Teksti suurus:

Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:15.04.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.07.2014
Avaldamismärge:RT I, 12.04.2013, 4

Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 212 lõike 4 alusel.

§ 1.  Politsei- ja Piirivalveameti uurimisalluvus

  Politsei- ja Piirivalveamet toimetab kohtueelset menetlust:
  1) kõikides kuritegudes, mille kohtueelse menetluse toimetamise pädevus ei ole antud Kaitsepolitseiametile või kriminaalmenetluse seadustiku § 212 lõike 2 alusel mõnele teisele uurimisasutusele;
  2) karistusseadustiku §-des 201, 2172, 2911, 293–299, 3001, 3113, 313 ja 315–3162 sätestatud kuritegudes, kui teo on toime pannud Kaitsepolitseiameti ametnik või töötaja.

§ 2.  Kaitsepolitseiameti uurimisalluvus

  (1) Kaitsepolitseiamet toimetab kohtueelset menetlust:
  1) karistusseadustiku §-des 89–931 ja 110–112, § 114 punktis 7, § 151 lõikes 2, §-des 231–2373 ja 241–243, § 248 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3, §-s 251, § 252 lõike 2 punktis 2 ja lõikes 3, §-des 310, 311 ja 3162, § 405 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 415 sätestatud kuritegudes;
  2) karistusseadustiku § 327 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli lõhkeseadeldis või lõhkeaine, §-s 392 sätestatud kuriteos, kui teo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkeaine, laskemoon koguses, mis ületab relvaseaduse § 46 lõikes 5 sätestatud madalaimat piirmäära, või tulirelv, v.a juhud, mil on täidetud osaliselt relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilised nõuded, §-s 414 sätestatud kuritegudes, kui teo objektiks oli lõhkeaine koguses üle 0,2 kg, ja §-s 416 sätestatud kuriteos, kui teo objektiks oli lõhkematerjal;
  3) karistusseadustiku §-s 255 või 256 sätestatud kuriteos, kui kuritegeliku või terroristliku ühenduse eesmärgiks on karistusseadustiku §-des 237–2373 või 246 sätestatud kuritegude toimepanemine või kui nimetatud ühenduste liikmeks on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik;
  4) karistusseadustiku §-s 3113 sätestatud kuriteos, kui tegemist on kriminaalmenetluse lõpetamise või ebaseadusliku lõpetamise loa andmisega ning kui kuriteo on toime pannud prokurör või uurimisasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik;
  5) karistusseadustiku §-des 313, 316 ja 3161 sätestatud kuriteos, kui kuriteo on toime pannud kohtunik või prokurör või uurimisasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik;
  6) karistusseadustiku §-s 315 sätestatud kuriteos, kui kuriteo on toime pannud jälitus- või julgeolekuasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik.

  (2) Karistusseadustiku §-des 201, 2172, 2911, 293–299 ja 3001 sätestatud kuritegudes toimetab Kaitsepolitseiamet kohtueelset menetlust, kui kuriteo on toime pannud:
  1) Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik või prokurör;
  2) valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli, kohtu või selle struktuuriüksuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja;
  3) Kaitseväe juhataja, väeliigi ülem, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem, Kaitseliidu ülem või Kaitseliidu struktuuriüksuse juht või muu Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja, kes ei ole tegevväelane;
  4) Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse üksuse või selle ametiasutuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja;
  5) Eesti Panga, Finantsinspektsiooni, Riikliku Lepitaja Kantselei, riigitulundusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutusena Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, Eesti Mereakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku, riigi osalusega juriidilise isiku või selle kontserni või riigi asutatud juriidilise isiku või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja või muu juht- või järelevalveorgani liige, kui tema tegevusega võib kaasneda oht riigi julgeolekule.

§ 3.  Rakendussäte

  Enne käesoleva määruse jõustumist alustatud kriminaalmenetlused viiakse lõpuni Vabariigi Valitsuse 19. juuli 2007. a määruses nr 193 „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus” sätestatud uurimisalluvuse kohaselt.

§ 4.  Määruse kehtetuks tunnistamine

  Vabariigi Valitsuse 19. juuli 2007. a määrus nr 193 „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus” tunnistatakse kehtetuks.

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:10.05.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge:RT I, 07.05.2019, 4

Määrus kehtestatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 212 lõike 4 alusel.

§ 1.  Politsei- ja Piirivalveameti uurimisalluvus

  Politsei- ja Piirivalveamet toimetab kohtueelset menetlust:
  1) kõikides kuritegudes, mille kohtueelse menetluse toimetamise pädevus ei ole antud Kaitsepolitseiametile või kriminaalmenetluse seadustiku § 212 lõike 2 alusel mõnele teisele uurimisasutusele;
  2) karistusseadustiku §-des 201, 2172, 2901, 2911, 294, 296, 298–299, 3001, 3113, 313 ja 315–3161 sätestatud kuritegudes, kui teo on toime pannud Kaitsepolitseiameti ametnik või töötaja.
[RT I, 29.12.2014, 6 - jõust. 01.01.2015]

§ 2.  Kaitsepolitseiameti uurimisalluvus

  (1) Kaitsepolitseiamet toimetab kohtueelset menetlust:
  1) karistusseadustiku §-des 89–931 ja 110–112, § 114 lõike 1 punktis 7, § 151 lõikes 2, §-des 231–2376, 241–243, 251, 310 ja 311, § 405 lõigetes 2 ja 3 ning §-s 415 sätestatud kuritegudes;
[RT I, 07.05.2019, 2 - jõust. 10.05.2019]
  11) karistusseadustiku § 266 lõike 2 punktis 3 sätestatud kuriteos juhul, kui see on toime pandud relva, relvana kasutatavat muud eset, lõhkeseadeldist või lõhkeainet käideldes või sellega ähvardades;
[RT I, 29.12.2014, 6 - jõust. 01.01.2015]
  12) karistusseadustiku § 266 lõike 2 punktis 4 sätestatud kuriteos juhul, kui see on toime pandud riigikaitseliselt tähtsa maa-ala, hoone või ruumi hõivamise või korrapärase tegevuse takistamise eesmärgil relva, relvana kasutatavat muud eset, lõhkeseadeldist või lõhkeainet käideldes või sellega ähvardades;
[RT I, 29.12.2014, 6 - jõust. 01.01.2015]
  2) karistusseadustiku § 327 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kuritegudes juhul, kui tegu pandi toime lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardades, karistusseadustiku §-s 414 sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli lõhkeaine koguses üle 0,2 kg, või sellega kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele, ja karistusseadustiku §-s 416 sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli lõhkematerjal;
[RT I, 10.07.2018, 12 - jõust. 13.07.2018]
  21) karistusseadustiku §-des 412 ja 4121 sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli radioaktiivne aine, mille üle riigipiiri toimetamisega rikuti kiirgusallika käitlemise nõudeid;
[RT I, 29.12.2014, 6 - jõust. 01.01.2015]
  22) karistusseadustiku §-des 418 ja 4181 sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli laskemoon koguses, mis ületab relvaseaduse § 46 lõikes 5 sätestatud piirmäära ning mille üle riigipiiri toimetamisega rikuti laskemoona käitlemise nõudeid, või karistusseadustiku §-s 4182 sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli sõjalise otstarbega laskemoon koguses, mis ületab relvaseaduse § 832 lõikes 6 sätestatud piirmäära ja mille üle riigipiiri toimetamisega rikuti sõjalise laskemoona käitlemise nõudeid, või sellega kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele;
[RT I, 10.07.2018, 12 - jõust. 13.07.2018]
  23) karistusseadustiku §-des 418 ja 4181 sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli tulirelv, mille üle riigipiiri toimetamisega rikuti tulirelva käitlemise nõudeid, välja arvatud juhul, kui tulirelv vastab osaliselt relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele, või karistusseadustiku §-s 4182 juhul, kui teo objektiks oli sõjarelv, mille üle riigipiiri toimetamisega rikuti sõjarelva käitlemise nõudeid, välja arvatud juhul, kui tulirelv vastab osaliselt relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele, või sellega kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele;
[RT I, 10.07.2018, 12 - jõust. 13.07.2018]
  24) karistusseadustiku §-s 4211 sätestatud kuritegudes juhul, kui teo objektiks oli radioaktiivne aine, lõhkeaine või laskemoon koguses, mis ületab relvaseaduse § 46 lõikes 5 sätestatud piirmäära, või tulirelv, välja arvatud juhul, kui tulirelv vastab osaliselt relvade laskekõlbmatuks muutmise tehnilistele nõuetele;
[RT I, 29.12.2014, 6 - jõust. 01.01.2015]
  25) karistusseadustiku §-s 4212 sätestatud kuritegudes, välja arvatud juhul, kui teo objektiks oli strateegilise kauba seaduse tähenduses inimõiguste rikkumiseks kasutatava kauba vedu või sellega seotud teenus sihtriigist olenemata;
[RT I, 29.12.2014, 6 - jõust. 01.01.2015]
  26) karistusseadustiku §-s 4213 sätestatud kuritegudes juhul, kui demilitariseeritud sõjalise kauba algsete sõjaliste omaduste või funktsioonide taastamisega kaasnes oht Eesti Vabariigi julgeolekule, sõltumatusele või territoriaalsele terviklikkusele;
[RT I, 10.07.2018, 12 - jõust. 13.07.2018]
  3) karistusseadustiku §-s 255 või 256 sätestatud kuriteos, kui kuritegeliku ühenduse eesmärk on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–25 või karistusseadustiku §-s 246 sätestatud kuritegude toimepanemine või kui nimetatud ühenduse liige on käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik;
[RT I, 29.12.2014, 6 - jõust. 01.01.2015]
  4) karistusseadustiku §-s 3113 sätestatud kuriteos, kui tegemist on kriminaalmenetluse lõpetamise või ebaseadusliku lõpetamise loa andmisega ning kui kuriteo on toime pannud prokurör või uurimisasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik;
  5) karistusseadustiku §-des 313, 316 ja 3161 sätestatud kuriteos, kui kuriteo on toime pannud kohtunik või prokurör või uurimisasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik;
  6) karistusseadustiku §-s 315 sätestatud kuriteos, kui kuriteo on toime pannud jälitus- või julgeolekuasutuse või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik;
  7) punktides 1–3 nimetatud kuriteos, kui karistusseadustik näeb nimetatud teo toimepanemise eest ette juriidilise isiku vastutuse ning teo on toime pannud juriidiline isik.
[RT I, 29.12.2014, 6 - jõust. 01.01.2015]

  (2) Karistusseadustiku §-des 201, 2172, 2901, 2911, 294, 296 ja 298–3001 sätestatud kuritegudes toimetab Kaitsepolitseiamet kohtueelset menetlust, kui kuriteo on toime pannud:
[RT I, 29.12.2014, 6 - jõust. 01.01.2015]
  1) Vabariigi President, Riigikogu liige, Vabariigi Valitsuse liige, riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik või prokurör;
  2) valitsusasutuse, Riigikogu Kantselei, Vabariigi Presidendi Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei, Riigikontrolli, kohtu või selle struktuuriüksuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja;
  3) Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, väeliigi ülem, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem, Kaitseliidu ülem või Kaitseliidu struktuuriüksuse juht või muu Kaitseväe ja Kaitseliidu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja, kes ei ole tegevväelane;
[RT I, 29.07.2014, 6 - jõust. 01.08.2014]
  4) Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Kohtla-Järve või Jõhvi kohaliku omavalitsuse üksuse või selle ametiasutuse juht või muu juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja;
  5) Eesti Panga, Finantsinspektsiooni, Riikliku Lepitaja Kantselei, riigitulundusasutuse, valitsusasutuse hallatava riigiasutusena Registrite ja Infosüsteemide Keskuse, Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi, Eesti Mereakadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Riigi Tugiteenuste Keskuse, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku, riigi osalusega juriidilise isiku või selle kontserni või riigi asutatud juriidilise isiku või selle struktuuriüksuse juht või juhtimisülesandeid täitev ametnik või töötaja või muu juht- või järelevalveorgani liige, kui tema tegevusega võib kaasneda oht riigi julgeolekule.
[RT I, 07.02.2017, 3 - jõust. 10.02.2017]

§ 3.  Rakendussäte

  Enne käesoleva määruse jõustumist alustatud kriminaalmenetlused viiakse lõpuni Vabariigi Valitsuse 19. juuli 2007. a määruses nr 193 „Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti vaheline uurimisalluvus” sätestatud uurimisalluvuse kohaselt.

§ 4.  Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

/otsingu_soovitused.json