Tööhõiveprogramm 2014–2015

Määrus kehtestatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 4¹ lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Reguleerimisala

  Määrusega kehtestatakse tähtajaline tööhõiveprogramm (edaspidi programm), millega reguleeritakse tööturuteenuste osutamist ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse, maksmist programmi kestuse ajal ning programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamist.

§ 2.  Programmi eesmärgid

  (1) Programmi üldeesmärk on ennetada töötust ja lühendada töötuse kestust ning aidata tööle isikud, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse, puude või pikaajalise tervisehäire või muude eriliste takistuste tõttu.

  (2) Üldeesmärgi saavutamiseks on programmi alaeesmärgid:
  1) töö kaotamise ohus olevate isikute töötuse ennetamine ja töölt tööle liikumise toetamine;
  2) karjäärivalikute ja tööotsingute toetamine;
  3) tööandjate toetamine sobivate töötajate leidmisel ja töölerakendamisel;
  4) alustavate ettevõtjate jätkusuutlikkuse toetamine;
  5) tööd leida soovivate isikute kvalifikatsiooni tõstmine;
  6) töölesaamise takistuste kõrvaldamine;
  7) töövalmiduse suurendamine.

§ 3.  Programmi ajaline kestus

  Programmi raames osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi 1. jaanuarist 2014. a kuni 31. detsembrini 2015. a.

§ 4.  Programmi rahaline maht

  (1) Programmi rahaline maht on programmi kestuse ajal tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ning programmis sätestatud tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste, välja arvatud töötutoetuse, maksmiseks kavandatud rahasumma.

  (2) Programmi rahaline maht on 2014. aastal kuni 36,2 miljonit eurot ja 2015. aastal kuni 33 miljonit eurot.

2. peatükk Programmi tegevused 

1. jagu Üldsätted 

§ 5.  Täiendavad tööturuteenused

  Programmiga kehtestatakse ning programmi alusel osutatakse peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatu järgmiseid tööturuteenuseid:
  1) karjääriinfo vahendamine;
  2) tööotsingunõustamine;
  3) ettevõtluse toetamine;
  4) individuaalne töölerakendamine;
  5) nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks;
  6) töövalmiduse toetamine;
  7) kvalifikatsiooni saamise toetamine.

§ 6.  Tööturuteenuste osutamine soodsamatel tingimustel

  Programmi alusel võib tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatust soodsamatel tingimustel osutada järgmiseid tööturuteenuseid:
  1) töövahendus;
  2) tööturukoolitus;
  3) tööharjutus;
  4) palgatoetus;
  5) tööruumide ja -vahendite kohandamine;
  6) tugiisikuga töötamine.

§ 7.  Tööturuteenuste kasutamiseks õigustatud isikud

  (1) Programmi raames osutatakse tööturuteenuseid peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduses sätestatu järgmistele isikutele:
  1) töötule osutatakse käesoleva määruse § 5 punktides 1, 2 ja 4–7 nimetatud tööturuteenuseid;
  2) täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppivale töötule, kaasa arvatud akadeemilisel puhkusel viibivale töötule, osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 9 ning käesoleva määruse § 5 punktides 1, 2, 4, 5 ja 7 nimetatud tööturuteenuseid. Täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppivale puude või pikaajalise tervisehäirega töötule, kaasa arvatud akadeemilisel puhkusel viibivale töötule, osutatakse ka tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 10–13 nimetatud tööturuteenuseid;
  3) pikaajalise tervisehäirega töötule osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 10–13 nimetatud tööturuteenuseid, kui see on vajalik tervisehäirest tingitud takistuse kõrvaldamiseks tööle asumisel või töötamisel;
  4) pikaajalisele töötule, sotsiaalse erivajaduse või sõltuvusprobleemiga töötule osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 13 nimetatud tööturuteenust;
  5) tööotsijale, kes on saanud teate töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta koondamise tõttu (edaspidi koondamisteatega tööotsija), osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3, 5 ja 9 ning käesoleva määruse § 5 punktides 1, 2, 5 ja 7 nimetatud tööturuteenuseid individuaalse tööotsimiskava alusel;
  6) koondamisteatega tööotsijale, kellel on puue või pikaajaline tervisehäire, osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 10–13 nimetatud tööturuteenuseid individuaalse tööotsimiskava alusel;
  7) isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, osutatakse käesoleva määruse § 5 punktides 1 ja 2 nimetatud tööturuteenuseid;
  8) isikule, kes töötab töölepingu alusel, avalikus teenistuses või tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktis 3¹ või 3² nimetatud ametis (edaspidi töötaja) ning kellel on puue või pikaajaline tervisehäire, mis takistab töötamist, osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 11 ja 13 nimetatud tööturuteenuseid ning § 9 lõike 1 punktis 10 nimetatud tööturuteenust käesoleva määruse §-s 20 sätestatud tingimustel;
  9) puude või pikaajalise tervisehäirega isikule, kes on äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana tähtajatult või tähtajaga vähemalt kolm aastat, osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 10 nimetatud tööturuteenust käesoleva määruse §-s 20 sätestatud tingimustel;
  10) töötajale, kes ei ole pikka aega tulnud toime töö- või teenistusülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töö- või teenistussuhet jätkata, ning kellele tööandja pakub ümber- või täiendusõppe läbimisel teist tööd, osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööturuteenust käesoleva määruse § 17 lõikes 3 sätestatud tingimustel;
  11) töötajale, kes oli tööle asumisele eelnevalt töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud ning kes vajab oma tööülesannete täitmiseks tööalaste teadmiste ja oskuste täiendamist, osutatakse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 nimetatud tööturuteenust käesoleva määruse § 17 lõikes 4 sätestatud tingimustel;
  12) isikule, kes sai tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 9 nimetatud tööturuteenust ning kelle äriplaanis ettenähtud majandustegevus jätkub, osutatakse käesoleva määruse § 5 punktis 3 nimetatud tööturuteenust.

  (2) Isikule, kes on töötuna arveloleku ajal suunatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 3 või käesoleva määruse § 5 punktides 5 ja 7 nimetatud tööturuteenusele, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist, kui töötuna arvelolek on lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 2–8 sätestatud asjaoludel või § 7 lõike 1 punkti 7 alusel. Isikule, kes on töötuna arveloleku ajal suunatud käesoleva määruse § 5 punktis 2 nimetatud tööturuteenusele, jätkatakse tööturuteenuse osutamist ka pärast töötuna arveloleku lõpetamist.

  (3) Koondamisteatega tööotsijale, kes on töö- või teenistussuhte ajal:
  1) suunatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktides 3 ja 5 või käesoleva määruse § 5 punktides 2, 5 ja 7 nimetatud tööturuteenusele, osutatakse tööturuteenust, millele ta on suunatud, ka pärast töö- või teenistussuhte lõppemist;
  2) esitanud avalduse tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 9 nimetatud tööturuteenuse saamiseks, võib esitatud avalduse alusel pärast töö- või teenistussuhte lõppemist osutada taotletud tööturuteenust üksnes juhul, kui isik on võetud töötuna arvele.

§ 8.  Tööturutoetuste saamiseks õigustatud isikud

  (1) Peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 34 punktides 1–3 nimetatud isikute on stipendiumi õigus saada töötul, kes osaleb käesoleva määruse §-s 14 nimetatud vabatahtlikul tööl.

  (2) Peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 36 punktides 1–3 nimetatud isikute on sõidu- ja majutustoetust õigus saada:
  1) töötul, kes osaleb tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 9 lõike 1 punktis 4 nimetatud tööturuteenusel;
  2) töötul, kes osaleb käesoleva määruse § 5 punktides 2 ja 4–7 nimetatud tööturuteenusel ja § 16 lõikes 1 nimetatud proovitööl.

2. jagu Täiendavad tööturuteenused 

§ 9.  Karjääriinfo vahendamine

  Karjääriinfo vahendamine on isikule teabe andmine töötamis- ja õppimisvõimaluste ning tööotsimise allikate ja viiside kohta. Karjääriinfo vahendamise eesmärk on toetada isiku tööotsinguid ja valikute tegemist tööturul.

§ 10.  Tööotsingunõustamine

  Tööotsingunõustamine on isiku töö otsimiseks vajalike teadmiste ja oskuste ning töölesaamist toetavate sotsiaalsete oskuste arendamine. Tööotsingunõustamise eesmärk on suurendada isiku aktiivsust töö otsimisel.

§ 11.  Ettevõtluse toetamine

  (1) Ettevõtluse toetamine on ettevõtluse alustamise toetust saanud isikule ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud koolituskulu, individuaalse nõustamise ja mentorluse kulu hüvitamine ning isiku nõustamine mentorklubis. Ettevõtluse toetamise eesmärk on toetada isiku äriplaani elluviimist ja jätkusuutlikkust.

  (2) Ettevõtluse toetamise teenust osutatakse isikule kahe aasta jooksul ettevõtluse alustamise toetuse saamisest.

  (3) Ettevõtluse toetamiseks võib Eesti Töötukassa kokkuleppel isikuga hüvitada:
  1) koolituskulu kuni 959 eurot;
  2) individuaalse nõustamise kulu kuni 150 eurot;
  3) mentorluse kulu kuni 959 eurot.

§ 12.  Individuaalne töölerakendamine

  (1) Individuaalne töölerakendamine on isiku erivajadusest lähtuvalt isiku töölesaamise toetamine juhendamise ja muude tugitegevuste vormis. Individuaalse töölerakendamise eesmärk on aidata tööle isik, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse, sotsiaalsete erivajaduste, hoolduskohustuse, puude või pikaajalise tervisehäire või muude eriliste takistuste tõttu.

  (2) Individuaalse töölerakendamise teenuse osutamisel võib Eesti Töötukassa hüvitada isikule või tasuda isiku eest tööturuteenusel osalemise ja tööleasumisega seotud lisakulud, eelkõige hooldusteenuse kulu ja isiku erivajadusest tingitud muu kulu.

  (3) Hooldusteenuse kulu võib hüvitada töötule, kes ei saa osaleda tööturuteenusel ega asuda tööle kuni seitsmeaastase lapse kasvatamise või eaka või puudega isiku hooldamise tõttu.

  (4) Hooldusteenuse kulu hüvitatakse iga tööturuteenusel osaletud päeva eest või töötamise esimesel kolmel kuul iga töötatud päeva eest. Kui hooldusteenuse kulu sisaldab kohatasu, hüvitatakse kulu sõltumata tööturuteenusel osaletud või töötatud päevade arvust.

  (5) Hooldusteenuse kulu hüvitatakse kuni 16 eurot ühe päeva eest ühe hooldatava kohta. Kui hooldusteenuse kulu sisaldab kohatasu, hüvitatakse kulu kuni 352 eurot ühe kuu eest hooldatava kohta. Põhjendatud vajaduse korral, eelkõige hooldatava erivajaduse korral, võib hooldusteenuse kulu hüvitada suuremas ulatuses.

  (6) Eesti Töötukassa ei hüvita isiku hooldusteenuse kulu, kui selle hüvitab isikule kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 13.  Nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks

  Nõustamine töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks on isiku nõustamine töökaotuse ja töötusega seotud psühholoogiliste probleemide või võla- või sõltuvusprobleemide lahendamiseks. Nõustamise eesmärk on toetada töö otsimist, tööturuteenustes osalemist ja töölesaamist.

§ 14.  Töövalmiduse toetamine

  Töövalmiduse toetamine, sealhulgas vabatahtlik töö ja talgutöö, on isiku tööotsimise aktiivsuse ja tööharjumuse säilitamine. Töövalmiduse toetamise eesmärk on arendada isiku sotsiaalseid oskusi, soodustada isiku töölesaamist ja valmistada teda ette tööeluks.

§ 15.  Kvalifikatsiooni saamise toetamine

  Kvalifikatsiooni saamise toetamine on isiku eest kvalifikatsiooni tõendava dokumendi, sealhulgas kutse- või pädevustunnistuse ja mootorsõiduki juhtimise õigust tõendava dokumendi saamisega seotud kulu ja riigilõivu kulu kandmine.

3. jagu Tööturuteenuste osutamine soodsamatel tingimustel 

§ 16.  Töövahendus

  (1) Töövahenduse teenuse osutamisel võib Eesti Töötukassa leppida tööandjaga kokku isiku osalemise proovitööl.

  (2) Proovitöö maksimaalseks kestuseks on üks päev.

§ 17.  Tööturukoolitus

  (1) Tööturukoolituse teenust võib osutada koolituskaardi alusel. Koolituskaardi alusel valib isik talle individuaalses tööotsimiskavas kokkulepitud koolitusvajadusele vastava tööturukoolituse Eesti Töötukassa kvalifitseeritud koolitajate nimekirja kantud koolitajate pakutavatest koolitustest.

  (2) Koolituskaardi alusel võib ühe isiku eest tasuda tööturukoolituse kulu kahe aasta jooksul kuni 2500 eurot.

  (3) Töötajale, kes ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata, ning kellele tööandja pakub ümber- või täiendusõppe läbimisel teist tööd, tööturukoolituse teenuse osutamiseks võib Eesti Töötukassa eelneval kokkuleppel tööandjaga hüvitada tööandjale kuni 50 protsenti koolituse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1250 eurot.

  (4) Töötajale, kes oli tööle asumisele eelnevalt olnud töötuna arvel järjest vähemalt 12 kuud ning kes vajab oma tööülesannete täitmiseks tööalaste teadmiste ja oskuste täiendamist, tööturukoolituse teenuse osutamiseks võib Eesti Töötukassa eelneval kokkuleppel tööandjaga hüvitada tööandjale kuni 50 protsenti koolituse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1250 eurot. Tööturukoolituse kulu võib tööandjale hüvitada aasta jooksul arvates töötaja tööleasumisest.

§ 18.  Tööharjutus

  Tööharjutuse kestus pikaajalisele, sotsiaalsete erivajadustega, puudega või pikaajalise tervisehäirega töötule on kuni kuus kuud.

§ 19.  Palgatoetus

  (1) Palgatoetusega saab tööle rakendada töötu, kes on tööle asumisele eelneva 15 kuu jooksul olnud töötuna arvel vähemalt 12 kuud, kui tema töötuna arvelolek on vahepeal lõpetatud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–3², 7 või 8 sätestatud asjaoludel.

  (2) Palgatoetust võib peale töötu tähtajatu töölepinguga tööle võtmise taotleda ka töötu vähemalt kuuekuulise tähtajalise töölepinguga tööle võtmise korral. Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja vältel, aga mitte kauem kui kuue kuu eest.

§ 20.  Tööruumide ja -vahendite kohandamine

  (1) Peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 20 sätestatud tööle asumise toetamise võib tööruumide ja -vahendite kohandamise kulu hüvitada:
  1) tööandjale puudega või pikaajalise tervisehäirega töötaja töötamise jätkamiseks;
  2) füüsilisest isikust ettevõtjale, kui ettevõtjana tegutsev isik on puude või pikaajalise tervisehäirega.

  (2) Lõikes 1 sätestatud juhtudel hüvitatakse kuni 75% kohanduse maksumusest, lähtuvalt puudest või pikaajalisest tervisehäirest tingitud takistuse kõrvaldamise kulu mõistlikkusest.

§ 21.  Tugiisikuga töötamine

  (1) Tugiisikuga töötamise teenust võib osutada kuni 1000 tundi 12 kuu jooksul tugiisikuga töötamise teenuse osutamise alustamisest arvates. Tundide jaotus kuude kaupa lepitakse kokku teenuse osutamiseks sõlmitud halduslepingus.

  (2) Tugiisikuga töötamise teenust võib peale tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 23 lõikes 4 sätestatu osutada ka tähtajalise töölepinguga tööle või määratud ajaks teenistusse võtmise korral vähemalt kuueks kuuks.

  (3) Lõikes 2 sätestatud juhul osutatakse tugiisikuga töötamise teenust töö- või teenistustähtaja jooksul, kuid mitte kauem kui 12 kuu jooksul. Lühema kui kaheteistkuulise töö- või teenistustähtaja puhul leitakse tugiisikuga töötamise tundide arv, jagades 1000 tundi 12 kuuga ja korrutades tähtajalise lepingu kestusega kuudes.

4. jagu Tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste maksmise korraldus 

§ 22.  Tööturuteenuste osutamine ja tööturutoetuste maksmine

  (1) Programmi alusel osutatakse tööturuteenuseid ja makstakse tööturutoetusi, välja arvatud töötutoetust, tööturuteenuste ja -toetuste seaduses ning käesolevas määruses sätestatud põhimõtetel, tingimustel ja korras.

  (2) Koondamisteatega tööotsijale koostatakse tööotsija ja Eesti Töötukassa koostöös individuaalne tööotsimiskava, mis sisaldab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 10 lõike 2 punktides 1, 2 ja 5 nimetatud andmeid.

  (3) Käesoleva määruse §-s 19, § 20 lõike 1 punktis 1 ning §-s 21 sätestatud tööturuteenuste osutamine on riigiabi, mida antakse kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EÜ) nr 800/2008 EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse ühisturuga kokkusobivaks (üldine grupierandi määrus) (ELT L 214, 9.08.2008, lk 3–47), kui isik, kelle tööle rakendamise või töö jätkamise toetamiseks abi antakse, vastab üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 18 või 20.

  (4) Vähese tähtsusega abi, mida antakse kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega (EÜ) nr 1998/2006, milles käsitletakse asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 379, 28.12.2006, lk 5–10), nr 1535/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes põllumajandustoodete tootmise sektoris (ELT L 337, 21.12.2007, lk 35–41), ning nr 875/2007, milles käsitletakse EÜ asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes kalandussektoris ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1860/2004 (ELT L 193, 25.07.2007, lk 6–12), on:
  1) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 18 sätestatud tööturuteenuse osutamine käesoleva määruse § 19 lõikes 1 nimetatud isikule, kes ei ole üldise grupierandi määruse kohaselt ebasoodsas olukorras olev töötaja või puudega töötaja;
  2) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 19 sätestatud tööturuteenuse osutamine käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud isikule;
  3) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 20 sätestatud tööturuteenuse osutamine käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 3, 6 ja 8 nimetatud isikule, kes ei ole üldise grupierandi määruse kohaselt puudega töötaja, ning § 7 lõike 1 punktis 9 nimetatud isikule;
  4) tööturuteenuste ja -toetuste seaduse §-s 23 sätestatud tööturuteenuste osutamine käesoleva määruse § 7 lõike 1 punktides 3, 6 ja 8 nimetatud isikule, kes ei ole üldise grupierandi määruse kohaselt puudega töötaja, ning § 7 lõike 1 punktis 4 nimetatud isikule;
  5) käesoleva määruse §-s 11 ja § 17 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tööturuteenuse osutamine.

  (5) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi ei anta ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasimaksmiseks.

§ 23.  Tööturuteenuste osutamise korraldus

  (1) Paragrahvis 5 nimetatud tööturuteenuseid osutatakse järgmiselt:
  1) karjääriinfo vahendamise teenust osutab Eesti Töötukassa;
  2) tööotsingunõustamise teenust osutab Eesti Töötukassa või sõlmib teenuse osutajaga lepingu;
  3) ettevõtluse toetamise teenuse osutamiseks, välja arvatud isikule kulu hüvitamiseks, sõlmib Eesti Töötukassa teenuse osutajaga lepingu;
  4) individuaalse töölerakendamise, välja arvatud isikule või isiku eest teenuseosutajale kulu hüvitamiseks, teenuse osutamiseks, nõustamise töölesaamise takistuste kõrvaldamiseks ja töövalmiduse toetamise teenuste osutamiseks sõlmib Eesti Töötukassa teenuse osutajaga lepingu.

  (2) Tööturuteenuse osutamisel hüvitab või tasub Eesti Töötukassa kuludokumendi alusel:
  1) paragrahvi 11 lõikes 3 sätestatud kulu isikule;
  2) paragrahvi 12 lõikes 2 sätestatud kulu isikule või teenuse osutajale;
  3) paragrahvi 17 lõigetes 3 ja 4 sätestatud kulu tööandjale.

  (3) Puudega või pikaajalise tervisehäirega isikule või töötule, kelle töölesaamine on raskendatud pikaajalise töötuse, sotsiaalse erivajaduse, sõltuvusprobleemi või muude eriliste takistuste tõttu, tööturuteenuse osutamise vajaduse hindamiseks ja tööturuteenuse osutamiseks ja nende töölerakendamiseks võib Eesti Töötukassa vajaduse korral kaasata eksperte.

3. peatükk Programmi tegevuste maht ja aruandlus 

§ 24.  Tööturuteenuste maht

  Programmi alusel on tööturuteenuste osutamise kavandatav maht:
  1) 2014. aastal kuni 86 532 tööturuteenusel osalemist;
  2) 2015. aastal kuni 83 219 tööturuteenusel osalemist.

§ 25.  Tööturutoetuse maht

  (1) Programmi alusel on stipendiumi maksmise kavandatav maht:
  1) 2014. aastal kuni 33 663 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel;
  2) 2015. aastal kuni 30 910 osalemist stipendiumi saamise õigust andval tööturuteenusel.

  (2) Programmi alusel on sõidu- ja majutustoetuse maksmise kavandatav maht:
  1) 2014. aastal kuni 80 782 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel;
  2) 2015. aastal kuni 77 531 osalemist toetuse saamise õigust andval tööturuteenusel.

§ 26.  Programmi elluviimisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord

  Eesti Töötukassa esitab programmi elluviimise aruande Eesti Töötukassa nõukogule ja Sotsiaalministeeriumile vähemalt kord kolme kuu jooksul.

4. peatükk Määruse jõustumine 

§ 27.  Määruse jõustumine

  (1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2014. a.

  (2) Määrus kehtib kuni 31. maini 2016. a.