Jäätmehoolduseeskiri

Määrus kehtestatakse jäätmeseaduse § 71 lõike 1 alusel.

1. peatükk Jäätmehoolduse üldnõuded 

§ 1.   Üldsätted

  (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga rakendada Hiiumaal ühtsed jäätmeseaduse ja pakendiseaduse ning nende rakendusaktide nõuded, säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete kogust ning soodustada nende taaskasutamist.

  (2) Eeskirjaga määratakse kindlaks jäätmeseaduse § 71 lõikes 2 sätestatud jäätmehoolduse korraldamise nõuded; jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkond, vedamise sagedus ja aeg, jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord ning järelevalve jäätmekäitluse üle.

  (3) Eeskirja on kohustatud järgima kõik juriidilised ja füüsilised isikud, kes elavad, tegutsevad või viibivad Hiiumaal.

  (4) Jäätmehooldust Hiiumaal korraldavad OÜ Hiiumaa Prügila, MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit ja kohalikud omavalitsused.

  (5) Teavet jäätmehoolduse kohta saab Hiiumaa Prügila OÜ kodulehelt, hiiuprygila.ee ja omavalitsuste kodulehtedelt.

§ 2.   Jäätmehoolduse arendamine ja korraldamine

  (1) Jäätmehooldust ja selle arendamist Hiiumaal korraldab Hiiumaa Prügila OÜ

  (2) Hiiumaa jäätmejaama haldab ja opereerib Hiiumaa Prügila OÜ.

  (3) Riigihangete seaduses sätestatud korras jäätmeveoteenuse hankeid ja hankelepinguid sõlmib MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit.

  (4) Jäätmekäitluslepinguid kliendiga sõlmib MTÜ Hiiumaa Omavalituste Liit juhul, kui korraldatud jäätmevedu on läbi viidud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel.

  (5) Omavalitsuste korralduslikud ja kontrollivad tegevused on järgmised:
  1) informeerida kirjalikult jäätmevaldajat päevast, mil ta on liitunud korraldatud jäätmeveoga;
  2) nõustada elanikke jäätmealastes küsimustes;
  3) teostada järelevalvet korraldatud jäätmeveoga seotud küsimustes;
  4) kontrollida jäätmete liigiti kogumist ja jäätmekäitlustoiminguid;
  5) menetleda korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlusi;
  6) teostada järelevalvet korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldajate üle;
  7) korraldada haljasaladel tekkivate aia- ja haljastujäätmete kogumist üleandmist jäätmevedajale või jäätmekäitlejale;
  8) korraldada üldkasutatavatesse parkidesse, haljasaladele ja randadesse vajalikul hulgal jäätmemahutite paigutamine ning tagada nende regulaarne tühjendamine ja nende ümbruse korrashoid;
  9) kooskõlastada omavalitsuse haldusterritooriumile paigutatavate tagatisrahata pakendijäätmete pakendipunkti asukoht, kogumismahutite miinimumarv ja -maht ning tühjendamissageduse kohta, arvestades pakendiseadust
  10) kooskõlastada probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused;
  11) anda jäätmevaldajale kooskõlastus jäätmemahuti paigutamiseks omavalitsuse maale.
  12) teostada järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle.

§ 3.   Mõisted

  (1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed;
2) hankija on MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit (edaspidi HOL) või muu volikogu volitatud juriidiline isik, kes vastab jäätmeseaduse nõuetele;
3) Hiiumaa jäätmejaam on spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, Hiiumaal kogutud olmejäätmete pressimiseks ja mandrile vedamiseks, samuti on sinna paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmatöötlemiseks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
4) jäätmekäitleja on juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevas Keskkonnaametis (edaspidi Keskkonnaamet);
5) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
6) jäätmevedaja on teenuste kontsessiooni või teenuste riigihanke korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele oma nimel või HOL-i eest HOL-iga sõlmitud hankelepingu alusel korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja jäätmeveopiirkonnas;
7) jäätmeveopiirkond (edaspidi piirkond) on eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed kokku kogutakse;
8) ohtlike jäätmete kogumispunkt on üldkasutatavas kohas paiknev vastavalt märgistatud kogumispunkt, kuhu eraisikud saavad viia liigiti kogutud ohtlikke ja/või elektroonikajäätmeid.
9) pakendikogumispunkt on pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni hallatav

  (2) avalik pakendite või pakendijäätmete mahutite paiknemise koht, mis on mõeldud tasuta kasutamiseks kõigile Hiiumaal viibivatele isikutele.
10) prügi (segaolmejäätmed) on liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
11) suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid, jõulukuused jms, mille äraveo korraldab jäätmevaldaja. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid, suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
12) jäätmeveoleping on jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud kas jäätmevaldaja ja jäätmevedaja või jäätmevaldaja ja HOL vahel;

  (3) Lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses, riigihangete seaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.

2. peatükk Jäätmete kogumine 

§ 4.   Jäätmekäitluse üldnõuded

  (1) Iga tegevuse juures, mille tulemusel tekib jäätmeid, tuleb püüda jäätmeteket vältida või kui see ei ole võimalik, siis vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.

  (2) Jäätmeid tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda keskkonnaministri 16. jaanuari 2007 määruse nr 4 "Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused" järgi vähemalt järgmised jäätmeliigid vastavalt jäätmenimistu jäätmeliikide või alajaotiste koodidele:
  1) paber ja kartong (20 01 01);
  2) pakendid (15 01);
  3) ohtlikud jäätmed (jäätmenimistu alajaotises 20 01 tärniga (*) tähistatud jäätmed);
  4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed (20 02 01);
  5) biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed (20 01 08);
  6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad (16 01), kaasa arvatud vanarehvid (16 01 03), elektroonikaromud ja nende osad (16 02), patareid ja akud (16 06);
  7) põlevjäätmed, sealhulgas puit (20 01 38) ja plastid (20 01 39);
  8) suurjäätmed (20 03 07);
  9) metallid (20 01 40).

  (3) Lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka kaubanduses, tööstuses, ametiasutustes ja mujal tekkinud kodumajapidamisjäätmetega samalaadsete jäätmete kohta, mis vastavad jäätmeseaduse §-s 7 esitatud olmejäätmete mõistele.

  (4) Toitlustusettevõtetes tuleb lisaks lõikes 2 nimetatud jäätmeliikidele tekkekohas eraldi koguda toiduõli- ja rasva (20 01 25) eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt.

  (5) Suurjäätmete üleandmise Hiiumaa jäätmejaama korraldab jäätmevaldaja.

  (6) Jäätmevedaja või -käitleja on kohustatud vältima liigiti kogutud jäätmete segunemist teiste jäätmeliikidega kogumise ja veo erinevatel etappidel.

  (7) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või on ülemäära kulukas.

  (8) Keelatud on jäätmete ladustamine või ladestamine selleks mitteettenähtud kohtadesse.

  (9) Jäätmete käitlemine, sh jäätmete põletamine, selleks mitteettenähtud kohas on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.

  (10) Jäätmete käitlemine on lubatud selleks vastavat luba (registreerimistõend, jäätmeluba, keskkonnakompleksluba, vajadusel ohtlike jäätmete käitluslitsents) omavas kohas.

§ 5.   Jäätmevaldaja kohustused

  (1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõiguse omanik (hoonestaja). Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal (edaspidi krunt) korraldab ehitise omanik.

  (2) Jäätmevaldaja on kohustatud:
  1) sortima ja liigiti koguma enda valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning korraldatud jäätmeveo piirkonnas andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale;
  2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
  3) korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemiseks tuleb jäätmevedu tellida jäätmeluba omavalt ettevõttelt või vedama tema tekitatud või tema valduses olevad jäätmed ise jäätmekäitluskohta või taaskasutama neid kehtivate nõuete kohaselt;
  4) sõlmima jäätmekäitluslepinguid ja andma jäätmeid üle isikule, kes omab jäätmeluba või kes on registreeritud Keskkonnaametis jäätmete vedamiseks.
  5) omama või üürima piisavas suuruses, vastavalt jäätmetekkele, jäätmemahuteid jäätmete kogumiseks, vajadusel ka taaskasutatavate liigiti kogutavate jäätmete kogumiseks. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. Ühismahutit on lubatud kasutada Hiiumaa piires tekkivate jäätmete kogumiseks, olenemata kinnistute sihtotstarbest. Ühismahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele ja ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühismahuti kasutamine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega.
  6) hoidma mahuti terve ja puhtana. Mahuti korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti;
  7) tagama jäätmemahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise.

§ 6.   Jäätmete kogumise üldnõuded

  (1) Kinnistul või krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada vastava jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutisse.

  (2) Jäätmemahuti täitumisel enne graafikujärgset tühjendust, tuleb tellida lisavedu, mahuti juurde jäätmete kogumine on keelatud.

  (3) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

  (4) Segaolmejäätmete mahutisse on keelatud panna:
  1) jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud eeskirja nõuete kohaselt;
  2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
  3) vedelaid jäätmeid;
  4) ohtlikke jäätmeid;
  5) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid, mida on võimalik kompostida;
  6) suurjäätmeid;
  7) probleemtooteid, sh romusõidukeid ja nende osi, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromusid ja nende osi, patareisid ja akusid;
  8) kogumiskaevude ja kuivkäimlate setteid;
  9) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat või teisi isikuid;
  10) aineid ja esemeid, mis kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
  11) ehitusjäätmeid.

  (5) Kergesti riknevad, halvasti lõhnavad või lendlevad segaolmejäätmed tuleb enne mahutisse paigutamist pakendada, et need ei levitaks haisu ega lenduks mahutite
tühjendamisel.

§ 7.   Ohtlike jäätmete kogumine

  (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi.

  (2) Teiste isikute tekitatud ohtlikke jäätmeid võib koguda ja vedada isik, kellele Keskkonnaamet on väljastanud ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeloa ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks.

  (3) Ohtlike jäätmete kogumise punkt peab olema suletav või valvatav.

  (4) Ohtlikud jäätmed, v.a kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.

  (5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta.

  (6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.

  (7) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid jne) tuleb viia lähimasse ohtlike jäätmete kogumispunkti (asukohtade info omavalitsustest või kodulehtedelt) või Hiiumaa jäätmejaama. Avalikes kogumispunktides ja Hiiumaa jäätmejaamas võetakse ohtlikke jäätmeid vastu tasuta ainult füüsilistelt isikutelt.

  (8) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja peab oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale, kellel on keskkonnaameti poolt välja antud jäätmeluba ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks.

  (9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

§ 8.   Paberi ja kartongi kogumine

  Paber ja kartong tuleb koguda eraldi olmejäätmetest ning viia pakendijäätmete kogumiskohta, paberi-papi konteinerisse või vanapaberi kogumiskonteinerisse.

§ 9.   Biolagunevate jäätmete kogumine ja kompostimise nõuded

  (1) Kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid köögijäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.

  (2) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite teket ja haisu levikut.

  (3) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.

  (4) Kinnistul tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.

  (5) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.

  (6) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.

  (7) Haljasaladel tekkivad biolagunevad aia- ja haljastujäätmed antakse üle kompostimiseks Hiiumaa jäätmejaama või selleks ettenähtud kompostimiskohta.

§ 10.   Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine

  (1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti.

  (2) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.

  (3) Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta. Rehvi tootja jäätmeseaduse § 23 lõike 1⁵ mõistes on kohustatud korraldama enda valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud rehvidest tekkivate jäätmete tasuta vastuvõtmise. Hiiumaa jäätmejaamas võetakse vanarehve vastu elanikkonnalt ja füüsilistelt isikutelt.

  (4) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tema esindaja määratud kogumiskohta või jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga vanametalli kogumiskohta.

  (5) Põllumajandusplast (silopallikile, silokattekile, kiletunnel, kattevõrk ja plastnöör, samuti ka muu sarnaste omaduste ning kasutusega põllumajandus –või aiandusplast) tuleb üle anda kogumispunkti, tootjale või edasimüüjale.

  (6) Lõigetes 1, 3 ja 4 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.

  (7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon omavalitsusega.

  (8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tühjendama oma vahenditega tema hallatava avaliku kogumispunkti, tagades puhtuse ja tehnilise korrashoiu, vältima konteineri ületäitumist ning ületäitumisel koristama konteineri ümbruse.

  (9) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud probleemtoote kasutajale tegema turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada (asukohad ja kontaktandmed). Teave tagastamiskohtadest peab olema piisavalt suurel (vähemalt 210 × 297 mm) lehel hästi loetavas kirjas kõigile müügikoha külastajatele nähtaval kohal.

  (10) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud korraldama üksi või koostöös teiste tootjatega vähemalt kord aastas teabekampaaniaid, ajakirjade või muude üldsusele kättesaadavate võimaluste kaudu, et teavitada probleemtoote kasutajaid sellest tekkinud jäätmete kogumise ja käitlemise võimalustest.

  (11) Kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud elektri-ja elektroonikaseadme müüja on kohustatud tasuta tagasi võtma arvulises vastavuses ostetava kogusega müüdava seadmega sama liiki ja otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu.

§ 11.   Pakendite ja pakendijäätmete kogumise nõuded

  (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti),

  (2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.

  (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid.

  (4) Tagatisrahata pakendijäätmete pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarvu ja miinimummahu iga pakendipunkti kohta ning nende tühjendamissageduse määrab omavalitsus, arvestades pakendiseadust.

  (5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m².

  (6) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt kirjutatud, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

  (7) Pakendikotiteenuse kasutamisel tuleb klaas- ja segapakend eraldi koguda. Pakendikotiteenus, sh pakendikott, peab olema jäätmevaldajale tasuta.

  (8) Info pakendijäätmete kogumiskohtade kohta on saadaval pakendikäitlemisega tegelevate firmade kodulehtedel: Eesti Taaskasutusorganisatsioon MTÜ (ETO), Eesti Pakendiringlus MTÜ (EPR) ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (TVO).

3. peatükk Jäätmete vedu 

§ 12.   Jäätmeveo üldnõuded

  (1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.

  (2) Jäätmevaldaja kasutuses peab olema piisavas koguses ja suuruses mahuteid. Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket. Mahuti võib olla jäätmevaldaja omandis või lepingu alusel kasutuses.

  (3) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama käitlemiseks korraldatud jäätmeveoks välja antud jäätmeloas nimetatud jäätmekäitluskohta. Selline jäätmekäitluskoht Hiiumaal on Hiiumaa jäätmejaam.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid ja pakendijäätmeid ei tohi koguda öörahu ajal. Jäätmete kogumine on lubatud ajavahemikus 7.00-22.00. Muul ajal on jäätmevedu lubatud üksnes omavalitsuse loal.

  (5) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele, tuleb kohe ära vedada.

  (6) Jäätmevedaja peab pidama arvestust piirkonnast kogutud ja jäätmekäitluskohta üle antud või kõrvaldatud või taaskasutatud jäätmekoguste kohta ning esitama nõudmisel sellekohase aruande omavalitsusele või omavalitsuste ühendusele.

§ 13.   Jäätmeveoki tehnilised nõuded

  (1) Jäätmeveok peab olema kinnine ja varustatud jäätmemahuti tühjendamiseks vajaliku tõstemehhanismiga

  (2) Jäätmeveokist ei tohi laadimise ega vedamise ajal keskkonda sattuda jäätmeid ega nõrgvett.

  (3) Suurjäätmeid ning ehitusjäätmeid tohib vedada lahtises veovahendis, tagades, et vedamise ajal ei satu jäätmeid keskkonda.

§ 14.   Jäätmemahuti tehnilised nõuded

  (1) Jäätmemahuti peab olema terve ja puhas ning veega pestav (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti omanik või valdaja peab tagama selle puhtuse ja korrashoiu, seda vajaduse korral pesema või tellima pesuteenuse.

  (2) Olmejäätmete mahutina võib kasutada:
  1) üksikelamus 50-kuni 150-liitrist jäätmekotti (täidetult maksimaalselt 10 kg);
  2) põhiliselt plastist 80-,140-, 240-, 360-, 600- või 800-liitrist kaane ja käepidemetega jäätmemahutit, mida on tõstemehhanismi abil võimalik jäätmeveokisse tühjendada;
  3) 2,5 või 4,5 m³ suurust kaanega jäätmemahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
  4) süvakogumismahutit, mida on võimalik mehaaniliselt jäätmeveokisse tühjendada;
  5) presskonteinerit.

  (3) Kokkuleppel jäätmevedajaga võib kinnistul kasutada ka teistsugust mahutit, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastab eeskirja nõuetele.

  (4) Avalikes kohtades asuval jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas selgelt loetav suurte tähtedega kiri või märk, mis viitab kogutavale jäätmeliigile, ning mahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.

§ 15.   Nõuded jäätmemahuti paiknemiskohale ning teisaldus- ja juurdesõiduteele

  (1) Kuni 800-liitrine käsitsi teisaldatav ratastel jäätmemahuti tuleb paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega alusele, mis jääb veoki lähimast võimalikust peatumiskohast kuni 10 m kaugusele. Pikema vahemaa korral tasub jäätmevaldaja jäätmemahuti teisaldamise teenustasu. Jäätmemahuti teisaldustee peab olema piisava kandevõimega, et tagada ratastel jäätmemahuti teisaldamine veokini.

  (2) Suurem kui 800-liitrine jäätmemahuti paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele pääseb jäätmeveok vahetult juurde jäätmemahuti tühjendusküljelt.

  (3) Jäätmemahuti, mis ei ole käsitsi teisaldatav, tuleb paigutada selliselt, et seda on võimalik tühjendada jäätmeveokisse vahetult paiknemiskohast. Süvakogumismahuti tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs vähemalt 3 m kauguselt.

  (4) Väljas paiknev jäätmekott peab olema kaitstud lindude ja loomade ligipääsu eest. Tühjenduspäeval paigutatakse jäätmekott jäätmemahutis või suletud anumas jäätmevedajaga kokkulepitud kohta.

  (5) Mahuti võib paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada mahuti tühjendamise ajaks sissepääs.

  (6) Mahuti paiknemiskoha ning teisaldus- ja juurdesõidutee korrashoiu eest kinnistul või krundil vastutab jäätmevaldaja.

  (7) Mahuti peab paiknema naaberkinnistul paiknevast eluhoonest vähemalt 5 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.

§ 16.   Korraldatud jäätmevedu

  (1) Hiiu maakond, kuhu kuuluvad kõik Hiiumaa omavalitsused, on üks jäätmeveo piirkond, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik ja kõik jäätmevaldajad on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.

  (2) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele: prügi (segaolmejäätmed) - 20 03 01.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
  1) bussipeatustes, tänavatel, avalikes randades, parkides, kalmistutel, ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamine;
  2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 4¹ alusel vabastatud jäätmeluba või kompleksluba omavad isikud.

§ 17.   Korraldatud jäätmeveo jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha valik

  (1) Hankija korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks jäätmeseaduse ja riigihangete seaduse alusel teenuste kontsessiooni ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu.

  (2) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis korraldab hankija jäätmevedaja leidmiseks riigihangete seaduse alusel riigihanke ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu.

  (3) Hankija avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta kohalikus ajalehes.

  (4) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas ning saada jäätmevaldajatelt hankelepingus kokku lepitud tasu. Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada HOL-i eest jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas veopiirkonnas ning saada HOL-ilt hankelepingus kokku lepitud tasu.

  (5) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.

  (6) Jäätmekäitluskoht, kuhu korraldatud jäätmeveoga Hiiumaalt kogutud olmejäätmed käitlemiseks viiakse, on Hiiumaa jäätmejaam, kus on olmejäätmete käitlemiseks keskkonnanõuetele vastav territoorium ja vajalikud seadmed.

  (7) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke hankedokumendid esitatakse enne hanke väljakuulutamist seisukohavõtuks Keskkonnaametile, kes vajaduse korral teeb kahe nädala jooksul ettepanekuid hankedokumentide täiendamiseks.

  (8) Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke hankedokumentides peavad sisalduma jäätmeseaduse § 67 lõikes 3 sätestatud andmed.

§ 18.   Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine

  (1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.

  (2) Asjaolu, kas omavalitsus või omavalitsuste ühendus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte, ei avalda mõju jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele.

§ 19.   Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga

  (1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel käesolevast eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut või kui nad ei ole kokku leppinud teisiti, lähtutakse jäätmemahutite suuruse ja tühjendamissageduse määramisel eeskirjast.

  (2) Juhul kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmeveoleping, peab jäätmevedaja tagama lepingu sõlmimise. Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat.

  (3) Jäätmevaldajad, kes kasutavad ühismahutit, on kohustatud sõlmima ühismahuti kasutamise kirjaliku kokkuleppe ja volitama esindama ühte jäätmevaldajat jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks. Ühismahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühismahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Ühismahuti kasutajad loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

  (4) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi HOL-i suhtes.

§ 20.   Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest

  (1) Jäätmevaldaja võib taotleda teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata. Jäätmevaldaja esitab korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks vormikohase taotluse omavalitsusele.

  (2) Taotluses märgitakse:
  1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
  2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest ja mis põhjusel kinnistut ei kasutata;
  3) andmed jäätmevaldaja kohta.

  (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja (edaspidi vabastatud jäätmevaldaja) esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, kinnistu asukohajärgsele omavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.

  (4) Vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama omavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest. Omavalitsusel on õigus nõuda dokumente, mis tõendavad, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

§ 21.   Taotluse menetlemine

  (1) Omavalitsus kontrollib taotluse vastavust eeskirja nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab omavalitsus taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib omavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata.

  (2) Eeskirja § 21 lõikes 1 nimetatud taotluse menetlustähtaeg alates avalduse laekumisest omavalitsusse on kolmkümmend päeva.

  (3) Omavalitsus kontrollib eelnevalt kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist.

  (4) Jäätmevaldaja erandkorras vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumisest (edaspidi vabastamine) otsustab omavalitsus oma korraldusega, kus näidatakse vabastamise kestvus.

  (5) Omavalitsus teeb jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise või tema taotluse rahuldamata jätmise korralduse teatavaks taotlejale hiljemalt viie tööpäeva jooksul alates korralduse andmisest.

  (6) Vabastatud jäätmevaldaja kuulub korraldatud olmejäätmete kogumissüsteemi.

§ 22.   Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõppemine

  (1) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, kui:
  1) omavalitsuse korralduses märgitud tähtaeg on möödunud;
  2) vabastamise aluseks olnud asjaolud on muutunud;
  3) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks eeskirja § 29 lõikes 3 nimetatud kirjalikku kinnitust.

  (2) Enne kui jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõpeb, on vabastatud jäätmevaldajal õigus omavalitsusele esitada uus taotlus.

§ 23.   Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumine

  (1) Jäätmevaldajad on kohustatud sorteerima korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete hulgast välja liigiti kogutavad jäätmed ja koguvad need vastavalt eeskirja nõuetele.

  (2) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb veoks jäätmekäitluskohta üle anda ainult korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale.

  (3) Hankedokumentides sätestatakse miinimum- või erinõuded konkreetses piirkonnas kasutatavate jäätmemahutite suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku parima tehnika, sh jäätmeveokite kohta.

  (4) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile oma kinnistul, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 50% mahuti tühjendamise teenustasust. Kirjaliku jäätmeveolepingu puudumisel arvestatakse tühisõidu eest tasu 50% 140-liitrise segaolmejäätmete mahuti tühjendamise teenustasust. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.

  (5) Lõikes 4 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajaga kokkulepitud viisil jäätmevaldajat teavitama kohe, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul alates takistuse ilmnemisest, asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo kolme päeva jooksul alates takistuse esinemisest. Juhul kui graafikujärgne jäätmevedu toimub reedel, laupäeval või pühapäeval, on jäätmevedaja kohustatud jäätmevaldajat teavitama asjaoludest, mis põhjustasid jäätmemahuti tühjendamata jätmise, algava nädala esimese tööpäeva jooksul. Juhul, kui jäätmevedaja ei teavita jäätmevaldajat käesolevas lõikes ettenähtud tähtaja jooksul, siis tal ei ole õigust rakendada tasu tühisõidu eest.

  (6) Kui jäätmevedaja ei pääse jäätmemahutit tühjendama põhjusel, et omavalitsusele kuuluv juurdepääsutee seda ei võimalda, tuleb sellest omavalitsust koheselt informeerida. Sellisel juhul ei ole jäätmevedajal õigust rakendada jäätmevaldajale tasu tühisõidu eest. Jäätmevedu peab toimuma esimesel võimalusel ja kokkuleppel omavalitsuse ning jäätmevaldajaga.

  (7) Kui korraldatud jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 4 kuni 5 esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi HOL-i suhtes.

§ 24.   Jäätmemahuti tühjendamine

  (1) Jäätmemahuti tühjendamise miinimumsagedus:
  1) üle viie-korteriga elamutel üks kord 14 päeva jooksul;
  2) viie ja alla viie-korteriga elamutel ja ühepereelamutel tihe-ja kompaktse hoonestusega aladel üks kord 28 päeva jooksul;
  3) hajaasustuses üks kord 84 päeva jooksul.

  (2) Tegelik veosagedus lepitakse kokku vedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitud jäätmekäitluslepingus, kusjuures jäätmete äravedu peab toimuma sagedusega, mis välistab mahutite ületäitumise.

  (3) Kui eeskirjas kindlaksmääratud jäätmemahutite tühjendamise miinimumsagedusele vaatamata on jäätmemahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb suurendada mahuti tühjendamise sagedust või tellida mahuti tühjendamine kohe, et vältida ümbruskonna reostamise ohtu.

  (4) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid ei ole lubatud vedada eeskirja § 12 lõikes 6 sätestatud ajal. Jäätmevedaja peab võimaldama kinnistult, millel on ärihoone, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedu tööpäevadel. Kokkuleppel jäätmevaldajaga võib vedu toimuda nädalavahetusel.

  (5) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma mahuti ümbruse puhtana ning tellima mahuti tühjendamise sagedusega, et oleks välditud mahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine.

  (6) Jäätmevedaja on kohustatud mahuti tühjendamisel vältima jäätmete mahakukkumist ja koristama mahuti tühjendamise ajal maha kukkunud jäätmed.

  (7) Üksikelamu mahuti tuleb võimaluse korral jäätmeveo lihtsustamiseks lükata või asetada jäätmeveo päeval väljapoole kinnistu piire tänavaga külgnevale alale tingimusel, et jäätmemahuti ei takista liiklust ega jalakäijaid.

  (8) Jäätmevedaja on kohustatud tühjendama mahuti, millele on tagatud ligipääs, vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatule.

  (9) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi HOL-i suhtes.

§ 25.   Jäätmevaldaja poolt jäätmevedajale makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

  (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu suurus on määratud kindlaks jäätmevedaja poolt hankes esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumuses. Jäätmete vedamise ja käitlemise (Hiiumaa jäätmejaamas) teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes käesolevas eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.

  (2) Korraldatud jäätmeveo toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine, jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m, jäätmevedaja poolt jäätmevaldajale üürile antavate või müüdavate mahutite laialipaigutamine korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise alguses kuni kolme kuu jooksul ja mahutite äravedu teenuse osutamise perioodi lõppemisel. Hankijal on õigustäiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.

  (3) Jäätmevedaja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt kütuse hinna muutus), mis mõjutavad märkimisväärselt jäätmete veo- ja/või käitluskulusid.

  (4) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse HOL-ile. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. HOL-il on õigus nõuda lisaselgitusi ja dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui vedaja selgitused ei ole piisavad või ta ei esita lisadokumente nõutud tähtajaks, lõpetatakse taotluse menetlus HOL-i kirjaliku otsusega.

  (5) Kehtestatud muudetud teenustasu rakendub mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui HOL on avalikustanud uue teenustasu kohalikus ajalehes.

§ 26.   Jäätmevaldaja poolt HOL-ile makstava jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord

  Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, määratakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu HOL-i kehtestatud korras. Jäätmeveo teenustasu peab sellisel juhul katma lisaks käesoleva eeskirja § 25 lõigetes 1 ja 2 nimetatud kuludele jäätmevaldajate registri pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kulud. Muudetud teenustasu rakendub käesoleva eeskirja § 25 lõikes 5 kindlaks määratud korras.

§ 27.   HOL-i poolt teenuse osutajale makstava teenustasu suuruse muutmise kord

  Jäätmevedaja või jäätmekäitleja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad objektiivsed asjaolud (nt kütuse hinna muutus), mis mõjutavad oluliselt jäätmete veo- ja käitluskulusid ning teenustasude muutmise lubatavus on sätestatud hankedokumentides. Sellisel juhul kohalduvad teenustasu muutmise taotlusele eeskirja § 25 punktid 4 ja 5.

§ 28.   Lisateenused

  (1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuseid osutatakse kokkuleppel jäätmevaldajaga. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu.

  (2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.

  (3) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 1¹ alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi HOL-i suhtes.

§ 29.   Jäätmeveo õiguse äravõtmine ja hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine

  (1) HOL-il on õigus hankeleping ennetähtaegselt lõpetada ja sellega jäätmevedajalt võtta ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas, kui esineb vähemalt üks allnimetatud asjaolu:
  1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud HOL-i otsus, millega on jäätmevedaja pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud;
  2) jäätmevedaja ei ole alustanud piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist kolme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
  3) jäätmevedaja ei täida kohustust tagada tema poolt üürile antavate või müüdavate jäätmemahutite tasuta laialipaigutamist hiljemalt 3 kalendripäeva jooksul peale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise algust;
  4) jäätmevedaja on korduvalt jätnud jäätmemahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole põhjendatud;
  5) jäätmevedaja on rikkunud jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide nõudeid või HOL-i ja jäätmevedaja vahelist hankelepingut.

  (2) Kui esineb lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab HOL sellest jäätmevedajat ning nõuab temalt kirjalikku selgitust. Jäätmevedaja peab selgituse esitama viivitamatult alates sellekohase nõude saamisest.

4. peatükk Ehitusjäätmete käitlemise nõuded 

§ 30.   Üldnõuded

  (1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine).

  (2) Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab olema registreeritud Keskkonnaametis või omama vastavat jäätmeluba või kompleksluba.

  (3) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas, sellekohane jäätmeluba on ka registreerimistõend.

  (4) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

§ 31.   Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel

  (1) Ehitusjäätmete eeskirja nõuetele vastava käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik.

  (2) Ehitise omanik on eeskirja tähenduses ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba.

  (3) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitleja omavahelised õigused ja kohustused määratakse kindlaks jäätmekäitluslepinguga.

  (4) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
  1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
  2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule;
  3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
  4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
  5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;
  6) kooskõlastama omavalitsusega jäätmemahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel;
  7) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
  8) teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest;
  9) käitlema lammutusjäätmeid vastavalt lammutusprojektile, mis on koostatud majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi 17. septembri 2010 määruse nr 67 „Nõuded ehitusprojektile“ § 27 nõuete alusel.

§ 32.   Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
  1) puit;
  2) kiletamata paber ja kartong;
  3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
  4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
  5) raudbetoon- ja betoondetailid;
  6) tõrva mittesisaldav asfalt;
  7) kile.

  (2) Kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus neid sortida või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

  (3) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).

  (4) Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kordus– või taaskasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle. Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. Käesolevas lõikes nimetatud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavale isikule või jäätmeseaduse § 74 lõike 1 punkti 1 alusel registreeritud isikule, kui isik teostab jäätmete taaskasutamist vastavalt keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrusele nr 21 "Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded".

§ 33.   Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine

  (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruse nr 103 "Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord" alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
  1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
  2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud töödeldud materjalid jne;
  3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
  4) saastunud pinnas (pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle õigusaktidega kehtestatud piirnormide).

  (2) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri 29.aprilli 2004 määruses nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise kord“. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.

  (3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.

  (4) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri 21. aprilli 2004 määrust nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete käitlusnõuded“.

  (5) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.

  (6) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud sellekohane jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.

  (7) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omav ettevõtja vastava projekti alusel.

  (8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.

5. peatükk Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise kord 

§ 34.   Üldnõuded

  (1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.

  (2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.

  (3) Tervishoiu- ja veterinaarasutused peavad välja töötama asutusesisesed jäätmete liigiti kogumise ja käitlemise juhised, mis kooskõlastatakse kohalikus Terviseametis.

§ 35.   Olmejäätmete käitlemise nõuded

  (1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on tervishoiuasutuses tekkinud sellised jäätmed, mis ei vaja erikäitlust, sh koristusjäätmed, mida käideldakse vastavalt olmejäätmete käitlemise nõuetele.

  (2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigutab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.

§ 36.   Bioloogilised jäätmed

  (1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigustekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused.

  (2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Bioloogilised jäätmed". Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt "Bioloogilised jäätmed". Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

  (3) Pakitud jäätmed viiakse tekkekohast iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 37.   Teravad ja torkivad jäätmed

  (1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.

  (2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.

  (3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering "Teravad ja torkivad jäätmed". Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt "Teravad ja torkivad jäätmed".

  (4) Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega.

  (5) Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 38.   Nakkusohtlikud jäätmed

  (1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.

  (2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering "Nakkusohtlikud jäätmed". Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.

  (3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.

  (4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.

  (5) Eriolukorras, nt epideemia puhul, tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusi.

§ 39.   Ravimijäätmed

  (1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.

  (2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga "Ravimijäätmed".

  (3) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

§ 40.   Elavhõbedajäätmed

  (1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.

  (2) Erikujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.

  (3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.

  (4) Pakend tähistatakse markeeringuga "Elavhõbedajäätmed". Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätmekirjeldus.

  (5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

§ 41.   Kemikaalide jäätmed

  (1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.

  (2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud, purunematusse, vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused.

  (3) Pakendile tuleb lisada markeering "Kemikaalide jäätmed" ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.

  (4) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.

  (5) Kemikaalide jäätmed tuleb anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.

  (6) Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel.

§ 42.   Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale

  (1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
  1) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;
  2) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
  3) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
  4) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
  5) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.

  (2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti esitatud nõuetele.
6. Peatükk Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

§ 43.   Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded

  (1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

  (2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluseeelne olukord.

  (3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

  (4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.

6. peatükk Järelevalve ja vastutus 

§ 44.   Järelevalve teostajad

  Järelevalvet käesolevast eeskirjast tulenevate nõuete täitmise üle teostavad HOL, Hiiumaa omavalitsused ja keskkonnainspektsioon käesolevas eeskirjas, jäätmeseaduses, pakendiseaduses ning keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

§ 45.   Jäätmehoolduseeskirja rikkumine

  Jäätmehoolduseeskirja rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse ja pakendiseaduse vastavate paragrahvide alusel.

§ 46.   Väärtegude menetlejad

  Paragrahvis 45 nimetatud alusel toimepandud väärteo kohtuvälised menetlejad on jäätmeseaduse § 127 lõikes 2 ja pakendiseaduse § 33 lõikes 2 nimetatud isikud.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 47.   Kehtetuks tunnistamine

  (1) Tunnistada kehtetuks Käina Vallavolikogu 28.2.2007.a määrus nr 21 „Käina valla Jäätmehoolduseeskiri”

  (2) Tunnistada kehtetuks Käina Vallavolikogu 27.1.2011.a määrus nr 25 „Käina Vallavolikogu 28.2.2007 määruse nr 21„Käina valla Jäätmehoolduseeskiri” muutmine“.

§ 48.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub kolmandal päeval peale avaldamist Riigi teatajas.