Teksti suurus:

Kohanime vormistamise ja kasutamise kord

Tagasi õigusakti juurde

Legend:
PunaneKustutatud
RohelineLisatud

Väljaandja:Regionaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.07.2013
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:21.01.2016
Avaldamismärge:RT I, 26.06.2013, 5

Määrus kehtestatakse kohanimeseaduse § 111 lõike 2 ja § 16 lõike 2 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

 (1) Määrusega kehtestatakse kohanime koostisosade vormistamise ja kasutamise kord, milles sätestatakse:
 1) nõuded kohanimede koostisosade kasutamisele ja vormistamisele;
 2) kohanimede eksitava sarnasuse kindlakstegemise põhimõtted;
 3) nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglid;
 4) nõuded kohanime liigisõna või hargtäiendi kasutamisele, lühendamisele või ärajätmisele;
 5) nõuded kohanimeregistrisse kantavate ametlike kohanimede ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavatele andmetele;
 6) nimeobjektide liigitamise kord.

 (2) Elukoha- või asukohaandmetes ning andmekogudes olevate aadressiandmetes sisalduvate kohanimede esitamisel lähtutakse ruumiandmete seadusest ja Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruses nr 251 „Aadressiandmete süsteem” sätestatust. Nimetatud õigusaktides sätestamata juhtudel lähtutakse käesolevast määrusest.

§ 2.  Nõuded kohanimede koostisosade kasutamisele ja vormistamisele

 (1) Isikunimeliste kohanimede puhul võib lühendada eesnime, kasutades initsiaale:
 1) maakaardil;
 2) avalikul sildil ja viidal;
 3) elukoha- või asukohaandmetes.

 (2) Eesnime täielik ärajätmine ametlikus kohanimes ning tiitli ärajätmine või lühendamine ei ole lubatud.

 (3) Kohanime hargtäiendit võib vajaduse korral lühendada maakaardil.

 (4) Hargtäiendi lubatud lühendid on:
S = Suur-(Suure)
U = Uus-(Uue)
Vk = Väike-
Vn = Vana-.

§ 3.  Kohanimede eksitava sarnasuse kindlakstegemise põhimõtted

  Kohanimi loetakse eksitavalt sarnaseks järgmistel juhtudel:
 1) samas või kõrvuti asuvates asustusüksustes esinevad kohanimed on häälduslikult nii sarnased, et neid ei ole võimalik eristada muidu kui kirjapildi abil (nt kokku-lahkukirjutamise erisused; h-ga algavad sõnad (Aru, Haru); välte erinevused);
 2) kõrvuti asuvates asustusüksustes esineb liikluspindadel sama nimi, välja arvatud juhul, kui nimeobjektid moodustavad ühe mõttelise terviku;
 3) kõrvuti asuvatel asustusüksustel esineb sama nimetuum;
 4) samas või kõrvuti asuvates asustusüksustes esinevad sama nimetuumaga kohanimede liigisõnad on tähenduslikult väga lähedased, nt „tee” ja „tänav” või „tee” ja „maantee”;
 5) maaüksuste nimedes loetakse samanimelisuse arvestamisel liigisõnad „maaüksus”, „koht”, „talu”, „maja”, „elamu” ja muud samatähenduslikud sõnad, eksitavalt sarnaseks.

§ 4.  Nimeobjektide ruumikujude paiknemise põhireeglid

 (1) Samaliigiliste nimeobjektide ruumikujud ei või kattuda.

 (2) Joonobjektile võib määrata ühe nime kui:
 1) see on katkematult läbitav;
 2) sellel ei ole kõrvalharusid, mis visuaalselt on tajutavad eraldi objektina.

 (3) Kui joonobjekt vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuetele, tuleb joonobjekti käsitleda mitme eraldi objektina ja määrata erinevad kohanimed.

§ 5.  Nõuded kohanime liigisõna kasutamisele, lühendamisele või ärajätmisele

 (1) Kohanimi peab sisaldama liigisõna kohanimeseaduse § 4 lõike 1 punktides 1–4 nimetatud nimeobjektide puhul.

 (2) Kui kohanimi sisaldab juba kokku- või lahkukirjutatud liigisõna, mis vastab nimeobjekti liigile, siis liigisõna topelt ei lisata.

 (3) Kohanime lahkukirjutatud liigisõna võib lühendada:
 1) maakaardil;
 2) avalikul sildil ja viidal;
 3) elukoha- või asukohaandmetes.

 (4) Kohanime lahkukirjutatud liigisõna lubatud lühendid on:
AÜ = aiandusühistu
GÜ = garaažiühistu
j = jõgi
jv = järv
kr = kraav
ko = külaosa
l = laht
m = mägi
mnt = maantee
n = neem
o = oja
pj = paisjärv
pkr = peakraav
pl = plats
ps = poolsaar
pst = puiestee
s = saar
SÜ = suvilaühistu
t = talu
tk = tiik
tn = tänav
vh = veehoidla
vk = väljak
vkt = väikekoht.

 (5) Asulanime ja asuminime lahkukirjutatud liigisõna võib ära jätta:
 1) asula ja asumi nimesildil;
 2) maakaardil;
 3) elukoha- või asukohaandmetes;
 4) samaliigilistest kohanimedest koosnevas loendis, kus loendit sisaldav dokument on nimeobjektide liigi üheselt määratlenud.

 (6) Kui asula (linn, alev) on samaaegselt ka haldusüksus, siis haldusüksuse nimesildil liigisõna ära jätta ei tohi.

 (7) Tänavanime lahku kirjutatud liigisõna „tänav” võib ära jätta:
 1) tänava nimesildil;
 2) maakaardil;
 3) elukoha- või asukohaandmetes.

 (8) Kohanimeseaduse § 16 lõikes 1 märgitud juhtudel võib kohanime lahkukirjutatud liigisõna ära jätta ka muude nimeobjektide puhul tingimusel, et nimeobjektide tähistamise süsteem (nime kirjakuju, tingmärgid vmt) võimaldab ühemõtteliselt liigisõna lisada.

 (9) Kohanime liigisõna ärajätmise puhul tuleb lähtuda kohanimenõukogu kinnitatud nimekujust, kui selline on määratud.

 (10) Kui maaüksuse nimi ei sisalda liigisõna, siis loetakse selleks vaikimisi „maaüksus”. Kui ühissõidukipeatuse nimi ei sisalda liigisõna, siis loetakse selleks vaikimisi „peatus”.

§ 6.  Nõuded kohanimeregistrisse kantavate ametlike kohanimede ja asjaomaseid nimeobjekte iseloomustavatele andmetele

  Kohanimeregistrisse kantakse, vastavalt põhimäärusele, kohanime koostisosad: nimetuum, ruumikuju ning hargtäiend ja liigisõna, nende olemasolul.

§ 7.  Kohanimeregistri nimeobjektide liigitamise kord

 (1) kohanimeregistri nimeobjektide esimese ja teise tasandi liigitus on järgmine:

T1 I tasand T2 II tasand
       
1 Territoriaalüksused    

 

 

01

Haldusüksused

 

 

02

Asustusüksused

 

 

03

Muud territoriaalüksused

       
2 Reljeef, pinnaehitus    

 

 

01

Positiivsed pinnavormid

 

 

02

Negatiivsed pinnavormid

 

 

03

Järsakud

 

 

04

Neutraalsed pinnavormid

 

 

05

Maa-alused pinnavormid

 

 

06

Veealused pinnavormid

 

 

07

Maastiku üksikelemendid

 

 

08

Saared

 

 

09

Kaldajoone osad (poolsaared, neemed jm)

       
3 Hüdrograafia    

 

 

01

Meri

 

 

02

Seisuveekogud

 

 

03

Vooluveed

 

 

04

Saared

       
4 Maakate    

 

 

01

Soo

       
5 Maakasutus    

 

 

01

Ehitised

 

 

02

Tootmisala

 

 

03

Ühiskondlik ala

       
6 Transport    

 

 

01

Teed

 

 

02

Raudteed

 

 

03

Veetransport

 

 

04

Õhutransport

 (2) Registri volitatud töötlejal on õigus kooskõlastatult kohanimenõukoguga:
 1) kehtestada vastavalt Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2008. a määruses nr 11 „Klassifikaatorite süsteem” sätestatud korras nimeobjektide kolmanda tasandi liike ning anda liikide definitsioonid;
 2) muuta registreerimiseks esitatud ja varem registreeritud kohanimeobjektide liiki vastavalt objekti tegelikule olemusele.

§ 8.  Määruse rakendussätted

 (1) Määrus jõustub 2013. aasta 1. juulil.

 (2) Määruse § 5 lõikes 2 sätestatud nõudest tulenevad parandused Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatoris, kohanimeregistris ning teistes andmekogudes tuleb täita 2015. aasta 1. jaanuariks.

 (3) Määrusega tunnistatakse kehtetuks regionaalministri 17. juuni 2004. a määrus nr 3 „Kohanime liigisõna, hargtäiendi või muu osa lühendamise või ärajätmise kord”.

Väljaandja:Regionaalminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:22.01.2016
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Kehtetu
Avaldamismärge:RT I, 19.01.2016, 6