Vändra alevi ehitusmäärus

Määrus kehtestatakse „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse” § 22 lõike 1 punkti 29, „Planeerimisseaduse” § 5 ning „Ehitusseaduse” § 19 lõike 4 alusel.

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1.   Ehitusmääruse reguleerimisala

  Vändra alevi ehitusmäärusega (edaspidi määrus) määratakse planeerimise ja ehitamise üldised põhimõtted ja reeglid, kohaliku omavalitsuse siseste ülesannete jaotus ning tähtajad Vändra alevi planeerimis- ja ehitusvaldkonna korraldamisel.

§ 2.   Mõisted

  (1) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
  1) tehniline infrastruktuur - kütte-, veevarustus- ja kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni-nõrkvoolu- ja elektrivõrgud, küttegaasi- ja elektripaigaldised, surveseadmestikud ja nende teenindamiseks vajalikud ehitised, välisvalgustus ning teed:
  2) avalik ruum – avalikult kasutatavad maa-alad, näit. üldkasutatavad haljasalad, mänguväljakud, teed, kergliiklusteed, parklad jms.
  3) sotsiaalne infrastruktuur – alevile seadustega pandud kohustuste täitmiseks vajalik ehitis koos sisustuse ja teenindavate rajatistega (lasteaed, kool, raamatukogu, kultuurimaja, spordihoone, sotsiaalkeskus jms).

  (2) Määruses mitte avatud mõistete defineerimisel lähtutakse, planeerimisseaduses, ehitusseaduses ning muudes planeerimis- ja ehitusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk VÄNDRA ALEVIVOLIKOGU, VÄNDRA ALEVIVALITSUSE PÄDEVUS PLANEERIMIS- JA EHITUSVALDKONNA KORRALDAMISEL 

§ 3.   Alevivolikogu pädevus

  Alevivolikogu pädevuses on:
  1) alevi üldise ehituspoliitika suunamine ja kujundamine, lähtudes alevi üldplaneeringust ning arengukavast;
  2) alevi ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;
  3) üldplaneeringu ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamine, selle lähteseisukohtade kinnitamine, vastuvõtmine, avaliku väljapaneku väljakuulutamine ning kehtestamine;
  4) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala;
  5) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle otsustamine;
  6) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine planeeringu elluviimiseks;
  7) riiklikult tähtsa ehitise asukoha ettepaneku üle läbirääkimiste pidamine ja riiklikult tähtsa ehitise asukohta määrava planeeringu koostamises osalemine.
  8) ajutise ehituskeelu kehtestamine;
  9) alevi või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja aleviga piirneva kohaliku omavalitsusüksuse territooriumile koostatava ühise üldplaneeringu eskiislahenduse heakskiitmine ja avalikule arutelule suunamine;
  10) maakonnaplaneeringu, alevi naabrusse jäävate kohalike omavalitsusüksuste üldplaneeringu ja riiklikult tähtsa ehituse asukohta määrava planeeringu kooskõlastamise otsustamine.

§ 4.   Alevivalitsuse pädevus

  Alevivalitsuse pädevuses on:
  1) alevi üldise ehituspoliitika elluviimine;
  2) planeerimis-, projekteerimis- ja ehitusalase tegevuse korraldamine;
  3) projekteerimistingimuste väljastamine;
  4) detailplaneeringu koostamise algatamine, selle lähteseisukohtade kinnitamine ning detailplaneeringu vastuvõtmine, kui detailplaneering koostatakse vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga;
  5) detailplaneeringu kehtestamine, välja arvatud määruse § 3 punkti 5 sätestatud juhul;
  6) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise kohta;
  7) lepingu sõlmimine huvitatud isikuga detailplaneeringukohase tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi väljaehitamise kohta;
  8) üldplaneeringule vastava detailplaneeringu puhul keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või algatamata jätmise üle otsustamine;
  9) kirjaliku nõusoleku andmine;
  10) ehitusloa väljastamine;
  11) kasutusloa väljastamine;
  12) kinnisasja sundvõõrandamise korraldamine;
  13) kehtestatud planeeringute järgimise ja elluviimise tagamine;
  14) ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku määramine;
  15) üldplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel üldplaneeringus paranduste ja täienduste tegemise vajalikkuse otsustamine;
  16) planeerimisseaduses, ehitusseaduses ning muudes planeerimis- ja ehitusvaldkonda reguleerivates õigusaktides sätestatud kooskõlastuse, seisukoha, arvamuse andmine;
  17) vallasvara ehitisregistrisse kandmise otsustamine;
  18) anda lepinguga üle kohustus detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikule panna kuu aja jooksul pärast detailplaneeringu algatamise otsuse tegemist detailplaneeringualal nähtavale kohale informatsioonitahvel või -teatis vähemalt kuuks ajaks.

§ 5.   Ehitus- ja planeerimine ning vastava ametniku pädevus

  (1) Ametniku pädevus planeerimisvaldkonna korraldamisel:
  1) üld-, detail- ja teemaplaneeringu koostamise korraldamine;
  2) üld-, detail- ja teemaplaneeringu lähteseisukohtade väljatöötamine;
  3) planeeringu algatamiseks, vastuvõtmiseks ja kehtestamiseks alevivalitsuse korralduse või
alevivolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamine;
  4) alevivalitsuse nimel vastavas ajalehes informatsiooni avaldamine üldplaneeringu ja detailplaneeringu algatamise ja kehtestamise, avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise aja ning koha kohta;
  5) üldplaneeringu ja detailplaneeringu eskiislahenduse tutvustamise, planeeringu avaliku väljapaneku ja avaliku väljapaneku tulemuste kohta avaliku arutelu korraldamine;
  6) üldplaneeringu projekti kooskõlastamise korraldamine;
  7) detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel planeeringus paranduste ja täienduste tegemise vajalikkuse otsustamine;
  8) detailplaneeringut illustreerivate jooniste ja makettide lisamise vajaduse otsustamine ja vastava nõude esitamine;
  9) kavatsetavatest planeeringutest avalikkuse informeerimine vastavas ajalehes ja alevi veebilehel üks kord aastas;
  10) planeeringu koostamise algatamise korral ühe kuu jooksul avalikkusele informatsiooni andmine planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning planeeringu eesmärkide tutvustamine vastavas ajalehes ja alevi veebilehel;
  11) tähtsaadetisena edastatud kirjaga teatamine detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule, kui detailplaneeringu koostamise algatamisel on teada, et detailplaneeringu kehtestamine võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa võõrandamise vajaduse;
  12) kehtestatud planeeringute säilitamise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse korraldamine;
  13) planeerimisseaduse § 9 lõikes 10 sätestatud juhtudel alevivalitsuse korralduse eelnõu ettevalmistamine;
  14) maavanema teavitamine planeeringu algatamisest kahe nädala jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist.

  (2) Ametniku pädevus ehitusvaldkonna korraldamisel:
  1) projekteerimistingimuste koostamine ja avalikustamine;
  2) ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa taotluste menetlemine;
  3) riiklikusse ehitisregistrisse andmete sisestamine ja väljavõtete tegemine;
  4) ehitusjärelevalve teostamine;
  5) ehitise nõuetele vastavuse kontrollimine ning vajadusel selleks ekspertiiside tegemise korraldamine;
  6) vajadusel ehitusprojekti vastavuse kontrollimiseks ekspertiiside tegemise korraldamine;
  7) ehitistega toimunud avariide põhjuste uurimise korraldamine;
  8) ehitise ülevaatuse teostamine enne kasutusloa väljastamist;
  9) ehitise teatise registreerimise menetlemine;
  10) ehitusuuringute aruannete säilitamise korraldamine;
  11) ehitus- ja kasutusloa väljastamisega ning kirjaliku nõusoleku andmisega seotud dokumentide säilitamine; .
  12) ehitusloa väljastamisele eelneva keskkonnamõju hindamise kohta teate avaldamine ajalehes Vändra Teataja.
  13) kasutusloa väljastamisele eelneva keskkonnamõju hindamise kohta teate avaldamine ehitisregistri veebilehel ja ajalehes Vändra Teataja..

  (3) Vastav ametnik on ametnik, kelle pädevuses on ametijuhendis ehitus- ja planeerimisvaldkonna konkreetsete üksikülesannete lahendamine.

3. peatükk PLANEERIMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED, PLANEERINGUTE LIIGID, PLANEERINGUTE KOOSTAMINE JA KEHTESTAMINE 

§ 6.   Planeerimine

  (1) Ruumiline planeerimine (edaspidi planeerimine) on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi.

  (2) Planeerimise käigus valmiv planeering on dokument, mis koosneb tekstist ja kaartidest.

  (3) Planeeringute liigid on:
  1) üldplaneering, mille eesmärk on valla territooriumi arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks;
  2) detailplaneering, mille eesmärk on maakasutus- ja ehitustingimuste seadmine detailplaneeringu kohustusega aladel ja juhtudel.

  (4) Igaüks võib teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku.

  (5) Planeerimismenetluse läbiviimisel järgitakse seadustes sätestatud tähtaegu.

§ 7.   Üldplaneering, selle koostamine ja kehtestamine

  (1) Üldplaneeringu koostamise algatab, lähteseisukohad kinnitab, võtab vastu ja kehtestab alevivolikogu. Üldplaneeringu koostamist korraldab alevivalitsus.

  (2) Lähteseisukohtadega määratakse kindlaks valla arengukavast ning maakonnaplaneeringust tulenevad lähteseisukohad planeeringu koostamiseks, üldplaneeringu graafilise osa koosseis, samuti kooskõlastajate nimekiri.

  (3) Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud vajalike paranduste planeeringusse sisseviimisel muutuvad üldplaneeringu põhilahendused, siis korratakse avalikku väljapanekut ja vajadusel avalikku arutelu.

  (4) Kehtestatud üldplaneering on aluseks detailplaneeringute koostamisele detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel ning maakorraldusele ja projekteerimistingimuste väljaandmisele väljaspool detailplaneeringu koostamise kohustusega alasid.

§ 8.   Detailplaneering

  (1) Detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks oleva alevi territooriumi osa kohta. Alevi territooriumi osa on üks või mitu krunti, kvartal või suurem maa-ala.

  (2) Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekuid.

  (3) Detailplaneeringus määratud tehnorajatiste paiknemine loob esmase aluse kinnisasja omaniku kohustusele taluda oma kinnisasjale tehnorajatise ehitamist.

§ 9.   Detailplaneeringu koostamine

  (1) Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegemisel esitatakse vormikohane avaldus alevivalitsusele. Avalduse vorm kinnitatakse alevivalitsuse korraldusega.

  (2) Avaldusele lisatakse:
  1) taotletava planeeringuala asukohaskeem (mõõtkavas 1:10 000 või 1:5000);
  2) taotletava planeeringuala geodeetiline alusplaan (selle olemasolul);
  3) taotletava detailplaneeringu eesmärkide kirjeldus koos eskiislahendusega;
  4) tootmishoonete planeerimisel tootmistegevuse kirjeldus.

  (3) Üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamise algatamise avaldusele lisatakse seletuskiri, milles põhjendatakse üldplaneeringu muutmise vajadust. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise eelduseks on piisava avaliku huvi olemasolu.

  (4) Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise algatamise avaldus vaadatakse enne eelnõu volikogule esitamist läbi alevivalitsuse istungil.

  (5) Kui algatatava detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ei ole ette nähtud vahendeid Vändra alevi eelarves, kuid detailplaneeringu koostamise algataja on nõus detailplaneeringu koostamist finantseerima, siis võib alevivanem sõlmida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga lepingu detailplaneeringu koostamise kohta. Lepinguga määratakse Vändra alevi ja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isiku kohustused detailplaneeringu koostamisel ja detailplaneeringu koostamise rahastamisel. Kuna eraõiguslik isik ei tohi olla detailplaneeringu koostamise tellija looduskaitse ja muinsuskaitse alla võetud maa-aladel ega juhul, kui detailplaneeringu koostamine ei toimu vastavuses kehtestatud üldplaneeringuga, siis sellisel juhul on detailplaneeringu koostamise tellija Vändra alev ning planeeringu koostamise rahastaja detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik. Lepingu projekti detailplaneeringu koostamise rahastamise kohta valmistab ette vastav ametnik. Leping sõlmitakse enne detailplaneeringu koostamise algatamist.
Kui detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni ning vajadusel muud määruse § 16 lõikes 1 nimetatud kohustused on alevivalitsuse ja detailplaneeringu koostamise taotleja vahelise kokkuleppe kohaselt detailplaneeringu taotleja kohustused, sõlmitakse vastavaid kohustusi sisaldav leping enne detailplaneeringu algatamist. Eelnimetatud kohustusi täpsustav ja nende täitmiste tagamiste kohta sõlmitakse leping enne detailplaneeringu kehtestamist.

  (6) Lähteseisukohtade koostamine on ettevalmistav tegevus. Lähteseisukohad kinnitatakse alevivolikogu otsusega või alevivalitsuse korraldusega, nendes määratakse esialgsed seisukohad planeeringu koostamiseks, konkretiseeritakse planeeringu koostamise eesmärk ja planeeringu vormistamise nõuded.

  (7) Üldjuhul kasutatakse detailplaneeringu koostamisel aluseks kuni kahe aasta vanust geodeetilist plaani.

  (8) Detailplaneering koostatakse koostöös olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanike või valdajatega. Koostööd korraldab detailplaneeringu tellija või koostaja. Alevivalitsusele läbivaatamiseks esitatavale detailplaneeringu projektile lisatakse tehnovõrgu valdaja kirjalik seisukoht tehnovõrkude koondplaanile ja tehnilised tingimused.

  (9) Detailplaneeringu koosseisus peab olema vähemalt üks detailplaneeringu lahendusi illustreeriv joonis, et muuta planeering avalikustamisel ja otsustamisel osalejatele arusaadavamaks.

  (10) Detailplaneeringu algatamisel kaalutakse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajadust.

  (11) Alevivalitsus korraldab vajadusel detailplaneeringu lähteseisukohtade, eskiislahenduste ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks avalikke arutelusid. Eskiislahenduste avaliku arutelu korraldamise vajadus määratakse ära lähteseisukohtades. Eskiislahenduses esitatakse lahendused planeeritava ala kruntideks jaotamise, krundi ehitusõiguse, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse, ehitistevaheliste kujade, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse kohta.

  (12) Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu kohta koostatakse protokoll, kus fikseeritakse esitatud lahendus, arutelu käigus tehtud märkused ja ettepanekud ning eskiislahenduse täiendava avaliku arutelu vajadus. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja.

  (13) Kui eskiislahenduse tutvustamise või planeeringu koostamise käigus ilmneb üldsuse kõrgendatud huvi detailplaneeringu vastu, võib alevivalitsus detailplaneeringu kooskõlastamiseks ja vastuvõtmiseks esitamise järel nõuda detailplaneeringu koostajalt detailplaneeringut illustreerivate täiendavate jooniste või makettide lisamist. Täiendavad joonised või maketid tuleb esitada enne detailplaneeringu vastuvõtmist.

§ 10.   Detailplaneeringu koostamine lihtsustatud korras

  (1) Alevivalitsus võib olemasoleval hoonestusalal kuni kolme üksikelamu, suvila või aiamaja krundi planeerimiseks loobuda planeerimisseaduses sätestatud avalikustamise nõuete täitmisest asendades need planeeritava krundi ning naaberkruntide omanike kooskõlastustega.

  (2) Lihtsustatud korras koostatava detailplaneeringu kooskõlastab planeeritava krundi ja naaberkruntide omanikega planeeringu koostaja.

§ 11.   Detailplaneeringu koostamise algatamisest keeldumine

  (1) Kui detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek on vastuolus alevi üldplaneeringuga või seda täpsustava teemaplaneeringuga või ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi, informeerib vastav ametnik eelnimetatud asjaolu(de)st kirjalikult ettepaneku tegijat.

  (2) Planeeringu koostamise algatamisest võib põhjendatud juhtudel keelduda. Keeldumise põhjused võivad olla seotud järgmiste asjaoludega:
  1) algatamise ettepanek on vastuolus alevi või selle osa üldplaneeringuga või teemaplaneeringuga;
  2) detailplaneeringu kehtestamisega kaasneb oluline negatiivne keskkonnamõju;
  3) algatamise ettepanek ei arvesta ruumilise arenguga kaasneva majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna pikaajalisi suundumusi ja vajadusi;
  4) muudel juhtudel seoses avalike huvidega.

  (3) Planeeringu koostamise algatamisest keeldumise otsustab planeeringu algatamise õigust omav organ (alevivalitsus või –volikogu).

§ 12.   Koostöö planeeringu koostamisel

  (1) Planeeringu koostaja kaasab planeeringu koostamisse:
  1) planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikud ja elanikud;
  2) planeeringualal asuvate ja/või kavandatavate tehnovõrkude ja -rajatiste omanikud;
  3) riigiasutused või kaitseala valitseja, kui planeeritaval maa-alal asub riikliku kaitse alla võetud maa-ala või üksikobjekt või kaitsealuse objekti piiranguvöönd või planeeringuga tehakse ettepanek selle kaitse alla võtmiseks;
  4) keskkonnamõju strateegilise hindamise eksperdiga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse tähenduses, kui planeeringu koostamise käigus tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine;
  5) teised huvitatud isikud, sh planeeritava ala naaberkruntide omanikud.

  (2) Maavanema poolt määratud asutuste ja muud planeeringu lähteseisukohtades sätestatud kooskõlastused tagab planeeringu koostaja. Planeeringu originaalkaustas tuleb esitada saadud originaalkooskõlastused.

  (3) Koostööd maakonnaplaneeringu, alevi või selle osa üldplaneeringu, teemaplaneeringu ja aleviga piirneva kohaliku omavalitsusüksuse ning aleviga ühise üldplaneeringu koostamisel korraldab alevivalitsus.

  (4) Planeeringu eskiislahendust tutvustava avaliku arutelu korraldab alevivalitsus koostöös planeeringu koostajaga .

§ 13.   Planeeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine

  (1) Planeeringu vastuvõtmise ja avaliku väljapaneku korraldamise otsustab planeeringu algatamise õigust omav organ (alevivalitsus või –volikogu).

  (2) Planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha teatab vastavas ajalehes ja alevi veebilehel alevivalitsus.

  (3) Planeeringu avalikku väljapanekut korraldab alevivalitsus, kes tagab huvitatud isikute juurdepääsu planeeringule ja kõigile planeeringuga seotud materjalidele.

  (4) Kui detailplaneeringuga kavandatu toob kaasa kinnisasja sundvõõrandamise vajaduse või muudab omaniku tahte vastaselt senist maakasutust või krundi ehitusõigust, teatab alevivalitsus tähtsaadetisena edastatud kirjaga vastava kinnisasja omanikule planeeringu avaliku väljapaneku aja ja koha hiljemalt kaks nädalat enne avaliku väljapaneku algust.

§ 14.   Seisukoha võtmine avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu korraldamine

  (1) Planeeringu avaliku väljapaneku ajal esitatud kirjalike ettepanekute ja vastuväidete osas võtab seisukoha alevivalitsus.

  (2) Ühe kuu jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist korraldab alevivalitsus avaliku väljapaneku tulemuste tutvustamiseks planeeringu avaliku arutelu ning teatab avaliku arutelu aja ja koha vastavas ajalehes ning alevi veebilehel.

  (3) Alevivalitsus teatab avaliku väljapaneku ajal ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikutele alevivalitsuse seisukoha ettepanekute ning vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist.

  (4) Kui avalikul arutelul ei nõustuta alevivalitsuse seisukohtadega ja ettepanekuid ning vastuväiteid esitanud isikud ei loobu nendest planeerimisseaduses sätestatud korras, arutab alevivalitsus vastavaid ettepanekuid ja vastuväiteid uuesti ning otsustab vajadusel planeerimislahenduse muutmise ja avaliku väljapaneku ning avaliku arutelu kordamise.

  (5) Kui planeeringu avalikul väljapanekul esitati planeeringu kohta kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid, avaldab alevivalitsus informatsiooni avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste kohta vastavas ajalehes kahe nädala jooksul avaliku arutelu toimumise päevast arvates.

  (6) Alevivalitsus edastab avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemused kirjalikult planeeringu koostajale. Planeeringu koostaja teeb planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab selle alevivalitsusele, kes kontrollib paranduste õigsust.

§ 15.   Planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine

  (1) Detailplaneeringu kehtestamise eeldused:
enne detailplaneeringu kehtestamist peab olema välja selgitatud ja kokku lepitud (st lepinguga sätestatud) järgmised asjaolud:
  1) kes on planeeringuga kavandatud tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi objektide väljaehitaja kuni planeeritud krundini ning millised on alevi kasuks seatud tagatised nimetatud objektide väljaehitamiseks juhul, kui objektide väljaehitamise kulutused ei sisaldu alevi eelarves;
  2) tehnilise infrastruktuuri, avaliku ruumi objektide ja kavandatava hoonestuse väljaehitamise ajalised seosed.

  (2) Pärast planeeringu kehtestamist alevivalitsus:
  1) teatab planeeringu kehtestamisest vastavas ajalehes ja alevi veebilehel;
  2) saadab planeeringu kehtestamise õigusakti ärakirja ning kehtestatud planeeringu maavanemale ja riigi maakatastri pidajale;

  (3) Alevivalitsus teatab tähtsaadetisena edastatud kirjaga planeeringu kehtestamisest:
  1) isikutele ja kinnisasja omanikele, kelle ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud;
  2) kinnisasja omanikele, kelle senist maakasutust või ehitusõigust kehtestatud planeeringu alusel kitsendatakse;
  3) kinnisasja omanikele, kelle kinnistule kehtestati planeeringu koostamise ajal ehituskeeld.

§ 16.   Planeeringu koostamiseks vajalike materjalide ja kehtestatud planeeringute kättesaadavus ning säilitamine

  (1) Igaühel on õigus tutvuda kehtestatud planeeringutega alevivalitsuses.

  (2) Planeeringute koostamise üle peab arvestust ja planeeringutega seotud materjalide säilitamist korraldab alevivalitsus.

4. peatükk EHITAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED, REEGLID JA TÄHTAJAD 

§ 17.   Ehituslik projekteerimine

  (1) Detailplaneeringu koostamise kohustuse korral on ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks kehtestatud detailplaneering.

  (2) Detailplaneeringu kohustuseta aladel ja juhtudel on ehitusprojekti koostamise aluseks üldplaneeringu alusel koostatud projekteerimistingimused.

  (3) Alevivalitsus võib lubada, välja arvatud riikliku kaitse alla võetud maa-alal ja miljööväärtuslikul hoonestusalal, ilma detailplaneeringut koostamata:
  1) tööstusettevõtte krundil olemasoleva tööstushoone laiendamist kuni 33 protsendi ulatuses olemasoleva hoone maapealsest kubatuurist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist;
  2) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele krundile üksikelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue üksikelamu projekteerimisel ja ehitamisel järgitakse piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;
  3) olemasoleva hoonestuse vahele jäävale ühele tühjale krundile korterelamu ehitusprojekti koostamist ja püstitamist, kui uue elamu korruselisus ja ehitusalune pindala järgib olemasolevate hoonete vastavaid näitajaid ja projekteerimistingimused kooskõlastatakse naaberkinnistute omanikega;
  4) endise aiandusühistu kruntidele ehitiste püstitamist, rekonstrueerimist ja laiendamist.

  (4) Kui naaberkruntide omanikud projekteerimistingimusi ei kooskõlasta, peab huvitatud isik ehitusprojekti koostamise soovi püsimise korral esitama ettepaneku detailplaneeringu algatamiseks.

§ 18.   Ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramise kord

  (1) Ehitisele esitatavad arhitektuursed ja ehituslikud nõuded ning tingimused on sätestatud Vändra alevi üldplaneeringus.

  (2) Detailplaneeringut täpsustavad arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused ehitiste hoonestusviisi, välisilme, piirete ja haljastuse sobitamiseks olemasoleva maastiku, tänavavõrgu ja ümbritsevate ehitistega ning täiendavate kooskõlastuste vajaduse määramiseks koostatakse vajadusel asjasthuvitatud isiku taotluse alusel alevivalitsuse ehitusnõuniku poolt ja väljastatakse alevivalitsuse korraldusega.

  (3) Ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste taotlemine on kohustuslik enam kui kahe aasta vanuste detailplaneeringute puhul.

  (4) Ehitise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste määramisel tuleb arvestada järgmist:
  1) tagada projekteeritavate hoonete ja piirdeaedade arhitektuurne ja esteetiline sobivus konkreetsesse asukohta;
  2) uute hoonete projekteerimisel ja olemasolevate hoonete laiendamisel ning rekonstrueerimisel tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast;
  3) uue elamu projekteerimisel peab hoonetüübi valik olema kooskõlas vahetus naabruses olevate hoonetega;
  4) ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb kasutada nõuetele vastavaid ja keskkonda sobivaid materjale;
  5) hoone kõrgus on maa-ala geodeetiliste uurimistööde aruandes esitatud maapinna kõrguse ja hoone katuseharja või parapeti kõrguste vahe. Hoone kõrguse määramisel ei võeta arvesse katusel asuvaid kujunduslikke elemente ning tehnorajatisi, mille kõrgus on alla 1,6 m ja laius alla 1 m , kui detailplaneering ei näe ette teisiti;
  6) rajatise kõrguseks loetakse rajatise kõrgeim punkt võrreldes maa-ala geodeetiliste uurimistööde aruandes esitatud maapinna kõrgusega;
  7) ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud vaba juurdepääs selle ning teiste vahetus naabruses asuvate ehitiste remondiks, hoolduseks ja tulekahjude ning muude avariide ja õnnetuste likvideerimiseks.

  (5) Aladel, kus hoonetevaheline ruum on kõigile vabalt kasutatav puhke-, meelelahutus- või muu üldkasutatava alana, on piirdeaedade püstitamine keelatud, kui detailplaneering ei näe ette teisiti.

§ 19.   Miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded

  Miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded on sätestatud Vändra alevi üldplaneeringus.

§ 20.   Projekteerimistingimuste määramine ja nende avalikustamise kord

  (1) Projekteerimistingimused on hoone püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks ning tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi objektide ehitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks detailplaneeringu kohustuseta alal.

  (2) Projekteerimistingimuste määramisel konkretiseeritakse üldplaneeringus sisalduvad üldised ehituslikud ja arhitektuursed tingimused kindla ehitise püstitamise tingimusteks.

  (3) Projekteerimistingimuste määramine on ehitusloa andmisel reguleeriva iseloomuga eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest, mida võib menetluse hilisemates staadiumites huvitatud isiku taotluse alusel muuta.

  (4) Projekteerimistingimuste saamiseks esitab huvitatud isik alevivalitsusele projekteerimis-tingimuste taotluse. Taotlusele tuleb lisada:
  1) krundi, hajaasustusega alal õueala, geodeetiline alusplaan paberkandjal;
  2) kavandatavate ehitiste eskiis ja kasutuse kirjeldus;
  3) täiendavad andmed olemasolevate ehitiste kohta (vanad projektid, joonised, fotod vms).

  (5) Projekteerimistingimustega määratakse sõltuvalt kavandatavast ehitustegevusest:
  1) projekteerimise eesmärk;
  2) arhitektuursed ja ehituslikud tingimused vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2;
  3) krundi ehitusõigus, sh hoonestusala ja ehitiste paiknemine, hoonete suurim lubatud arv krundil,
hoonete suurim lubatud ehitusalune pindala, hoonete suurim lubatud kõrgus;
  4) katusekalle;
  5) rajatise olulised tehnilised näitajad ja ehituslikud nõuded;
  6) muinsuskaitse ja miljööväärtusliku hoonestusalaga seotud nõuded;
  7) piirdeaedade tüüp, materjal ja kõrgus, soovitatav paiknemine;
  8) haljastuse ja heakorra nõuded;
  9) keskkonnakaitselised nõuded;
  10) ehitusprojekti kooskõlastajad.

  (6) Informatsioon projekteerimistingimuste määramise kohta avaldatakse alevi veebilehel. Alevivalitsuse korraldused projekteerimistingimuste määramise kohta on avalikustatud alevi veebilehel dokumendiregistris, paberkandjal alevivalitsuse kantseleis.

§ 21.   Kirjalik nõusolek

  (1) Alevivalitsuse kirjalik nõusolek on nõutav, kui:
  1) püstitatakse, laiendatakse, rekonstrueeritakse või lammutatakse väikeehitist, mille ehitisealune pindala on 20- 60 m² või muudetakse ehitise tehnosüsteemi või asendatakse kogu tehnosüsteem samaväärsega.
  2) püstitatakse detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel maa-ala piiramiseks piirdeaedasid, mille ehitamiseks on vajalikud kaevetööd. Kaevetööks loetakse süvendi kaevamist (sh puurimine ja
rammimine) sügavamale kui 30 cm algsest maapinnast;
  3) asendatakse detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu;
suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid;
  4) asendatakse kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.

  (2) Kirjaliku nõusoleku taotlus esitatakse alevivalitsusele. Kirjaliku nõusoleku taotleja vastutab enda poolt kirjaliku nõusoleku taotluses esitatud andmete õigsuse eest.

  (3) Kirjaliku nõusoleku taotleja esitab alevivalitsusele ehitusprojekti, kui taotlejale on vastav nõue esitatud. Ehitusprojekti nõutakse põhjendatud juhtudel ehitise ohutusest, ehitise või ehitamise tehniline keerukusest, samuti detailplaneeringust, projekteerimistingimustest ning ehitise arhitektuursetest ja ehituslikest lisatingimustest lähtuvalt ning juhul kui muudetakse tehnosüsteemi või selle osa toimimise põhimõtteid.

  (4) Kirjalik nõusolek on tähtajatu. Kirjalik nõusolek kaotab kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul kirjaliku nõusoleku andmise päevast arvates. Ehitamise alustamist tõendab alevivalitsusele esitatud ehitise alustamise teatis.

§ 22.   Väikeehitis

  (1) Ehitusseaduses nimetatud tunnustele vastavat 20-60 m² suuruse ehitisealuse pinnaga väikeehitist võib ehitada kirjaliku nõusoleku olemasolul. Kirjaliku nõusoleku taotlusele lisatakse väikeehitise välismõõtudega varustatud eskiis, millel näidatakse väikeehitise soovitav asukoht, ehitise põhiplaan ja hoone puhul vaated, tehnorajatise puhul lisatakse taotlusele tehnorajatise ehitusprojekt.

  (2) Väikeehitise, mille ehitisealune pind on kuni 20 m², millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone ning millele ei taotleta kasutusluba, püstitamiseks ei ole alevivalitsuse kirjalik nõusolek ega ehitusluba nõutav. Vältimaks ehitise mittesobivust keskkonda on soovitav enne väikeehitise püstitamist kooskõlastada alevivalitsuse ehitusnõunikuga ehitise arhitektuurne lahendus ja asukoht.

  (3) Detailplaneeringu kohustusega aladel peab ehitise omanik kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitise püstitamise kavatsusest teavitama alevivalitsust, esitades kümme tööpäeva enne väikeehitise püstitamise alustamist taotluse ehitise püstitamiseks ja ehitise asukoha kirjelduse krundil. Ehitise omanik esitab ehitise teatise viie tööpäeva jooksul väikeehitise püstitamise päevast arvates. Väikeehitise arhitektuurne lahendus tuleb kooskõlastada alevivalitsuse ehitusnõunikuga.

§ 23.   Ehitusprojekt

  (1) Ehitusloa taotlemiseks esitatav ehitusprojekt peab olema koostatud või kontrollitud majandustegevuse registri registreeringut omava isiku (ettevõtja äriseadustiku tähenduses) poolt.

  (2) Ehitusprojekti koostaja peab koostama nõuetele vastava ehitusprojekti ja tagama ehitusprojekti vastavuse lähteandmetele. Ehitusprojekt peab olema koostatud detailsuses ja ulatuses, mis võimaldab selle järgi ehitusluba väljastada ja ehitada.

  (3) Ehitusprojekt peab sisaldama seletuskirja, jooniseid, lähte- ja lisamaterjale (situatsiooniskeem mõõtkavaga 1:10 000, väljavõte detailplaneeringust, arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused, projekteerimistingimused, ülesmõõtmisjoonised nende olemasolul jm).

  (4) Enne ehitusprojekti koostamisele asumist tuleb hoone arhitektuurne eskiislahendus kooskõlastada alevivalitsuse ehitusnõunikuga.

  (5) Ehitusprojekt peab vastama järgmistele vormistusnõuetele:
  1) köidetud formaadis A4;
  2) ehitusprojektis peavad olema kirjanurgaga varustatud põhijoonised mõõtkavas 1:100, erandkorras 1:50 või 1:200, rajatistel 1:500;
  3) ehitusprojekt peab sisaldama asendiplaani geodeetilisel alusplaanil mõõtkavas 1:500. Alusplaan peab kajastama vahetult projekteerimiseelset olukorda, lisaks olukorda 15 m ulatuses väljaspool krundi piire.

  (6) Olemasoleva hoone ehitusalust pinda ja suletud netopinda mittesuurendavate hoone ehitustööde puhul ei ole geodeetiline alusplaan üldjuhul nõutav.

  (7) Hoone ehitusprojekti koosseisus on kohustuslik lahendada hoone funktsioneerimiseks vajalik veevarustus, kanalisatsioon, tuletõrjeveevarustus, elekter, side, küte, kuivendus, sadevete ärajuhtimine, vertikaalplaneerimine jne.

  (8) Heitvee immutamisel pinnasesse või juhtimisel veekogusse tuleb taotleda projekteerimistingimused ning koostada eraldi projekt. Rajatisele tuleb taotleda eraldi ehitusluba või kirjalik nõusolek.

  (9) Ehitisega seotud haljastuse, tehnovõrkude, juurdepääsuteede ning parkimiskohtade lahendused on ehitusprojekti lahutamatud osad. Krundi piiriüleste rajatiste ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek.

  (10) Ehitusprojekt peab olema kooskõlastatud järgmiste asutuste ja isikutega:
  1) päästeasutusega;
  2) riikliku muinsuskaitse all oleva või muinsuskaitsealal või kaitsetsoonis asuva ehitise puhul muinsuskaitseametiga;
  3) looduskaitsealal või kaitsealuse objekti kaitsetsoonis paikneva ehitise puhul kaitseala valitsejaga;
  4) teede ja tehnovõrkude ning muude kaitsetsoone omavate objektide kaitsetsoonidesse rajatava ehitise puhul objektide omanikega;
  5) alevi tänavaid, puhke- ja haljasalasid, kaldakindlustusi, tänavavalgustust ja sadevete juhtimise süsteeme puudutava ehitise puhul alevivalitsuse vastava ametnikuga;
  6) asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigusi kitsendava ehitise puhul naabriga.

  (11) Kooli, lasteasutuse, hoolekandeasutuse, lapsehoiuteenuseid osutava ettevõtte ning ilu- jaisikuteenuseid osutava ettevõtte ehitusprojekt, sealhulgas hooldusjuhendi koopia, esitatakse tervisekaitse riiklikule järelevalveasutusele ehitise tervisekaitsenõuetele vastavuse kontrollimiseks ja terviseohutuse hinnangu andmiseks.

  (12) Majandus- ja kommunikatsiooniministri vastavale määrusele ning käesolevas paragrahvis toodud nõuetele vastav ehitusprojekt esitatakse alevivalitsusele ehitusloa taotluse või kirjaliku nõusoleku taotluse lisana paberkandjal vähemalt kahes eksemplaris, millest originaal kooskõlastustega eksemplar säilitatakse alevivalitsuses.

  (13) Ehitusprojekt on kohustuslik 20-60 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitise ehitamiseks miljööväärtusega alal, muinsuskaitsealal ja selle kaitsetsoonis ning tehnokommunikatsiooni rajatise ehitamiseks.

§ 24.   Ehitusluba

  (1) Ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, rekonstrueerimiseks, tehnosüsteemide muutmiseks või ehitise lammutamiseks peab olema ehitusluba, välja arvatud väikeehitise ehitamise korral.

  (2) Ehitusloa taotluse esitab maaüksuse või ehitise omanik või ehitise kaasomanik kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas, või korteriomanik korteriomanike häälteenamuse alusel

  (3) Ehitusloa saamiseks esitatakse alevivalitsusele ehitusprojekt kahes eksemplaris koos ehitusloa taotlusega, energiamärgis, kui see on nõutav ning tasutakse riigilõiv. Ehitusloa taotleja vastutab enda poolt ehitusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest.

  (4) Avalikult kasutatavad rajatised (laste mänguväljakud, külakiiged jt) püstitatakse ehitusloa alusel.

  (5) Ehitusloa väljastamise või sellest keeldumise otsustab alevivalitsus. Ehitusloa vormistab vastav ametnik alevivalitsuse korralduse alusel.

  (6) Ehitusluba ehitise lammutamiseks väljastatakse ehitise omanikule. Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peavad taotluse ehitise lammutamiseks esitama ehitise omanikud ühiselt. Ehitise lammutamise taotlusele tuleb vajadusel lisada ehitise lammutusprojekt.

  (7) Ehitusloa taotleja teavitab ehitusloa väljastamisest kinnisasja omanikku, kui tehnovõrk või –rajatis ehitatakse teisele isikule kuuluvale kinnisasjale.

  (8) Alevivalitsus avaldab informatsiooni ehitusloa andmise kohta alevi veebilehel.

§ 25.   Muudatused ehitusprojektis pärast ehitusloa väljastamist

  (1) Kui ehitamise käigus tekib vajadus ehitusprojekti muuta, pöördub ehitusluba omav isik sellekohase taotlusega alevivalitsusse.

  (2) Kui tegemist on hoone sisese muudatuse või hoone arhitektuurse välisilme muudatusega ning selline muudatus ei nõua uue ehitusloa väljastamist, kooskõlastab ehitusprojektis muudatuse tegemise vastav ametnik. Muudel juhtudel tuleb taotleda uus ehitusluba.

§ 26.   Ehitamine

  (1) Ehitised tuleb kavandada, püstitada ja muuta nii, et:
  1) nad oleksid arhitektuuriliselt ja teostuselt heatasemelised ja keskkonda sobivad;
  2) ei looks ohtu inimestele, varale ega keskkonnale;
  3) nende tarbeomadused säiliksid kogu kavandatud eluea jooksul.

  (2) Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ning selle asukoha maaüksuse korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale ehitamise ajal ja ehitise kasutamisel, sealhulgas takistama juurdepääsu varisemisohtlikule või muude lagunemistunnustega ehitisele kuni selle lammutamiseni või korrastamiseni ja paigaldama sellise ehitise ümber hoiatussildid.

  (3) Ehitamiseks on vajalik ehitusluba või kirjalik nõusolek, v.a käesoleva määruse § 22 lõikes 2 nimetatud juhul. Ehitusluba või kirjalik nõusolek ei anna õigust ehitada maaüksuse või ehitise omaniku loata.

  (4) Krundi ehitusõigusega lubatud hooned rajatakse krundi hoonestusalale.

  (5) Enne ehitamise alustamist tuleb ehitusloale märgitud maaüksuse omanikul või tema volitatud isikul tellida ehitise mahamärkimine majandustegevuse registris registreeritud isikult.

  (6) Ehitise omanik on kohustatud esitama alevivalitsusele vähemalt kolm tööpäeva enne ehitise ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.

  (7) Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ning seadmete ja süsteemide tehnilise kontrolli teostamist ja katsetamist korraldab ehitamist teostav juriidiline või füüsiline isik ning nende olemasolu, vastavust nõuetele, nõuetele vastavate ehitustoodete kasutamist, ehitusprojekti ja ehitamise vastavust nõuetele kontrollib omanikujärelevalve tegija.

  (8) Ehitamise tehnilised ja ehitise tehnilise kontrolli originaaldokumendid esitab ehitamist teostav isik ja omanikujärelevalve tegija köidetult, tiitellehe ja sisukorraga varustatult ning allkirjastatult ehitise omanikule kasutusloa taotlemiseks.

  (9) Piirdeaia lahendus tuleb kooskõlastada alevivalitsuse ehitusnõunikuga. Detailplaneeringu koostamise kohustuseta aladel võib piirdeaeda rajada ilma ehitusprojekti ja ehitusloa või kirjaliku nõusolekuta, kui alevivalitsus ei otsusta teisiti.

  (10) Korterelamu ja korteri ruumijaotuse muutmise eesmärgil teostatav kandvate seinte ja lagede ning muude kandevkonstruktsioonielementide lammutamine, samuti uute ukseavade tegemine kandvatesse seintesse on lubatud ehitusprojekti ja ehitusloa olemasolul.

  (11) Korterelamutes korterite ümberehitamine, kui muudetakse korterite planeeringut uute avade tegemisega mittekandvatesse seintesse või kui lammutatakse mittekandvaid seinu, on lubatud vastava ametniku kooskõlastusega, milleks tuleb esitada joonis ja majandustegevuse registri registreeringut omava eksperdi poolt koostatud eksperthinnang.

  (12) Hoonesse uue küttekolde ehitamine on lubatud ehitusprojekti ja ehitusloa või kirjaliku nõusoleku olemasolul.

  (13) Korterelamu akende ja välisuste vahetamisel peavad uued avatäited olema analoogsed esialgsetega, säilitades eelkõige gabariidid ja klaasijaotused. Avatäidete välisilme muutmine tuleb kooskõlastada alevivalitsuse ehitusnõunikuga. Arhitektuuriliselt sobimatud ja välisfassaadide välimust rikkuvad avatäited kuuluvad asendamisele ehitusjärelevalve korras nõututega.
Avatäidete vahetamiseks on vajalik kirjalik nõusolek vastavalt käesoleva määruse § 21 lõike 1 punktidele 3 ja 4.

  (14) Korterelamute katuste, fassaadide ja avatäidete rekonstrueerimistööde kohta tuleb üldjuhul kõigile (sh soojapidavuse) nõuetele vastav terviklahenduse projekt ning taotleda ehitusluba.

§ 27.   Ajutine ehitis

  (1) Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ajutise ehitise püstitamiseks ja kasutamiseks esitatakse alevivalitsusele vormikohane ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlus. Ajutise ehitise kasutamise aja määrab alevivalitsus kirjalikus nõusolekus, ehitusloas või kasutusloas.

  (2) Ajutisele ehitisele ehitusloa, kirjaliku nõusoleku või kasutusloa menetlemine ja väljastamine toimub analoogselt ehitistele kirjaliku nõusoleku või ehitusloa ja kasutusloa väljastamise korraga.

  (3) Alevivalitsus määrab ajutise ehitise kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas:
  1) ehitise kasutamise aja;
  2) ehitise lammutamise või likvideerimise tähtpäeva.

  (4) Ajutisele ehitisele väljastatud kirjalikus nõusolekus, ehitusloas ja kasutusloas määratud kasutamise aja lõppemisel tähtaega ei pikendata.

  (5) Kui ajutine ehitis ei ole likvideeritud kirjalikus nõusolekus, ehitusloas ja kasutusloas määratud tähtpäevaks, korraldab alevivalitsus ehitise likvideerimise asendustäitmise ja sunniraha seaduses ettenähtud korras.

  (6) Ajutist hoonet võib ehitada kehtestatud detailplaneeringus määratud hoonestusalale.

§ 28.   Skulptuuride, mälestusmärkide jt arhitektuursete väikevormide püstitamine

  (1) Skulptuuride, mälestusmärkide, mälestustahvlite jt arhitektuursete väikevormide üldkasutatavale territooriumile paigaldamise aluseks on alevivalitsuse vastav korraldus. Korralduse eelnõu valmistab ette alevivalitsus.

  (2) Skulptuuride, mälestusmärkide jt arhitektuursete väikevormide paigaldamiseks esitada alevivalitsusele vabas vormis avaldus, millele on lisatud:
  1) mõõtkavas asendiplaan;
  2) arhitektuurse väikevormi lahendus;
  3) vajadusel muinsuskaitseameti kooskõlastus;
  4) maaomaniku või valdaja kirjalik nõusolek.

  (3) Hoonetele paigaldatavate mälestustahvlite välimus ja asukoht fassaadil tuleb eelnevalt kooskõlastada alevivalitsusega.

5. peatükk EHITISE KASUTAMINE 

§ 29.   Ehitise kasutusluba

  (1) Ehitise kasutusluba (edaspidi kasutusluba) on alevivalitsus nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja ehitusprojektile ning seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

  (2) Ehitise omanik on kohustatud tagama kasutusloa olemasolu kui see on nõutav ning ehitise kasutamise vastavalt kasutamise otstarbele.

  (3) Kasutusloale kantavad andmed avalikustatakse riikliku ehitisregistri veebilehel ning korraldus kasutusloa väljastamise kohta alevi veebilehel.

§ 30.   Kasutusloa väljastamine, väljastamisest keeldumine ja kehtetuks tunnistamine

  (1) Kasutusloa väljastamise, väljastamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise otsustuse teeb alevivalitsus.

  (2) 20 päeva jooksul kasutusloa väljastamiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast arvates väljastab ehitusnõunik kasutusloa alevivalitsuse korralduse alusel.

  (3) Kasutusluba väljastatakse ehitise omanikule.

  (4) Kasutusluba väljastatakse peale ehitise ülevaatust ja nõuetele vastavaks tunnistamist.

  (5) Ehitise osale võib anda kasutusloa, kui ehitise osa on võimalik funktsionaalselt ja ohutult kasutada.

  (6) Ajutisele ehitisele väljastatakse kasutusluba ehitusloale märgitud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

  (7) Kasutusloa väljastamisest ja kehtetuks tunnistamisest on alevivalitsusel õigus keelduda ehitusseaduses sätestatud juhtudel.

§ 31.   Ehitise kasutusloa taotlus

  (1) Ehitise omanik on kohustatud taotlema ehitamise lõpetamisel ehitisele kasutusluba.

  (2) Kasutusloa saamiseks esitab ehitise omanik:
  1) vormikohase kasutusloa taotluse koos lisadega;
  2) ehitise tehnilised dokumendid kausta köidetult;
  3) õiendi ehitustööde lõpetamise kohta vastavalt ehitusloa taotlusele esitatud ehitusprojektile ja töövõtulepingule;
  4) riigilõivu tasumist tõendava dokumendi.

  (3) Ehitise tehniliste dokumentide kaustas peavad olema:
  1) tiitelleht ehitise nimetuse, ehitisregistri koodi, ehitise aadressi ja ehitaja ning omanikujärelevalve tegija nimede ja allkirjadega;
  2) esitatavate dokumentide sisukord;

  (4) Ehitamise, ehitamise tehnilisi, seadmete ja ehitise tehniliste süsteemide kontrolli ja katsetamise dokumendid on:
  1) koopia väljastatud ehitusloast;
  2) ehitusprojekt või nõuetekohaselt vormistatud muudatustega ehitusprojekt, mille kohaselt ehitis on ehitatud;
  3) ehitustööde päevik ja kaetud tööde aktid;
  4) töökoosolekute protokollid;
  5) teostusjoonised;
  6) ehitise geodeetilise mahamärkimise akt;
  7) ehitise tehnosüsteemide ja tehnoloogiliste seadmete ja nende tööde tegemisel kasutatavate seadmete ja süsteemide katsetamise dokumendid;
  8) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid.

  (5) Eri liiki ehitistele kasutusloa taotlemisel esitatavate ehitise tehniliste dokumentide loendi lähtuvalt ehitise kasutusotstarbest kehtestab vajadusel alevivalitsus.

  (6) Mitme isiku ühises omandis oleva ehitise korral peab ehitise kasutusloa taotlus olema esitatud ehitise omanike poolt ühiselt.

  (7) Kasutusloa taotluses võib taotleda ühele ehitisele mitut kasutamise otstarvet, mis kantakse samale kasutusloale. Samuti võib kasutusloa taotluses esitada taotluse ehitise teenindamiseks vajalike rajatiste (mis asuvad samal kinnistul) kasutamise kohta.

  (8) Ehitise või mõne tema osa kasutamise otstarbe muutmiseks, kui see ei too kaasa ehitustöid, peab omanik taotlema uue kasutusloa. Loa saamiseks esitab ehitise omanik kasutusloa taotluse koos nõuetekohaste lisadega alevivalitsusele.

  (9) Ajutise ehitise korral võib kasutusloa taotluse esitada ehitusloa taotleja.

  (10) Kasutusloa taotleja vastutab enda poolt kasutusloa taotluses esitatud andmete õigsuse eest.

§ 32.   Ehitise ülevaatus

  (1) Ehitise ülevaatus viiakse läbi enne kasutusloa väljastamist kasutusloa taotluses nimetatud ehitise osas.

  (2) Ehitise ülevaatuse viib läbi alevivalitsuse poolt moodustatud vastav komisjon. Ülevaatuse läbiviija määrab ehitise ülevaatuse tegemisel kaasatavad isikud ja asutused ning teeb neile ettepaneku osaleda ehitise ülevaatusel.

  (3) Ehitise ülevaatus toimub ehitise omanikuga kooskõlastatud ajal.

  (4) Ehitise ülevaatuse tegemisele kaasatud isikud ja asutused esitavad oma arvamuse kirjalikult.

  (5) Ehitise ülevaatuse kohta koostatakse ehitise ülevaatuse akt, millele kirjutavad alla ehitise ülevaatusel viibinud isikud. Aktile lisatakse ülevaatuse tegemisele kaasatud isikute ja asutuste esindajate kirjalikud arvamused.

  (6) Kui ehitise ülevaatuse käigus tuvastatakse ehitise nõuetele mittevastavus, teavitab ülevaatuse läbiviija ehitise omanikku ilmnenud asjaoludest ja põhjendustest.

§ 33.   Ehitise lammutamine

  (1) Ehitise lammutamiseks esitab ehitise omanik alevivalitsusele ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotluse.

  (2) Alevivalitsusel on põhjendatud vajaduse korral õigus nõuda ehitise lammutusprojekti. Lammutusprojekt peab sisaldama lammutatavate konstruktsioonide ja lammutustööde kirjeldust, kasutatav tehnoloogiat ja lammutuse järjekorda, konstruktsioonide ajutise toestamise viise, lammutatavate ehitusmaterjalide ja –toodete ligikaudseid koguseid, lammutusprahi käitlemiskohti ja korda, liikluskorraldust lammutamise ajal, tehnovõrkudest lahtiühendamist, lammutusplatsi piirdeid ja krundi heakorrastamist.

  (3) Ehitusseaduse § 40 nimetatud ohtlike, ajutiste või ehitusloata püstitatud ehitiste sundlammutamise või ehitise nõuetele vastavusse viimise korraldab alevivalitsus vastava korralduse alusel.

  (4) Peale ehitise lammutamist tuleb ehitise omanikel esitada alevivalitsusele ehitise likvideerimise teatis ja ehitusjäätmete utiliseerimist tõendavad dokumendid.

6. peatükk MÄÄRUSE RAKENDAMINE JA JÕUSTUMINE 

§ 34.   Rakendussätted

  (1) Enne määruse jõustumist väljastatud projekteerimistingimused kehtivad nendes määratud tähtajani.

  (2) Enne määruse jõustumist ning enne Vändra alevi üldplaneeringu kehtestamist Vändra Alevivolikogu poolt algatatud detailplaneeringuid, mis on vastavuses või vastavusse viidud kehtestatud üldplaneeringuga, menetleb edasi alevivalitsus.

  (3) Enne määruse jõustumist ning enne Vändra alevi üldplaneeringu kehtestamist Vändra Alevivolikogu poolt planeerimisseaduse § 18 lõike 1 tähenduses vastu võetud detailplaneeringuid, mis ei ole kooskõlas kehtestatud üldplaneeringuga, menetleb edasi alevivolikogu.

  (4) Tunnistada kehtetuks Vändra Alevivolikogu 19.06.2003. a määrus nr 18 „Ehitusmääruse kinnitamine”.

§ 35.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1.mail 2010. aastal.