Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 ja kaugkütteseaduse § 5 lõike 2, Kose, Kose-Uuemõisa ja Ravila aleviku üldplaneeringu, halduskohtumenetluse seadustiku § 9 lg1 ja § 9¹ lg 1 alusel.
§ 1.
ÜLDSÄTTED
(1) Käesoleva määrusega kehtestatakse Kose valla Kose, Kose-Uuemõisa ja Ravila alevike kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja kord,, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ning soojusettevõtja arenduskohustus.
(2) Käesolevat määrust tuleb käsitleda koos kaugkütteseadusega.
(3) Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:
1) kaugküte on soojuse tootmine ja võrgu kaudu jaotamine tarbijate varustamiseks soojusega kaugküttesüsteemi kaudu;
2) kaugküttesüsteem on soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehniline süsteem, mille moodustavad soojuse tootmise, jaotamise ja tarbimise tehnilised vahendid ja nendega seotud ehitised;
3) võrk on torustike, seadmete, abiseadmete ja nendega seotud ehitiste kohtkindlalt ehitatud talituslik kogum või selle osa, mis on vajalik soojuse jaotamiseks, kusjuures võrguks ei loeta käesoleva seaduse tähenduses tarbijapaigaldisi;
4) tarbijapaigaldis on kinnistul, ehitises või ühtse majandusüksuse moodustavas funktsionaalselt seotud ehitiste kompleksis ja nende teenindamiseks vajalikul maal ehitatud omavahel ühendatud soojatorustike ja abiseadmete võrguga ühendatud või ühendatav talituslik kogum tarbija varustamiseks soojusega;
5) liitumispunkt on võrgu ja tarbijapaigaldise ühenduskoht;
6) võrgu teeninduspiir on piir, milleni võrguettevõtja lepingu alusel kaugküttesüsteemi haldab;
7) võrgupiirkond on maa-ala, kus asub ja kus arendatakse ühe võrguettevõtja omandis või valduses olevat võrku;
8) tegevuspiirkond on tegevusloaga kindlaks määratud ala, kus soojusettevõtja tegutseb;
9) tarbija on isik, kes ostab võrgu kaudu jaotatavat soojust;
10) võrguettevõtja on ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks;
11) liitumine on tarbijapaigaldise ühendamine võrguga.
12) Soojusettevõtja on ettevõtja, kes tegutseb vähemalt ühel tegevusalal, milleks on soojuse tootmine, jaotamine või müük, ning vastutab nende tegevustega seonduvate kaubanduslike, tehniliste või hooldusküsimuste lahendamise eest.
13) Kaugküttepiirkond on üldplaneeringu alusel kindlaksmääratud maa-ala, millel asuvate tarbijapaigaldiste varustamiseks soojusega kasutatakse kaugkütet, et tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.
§ 2.
KOSE VALLA ALEVIKE KAUGKÜTTEPIIRKONNA PIIRID
Kose valla alevike kaugküttepiirkonna piirid on kaartidel, mis on toodud määruse lisades 1, 2 ja 3.
§ 3.
VÕRGUGA LIITUMISE JA VÕRGUST ERALDUMISE KORD
(1) Soojusettevõtja on võrgu tehniliste võimaluste piires kohustatud ühendama võrguga kõik
tema võrgupiirkonnas asuvad liitumistaotluse esitanud liitujate tarbijapaigaldised, kui sellega ei seata ohtu varasemate liitujate varustuskindlust.
(2) Isikud, kes kaugküttepiirkonna määramise ajal ei kasuta kaugkütet, ei ole kohustatud liituma võrguga.
(3) Võrguga liitumine kaugküttepiirkonnas toimub kaugkütteseadusega sätestatud korras.
(4) Soojusettevõtjal on õigus võtta võrguga liitujalt põhjendatud liitumistasu.
(5) Kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis ehitatava või rekonstrueeritava ehitise soojusega varustamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud erandjuhtudel.
(6) Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on:
1) ajutised ehitised;
2) ehitised, mille projekteeritud maksimaalne soojuskoormus on alla 35 kW;
3) ehitised, mille ühendamist ei võimalda võrgu tehnilised võimalused või mille
võrku ühendamine seaks ohtu varasemate liitujate varustuskindluse;
4) ehitised, mille puhul kütteks kasutatakse tehnoloogilist jääksoojust.
(7) Loa käesoleva paragrahvi lõikes 6 loetletud erisuste kasutamiseks annab Kose Vallavalitsus (edaspidi – vallavalitsus):
[RT IV, 22.05.2015, 3 - jõust. 25.05.2015]
1) detailplaneeringu koostamise korral detailplaneeringu lähteseisukohtadega;
[RT IV, 22.05.2015, 3 - jõust. 25.05.2015]
2) muudel seaduses ettenähtud juhtudel projekteerimistingimustega.
[RT IV, 22.05.2015, 3 - jõust. 25.05.2015]
(8) Võrgust eraldumiseks loetakse võrguühenduse katkestamist koos liitumise ja soojuse müügi lepingute lõpetamisega.
(9) Võrgust eraldumist kaugküttepiirkonnas on tarbijal lubatud taotleda alljärgnevatel juhtudel:
1) kaugküttevõrgu kaudu soojusega varustatud ehitise lammutamisel või konserveerimisel;
2) ehitise soojusega varustamiseks hakatakse kasutama kogu soojavajaduse rahuldamiseks tehnoloogilist jääksoojust.
(10) Eraldumist taotlev tarbija peab võrguettevõtjale esitama võrgust eraldumise põhjendatud taotluse arvamuse saamiseks ja seejärel esitab selle vallavalitsusele otsustamiseks.
(11) Taotlusega koos esitab eraldumist taotlev tarbija kõigi ehitises paiknevate ühisomandis olevate tarbijapaigaldiste omanike kirjaliku ühisotsuse kaugküttest loobumise ja alternatiivküttele ülemineku kohta ja alternatiivkütte projektlahenduse koos ehitise küttesüsteemi tasakaalustamise teostamise garantiiga.
(12) Võrguettevõtja peab esitama põhjendatud arvamuse 15 päeva jooksul, vallavalitsus peab vastama tarbija taotlusele 30 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates.
(13) Eraldumistingimustes määratakse kindlaks:
1) võrguühenduse likvideerimise aeg, arvestades, et see toimuks vähemalt 6 kuu jooksul eraldumistaotluse esitamisest arvates;
2) võrguühenduse likvideerimise tehnilised nõuded ja põhjendatud kulud, mis on vajalikud võrgu stabiilsuse ja teiste tarbijate varustuskindluse tagamiseks.
(14) Omavoliliselt tarbijapaigaldise väljalülitamisega või väljalõikamisega tekitatud kahju soojusettevõtjale või teistele ühis- või kaasomandis olevate tarbijapaigaldiste omanikele katab selle tekitaja seadusega ettenähtud korras.
§ 4.
KAUGKÜTTE ÜLDISED KVALITEEDINÕUDED
(1) Soojusettevõtja (võrguettevõtja) on kohustatud tagama tema omandis või valduses oleva
kaugküttevõrguga ühendatud tarbijate pideva varustamise vajalikus koguses soojusega vastavalt soojusettevõtja ja tarbija vaheliste lepingutega määratud tingimustele.
(2) Kaugküttevõrgus peab võrguettevõtja hoidma stabiilset hüdraulilist režiimi ja soojuskandja temperatuurigraafikut, milles on tarbijaga kokku lepitud.
(3) Konkreetsed kaugküttevõrgu kvaliteedinõuded esitatakse soojuse tarnija ja tarbija vahel sõlmitavas soojuse müügilepingus.
(4) Soojuse müügilepingule on ettenähtud tarbimisvõimsuse tagamiseks lisatud soojusallikast väljastatava soojuskandja temperatuurigraafik, mis arvestab välisõhutemperatuuri, ilmastiku prognoosi, tuule kiirust ning soojusvõrgu inertsi.
(5) Mitteplaanilise soojuskatkestuse pikkus tarbija juures välisõhu temperatuuril alla -5°C võib ulatuda kuni 12 tunnini. Vääramatu jõu (force majeure) olukorras, kui soojusettevõtja ei suuda soojuskatkestust 12 tunni jooksul likvideerida, on tarbija soojusettevõtja vastava nõudmise korral kohustatud oma tarbijapaigaldise soojuskandjast tühjendama.
(6) Plaanilisi soojuskatkestusi ei alustata kui välisõhu temperatuur piirkonnas on langenud alla -5°C.
(7) Tarbijapaigaldises tarbitud soojushulgad peavad olema mõõdetud.
(8) Soojusmõõtjat läbiva soojuskandja kulu ja temperatuuride vahe hetkväärtused ei tohi väljuda soojusmõõtja lubatud tööpiirkonnast. Soojusmõõtja omanik peab kindlustama selle mõõtepiirkonna vastavuse mõõtja asukohas esinevate soojuskandja kulu (voolukiirusega) ja temperatuuride vahe hetkväärtustega.
§ 5.
SOOJUSE PIIRHINNA KOOSKÕLASTAMISE KORD
(1) Soojusettevõtja peab soojuse piirhinna kooskõlastama vastavalt kaugkütteseadusele.
(2) Soojuse piirhinda väljendatakse eesti kroonides megavatt-tunni (MWh) kohta ilma käibemaksuta.
(3) Soojuse piirhind peab tagama soojusettevõtte:
1) vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmise;
2) investeeringud tegevus- ja arenduskohustuste täitmiseks;
3) keskkonnanõuete täitmise;
4) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmise;
5) põhjendatud ja mõistliku tulukuse.
(4) Soojuse piirhinna kalkulatsiooni koostab soojusettevõtja ja esitab selle kooskõlastamiseks vallavalitsusele.
(5) Kooskõlastamiseks esitatav piirhind ning piirhinda põhjendavad arvutused peavad olema arusaadavad ja selged ning olema vajadusel varustatud täiendava informatsiooni või seletuskirjaga.
(6) Soojusettevõtja poolt taotletud soojuse piirhinna kooskõlastamisel lähtub vallavalitsus eelkõige kaugkütteseadusest.
(7) Vallavalitsus teeb soojuse piirhinna kooskõlastuse kohta otsuse 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest.
(8) Vallavalitsuse nõudel peab soojusettevõtja täiendavalt selgitama ja põhjendama piirhinna moodustamise aluseid.
(9) Soojust võib müüa hinnaga, mis ei ületa vallavalitsuse poolt kooskõlastatud piirhindasid.
(10) Soojusettevõtja peab avalikustama oma võrgupiirkonnas soojuse piirhinna vähemalt kolm kuud enne selle kehtima hakkamist.
(11) Soojusettevõtja võib taotleda hinnavalemi kooskõlastamist kuni kolmeks aastaks.
(12) Hinnavalemit kasutatakse soojuse piirhinna kooskõlastamiseks soojusettevõtja taotlusel tema tegevusest sõltumatute ja soojuse hinda mõjutavate tegurite (nt. hinna muutuvkulu komponentide muutumine) ilmnemisel.
(13) Vallavalitsus ei avalda seoses soojuse piirhinna kooskõlastamisega saadud teavet kolmandatele isikutele, välja arvatud juhul, kui teabe avaldamine on ette nähtud seadusega või kui teabe edastamine on vajalik kaugkütteseadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
§ 6.
SOOJUSETTEVÕTJA ARENDUSKOHUSTUS
(1) Soojusettevõtja arendab tema omandis või valduses olevaid kaugküttesüsteeme ja tõstab nende efektiivsust, et tema võrgupiirkonnas oleks tagatud uute liitujate tarbijapaigalduste võrku ühendamine ja seal olevate tarbijate ja liitujate kvaliteedinõuetele vastava soojusega varustamine.
(2) Soojusettevõtja arenduskohustus tuleneb ÅF – Estivo AS poolt 04.06.1999 koostatud Kose valla energiavarustuse arengukavast ja ÅF – Estivo AS poolt jaanuaris 2007 koostatud Kose, Kose – Uuemõisa ja Ravila asulate soojusvarustuse aruandest.
(3) Soojusettevõtja arenduskohustuste täitmist kontrollib vallavalitsus.
§ 7.
LÕPPSÄTTED
(1) Järelevalvet käesolevas määruses sätestatud nõuete täitmise üle teostab vastavalt oma pädevusele vallavalitsus.
(2) Määrus jõustub 01. juunil 2009.
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter