  (2) Teistele teenistujatele võib hüvitada mobiiltelefoni kulud ja isikliku sõiduauto töö- või ametisõitudeks kasutamise kulud või vajadusel võimaldada kasutada ametiautot. Kulude hüvitamise ja ametiauto kasutamise vajaduse üle otsustab ja hüvitise määrab ametiasutuse juht käskkirjaga.

§ 17.   Hüvitis teenistuja töövõime ja tervise taastamiseks

  Teenistujale võib töövõime ja tervise taastamiseks maksta üks kord kalendriaastas hüvitist kuni teenistuja kuu põhipalga ulatuses. Vähem kui kuuekuulise pideva linna ametiasutuses töötamise korral võib hüvitist maksta kuni teenistuja poole kuu põhipalga ulatuses.

§ 18.   Hüvitis töötaja töövõime kaotuse või hukkumise korral

  (1) Töötaja tunnistamisel püsivalt töövõimetuks või hukkumisel seoses teenistusülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema vastu toimepandud ründe või tema poolt kuriteo tõkestamise tagajärjel makstakse hüvitisi järgmiselt:
  1) töötaja tunnistamisel püsivalt töövõimetuks makstakse talle hüvitist, lähtudes Sotsiaalkindlustusameti esmakordse püsiva töövõimetuse ekspertiisi otsusest töövõime osalise kaotuse korral töötaja ühe kuu põhipalga ulatuses ja töövõime täieliku kaotuse korral kolme kuu põhipalga ulatuses;
  2) töötaja hukkumisel makstakse tema lapsele, vanemale ja lesele ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset hüvitist kuni hukkunud töötaja kuue kuu põhipalga ulatuses.

  (2) Lõikes 1 ettenähtud hüvitisi makstakse linnaeelarvest selle ametiasutuse kuludest, kus isik oli teenistuses.

4. peatükk PUHKUS JA PUHKUSETASU 

§ 19.   Teenistuja puhkus

  (1) Teenistujale kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54-71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

  (2) Ametniku ja töötaja (v.a töölise) põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

  (3) Kui teenistuja teenistussuhe jätkub teises ametiasutuses, siis teenistuja avalduse alusel ei maksta kasutamata jäänud aegumata puhkuse eest hüvitist ning puhkuse arvestus jätkub teises ametiasutuses.

§ 20.   Puhkusetasu arvutamine ja maksmine

  (1) Puhkusetasu arvutamise algdokument on ametiasutuse juhi kinnitatud puhkuse ajakava ja/või ametiasutuse juhi käskkiri.

  (2) Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Olenemata puhkusetasu väljamakse hetkest, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks puhkuse algusele eelnevale eelviimasele tööpäevale eelneval kuuel kalendrikuul teenistuja poolt teenitud palk või töötasu. Keskmise töötasu arvutamiseks õppepuhkuse, isapuhkuse ja lapsepuhkuse korral võetakse aluseks puhkuse alguse päevale eelnenud kuuel kalendrikuul teenitud palk või töötasu.

  (3) Puhkusetasu (v.a õppepuhkus, isapuhkus ja lapsepuhkus) arvutatakse kas teenistuja keskmise töötasu alusel või jätkatakse ametnikule määratud palga või töötajaga kokku lepitud töötasu maksmist, juhul kui see on teenistuja jaoks soodsam.

  (4) Puhkusetasu makstakse teenistuja pangakontole proportsionaalselt puhatud ajaga üldjuhul puhkuse kasutamise kuule järgneva kuu palgapäeval koos vastava arvestuskuu palga või töötasuga või teenistuja kirjaliku avalduse alusel eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui teenistuja on sellekohase kirjaliku avalduse esitanud vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkuse algust.

  (5) Kui teenistuja puhkus katkestatakse poolte kokkuleppel või katkeb puhkus teenistuja haiguse tõttu ning teenistujale on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enam makstud summa peetakse kinni järgneva kuu või järgnevate kuude palgast või töötasust.

5. peatükk PALGAJUHENDI JA AMETNIKU PALGA AVALIKUSTAMINE 

§ 21.   Palgajuhendi ülevaatamine ja avalikustamine

  (1) Palgajuhend vaadatakse üle üldjuhul kord aastas ning vajadusel muudetakse palgajuhendit alates järgmise kalendriaasta 1. jaanuarist.

  (2) Palgajuhendi kehtestamise aluseks olevate õigusaktide muutmise korral muudetakse teenistujate palga- ja töötasu tingimusi hiljemalt ühe kuu möödumisel, kohaldades neid õigusakti kehtima hakkamise päevast.

  (3) Käesolev palgajuhend avalikustatakse Tallinna veebilehel.

§ 22.   Ametniku palga avalikustamine

  (1) Ametniku põhipalk jooksva kalendriaasta seisuga avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail.

  (2) Ametniku põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta avalikustatakse avaliku teenistuse kesksel veebilehel hiljemalt 1. mail.

  (3) Käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2 kohaldatakse ka volikogu esimehe, aseesimehe, fraktsiooni või linnavalitsuse liikme juures abistavaid või nõustavaid ülesandeid täitvate töötajate töötasu ning tööülesannetest tuleneva muu tulu avalikustamisel.

6. peatükk TEENISTUJA TEENISTUSSE VÕTMINE, PALGA MÄÄRAMINE VÕI TÖÖTASU KOKKULEPPIMINE, TEENISTUSKOHALE ESITATAVAD NÕUDED NING TÖÖTAJALE KOONDAMISEST ETTETEATAMINE 

§ 23.   Linna juhid

  (1) Linna juhtidele rakendatakse palgaastmeid 31-39.

  (2) Linna juhid on järgmised ametnikud:
  1) linnasekretär;
  2) linna direktor ja linna sisekontrolör (edaspidi linna direktor);
  3) linna ombudsman;
  4) ameti juhataja ja linnaarhiivi juhataja (edaspidi ameti juhataja);
  5) linnaosa vanem;
  6) linnavolikogu kantselei juhataja.

§ 24.   Linna juhtide ametikohale nimetamine ja teenistusest vabastamine

  (1) Linnasekretäri nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest seaduses sätestatud korras linnapea. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab linnapea.

  (2) Linna direktor on linna valdkondliku teenistuse juht, kes sisulistes küsimustes allub linnapeale. Linnapea ettepanekul vaadatakse linna direktori ametikohale nimetamise või teenistusest vabastamise küsimus enne läbi linnavalitsuse istungil ja otsus vormistatakse korraldusega, mille alusel nimetab linna direktori ametisse ja vabastab ametist linnasekretär.

  (3) Linna ombudsmani nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest linnavolikogu heakskiidul linnavolikogu esimees. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab linnavolikogu esimees.

  (4) Linnavalitsuse liikmete tööjaotuses toodud vastava valdkonna linnavalitsuse liige teeb linnapeale ettepaneku talle alluva ameti juhataja ametikohale nimetamise ja teenistusest vabastamise kohta. Ameti juhataja nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest linnavalitsus linnapea ettepanekul. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab linnapea.

  (5) Linnaosa vanema nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest linnavalitsus linnapea ettepanekul, kuulates ära linnaosa halduskogu arvamuse. Linnaosa vanema volituste tähtaeg ei tohi ületada linnavolikogu volituste tähtaega. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab linnapea.

  (6) Linnavolikogu kantselei juhataja nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest linnavolikogu esimees. Tööandja teisi õigusi ja kohustusi teostab samuti linnavolikogu esimees.

§ 25.   Linna juhtide palga määramine

  (1) Linna juhile põhipalga määramisel lähtutakse ametijuhendis sätestatud ja ametikohal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, juhtimise ulatusest ning juhi vastutuse määrast.

  (2) Linnasekretäri põhipalga määrab linnapea. Põhipalga määramine koos palgaastme äranäitamisega vormistatakse linnapea käskkirjaga linnasekretäri ametikohale nimetamisel või põhipalga muutmisel. Samuti vormistatakse linnapea käskkirjaga kõik teised linnasekretäri palgamuudatused.

  (3) Linna direktori põhipalga määramiseks teeb ettepaneku linnapea. Põhipalga määramine koos palgaastme äranäitamisega vormistatakse linnasekretäri käskkirjaga linna direktori ametikohale nimetamisel või põhipalga muutmisel. Samuti vormistatakse linnasekretäri käskkirjaga kõik teised linna direktori palgamuudatused.

  (4) Linnavolikogu esimees määrab linna ombudsmani põhipalga. Põhipalga määramine koos palgaastme äranäitamisega vormistatakse linnavolikogu esimehe käskkirjaga linna ombudsmani ametikohale nimetamisel või põhipalga muutmisel. Samuti vormistatakse linnavolikogu esimehe käskkirjaga kõik teised linna ombudsmani palgamuudatused.

  (5) Ameti juhataja põhipalga koos palgaastme äranäitamisega määrab ametikohale nimetamisel linnavalitsus ja see vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. Edaspidised ameti juhataja palgamuudatused vormistatakse linnapea käskkirjaga.

  (6) Linnaosa vanema põhipalga koos palgaastme äranäitamisega määrab ametikohale nimetamisel linnavalitsus ja see vormistatakse linnavalitsuse korraldusega. Edaspidised linnaosa vanema palgamuudatused vormistatakse linnapea käskkirjaga.

  (7) Linnavolikogu kantselei juhataja põhipalga määrab linnavolikogu esimees. Põhipalga määramine koos palgaastme äranäitamisega vormistatakse linnavolikogu esimehe käskkirjaga linnavolikogu kantselei juhataja ametikohale nimetamisel või põhipalga muutumisel. Samuti vormistatakse linnavolikogu esimehe käskkirjaga kõik teised linnavolikogu kantselei juhataja palgamuudatused.

§ 26.   Linna juhtidele kehtestatud nõuded

  (1) Linna juhina võib teenistusse võtta kõrgharidusega isiku, kes valdab eesti keelt C1-tasemel ja omab ühe võõrkeele oskust B1-tasemel ametialase sõnavara valdamisega.

  (2) Linnasekretäriks ja linna ombudsmaniks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses ning on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni.

  (3) Linna juhi ametikohal on soovitav töökogemus avalikus teenistuses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

  (4) Linna juhi ametikohal on nõutav:
  1) tööks vajalike riigi ja Tallinna õigusaktide tundmine ning nende kasutamise oskus;
  2) juhtimisalane oskusteave ja vähemalt kaheaastane juhtimiskogemus struktuuriüksuse või organisatsiooni juhtimisel;
  3) majandusalaste teadmiste, sealhulgas avaliku sektori majandustegevuse ja eelarve koostamise põhimõtete tundmine;
  4) tööks vajalik arvuti kasutamise oskus.

§ 27.   Struktuuriüksuste juhid ja nende asetäitjad

  (1) Struktuuriüksuste juhtidele ja nende asetäitjatele rakendatakse palgaastmeid 17-31.

  (2) Struktuuriüksuste juhid ja nende asetäitjad on järgmised ametnikud või töötajad:
  1) linna valdkondliku teenistuse osakonna juhataja;
  2) linna valdkondliku teenistuse osakonna juhataja asetäitja;
  3) linnakantselei osakonna juhataja;
  4) linnavolikogu kantselei osakonna juhataja;
  5) ameti juhataja asetäitja ja linna peaarhitekt (edaspidi ameti juhataja asetäitja);
  6) ameti teenistuse direktor;
  7) ameti osakonna juhataja;
  8) ameti osakonna juhataja asetäitja;
  9) linnaosa vanema asetäitja;
  10) linnaosa valitsuse haldussekretär;
  11) linnaosa valitsuse osakonna juhataja;
  12) linnaosa valitsuse osakonna juhataja asetäitja.

§ 28.   Struktuuriüksuste juhtide ja nende asetäitjate teenistusse või tööle võtmine ja teenistusest või töölt vabastamine

  (1) Struktuuriüksuse juht ja tema asetäitja võib olla ametnik või töötaja. Linnaosa valitsuse haldussekretär on ametnik.

  (2) Linna valdkondliku teenistuse osakonna juhataja nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu linnasekretär linna direktori ettepanekul.

  (3) Linna valdkondliku teenistuse osakonna juhataja asetäitja nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu linnasekretär osakonna juhataja ettepanekul kooskõlastatult linna direktoriga.

  (4) Linnakantselei osakonna juhataja nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu linnasekretär.

  (5) Linnavolikogu kantselei osakonna juhataja nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu linnavolikogu kantselei juhataja kooskõlastatult linnavolikogu esimehega.

  (6) Ameti juhataja asetäitja, ameti teenistuse direktori ja osakonna juhataja nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu ameti juhataja. Teenistuse koosseisus oleva osakonna juhataja ametikohale nimetamiseks ja teenistusest vabastamiseks või temaga töölepingu sõlmimiseks ja lõpetamiseks teeb ettepaneku teenistuse direktor. Osakonna juhataja asetäitja ametikohale nimetamiseks ja teenistusest vabastamiseks või temaga töölepingu sõlmimiseks ja lõpetamiseks teeb ettepaneku osakonna juhataja kooskõlastatult teenistuse direktoriga.

  (7) Linnaosa vanema asetäitja ja linnaosa valitsuse osakonna juhataja nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või temaga sõlmib ja lõpetab töölepingu linnaosa vanem. Osakonna juhataja asetäitja nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu linnaosa vanem osakonna juhataja ettepanekul. Linnaosa valitsuse haldussekretäri nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest linnaosa vanem kooskõlastatult linnasekretäriga.

§ 29.   Struktuuriüksuste juhtide ja nende asetäitjate palga või töötasu määramine

  (1) Struktuuriüksuse juhile ja tema asetäitjale põhipalga määramisel lähtutakse ametijuhendis sätestatud ja ameti- või töökohal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, juhtimise ulatusest ning juhi vastutuse määrast.

  (2) Ametniku ametisse nimetamise või töötajaga töölepingu sõlmimise õigust omav isik määrab teenistuja põhipalga. Põhipalk koos palgaastme äranäitamisega määratakse ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga või töölepinguga. Ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga või töölepinguga vormistatakse ka kõik teised ametniku palga või töötaja töötasu muudatused.

§ 30.   Struktuuriüksuste juhtidele ja nende asetäitjatele kehtestatud nõuded

  (1) Struktuuriüksuse juhi ja tema asetäitjana võib teenistusse võtta kõrgharidusega isiku, kes valdab eesti keelt C1-tasemel ja omab ühe võõrkeele oskust B1-tasemel ametialase sõnavara valdamisega.

  (2) Struktuuriüksuse juhi ja tema asetäitja teenistuskohal on soovitav töökogemus avalikus teenistuses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.

  (3) Struktuuriüksuse juhi ja tema asetäitja teenistuskohal on nõutav:
  1) tööks vajalike riigi ja Tallinna õigusaktide tundmine ning nende kasutamise oskus;
  2) tööks vajalik arvuti kasutamise oskus.

§ 31.   Nõunikud

  (1) Nõunikele rakendatakse palgaastmeid 15-25.

  (2) Nõunikud on järgmised ametnikud või töötajad:
  1) linnavolikogu nõunik;
  2) linna ombudsmani nõunik;
  3) linnavolikogu esimehe nõunik (tähtajaline);
  4) linnavolikogu aseesimehe nõunik (tähtajaline);
  5) linnavolikogu fraktsiooni nõunik-abi (tähtajaline);
  6) linnavalitsuse nõunik;
  7) linnapea nõunik (tähtajaline);
  8) abilinnapea nõunik (tähtajaline);
  9) linnaosa valitsuse nõunik.

§ 32.   Nõunike teenistusse või tööle võtmine ja teenistusest või töölt vabastamine

  (1) Linnavolikogu nõunikuga sõlmib ja lõpetab töölepingu linnavolikogu kantselei juhataja kooskõlastatult linnavolikogu esimehega.

  (2) Linna ombudsmani nõuniku nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest linnavolikogu kantselei juhataja linna ombudsmani ettepanekul.

  (3) Linnavolikogu esimehe nõunik ja linnavolikogu aseesimehe nõunik töötavad tähtajalise töölepingu alusel. Töötajaga sõlmib ja lõpetab töölepingu linnavolikogu kantselei juhataja linnavolikogu esimehe või linnavolikogu aseesimehe ettepanekul. Linnavolikogu esimehe nõunik ja linnavolikogu aseesimehe nõunik võetakse tööle linnavolikogu volituste ajaks, kuid mitte kauemaks kui linnavolikogu esimehe või linnavolikogu aseesimehe volituste lõpuni.

  (4) Linnavolikogu fraktsiooni nõunik-abi töötab tähtajalise töölepingu alusel. Töötajaga sõlmib ja lõpetab töölepingu linnavolikogu kantselei juhataja linnavolikogu fraktsiooni esimehe ettepanekul. Linnavolikogu fraktsiooni nõunik-abi võetakse tööle linnavolikogu volituste ajaks, kuid mitte kauemaks kui fraktsiooni tegevuse lõppemiseni.

  (5) Linnavalitsuse nõuniku nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu linnasekretär linnapea ettepanekul.

  (6) Linnapea nõunik ja abilinnapea nõunik töötavad tähtajalise töölepingu alusel. Töötajaga sõlmib ja lõpetab töölepingu linnasekretär linnapea või abilinnapea ettepanekul. Linnapea nõunik võetakse tööle linnavalitsuse volituste ajaks. Abilinnapea nõunik võetakse tööle linnavalitsuse volituste ajaks, kuid mitte kauemaks kui abilinnapea volituste lõpuni.

  (7) Linnaosa valitsuse nõuniku nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu linnaosa vanem.

§ 33.   Nõunike palga või töötasu määramine

  (1) Nõunikule põhipalga määramisel lähtutakse ametijuhendis sätestatud ja ameti- või töökohal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, tegevuse ulatusest ning vastutuse määrast.

  (2) Ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik määrab nõuniku põhipalga. Põhipalk koos palgaastme äranäitamisega määratakse ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga või töölepinguga. Ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga või töölepinguga vormistatakse ka kõik teised nõuniku palga või töötasu muudatused.

§ 34.   Nõunikele kehtestatud nõuded

  (1) Nõunikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega isiku, kes valdab eesti keelt C1-tasemel ja omab ühe võõrkeele oskust B1-tasemel ametialase sõnavara valdamisega.

  (2) Nõuniku teenistuskohal on nõutav:
  1) tööks vajalike riigi ja Tallinna õigusaktide tundmine ning nende kasutamise oskus;
  2) tööks vajalik arvuti kasutamise oskus.

§ 35.   Muud ametnikud ja töötajad

  (1) Muudele ametnikele ja töötajatele rakendatakse palgaastmeid 8-29.

  (2) Muud ametnikud ja töötajad on:
  1) tippspetsialist;
  2) juhtivspetsialist;
  3) peaspetsialist;
  4) vanemspetsialist;
  5) spetsialist;
  6) talituse, büroo, sektori jm struktuuriüksuse juht.

§ 36.   Muude ametnike ja töötajate teenistusse või tööle võtmine ja teenistusest või töölt vabastamine

  Ametniku nimetab ametikohale ja vabastab teenistusest või töötajaga sõlmib ja lõpetab töölepingu ametiasutuse juht teenistuja vahetu juhi ettepanekul.

§ 37.   Muude ametnike ja töötajate palga või töötasu määramine

  (1) Muudele ametnikele ja töötajatele põhipalga või töötasu määramisel lähtutakse ametijuhendis sätestatud ja ameti- või töökohal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, tegevuse ulatusest ning vastutuse määrast.

  (2) Ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õigust omav isik määrab ametniku ja töötaja põhipalga. Põhipalk koos palgaastme äranäitamisega määratakse ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga või töölepinguga. Ametisse nimetamise õigust omava isiku käskkirjaga või töölepinguga vormistatakse ka kõik teised ametniku palga või töötaja töötasu muudatused.

  (3) Tippspetsialisti palgaastet võib rakendada linnavolikogu kantseleis, linnakantseleis ja ametites.

  (4) Juhtivspetsialisti palgaastet võib rakendada oma ala valdkonnajuhtidele linnakantseleis, ametites ja linnavolikogu kantseleis.

§ 38.   Muudele ametnikele ja töötajatele kehtestatud nõuded

  (1) Ametnikuna võib teenistusse võtta vähemalt keskharidusega isiku, kes valdab eesti keelt C1-tasemel ja omab ühe võõrkeele oskust B1-tasemel ametialase sõnavara valdamisega.

  (2) Töötajana võib tööle võtta isiku, kes valdab eesti keelt B1-tasemel ja omab ühe võõrkeele oskust B1-tasemel ametialase sõnavara valdamisega.

  (3) Tippspetsialisti teenistuskohal on nõutav kõrgharidus ja eesti keele oskus C1-tasemel, arvestatav töökogemus ja süvateadmised teenistuskoha valdkonnas.

  (4) Juhtivspetsialisti teenistuskohal on nõutav kõrgharidus ja eesti keele oskus C1-tasemel.

  (5) Peaspetsialisti ja talituse, büroo, sektori jm struktuuriüksuse juhi teenistuskoht eeldab üldjuhul kõrgharidust.

  (6) Vanemspetsialisti ja spetsialisti teenistuskohal on nõutav vähemalt keskharidus.

  (7) Ametniku ja töötaja teenistuskohal on nõutav:
  1) tööks vajalike riigi ja Tallinna õigusaktide tundmine ning nende kasutamise oskus;
  2) tööks vajalik arvuti kasutamise oskus.

§ 39.   Töölised

  (1) Töölistele rakendatakse palgaastmeid 1-14.

  (2) Töölised on kantseleitöötajad, teenindustöötajad, oskustöölised, mehhanismide juhid ja lihttöölised.

§ 40.   Töölise tööle võtmine ja töölt vabastamine

  (1) Töölisega sõlmib ja lõpetab töölepingu ametiasutuse juht töölise vahetu juhi ettepanekul.

  (2) Töölepingu sõlmimise õigust omav isik lepib töölisega tööle asumisel kokku põhipalga. Põhipalk koos palgaastme äranäitamisega fikseeritakse töölepingus. Käskkirjaga või töölepinguga vormistatakse ka kõik teised töötaja töötasu muudatused.

  (3) Töölisele põhipalga määramisel lähtutakse töökohal nõutavast teadmiste ja oskuste tasemest, töö keerukusest ning töötaja vastutuse määrast.

§ 41.   Töötajale koondamisest etteteatamine

  Töölepingu erakorralisel ülesütlemisel koondamise tõttu teatatakse töötajale koondamisest ette sõltuvalt tema töösuhte kestusest tööandja juures, milleks loetakse summeeritud töötamist linna ametiasutustes.

7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 42.   Käesoleva määruse § 22 rakendamise erisused

  (1) Käesoleva määruse § 22 lõike 1 alusel avalikustatakse ametniku põhipalk kuni 2015. aastani ametiasutuse veebilehel ning alates 2015. aastast avaliku teenistuse kesksel veebilehel.

  (2) Käesoleva määruse § 22 lõike 2 alusel avalikustatakse ametniku põhipalk ja muutuvpalk ning tema teenistusülesannetest tulenev muu tulu kogusummana eelmise kalendriaasta kohta alates 2014. aastast kuni 2015. aastani ametiasutuse veebilehel ning alates 2015. aastast avaliku teenistuse kesksel veebilehel.

§ 43.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  Tallinna Linnavolikogu 2. detsembri 2010 määrus nr 57 „Tallinna linna ametiasutuste teenistujate töö tasustamise kord" ja 1. juuli 1999 määrus nr 23 „Tallinna linna ametiasutuste vanem- ja nooremametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni põhimääruse kinnitamine" tunnistatakse kehtetuks.

§ 44.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. aprillil 2013.