Rakvere valla põhimäärus

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.   Rakvere valla põhimääruse eesmärk

  Rakvere valla põhimääruses sätestatakse:
  1) vallavolikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord;
  2) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused;
  3) vallavolikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimiste kord;
  4) vallavalitsuse moodustamise kord;
  5) vallavanema valimise kord;
  6) vallavalitsuse pädevus;
  7) valla ametiasutuste moodustamise kord;
  8) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning
  9) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;
  10) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise kord.

§ 2.   Rakvere valla omavalitsusorganid on:

  Rakvere Vallavolikogu (edaspidi volikogu) – esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

§ 3.   Rakvere valla õiguslikud alused

  (1) Rakvere vald juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsus korralduse seadusest, teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganite, teiste omavalitsusüksuste ja nende liitudega.

  (2) Rakvere vald on avalik-õiguslik isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud isikud.

  (3) Vallal on avalik-õigusliku isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika.

§ 4.   Rakvere valla sümbolid

  (1) Rakvere vallal on oma vapp ja lipp.

  (2) Rakvere valla vapiks on kilbil ülemisel, sinisel väljal kaks langevat hõbetriipu;

  (3) Rakvere valla lipuks on täisnurkne riidekangas, mille laiuse ja pikkuse suhe on 2:3, normaalmõõdud 100 x 150 cm. Lipp on jaotatud vardapoolsest ülanurgast langeva diagonaaljoonega kaheks kolmnurkseks väljaks. Ülemine, sinine väli on kahe langeva valge triibuga jaotatud kolmeks võrdse laiumisega osaks, mis 3x laiemad valgetest triipudest. Alumisel, valgel väljal on roheline tamme kaksikleht.

§ 5.   Rakvere valla lipu kasutamise kord

  (1) Rakvere valla lipp on alaliselt heisatud Rakvere vallamaja ees ja Lääne-Viru Maavalitsuse juures lipuväljakul. Valla lipp heisatakse ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel avalikel üritustel.

  (2) Juriidilistel ja füüsilistel isikutel on lipu kasutamine lubatud valitsuse nõusolekul.

§ 6.   Rakvere valla vapi kasutamise kord

  Rakvere valla vappi kasutatakse volikogu, valitsuse, kantselei ja valitsuse struktuurüksuste pitsatitel ja dokumentidel; valla pidulikel ürikutel, vapimärgil, autasudel, meenetel ja ametimärkidel, valla ametnike ja volikogu liikmete visiitkaartidel, valla ametiasutuste ümbrikel ja muudel ametlikel trükistel.

§ 7.   Rakvere valla tunnustusavaldused

  (1) Rakvere vald avaldab tunnustust:
  1) Rakvere valla tänukirja andmisega;
  2) Rakvere valla vapimärgi andmisega.

  (2) Rakvere valla vapimärk on valla vapp rinnamärgina, mis antakse vallapoolse erilise austusavaldusena füüsilistele isikutele.

  (3) Taotlusi vapimärgi andmiseks on õigus esitada volikogu ja valitsuse liikmetel ning valla asutustel.

  (4) Vapimärgi väljastamine toimub valitsuse korralduse alusel.

2. peatükk Volikogu 

1. jagu Volikogu, volikogu liige, pädevus ja õigusaktid 

§ 8.   Volikogu ja volikogu liige

  (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

  (2) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad, lõppevad ja taastuvad seaduses ettenähtud korras.

  (3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogu liikmena.

  (4) Volikogul on õigus volikogu liikmele maksta tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud kuludokumentide alusel.

  (5) Volikogu liikmel on õigus:
  1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda;
  2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, nimetatavatele või kinnitatavatele ametikohtadele;
  3) esitada muudatusettepanekuid volikogu menetluses olevatele eelnõudele;
  4) kuuluda komisjonide koosseisu;
  5) saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamise on seadusega keelatud;
  6) esineda volikogu istungil avalduse, protesti, sõnavõtu või repliigiga ning esitada küsimusi;
  7) esitada arupärimisi volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;
  8) volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus valitsuselt või valitsuse hallatavalt asutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates;
  9) kantselei kaudu informeerida kodanikke volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast.

  (6) Volikogu liikmel ei ole lubatud osa võtta vallavolikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastasele seadusele.

  (7) Vallavolikogu liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 9.   Volikogu pädevus

  (1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadustega.

  (2) Volikogu võib seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 2 alusel delegeerida valitsusele.

§ 10.   Volikogu õigusaktide algatamine

  (1) Volikogu õigusaktide esitamise õigus on:
  1) volikogu komisjonil;
  2) volikogu liikmel;
  3) valitsusel;
  4) vallavanemal;
  5) vallavalitsuse liikmel;
  6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest valla elanikest;
  7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

  (2) Volikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks volikogu komisjonile või valitsusele.

  (3) Õigusakti eelnõu esitatakse kas paberkandjal või elektrooniliselt (ja digitaalselt allkirjastatult) vallakantseleisse. Eelnõus või sellele lisatud seletuskirjas esitatakse:
  1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus;
  2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud;
  3) milliseid valla õigusakte on vaja kehtetuks tunnistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel;
  4) õigusakti vastuvõtmisel tulenevad kulutused ja katteallikad;
  5) valitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või valitsus, v.a. volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud;
  6) õigusakti jõustumine;
  7) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning allkiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata vastuvõetud määrus või otsus.

  (4) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel valitsuse arvamusega.

  (5) Vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse kantseleisse registreerimiseks vähemalt 7 päeva enne volikogu istungit.

  (6) Kantselei edastab eelnõud volikogu esimehele ja valitsusele (v.a. valitsuse poolt esitatud eelnõud).

  (7) Vallasekretär esitab kirjalikult oma seisukoha eelnõu vastavuse kohta kehtivatele õigusaktidele, samuti ettepanekud eelnõu redaktsiooniliseks muutmiseks.

  (8) Istungieelse menetluse läbinud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatava aja, ettekandjad ja kaasettekandjad. Nõuetele mittevastavad eelnõud tagastatakse koos põhjendustega eelnõu algatajatele.

  (9) Volikogu kutses märgitud eelnõud on kättesaadavad vallakantseleis ja valla veebilehel.

§ 11.   Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine

  (1) Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole märgitud hilisemat jõustumise tähtaega.

  (2) Volikogu otsus jõustub selle teatavakstegemisest.

  (3) Volikogu õigusaktid loetakse avalikustatuks pärast nende väljapanekut vallakantseleis. Õigusaktid saadetakse valla raamatukogule ja avaldatakse valla infolehes. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid avalikustatakse valla veebilehel ning seaduses ettenähtud korras Riigi Teatajas.

  (4) Volikogu õigusaktide avaldamist, avalikustamist, süstematiseerimist ja säilitamist korraldab vallakantselei.

§ 12.   Volikogu õigusaktide täitmise kontroll

  Volikogu revisjonikomisjonil on õigus kontrollida volikogu õigusaktide täitmist.

2. jagu Volikogu esimees ja aseesimees 

§ 13.   Volikogu esimees

  (1) Volikogu esimees:
  1) juhib ja korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
  2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusele, valla põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;
  3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;
  4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud õigusaktidele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;
  5) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist;
  6) vajadusel suunab määruse või otsuse eelnõu volikogu vastavasse komisjoni;
  7) täidab muid temale seaduse või Rakvere valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

  (2) Volikogu esimehele makstakse tasu volikogu esimehe kohustuste täitmise eest. Tasu suuruse määrab otsusega volikogu.

§ 14.   Volikogu aseesimees

  (1) Volikogul on üks aseesimees.

  (2) Aseesimees täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohustusi ja omab tema õigusi.

  (3) Aseesimees täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt antud ülesannetele.

§ 15.   Volikogu esimehe valimine

  (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine:
  1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek;
  2) mitme kandidaadi esitamise korral kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
  3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega, mis fikseeritakse volikogu istungi protokollis;
  4) pärast nimekirja sulgemist tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile küsimusi.

  (3) Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse välja vaheaeg.

  (4) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

  (5) Volikogu esimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon.

  (6) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletussedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav volikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada valla valimiskomisjonilt uus hääletussedel. Volikogu liige peab rikutud hääletussedeli tagastama valimiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta sellel enne valimiskomisjonile tagastamist läbi mõlemad lahtrid nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge valla valimiskomisjoni hääletamistulemuste protokolli.

  (7) Kui üles on seatud mitu kandidaati, siis volikogu liige märgib hääletussedelil olevasse lahtrisse selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada valimiskomisjonilt uus hääletamissedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama valla valimiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli valimiskomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge valla valimiskomisjoni hääletamistulemuste protokolli.

  (8) Hääletamissedel tunnistatakse kehtetuks:
  1) ühe kandidaadi puhul kui hääletamissedelil puudub vastavas lahtris rist või hääletamissedelilt pole üheselt aru saada hääletaja tahe;
  2) ühe kandidaadi puhul kui kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas lahtris;
  3) kahe ja enama kandidaadi puhul kui vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile;
  4) kahe ja enama kandidaadi puhul kui vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav.

  (9) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega.

  (10) Volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

  (11) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.

  (12) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutanud isik.

§ 16.   Volikogu aseesimehe valimine

  (1) Volikogu aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (2) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine:
  1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek;
  2) mitme kandidaadi esitamise korral kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
  3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega, mis fikseeritakse volikogu istungi protokollis;
  4) pärast nimekirja sulgemist tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile küsimusi.

  (3) Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse välja vaheaeg.

  (4) Volikogu aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

  (5) Volikogu aseesimehe valimist korraldab valla volikogu poolt avaliku hääletamise tulemusena moodustatud vähemalt kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib enda hulgast komisjoni esimehe ja sekretäri.

  (6) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletamissedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav volikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada valla häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama valimiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse., kriipsutab ta sellel enne häältelugemiskomisjonile tagastamist läbi mõlemad lahtrid nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge hääletamistulemuste protokolli.

  (7) Kui üles on seatud mitu kandidaati, siis volikogu liige märgib hääletamissedelil olevasse lahtrisse selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama häältelugemiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud oma valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli häältelugemiskomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge hääletamistulemuste protokolli.

  (8) Hääletamissedel tunnistatakse kehtetuks:
  1) ühe kandidaadi puhul kui hääletamissedelil puudub vastavas lahtris rist või hääletamissedelilt pole üheselt aru saada hääletaja tahe;
  2) ühe kandidaadi puhul kui kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas lahtris;
  3) kahe ja enama kandidaadi puhul kui vastavasse lahtrisse ei ole kirjutatud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile;
  4) kahe ja enama kandidaadi puhul kui vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav.

  (9) Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.

  (10) Volikogu aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

  (11) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati.

  (12) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutanud isik.

3. jagu Volikogu komisjon 

§ 17.   Volikogu komisjon

  (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral ülesanded ja tegutsemise tähtaeg, ning komisjoni arvuline koosseis määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses.

  (2) Komisjoni koosseis ei või olla väiksem kui viis liiget v.a. revisjonikomisjon ja mitte suurem kui seitse liiget. Vähemalt üks liige peab olema vallavalitsuse liige või ametnik/töötaja (v.a. revisjonikomisjon).

  (3) Komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse vallavolikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälteenamusega. Teised komisjoni liikmed kinnitab vallavolikogu komisjoni esimehe esildusel.

  (4) Volikogu alatine komisjon:
  1) analüüsib ja arutab kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavaid vallaelu küsimusi ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
  2) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid;
  3) teeb ettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;
  4) lahendab volikogu ja volikogu esimehe poolt antud ülesandeid;
  5) teeb ettepanekuid volikogu istungite päevakorra kohta;
  6) arutab komisjoni tegevusvaldkonda kuuluvate teemade osas valla arengukava, valdkondlikke arengukavasid ja valla eelarvet ning teeb ettepanekuid nende kohta;
  7) annab vähemalt üks kord kalendriaasta jooksul volikogule aru tehtud tööst.

  (5) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu esimees, valitsus ja volikogu.

  (6) Komisjoni töövormiks on koosolek, mis kutsutakse kokku komisjoni esimehe poolt või vähemalt ¼ komisjoni liikmete kirjalikul nõudel.

  (7) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda aseesimees.

  (8) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või teda asendav aseesimees. Komisjoni otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega.

  (9) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll.

  (10) Komisjonil on õigus oma seisukoht kujundada komisjoni koosolekut kokku kutsumata elektroonilise menetluse korras:
  1) komisjoni esimees saadab eelnõu elektronposti teel kõigile komisjoni liikmetele seisukoha kujundamiseks, määrates hääletamise tähtaja, mille jooksul komisjoni liige peab kirjalikult teatama, kas ta hääletab eelnõu poolt või vastu;
  2) kui komisjoni liige teatab 24 tunni jooksul pärast elektroonilise hääletamise teate väljastamisest, et ta ei ole nõus komisjoni koosolekut kokku kutsumata otsustama, toimub seisukoha kujundamine komisjoni koosolekul;
  3) komisjon on oma seisukoha kujundanud, kui selle poolt hääletas e-kirjaga vähemalt 3 komisjoni liiget ja poolthääli oli rohkem kui vastuhääli;
  4) hääletamistulemuste alusel koostab komisjoni esimees või tema asendaja protokolli, kuhu kantakse komisjoni liikmete nimed, iga komisjoni liikme otsus eelnõu kohta ja vastuvõetud seisukoht koos hääletamistulemusega.

  (11) Komisjoni otsused, ettepanekud, arvamused, taotlused ja aktid on volikogule soovitusliku iseloomuga.

  (12) Komisjonil on õigus kaasata oma töösse valitsuse liikmeid ja/või nende esindajaid, külavanemaid, asjatundjaid ja huvitatud isikuid ning saada valitsuselt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Komisjoni töösse kaasatud isikutele sõnaõiguse andmise koosolekul otsustab komisjoni esimees või tema asendaja.

  (13) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda.

  (14) Komisjoni liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumisest.

  (15) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. Ajutise komisjoni moodustamise otsuses sätestatakse selle ülesanne, koosseis ja kestus. Tegevuse lõpetamisel esitab komisjon volikogule ettevalmistatud õigusakti eelnõu või aruande.

  (16) Komisjoni esimees:
  1) juhib komisjoni tööd;
  2) koostab komisjoni tööplaani ja koosolekute päevakorra projekti;
  3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesandeid;
  4) otsustab, keda kutsuda komisjoni koosolekutele lisaks komisjoni liikmetele;
  5) juhatab komisjoni koosolekut;
  6) annab vähemalt üks kord aastas komisjoni tööst volikogule aru;
  7) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.

§ 18.   Revisjonikomisjon

  (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

  (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Kui volikogu liikmetest revisjonikomisjoni liikmed ei vasta audiitortegevuse seaduses kehtestatud nõuetele , kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduse § 100 lõikes 2 sätestatut. (jõustub 01.01.2013)

  (3) Revisjonikomisjon kontrollib revisjonikomisjoni tööplaani või volikogu ülesandel:
  1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;
  2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele;
  3) valitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamise õigust;
  4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;
  5) valitsuse hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust;
  6) vallavara kasutamise sihipärasust.

  (4) Kontrollijateks on revisjonikomisjoni liikmed, kellel on õigus:
  1) saada kontrollitavas asutuses teavet, tutvuda kõigi vajalike dokumentidega ja saada vajadusel nende koopiaid ning kirjalikke seletusi;
  2) pääseda koos kontrollitava asutuse esindajaga asutuse objektidele, ruumidesse ja materiaalsete väärtuste hoidlatesse.

  (5) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrollülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrollülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aja. Kontrollülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrollülesande koopia esitatakse kontroolitava asutuse juhile allkirja vastu.

  (6) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele vajalikud töötingimused.

  (7) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid ainult kontrollimise huvides.

  (8) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Kontrollimise tulemused vormistatakse aktiga. Aktis märgitakse kontrollitud asutuse nimi ja alluvus, kontrollülesanne, kontrollijate nimed, kontrollitava asutuse juhi ja pearaamatupidaja nimed, kontrollitud periood ja kontrollimise aeg. Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumide kohaselt:
  1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;
  2) tõhusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

  (9) Aktis peavad sisalduma:
  1) viited õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
  2) faktilise olukorra kirjeldus;
  3) järeldus, millist õigusakti ja kuidas on rikutud;
  4) järeldus, kas on tekitatud otsest kahju või on saamata jäänud tulu.

  (10) Varalise kahju ilmnemisel tuuakse aktis ära selle rahaline suurus ja tekkimise põhjused, kahju suuruse arvutamise metoodika ning kahju tekkimisega seotud töötajate nimed ja ametikohad.

  (11) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekud kontrollitava asutuse tegevuse kohta.

  (12) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemisekskontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

  (13) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse Rakvere valla veebilehel. (jõustub 01.01.2013)

4. jagu Volikogu töökord 

§ 19.   Volikogu istung, selle kokkukutsumine ja päevakord

  (1) Volikogu töövorm on istung.

  (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige.

  (3) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti.

  (4) Vallavolikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku ka vallavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Sel juhul istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul.

  (5) Vallavolikogu istungi kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, istungi toimumise aeg, koht ja ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

  (6) Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist ja juhatab seda kuni vallavolikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees.

  (7) Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja kohta antakse istungi lõpus.

  (8) Volikogu liige teatab volikogu istungilt puudumisest eelnevalt kantseleisse.

  (9) Volikogu liikmete kohalolek fikseeritakse iga istungi alguses osavõtulehel, kuhu volikogu liige annab oma allkirja ning mis lisatakse istungi protokolli juurde. Volikogu liikme istungile hilinemisel või sealt varem lahkumisel teeb protokollija osavõtulehele sellekohase märkuse.

  (10) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavanem ja vallavalitsuse liikmed ning vallasekretär ja teised istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

  (11) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuste arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavat andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.

  (12) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõude ja vajalike materjalidega on kantseleis ja valla veebilehel kättesaadavad vähemalt neli päeva enne istungi algust.

  (13) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile volikogu esimees või tema asendaja.

§ 20.   Volikogu istungi läbiviimine

  (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja.

  (2) Volikogu istungi avamisel teatab selle juhataja kohalviibivate volikogu liikmete arvu ning kutsutud külalised.

  (3) Päevakorra projekt kinnitatakse peale selle kohta esitatud ettepanekute ja arvamuste arutamist häälteenamusega.

  (4) Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaavel hääletamisele. Päevakorrapunktide väljajätmine otsustatakse poolthäälteenamusega.

  (5) Eelnõud võib volikogu panna volikogu istungile ühele või mitmele lugemisele.

  (6) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu häälteenamusega.

  (7) Eelnõu järgmisele lugemisele peab eelnõu algataja esitama uue parandatud või täiendatud eelnõu projekti.

  (8) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, nende kohta esitatud küsimustele vastamist, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandja lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekande lõpul enne sõnavõtte ja repliike.

  (9) Ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 10 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 5 minuti jooksul.

  (10) Sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatava teema kohta maksimaalselt 3 minuti jooksul.

  (11) Repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis. Repliik ei ületa 2 minutit.

  (12) Igas päevakorrapunktis on lisaks sõnavõtule volikogu liikmetel õigus kahele küsimusele ja kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale.

  (13) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale, mis ei ületa 3 minutit.

  (14) Istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või lõppsõna teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral.

  (15) Sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku laekumist volikogu häälteenamusega.

  (16) Istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega “Istung on lõppenud”.

§ 21.   Hääletamine volikogus

  (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Teistes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

  (2) Hääletamine volikogu on avalik. Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad ja registreerinud volikogu liikmed.

  (3) Volikogu õigusaktid võetakse vastu häälteenamusega, välja arvatud seaduses toodud erisused, mille otsustamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

  (4) Enne eelnõu hääletamisele panemist kordab istungi juhataja kõik esitatud parandusettepanekud ja viib vajadusel läbi parandusettepanekute hääletuse nende esitamise järjekorras.

  (5) Enne eelnõu lõplikku hääletamisele panemist teeb istungi juhataja ühe 10-minutilise vaheaja volikogu liikme(te) taotlusel.

  (6) Volikogu liikmel on õigus hääletamise tulemusi vaidlustada selle korrast mittekinnipidamise tõttu enne järgmise päevakorrapunkti käsitlemise algust.

  (7) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja sõnaga “Otsus/määrus vastuvõetud”.

§ 22.   Arupärimine

  (1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele.

  (2) Arupärimisele vastamise viisideks on:
  1) suuline vastus volikogu istungil;
  2) kirjalik vastus.

  (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult kantseleisse, kes edastab selle aadressile.. Arupärimises märgitakse sellele vastamise viis ja koht.

  (4) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul arupärimise kättesaamisest arvates kantseleisse, kes saadab selle viivitamatult arupärimise esitajale.

  (5) Arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal ja teistel volikogu liikmetel õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust.

§ 23.   Umbusalduse avaldamine

  (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele.

  (2) Umbusalduse algatamine toimub vallavolikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajatele esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

  (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse vallavolikogu järgmise istungi päevakorda.

  (4) Umbusaldushääletus volikogus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist; volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavolikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige.

  (5) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

  (6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mitmele valitsuse liikmele ning seejuures jääb otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse põhimääruses sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri.

  (7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni.

  (8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

§ 24.   Tagasiastumine

  Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

§ 25.   Volikogu liikme enesetaandamine

  (1) Volikogu liige ei osale küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab teda ennast või tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on aktsionärid või osanikud või juhtkonna liikmed.

  (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka volikogu liige, kui ta on teadlik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest ja kui volikogu liige, kes peaks enesetaanduse tegema, on jätnud enesetaanduse tegemata.

  (3) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorra punkti arutelu algust. Selles punktis ta sõna ei võta ega osale hääletamises. Enesetaandamise korral lahkub enesetaanduse teinud volikogu liige volikogu istungite saalist.

  (4) Volikogu liikme enesetaandamine ning lahkumine volikogu istungite saalist fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

§ 26.   Volikogu istungi protokoll

  (1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse ja tehakse kättesaadavaks kantseleis hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast volikogu istungit. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või piiratud või mis on mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Istungil osalenud volikogu liikmel on õigus teha märkusi protokolli kohta 5 tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.Lõike tekst

  (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

  (3) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

  (4) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

3. peatükk Valitsus 

1. jagu Valitsuse koosseis, kinnitamine, pädevus ja õigusaktid 

§ 27.   Valitsus ja selle koosseis

  (1) Valitsuse liikmete arvu ja struktuuri kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu. Valitsusse kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.

  (2) Valitsuse liikmed kinnitab ja palgalised valitsuse liikmed nimetab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul.

  (3) Valitsus saab volitused volikogu poolt ametisse nimetamise päevast.

  (4) Vallavalitsuse liige on kohustatud esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud alustel ja korras.

§ 28.   Valitsuse kinnitamine

  (1) Vallavanem esitab valitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseks nimekirjana.

  (2) Valitsuse liikmete kinnitamine ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel nimekirja alusel volikogu poolhäälte enamusega.

  (3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile küsimusi.

  (4) Valitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Volikogu liikmele antakse üks valitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga valitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha poolt või vastu.

  (5) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

  (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

  (7) Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse volikogu istungil välja vaheaeg.

  (8) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

  (9) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

  (10) Valitsuse liikmeks kinnitatakse ja ametisse nimetatakse kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse.

  (11) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsusse ametisse kinnitamise päevast.

  (12) Valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest.

  (13) Valitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue valitsuse liikme.

  (14) Valitsuse liikme kinnitamine, nimetamine ja ametist vabastamine vormistatakse volikogu otsusega.

  (15) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

  (16) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

§ 29.   Valitsuse pädevus

  (1) Valitsus:
  1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
  2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;
  3) lahendab ja korraldab kohaliku elu kogemusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
  4) lahendab küsimusi, mis on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse alusel delegeeritud valitsusele.

  (2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

  (3) Valitsus kehtestab oma korraldusega valitsuse hallatava asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.

§ 30.   Valitsuse õigusaktide avalikustamine ja jõustumise kord

  (1) Valitsuse õigusaktid ja protokollid on kõigile kättesaadavad kantseleis hiljemalt neljandal tööpäeval arvates nende vastuvõtmisest, välja arvatud aktid, mis sisaldavad andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mis on mõeldud valitsuse või hallatava asutuse siseseks kasutamiseks. Valitsuse määrused avalikustatakse valla veebilehel.

  (2) Valitsuse korraldused saadetakse viie tööpäeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele.

  (3) Valitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega.

  (4) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva.

2. jagu Vallavanem 

§ 31.   Vallavanema valimine

  (1) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt kuni neljaks aastaks.

  (2) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

  (3) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine:
  1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek;
  2) mitme kandidaadi esitamise korral kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;
  3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega, mis fikseeritakse volikogu istungi protokollis;
  4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile küsimusi.

  (4) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl.

  (5) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe.

  (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

  (7) Hääletamise läbiviimiseks kuulutatakse volikogu istungil välja vaheaeg.

  (8) Kui üles on seatud üks kandidaat, on hääletussedelil kandidaadi nimi ning kandidaadi nime järel lahtrid märkustega poolt ja vastu. Hääletav volikogu liige märgib hääletamissedeli vastavasse lahtrisse oma poolt- või vastuhääle ristiga. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama häältelugemiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinuid oma valimisotsustuse, kriipsutab ta sellel enne häältelugemiskomisjonile tagastamist läbi mõlemad lahtroid nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge hääletamistulemuste protokolli.

  (9) Kui üles on seatud mitu kandidaati, siis volikogu liige märgib hääletussedelil olevasse lahtrisse selle kandidaadi registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab. Kui volikogu liige rikub hääletamissedeli, on tal õigus saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletamissedel. Volikogu liige peab rikutud hääletamissedeli tagastama häältelugemiskomisjonile. Kui volikogu liige on hääletamissedelile juba märkinud on valimisotsustuse, kriipsutab ta selle enne hääletamissedeli häältelugemiskomisjonile tagastamist läbi nii, et otsustus ei ole loetav. Uue hääletamissedeli andmise kohta tehakse vastav märge hääletamistulemuste protokolli.

  (10) Hääletamissedel tunnistatakse kehtetuks:
  1) ühe kandidaadi puhul kui hääletamissedelil puudub vastavas lahtris rist või hääletussedelil pole üheselt aru saada hääletaja tahe;
  2) ühe kandidaadi puhul kui kandidaadi nime järel märgitud vastavates lahtrites ei ole risti või on rist mõlemas lahtris;
  3) kahe ja enama kandidaadi puhul kui vastavasse lahtrisse ei ole märgitud ühegi kandidaadi registreerimisnumbrit või on kirjutatud registreerimisnumber, mis ei ole antud ühelegi kandidaadile;
  4) kahe ja enama kandidaadi puhul kui vastavasse lahtrisse kirjutatud kandidaadi registreerimisnumber ei ole loetav või on parandatud ning ei ole üheselt mõistetav.

  (11) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

  (12) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega.

  (13) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse.

  (14) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine.

  (15) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik.

  (16) Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.

  (17) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus, esitada volikogule kinnitamiseks valitsuse liikmete arvu ja valitsuse (ametiasutuse) struktuuri.

§ 32.   Vallavanema pädevus

  (1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid.

  (2) Vallavanem:
  1) juhib ja korraldab valitsuse tööd ning valitsuse istungite ettevalmistamist;
  2) esindab või volitab teisi esindama valda ja valitsust vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele;
  3) annab valitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
  4) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;
  5) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse struktuuri, valitsuse liikmete arvu ja koosseisu;
  6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikmest ametist vabastamiseks;
  7) esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhti kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
  8) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

  (3) Vallavanema volitused algavad valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

  (4) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavanema käskkirjaga määratud isik vallavalitsuse liikmete seast.

  (5) Vallavanema asendajal on kõik vallavanema õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis on seotud vallavanema isikuga.

  (6) Vallavanemat asendav isik kirjutab õigusaktidele ja muudele valituse dokumentidele alla oma ametinimetuse, lisades sellele sõnad “vallavanema ülesannetes”.

  (7) Vallavanemal on õigus puhkusele seadustega sätestatud korras. Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse volikogu otsusega.

3. jagu Valitsuse töökord 

§ 33.   Valitsuse istung

  (1) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid toimuvad üks kord nädalas, kui valitsus ei otsusta teisiti. Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja.

  (2) Vallavalitsuse liige ei osale küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab teda ennast või tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või –hõimlased on aktsionärid, osanikud või juhtkonna liikmed.

  (3) Ettepaneku enesetaandamiseks võib vallavalitsuse liikmele teha ka vallavalitsuse liige, vallasekretär või muu istungil osalev isik, kui nad on teadlikud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud asjaoludest ja kui vallavalitsuse liige, kes peaks enesetaanduse tegema, on jätnud enesetaanduse tegemata.

  (4) Enesetaandamisest teatab vallavalitsuse liige enne nimetatud päevakorra punkti arutelu algust, selles punktis ta sõna ei võta ega osale hääletamises. Enesetaandamise korral lahkub enesetaanduse teinud vallavalitsuse liige vallavalitsuse koosolekute ruumist.

  (5) Vallavalitsuse liikme enesetaandamine ning lahkumine vallavalitsuse koosolekute ruumist fikseeritakse vallavalitsuse istungi protokollis. Küsimuse arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle vallavalitsuse liikme võrra väiksem.

  (6) Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest kantseleid.

  (7) Valitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest kantseleid.

  (8) Valitsuse istungi päevakorda esitatakse:
  1) volikogule esitatavate määruste ja otsuste eelnõud;
  2) valitsuse määruste ja korralduste eelnõud;
  3) muud valitsuse pädevuses olevad otsustamist vajavad küsimused.

  (9) Valitsuse õigusaktide algatamise õigus on:
  1) vallavanemal;
  2) valitsuse liikmel;
  3) valitsuse ametnikul;
  4) volikogul;
  5) volikogu komisjonil;
  6) valitsuse komisjonil;
  7) valitsuse hallatavate asutuste juhtidel;
  8) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.

  (10) Õigusaktide eelnõud koos lisadega esitatakse kantseleile hiljemalt üks tööpäev enne istungi toimumist. Eelnõu peab olema allkirjastatud selle algataja poolt.

  (11) Nõuetekohaselt esitatud eelnõude ja küsimuste alusel koostab kantselei valitsuse istungi päevakorra projekti ja esitab selle koos vajalike dokumentidega vallavanemale või tema asendajale.

  (12) Valitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav vallavanema käskkirjaga määratud isik, selle puudumisel valitsuse vanim liige. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

  (13) Vallavanema või tema asendaja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord.

  (14) Vallavanem või tema asendaja võib päevakorrapunktide arutamise järjekorras teha muudatusi. Istungi käigus võib valitsus päevakorrapunkti otsustamise üle viia järgmisele istungile.

  (15) Kui eelnõu algatajal ei ole võimalik osa võtta valitsuse istungist ja tema ülesandeid ei ole pandud teisele ametiisikule, võib valitsus päevakorrapunkti otsustamise üle viia järgmisele istungile.

  (16) Päevakorrapunkti arutamine algab eelnõu algataja või tema asendaja ettekandega.

  (17) Vallavanem või tema asendaja võib kindlaks määrata ettekannete, kaasettekannete ja sõnavõttude kestuse.

  (18) Pärast ettekannet ja kaasettekannet annab vallavanem või tema asendaja soovijatele sõna küsimuste esitamiseks.

  (19) Valitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Valitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Valitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli.

  (20) Valitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse nelja tööpäeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem või tema esindaja ja protokollija. Protokollid säilitatakse kantseleis.

  (21) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, ja hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

4. jagu Valitsuse komisjon 

§ 34.   Valitsuse komisjon

  (1) Valitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone.

  (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid ja tegutsemise tähtaja kinnitab valitsus. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse kantseleis hiljemalt viiendal tööpäeval pärast koosolekut.

  (3) Komisjoni koosseisu kinnitab valitsus.

5. jagu Vallasekretär 

§ 35.   Vallasekretär

  (1) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku kes vastab Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses kehtestatud nõuetele.

  (2) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

  (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.

  (4) Vallasekretär:
  1) täidab seadusest, käesolevast põhimäärusest ning ametijuhendist tulenevaid ülesandeid;
  2) juhib valla kantselei tööd;
  3) tagab volikogule esitatavate õigusaktide eelnõude vastavuse valla põhimääruses ning seadustes esitatud nõuetele.

4. peatükk Valla eelarvestrateegia, eelarve ja finantsjuhtimine 

§ 36.   Valla eelarvestrateegia

  (1) Valla eelarvestrateegia koostatakse vastavalt seadustele arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

  (2) Eelarvestrateegias esitatakse:
  1) valla majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;
  2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud ja eeldatavad põhitegevuse kulud vähemalt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud detailsuses, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantsallikatega, eeldatav finantstegevuse maht ja likviidsete varade muutus;
  3) ülevaade valla majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;
  4) valla ja tema arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu seisuga;
  5) valla ja tema arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus;
  6) muu valla finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.

  (3) Eelarvestrateegia eelnõu koostab valitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule hiljemalt 01. oktoobriks

  (4) Eelarvestrateegia eelnõu menetlemisel osalevad kõik volikogu komisjonid keskendudes oma tegevusvaldkonnale. Komisjonid esitavad oma ettepanekud eelarvestrateegia kohta valitsusele.

  (5) Eelarvestrateegiat arutatakse volikogus vähemalt kahel lugemisel ja see peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kolm nädalat.

§ 37.   Valla finantsjuhtimine ja eelarve koostamine

  (1) Valla finantsjuhtimist teostatakse ja eelarve koostatakse vastavalt seadustele.

  (2) Valla eelarve (edaspidi ka eelarve) on eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks valla vastava aasta tegevuste finantseerimisele ning koostatakse vähemalt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud detailsuses.

  (3) Valla eelarve koostatakse kassapõhiselt.

  (4) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

§ 38.   Kohalikud maksud

  (1) Volikogul on õigus seaduse alusel anda määrusi kohalike maksude kehtestamiseks (edaspidi maksumäärus).

  (2) Maksumäärus jõustub ja avalikustatakse seaduses ja volikogu õigusaktidega sätestatud korras.

§ 39.   Laenude võtmine

  Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud tingimusel ja korras.

§ 40.   Eelarve eelnõu koostamine

  (1) Eelarve eelnõu koostab valitsus vastavuses seadustes, valla põhimääruses ja muudes õigusaktides sätestatule.

  (2) Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles esitatakse vähemalt järgmine informatsioon:
  1) selgitused ja põhjendused Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 5 lõikes 3 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;
  2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;
  3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;
  4) vajadusel ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta;
  5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.

  (3) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab valitsus volikogule hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 30. novembriks.

  (4) Kui eelarve eelnõus nähakse ette kulutusi alustatavale ehitusele, tuleb projektile lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta kõigi eesseisvate eelarveaastate lõikes. Alustatava ehituse puhul tuleb lisada ka arvestused valminud ehitise sisustamise ja majandamise kulude kohta nende arvelevõtmiseks järgnevate aastate halduseelarves.

  (5) Valla asutused ning vabaühendused, kes soovivad valla abi oma projektide kaasrahastamiseks, esitavad valitsusele hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01. oktoobriks eelarve ettepanekud, sealhulgas investeeringud reastatuna eelistuse järgi.

  (6) Valitsus esitab järgmise eelarveaasta valitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad ja palgatingimused volikogule kinnitamiseks koos eelarve eelnõuga.

  (7) Eelarve eelnõu ka seletuskiri avaldatakse pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel vastavalt käesolevas põhimääruses sätestatud tähtaegadele. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

§ 41.   Eelarve eelnõu menetlemine, vastuvõtmine ja jõustumine

  (1) Eelarve eelnõu menetlevad kõik komisjonid ning esitavad oma seisukohad ning eelarve eelnõu parandus- ja täiendusettepanekud pärast eelarve esimest lugemist valitsusele valitsuse määratud tähtajaks.

  (2) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate kulude ja nende katteallikate kohta.

  (3) Eelarve vastuvõtmiseks peab volikogu läbi viima vähemalt kaks lugemist. Eelarve võetakse vastu poolthäälte enamusega.

  (4) Eelarve ja eelarve seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel. Veebilehel avaldatakse samuti eelarve menetlemist käsitlevad volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid.

  (5) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

§ 42.   Eelarveaasta alguseks vastu võtmata eelarve

  (1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib valitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendikuni eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelnõus vähemalt samas mahus.

  (2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljamineku kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib valitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendikuni alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

  (3) Valitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, mis eelmise aasta eelarves puudusid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
  1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktidest;
  2) enne eelarveaasta algust Kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduses § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
  3) Kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduse § 27 lõikest 2;
  4) kohtuotsusest.

  (4) Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.

§ 43.   Lisaeelarve

  (1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Valitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

  (2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse analoogiliselt eelarve eelnõuga käesolevas põhimääruses sätestatud viisil ja tähtajal.

  (3) Lisaeelarve eelnõu menetletakse volikogus analoogiliselt eelarve eelnõu menetlusega valla põhimääruses sätestatud viisil.

  (4) Lisaeelarve võib valitsuse ettepanekul võtta vastu ühe lugemisega. Lisaeelarve avalikustatakse vastavalt valla põhimääruse eelarve avalikustamise sätetele.

  (5) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui:
  1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;
  2) väljaminekud vähenevad ja need ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;
  3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;
  4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

  (6) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

  (7) Valitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad:
  1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist;
  2) enne eelarveaasta algust Kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;
  3) Kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduse § 27 lõikest 2;
  4) kohtuotsusest.

§ 44.   Eelarve täitmine

  (1) Eelarve täitmist korraldatud valitsus. Valitsusel ja valla asutustel on keelatud teha kulutusi, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesolevas põhimääruses või seaduses nimetatud juhtudel.

  (2) Eelarve täitmise eesmärgiks on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tuluallika järgi, samuti eelarves kavandatud kulude katmine.

  (3) Eelarves nähakse ette reservfond, mida valitsus kasutab vastavalt valla põhimääruse § 45 sätestatule.

  (4) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või lisaeelarvega.

  (5) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad:
  1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;
  2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;
  3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

  (6) Informatsiooni eelarve täitmise kohta esitab valitsus kord kvartalis volikogule.

§ 45.   Valla reservfondi kasutamise kord

  (1) Valla reservfondi suurus kinnitatakse volikogu otsusel valla eelarve koosseisus.

  (2) Reservfondi kasutatakse valitsuse korralduse alusel:
  1) loodusõnnetuste, tulekahjude jmt tagajärgede likvideerimiseks;
  2) pädevate riigiorganite õigusaktidest tulenevate riigi poolt reguleeritavate, riigieelarvest mittehüvitatavate hindade ja tariifide ettenägematu tõusu katmiseks;
  3) valla majanduse ja sotsiaalsfääri erakorraliste ja ettenägematute kulude katteks.

  (3) Reservfondi kasutamise aruanne on majandusaasta aruande osa. Seal esitatakse reservfondist kaetud kulude loetelu ja summad koos valitsuse korralduste äranäitamisega.

§ 46.   Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine

  (1) Majandussaasta aruande koostab valitsus ning esitab selle hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 31. maiks volikogule kinnitamiseks.

  (2) Majandusaasta aruanne koostatakse vastavalt Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses ja valla põhimääruses sätestatud nõuetele.

  (3) Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks. Majandusaasta aruanne avalikustatakse valla veebilehel.

5. peatükk Arengukava 

§ 47.   Valla arengukava

  (1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimiseks tegevusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

  (2) Arengukava investeeringute kava on arengukavast tulenev dokument, mis koosneb valla arengukavale vastavatest arengueesmärkidest ja ülesannetest, neile vastavatest tegevustest, mis on jaotatud vastavalt aastate lõikes nende teostamise ajale. Investeeringute kava juurde lisatakse ka nende summaline jaotus, finantseerimisallikad ja nende teostajad.

  (3) Kõik üldplaneeringud ning valla kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad lähtuvad valla arengukavast, peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla üksteisega vastuolus.

  (4) Arengukava projekti koostab valitsus ja esitab selle kinnitamiseks volikogule.

  (5) Arengukava osa on eelarvestrateegia, mille nõuded on sätestatud Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

  (6) Mistahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohususte kohta.

  (7) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada:
  1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
  2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks;
  3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel.

  (8) Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. Arengukava eelnõu avalikustatakse raamatukogus, kantseleis ja valla veebilehel. Arengukava kohta tehtud ettepanekuid esitab valitsus koos oma seisukohaga volikogule.

  (9) Volikogu kinnitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmise volikogu määrusega enne, kui valitsus esitab eelarve eelnõu volikogule, või hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01. oktoobriks.

  (10) Arengukava eelnõu arutatakse vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil.

  (11) Arengukava koos eelarvestrateegiaga ning volikogu istungi ja volikogu komisjonide protokollid arengukava menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel.

  (12) Arengukava ja arengukava muudatused avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest volikogu poolt. Vallasekretär esitab arengukava või selle muudatuste vastuvõtmisest arvates kahe nädala jooksul maavanemale ja Siseministeeriumile elektrooniliselt informatsiooni arengukava või arengukava muudatuste vastuvõtmise kohta.

  (13) Arengukava täitmise aruanne esitatakse volikogule läbivaatamiseks koos majandusaasta aruandega.

6. peatükk Valla ametiasutuste hallatavate asutuste moodustamine 

§ 48.   Valla ametiasutuste hallatavate asutuste moodustamise kord ja põhimõtted

  (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud.

  (2) Valla ametiasutuse hallatava asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Valla ametiasutuse hallatava asutuse põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi või volikogu volitusel valitsus, kui seadustest ei tulene teisiti.

  (3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse struktuuri ja koosseisu kinnitab asutuse juhi ettepanekul valitsus.

  (4) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi nimetab ametisse ja vabastab vallavanema ettepanekul valitsus. Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhiga sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingu vallavanem.

  (5) Valla ametiasutuse hallataval asutusel on oma eelarve, oma nimetusega pitsat ning dokumendiplangid.

  (6) Valla ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

7. peatükk Rakendussätted 

§ 49.   Õigusaktide kehtetuks tunnistamine

  (1) Tunnistada kehtetuks Rakvere Vallavolikogu 21.02.2007 määrus nr 4 “ Rakvere valla põhimääruse kinnitamine”.

  (2) Tunnistada kehtetuks Rakvere Vallavolikogu 18.11.2009 määrus nr 1 “Rakvere Vallavolikogu 21.02.2007 määrus nr 4 “Rakvere valla põhimääruse kinnitamine” muutmine”.

§ 50.   Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 24. detsembril 2012.