Kaitseväe põhimäärus

Määrus kehtestatakse Kaitseväe korralduse seaduse § 12 lõike 1 alusel.

1. peatükk Üldsätted 

§ 1.  Kaitsevägi

  (1) Kaitsevägi on sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

  (2) Oma ülesannete täitmisel esindab Kaitsevägi riiki.

§ 2.  Postiaadress

  (1) Kaitseväe postiaadress on Juhkentali 58, 15007 Tallinn.

  (2) Kaitseväe struktuuriüksuste ja nende allüksuste postiaadressid sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes.

§ 3.  Kaitseväe ingliskeelne nimetus

  Kaitseväe nimetus inglise keeles on Estonian Defence Forces. Kaitseväe nimetuse ingliskeelne lühend on „EDF”.

2. peatükk Kaitseväe juhtimine ja ülesehitus 

§ 4.  Kaitseväe juhtimine

  Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses on Kaitseväe juhataja asetäitja, Kaitseväe peastaabi ülem, mereväe ülem, õhuväe ülem, väejuhatuse ülem, sõjaväepolitsei ülem, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem, luurekeskuse ülem, Kaitseväe peainspektor, Kaitseväe peaaudiitor, NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi ülem, jalaväebrigaadi ülem ning staabi- ja sidepataljoni ülem.

§ 5.  Kaitseväe ülesehitus

  (1) Kaitseväe üksused jagunevad järgmiselt:
  1) Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevad üksused, seahulgas maaväe koosseisus olevad üksused;
  2) mereväe koosseisus olevad üksused;
  3) õhuväe koosseisus olevad üksused.

  (2) Kaitseväe väeüksus on brigaad, grupp, pataljon, divisjon, laevastik ja baas.

  (3) Kaitseväe üksused ning nende allüksused jagunevad rahuaja ja sõjaaja üksusteks.

  (4) Rahuaja üksused on:
  1) alaline üksus;
  2) ajutine üksus;
  3) reservüksus.

  (5) Sõjaaja üksused ja nende allüksused formeeritakse rahuaja üksuste baasil mobilisatsiooni käigus.

§ 6.  Struktuuriüksused, nende paiknemine ja kuulumine väeliiki

  (1) Kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olevad struktuuriüksused on:
  1) Kaitseväe peastaap, mis asub Tallinnas;
  2) erioperatsioonide väejuhatus, mis asub Tallinnas;
  3) toetuse väejuhatus, mis asub Pärnus;
  4) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused, mis asub Tartus;
  5) luurekeskus, mis asub Tallinnas;
  6) NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent, mis asub Tallinnas;
  7) staabi- ja sidepataljon, mis asub Tallinnas;
  8) sõjaväepolitsei, mis asub Tallinnas;
  9) 1. jalaväebrigaad, mis asub Tapa vallas;
  10) 2. jalaväebrigaad, mis asub Luunja vallas.

  (2) Lõike 1 punktides 9 ja 10 nimetatud struktuuriüksused moodustavad maaväe.

  (3) 1. jalaväebrigaadi koosseisus olevad väeüksused on:
  1) Scoutspataljon;
  2) Kalevi jalaväepataljon;
  3) Viru jalaväepataljon;
  4) pioneeripataljon;
  5) suurtükiväepataljon;
  6) õhutõrjepataljon;
  7) tagalapataljon.

  (4) 2. jalaväebrigaadi koosseisus olevad väeüksused on:
  1) Kuperjanovi jalaväepataljon;
  2) tagalapataljon.

  (5) Mereväe koosseisus olevad väeüksused on:
  1) mereväebaas, mis asub Tallinnas;
  2) laevastik, mis asub Tallinnas.

  (6) Õhuväe koosseisus olevad üksused on:
  1) õhuväe staap, mis asub Tallinnas;
  2) lennubaas, mis asub Vasalemma vallas;
  3) õhuseiredivisjon, mis asub Vasalemma vallas.

  (7) Sõjaväepolitsei koosseisus olev väeüksus on vahipataljon.

  (8) Toetuse väejuhatuse koosseisus olev väeüksus on logistikapataljon.

  (9) Erioperatsioonide väejuhatuse koosseisus olev väeüksus on erioperatsioonide grupp.

  (10) Allüksused ja nende paiknemine sätestatakse struktuuriüksuse põhimääruses.

§ 7.  Üksuste tüüpsuurused

  Üksuste tüüpsuurused on toodud määruse lisas.

§ 8.  Üksuste jagunemine relvaliikidesse

  (1) Maaväe koosseisus olevad väeüksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt:
  1) Kalevi jalaväepataljon, Kuperjanovi jalaväepataljon, Scoutspataljon ja Viru jalaväepataljon kuuluvad jalaväe relvaliiki;
  2) pioneeripataljon kuulub pioneeri relvaliiki;
  3) suurtükiväepataljon kuulub suurtükiväe relvaliiki;
  4) tagalapataljon kuulub lahinguteenindustoetuse relvaliiki;
  5) õhutõrjepataljon kuulub õhutõrje relvaliiki.

  (2) Mereväe koosseisus olevad väeüksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt:
  1) laevastik kuulub sõjalaevastiku relvaliiki;
  2) mereväebaas kuulub lahinguteenindustoetuse relvaliiki.

  (3) Õhuväe koosseisus olevad väeüksused jagunevad relvaliikidesse järgmiselt:
  1) lennubaas kuulub lennuväe relvaliiki;
  2) õhuseiredivisjon kuulub raadiotehnilisse relvaliiki.

  (4) Logistikapataljon kuulub lahinguteenindustoetuse relvaliiki.

  (5) Staabi- ja sidepataljon kuulub side relvaliiki.

  (6) Sõjaaja ja reservüksuste jagunemine relvaliikidesse on toodud määruse lisas.

§ 9.  Üksuste jagunemine valmiduse järgi

  Üksuste jagunemine valmiduse järgi on toodud määruse lisas.

3. peatükk Kaitseväe juhataja asetäitja, väeliigi ülema ja struktuuriüksuse ülema üldine pädevus 

§ 10.  Kaitseväe juhataja asetäitja

  (1) Kaitseväe juhataja asetäitja:
  1) juhib ja korraldab Kaitseväe juhataja määratud valdkonna tööd;
  2) teeb Kaitseväe juhatajale ettepanekuid valdkonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks;
  3) teeb Kaitseväe juhatajale ettepanekuid valdkonna tegevuskava ja eelarve koostamiseks ning eelarvevahendite kasutamiseks;
  4) vastutab valdkonna tegevuse korraldamise eest ning annab Kaitseväe juhatajale aru oma tegevusest;
  5) teostab järelevalvet temale määratud valdkonna tegevust reguleerivate õigusaktide õiguspärase, täpse, õigeaegse ning otstarbeka täitmise üle;
  6) teeb koostööd teiste riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste, vabaühenduste ning avalikkusega;
  7) täidab muid seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevaid ning Kaitseväe juhataja antud ülesandeid.

  (2) Kaitseväe juhataja asetäitja ametijuhendi kehtestab Kaitseväe juhataja.

§ 11.  Väeliigi ja struktuuriüksuse ülem

  (1) Väeliigi ja struktuuriüksuse ülem:
  1) juhib väeliigi ja struktuuriüksuse tööd ja vastutab väeliigile või struktuuriüksusele antud ülesannete täitmise eest;
  2) vastutab väeliigi ja struktuuriüksuse arengu eest;
  3) korraldab väeliigi ja struktuuriüksuse väljaõpet ja vastutab selle eest;
  4) vastutab väeliigis ja struktuuriüksuses sõjalise riigikaitse ettevalmistamise ja elluviimise eest;
  5) vastutab väeliigi ja struktuuriüksuse lahinguvalmiduse ja mobilisatsioonialase ettevalmistuse eest;
  6) korraldab väeliigi ja struktuuriüksuse eelarve planeerimist ning esitab vahetule ülemale ettepaneku väeliigi või struktuuriüksuse eelarve kavandi kohta;
  7) vastutab väeliigi ja struktuuriüksuse eelarveliste vahendite sihipärase kasutamise eest;
  8) vastutab väeliigile ja struktuuriüksusele kasutamiseks antud vara, sealhulgas riigivara, sihipärase kasutamise eest;
  9) otsustab Kaitseväe juhataja määratud ulatuses riigivaraga seotud küsimusi kooskõlas riigivaraseadusega ja teiste õigusaktidega;
  10) korraldab väeliigile ja struktuuriüksusele eraldatud mobilisatsioonilao, mobilisatsioonihoidla ja mobilisatsioonidepoo kasutamise ning riigivara hoidlas ladustamise ja vastutab selle eest;
  11) vastutab kaitseväelise distsipliini eest väeliigis ja struktuuriüksuses;
  12) vastutab väeliigi ja struktuuriüksuse relvastuse, laskemoona, lahingutehnika ja muu varustuse nõuetekohase käitlemise eest;
  13) vastutab väeliigi ja struktuuriüksuse kaitseväelaste sõjaväelise väljaõppe ja kehalise ettevalmistuse eest, kontrollib õppuse käiku, sellest osavõttu ja tulemusi, kinnitab allüksuse ülema koostatud õppeplaani;
  14) kohaldab väeliigi ja struktuuriüksuse isikkoosseisule ergutusi ja määrab karistusi;
  15) annab sõjaväelisi auastmeid vastavalt kaitseväeteenistuse seaduse § 21 lõikes 1 sätestatud pädevusele ning teeb vahetule ülemale ettepaneku kaitseväekohustuslasele auastme andmiseks, alandamiseks või äravõtmiseks, kui see ei kuulu tema pädevusse;
  16) vastutab kõrgemale ülemale ja staabile esitatava ettekande ja aruande eest;
  17) annab aru vahetule ülemale;
  18) vastutab väeliigi või struktuuriüksuse ja Kaitseväe peastaabi vahelise teabe vahetamise eest;
  19) kehtestab talle alluva väeliigi ja struktuuriüksuse eeskirjad, juhendid ning käsiraamatud;
  20) vastutab riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse eest väeliigis ja struktuuriüksuses;
  21) tagab tervisekaitse, tööohutuse, töötervishoiu ja tuleohutuse nõuetest kinnipidamise väeliigis ja struktuuriüksuses;
  22) korraldab personalijulgeoleku, füüsilise julgeoleku, teabejulgeoleku ja tegevusjulgeoleku korralduslike meetmete rakendamist;
  23) korraldab väeliigi ja struktuuriüksuse tsiviil-sõjalist koostööd;
  24) osaleb Kaitseväe teavitustöös;
  25) kontrollib alluvate teenistuskohustuste täitmist;
  26) vastutab väeliigi ja struktuuriüksuse formeerimise korraldamise eest;
  27) vastutab sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamise eest;
  28) korraldab väeliigi ja struktuuriüksuse koosseisus olevate üksuste rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalemist;
  29) vastutab objektikaitse ning korrapidamis- ja vahiteenistuse korraldamise eest üksuses;
  30) korraldab oma vastutusalas Kaitseväe tseremooniaid;
  31) moodustab vajaduse korral väeliigi ja struktuuriüksuse ülesannete täitmiseks nõuandva õigusega komisjoni, nõukogu või töörühma;
  32) annab volituste piires käskkirju, käske ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;
  33) nõustab Kaitseväe juhatajat ja Kaitseväe juhataja asetäitjat oma tegevusvaldkonnas;
  34) täidab teisi õigusaktidest tulenevaid või otsese ülema antud ülesandeid.

  (2) Kaitseväe juhataja antud volituse olemasolu korral ning ulatuses võib Kaitseväe juhataja asetäitja, väeliigi ja struktuuriüksuse ülem:
[RT I, 09.07.2016, 6 - jõust. 01.08.2016]
  1) lubada puhkusele ja saata lähetusse väeliigi või struktuuriüksuse isikkoosseisu kuuluva isiku;
  2) nimetada sõjaväelise auastmega ametikohale ja vabastada ametikohalt kaitseväelase, nimetada ametikohale ja vabastada ametikohalt ametniku;
  3) võtta teenistusse või vabastada teenistusest kaitseväelase või ametniku ning sõlmida, muuta ja lõpetada töölepingu töötajaga;
  4) korraldada väärteomenetluste läbiviimist Kaitseväes;
  5) käsutada Kaitseväe juhataja antud volituse ulatuses väeliigi ja struktuuriüksuse eelarvelisi vahendeid;
  6) teha muid volituses näidatud toiminguid.

4. peatükk Struktuuriüksuste ülesanded, ülesehitus ja juhtimine 

1. jagu Kaitseväe peastaap 

§ 12.  Kaitseväe peastaap

  (1) Kaitseväe peastaap on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanded on:
  1) Kaitseväe juhataja ja Kaitseväe juhataja asetäitja nõustamine ning nende tegevuse toetamine;
  2) Kaitseväe tegevuse planeerimine ja Kaitseväe eelarve kavandi koostamine;
  3) Kaitseväe väljaõppe korraldamine;
  4) Kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine;
  5) kaitsejõudude mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine;
  6) sisekontrolli ja siseauditi korraldamine Kaitseväes.

  (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule on Kaitseväe peastaabi ülesanneteks:
  1) Kaitseväe esindamine Kaitseväe juhataja volituse alusel;
  2) Kaitseväe üksuste väljaõppetaseme ja lahinguvõime hindamine;
  3) logistika ja vastuvõtva riigi toetuse korraldamine Kaitseväes;
  4) rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemise ning vajaliku väljaõppe koordineerimine Kaitseväes;
  5) Kaitseväe varustuse ja taristu arendamise ning hangete koordineerimine;
  6) Kaitseväe võimenõuete määramine;
  7) valmisolekuastmete rakendamise ja mobilisatsiooni ettevalmistamine, juhtimine ning kontrollimine;
  8) personalitöö korraldamine Kaitseväes;
  9) side- ja juhtimissüsteemide kasutamise korraldamine Kaitseväes;
  10) dokumendihalduse ja arhiivinduse juhtimine ning koordineerimine Kaitseväes;
  11) infohalduse juhtimine ja arendamine Kaitseväes;
  12) mobilisatsiooniregistri volitatud töötleja ülesannete täitmine;
  13) riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine;
  14) strateegilise kommunikatsiooni arendamine Kaitseväes;
  15) teavitustöö juhtimine Kaitseväes;
  16) tsiviil-sõjalise koostöö juhtimine Kaitseväes;
  17) ettepanekute tegemine peastaabi varustamiseks;
  18) õigusabi andmine ja õigusalase tegevuse koordineerimine Kaitseväes;
  19) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni standardimisdokumentide rakendamine Kaitseväes.

  (3) Kaitseväe peastaabi ülesanded lisaks lõigetes 1 ja 2 sätestatule on maaväe puhul:
  1) tegevuse planeerimine ja analüüsimine;
  2) eelarve kavandi koostamine;
  3) maaväe väeüksuste ja allüksuste tagalatoetuse ja sidetegevuse planeerimine ja korraldamine;
  4) väljaõppe korraldamine;
  5) väeüksuste väljaõppetaseme ja lahinguvõime hindamine;
  6) mobilisatsiooni ettevalmistamine ja korraldamine;
  7) väeüksuste koosseisu ja varustustabelite analüüsimine;
  8) isikkoosseisu teenistuskäigu planeerimine ja korraldamine;
  9) ettepanekute tegemine väeliigi varustamiseks ning taristu arendamiseks;
  10) tsiviil-sõjalise koostöö korraldamine;
  11) põhivõimete arendamise korraldamine.

§ 13.  Kaitseväe peastaabi ülem

  Kaitseväe peastaabi ülem lisaks §-s 11 sätestatule:
  1) tagab Kaitseväe juhatajale ja Kaitseväe juhataja asetäitjale otsuse tegemiseks vajaliku teabe või analüüsi edastamise;
  2) vastutab sõjalise riigikaitse ettevalmistamise ja teostamise eest;
  3) vastutab riigikaitse juhtimissüsteemide valmisoleku ja arendamise eest Kaitseväes;
  4) tagab peastaabi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike tingimuste loomise;
  5) vastutab Kaitseväe juhatajale Kaitseväe eelarve eelnõu esitamise eest;
  6) vastutab Kaitseväe juhatajale Kaitseväe investeeringu- ja hankeplaani esitamise eest;
  7) koordineerib Kaitseväe hankeid;
  8) korraldab Kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimist;
  9) korraldab Kaitseväe rahvusvahelist koostööd;
  10) korraldab mobilisatsiooni ettevalmistamist ja mobilisatsiooni.

2. jagu Maavägi 

§ 14.  Jalaväebrigaad

  Jalaväebrigaadi põhiülesanded on:
  1) jalaväebrigaadi sõjaliste operatsioonide planeerimine ja korraldamine;
  2) juhtimis-, korraldus-, planeerimis-, arendus- ja järelevalvetoimingute tegemine oma vastutusalas;
  3) mobilisatsiooni planeerimine ja korraldamine ning üksuste formeerimine oma vastutusalas;
  4) koosseisus olevate üksuste lahinguvalmiduse tagamine;
  5) koosseisus olevate üksuste väljaõppes tagalatoetuse tagamine;
  6) koosseisus olevate sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine ning nende formeerimise korraldamine;
  7) rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemiseks vajaliku väljaõppe korraldamine ning rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemine vastavalt antud ülesannetele.

§ 15.  Jalaväebrigaadi ülem

  Jalaväebrigaadi ülem lisaks §-s 11 sätestatule esitab Kaitseväe juhatajale oma vastutusala puudutavad planeerimisdokumendid.

§ 16.  Maaväe koosseisus olevate väeüksuste ülesehitus

  (1) 1. jalaväebrigaadi koosseisus on staap, kompaniid ja pataljonid.

  (2) Kalevi jalaväepataljoni koosseisus on staap ja kompaniid.

  (3) Viru jalaväepataljoni koosseisus on staap, kompaniid ja kool.

  (4) Pioneeripataljoni koosseisus on staap, kompaniid, grupp ja kool.

  (5) Õhutõrjepataljoni koosseisus on staap, patareid ja kool.

  (6) Suurtükiväepataljoni koosseisus on staap, patareid ja kool.

  (7) 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni koosseisus on staap ja kompaniid.

  (8) Scoutspataljoni koosseisus on staap ja kompaniid.

  (9) 2. jalaväebrigaadi koosseisus on staap ja pataljonid.

  (10) Kuperjanovi jalaväepataljoni koosseisus on staap, kompaniid ja patarei.

  (11) 2. jalaväebrigaadi tagalapataljoni koosseisus on staap, rühmad ja keskus.

3. jagu Õhuvägi 

§ 17.  Õhuväe ülem

  Õhuväe ülem lisaks §-s 11 sätestatule juhib õhuväe struktuuriüksuste tegevust lennundusohutuse ja lennuohutuse järelevalve valdkonnas.

§ 18.  Õhuväe staap

  Õhuväe staabi põhiülesanded on:
  1) õhuväe ülema nõustamine ja tema tegevuse toetamine;
  2) lennubaasi ja õhuseiredivisjoni ülemate nõustamine ja nende tegevuse toetamine;
  3) õhuväe tegevuse planeerimine ja analüüsimine;
  4) õhuväe põhivõimete arendamise korraldamine;
  5) õhuväe eelarve kavandi koostamine;
  6) õhuväe väeüksuste tagalatoetuse, insener-tehnilise, side- ja luuretegevuse planeerimine ja korraldamine;
  7) õhuväe väljaõppe korraldamine;
  8) õhuväe väeüksuste väljaõppetaseme ja lahinguvõime hindamine;
  9) õhuväe sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine;
  10) õhuväes mobilisatsiooni ettevalmistamine ja korraldamine;
  11) Kaitseväe plaanide väljatöötamisel ja rakendamisel osalemine;
  12) õhuväe rahvusvahelise suhtluse ja koostöö planeerimine ning korraldamine;
  13) õhuväe väeüksuste koosseisu ja varustustabelite analüüsimine ning nende muutmisettepanekute tegemine;
  14) õhuväe isikkoosseisu teenistuskäigu planeerimine ja korraldamine;
  15) ettepanekute tegemine õhuväe varustamiseks ning taristu arendamiseks;
  16) õhuväe tsiviil-sõjalise koostöö korraldamine;
  17) õhuväe asjaajamise ja õigusteeninduse korraldamine;
  18) kaitselennunduse õhusõidukite lennundusregistri volitatud töötleja ülesannete täitmine;
  19) lennundusjulgestusalase tegevuse korraldamine Kaitseministeeriumi valitsemisalas;
  20) lennundusohutuse järelevalve õhuseiredivisjoni ja lennubaasi üle.

§ 19.  Õhuväe koosseisus olev väeüksus

  (1) Õhuväe koosseisus oleva väeüksuse ülesanded on:
  1) kollektiivse enesekaitsesüsteemi õhuturbes osalemine ja selle toetamine;
  2) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni integreeritud õhukaitsesüsteemis osalemine;
  3) sõjaaja ja reservüksuste formeerimise korraldamine;
  4) sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine;
  5) rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemiseks vajaliku väljaõppe korraldamine ning rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemine vastavalt antud ülesannetele.

  (2) Lennubaasi ülesanded lisaks lõikes 1 sätestatule on:
  1) lennundustegevuse korraldamine Kaitseväes;
  2) lennuvälja käitamine;
  3) Kaitseväe aktsiisilao pidamine vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadusele ja lennuväljateenuste osutamine.

  (3) Õhuseiredivisjoni ülesanded lisaks lõikes 1 sätestatule on:
  1) Eesti Vabariigi õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavate objektide avastamine ja identifitseerimine ning Eesti Vabariigi õhuruumi puutumatuse järelevalve;
  2) teabe kogumine Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil ning teabe töötlemine ja analüüsimine.

§ 20.  Õhuväe väeüksuste ülesehitus

  (1) Lennubaasi koosseisus on keskused ja grupid.

  (2) Õhuseiredivisjoni koosseisus on grupid, keskused ning Karmėlava mitmeriigilise juhtimis- ja teavituskeskuse Eesti meeskond.

4. jagu Merevägi 

§ 21.  Mereväe ülem

  Mereväe ülem lisaks §-s 11 sätestatule määrab sadamaseaduse alusel ametikohale ja vabastab ametikohalt riigikaitse ülesannetega sadama sadamakapteni.

§ 22.  Mereväe koosseisus olev väeüksus

  (1) Mereväe koosseisus oleva väeüksuse ülesanded on:
  1) merel sõjalistel operatsioonidel osalemine;
  2) mereväes mobilisatsiooni ettevalmistamine ja korraldamine;
  3) väljaõppes väeliigipõhise tagalatoetuse tagamine;
  4) sõjaaja ja reservüksuste formeerimise korraldamine;
  5) sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine;
  6) osalemine rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide ettevalmistamisel ja korraldamisel;
  7) mereväe tsiviil-sõjalise koostöö korraldamine;
  8) rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemiseks vajaliku väljaõppe korraldamine ning rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemine vastavalt antud ülesannetele.

  (2) Laevastiku ülesanded lisaks lõikes 1 sätestatule on:
  1) mereväe tegevuse planeerimine ja analüüsimine;
  2) Kaitseväe tuukri- ja sukeldumistööde ja väljaõppe korraldamine;
  3) teabe kogumine Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud viisil ning teabe töötlemine ja analüüsimine;
  4) mereväe sidetegevuse planeerimine ja korraldamine;
  5) mereväe väljaõppe korraldamine;
  6) mereväe väeüksuste väljaõppetaseme ja lahinguvõime hindamine;
  7) mereväe põhivõimete arendamise korraldamine.

  (3) Mereväebaasi ülesanded lisaks lõikes 1 sätestatule on:
  1) mereväe eelarve kavandi koostamine;
  2) mereväe tagala- ja sidetoetuse planeerimine ja korraldamine;
  3) mereväe väeüksuste koosseisu ja varustustabelite analüüsimine;
  4) mereväe isikkoosseisu teenistuskäigu planeerimine ja korraldamine;
  5) ettepanekute tegemine mereväe varustamiseks ning taristu arendamiseks;
  6) mereväe asjaajamise ja õigusteeninduse korraldamine.

§ 23.  Mereväe väeüksuste ülesehitus

  (1) Mereväebaasi koosseisus on osakonnad ja keskus.

  (2) Laevastiku koosseisus on operatsioonistaap, sõjalaevad, kool ja grupp.

5. jagu Toetuse väejuhatus 

§ 24.  Toetuse väejuhatus

  (1) Toetuse väejuhatus on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanne on Kaitseväele logistilise toetuse ja toetusteenuse osutamine, formeerimisülesande täitmine ning muude õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.

  (2) Toetuse väejuhatuse ülesanded lisaks lõikes 1 sätestatule on:
  1) vara kasutusse võtmine, kasutaja määramine, kodifitseerimine, hoiustamine, hooldamine, remontimine, väljastamine, inventeerimine, ringluse teostamine, utiliseerimine ja vara tsentraalne arvestamine (edaspidi käesolevas paragrahvis käitlemine);
  2) mobilisatsioonivaru käitlemine vastavalt sõjalise valmisoleku astmele;
  3) järelevalve teostamine Kaitseväe vara seisukorra ja kasutamise üle;
  4) vara üle arvestuse pidamine ning materjalide elutsükli jälgimine;
  5) Kaitseväe riigihangete korraldamine ja hankelepingute sõlmimine ning Kaitseväe esindamine riigihangetega seotud vaidlustes ja hankelepingu täitmisega seotud küsimustes;
  6) Kaitseväe taristu arendamine, haldamine, hooldamine ja remontimine;
  7) tööandja eluruumide haldamine ja kaitseväelaste majutamine;
  8) Kaitseväe tsentraalsete ja strateegiliste vedude planeerimine ja tegemine Eestis ja välisriigis;
  9) Eesti Vabariigi riigipiiri ületamise korraldamine Eesti ja välisriigi relvajõudude üksustele ja varustusele;
  10) välisriigi relvajõududele logistilise toetuse osutamine vastuvõtva riigi toetuse raames;
  11) Kaitseväe raamatupidamisarvestus ja -aruandlus;
  12) Kaitseväe logistikaalane väljaõpe ning teenindamine;
  13) sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine;
  14) lahinguteeninduse osutamine;
  15) Kaitseväe põhivalmiduses olevate väeüksuste ja täiendusreservi isikkoosseisu ja varustuse üle arvestuse pidamine;
  16) Kaitseväe põhivalmiduses olevate väeüksuste formeerimise planeerimine, koordineerimine ja korraldamine;
  17) teenistuskohustuste täitmisel vigastatute või haigestunute taastusravi ja rehabilitatsiooni korraldamine;
  18) rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalevale Kaitseväe üksusele logistilise toetuse osutamine;
  19) Kaitseväe tehnika, relvastuse ja muu varustuse katsetamine, arendamine, moderniseerimine ja juurutamine;
  20) toitlustamise arendamine, korraldamine, koordineerimine ja kontrollimine Kaitseväes;
  21) vastavalt volitustele rahvusvahelise koostöö tegemine;
  22) Kaitseväe logistika juhtimissüsteemide töö koordineerimine;
  23) Kaitseväe ja Kaitseliidu relvaregistri volitatud töötleja ülesannete täitmine;
  24) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registri volitatud töötleja ülesannete täitmine;
  25) riiklikel ja Kaitseväe esindusüritustel osalemine;
  26) sõjaväemuusika edendamine ning esinemiste korraldamine;
  27) koostöö Eesti ning välisriikide sõjaväe- ja tsiviilorkestritega;
  28) tervishoiuteenuse osutamine kaitseväelastele ning Kaitseväe arstliku komisjoni töö ja parameedikute väljaõppe tagamine.

§ 25.  Toetuse väejuhatuse koosseisus olev väeüksus

  Toetuse väejuhatuse koosseisus oleva väeüksuse ülesanded on:
  1) väeüksuse allüksuste lahinguvalmiduse tagamine;
  2) logistiliste ülesannetega sõjaaja ja reservüksuste formeerimise korraldamine ning allüksuste ettevalmistamine;
  3) Kaitseväe väeüksustele logistilise toetuse osutamine;
  4) sõjaväelise väljaõppe korraldamine;
  5) Kaitseväe logistilise erialaväljaõppe toetamine;
  6) Kaitseväe logistikavaldkonna arendamine ning tasemekoolituse ja logistika funktsiooniõppe korraldamine;
  7) logistikaalase täiendusõppe korraldamine kaitseväelastele Kaitseväes ja reservis olevatele isikutele.

§ 26.  Toetuse väejuhatuse väeüksuse ülesehitus

  Toetuse väejuhatuse koosseisus oleva logistikapataljoni koosseisus on staap ja kompaniid.

6. jagu Erioperatsioonide väejuhatus 

§ 27.  Erioperatsioonide väejuhatus

  (1) Erioperatsioonide väejuhatus on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanne on erioperatsiooni planeerimine, ettevalmistamine ja elluviimine ning muude õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine.

  (2) Erioperatsioonide väejuhatuse ülesanded lisaks lõikes 1 sätestatule on:
  1) tegevusvaldkonnas uurimis- ja arendustöö tegemine;
  2) rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemiseks vajaliku väljaõppe korraldamine ning rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemine vastavalt antud ülesannetele;
  3) Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõikes 1 nimetatud viisil teabe kogumine, lõike 2 punkti 1 alusel rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas isikute küsitlemine ja varjatult jälgimine, ning kogutud teabe töötlemine ja analüüsimine;
[RT I, 09.07.2016, 6 - jõust. 01.08.2016]
  4) valdkonnaalase väljaõppe koordineerimine Kaitseväes ja Kaitseliidus.

§ 28.  Erioperatsioonide grupp

  Erioperatsioonide väejuhatuse koosseisus oleva erioperatsioonide grupi ülesanne on erioperatsioonide planeerimine, ettevalmistamine ja korraldamine.

§ 29.  Erioperatsioonide väejuhatuse väeüksuse ülesehitus

  Erioperatsioonide grupi koosseisus on sektsioonid ja meeskonnad.

7. jagu Sõjaväepolitsei 

§ 30.  Sõjaväepolitsei

  (1) Sõjaväepolitsei on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanded on järelevalve teostamine Kaitseväe distsipliini üle, süütegude menetlemine oma pädevuse piires ning lähtuvalt ohuhinnangust välisriigi kaitseministrite, välisriikide relvajõudude juhtkonna, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni tsiviil- ja sõjaliste peakorterite juhtkonna, valdkonna eest vastutava ministri ja Kaitseväe juhataja ning vajaduse korral Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras määratud isikute kaitse.

  (2) Sõjaväepolitsei ülesanne lisaks lõikes 1 sätestatule on rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks vajaliku sõjaväepolitsei tegevuse korraldamine Eestis ja välisriigis.

§ 31.  Vahipataljon

  Sõjaväepolitsei koosseisus oleva vahipataljoni ülesanded on:
  1) sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine;
  2) Kaitseväe tseremooniate korraldamine oma vastutusalas.

§ 32.  Vahipataljoni ülesehitus

  Vahipataljoni koosseisus on juhtkond, jaoskond, teenistus ja kompaniid.

8. jagu Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused 

§ 33.  Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused

  (1) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesandeks on sõjaväelise hariduse andmine.

  (2) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused on riigikaitseline rakenduskõrgkool rakenduskõrgkooli seaduse tähenduses.

  (3) Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülesanded lisaks lõikes 1 sätestatule on:
  1) kõrghariduse andmine rakenduskõrgharidus- ja magistriõppe õppekavade alusel;
  2) keskhariduse omandanud isikutele kutseõppe tasemeõppe läbiviimine;
  3) täiendusõppe läbiviimine;
  4) riigikaitsega seotud teadus- ja arendustegevus ning rakendusuuringute tegemine.

§ 34.  Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem

  Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ülem lisaks §-s 11 sätestatule:
  1) kinnitab Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste õppekorralduseeskirja ning teised õppetööd ja Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste sisemist korraldust reguleerivad õigusaktid;
  2) annab aru Kaitseministeeriumile;
  3) esitab vähemalt kord aastas Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste nõukogule aruande Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste tegevuse kohta;
  4) täidab rakenduskõrgkooli seadusest tulenevaid rektori ülesandeid.

9. jagu Luurekeskus 

§ 35.  Luurekeskus

  (1) Luurekeskus on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanne on teostada kaitseväeluuret ja koordineerida teiste struktuuriüksuste luure- ja julgeolekutegevust ning anda Kaitseministeeriumile, Kaitseväe juhatajale ja Kaitseväe juhataja asetäitjale luure- ja julgeolekuteavet.

  (2) Luurekeskuse ülesanded lisaks lõikes 1 sätestatule on:
  1) teabe kogumine Kaitseväe korralduse seaduse § 37 lõigetes 1 ja 2 sätestatud viisil ning teabe töötlemine ja analüüsimine;
  2) struktuuriüksustele luure- ja julgeolekualase teabe andmine ning nende luure- ja julgeolekualaste tegevuste koordineerimine;
  3) Kaitseväe juhataja, Kaitseväe juhataja asetäitja, peastaabi ülema ning väeliikide ülemate nõustamine luure- ja julgeolekuvaldkonnas;
  4) riigi julgeolekuteabe hanke ja analüüsi kavast tulenevate ülesannete täitmine;
  5) riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse korraldamine struktuuriüksustes, sealhulgas riigisaladuse kaitset korraldava isiku tegevuse toetamine;
  6) militaargeograafia alase toetuse tagamine;
  7) kaitseväeluure võimete ja julgeolekualaste võimete arendamise juhtimine ja koordineerimine;
  8) julgeoleku teostamine ning julgeolekuasutustega koostöö planeerimine, koordineerimine ja koostöös osalemine;
  9) riski- ja ohuhinnangute ning olukorraanalüüside koostamine;
  10) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni, Euroopa Liidu, teiste riikide sõjaliste institutsioonide ja partnerteenistustega ning julgeolekuasutustega luure- ja julgeolekukoostöö korraldamine, koostöös osalemine, teabenõuete menetlemine;
  11) luure- ja julgeolekualase väljaõppe korraldamine;
  12) rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemisele eelneva väljaõppe korraldamine ning rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemine vastavalt antud ülesandele;
  13) sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine;
  14) sõjaaja ja reservüksuste formeerimise korraldamine;
  15) taustakontrolli tegemine Kaitseväkke teenistusse või tööle kandideeriva isiku ning tegevväelase, ametniku või töötaja Kaitseväkke sobivuse hindamisel ja Kaitseväele teenuse osutamisega seotud isikute Kaitseväe julgeolekualale lubamise otsustamisel.

§ 36.  Luurekeskuse ülem

  Luurekeskuse ülem lisaks §-s 11 sätestatule:
  1) vastutab kaitseväeluure teostamise eest;
  2) annab loa isiku kaasamiseks salajasse koostöösse;
  3) asutab või soetab teeseldud isiku või äriühingu filiaali Kaitseministeeriumi kirjalikul nõusolekul;
  4) annab loa variisiku kasutamiseks.
[RT I, 09.07.2016, 6 - jõust. 01.08.2016]

10. jagu NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent 

§ 37.  NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent

  (1) NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingent on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanne on NATO küberkaitsekoostöö keskuse teadus-, arendus-, analüüsi- ja väljaõppetegevuses ning doktriinide koostamises ja kohaldamises osalemine.

  (2) NATO küberkaitsekoostöö keskuse Eesti kontingendi ülesanne lisaks lõikes 1 sätestatule on NATO küberkaitsekoostöö keskuse tegevuse toetamine.

11. jagu Staabi- ja sidepataljon 

§ 38.  Staabi- ja sidepataljon

  Staabi- ja sidepataljon on Kaitseväe struktuuriüksus, mille ülesanded on:
  1) Kaitseväe peastaabi ja väeliigi staabi juhtimiseks vajaliku side- ja staabitoetuse andmine;
  2) Kaitseministeeriumi ja valitsemisala asutuste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toetuse tagamine ning arendusprojektide kavandamine ja teostamine;
  3) kaitseotstarbelise elektroonilise sõja arendusprojektide elluviimine;
  4) väljaõppes tagalatoetuse korraldamine;
  5) sõjaaja ja reservüksuste ettevalmistamine;
  6) sõjaaja ja reservüksuste formeerimise korraldamine;
  7) sidealase täienduskoolituse korraldamine;
  8) küberkaitse tagamine;
  9) Kaitseväe teavitustöö toetamine ja tagamine;
  10) objektikaitse, korrapidamis- ja vahiteenistuse korraldamine Kaitseväe peastaabis.

§ 39.  Staabi- ja sidepataljoni ülesehitus

  Staabi- ja sidepataljoni koosseisus on staap, keskused, kompanii, kool ja teenistus.

5. peatükk Kaitseväe raamatupidamine ja eelarve 

§ 40.  Kaitseväe raamatupidamine

  Kaitseväe juhataja võib volitada pearaamatupidajat korraldama Kaitseväe raamatupidamist.

§ 41.  Eelarveliste vahendite käsutamine

  Kaitseväe eelarvelisi vahendeid käsutab Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik, kellel on õigus anda volitusi eelarveliste vahendite käsutamiseks Kaitseväe juhataja antud volituse piires.

6. peatükk Rakendussätted 

§ 42.  Määruse kehtetuks tunnistamine

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

§ 43.  Määruse jõustumine

  Määrus jõustub 1. augustil 2014. a.