Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366 ning jäätmeseaduse paragrahvi 71 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. peatükk ÜLDSÄTTED
§ 1.
Reguleerimisala
(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Kernu vallas (edaspidi vald) puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.
(2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldnõuded, korraldatud jäätmeveo korra, ehitus-, remondi- ja lammutustöödel tekkivate jäätmete (edaspidi ehitusjäätmed), ohtlike jäätmete, jäätmejaamas kogutavate jäätmete ning tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiujäätmed) käitlemise korra valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõikidele juriidilistele ning füüsilistele isikutele.
(3) Eeskirja kohaldatakse kooskõlas Kernu valla heakorra eeskirjaga (edaspidi heakorra eeskiri) ja valla teiste õigusaktidega.
§ 2.
Jäätmehoolduse ja jäätmealase järelevalve korraldamine
(1) Jäätmehooldust vallas korraldab ning kontrollib Kernu Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt oma pädevusele.
(2) Vallavalitsus korraldab vallas jäätmehooldust ja teostab järelevalvet jäätmehoolduseeskirja nõuete täitmise ja jäätmekäitluse üle järgmiselt:
1) nõustab valla elanikke jäätmealastes küsimustes;
2) kontrollib jäätmete käitlemist, sealhulgas liigiti kogumist;
3) korraldab valla haljasaladel ja kalmistul tekkivate aia- ja haljastusjäätmete kogumist ning võimalusel ka kompostimist valla territooriumil;
4) kontrollib valla territooriumi prahistamist ja prahistatud alade korrastamist;
5) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu, korraldatud jäätmeveoga liitumist ja jäätmekäitlustoiminguid, menetleb korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotlusi;
6) teostab järelevalvet korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud jäätmevaldajate üle;
7) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid turul, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses;
8) määrab valla haldusterritooriumil pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamise tingimused ning kontrollib nende tingimuste täitmist;
9) korraldab avalikku ruumi vajalikul hulgal jäätmemahutite paigutamise ja nende regulaarse tühjendamise;
10) korraldab riigihanked korraldatud jäätmeveo rakendamiseks ja sõlmib hankelepingu.
§ 3.
Mõisted
(1) Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1) suurjäätmed - jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, aknaraamid, kraanikausid jms. Suurjäätmetena ei käsitata ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid, nagu autoromud või nende osad (sealhulgas vanarehvid), ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid (sealhulgas pesumasinad, telerid, külmkapid, elektripliidid) ja muid tootjavastutusega hõlmatud jäätmeid;
2) biolagunevad jäätmed - aia- ja haljastujäätmed ning biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed;
3) aia- ja haljastujäätmed - aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne;
4) prügi (segaolmejäätmed) - liigiti kogumisest üle jäänud olmejäätmed või nende sortimisjääk;
5) jäätmevedaja - teenuste kontsessiooni või teenuste riigihanke korras valitud isik, kes osutab jäätmevaldajatele vallaga või valla poolt volitatud mittetulundusühinguga (edaspidi MTÜ) sõlmitud hankelepingu alusel korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja jäätmeveopiirkonnas;
6) jäätmevaldaja - jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses on ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum;
7) jäätmekäitleja - juriidiline või füüsiline isik, kes kogub, veab, taaskasutab või kõrvaldab jäätmeid majandus- või kutsetegevusena ja kellel on selleks tegevuseks jäätmeluba, keskkonnakompleksluba (edaspidi jäätmeluba) või nõutav registreering;
8) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid üht liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks;
9) jäätmejaam - spetsiaalselt rajatud, tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht, kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja taaskasutustoiminguks kogumismahutid, sh ohtlike jäätmete kogumismahutid;
10) hankija - vallavalitsus või vallavolikogu volitatud juriidiline isik, kes vastab jäätmeseaduse nõuetele;
11) jäätmeveopiirkond (edaspidi piirkond) - eeskirjaga kindlaksmääratud ala, kust kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed kokku kogutakse;
12) jäätmeveoleping - jäätmevaldajale korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise leping, mis on sõlmitud kas jäätmevaldaja ja jäätmevedaja või jäätmevaldaja ja valla või MTÜ vahel;
13) jäätmekäitlusleping - jäätmevaldaja ja jäätmekäitleja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega jäätmekäitleja võtab endale jäätmete osalise või täieliku käitlemise kohustuse ning millega jäätmekäitleja muutub jäätmevaldajaks pärast seda, kui jäätmevaldaja on jäätmed üle andnud, kui lepingust ei tulene teisiti;
14) territooriumi haldaja – kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik, mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnisasja kasutav isik ning ehitise kui vallasasja omanik;
15) süvakogumismahuti – valdavalt maa sees paiknev jäätmemahuti;
16) tühisõit - vedaja poolt jäätmevaldaja kinnistule tehtud sõit jäätmeveoteenuse osutamiseks, mille käigus jäätmete üleandmist ei toimunud jäätmevaldaja poolse eeskirja nõuete rikkumise tõttu;
17) tiheasustusala – valla üldplaneeringu kaardile kantud kompaktse hoonestusega territooriumi osad (olemasolevad elamualad);
18) aianduspiirkonnad – aiamajade ja suvilate piirkonnad (kunagiste aiandus- ja suvilakooperatiivide maa-alad) Laitse, Vansi, Kaasiku, Pohla, Ruila ja Kabila külades;
19) väikeelamu – ühe- ja kahepereelamu ning kuni nelja korteriga elamu.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest.
§ 4.
Jäätmekäitluse üldnõuded
(1) Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Jäätmete taaskasutamise võimaldamiseks tuleb neid eeskirja kohaselt liigiti koguda.
(2) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja.
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirja või teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle jäätmekäitlejale.
(4) Jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib põletada ainult enda tegevuse tulemusel tekkinud immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või kartongi.
(5) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lähedusse, neid mahutisse paigutamata, ei ole lubatud, välja arvatud juhul, kui see on eeskirjaga lubatud.
(6) Jäätmete hoidmisel tekkekohas tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimalus jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks.
§ 5.
Jäätmevaldaja kohustused jäätmekäitlusel
(1) Jäätmevaldaja on kohustatud:
1) sortima ja liigiti koguma tema valduses olevaid jäätmeid eeskirja ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt ning andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle jäätmevedajale;
2) vältima ohtlike jäätmete segunemist, mitte segama ohtlikke jäätmeid omavahel või
tavajäätmetega või mistahes ainega ning kasutama kõiki võimalusi, et vähendada jäätmete kogust ja ohtlikkust;
3) korraldama korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete vedamise jäätmekäitluskohta;
4) mitte sõlmima jäätmekäitluslepingut ega andma jäätmeid üle isikule, kellel puudub jäätmeluba;
5) omama või üürima piisavas koguses eeskirja kohaseid jäätmemahuteid;
6) paigutama jäätmemahuti (välja arvatud ühine mahuti) võimaluse korral tema omandis või kasutuses olevale kinnistule. Võõrale kinnistule võib jäätmemahuti paigutada üksnes vastava kinnistu omaniku nõusolekul;
7) tagama jäätmemahuti kättesaadavuse tühjenduspäeval, sh lukustatud mahuti, uste ja väravate avamise, kui jäätmeveolepinguga ei nähta ette teisiti.
(2) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja (sh korteriühistu, kinnisvarahaldusega tegelev ettevõte) on kohustatud teavitama elanikke ja töötajaid eeskirja nõuetest.
§ 6.
Jäätmete sortimine ja kogumine
(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud jäätmeveo korral.
(2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(3) Kinnistul (krundil) tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selleks ette nähtud mahutitesse. Jäätmeid ei ole lubatud jätta mahuti lähedusse, välja arvatud erandkorras segaolmejäätmeid pakendatult, kui mahuti on ületäitunud. Jäätmevaldaja on kohustatud tellima ületäitunud mahuti tühjendamise, et vältida jäätmete paigutamist mahuti ümbrusesse.
(4) Suurjäätmete äraveo tellib jäätmevaldaja. Suurjäätmeid võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui need veetakse ära kolme kalendripäeva jooksul.
(5) Jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutisse. Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.
(6) Jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid mahuteid, mis teenindavad aiandusühistut või mitut lähestikku asuvat kinnistut. Ühist mahutit on lubatud kasutada kõigi korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumiseks. Ühise mahuti suurus peab vastama tegelikkuses tekkivatele jäätmekogustele. Ühise mahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti.
(7) Ühise mahuti kasutamiseks esitavad jäätmevaldajad vallavalitsusele ühise avalduse. Ühise mahuti kasutamine on lubatud vallavalitsuse loal. Luba ei ole vaja, kui ühist mahutit soovivad kasutada:
1) korteriomanikud elamutes, kus korteriühistut ei ole moodustatud;
2) aiandus- või suvilaühistud.
(8) Mahutid peavad olema terved ja puhtad grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms, neid tuleb regulaarselt hooldada. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab nende omanik või üürnik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. Jäätmemahutil peab olema selgelt loetav kiri või üheselt mõistetav tähis, millist jäätmeliiki antud mahutiga kogutakse.
(9) Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna:
1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;
2) vedelaid jäätmeid;
3) ohtlikke jäätmeid;
4) käimlajäätmeid;
5) kogumiskaevude setteid;
6) erikäitlust vajavaid jäätmeid;
7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;
8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;
9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud;
10) ehitus- ja lammutusjäätmeid
11) probleemtooteid, sh romusõidukeid ja nende osi, kaasa arvatud vanarehvid, elektroonikaromusid ja nende osi, patareisid ja akusid;
12) biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid.
(10) Segaolmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse pakendatult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.
§ 7.
Paberi ja kartongi ning biolagunevate jäätmete kogumine
(1) Paberit ja kartongi ning biolagunevaid jäätmeid tuleb koguda liigiti.
(2) Lähtuvalt elamu korterite arvust peavad kinnistul olema järgmised mahutid:
1) vähemalt viie korteri korral paberi ja kartongi mahuti;
2) vähemalt kümne korteri korral biolagunevate jäätmete mahuti.
(3) Lähtuvalt tekkivate jäätmete kogusest peavad kinnistutel, millel asuvad käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata (s.o väiksema korterite arvuga) elamud, olema järgmised mahutid:
1) paberi ja kartongi mahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 20 kg;
2) biolagunevate jäätmete mahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 20 kg või kui kinnistul tegutseb toitlustusettevõte, sh restoran või muu samalaadne toiduteenust pakkuv ettevõte, või lasteaed, kool või haigla.
Väiksemate jäätmekoguste puhul tuleb paber ja papp viia jäätmejaama või anda üle jäätmevedajale või -käitlejale.
(4) Vallavalitsus võib korteriühistu või korteriomanikud (elamutes, kus korteriühistut ei ole moodustatud) vabastada biolagunevate jäätmete kogumise kohustusest, kui korterelamuga samal katastriüksusel asuvad korteriomanike aiamaad ja seal on korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine.
(5) Liigiti kogutavad biolagunevad jäätmed tuleb mahutisse paigutada paberist või muust biolagunevast materjalist kotti pakendatuna. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi panna kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid.
§ 8.
Probleemtoodete ja nendest tekkivate jäätmete kogumine
(1) Elektri- ja elektroonikaseadmed (sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid) ning neist tekkinud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või uue toote ostmise korral turustaja müügikohta.
(2) Tootja võib jäätmevaldajalt nõuda jäätmekäitluskulude osalist kandmist, kui tootjale tagastatavast elektri- ja elektroonikaseadmest tekkinud jäätmed ei ole algse seadmega võrreldes komplektsed ning neis puuduvad varem seadme komplektis või koostises olnud materjalimahukuselt ja maksumuselt või jäätmete ohtlikkuse seisukohalt olulised osad või kui seadmele on lisatud muid jäätmeid.
(3) Kasutuskõlbmatuks muutunud patareid ja akumulaatorid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning viia kogumispunkti või jäätmejaama või müügikohta kooskõlas jäätmeseadusega.
(4) Vanarehvid tuleb üle anda tootja või tootjavastutusorganisatsiooni määratud kogumiskohta või jäätmejaama või uue rehvi ostmise korral turustaja müügikohta või rehviettevõtjale. Jäätmejaamas võetakse vanarehve vastu üksnes füüsilistelt isikutelt.
(5) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tema esindaja määratud kogumiskohta või jäätmeloa ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsiga vanametalli kogumiskohta.
(6) Lõigetes 1, 3, 4 ja 5 nimetatud probleemtoodete kogumise ja käitlemise korraldab tootja või tootjavastutusorganisatsioon.
(7) Probleemtoodete avalike kogumispunktide asukohad, nõuded kogumispunktile ja paigutamise tingimused kooskõlastab tootja või tootjavastutusorganisatsioon vallavalitsusega.
(8) Tootja või tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud tühjendama oma vahenditega tema hallatava avaliku kogumispunkti, tagades puhtuse ja tehnilise korrashoiu, vältima konteineri ületäitumist ning ületäitumisel koristama konteineri ümbruse.
(9) Tootja ja tootjavastutusorganisatsioon on kohustatud probleemtoote kasutajale tegema turustajate kaudu kättesaadavaks teabe, kuhu saab probleemtootest tekkinud jäätmed tagastada (asukohad ja kontaktandmed). Teave tagastamiskohtadest peab olema piisavalt suurel (vähemalt 210 × 297 mm) lehel hästi loetavas kirjas kõigile müügikoha külastajatele nähtaval kohal.
§ 9.
Ohtlike jäätmete kogumine
(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda liigiti, muudest jäätmetest eraldi.
(2) Ohtlikke jäätmeid võib koguda ja vedada isik, kellele on väljastatud ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba ohtlike jäätmete kogumiseks või veoks.
(3) Ohtlike jäätmete kogumise mahuti peab olema suletav ja valvatav.
(4) Ohtlikud jäätmed, v.a olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne jäätmekäitlejale üleandmist märgistama keskkonnaministri kehtestatud korras.
(5) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleeriva juhise kogumispunktis nähtavasse kohta.
(6) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavas mahutis, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni.
(7) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (nt kasutuskõlbmatuks muutunud õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbelambid ja -kraadiklaasid ning teravad ja torkivad jäätmed) tuleb viia kogumispunkti või jäätmejaama. Avalikes kogumispunktides ja jäätmejaamades võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult füüsilistelt isikutelt. Ravimeid võib üle anda ka turustaja müügikohta.
(8) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja peab ohtlikud jäätmed üle andma isikule, kellele on väljastatud jäätmeluba ning ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(9) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(10) Juriidiline isik ja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta.
§ 10.
Pakendite ja pakendijäätmete kogumine
(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda liigiti muudest jäätmetest eraldi ja panna pakendijäätmete mahutisse (edaspidi pakendimahuti), viia pakendipunkti või jäätmejaama, anda üle pakendiettevõtjale või taaskasutusorganisatsioonile.
(2) Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed peavad olema tühjad ja vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. Üleantavad pakendid ja pakendijäätmed ei tohi levitada haisu ega määrida teisi pakendimahutis olevaid pakendeid ja pakendijäätmeid.
(3) Pakendite ja pakendijäätmete avaliku kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volituse alusel taaskasutusorganisatsioonid.
[RT IV, 06.10.2015, 11 - jõust. 09.10.2015]
(4) Tagatisrahata pakendijäätmete pakendipunktide asukohad, kogumismahutite miinimumarvu ja miinimummahu iga pakendipunkti kohta ning nende tühjendamissageduse määrab vallavalitsus. Pakendipunktide asukohad avaldatakse valla veebilehel. Pakendipunktis peab olema tagatud kõigi pakendimaterjali liikide vastuvõtmine.
(5) Tagatisrahaga pakendi vastuvõtmine peab olema korraldatud vahetult müügikohas või selle teenindusmaa piires. Tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik ei pea tagatisrahaga pakendit tagasi võtma, kui müügikoha suurus on alla 20 m2.
(6) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m2, võib sellise pakendi tagasivõtmise, millele on kehtestatud tagatisraha, korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire müügikoha naabruses, müügikoha kauplemisajal ja ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul.
(7) Pakendimahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas, selgelt loetavalt suurte tähtedega eesti ja vene keeles kirjutatud, mis liiki pakendeid või pakendijäätmeid sinna tohib paigutada ja pakendimahuti valdaja või seda teenindava jäätmekäitleja telefoninumber.
(8) Pakendimahutitel on lubatud eksponeerida üksnes selle valdajaga ja jäätmete liigiti kogumisega seotud reklaami, v.a juhul, kui vallavalitsus on andnud selleks loa.
§ 11.
Pakendiettevõtja ja taaskasutusorganisatsiooni kohustused
(1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed müügikohas või müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires olevas pakendipunktis.
(2) Müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmete tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.
(3) Kui müügipakendi ja -pakendijäätmete vastuvõtmist ei ole võimalik korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa piires, võib selle korraldada müügikoha kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse nõusolekul ja tingimustel.
(4) Pakendiettevõtja võib lõigetes 1, 2 ja 3 nimetatud kohustused lepingu alusel delegeerida taaskasutusorganisatsioonile.
(5) Taaskasutusorganisatsioon on kohustatud sõlmima vallavalitsusega kirjaliku kokkuleppe, milles määratakse eeskirja nõudeid arvestades kindlaks pakendipunktide asukohad ja mahutite paigutus vallas, mahutite miinimumarv ja -maht igas pakendipunktis, tüüp, välimus, minimaalne tühjendamissagedus, haldamine ja korrashoid.
(6) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud pakendite ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega.
(7) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma pakendipunktis olevad mahutid puhtad ja terved, vältima nende ületäitumist ning mahutite tühjendamisel koristama tühjendamise käigus maha kukkunud pakendijäätmed. Kui pakendipunkti ümbruse koristamise kohustuses ei ole maa omaniku ja pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni vahel kokku lepitud teisiti, vastutab koristamise eest kuni 3 m raadiuses pakendipunktist taaskasutusorganisatsioon. Pakendipunkt või -mahuti tuleb tühjendada kohe, kui see levitab haisu või on ületäitunud.
(8) Pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud tagama enda hallatavate pakendimahutite puhastamise illegaalsest grafitist, tahmast, roostest, jäätmetest jms.
§ 12.
Kogumisvõrgustik ja aruandlus
(1) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada iga aasta 31. jaanuariks vallavalitsusele valla haldusterritooriumil kavandatava pakendipunktide kogumisvõrgustiku kava, mis vastab pakendiseaduse § 171 lõike 1 nõuetele.
(2) Kui taaskasutusorganisatsioon ei täida talle pakendiseaduse §-ga 171 pandud kohustust, on vallavalitsusel õigus täita kohustus taaskasutusorganisatsiooni kulul.
(3) Taaskasutusorganisatsioonil on kohustus esitada üks kord aastas, 15. jaanuariks, vallavalitsusele andmed avalikkusele suunatud kogumisvõrgustiku kaudu valla haldusterritooriumilt kogutud pakendite ja pakendijäätmete kohta. Pakendimaterjali liikide kaupa esitatakse järgmised andmed:
1) korduskasutuspakendi mass;
2) ringlusse võetud pakendi mass;
3) energia tootmiseks kasutatud pakendi mass;
4) käitlemisteenuse osutajate nimekiri ja neile üle antud kogused pakendimaterjali liikide kaupa.
§ 13.
Jäätmeveo nõuded
(1) Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata või korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud jäätmevaldaja jäätmete veo jäätmekäitluskohta korraldab jäätmevaldaja.
(2) Segaolmejäätmete mahutit peab tühjendama sagedusega, mis väldib selle ületäitumist ja haisu teket, kuid vähemalt iga nelja nädala tagant. Väljaspool tiheasustusalasid võib vallavalitsus väikeelamutes, kus on korraldatud biolagunevate jäätmete kompostimine eeskirja § 14 kohaselt ning biolagunevaid jäätmeid segaolmejäätmete mahutitesse ei panda, lubada mahutite tühjendamist kuni kaheksa nädala tagant.
(3) Biolagunevate jäätmete mahutit tuleb tühjendada sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid vähemalt korra nädalas, ajavahemikul 16. oktoobrist kuni 15. aprillini aga iga kahe nädala tagant.
(4) Pakendimahutit või paberi ja kartongi mahutit tuleb tühjendada vastavalt vajadusele, vältides selle ületäitumist.
(5) Jäätmevedaja peab korraldatud jäätmeveo piirkonnast korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed vedama taaskasutamiseks hankija poolt riigihangete seaduses sätestatud korras valitud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse. Juhul kui hankija ei ole riigihangete seaduses sätestatud korras valinud jäätmekäitluskohta või -kohtasid, peab vedaja vedama jäätmed jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba. Kui jäätmevaldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need vedada jäätmekäitluskohta, millel on sellekohane jäätmeluba.
(6) Elurajoonides ei ole lubatud korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid ja pakendijäätmeid vedada öörahu ajal.
(7) Aianduspiirkondades tuleb jäätmevedu korraldada nädalavahetustel.
(8) Jäätmed, mille hoidmine kinnistul või krundil kujutab endast otsest ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb kohe ära vedada.
(9) Valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskohti käitavad ettevõtjad peavad pidama valla haldusterritooriumilt vastu võetud jäätmekoguste üle arvet ning esitama nõudmisel vallavalitsusele sellekohase aruande. Arvestust tuleb pidada jäätmete üleandjate kaupa.
(10) Jäätmevedaja peab pidama arvestust piirkonnast kogutud ja jäätmekäitluskohta kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle antud jäätmekoguste kohta ning esitama nõudmisel vallavalitsusele sellekohase aruande.
§ 14.
Biolagunevate jäätmete kompostimise nõuded
(1) Liigiti kogutud biolagunevad jäätmed tuleb vedada kompostimiseks või anaeroobseks töötluseks jäätmekäitluskohta või kompostida eeskirja kohaselt kohapeal
(2) Biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistu piirides. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult jäätmeloaga jäätmekäitluskohas.
(3) Kompostitav materjal tuleb paigutada, ladustada ja käidelda tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning selliselt, et see ei põhjustaks kahjurite ja haisu levikut.
(4) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.
(5) Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunas.
(6) Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi kokku teisiti.
(7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile.
§ 15.
Jäätmekäitluse tehnilised nõuded
(1) Jäätmemahutid peavad olema korras ja vastama kehtiva standardi nõuetele.. Need peavad olema terved, veega pestavad, kaitstud lindude ja loomade eest ning ei tohi põhjustada ohtu tervisele ega keskkonnareostust.
(2) Olmejäätmete kogumiseks võib kogumisvahenditena kasutada:
1) vett- ja jäätmeid pidavaid, teisaldatavaid, pealt suletud jäätmekotte mahuga kuni 150 liitrit ja kaaluga mitte üle 10 kg.
2) käsitsi teisaldatavaid 80 kuni 1100 liitriseid kaanega plastist või metallist väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada jäätmeid kokku pressivatesse jäätmeautodesse;
3) kaanega varustatud 1,5 kuni 4,5 m3 metallist konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada jäätmeid kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta;
4) presskonteinereid;
5) süvakogumismahuteid.
(3) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas üheselt mõistetav kiri või tähis, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile.
(4) Jäätmekotte tohib olmejäätmete kogumisvahendina kasutada ainult hooajaliselt kasutatavatel kinnistutel väljaspool aianduspiirkondi.
(5) Kuni 1100 liitrised väikekonteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis ei ole jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast kaugemal kui 10 meetrit. Suuremad kui 1100 liitrised konteinerid paigutatakse jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, millele on tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.
(6) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. Süvakogumismahuti tühjendamiseks peab olema tagatud veokiga ligipääs vähemalt 3 m kauguselt. Jäätmeveoki peatumiskoha ja süvakogumismahuti ei tohi olla liiklusvahendeid ega muid takistusi.
(7) Mahuti on soovitatav paigutada jäätmemajja, katusealusesse või aedikusse. Kui jäätmemaja või katusealune lukustatakse, tuleb jäätmevedajale tagada mahuti tühjendamise ajaks sissepääs.
(8) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega ja tasased. Need peavad võimaldama mahutite hõlpsat teisaldamist käsitsi. Ligipääsuteed peavad olema vähemalt 4 meetrit laiad ja vaba kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit. Talveperioodil peavad teed olema hooldatud ja vastama vallavalitsuse poolt kehtestatud seisundinõuetele. Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja.
§ 16.
Jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuded
(1) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.
(2) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.
(3) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.
(4) Jäätmekäitluskoha järelhoolduse tulemusena peab olema välistatud jäätmekäitluskohast tulenev võimalik negatiivne keskkonnamõju.
(5) Vallavalitsusel on õigus Keskkonnaametile teha ettepanekuid valla haldusterritooriumil jäätmekäitluskoha käitamiseks ja jäätmekäitluskohas jäätmete käitlemiseks esitatud jäätmeloa taotluse kohta, sealhulgas jäätmekäitluskoha järelhoolduse nõuete ja vajaduse korral jäätmekäitluskoha järelhoolduse ja omaseire kava koostamise kohta.
(6) Jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetsed nõuded esitatakse vajaduse korral Keskkonnaameti väljastatavas jäätme- või kompleksloas.
§ 17.
Jäätmekava koostamine
(1) Vallavalitsuse nõudmisel on valla haldusterritooriumil tegutsevad isikud, asutused ja tootjate ühendused kohustatud koostama ja esitama jäätmehoolduse arendamist käsitleva jäätmekava, kui see on vajalik valla jäätmekava koostamiseks või ajakohastamiseks.
(2) Jäätmekava peab sisaldama:
1) andmeid kavaga hõlmatud territooriumil tekkivate jäätmete liigi, koguse ja päritolu kohta ning hinnangut jäätmevoogude muutumisele tulevikus;
2) olemasolevate jäätmete kogumissüsteemide kirjeldust ning ülevaadet suurematest kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatistest;
3) jäätmete liigiti kogumise ja sortimise arendamise nõuded koos tähtaegadega jäätmeliikide kaupa;
4) ülevaadet vanaõli, ohtlike jäätmete ja muude selliste jäätmevoogude käitlemisest, mille kohta on Euroopa Liidus kehtestatud eraldi regulatsioon;
5) hinnangut uute jäätmekogumissüsteemide rajamise, olemasolevate jäätmerajatiste sulgemise, uute jäätmerajatiste infrastruktuuri ja sellega seotud investeeringute vajaduse hinnangut;
6) uute jäätmerajatiste infrastruktuuri loomise vajaduse korral andmeid tulevaste kõrvaldamis- ja taaskasutamisrajatiste asukoha ning nende võimsuse kohta;
7) üldise jäätmekäitluspoliitika kirjeldust, sealhulgas kavandatavate jäätmekäitlustehnoloogiate ja -meetodite või -poliitika ülevaadet nende jäätmete puhul, mille käitlemiseks on vaja võtta erimeetmeid;
8) jäätmekäitlusega seotud organisatsiooniliste aspektide ülevaadet, sealhulgas jäätmekäitlusega tegelevate avalik-õiguslike ja eraõiguslike isikute vahelise vastutuse jaotuse kirjeldust;
9) üldsusele või kindlale tarbijarühmale suunatud teadvustamis- ja teavitamiskampaaniate kasutamise ülevaadet;
10) andmeid minevikus saastunud jäätmekõrvaldamiskohtade ning nende korrastamiseks võetavate meetmete kohta;
11) jäätmekava rakendamisest keskkonnale avalduva mõju kirjeldust.
2. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU
1. jagu Korraldatud jäätmeveo üldnõuded
§ 18.
Korraldatud jäätmeveo ulatus
(1) Valla haldusterritoorium kuulub tervikuna piirkonda, kus korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik ning jäätmevaldaja on kohustatud andma korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed üle eeskirjas sätestatud tingimustel.
(2) Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud segaolmejäätmed, paber ja kartong, biolagunevad jäätmed ja ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmed. Korraldatud jäätmeveoga võidakse hõlmata ka teisi jäätmeliike, kui seda tingib oluline avalik huvi.
§ 19.
Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu
(1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmenimistu jaotisekoodi 20 all loetletud olmejäätmetele:
1) prügi (segaolmejäätmed) – 20 03 01;
2) paber ja papp – 20 01 01;
3) biolagunevad jäätmed (biolagundatavad köögi- ja sööklajäätmed ning aia- ja haljastujäätmed selles ulatuses, mida kogutakse biolagunevate jäätmete mahutisse) - 20 01 08 ja 20 02 01 (edaspidi biolagunevad jäätmed), sh jaekaubanduses, toiduainete valmistamisel ja töötlemisel tekkinud jäätmed;
4) suurjäätmed – 20 03 07;
5) pakendijäätmed - 15 01 01, 15 01 02, 15 01 04, 15 01 05, 15 01 06 ja 15 01 07.
(2) Jäätmevaldajal on lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle ainult korraldatud jäätmeveo teenuse osutajale. Pakendijäätmed ja suurjäätmed on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga vaid jäätmevaldaja soovil.
(3) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
1) ühissõidukipeatustes, tänavatel, parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalikult kasutatavate jäätmemahutite tühjendamine ja nendes jäätmemahutites asuvad jäätmed;
2) avaliku ürituse korraldamise luba vajavatel üritustel tekkivad jäätmed.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on jäätmeseaduse § 69 lõike 41 alusel vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.
[RT IV, 06.10.2015, 11 - jõust. 09.10.2015]
§ 20.
Jäätmeveopiirkond
Piirkonnaks on Kernu valla ja Nissi valla haldusterritooriumid.
§ 21.
Jäätmevedaja ja jäätmekäitluskoha või -kohtade valik
(1) Hankija korraldab korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja (jäätmevedaja) leidmiseks jäätmeseaduse ja riigihangete seaduse alusel teenuste kontsessiooni ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis korraldab hankija jäätmevedaja leidmiseks riigihangete seaduse alusel riigihanke ning sõlmib edukaks tunnistatud pakkujaga hankelepingu. Hankija avalikustab otsuse korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga lepingu sõlmimise kohta ühes üleriigilise levikuga päevalehes..
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas ning saada jäätmevaldajatelt hankelepingus kokku lepitud tasu. Korraldatud jäätmeveo teenuse riigihanke tulemusel hankelepingu sõlminud jäätmevedajal on õigus osutada valla eest jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveo teenust kindlaksmääratud jäätmeliikide osas ja veopiirkonnas ning saada vallalt hankelepingus kokku lepitud tasu. Korraldatud jäätmeveo teenuse osutajaga sõlmitava hankelepingu kestus on kuni viis aastat.
(3) Jäätmekäitluskoha või -kohtade määramiseks võib hankija korraldada riigihanke riigihangete seaduses sätestatud korras.
2. jagu Korraldatud jäätmeveoga liitumine
§ 22.
Korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemine
(1) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas liitunuks jäätmeseaduse § 69 lõike 1 alusel. Korraldatud jäätmeveoga liitunud jäätmevaldajal ei ole lubatud anda korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeid üle vedajale, kes ei ole tema piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutaja.
(2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata sellest, kas vallavalitsus on jäätmevaldajat kirjalikult informeerinud päevast, mil jäätmevaldaja on liitunud korraldatud jäätmeveoga, või mitte, ja kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveolepingu või mitte.
§ 23.
Jäätmeveolepingu sõlmimine jäätmevaldajaga
(1) Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja juhinduvad vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel eeskirjast ja teistest korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. Kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud jäätmeveolepingut, tuleb jäätmevaldajat teavitada jäätmete veograafikust.
(2) Jäätmevedaja ei tohi lepingu sõlmimisest keelduda, kui jäätmevaldaja avaldab soovi sõlmida jäätmeveoleping. Jäätmeveolepinguga täpsustatakse korraldatud jäätmeveoga seonduvat.
(3) Ühist mahutit kasutavad jäätmevaldajad annavad jäätmevedajaga jäätmeveolepingu sõlmimiseks volituse oma esindajale. Ühise mahuti kasutamisel on jäätmeveolepingu sõlmimine kohustuslik. Lepingus peavad olema fikseeritud kõik ühist mahutit kasutavad jäätmevaldajad.
(4) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi valla suhtes.
§ 24.
Jäätmevaldaja erandkorras vabastamine korraldatud jäätmeveoga liitumisest
(1) Jäätmevaldaja võib taotleda teatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks, korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist, kui kinnistul aastaringselt ei elata või kinnistut aastaringselt ei kasutata.
(2) Üksnes suveperioodil kinnistul elav või kinnistut kasutav jäätmevaldaja võib taotleda teatud tähtajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks, korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist talveperioodiks. Talveperioodiks loetakse ajavahemikku 16. oktoobrist kuni 15. aprillini. Väljaspool aianduspiirkondi paiknevatel kinnistutel võib talveperioodiks antav vabastus hõlmata põhjendatud juhtudel ka mõnda muud ajavahemikku.
(3) Jäätmevaldaja esitab vallavalitsusele korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamiseks taotluse. Taotluses märgitakse:
1) korraldatud jäätmeveoga liitumisest vabastamise alus (kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata);
2) periood, mille kestel jäätmevaldaja soovib olla vabastatud korraldatud jäätmeveoga liitumisest, samuti seda, kas taotletakse aastaringset vabastust või vabastust talveperioodiks;
3) andmed jäätmevaldaja kohta.
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras aastaringselt vabastatud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas, järgmise aasta 20. jaanuariks, vallavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjaliku kinnituse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Kui aastaringselt vabastatud jäätmevaldaja 20. jaanuariks kinnitust ei esita, loetakse ta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
(5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastatud jäätmevaldaja on kohustatud teavitama vallavalitsust korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolude muutumisest või äralangemisest hiljemalt kolmekümne päeva jooksul alates nende asjaolude talle teatavaks saamisest.
[RT IV, 05.07.2016, 33 - jõust. 08.07.2016]
§ 25.
Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise taotluse läbivaatamine
(1) Vallavalitsus kontrollib taotluse vastavust eeskirja § 24 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Kui taotlus ei vasta nõuetele, määrab vallavalitsus taotluse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades puudusi ning märkides, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.
(2) Taotluse läbivaatamisel (välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 21 sätestatud juhul) kontrollitakse kohapeal, kas jäätmevaldaja esitatud korraldatud jäätmeveoga erandkorras liitumisest vabastamise asjaolud on tõesed ja võimaldavad vabastamist.
[RT IV, 05.07.2016, 33 - jõust. 08.07.2016]
(21) Kui korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamist talveperioodiks taotletakse suveperioodil, lähtutakse taotluse läbivaatamisel taotluses esitatud põhjendustest ja muudest tõenditest ning kohapealne kontroll selle üle, kas taotluses esitatud vabastamise asjaolud olid tõesed ja vabastamist võimaldavad või esitati taotluses valeandmeid, viiakse läbi talveperioodil.
[RT IV, 05.07.2016, 33 - jõust. 08.07.2016]
(3) Jäätmevaldaja erandkorras vabastamise korraldatud jäätmeveoga liitumisest otsustab vallavalitsus korraldusega, kus näidatakse vabastamise põhjus ja kestus. Korralduses viidatakse eeskirja § 24 lõigetes 4 ja 5 esitatud kohustustele.
(4) Vabastatud jäätmevaldajat ei loeta väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi olevaks.
§ 26.
Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamise lõppemine ja ennetähtaegne lõpetamine
(1) Jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine lõppeb, kui
1) vallavalitsuse korralduses märgitud vabastamise tähtaeg on möödunud;
2) vabastatud jäätmevaldaja ei esita vabastusele järgneval aastal hiljemalt 20. jaanuariks eeskirja § 24 lõikes 4 nimetatud kirjalikku kinnitust.
(2) Vallavalitsusel on õigus korraldusega lõpetada jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras vabastamine enne tähtaja lõppu, kui:
1) jäätmevaldaja on esitanud taotluses valeandmeid;
2) jäätmevaldaja esitab asjakohase taotluse vallavalitsusele;
3) vabastamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.
3. jagu Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete kogumine ja vedamine
§ 27.
Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete kogumine
(1) Jäätmevaldajad sorteerivad korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete hulgast välja liigiti kogutavad jäätmed ja koguvad need vastavalt eeskirja nõuetele.
(2) Kui jäätmevaldaja ei ole jäätmevedajale võimaldanud juurdepääsu jäätmemahutile, on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 100% jäätmeveolepingu, selle puudumisel aga eeskirja lisa 1 kohaselt tühjendamisele kuuluva mahuti tühjendamise teenustasust. Jäätmemahutile juurdepääsu puudumise tõendamise kohustus on jäätmevedajal.
(3) Kui biolagunevate jäätmete mahutis või paberi- ja kartongimahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile, siis on jäätmevedajal õigus rakendada sama suurusega segaolmejäätmete mahuti tühjendamise tasu või jätta mahuti tühjendamata ja rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 100% selle jäätmeliigi mahuti tühjendamise teenustasust. Jäätmevedaja on kohustatud tõendama jäätmemahutisse kogutud jäätmete mittevastavust mahuti otstarbele.
(4) Kui jäätmevaldaja on tellinud suurjäätmete veo ja ei ole paigutanud suurjäätmeid mahuti kõrvale äravedamiseks või ei ole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu suurjäätmetele, siis on jäätmevedajal õigus rakendada tasu tühisõidu eest. Tasu tühisõidu eest on 100% suurjäätmete 1m3 teenustasust.
(5) Lõigetes 2, 3 ja 4 nimetatud jäätmemahuti tühjendamist või vedu takistavate asjaolude ilmnemisel on jäätmevedaja kohustatud teavitama jäätmevaldajat viivitamatult asjaoludest, mis ei võimaldanud jäätmemahutit tühjendada või jäätmeid ära vedada, ning kokkuleppel jäätmevaldajaga tagama tühjendamata jäänud mahuti tühjendamise või ära vedamata jäätmete veo.
(6) Kui jäätmevedaja ei pääse jäätmemahutit tühjendama avalikult kasutatava ligipääsutee mittevastavuse tõttu seisundinõuetele või tee või tänav on ajutiselt suletud, peab jäätmevedaja teavitama sellest vallavalitsust. Jäätmevedu peab toimuma esimesel võimalusel pärast takistuse äralangemist, kui jäätmevedaja ei lepi jäätmevaldajaga kokku teisiti.
(7) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 kuni 5 esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi valla suhtes.
§ 28.
Jäätmemahuti tühjendamine
(1) Jäätmemahuti tühjendamissagedus peab olema kooskõlas eeskirja § 13 lõigetes 2 ja 3 ning lisas nr 1 sätestatuga. Jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei saa harvemas tühjendamissageduses kokku leppida ka jäätmeveolepingu sõlmimisel. Vallavalitsus võib tähtajaliselt kuni aastaks lubada eeskirja lisas nr 1 sätestatust väiksema jäätmemahuti kasutamist elamutes, kus elanike arv korteri kohta on alla kahe.
(2) Kui jäätmemahuti tühjendussagedus vastab küll eeskirjast tulenevale tühjendamissagedusele, kuid jäätmemahuti on sellele vaatamata ületäitunud või levitab tugevat haisu või on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, on jäätmevaldajal kohustus tellida mahuti tühjendamine viivitamatult ja võtma tarvitusele meetmed, mis on tarvilikud ümbruskonna reostamise vältimiseks.
(3) Jäätmevaldaja on kohustatud hoidma mahuti ümbruse puhtana. Juhul kui mahuti ületäitumine ja selle ümbruse reostumine on põhjustatud jäätmevedaja tegevusest või tegevusetusest (nt ärajäänud graafikujärgsest veost), kohustub jäätmevedaja järgmise tühjendamise käigus koristama mahuti ümbruse sinna maha kukkunud jäätmetest.
(4) Jäätmevedaja on kohustatud tühjendama mahuti ja ära vedama mahuti ümbrusesse paigutatud suurjäätmed hiljemalt kolme päeva jooksul alates jäätmevaldaja esitatud tellimusest. Jäätmevaldaja peab tellima suurjäätmete äraveo eeskirjas kindlaks määratud tähtaja jooksul.
(5) Jäätmevedaja on kohustatud mahuti tühjendamisel vältima jäätmete mahakukkumist ja koristama mahuti tühjendamise ajal maha kukkunud jäätmed.
(6) Jäätmeveo lihtsustamiseks tuleb:
1) aianduspiirkondades kuni 370-liitrised väikekonteinerid tuua tühjenduspäeva hommikul kella 07.00-ks lähima avalikult kasutatava tee äärde;
2) tiheasustusalal (väljaspool aianduspiirkondi) asuva ühepereelamu jäätmemahuti tuua tühjenduspäeva hommikul kella 07.00-ks võimaluse korral teega (tänavaga) külgnevale alale tingimusel, et jäätmemahuti ei takista liiklust ega jalakäijaid.
Tee äärde toodud väikekonteineril peab nähtaval kohal olema kinnistu nimi;
(7) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi valla suhtes.
4. jagu Jäätmeveo teenustasu
§ 29.
Jäätmeveo teenustasu suuruse määramise ja muutmise kord
(1) Jäätmete vedamise ja käitlemise teenustasu peab katma jäätmeseaduse § 66 lõikes 5 sätestatu. Jäätmevedaja poolt hankes esitatud jäätmeveo teenustasu peab sisaldama tasu jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- ja järelhoolduskulude ning jäätmete veo ja veo ettevalmistamisega seotud kulude ja nendega seotud toimingute eest. Jäätmeveo teenustasu suuruse muutmine on lubatud üksnes eeskirjas ja hankedokumentides toodud tingimustel.
(2) Korraldatud jäätmeveo toimingud on jäätmeveolepingu sõlmimine, peatamine, jätkamine, lõpetamine, selle täitmisega seotud teadete, arvete ja veograafikute väljastamine ja edastamine, v.a kordusarvete ja võlateadete väljastamine ja edastamine, jäätmemahuti käsitransport jäätmeveokini kuni 10 m. Hankijal on õigus täiendada hankedokumentides korraldatud jäätmeveo toimingute loetelu. Jäätmeveo teenustasu peab sisaldama korraldatud jäätmeveo toimingute tasu ja jäätmevedajal ei ole õigust võtta nende eest eraldi tasu.
(3) Jäätmevedaja võib taotleda teenustasu muutmist juhul, kui pärast hankelepingu sõlmimist esinevad hankelepingus kirjeldatud objektiivsed asjaolud, mis mõjutavad märkimisväärselt jäätmete veo- ja/või käitluskulusid.
(4) Jäätmevedaja esitab teenustasu muutmise taotluse vallavalitsusele. Taotlus peab sisaldama hindade muutmise põhjendust ning taotlusele tuleb lisada taotletavate teenustasude kalkulatsioon, näidates ära muudatused võrreldes pakkumuse esitamisel tehtud teenustasude kalkulatsiooniga. Vallavalitsusel on õigus nõuda täiendavaid selgitusi ja dokumente, mis on vajalikud taotluse hindamiseks. Kui selgitusi või dokumente nõutud tähtajaks ei esitata või ei ole selgitused piisavad, võib vallavalitsus jätta taotluse läbi vaatamata.
(5) Muudetud teenustasu rakendub mitte varem kui kolmkümmend päeva pärast seda, kui vallavalitsus on avalikustanud uue teenustasu suuruse valla veebilehel ja ühes üleriigilise levikuga päevalehes.
(6) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, määratakse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete veo teenustasu vallavalitsuse kehtestatud korras. Jäätmeveo teenustasu peab sellisel juhul katma lisaks eeskirjas nimetatud kuludele jäätmevaldajate registri pidamise ja jäätmevaldajatega arveldamise kulud.
§ 30.
Lisateenused
(1) Lisateenus korraldatud jäätmeveo tähenduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmamata tasuline jäätmekäitlusteenus (toiming), mida vedaja jäätmevaldajale osutab. Lisateenusega peab kaasnema jäätmevaldajale lisahüve. Lisateenuse osutamisel on jäätmevedajal õigus võtta teenustasu.
(2) Korraldatud jäätmeveo teenuse osutamisel võib vedaja osutada jäätmevaldajale lisateenuseid ainult jäätmevaldaja soovil, mis on esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Jäätmevedaja peab jäätmevaldajat teavitama osutatavate lisateenuste tingimustest ja hinnakirjast.
(3) Kui jäätmevedu on korraldatud jäätmeseaduse § 66 lõike 11 alusel, siis kohaldatakse käesolevas paragrahvis esitatud jäätmevedaja õigusi ja kohustusi valla või MTÜ suhtes.
5. jagu Jäätmeveo õiguse äravõtmine
§ 31.
Jäätmeveo hankelepingu ennetähtaegne lõpetamine
(1) Hankijal on õigus hankeleping ennetähtaegselt üles öelda ja võtta jäätmevedajalt seeläbi ära jäätmeveo õigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks, kui jäätmevedaja on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud.
(2) Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui:
1) jäätmevedaja ei ole esitanud korraldatud jäätmeveo loa taotlust pärast seda, kui on teatavaks tehtud otsus, millega on tema pakkumus korraldatud jäätmeveo teenuse riigihankel edukaks tunnistatud, või on keeldutud talle jäätmeloa väljastamisest või on väljastatud jäätmeluba tühistatud;
2) jäätmevedaja ei ole alustanud piirkonnas korraldatud jäätmeveo teenuse osutamist seitsme päeva jooksul alates hankelepingus määratud tähtajast;
3) jäätmevedaja on korduvalt jätnud jäätmemahutid graafikujärgselt tühjendamata ja tühjendamata jätmine ei ole vabandatav;
4) jäätmevedaja ei täida oma ükskõik millist lepingulist kohustust selle täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
3. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE NÕUDED
§ 32.
Ehitusjäätmed
(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete (edaspidi ehitusjäätmed) hulka kuulub pinnas ning puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke aineid sisaldavad materjalid), mis tekivad ehitamisel, sh remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine).
(2) Kui ehitamise käigus tekib ehitusjäätmeid üle 10 m3 peavad ehitusprojektile olema lisatud järgmised andmed:
1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus kehtiva jäätmenimistu järgi;
2) pinnasetööde mahtude bilanss;
3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;
4) ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad;
5) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.
(3) Ehitise kasutusloa taotlemisel, samuti lammutustööde lõpetamisel tuleb vallavalitsusele esitada jäätmeõiend ehitusjäätmete käitlemise kohta. Jäätmeõiendi vormi kinnitab vallavalitsus.
(4) Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga ehitusjäätmete käitluskohas.
(5) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub jäätmeluba, või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud.
§ 33.
Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel
(1) Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab ehitusjäätmete valdaja. Ehitusjäätmete valdaja on territooriumi haldaja või isik, kellele on ehitamiseks väljastatud kirjalik nõusolek või ehitusluba, kui ehitusettevõtjaga sõlmitud leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on ehitusjäätmed.
(2) Ehitusjäätmete valdaja on kohustatud:
1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas;
2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmekäitlejana registreeritud isikule;
3) kontrollima, et isikul, kellele ta annab üle ohtlikud ehitusjäätmed, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents;
4) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks;
5) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel mahutitesse või laadimisel veokitele või nende kohapeal taaskasutamisel;
6) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmemahutite paigutamiseks;
7) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmemahutite paigutamise tänavatele ehitus- ja remonttööde tegemisel;
8) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud mahutid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks;
9) teavitama oma töötajaid eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest.
§ 34.
Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ehitusjäätmed tuleb liigiti sortida eraldi vastavalt sorditavatele jäätmeliikidele tähistatud mahutitesse nende tekkekohal, lähtudes jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida:
1) puit;
2) kiletamata paber ja papp;
3) metall (eraldi must- ja värviline metall);
4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne);
5) raudbetoon- ja betoondetailid;
6) kile.
(2) Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle jäätmekäitlejale. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjali või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades või lõike 7 kohaselt. Mahutid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele.
(3) Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne).
(4) Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu taaskasutamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku, sh territooriumi heakorrastamiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või heakorraplaani alusel, mis on kooskõlastatud vallavalitsusega. Sortimisel üle jäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu omanik kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks kooskõlastatult vallavalitsusega.
(5) Ehitamisel maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist võib väljaspool kinnisasja kasutada vallavalitsusega kooskõlastatud projekti või heakorraplaani alusel. Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud kivimi või setendi tahke osis.
(6) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning seda kasutatakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu kohaselt.
(7) Raudbetoon- ja betoondetaile eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat (erandina võib vallavalitsusega kooskõlastatult ja keskkonnaministri kehtestatud korras kasutada maa-alade täitmisel betoonijäätmeid). Raudbetoon- ja betoondetailid tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduskasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda üle puiduhakke valmistamiseks.
§ 35.
Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine
(1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud ehitusjäätmed selgitatakse välja jäätmenimistu ja Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004 määruse nr 103 “Jäätmete ohtlike jäätmete hulka liigitamise kord” alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:
1) asbesti sisaldavad jäätmed - eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid jne;
2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed ning neid sisaldanud tühi taara ja nendega immutatud töödeldud materjalid jne;
3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed - tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;
4) saastunud pinnas.
(2) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle õigusaktidega kehtestatud piirnormide.
(3) Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse, mis on märgistatud keskkonnaministri kehtestatud korra kohaselt. Ohtlike ehitusjäätmete mahutisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid, nagu värvid, lakid, lahustid ja liimid.
(4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid peavad olema lukustatavad või valvatavad.
(5) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri poolt kehtestatud käitlusnõuded ning selleks peab olema tööinspektsiooni luba.
(6) Vedelad ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid ja liimid ning nende jäägid tuleb koguda algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse.
(7) Ohtlikud ehitusjäätmed ja saastunud pinnas tuleb üle anda ettevõtjale, kellele on väljastatud sellekohane jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents.
(8) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omav ettevõtja vastava projekti ning vallavalitsuse kooskõlastuse alusel.
(9) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale.
(10) Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni.
4. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD
§ 36.
Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmekäitlus
(1) Käesolevas peatükis sätestatud kord on kohustuslik kõikidele tervishoiu-, hoolekande- ja veterinaarasutustele, nende laboratooriumidele ja uurimisasutustele ning muudele asutustele (edaspidi tervishoiuasutused), kus tekivad jäätmed, mis on jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena.
(2) Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata heitgaaside ja heitvetega keskkonda suunatavate jääkide suhtes.
§ 37.
Olmejäätmed
(1) Olmejäätmed käesoleva peatüki tähenduses on tervishoiuasutuses tekkinud sellised jäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada (välja arvatud põletamine), ning mis ei vaja erikäitlust, sh koristusjäätmed.
(2) Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Mahutid paigutab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav jäätmekäitleja.
(3) Väiksemad jäätmekotid tuleb vajaduse korral pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse.
§ 38.
Taaskasutatavad jäätmed
(1) Taaskasutatavad jäätmed käesoleva peatüki tähenduses on tervishoiuasutuses tekkinud klaasijäätmed ning paber ja kartong.
(2) Taaskasutatavad klaasijäätmed on terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja –anumad. Klaasijäätmed tuleb paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitleja nõuetele eraldi mahutitesse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist. Klaasijäätmed tuleb anda üle jäätmekäitlejale.
(3) Paber ja kartong on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga. Tervishoiuasutuses peab olema paberi ja kartongi mahuti, kui jäätmeid tekib nädalas enam kui 20 kg.
(4) Diskreetne vanapaber (sisaldab patsiendi isikut, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavaid andmeid) tuleb enne paberi ja kartongi mahutisse panemist purustada.
§ 39.
Bioloogilised jäätmed
(1) Bioloogilised jäätmed on operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsioonitorud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed, elusvaktsiinid ja katseloomade jäänused.
(2) Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Bioloogilised jäätmed”. Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt “Bioloogilised jäätmed”. Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg. Jäätmekotid tähistatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
(3) Pakitud jäätmed viiakse tekkekohast iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
§ 40.
Teravad ja torkivad jäätmed
(1) Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad, ühekordsed süstlad jms.
(2) Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist, suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg. Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev.
(3) Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajaduse korral võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”. Teravad ja torkivad jäätmed viiakse jäätmehoidlasse. Neid võib hoida ühes ruumis koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. Teravad ja torkivad jäätmed antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
§ 41.
Nakkusohtlikud jäätmed
(1) Nakkusohtlikud jäätmed, mis on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga, tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda.
(2) Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 15 kg.
(3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale ühe nädala jooksul.
(4) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid.
(5) Eriolukorras, nt epideemiapiirkondades, tuleb järgida Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti korraldusi.
§ 42.
Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed
(1) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on neis laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed.
(2) Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumides tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Teravad esemed, nagu süstlanõelad, skalpellid, noad ja klaasikillud, autoklaavitakse raskesti läbitorgatavast materjalist nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid tavajäätmetena.
§ 43.
Radioaktiivsed jäätmed
(1) Radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikaga kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt).
(2) Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev.
(3) Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta.
(4) Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse pärast kiirguskontrolli prügilasse.
(5) Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena.
§ 44.
Ravimijäätmed
(1) Ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või mille kehtivusaeg on lõppenud.
(2) Ravimeid ei eemaldata originaalpakendist. Ravimijäätmed (välja arvatud jäätmenimistus koodiga 18 01 09 tähistatud) pakitakse plastkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustatavasse kasti. Kastile märgitakse asutuse nimi ja kast tähistatakse sildiga “Ravimijäätmed”.
(3) Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse markeeringuga “Tsütostaatravimijäätmed”.
(4) Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
§ 45.
Elavhõbedajäätmed
(1) Elavhõbedajäätmed tekivad kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnest elavhõbedat sisaldavast reagendist. Ka amalgaamijäätmed on elavhõbedajäätmed.
(2) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud.
(3) Metallilise elavhõbeda (tekib nt purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda.
(4) Pakend tähistatakse markeeringuga “Elavhõbedajäätmed”. Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus.
(5) Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
(6) Kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest (edaspidi elavhõbedalambid) tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse. Seejuures tuleb vältida elavhõbedalampide purunemist. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. Elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas ning antakse üle vastava jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
§ 46.
Kemikaalide jäätmed
(1) Kemikaalide jäätmed on ohtlike kemikaalide jäägid.
(2) Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada markeering “Kemikaalide jäätmed” ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus.
(3) Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas.
(4) Kemikaalide jäätmed tuleb anda käitlemiseks üle sellekohase jäätmeloaga jäätmekäitlejale.
§ 47.
Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale
(1) Tervishoiuteenust osutava asutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos või eraldi asuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele:
1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitatavalt eraldi väljapääsuga hoonest;
2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema kütteta ja päikese eest varjatud ning sinna ei tohi pääseda närilisi ega putukaid;
3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist;
4) põranda ja seina liitekoht peab olema ümarnurk;
5) kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema seinaga ühel tasapinnal;
6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm);
7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav;
8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti;
9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav.
(2) Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. Veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti Harjumaa Veterinaarkeskuse esitatud nõuetele.
5. peatükk LÕPPSÄTTED
§ 48.
Vastutus
Eeskirjas sätestatud nõuete rikkumise eest karistatakse jäätmeseaduse § 1207 ning pakendiseaduse § 29 ja 30 alusel.
§ 49.
Rakendussätted
(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(3) [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
(4) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest antud tähtajatud vabastused kehtivad kuni 15. oktoobrini 2016. a.
(5) Korraldatud jäätmeveoga liitumisest erandkorras talveperioodiks vabastatud jäätmevaldajat ei loeta korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist 2016. a arvates, kui ta ei esitanud 20. jaanuariks 2016. a vallavalitsusele jäätmeseaduse § 69 lõikes 5 nimetatud kirjalikku kinnitust.
[RT IV, 05.07.2016, 33 - jõust. 08.07.2016]
Kustutatud
Lisatud
Facebook
Twitter