Ülenurme Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 3, raamatupidamise seaduse § 11 lõike 1 ja § 36 lõike 3 alusel ning lähtudes rahandusministri 11.12.2003 määrusega nr 105 vastu võetud Riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatust.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Ülenurme valla kui kohaliku omavalitsusüksuse raamatupidamiskorralduse alus

  (1) Ülenurme Vallavalitsus raamatupidamiskohuslasena korraldab oma ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist ja finantsaruandlust tsentraliseeritult Ülenurme Vallavalitsuse kaudu.

  (2) Ülenurme Vallavalitsuse konsolideeritud bilanssi koondatakse alljärgnevd, iseseisvat raamatupidamist omavad asutused, kellel on iseseisev tehingupartneri kood ja kelle üle Ülenurme Vallavalitsus omab olulist mõju:
  1) OÜ Olme
  2) OÜ Ülenurme Teed
  3) SA Ülenurme Areng

§ 2.   Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk ja üldpõhimõtted

  (1) Ülenurme Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Ülenurme valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi nimetatud ka omavalitsusüksus) raamatupidamisarvestuse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine kui üks terviklik raamatupidamiskohuslane.

  (2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestuspõhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ) ja Riigi raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi üldeeskiri) ning Ülenurme valla õigusaktidest.

§ 3.   Sise-eeskirja kohaldamine ja sisu

  (1) Sise-eeskirja kohaldatakse ametiasutusele (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatavatele asutustele (edaspidi hallatav asutus).

  (2) Sise-eeskiri reguleerib vallavalitsuse majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.

2. peatükk KONTOPLAAN 

§ 4.   Kontoplaan

  (1) Vallavalitsuses on kasutusel üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan, mis koosneb järgmistest koodidest:
  1) kontode koodid – tunnused majandustehingute kirjendamiseks, mis on süstematiseeritud bilansi aktiva- ja passivakontodeks, tulude ja kulude kontodeks ning grupeerituna majandusliku sisu järgi;
  2) tehingupartnerite koodid - tunnused (jooksvalt muutuv nimekiri rahandusministeeriumi kodulehel), mis on omistatud igale iseseisval bilansil olevale üksusele ning mis tagavad konsolideeritud aruandluse koostamise konsolideerimisgrupi eri tasanditel – vald, maavalitsus, riik, võimaldades elimineerida gruppi kuuluvate isikute omavaheliste tehingute mõju grupi majandusnäitajatele;
  3) tegevusala koodid – tunnused, millega liigendatakse kulusid, investeeringuid, saadud ja antud toetusi ning rahakäivet tegevusala järgi;
  4) allikate koodid – tunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida tulusid-kulusid finantseerimisallikate lõikes või jälgida tehtud kulude sihtotstarvet;
  5) rahavoo koodid – tunnused, mille kasutamine võimaldab koostada rahakäibe aruandeid;

  (2) Kontod on liigendatud viieks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number;
  1) 1 - bilansi aktivakirjete kontod;
  2) 2 - bilansi passivakirjete kontod;
  3) 3 – tulude kontod;
  4) 4,5,6 – kulude kontod;
  5) statistilised kontod.

  (3) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid:
  1) eelarveklassifikaatorid – tunnused eelarve koostamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve struktuuris. Rahakäibe liigendamine tagab informatsiooni eelarve kassalise täitmise kohta, muu majandusinformatsiooni liigendamine tagab informatsiooni eelarve täitmise kohta;
  2) objekti-, projekti- vms. koodid – lisatunnused, mis võimaldavad liigendada ja majandusinformatsiooni täiendavalt analüüsida.

  (4) Panga kontode osas kasutatakse 7- kohalisi allkontosid, millest 6 kohta tulenevad riigi raamatupidamise üldeeskirjast ja viimase kohaga tagatakse asutusepõhine täiendav kontotasemel analüütika. Avatud on alljärgnevad allkontod:
Kontole 100100 arvelduskontod pankades
1001001 põhikonto (SEB)
1001004 korrigeerimised
1001005 pank (Swedbank)
Kontole 103000 nõuded ostjate vastu
1030001 nõuded
1030004 ebatõenäoliselt laekuvad nõuded

  (5) raamatupidamise paremaks korraldamiseks on finantsjuhil õigus avada ja sulgeda alakontosid kontogruppide lõikes.

  (6) Kehtiv kontoplaan on leitav Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt http://www.rtk.ee/

3. peatükk ARUANDED 

§ 5.   Majandusaasta aruanne

  (1) Majandusaastaks on eelarveaasta.

  (2) Vallavalitsus koostab majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses ja RTJ-s toodud nõetest aastaaruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest.

  (3) Kui RTJ-s esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.

  (4) Majandusaasta aruanne sisaldab täiendava aruandena valla eelarve täitmise aruannet.

§ 6.   Aruannete esitamine

  (1) Majandusaasta aruanne esitatakse vastavalt raamatupidamise seadusega ja Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud korras ja tähtajal. Vallavalitsus avaldab oma nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande koos selle kõikide osadega oma veebilehel 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest.

  (2) Saldoandmikud koostatakse ja esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskuse infosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks (üldeeskiri § 9 lg 2).

  (3) Eelarve täitmise kuuaruanded koostatakse rahandusministri kinnitatud vormil ja esitatakse Rahandusministeeriumile tema kehtestatud korras ja tähtajaks.

  (4) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

  (5) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

4. peatükk RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS 

§ 7.   Raamatupidamissüsteemi struktuur

  (1) Hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse tsentraliseeritud korras – üks tehingupartneri kood, kuid igal asutusel on oma registreerimiskood.

  (2) Vallavalitsuse igapäevast tegevust juhib vallavanem, kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

  (3) Vallavalitsuse ja ja hallatavate asutuste raamatupidamist korraldab finantsjuht, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

  (4) Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamisarvestust teostavad vanemraamatupidaja ja raamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud nende ametijuhendites.

  (5) Raamatupidamisarvestuses kasutatakse raamatupidamistarkvara Pmen.

§ 8.   Varade ja kohustuste kajastamine

  (1) Vara kajastatakse vallavalitsuse bilansis raamatupidamistarkvara Pmen varade menüüs selle hallatava asutuse tegevusala koodiga, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist). Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

  (2) Nõudeid kajastatakse üldjuhul vallavalitsuse raamatupidamises, kes esindab omavalitsusüksust nõude sissenõudmisel.

  (3) Finantsinvesteeringuid (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises.

  (4) Kohustused kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustusi täitnud.

  (5) Laenud ja muud võlakohustused kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises. Laenukohustusena käsitletakse raamatupidamisarvestuses ka kapitalirendi kohustust.

  (6) Vallavalitsuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse vallavalitsuse majandusaasta aruandes.

§ 9.   Tulude ja kulude kajastamine

  (1) Saadud maksud kajastatakse vallavalitsuse tuludes vastavalt edasiandja esitatud teatisele.

  (2) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse vallavalitsuse tulemiaruandes.

  (3) Kulud kajastatakse vallavalitsuse tulemiaruandes, eristades neid tegevusala koodiga.

  (4) Varast või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse vallavalitsuse tulemiaruandes.

  (5) Algdokumentidel kajastatud käibemaksukulu kajastatakse kontol 601000 ja põhivarade käibemaks kontol 601002 olenemata käibemaksu tagasisaamisest.

§ 10.   Algdokumentide ja rahaliste ülekannete kontrollimine

  (1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid (raamatupidamise seadus §7 lg 1):
  1) dokumendi nimetus ja number;
  2) koostamise kuupäev;
  3) tehingu majanduslik sisu;
  4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);
  5) tehingu osapoolte nimed;
  6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;
  7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;
  8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

  (2) Algdokumentideks võivad olla:
  1) kassadokumendid (kassa sissetuleku/väljamineku orderid);
  2) pangakonto väljavõtted;
  3) saatelehed;
  4) palgadokumendid (koondpalgalehed, palgalehed, tööaja arvestuse tabelid);
  5) sularaha kviitungid, tšekid;
  6) arved (ostuarved, müügiarved);
  7) vallavalitsuse korraldused;
  8) vallavanema käskkirjad;
  9) hallatava asutuse juhi käskkirjad;
  10) aktid (vara arvelevõtmine, mahakandmine, ümberhindlus, inventuurid);
  11) inventuurilehed;
  12) lepingud;
  13) avansi- ja lähetusaruanded;
  14) raamatupidamisõiendid reguleerimiskannete tegemiseks.

  (3) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend, millel asendab tehingu osapoolte nimesid ja asu- või elukoha aadresse algdokumendi koostaja nimi.

  (4) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud kulusid tegema volitatud (kohustatud) isiku poolt.

  (5) Teostatud töid või vastuvõetud kaupu/teenuseid kajastavatele dokumentidele (arved, aktid jt) peavad kooskõlastajad andma allkirja ja kirjutama kuupäeva, millega kinnitavad teenuse kättesaamist või kauba vastuvõtmist ning kirjutama selgituseks:
  1) ametinimetuse, kelle tellimusel kulu tehakse või vara soetatakse;
  2) sõidukitele tehtavate kulude puhul sõiduki registreerimisnumber ja kasutaja nimi;
  3) projektiga seotud kulude puhul projekti nimetus, mille arvelt kulu tehakse;
  4) muu informatsioon, mis selgitab kulu otstarvet, võttes vajadusel selgitused teistelt töötajatelt, kes kinnitavad kauba kättesaamist ja kasutusele võtmist.

  (6) Vallavalitsuses on kulusid tegema volitatud isikuks vallavanem või tema korraldusel mõni teine vastava tegevusala tegevust korraldav või volitatud ametiisik.

  (7) Hallatavates asutustes on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt kirjalikult volitatud isik.

  (8) Volitatud isik vastutab, et:
  1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;
  2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;
  3) tehing on seaduspärane ja vajalik;
  4) tehing on kooskõlas kinnitatud eelarvega
  5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsetele tehingu tingimustele;
  6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;
  7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus.

  (9) Raamatupidamise töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi:
  1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsuse;
  2) tekkepõhise perioodi;
  3) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;
  4) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt

  (10) Rahaliste ülekannete tegemisel osalevad võimalusel kaks isikut. Sularaha väljamineku orderi kinnitavad lisaks kassa eest vastutavale isikule ka finantsjuht ja vallavanem või tema poolt volitatud isik.

5. peatükk MAJANDUSTEHINGUTE KAJASTAMISE ÜLDPÕHIMÕTTED 

§ 11.   Majandustehingute dokumenteerimine ja kirjendamine

  (1) Vallavalitsus on kohustatud (raamatupidamise seaduse §6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisregistreid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal.

  (2) Majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.

  (3) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

  (4) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid:
  1) majandustehingu kuupäev;
  2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
  3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
  4) majandustehingu lühikirjeldus;
  5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number;
  6) tehingupartneri kood.

  (5) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

  (6) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja –kirjendile.

  (7) Raamatupidamiskirjendid ja/või raamatupidamiskanded süstematiseeritakse järgmiselt:
  1) kassa – memoriaalorder 1
  2) pangad – memoriaalorder 2
  3) palk – memoriaalorder 5
  4) kohustused – memoriaalorder 6
  5) nõuded – memoriaalorder 7
  6) varad – memoriaalorder 9
  7) täiendav info, töötajate arv, kontingent, tasuta raamatud, arvestuspõhimõtete muutused, muud korrigeerimiskanded – memoriaalorder 18

  (8) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi Pmen, kus peetakse arvestust hallatavate asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad:
  1) bilanss;
  2) võlad;
  3) raha;
  4) palk;
  5) arved;
  6) varad;
  7) eelarve;
  8) ladu.

  (9) Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid:
  1) pearaamatu koond;
  2) arvelduste koond;
  3) palgalehed;
  4) palgalipikud;
  5) saldoandmik;

  (10) Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid:
  1) põhivarade nimekiri;
  2) bilansiväliste varade nimekiri;
  3) töötajate isikukaardid.

  (11) Raamatupidamisprogrammi uuendatakse AS San Revilo koduleheküljelt.

  (12) Vähemalt kord kuus tehakse jooksva majandusaasta andmetest mälupulgale varukoopiad. Aastaandmetest tehakse varukoopia mälupulgale ja säilitatakse 7 aastat. Mälupulka hoitakse seifis.

§ 12.   Algdokumentide käive (Tabel lisa 1)

  Märkus: Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või tema poolt volitatud isik.

6. peatükk RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 

§ 13.   Rahaliste vahendite arvestus arvelduskontodel

  (1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas vallavalitsuse arvelduskontodel ja sularaha vallavalitsuse kassas finantsjuhi kontrolli all olevas seifis.

  (2) Rahalisi ülekandeid tehakse ainult elektrooniliselt. Maksekorraldused sisestavad programmis Pmen vanemraamatupidaja ja raamatupidaja. Sotsiaaltoetuste maksekorraldused valmistab ette sotsiaalosakonna töötaja, kasutades selleks programmi STAR.

  (3) Vallavanema käskkirjaga kinnitatud ametijuhenditega määratakse ametnikud ja nende asendamise kord, kellel on õigus ja kohustus kinnitada maksekorraldused, võttes arvesse, et maksekorralduse koostamisel ja kinnitamisel oleks täidetud nn „nelja silma printsiip“ – maksekorralduse koostaja ja kinnitaja lahusus.

  (4) Maksekorralduse koostaja ülesandeks on maksekorralduse aluseks olevate kuludokumentide maksetähtaegadest kinnipidamine, kontrollimine, et samade kuludokumentide alusel ei ole enne tasutud ja maksekorralduse koostamine. Maksekorralduse kinnitaja ülesanne on kontrollida, et koostatud maksekorraldus vastab selle aluseks olevatele algdokumentidele.

  (5) Internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita.

§ 14.   Sularahaoperatsioonide arvestus

  (1) Kassaoperatsioone teostab finantsjuht. Tema äraolekul vanemraamatupidaja või raamatupidaja.

  (2) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente:
  1) kassa sissetulekuorder;
  2) kassa väljaminekuorder,
  3) kassaraamat.

  (3) Kassa väljaminekuorderi kinnitavad finantsjuht ja vallavanem.

  (4) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi.

  (5) Hallatavates asutustes tsekkide alusel omatuluna laekuv raha tuuakse iga kuu lõpul vallavalitsuse kassasse koos väljastatud tšekkide koopiatega (tšekkide väljastamise õigus on hallatava asutuse juhil või tema poolt volitatud isikul). Finantsjuht sisestab tehingud raamatupidamisarvestusprogrammi ning trükib välja kassa sissetulekuorderi.

  (6) Vallavalitsuse kassast on lubatud teha väljamakseid vallavanema poolt kinnitatud dokumendi alusel (töötasu väljamaksed, toetuste väljamaksed jm)

  (7) Kassale sularaha limiiti ei kehtestata.

7. peatükk ARVELDUSTE ARVESTUS 

§ 15.   Nõuete ja kohustuste arvestus

  (1) Varad ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

  (2) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele.

  (3) Nõuete hindamisel ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud:
  1) 90-180 päeva võrra, alla 50% ulatuses
  2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.

  (4) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutab alla finantsjuht.

  (5) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.

  (6) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

  (7) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja.

  (8) Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine toimub „Ülenurme vallavara eeskirjas“ sätestatud korras.

  (9) Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded edastatakse vallavalitsuse poolt valitud inkassoettevõttele või advokaadibüroole võlgniku vastu sissenõude pööramiseks.

  (10) Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 kirjeldatud põhimõtetest.

  (11) Kohustuste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustused kajastatakse aruandeperioodi bilansis. Juhul kui aruande koostamise ajaks puudub arve, kajastatakse see bilansis viitvõlgade grupis 2032.

§ 16.   Ettemaksude arvestus

  (1) Üldeeskirja § 15 lõige 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata).

  (2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.

  (3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 2000 eurot (ilma käibemaksuta). Ettemaksed tulevaste perioodide eest aasta lõpus inventeerida ja vajadusel üles võtta.

  (4) Ettemaksena saadud tulud võetakse esmalt arvele kohustusena kontogrupis 2039 ning kantakse tuludesse olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud summas alla põhivara kapitaliseerimise alampiiri kanda koheselt tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata. Avaliku sektori siseste tehingute korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku. Ostjale väljastatud ettemaksuteatisi teenuse eest, mille osutamine langeb järgmisse aruandeperioodi (kalendrikuu), raamatupidamises ei kajastata.

§ 17.   Arveldused töötajate ja aruandvate isikutega

  (1) Lähetuse kulude hüvitamise aluseks on asutuse juhi käskkirir lähetusse suunamiseks ja lähetatu poolt esitatud ja allasutuse juhi poolt kinnitatud lähetuskulude aruanne. Hallatava asutuse juht suunatakse lähetusse vallavanema käskkirja alusel ja tema lähetuskulude aruande kinnitab vallavanem. Vallavanem suunatakse lähetusse volikogu otsuse alusel ja tema lähetuskulude aruande kinnitab volikogu esimees. Käskkirja ja otsuse tegemisel juhindutakse Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009.a määrusest nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ ning Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2001.a määrusest nr 108 „Teenistuslähetuse kulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimused, ulatus ja kord“

  (2) Lähetus hõlmab nii tööalaseid- kui ka koolituslähetusi.

  (3) Vallale kuuluvate ametiautode ja isiklike sõiduautode kasutamine ning arvlemine toimub vastavalt Ülenurme Vallavalitsuse 14. jaanuar 2009.a määrusele nr 1 „Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise tingimused“ ning Ülenurme Vallavolikogu 07.märts 2006.a (muudetud 15.jaanuar 2008 määrusega 4) määrusele nr 07 „Vallavolikogu tööst osavõtu eest makstava tasu ja hüvituse suurus ning maksmise kord“.

§ 18.   Laenukohustuste arvestus

  Laenukohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Olulised lepingutasud kajastatakse laenude võtmisel laenukohustuste hulgas (miinusega) ja amortiseeritakse intressikuludesse laenuperioodi jooksul, ülejäänud lepingutasud kajastatakse laenude saamisel koheselt intressikuludes (kontorühm 650). Kapitalirendikohustused kajastatakse laenukohustustena vastavalt renditud varade kajastamise kohta antud selgitusele. Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena vastavalt kontorühmades 208 ja 258. Laenukohustusena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustused nagu panga- ja muud laenud, arvelduskrediidid, kapitalirendikohustused, faktooringkohustused, emiteeritud võlakirjad ja muud sarnased võlakohustused, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu. Kui valla võetud laenuvahendite haldamiseks sõlmitakse leping kolmanda osapoolega, kajastatakse valla raamatupidamises üheaegselt laenukohustust laenuandja ja laenunõuet kolmanda osapoole või olenevalt laenuvahendite haldamise lepingu sisust, otse kasusaajate vastu.

8. peatükk SAADUD JA ANTUD TOETUSED 

§ 19.   Toetuste liigid

  (1) Toetustena käsitletakse avaliku sektori üksuse poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupa ega teenuseid ning avaliku sektori üksuse poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saa otseselt vastu kaupa ega teenuseid.

  (2) Toetused jaotatakse järgmisteks liikideks:
  1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele v.a toetused ettevõtluseks;
  2) sihtfinantseerimine – teatud sihtotstarbel ning sageli lisaks muudel tingimustel saadud ja antud toetused. Sihtfinantseerimise liigid on:
a) kodumaine sihtfinantseerimine – residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud ja neile antud sihtfinantseerimine, v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine; kodumaise sihtfinantseerimise eriliik on välismaise sihtfinantseerimise kaasfinantseerimine – toetus, mida Eesti avaliku sektori üksus annab lisaks Euroopa Liidu fondidest makstavale välismaisele sihtfinantseerimisele, kuna toetuse saamise tingimused näevad ette Eesti avaliku sektori kaasfinantseerimise teatud ulatuses toetuse kogumahust; kaasfinantseerimine võib sealjuures toimuda kas rahalise toetuse andmisena või avaliku sektori üksuse tegevuskulude kaasfinantseerimiseks arvestamisena;
b) välismaine sihtfinantseerimine – mitteresidentidelt, sh rahvusvahelistelt organisatsioonidelt saadud sihtfinantseerimine;
  3) mittesihtotstarbeline finantseerimine – ilma sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata juriidilistele isikutele antud toetused, mida toetuse saaja kasutab oma äranägemisel.

  (3) Riigieelarveseaduses nimetatakse sihtfinantseerimist ja mittesihtotstarbelist finantseerimist andmise poolel eraldisteks ja saamise poolel toetusteks.

§ 20.   Sihtfinantseerimise arvestus

  (1) Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara.

  (2) Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Tütarettevõtjad kajastavad sihtfinantseerimist brutomeetodil.

  (3) Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustuste ja nõuetena (bilansivälised kontod 911010 ja 912010).

  (4) Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes samades perioodides kui toetuse saajad. Põhivara sihtfinantseerimise andmist ja vahendamist kajastatakse kuludes (vahendajad ka tuludes) sellel perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivara soetamise, olenemata sellest, kas toetuse saaja kajastab samal ajal saadud toetuse kohustuste kontoklassis 257 või tulude kontogrupis 3502.

  (5) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna kontogrupis 3500.

  (6) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena (kontod 203850 ja 203855). Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puududb sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena (kontod 103550 ja 103555).

  (7) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kohe kuluna, kui lepinguline summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist (üldeeskiri § 41 lg 1).

  (8) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna kontogrupis 3502.

  (9) Kui sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendid bilansikontol kas lühiajalise ( kontod 203856 ja 203857) või pikaajalise (kontoklass 257) kohustusena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine kohustusena (kontoklass 257) või tuluna kontogrupp 3502 ja nõudena (bilansikontod 103556 ja 103557).

  (10) Sihtfinantseerimise vahendamisel kajastatakse sihtfinantseerimist tekkepõhise printsiibi järgi oma tuludes ja kuludes vastavalt üldeeskirja § 25 lg 3. Vahendajad kasutavad tuludes ja kuludes järgmisi kontosid: tulude kontod 350010, 350030, 350050, 350210, 350230, 350250 ja kulude kontod 450010, 450030, 450050, 450210, 450230, 450250.

  (11) Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse:
  1) sihtfinantseerimist kolme osapoole seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab;
  2) sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid ning sellega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt.

  (12) Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja hankijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja hankijale (välja arvatud pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla hankijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt).

9. peatükk TEGEVUSTULUD  

§ 21.   Üldpõhimõtted

  (1) Tulud ja kulud, millised tulenevad lepingutest, mis on sõlmitud tingimustel, kus kumbki lepingu osapool ei tasu teisele osutatud teenuste eest või tasub osutatud teenuse võrra vähem, kajastatakse raamatupidamisarvestuses nii tulud kui kulud täismahus. Tasaarveldus kajastatakse kandega Deebet kohustus (kontoklass 20) Kreedit nõue (kontogrupp 103). Kajastamise aluseks on leping ja/või lepingu põhjal vormistatud raamatupidamisõiend või arve.

  (2) Klientidele väljastatavate arvete (müügiarvete) vormistamise nõuded:
  1) müügiarved esitatakse Ülenurme Vallavalitsuse nimel,
  2) müügiarvete vormistamisel järgitakse RPS ja käibemaksu nõudeid;
  3) müügiarved koostatakse asutuste poolt esitatavate operatiivandmete ja/või lepingus kajastatu põhjal ja tingimustel;
  4) müügiarved koostatakse kahes eksemplaris, millest üks on raamatupidamiskirjendi aluseks, teine väljastatakse kliendile;
  5) arvete koostamise õiguse eest vastutab arve koostaja, arve aluseks olnud andmete õigsuse eest vastutab lepingu kinnitaja ja/või operatiivandmete koostaja;
  6) koostatud ja klientidele väljastatud arveid korrigeeritakse või tühistatakse raamatupidamises koostatud kreeditarvega, mille tekstist või lisast nähtub korrigeerimise põhjus.

§ 22.   Maksud

  (1) Füüsilise isiku tulumaks ja maamaks ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt, Maksu- ja Tolliameti igakuiste aruannete põhjal.

  (2) Maksutulude kajastamine toimub tekkepõhise kandega: Deebet maksunõuded (kontogrupp 1020) Kreedit maksutulu (kontoklass 30).

  (3) Maksutulude laekumisel näitab saaja maksunõuete vähenemist: Kreedit maksunõuded (kontogrupp 1020)

§ 23.   Lõivud ja trahvid

  Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval kontogrupis 320 ning trahvide määramise päeval kontogrupis 3880.

§ 24.   Toodete ja teenuste müük ja muud tulud

  (1) Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist.

  (2) Tulusid toodete ja teenuste müügist kajastatakse kontorühmades 322 ja 323, liigendatuna asutuste põhimääruse või põhikirjalise tegevuse järgi.

  (3) Muud tulud, sealhulgas kasum või kahjum varade müügist kajastatakse kontoklassis 38.

  (4) Tulu võetakse üldjuhul tekkepõhiselt arvele koostatud nõudedokumendi alusel kandega: Deebet nõuded – Kreedit tulu (ilma käibemaksuta) ja Kreedit käibemaks, kui tulu saaja on kohustatud müügihinnale käibemaksu lisama.

  (5) Kahjutasusid ja hüvitisi võib tulenevalt nende hinnangulisest laekumise tõenäosusest kajastada kassapõhiselt.
Kui nimetatud tulude saamiseks vormistatakse teisele osapoolele arve, kajastatakse nõue ja tulu arvestuses tekkepõhiselt.

§ 25.   Finantstulud/kulud

  (1) Finantstulude ja –kuludena käsitletakse finantsinvesteeringutelt teenitud või makstud intresse, finantsinvesteeringute müügi tulemit ja valuutakursi kasumeid – kahjumeid.

  (2) Finantstulu ja –kulu kajastatakse raamatupidamises tekkepõhiselt kontoklassis 65. Tulu tekkimise momendi ja tulu suuruse määramisel lähtutakse RTJ-st 10 „Tulu kajastamine“.

  (3) Intressitulu nõuetelt, laenudelt ja finantsinvesteeringutelt arvestatakse vastavalt osapoolega sõlmitud kokkulepetele ja kajastatakse arvestusperioodis, mille eest intress arvestatakse (intressi tasumise tähtajad ei lange üldjuhul arvestusperioodi).

10. peatükk TEGEVUSKULUD 

§ 26.   Tööjõukulud

  (1) Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 50 perioodis, mille eest kulu arvestati. Kulusid käsitletakse tööjõukuludena selles asutuses, kus arvestatakse töötasu ja deklareeritakse maksud töötasult. Teiselt asutuselt või füüsilisest isikust ettevõtjalt ostetud teenus ei ole tööjõukulu ja kajastatakse tegevuskuluna vastavalt teenuse majanduslikule sisule. Tööjõuga seotud kulude (v.a. erisoodustused) puhul kasutatakse tehingupartnerina alati füüsilise isiku tehingupartneri koodi (800699 või 9006xx). Bilansikontodel kontorühmades 1037 ja 2030 kasutatakse alati Maksu-ja Tolliameti tehingupartneri koodi.

  (2) Maksud peetakse väljamaksetest kinni vastavalt kehtivatele seadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastatakse koostaja poolt.

  (3) Kontogruppi 2030 (maksukohustused) kantakse ainult deklareeritud maksukohustus. Vastava grupi kontod peavad võrduma Maksu- ja Tolliameti kontokaartidel kajastataud maksunõuete tekkepõhiste saldodega. Kui mõne maksu osas on maksukohustuslasel ettemaks, peab see kajastuma kontogrupis 1037, mis peab võrduma Maksu- ja Tolliameti kontokaardidl näidatud ettemaksu saldoga.

  (4) Tööjõukuludest kinni peetud maksud kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 selles perioodis, millises tekkis maksukohustus (toimusid väljamaksed või tekkis erisoodustuse maksukohustus). Kui arvestatud palk makstakse välja järgmisel kuul, eraldatakse kinni peetud maksud töötasu võlgnevuse kontorühmast 202 maksuvõlgade kontogruppi 2030 selles kuus, millal töötajale tasu välja maksti.

  (5) Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need olid arvestatud. Kui töötasu väljamaksed toimuvad järgmises kuus, kantakse maksukulu kanded analoogselt kinnipeetud maksude kannetega ümber kontorühmast 202 kontogruppi 2030.

  (6) Palga, lisatasu,preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestuse aluseks on Ülenurme Vallavolikogu või Ülenurme Vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema või hallatava asutuse juhi käskkiri, leping ja tööaja arvestuse tabel. Vallavalitsuse tööaja arvestuse tabeli koostab sekretär.

  (7) Üldjuhul makstakse palka üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole.

  (8) Puhkusetasu makstakse vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele „Keskmise töötasu maksmise tingimused“. Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minekut. Töötaja avalduse korral võidakse puhkusetasu ka hiljem või osade kaupa välja maksta. Juhul kui töötaja või teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse ning puhkusetasu on üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber. Töölepingu lõppemisel peab töötaja tasu väljateenimata puhkuse eest tasa teenima või maksma enamsaadud summa tagasi.

  (9) Palgaleged koostatakse asutuste ja tegevusalade lõikes ning allkirjastatakse koostaja, finantsjuhi ja vallavanema poolt. Palgalehtede alusel trükitakse igakuuliselt tasuliikude tabel. Töötajale esitatakse töötaja vastava sooviavalduse korral palgalipik.

  (10) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Andmed kasutamata puhkusepäevade kohta esitatakse raamatupidamisele personalitöö eest vastutava isiku poolt hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu viimaseks tööpäevaks.

  (11) Tegelik puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksukulu kajastatakse väljamaksmisel ettemaksuna, periodiseerides selle nendesse kuudesse, milliste eest oli tasu arvestatud.

  (12) Aruandeaasta lõpus viiakse läbi kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasu ümberhindlus, võttes nimetatud korrektuuri aluseks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud puhkusetasu arvestamise korra. Väljamaksmata puhkusetasu ja sellega seotud maksukulude ning puhkusetasu kohustuse korrigeerimine kajastatakse lõppenud aruandeperioodi viimase kalendrikuu kulude suurenemise või vähenemisena.

  (13) Hüvitised töölepingu lõpetamisel kajastatakse üldjuhul kuluna töölepingu lõpetamise hetkel, sõltumata sellest, millal tegelikult vastav hüvitis välja maksti.

§ 27.   Majanduskulud ja muud tegevuskulud

  (1) Asutuse tegevuskuludena näidatakse üldjuhul ainult asutuse tegevusega seotud kulusid. Teise hallatava asutuse eest makstud tasud käsitletakse kulude edasiandmisena.

  (2) Kulude edasiandmisele rakendatakse järgmisi arvestuspõhimõtteid:
  1) edasiantud kulusid kajastatakse kuludena selles asutuses, kelle tegevusega need on seotud ja kelle eelarvesse antud kulud on planeeritud, vajadusel antakse ühelt hallatavalt asutuselt üle teisele hallatavale asutusele koos eelarvega;
  2) edasiandmisele kuuluv kulu kajastatakse esialgse arve saaja arvestuses vastaval kulukontol majandusliku sisu järgi esialgse arve esitaja tehingupartneri koodiga. Tulud kulude edasiandmisest kajastatakse selle tehingupartneri koodiga, kellele kulud edasi anti;
  3) kulude edasiandmiseks vormistab edasiandja õiendi, mis vastab Raamatupidamise seaduses kehtestatud algdokumendi nõuetele ning millel kajastuvad raamatupidamiskanded edasiandja raamatupidamises.

  (3) Sotsiaalkindlustusameti poolt hüvitatavad sotsiaaltoetused kajastatakse nõudena.

  (4) Asutuse tegevuskuluna käsitletakse lisaks asutuse enda ülalpidamiskuludele ka valla elanikele osutatavate teenuste kulu, sh:
  1) sotsiaaltoetusi, milliseid osutatakse füüsilisele isikule rahalises vormis, kajastatakse kontorühmas 413, kusjuures toitlustustoetus kajastatakse toetusena ka siis, kui seda ei maksta toetuse saajale välja, vaid näiteks koolile või toitlustajale vastavate isikute toitlustamiseks;
  2) sotsiaaltoetusi, milliseid osutatakse füüsilisele isikule mitterahalises vormis teenuste või tehniliste abivahenditena, kusjuures teenuse osutajaks on juriidiline isik (nt hooldekodu), kajastatakse need teenustena (kontorühm 552).

  (5) isikliku sõiduauto teenistus-, töö- või ametisõitudeks kasutamisel hüvitise kohta arvestuse pidamisel esitab töötaja sõidukulude aruande tegelike kulude kohta kalendrikuus. Hüvitise kohta arvestuse pidamisel suuruses 64.01 – 256 eurot kalendrikuus esiatb töötaja sõidupäeviku, milles peab olema märgitud: sõiduauto riikliku registreerimise number, sõiduauto spidomeetri alg- ja lõppnäit iga sõidukorra puhul, kuupäev ja sõidu eesmärk iga sõidukorra puhul. Sõidupäeviku kinnitab vallavanem ja teeb käskkirje hüvitise väljamaksmiseks. Isikliku sõiduauto teenistus-, töö või ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise suurus on kehtestatud vallavanema käskkirjaga. Sõiduauto tehniliste dokumentide ärakirjad esitatakse raamatupidamisele.

  (6) Ametiautodele kasutatud kütus kantakse kuluks kuludokumentide alusel (kütusefirmade poolt esitatud arved, saatelehed). Kuludokumendid kinnitab vallavanem.

  (7) Avaliku sektori üksused kajastavad tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksukulu kontol 601000. Kontogrupis 6010 kajastatakse ka muud mittetagastatavad lõivud, maksu- ja trahvikulud (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud).

  (8) Põhivara soetamisel lisandunud tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksu kajastatakse kontol 601002 üldjuhul kas põhivara saamisel või põhivara eest tasumisel, olenevalt sellest, kumb neist sündmustest toimus ajaliselt varem. Kui põhivara soetatakse tsentraliseeritud hankega ja selle jaotamine erinevate üksuste vahel võtab aega, kasutatakse põhivara kajastamiseks vahekontosid 155900, 155910, 156900 või 156910. Tsentraliseeritud hangetega kaasneva või sihtfinantseerimise saamisega seotud oleva, aga ka muudelt ettemaksetelt arvestatud käibemaksu, mida ei saa lugeda sisendkäibemaksuks, kajastamiseks võib enne selle kuluks kandmist kasutada vahekontot 103990.

  (9) Maksmata, kuid deklareeritud maksud, lõivud ja trahvid kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030, ettemaks kontogrupis 1037. Kontogrupi 2030 saldod peavad iga aruandeperioodi lõpul võrduma Maksu- ja Tolliameti või lõivu saaja asutuse kontogrupi 1020 saldodega.

  (10) Lõivu ja trahvikulude (ja kohustuste) tehingupartneriks on lõivuga maksustatava toimingu teostaja või trahvi väljakirjutaja. Kui nimetatud tehingupartnerid on avaliku sektori liikmed, võrreldakse nendega saldod iga aruandeperioodi lõpu seisuga.

§ 28.   Netovara reservide arvestus

  Muutusi netovara reservides kajastatakse ümberklassifitseerimisena ühelt netovara kirjelt teisele (peamiselt reservi ja akumuleeritud tulemi vahel). Seetõttu kajastatakse tehinguid, millega kaasneb reservide muutmine, aruandeperioodi jooksul tavapäraselt, sh tulude ja kulude kontodel, kui tehingu tulemusena muutus aruandeperioodi tulem. Hiljemalt aruandeperioodi lõpul koostatakse arvestused, mille alusel korrigeeritakse reserve ja akumuleeritud tulemit nende tehingute alusel, mille korral oli ühtlasi nõutav reservide suurenemine või vähenemine. Aastaaruande kinnitamisel või peale aastaaruande kinnitamist otsustatud vastava aasta aruandeperioodi tulemist reservidesse suunatava osa jaotamine kajastatakse järgmisel aruandeaastal.

11. peatükk VARAD 

§ 29.   Varude arvestus

  Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kohe kuluks nende soetamise momendil. Ülenurme Vallavalitsuses materjalide ladu puudub. Kuna kantseleitarbeid, puhastusvahendeid jm ei soetata koguseliselt rohkem kui aruandeaastal tarvis, siis laoarvestust ei peeta. Raamatupidamisarvestuses kantakse need kuludeks ostudokumendi alusel.

§ 30.   Finantsinvesteeringud

  Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse turuväärtuses likviidsuse tagamiseks hoitavaid rahaturu- ja intressifondide aktsiaid ja osakuid ning lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid võlakirju. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiad ja osi, millest aruandekohuslane omab alla 20%. Nimetatud pikaajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, kui nende õiglast väärtust pole võimalik usaldusväärselt hinnata. Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval.

§ 31.   Kinnisvarainvesteeringud

  (1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 sätestatust. Kinnisvara investeeringuteks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ia mida ükski avaliku sektori üksus ei kasuta oma põhitegevuses. Hooneid ja ruume, mida kasutatakse avaliku sektori üksuse poolt, kajastatakse kui materiaalset põhivara.

  (2) Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontorühmas 154 soetusmaksumuse meetodil. Kinnisvarainvesteeringu edasisel arvestamisel lisatakse juurde parendused, remont ja hooldus, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti esialgse väärtusega.

  (3) Kinnisvarainvesteeringu arvele võtmiseks on vara soetusdokumendid ja/või volikogu vastavasisuline otsus.

§ 32.   Materiaalne ja immateriaalne põhivara

  (1) Materiaalseks ja immateriaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta. Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse arvele soetusmaksumuses olenemata makumusest ja kunstiväärtused, mille väärtus aja jooksul ei vähene.

  (2) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 euro, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse.

  (3) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kulusse.

  (4) Kogumina võib põhivara arvele võtta ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponenedid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta).

  (5) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja –asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega).

§ 33.   Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestus.

  (1) Materiaalset põhivara kajastatakse sõltuvalt põhivara liigist kontorühmas 155 ja immateriaalset põhivara kontorühmas 156. Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust (allahindlust) ja põhivara jääkväärtust mahakandmisel kajastatakse kontorühmades 611 ja 613. Põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontogruppides 3811 ja 3813.

  (2) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust vallavalitsuse ja hallatavate asutuste lõikes põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid võivad olla elektroonilised. Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta:
  1) kasutuselevõtmise aeg;
  2) soetusmaksumus;
  3) vastutav isik – vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik;
  4) inventarinumber;
  5) parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;
  6) amortisatsiooni kehtiv norm;
  7) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon ja selle konteering.

  (3) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset, kajastatakse aruandeperioodi kuludes.

  (4) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

  (5) Ettepaneku amortisatsioonimäära kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast.

  (6) Amortisatsiooninormid aastas materiaalsetele põhivaradele on järgmised:
  1) hooned ja rajatised 5 – 10%
  2) masinad ja seadmed 20%
  3) info- ja kommunikatsioonikatsioonitehnoloogia seadmed 40%
  4) muu inventar 20%

  (7) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

  (8) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimise ja mahakandmise komisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

  (9) Inventeerimise ja mahakandmise komisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastavate muudatuste tegemiseks.

  (10) Põhivara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Ülenurme vallavara eeskirjas sätestatud korras.

  (11) Riigi, avalik-õiguslik juriidiliste isikute ja kohaliku omavalitsuste vahelist põhivara tasuta võõrandamist kajastatakse kui põhivara mitterahalist sihtfinantseerimist põhivara jääkmaksumusega võrdses summas. Riigi, kohalike omavalitsuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahelist põhivara tasuta võõrandamist kajastatakse finantseerimisena põhivara jääkmaksumusega võrdses summas. Tasuta võõrandamisel teistele juriidilistele isikutele kajastatakse põhivara jääkväärtus kuluna.

  (12) Põhivara tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui rendile andmist (RTJ 9). Kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma sisult kapitalirendiks, mille puhul võtab vara arvele rentnik. Vara tasuta kasutusse andja kajastab sel juhul vara jääkväärtuses antud mitterahalist sihtfinantseerimist, kannab vara põhivara nimekirjast välja (kajastab vara müügina) ja peab selle üle edaspidi arvestust bilansiväliselt. Saaja võtab arvele vara ja sihtfinantseerimise. Maad kui piiramatu kasutuseaga vara üle ei anta ning seda kajastab vara omanik, tehes vastava märkuse põhivara registrisse. Riigi, kohalike omavalitsuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahelist põhivara tasuta kasutusse andmist, mida kajastatakse kapitalirendina, arvestatakse mittesihtotstarbelise finantseerimisena põhivara jääkmaksumusega võrdses summas.

  (13) Põhivara mahakandmine toimub mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, kulum, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmise teostab vallavanema käskkirjaga moodustatud komisjon, kuhu kohustusliku liikmena kuulub mahakantava põhivara eest materiaalselt vastutav isik. Eraldi komisjoni mittemoodustamisel teostab mahakandmise inventeerimise ja mahakandmise komisjon koos lisaliikmena materiaalselt vastutava isikuga.

  (14) Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonina (kontorühm 611 või 613).

§ 34.   Renditud vara

  Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina, kui:
  1) vallavalitsus on rentnik. Kapitalirenti kajastatakse raamatupidamises vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsummana nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust väljendavaks põhiosa tagasimakseteks ning intrssikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.
  2) vallavalitsus on rendileandja. Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse raamatupidamises nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks. Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse raamatupidamises tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendi maksed kajastatakse tuluna rendiperioodi jooksul.

§ 35.   Osalused valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes

  (1) Valitseva mõju all olevateks üksusteks loetakse sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, milles Ülenurme vald omab mõjuvõimu määrata finants- ja tegevupoliitikat. Valitseva mõju korral omab vald üldreeglina üle 50% hääleõigusest vastava üksuse nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis. Valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud peavad olema asutatud Ülenurme valla poolt ning nende nõukogude liikmed määrab Ülenurme Vallavalitsus. Valitseva ja olulise mõju määramisel mitte-äriühingutes lähtutakse ka asjaolust, millisele raamatupidamiskohustuslasele lähevad üle mitte- äriühingu varad selle likvideerimisel.

  (2) Olulise mõju all olevaks loetakse üksusi, mille nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis omab Ülenurme vald 20- 50% hääleõigust ja osaleb finants- ja tegevuspoliitika üle otsustamisel.

  (3) Valla bilansis kajastatakse kapitaliosaluse meetodil neid osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, mille üle on vallal valitsev mõju ning neid osalusi äriühingutes, mille üle on vallal valitsev või oluline mõju.

§ 36.   Bilansiväline vara ja selle arvestus

  (1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on 200- 1999,99 eurot (ilma käibemaksuta) ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta.

  (2) Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel.

  (3) Raamatupidamises peetakse arvestust bilansiväliselt hallatavate asutuste ja vastutavate isikute lõikes.

  (4) Väheväärtusliku vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Ülenurme valla vallavara eeskirjas sätestatud korras.

12. peatükk INVENTEERIMINE 

§ 37.   Inventeerimise töökorraldus ja ajaline jaotus

  (1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga.

  (2) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.

  (3) Kord kvartalis tehakse maksunõuete ja –kohustuste võrdlus Maksu- ja Tolliametiga. Erinevuste korral tehakse paranduskanded. Paranduskanded dokumenteeritakse.

  (4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid e-posti teel.

  (5) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi vallavalitsuse ja hallatavate asutuste kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu.

  (6) Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad:
  1) materiaalne ja immateriaalne põhivara;
  2) varud;
  3) nõuete ja ettemaksete analüütilised nimekirjad ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;
  4) kohustused ja saadud ettemaksed;
  5) sularahakassa;
  6) pangakontode saldode võrdlus;
  7) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine;
  8) bilansivälised varad;
  9) muud varad.

  (7) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldode kinnituskirjad, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.

  (8) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.

  (9) Vallavanem määrab käskkirjaga vallavalitsuse varude ja varade aastainventuuri läbiviijad. Inventeerimise ja mahakandmise komisjonid peavad koosnema vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventeerimise ja mahakandmise komisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

  (10) Sularahakassa inventuuri viiakse läbi vahemalt kord aastas. Vastutava isiku vahetumisel, loodusõnnetuse, vara varguse või muudel puhkudel võib läbi viia erakorralise inventuuri.

§ 38.   Inventeerimise ja hindamise protseduurid

  (1) Kassa inventuuri viib läbi vallavalitsuse töötajatest moodustatud komisjon.

  (2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:
  1) inventuuri läbiviimise kuupäev;
  2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;
  3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;
  4) komisjoni liikmete allkirjad.

  (3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega.

  (4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi:
  1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
  2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine. Võimalusel hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust;
  3) välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;
  4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;
  6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.

  (5) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud:
  1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;
  2) välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;
  3) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;
  4) intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus;
  5) maksukohustuste võrdlemine Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega;
  6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;
  7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine.

  (6) Nõuete ja kohustuste inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid:
  1) andmed deebitoride ja kreeditoride kohta;
  2) saadetud saldoteatised;
  3) tagastatud saldoteatised;
  4) erinevused vallavalitsuse raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste tekkepõhjused;
  5) inventuuri läbiviimise aeg, koht ja läbiviija allkiri.

  (7) Võrdluslehte säilitatakse koos tagastatud saldoteatistega ja nende teatiste koopiatega, millele vastust ei saadud.

  (8) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid:
  1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;
  2) varude liikumine toimub inventeerimise ja mahakandmise komisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;
  3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon legemislehtedele ülelugemise käigus;
  4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;
  5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);
  6) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt.

  (9) Põhivara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kuid ettetäidetud investeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud:
  1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;
  2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust;
  3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;
  4) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise ja allahindluse aktid ning ümberhindlust vajavate varade nimekiri.

  (10) Bilansivälise vara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kajastades ettetäidetud inventeerimisnimestikes vara kogused ja maksumused.

  (11) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega koostab komisjoni esimees varude ja varade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid ja seletuskirjad. Allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse, leitud puudu- ja ülejäägid võetakse arvele.

  (12) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha:
  1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt;
  2) süüdlase mitteavastamisel- Ülenurme valla vallavara eeskirjas sätestatud korras.

  (13) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Maksude saldosid võrreldakse Maksu- ja Tolliameti väljavõtete ja teatistega ning nende kohta ei tehta täiendavaid võrdlusi. Saldoteatise saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest Rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

13. peatükk KONSOLIDEERIMISE PROTSEDUURID 

§ 39.   Konsolideerimise protseduurid

  (1) Ülenurme Vallavalitsuse valitseva mõju all olevad, iseseisvat raamatupidamist omavad OÜ Olme ja OÜ Ülenurme Teed, koostavad saldoandmiku vastavalt üldeeskirjas sätestatule. Saldod sisestatakse Rahandusministeeriumi poolt ettevalmistatud infosüsteemi.

  (2) Saldode õigeaegse sisestamise ja sisestatud andmete õigsuse eest vastutab vastava asutuse raamatupidaja või asutusele raamatupidamise teenust osutav isik.

  (3) Rahandusministeeriumi infosüsteemi sisestatud saldode õigsust kontrollib vallavalitsuse finantsjuht, kes lahendab saldode võrdlemisel tekkinud probleemid või edastab lahenduseta probleemid Rahandusministeeriumile.

  (4) Kui kõik erinevused on leitud ja parandatud, võtab konsolideerija (Ülenurme Vallavalitsus) saldoandmike infosüsteemist oma konsolideerimisgrupi üksuste andmed osaluste kajastamiseks kapitaliosaluse meetodil ning teeb konsolideerija aruannetesse vastavad kanded. Seejärel kinnitab konsolideerija oma aruanded.

  (5) Kui konsolideeriva üksuse konsolideerimisgrupi piires esineb niisuguseid konsolideeritavate üksuste vahelisi saldosid, mille elimineerimiseks või õiglaseks kajastamiseks konsolideeritud aruandes on vaja veel teatud lisakandeid, võimaldatakse neid sisestada täiendava konsolideerimisgrupi saldoandmikuna.

14. peatükk RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE SÄILITAMINE 

§ 40.   Raamatupidamisdokumentide hoidmine

  Raamatupidamise algdokumente säilitatakse kasutamise perioodil kiirköitjates ja registraatorites raamatupidamises avariiulitel. Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kaks aastat. Seejärel arhiveeritakse dokumendid vastavalt Ülenurme Vallavalitsuse dokumentide loetelule. Aruandeperioodi raamatupidamise dokumentide hoidmise eest vastutab finantsjuht. Eelmiste perioodide raamatupidamisdokumentide säilitamise eest vastutab vallavanem. Dokumendid hoitakse kogu säilivuse aja jooksularhiiviruumis.

§ 41.   Raamatupidamisdokumentide säilitustähtajad

  (1) Raamatupidamise algdokumente säilitatakse seitse aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati.

  (2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid dokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, säilitatakse seitse aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.

  (3) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud dokumente säilitatakse seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist.

  (4) Raamatupidamise sise-eeskirja säilitatakse seitse aastat pärast selle muutmist või asendamist.

  (5) Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, säilitatakse elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus tagatakse kogu säilitusaja jooksul.

§ 42.   Projektipõhine raamatupidamine

  Struktuuritoetustest rahastatud projektide dokumentatsiooni säilitamine toimub eraldi projektinimelistes kaustades. Kaustad säilitatakse vallamaja arhiivis vastavalt projektis ettenähtud tähtajale. Perioodi 2004 – 2006 struktuuritoetustest rahastatava projektiga seonduvat dokumentatsiooni säilitada kuni 31.12.2015. perioodi 2007 – 2013 struktuuritoetustest rahastatava projektiga seonduvat dokumentatasiooni säilitada kuni 31.12.2025. kausta on koondatud projektiga seotud hankedokumendid, lepingud, projekti eelarve, nõupidamiste protokollid, kuu-, vahe-, lõpparuanded, tööajaarvestuse tabelid, kulude algdokumendid, maksekorraldused, kirjavahetus jne. Kulu algdokumendi viseerivad:
  1) projekti juht, kinnitades, et kulu on abikõlbulik ja vastab projekti eelarvele;
  2) vallavanem kinnitab algdokumendi;
  3) finantsjuht koostab algdokumendil kirjendi, mis koosneb konto koodidest, tegevusalast ja projektitunnusest ning kinnitab kirjendi õigsuse oma allkirjaga.
Struktuurifondidest saadud sihtotstarbeliste toetuste kohta peetakse arvestust projektipõhiselt. Projekti tunnuseks on projekti number ja nimetus, mis on toetusele antud.

§ 43.   Koodide ja lühendite kasutamine

  Raamatupidamise dokumentides on kasutatavad järgmised lühendid:
  1) D – deebet
  2) K – kreedit
  3) TP – tehingupartneri kood
  4) TT – tegevusala
  5) A – allikas
  6) R – rahavoo kood
  7) Art – artikkel

15. peatükk RAKENDUSSÄTTED 

§ 44.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.